Teisipäev, 9. detsember 2014

Probleem või hüsteeria eeltalve ümber jätkub?

Paistab, et probleem eeltalve ümber jätkub. Kas praegu on eeltalv? Jah. Miks? Definitsioon: EELTALV algab koos esimese ajutise lumikatte moodustumisega ja esimeste külmailmadega. Ööpäeva keskmine temperatuur langeb eeltalve saabudes tavaliselt alla nulli. Algab ebamäärane periood, kui soojemad (sula)ilmad ja külmad lumised ilmad vahelduvad. 
Mis sellest järeldub? Kui novembri lõpus ja detsembri esimesel paaril päeval oli külm (talvine) periood, siis praegune lumeta periood on vastavalt definitsioonile soe periood, kui päevi või isegi pikemalt valitsevad plusskraadid ja lund pole, nii et mõlemat tüüpi ilmastik kuulub eeltalvesse. On olnud arutelusid, kas eelmine aastaaeg võib pärast pausi jätkuda, aga siiski mitte – kui uuele aastaajale iseloomulikule perioodile järgnev periood on võimsam (vastab eelmisele aastaajale), siis pannakse see ikka veel eelneva aastaaja hulka ja uut aastaaega ei saa alanuks pidada. Seega võis ju sisemaal olla novembri teisel pool ja detsembri algul mitmeid päevi talvele vastav ilm, aga sellele järgnes praeguseni kestev eeltalvele või hilissügisele vastav ilm(astik), mistõttu praegu pole tegu talvega, vaid eeltalvega. Ja kui selline hilissügisene ilmastik püsib veel pikka aega, nii et see osutub võimsamaks kui novembri keskel alanud eeltalv, siis tuleb tunnistada, et tegu on tõepoolest hilissügisega. Aga eks igal asjal on mõistlikud perioodid ehk liiale nende perioodide pikkuste ja võimsustega arveldamisega ka minna ei saa. Kus oleks mõistlikkuse piir? Üks kuu? Ilmselt kokkuleppe küsimus.
Toon ära üpris pika kommentaari, mis on selle poleemika kohta antud: Mitte ei saa üle ega ümber üleminekuaastaaegadest. Ikka ja jälle tekib küsimus, kes küll tuli sellisele miljoniideele. Miks minna rasket teed, kui saab lihtsat? Nagu näha on see teema ka siin blogis päris elavat arutelu tekitanud, aga ei hakka siinkohal pikemalt peatuma ja nõustun sellega, et eeltalv algas novembris ning kestab praegugi. Sellest hoolimata pean tunnistama, et see on üks kõige jaburamaid definitsioone meteoroloogias, mida olen näinud. Oletame, et erandkorras algab eeltalvele iseloomulik ilm septembri lõpul või oktoobri alguses, mis püsib pikemat aega. Seejärel saabub lõunast väga soe õhumass, mis ööpäeva keskmised temperatuurid kindlalt sügise alguse või isegi suve lõpu tasemeni viib, selline olukord jääb omakorda pikemaks ajaks püsima ja sellele järgnevalt algavad tüüpiliselt soojad läänevooluga tormised sügisilmad, mis kestavad detsembri lõpuni, nagu oli eelmisel aastal, kui ma ei eksi. Ja tänu selle esimesele pikemale külmalainele, mis oli eeltalviste ilmade, nimetame kogu järgeva soojaperioodi eeltalveks, mis tegelikult absoluutset ei vasta sellele, mitte kaugeltki. Sama kehtib varakevadega.
Mida sellele vastata? Olen nõu pidanud klimatoloogide-asjatundjatega ja nõustun järgnevas. Klimaatilised aastaajad võeti Eestis kasutusele 1960ndate aastate alguses. Need olid toodud Eesti NSV agrometeoroloogilises teatmikus (1962) Evald Maanvere ja Ants Raigu poolt (Raik, A. 1963. Klimaatilised aastaajad Eestis. TRÜ toimetised, 144. Geograafiaalaseid töid III, lk. 33-44). See polnud ilmselt nende autorite idee, vaid seda oli juba varem välja käidud tollase Nõukogude Liidu uurijate poolt. 
Klimaatiline aastaaeg pole meteoroloogiline, vaid klimaatiline mõiste. See võeti kasutusele, et täpsemalt kirjeldada ilmastiku sesoonseid iseärasusi. Sügise, talve ja kevade vahel on mitmesuguse ilmastikuga perioode, mida võib jagada omaette klimaatilisteks aastaaegadeks. See jaotus on puhtalt subjektiivne ja igaüks võib kindlate kriteeriumide väljapakkumisega esitada alternatiivseid jaotusi. See on sarnane mistahes teadusliku klassifikatsiooniga, mis võib meeldida või mitte. See pole kellelegi kohustuslikuks kasutamiseks.
Eeltalv on ebapüsiva ilmastikuga periood enne talve ehk püsiva lumikattega perioodi algust. Kevadtalv on aga lumikatte sulamise periood. Üksikutel aastatel on neid tõesti raskesti eristada. Alternatiiviks oleks kõik need kolm aastaaega defineerida kui talve.
Muidugi on meie ilmastik väga muutlik, mis põhjustab ka klimaatiliste aastaaegade järjestuses segadust. Nende määratlemisel tuleb alati lähtuda kindlatest kriteeriumidest, mille alusel kas lugeda või mitte lugeda näiteks eeltalve saabumist. Tõesti on nii, et mõningal juhul sügisesele külmaperioodile järgneb pikk sulaperiood ja eeltalve on väga raske määratleda. Toodud klassifikatsioon töötab paremini kontinentaalsema kliimaga aladel ja halvasti näiteks Eesti läänerannikul, kus püsiva lumikattega perioodi ehk talve kitsamas sageli üldse ei esine, vaid eeltalv läheb sujuvalt üle kevadtalveks. Seega polegi ehk mõtet klimaatiliste aastaaegade skeemi praegu õigustada ja toetada, sest seal on palju probleeme. Kuid on olemas kriteeriumid nende eristamiseks ja kes soovib, võib neid kasutada. 
Kokkuvõtteks tuleb öelda, et jah, selle kaheksa aastaaja kasutamine pole mingi kohustus, see on kokkuleppeline, suhteline, alati ja igal pool ei tööta jne. Kes nõustub, see kasutab, kes mitte, ei kasuta. Eriti need ülemineku-aastaajad on paljus kokkuleppelised, kusjuures mõnedes riikides nende eraldamisele suurt tähelepanu ei pöörata, kuid mõnes on neid veel rohkem. Kes on eeltalve (ja võib olla teistegi üleminekuaastaaegade) vastased, neid kindlasti kurvastab, et Eestis on nõustutud nende 8 klimaatilise aastaajaga  juba pool sajandit ja olulisi muudatusi selles osas vaevalt et tuleb. 
Muidugi on neid, kes teeksid vaid kaks aega – soe ja külm poolaasta või nagu on FB-s pakuti järgnevat lihtsustust: Kes just ilmahuvilised pole nende jaoks on ikkagi kolm aastaaega-veidi talvist aega,veidi suve ja vahepealne on s.seesamune suusailm... Kevad jääb tavaiimestele pigem kahe silma vahele, kui just on ilus, siis märgatakse. Huvitava alternatiivina on tehtud ettepanek võtta kasutusele eelsuve mõiste. Seda on kõige selgemalt väljendatud selles arvamuses: maikuus algas eelsuvi, mis kestis juuli alguseni, kuna troopilised kuumalained vaheldusid külmadega, mis tipnesid 17. juunil lumesadudega - stabiilset suveilma polnud. Või õigemini öeldes oli juunikülm mais alanud suvest võimsam ning seega siiski jätkus eelsuvi.

7 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Arutelu ei saa ilmselt hüsteeriaks pidada... Kuid ilmselt on üks kuu liiga pikk periood, et võtta aluseks, kumb aastaaeg on oma omadustelt võimsam. Selleks perioodiks võiks olla 2-3 nädalat. Kuna praegu on hilissügisene ilmastik kestnud ajaliselt kauem ning on ka ulatuselt võimsam kui eeltalvine, siis tuleks praegust perioodi lugeda hilissügiseks.

Anonüümne ütles ...

Hilissügis on jah, eeltalvel on ju oma definitsioon. See definitsioon ei vasta ju praegu tegelikkusele. Siin ei tohiks olla vaidlusmomenti, kuna kõik argumenid räägivad hilissügise kasuks. Keegi pole ka öelnud, et üks või teine aastaaeg ei võiks tagasi tulla. Võib küll. Võib juhtuda ka nii, et eeltalv ja talv jäävad ära ja tuleb kohe varakevad.

Anonüümne ütles ...

"Eeltalv on ebapüsiva ilmastikuga periood enne talve ehk püsiva lumikattega perioodi algust. Kevadtalv on aga lumikatte sulamise periood. Üksikutel aastatel on neid tõesti raskesti eristada. Alternatiiviks oleks kõik need kolm aastaaega defineerida kui talve."

Miks peaks alternatiiviks olema nende nimetamine talveks? Kõige parem ja konkreetsem lahendus on siiski see, et lugeda talveks perioodi, kus ööpäeva keskmine temperatuur on langenud püsivalt alla 0 kraadi. On üks talv oma konkreetsete tingimustega, mille alusel saab talve defineerida. Eeltalv kui ebapüsiv aeg lugeda kuni tõelise talve alguseni hilissügiseks (andes sellele juurde ka eeltalve definitsiooni) ning lume sulamise periood ehk kevadtalv lugeda varakevadeks, kus ööpäeva keskmine tõuseb üle 0-i. Lume sulamise tingimuseks on ka ju temperatuuri tõus üle 0-i. Lume sulamine ega mahasadamine ei peaks olema aga aastaaja alguse ega lõppemise näitajaks, kuna lund võib tulla ja minna ka muul ajal. Lume aluseks võtmine ongi muutnud eeltalve määratlemise absurdseks. Ööpäeva keskmiste temperatuuride muutused on kõige parem ning konkreetsem mõõdupuu! Ja üks asi veel, klimatoloogilised aastaajad võivad oma kestel vahelduda. Sellist keeldu pole keegi kusagil peale pannud.

Anonüümne ütles ...

Mis mõtet on seda teemat jälle üles puhuda, sest ikkagi on inimestel erinevad arvamused.Minu jaoks on siiski juba eeltalv.

Anonüümne ütles ...

jürile vist meeldib seda teemat ülespuhuda, muidu ju poleks selleks eraldi postitust loonud.

Anonüümne ütles ...

Üks ei suuda leppida soojaga, teine külmaga.

Kas te ise ka aru saate, kui naiivseks see diskussioon juba läheb? Oli nüüd tõesti vaja teha veel uus teema ka selle jaoks?

See on see, kui sügistormid hiljaks jäävad ja stabiilse ilma periood liiga pikaks venib. Pole enam muud teha, kui päiksetõusuni mingi tühja üle vaielda.

Paneb imestama, et blogi autor ikka veel sellega kaasa läheb, hoolimata teiste soovitusest see lõpetada. Oleks juba aeg.



Jüri ütles ...

Esimestest kommentaaridest, et jah, praegu on tegu aruteluga ja hüsteeriat õnneks (veel) pole, aga kui mainida eeltalve, siis mõjub see mõnedele inimestele nagu nõelatorge. Miks? Eks see pakubki huvi.
Kuu võib liiga pikk olla? Jah, võimalik, aga vastava kriitilise perioodi pikkus on paraku maitse küsimus - võib vaidlema jääda.
Aastaaja tagasituleku keeld? Ilmselt vaikimisi kokkulepe. Eelmises kommentaariumis soovitas keegi uurida proffidelt. Võtke kätte ja uurige - saate kinnituse! See, et võib ära jääda, on küll olnud jutuks ja selle vastu pole põhjust vaielda.

Viimasele kommentaarile. Jah, seda teemat võib lõpmatuseni jätkata, sest ühegi teise teema vastu sellist suurt huvi ei ole. Ilmselt on eeltalv kuidagi eriline, et see tekitab selliseid arutelusid, vaidlusi, tugevaid emotsioone (emotsionaalselt laetud teema?) jms. See on pakkunud ka juba psühholoogidele huvi, milles asi. Vaatame ja uurime!
Lisaks veel: ma olen erinevate inimestega (nii asjatundjate kui mitteasjatundjatega) seda teemat arutanud ja on tekkinud hulga tähelepanekuid, märkusi, arvamusi, mida on praegu paras aeg jagada ja seda ka seetõttu, et paljud ei loe kommentaare, nii et miks mitte ka nendega ideid, arvamusi jagada (arusaadav, et kommentaare lugevad inimesed on juba kursis).