Kommentaariumi link
22. detsembri õhtupoolikul hakkas Harku radar avalikkusele taas andmeid edastama. Radaripilt
Seekordseks pealkirjaks sai seeriatevaheline vaheldusrikas ilmastik, sest Eesti ilma ei mõjuta lähipäevil ükski selgelt väljakujunenud tsüklonite seeria, küll saabuvad järjestikku läänest või loodest tulevad osatsüklonid, mis toovad lund ja lörtsi. Nii on ilm ikkagi muutlik ja vaheldusrikas.
30. detsembril hakkas saartest ja Loode-Eestist sadama lund ja tuiskama, läks tunduvalt soojemaks. Õhtu jooksul sadu nõrgenes, aga põhja poolt on lisa tulemas, vt allpool.
Ilmateenistuse hoiatus: 30.12. päeval sajab Lääne- ja Kesk-Eestis tihedat lund ja lörtsi, kohati tuiskab. Alates saartest läheb sadu järk-järgult üle vihmaks ja tekib jäidet. 30.12. õhtuks levib lume- ja lörtsisadu Ida-Eestisse ning 31.12. öösel sadu jätkub, tuiskab, on jäidet. 31.12. hommikul sajuala taandub. Puhub edelatuul rannikul puhanguti kuni 20 m/s, sisemaal tugevneb puhanguti kuni 15 m/s (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/hoiatused/).
Selginemisefekt 29. detsembril. Seekord avaldub eriti hästi selginemisefekt, mis on üsna tavaline enne suuremaid ilmamuutusi ja äikest. Praegusel juhul põhjustas selle antitsükloni harja telje jõudmine Eesti kohale. Telje üleminekul muutub õhu liikumise suund ja kiirus: enam ei transpordita merelt niiskust maismaal kohale ja pilved hajuvad. Üpris tõenäoline, et vähemalt kohati võib õhutemperatuur langeda -20°C-ni.
29. detsembri öö oli enamasti pilves ja seetõttu jäi õhutemperatuur suhteliselt kõrgeks (kuni -13°C). Kuna pilvekiht jahtus aegamööda, siis tekkis sinna rohkem jääkristalle ja sademetetekkeprotsessid intensiivistusid ning lumesadu tugevnes. Päeva jooksul tekkis ka selgimisi, kuid päris selgeks veel ei lähe. Pilvekiht on pärit enamasti Soome lahelt, vt http://sat24.com/en/scan?ir=false. Tuul jäi päris vaikseks, sest Eesti kohale saabus harja telg (vt graafikut).
Palav ja niiske õhumass jõuab kohale juba 30. detsembri õhtuks. Seega aasta viimane päev on ilmselt kõikjal plusskraadides. Intensiivne kuumalaine talve kohta kestab umbes kaks päeva, siis hakkab tasapisi järele andma: juba 3. jaanuaril on oodata õhutemperatuuri langemist nullilähedaseks ja vihma asendumist rohkem lörtsiga. Päris talvise ilme võib loodus võtta veel kaks-kolm päeva hiljem.
28. detsembril läks ilm pilve, sademeid oli siin-seal (nõrgast tugeva lumeni). Olulisi muutusi pole ka ülejäänud päeva jooksul oodata: on enamasti pilves ja mõõdukalt külm (selge ilmaga oleks ka päeval -10°C-st madalam, rääkimata öösel). Kui õhumass külmeneb, siis võib olla tugevneb põhjarannikul ka mereefekt, mis senimaani on olnud nõrk.
Kõige külmem on 29. detsembril, kui isegi pilves ilmaga võib -10°C olla. Seejärel saabub lauslumi ja ilm soojeneb. Aastavahetus on ilmselt kõikjal plusskraadides, kuid suuremat vihmasadu pole näha. Ülitugev sula kestab umbes kaks päeva, siis annab see talvine kuumalaine pisut järele.
27. detsembril jõudis aktiivne frontaallaine Eesti kohale, tuues kaasa mõnele poole mõõduka kuni tugeva lauslume. Eriti palju lund sadas Pärnumaal ja Viljandimaal. Ühe inimese kirjeldus: Suure-Jaanis sadas siis 12 h järjest tihedat lund. Kella poole 6 paiku mõõtsin lumepaksuseks 38cm! Siin pildid oma auto väljakaevamisest
Kui 26. detsembril oli äikest mõnel pool põhjarannikul, siis täna hommikul kella 9 ajal oli äike Saaremaal Salmel. Vaatleja kirjeldas seda nii: paar sähvatust oli, müristas üsna kõvasti ja peale seda hakkas laia lund sadama.
Vastus kommentaarile tänase laussajuala liikumine ei selgu mitte tänase päeva jooksul, vaid seda oli juba eile ette teada, et rootsist idakagusse liikuds ei liigu see mingi valemiga põhjarannikule, vaid üle keskeesti. seega on mudelid õigesti ennustanud. on selline. Vaadates veel öösel erinevaid allikaid (radari- ja satelliidipildid, kõige uuemad ilmakaardid) oli veel paljuski lahtine, kuhu ja kui palju lauslund jagub. Seepärast kirjutasin ka öösel, et alles tänase jooksul selgub (vt seletusi ka piltide all). Kella 12-13 paiku oli juba selge, milline on olukord sademete osas.
Soome lahel on tekkinud mereefekt, mis liigub põhjarannikule, vt http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/radaripildid/harku-radar/, kuid vähemalt esialgu on see nõrk.
Kaheks päevaks jääb Eesti kohale arktiline õhumass. Selle südamik jõuab kohale 29. detsembril, kui päevane maksimaalne õhutemperatuur võib jääda -10...-15°C piiresse, aga öösel langeda -20°C-st madalamale, kui on vähegi selgem ja vaiksem ilm. Suur sula jõuab Suurbritannia antitsükloni ja põhjatsüklonite koosmõjul kohale 31. detsembriks. See võib viia suurema osa või isegi kogu praeguse lume.
26. detsembril ilm selgines ja soojenes, sest Eesti sattus põhjatsükloni pisikesse sooja sektorisse (vt allpool ilmakaardil). Kõige külmem oli öösel Lääne-Nigulas ja Pärnus (kuni -13°C, mõnedes vaatluspostides veelgi madalam), kuid öö jooksul läks ilm pilve ja tuul tugevnes, mistõttu õhutemperatuur tõusis. Lisaks avaldas mõju soojenev õhumass. Nii märgiti keskpäeval plusskraade saartel ja mitmel pool rannikualadel (Tallinn-Harkus samuti, ent nt Laagris polnud sulast märkigi). Samal ajal arenesid Põhja-Eestis külma frondi läheduses konvektsioonipilved.
Külm front liikus õhtu jooksul Põhja-Eesti kohale, kus arenesid rünksajupilved, oli äikest, lumepagisid, sadas nii tugevat hooglund, lumekruupe kui jääkruupe. Pärast keskööd sajud nõrgenesid.
Õhtul arenes Skandinaavia kohal frondil laine, millega seotud pilvemassi on satelliidipildil hästi näha, vt http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/. See võib 27. detsembril Eestisse tuua mõõduka kuni tugeva lauslume. Sademeid ilmselt ei jagu ühtlaselt igale poole, aga see selgub päeva jooksul, kuhu rohkem ja kuhu vähem.
Ka Mustamäel mõõdetav õhutemperatuur näitab, et sula ei ole. Ilmselt on Tallinn-Harkus mere mõju nii palju tugevam, st läänetuul toob merelt soojemat õhku (http://www.elin.ttu.ee/~meas/tshp.htm).
Järgneval kahel päeval on ülekaalus arktiline õhumass, mis saabub põhjast ja muudab ilma väga külmaks. Seejärel on arvutatud antitsükloni teke Suurbritannia kohale (pärineb Assoori maksimumist). Selle lääneservas kannab tugev lõunavool troopilise õhumass kaugele põhja ja see peaks Läänemerele jõudma antitsükloni põhjaservas läänest või isegi loodest. Tugeva tuule tõttu on õhu segunemine küllaltki hea, nii et vaevalt see soe õhk vaid inversioonina kõrgustesse jääb.
25. detsembril ilm külmenes ja selgines. Öösel oli Põhja-Eestis lumetuisku ja minilumetorm, nagu mõni seda nimetas. Kohati sajab lund päevalgi: tegu paistab olevat merelt pärit niiskuse sadenemisega. Õhtuks selgines ilm peamiselt Lääne-Eestis ja seal oli seetõttu ka kõige külmem: paiguti -10...-15°C.
Järgmist suuremat lumesadu on oodata ilmselt 27. detsembril, kui Eestini ulatub kirdest lohk ja siinkandis võib areneda pisike osatsüklon. Sellega seoses läheb korraks ka pisut soojemaks, ent siis külmeneb uuesti.
Suuremat ilma soojenemist on praeguse seisuga oodata uueks aastaks. Selle teeb võimalikuks antitsükloni lõunasse liikumine ja põhjatsüklonite seeria.
24. detsember möödus loodest saabuva tsükloni määrata. Saartel läks ilm ennelõunaks selgemaks, mõnel pool oli koguni päikeseline, põhjarannikul hakkas lund sadama. Kohati tugev sadu jõudis viimaks Ida- ja Lõuna-Eestisse, kus kogunes kuni 10 cm värske lumekiht. Samal ajal arenes Lääne- ja Põhja-Eestis tugev udu, mis hajus alles südaööks.
Järgmised päevad kuni uue aastani on talvised ja üsna külmad. Mudelid on sünoptilise olukorra prognoosi jälle märkimisväärselt muutnud: nüüd lubatakse lõunatsükloni teket, selle põhjaservas on ilm külm; lisaks üsna tõenäoline antitsüklon või kõrgrõhuvöönd Läänemere kohal. Seega on olukord jätkuvalt veel lahtine ja kõik võib olla, üsna kindel paistab olevat vaid (väga) külma ilm püsimine vähemalt uue aastani.
23. detsembri hommikuks jäi ilm rahulikumaks ja mandril langes õhutemperatuur miinuspoolele, ainult saartel püsisid veel plusskraadid. Lumikatet ei ole tekkinud või jõudis see sulada saartelt ja Edela-Eestist, kuid mujal on lund 1-15 cm, vt http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/sademed/.
Päeva jooksul hakkas alates Lääne- ja Loode-Eestist uuesti lund sadama, mille põhjuseks on Skandinaaviast saabunud madalrõhulohk ühes sooja frondiga (1 ja 2). Õhtul suurem sadu lakkas ja ilm külmenes.
22. detsembri õhtupoolikul hakkas Harku radar avalikkusele taas andmeid edastama. Radaripilt
Taimi Paljak. Ilm ja aasta 2014
Seekordseks pealkirjaks sai seeriatevaheline vaheldusrikas ilmastik, sest Eesti ilma ei mõjuta lähipäevil ükski selgelt väljakujunenud tsüklonite seeria, küll saabuvad järjestikku läänest või loodest tulevad osatsüklonid, mis toovad lund ja lörtsi. Nii on ilm ikkagi muutlik ja vaheldusrikas.
30. detsembril hakkas saartest ja Loode-Eestist sadama lund ja tuiskama, läks tunduvalt soojemaks. Õhtu jooksul sadu nõrgenes, aga põhja poolt on lisa tulemas, vt allpool.
Ilmateenistuse hoiatus: 30.12. päeval sajab Lääne- ja Kesk-Eestis tihedat lund ja lörtsi, kohati tuiskab. Alates saartest läheb sadu järk-järgult üle vihmaks ja tekib jäidet. 30.12. õhtuks levib lume- ja lörtsisadu Ida-Eestisse ning 31.12. öösel sadu jätkub, tuiskab, on jäidet. 31.12. hommikul sajuala taandub. Puhub edelatuul rannikul puhanguti kuni 20 m/s, sisemaal tugevneb puhanguti kuni 15 m/s (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/hoiatused/).
30. detsembril tuli soojust tublisti juurde (http://www.elin.ttu.ee/~meas/tshp.htm ja vajutada simple www-page).
Sula toovat madalrõhulohku tähistab vägev valge ja läbipaistmatu pilvemass - loodest saabub suurem kogus soojust ja niiskust. Liikumist ja arengut vt http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/
Selginemisefekt 29. detsembril. Seekord avaldub eriti hästi selginemisefekt, mis on üsna tavaline enne suuremaid ilmamuutusi ja äikest. Praegusel juhul põhjustas selle antitsükloni harja telje jõudmine Eesti kohale. Telje üleminekul muutub õhu liikumise suund ja kiirus: enam ei transpordita merelt niiskust maismaal kohale ja pilved hajuvad. Üpris tõenäoline, et vähemalt kohati võib õhutemperatuur langeda -20°C-ni.
Pilvede hajudes ja tuulevaikuses hakkas ka Tallinnas õhutemperatuur kiiresti langema (http://www.elin.ttu.ee/~meas/tshp.htm ja vajutada simple www-page).
Palav ja niiske õhumass jõuab kohale juba 30. detsembri õhtuks. Seega aasta viimane päev on ilmselt kõikjal plusskraadides. Intensiivne kuumalaine talve kohta kestab umbes kaks päeva, siis hakkab tasapisi järele andma: juba 3. jaanuaril on oodata õhutemperatuuri langemist nullilähedaseks ja vihma asendumist rohkem lörtsiga. Päris talvise ilme võib loodus võtta veel kaks-kolm päeva hiljem.
Enamasti jäi külm mõõdukaks, ent kus taevas selge püsis, oli päris krõbe: Läti edelarannikul langes õhutemperatuur hommikuks -20°C-st madalamale (Läti Ilmateenistus).
Intensiivsete tsüklonite jõudmist Läänemere näitavad kõik mudelid. Eesti satub nende tuulisesse ja esialgu väga sooja lõunaserva (http://www.meteonovosti.ru/).
Satelliidipildil on infrapunases lainepikkuses hästi näha õhumasside piirialad: need on suured, valged, läbipaistmatud pilvemassid. Kagu-Euroopas on arktilise ja troopilise õhumassi piiriks lõunatsüklon, Põhja-Euroopas on arktilise ja merelise polaarse õhumassi piiriks põhjatsüklonid (http://www.lennuilm.ee/kaugseire/satelliidipildid/infrapunane-pilt/).
Soome lahele saabus harja telje saabumise tõttu tuulevaikus (http://on-line.msi.ttu.ee/uus_/det.php?n=tuul&periood=86400).
28. detsembril läks ilm pilve, sademeid oli siin-seal (nõrgast tugeva lumeni). Olulisi muutusi pole ka ülejäänud päeva jooksul oodata: on enamasti pilves ja mõõdukalt külm (selge ilmaga oleks ka päeval -10°C-st madalam, rääkimata öösel). Kui õhumass külmeneb, siis võib olla tugevneb põhjarannikul ka mereefekt, mis senimaani on olnud nõrk.
Kõige külmem on 29. detsembril, kui isegi pilves ilmaga võib -10°C olla. Seejärel saabub lauslumi ja ilm soojeneb. Aastavahetus on ilmselt kõikjal plusskraadides, kuid suuremat vihmasadu pole näha. Ülitugev sula kestab umbes kaks päeva, siis annab see talvine kuumalaine pisut järele.
Lääne-Euroopa loodetsüklon transformeerus Aadria merel lõunatsükloniks: moodustus uuesti silmapaistev pilvelehvik, mis on sellele tsüklonite tüübile väga iseloomulik (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/).
27. detsembri lumeuputuse tagajärg Suure-Jaanis. Triin Kangro foto
27. detsembril jõudis aktiivne frontaallaine Eesti kohale, tuues kaasa mõnele poole mõõduka kuni tugeva lauslume. Eriti palju lund sadas Pärnumaal ja Viljandimaal. Ühe inimese kirjeldus: Suure-Jaanis sadas siis 12 h järjest tihedat lund. Kella poole 6 paiku mõõtsin lumepaksuseks 38cm! Siin pildid oma auto väljakaevamisest
Kui 26. detsembril oli äikest mõnel pool põhjarannikul, siis täna hommikul kella 9 ajal oli äike Saaremaal Salmel. Vaatleja kirjeldas seda nii: paar sähvatust oli, müristas üsna kõvasti ja peale seda hakkas laia lund sadama.
Vastus kommentaarile tänase laussajuala liikumine ei selgu mitte tänase päeva jooksul, vaid seda oli juba eile ette teada, et rootsist idakagusse liikuds ei liigu see mingi valemiga põhjarannikule, vaid üle keskeesti. seega on mudelid õigesti ennustanud. on selline. Vaadates veel öösel erinevaid allikaid (radari- ja satelliidipildid, kõige uuemad ilmakaardid) oli veel paljuski lahtine, kuhu ja kui palju lauslund jagub. Seepärast kirjutasin ka öösel, et alles tänase jooksul selgub (vt seletusi ka piltide all). Kella 12-13 paiku oli juba selge, milline on olukord sademete osas.
Soome lahel on tekkinud mereefekt, mis liigub põhjarannikule, vt http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/radaripildid/harku-radar/, kuid vähemalt esialgu on see nõrk.
Kaheks päevaks jääb Eesti kohale arktiline õhumass. Selle südamik jõuab kohale 29. detsembril, kui päevane maksimaalne õhutemperatuur võib jääda -10...-15°C piiresse, aga öösel langeda -20°C-st madalamale, kui on vähegi selgem ja vaiksem ilm. Suur sula jõuab Suurbritannia antitsükloni ja põhjatsüklonite koosmõjul kohale 31. detsembriks. See võib viia suurema osa või isegi kogu praeguse lume.
Satelliidipildil oli näha, et frontaallainega seotud pilvemass liikus itta, sh Loode-Eesti kohale. Laagris hakkas puhuma kagutuul, mis näitas, et baarilise moodustise kese pidi jääma läände. Itta või idakagusse liikumisel oli igati loogiline eeldada, et ka nt Harjumaale võib palju lund tulla, aga ei mingeid garantiisid.
Lisaks on näha satelliidipildilt veel päris karm pilvelehvik, mis on suunatud Itaalia poole - see toob sinna peatselt kaasa ilmselt paduvihma ja äikest, mägedesse lumeuputuse. Severe Weather Europe kirjutas oma FB-i lehel nii:
"Evening analysis of airmass satellite image across Europe. A developing cyclone (MSLP 1003mb) which will affect central Europe and northern Mediterranean this weekend is nicely visible, centered over the British Isles. Expected to be near 995mb when it arrives over N Adriatic sea. It is quite rapidly moving towards SE towards the Alps. Meanwhile, very cold polar airmass continues spreading south across eastern Europe."
27.12. hommikusel ilmakaardil on näha, et front on Eesti kohal, kus sademeid võib jaguda mõlemale poole (DWD).
Muhu. 27. dets 10:24. Lumi on jõudnud ka meie saarele! Margareta Kolki foto
Külm front liikus õhtu jooksul Põhja-Eesti kohale, kus arenesid rünksajupilved, oli äikest, lumepagisid, sadas nii tugevat hooglund, lumekruupe kui jääkruupe. Pärast keskööd sajud nõrgenesid.
Õhtul arenes Skandinaavia kohal frondil laine, millega seotud pilvemassi on satelliidipildil hästi näha, vt http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/. See võib 27. detsembril Eestisse tuua mõõduka kuni tugeva lauslume. Sademeid ilmselt ei jagu ühtlaselt igale poole, aga see selgub päeva jooksul, kuhu rohkem ja kuhu vähem.
Lennumeteoroloogilisel kaardil on pisike soe sektor märgitud. Külm front põhjustas Soome lahe ümbruses konvektsioonipilvede arengut, aga ka tugevat puhangulist tuult (http://www.ilmailusaa.fi/#id=swc#map=scandinavia#level=SWC).
Järgneval kahel päeval on ülekaalus arktiline õhumass, mis saabub põhjast ja muudab ilma väga külmaks. Seejärel on arvutatud antitsükloni teke Suurbritannia kohale (pärineb Assoori maksimumist). Selle lääneservas kannab tugev lõunavool troopilise õhumass kaugele põhja ja see peaks Läänemerele jõudma antitsükloni põhjaservas läänest või isegi loodest. Tugeva tuule tõttu on õhu segunemine küllaltki hea, nii et vaevalt see soe õhk vaid inversioonina kõrgustesse jääb.
25. detsembril ilm külmenes ja selgines. Öösel oli Põhja-Eestis lumetuisku ja minilumetorm, nagu mõni seda nimetas. Kohati sajab lund päevalgi: tegu paistab olevat merelt pärit niiskuse sadenemisega. Õhtuks selgines ilm peamiselt Lääne-Eestis ja seal oli seetõttu ka kõige külmem: paiguti -10...-15°C.
Järgmist suuremat lumesadu on oodata ilmselt 27. detsembril, kui Eestini ulatub kirdest lohk ja siinkandis võib areneda pisike osatsüklon. Sellega seoses läheb korraks ka pisut soojemaks, ent siis külmeneb uuesti.
Suuremat ilma soojenemist on praeguse seisuga oodata uueks aastaks. Selle teeb võimalikuks antitsükloni lõunasse liikumine ja põhjatsüklonite seeria.
24. detsember möödus loodest saabuva tsükloni määrata. Saartel läks ilm ennelõunaks selgemaks, mõnel pool oli koguni päikeseline, põhjarannikul hakkas lund sadama. Kohati tugev sadu jõudis viimaks Ida- ja Lõuna-Eestisse, kus kogunes kuni 10 cm värske lumekiht. Samal ajal arenes Lääne- ja Põhja-Eestis tugev udu, mis hajus alles südaööks.
Järgmised päevad kuni uue aastani on talvised ja üsna külmad. Mudelid on sünoptilise olukorra prognoosi jälle märkimisväärselt muutnud: nüüd lubatakse lõunatsükloni teket, selle põhjaservas on ilm külm; lisaks üsna tõenäoline antitsüklon või kõrgrõhuvöönd Läänemere kohal. Seega on olukord jätkuvalt veel lahtine ja kõik võib olla, üsna kindel paistab olevat vaid (väga) külma ilm püsimine vähemalt uue aastani.
Imelist jõulurahu! Lund on mõnel pool palju...
23. detsembri hommikuks jäi ilm rahulikumaks ja mandril langes õhutemperatuur miinuspoolele, ainult saartel püsisid veel plusskraadid. Lumikatet ei ole tekkinud või jõudis see sulada saartelt ja Edela-Eestist, kuid mujal on lund 1-15 cm, vt http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/sademed/.
Päeva jooksul hakkas alates Lääne- ja Loode-Eestist uuesti lund sadama, mille põhjuseks on Skandinaaviast saabunud madalrõhulohk ühes sooja frondiga (1 ja 2). Õhtul suurem sadu lakkas ja ilm külmenes.
Homse jooksul liigub üle Eesti loodest kagusse (osa)tsüklon, mis toob peamiselt lund ja lörtsi, kuid saartel ja Edela-Eestis võivad valitseda plusskraadid ja sadu on vihma või lörtsina. Seega pole veel kindel, et kogu Eestis saab 25. detsembriks lumikatte, kuid see on võimalik.
27.-28. detsembri sünoptiline olukord ja sellest tulenevalt ilm on veel üsna lahtine. Üldiselt on tõenäolisem aktiivse tsükloni jõudmine Skandinaaviasse või Läänemere kohale ja see toob soojema-tuulisema ilma; sademed olenevad sellest, kui kaugele itta tsüklon pääseb. GFS mudel pakub aasta lõpuks isegi tsüklonaalse blokeeringu teket või sellele sarnanevat olukorda, mis ei laseks uutel läänetsüklonitel itta liikuda. Euroopa mudel pakub külmas arktilises õhumassis hoopis antitsüklonaalset arengut, mis algul toob üsna külma ilma, aga hiljem antitsükloni(te) põhjaservas ja põhja- või loodetsüklonite lõunaservas ilma soojenemise.
Lumikatte paksuse prognoos. Läti Ilmateenistus
Udu väga kiiresti tihenemas Simunas 23. detsembril kella 14:46 ajal. Kairo Kiitsaku foto
Kuigi sageli öeldakse, et laussademed on nõrgad ja mõõdukad erinevalt hoogsademetest, mis sageli on tugevad – seetõttu peaksid ka kihtsajupilved andma ikka nõrka või mõõdukat laussadu –, siis alati see nii pole. Seda näitas ilmekalt 22. detsembril üle Põhja-Eesti liikunud (osa)tsüklon, mis tõi mitmele poole tugevat lauslund. Kihtsajupilved, mis andsid selliseid tugevaid laussademeid, pidid olema erakordselt paksud – ilmselt 5-7 km paksused, lisaks võis kohati olla tegu ka konvektsiooniga (maskeeritud rünksajupilved).
Sellist tugevat lauslund (õhtul pimedas oli lumesadu palju vägevam) saab anda vaid meeletult paks ja suure veesisaldusega pilvekiht. Seega võib arvata, et need kihtsajupilved oli mitmeid km paksud, võib olla ulatusid koguni tropopausini.
77 kommentaari:
Eesti taaskord klimaatilises tollipunktis, kus Soomes on -20 kraadi, aga Eestis vaid -6: http://oi60.tinypic.com/2q0ujwh.jpg
--------------------------------
NB! tänastel andmetel on Tallinna lähedal asuvate valdade elanikel hea võimalus kogeda tuulevaikusest tunni ajaga tormi saabumist 25.12 kell 5 varahommikul! (Hirlami andmetel)
Kasulik lugemine, siit tuleb tõeliselt õige info!
http://ilmateade.delfi.ee/uudised/professor-jouluaja-ilmaennustusest-kas-meteoroloogid-viskavad-taringut?id=70433677
Palun ärge nüüd tulge enam Keevallikut mõnitama! Kui Te seda teete, läheb see Teil akadeemilistes ringkondades veel kalliks maksma! Keevallik on äärmiselt kõrgel tasemel õppejõud ja ja teadlane. Ja pange tähele, tema ennustas ammu õigesti nii et ta teab paremini kui teised!
Kohustuslik lugemine igale tõsisele ilmahuvilisele: http://ilmateade.delfi.ee/uudised/professor-jouluaja-ilmaennustusest-kas-meteoroloogid-viskavad-taringut?id=70433677
Tõepoolest on Keevaallika ennustus täpne. Täpsem kui EHMI ja Jüri!
Keevallikut ei maksa fetišeerida. Kui ta on teie märgades unenägudes, siis laske käia, aga kas neid fantaasiaid on vaja siin demonstreerida? Mis mind ärritas viidatud Delfi artiklis, on see, et kümnendkoha eraldajana kasutati punkti, aga eesti keeles peab olema koma!
Tundke rõõmu ikka rahulikumaks ja külmemaks muutuvast aastalõpu ilmast ja jätke Keevallik rahule!
Tartus on kella 16st alates hooti väga tugevalt lund sadanud juba. Maapinnal olev lumekiht kasvab jõudsasti. Hetkel ühtlane ja tugev sadu.Pakuks, et üle 10cm on juba kindlasti täna maha sadanud. Sadu muudkui jätkub. Siin on küll fantastilised ja lumised jõulud!!! :)
Laagris on ilm hoopis teistsugune olnud - tuulevaikus, ei mingeid sademeid (või siis päeval udulumi) ja õhtul arenes tugev udu, mis püsib praeguseni. Selline on ilm (osa)tsükloni keskmes.
Paistab, et lumesadu ja võib olla isegi tuisk jõuavad ka põhjarannikule, nagu võib Testbedilt näha: http://testbed.fmi.fi/
Tana oli ka vasalemmas tihe udu ja lausa kulma oli 4 - nuud vidt peaks sadama hahhama mingi aeg
Käisin Tartus väljas ka nüüd lund pildistamas ja mõõtmas. Joonlaud näitas, et hetkel murul juba 12cm kohev lumevaip! :)
Laagrisse jõudis lumesadu ja tuisk.
Pangodis sadas 10minitit tagasi tihedat laia lund mid pole veel minu silmad kohanud :O
Aga 26.06 läheb tänu edela ja läänetuulele terves Lääneeestis sulaks. Nii näitab Hirlami mudel
Oeh, 26.12 ikka :D :D.
-------------
Ja Jüri, pange palun arusaadavamad turvakoodid, sest neid mustvalgeid pläkerdisi on väga tülikas mõistatada - aint üks klaviatuuri kulutamine :/
26. detsembril vist mõeldud. Siis on küll pisikese tsükloni teket oodata ja kui see jääb põhja poole, siis on tuul nii nagu prognoositud. Kas just sula igale poole, aga soojemaks läheb ilmselt küll.
Jõhvis tegi ka sadu natuke täna.
Andres Tuzberg ära aja jama, palun sind. Vasalemmas pole udu olnud, aga temperatuur oli -3 küll.
See robotiteema ja kontrollteksti sisestamine on mujalt peale surutud. Kahjuks ei oska seda maha võtta või muuta.
Kahjuks olete Teie see, kes ei suuda professorit rahule jätta. Pidev arutlemine tema väljaütlemiste üle, sapised kommentaarid - see on just Teie ampluaa. Paraku puudub Teil igasugune kompetents asja üle arutada, sest Keevalliku akadeemilised saavutused on kordades kõrgemad kui Teie omad. Ja mäletage mu sõnu hästi - lugupidamatus Keevalliku suhtes läheb Teile akadeemilistes ringkondades veel kalliks maksma!
kahjuks oled sa see, kes ei suuda jürit rahule jätta. pidev tema väljenduste kommenteerimine ja happelised kommentaarid
ouuuu ääää- kas laupäevaks on oodata mingit suuremat sorti sademeid? Tänud vastamast :)
Tegin blogisse selle kohta täienduse. Jah, paistab küll tegu märkimisväärsete sademetega, sest kirdest ulatub Eesti kohale madalrõhulohk, milles võib areneda pisike osatsüklon. Ilmselt läheb lühiajaliselt soojemaks, kuid ülekaalus on siiski lumi ja lörts. Kui palju sademeid tuleb, täpselt ei tea, kuid see vahemik tundub usutav, mis siin antud: http://www.wunderground.com/weather-forecast/EE/Tallinn.html
Ja ongi juba Saarte ja Läänerannikul sula.
Eks seal oli õhutemperatuur ju kogu aeg nullilähedane. Soojenevas õhumassis on temperatuuritõus ootuspärane. Miks Lääne-Eestis soojenes? Kuna ilm läks pilve, siis vähenes jahtumine ja õhutemperatuur tõusis.
tundub, et sakus enam lund ei tulegi, enne vanaaasta sooja fronti :(.
GFS näitab alates järgmisest kolmapäevast sula püsimist lõpmatusse. NAO indeks on uueks aastaks samuti positiivseks prognoositud. Nii lühikeseks ajaks siis lumi jääbki?
Kahjuks jah :(, seega kel võimalik, võiks terve talv - st vaevalt nädal - iga päev õues veeta, et selle aasta 2. talv (1. oli paar nädalat jaanuaris) oleks jäädvustatud mälestuseks!!
Praegu taas üsna korralikud rünksajupilved põhjarannikul. Äikest juba oli Virumaal, eks näis, kas ka Harjumaal.
Rakvere kanti õnnistatakse ikka korralikult lumega. Teekaamerate järgi on seal märkimisväärsed hanged juba.
Äike jõudis Tallinna piiridesse.
Kus otsast see äike Tallinnas veel on? Ükski äikesedetektor ei näita midagi. Aetakse vist jälle suures entusiasmis rakettidega segamini.
Sat24 peal oli välk kenasti märgitud, nii et ei olnud nii, et detektorid ei registreerinud - registreerisid küll.
Välgusähvatusi oli päris mitmeid ja vaatasin seda ka ise Piritalt. Ma arvan, et ma olen oma elus siiski seda näinud, milline näeb välk välja. Tegu polnud mingi ähmase sähvakaga kauguses, mis võib olla rakett või mis tahes muu asi.
Lisaks sellele, et ma luulusid ei näinud, oli Testbedi radaril ka punast ala ja mitme inimesi kinnitusi, nt Reigo Kebja Tallinnas, Lasnamäel oli kaks selget ja väga tugevat sähvakat näha ning kärgatust kuulda. Pole talvel kunagi midagi taolist silmanud..
Algselt arvasime, et raketit kuid ei. Selgelt äike.
Ei Midagi Erilist Uskumatu...väljas külm talv.aga müristab ja välgutab.
aga enam eriti kõvasti ei mürista
[26.12.2014 22:16:02] Jüri Kamenik: oli enne mitu korda (müristamist)?
[26.12.2014 22:16:23] kuriuss112: no umbes veerand tunni jooksul mitu korda jah
[26.12.2014 22:16:51] kuriuss112: tegelikult oli vist juba enne ka, aga siis ma kahtlesin, mõtlesin, et äkki autod
tänase laussajuala liikumine ei selgu mitte tänase päeva jooksul, vaid seda oli juba eile ette teada, et rootsist idakagusse liikuds ei liigu see mingi valemiga põhjarannikule, vaid üle keskeesti. seega on mudelid õigesti ennustanud.
Paistab, et siin on taas kellelgi vist ajutegevuse lakkamist märgata. Selgituse panen postitusse, aga jah, las koerad hauguvad, karavan läheb edasi.
Teekond Abjast Pärnu (umbes 15:30 kuni 17:00).
Abjas lomeolud kesised ja sadu polnud. Alates mõisakülast algas sadu ja puhus tugev külgtuul vasakult.
Alates Tihemetsast oli nähtavus kehva tiheda lumesaju tõttu.
Teedel oli näha vaid kohati sõiduradasid, sahkasid polnud tee näinud.
Ikla Pärnu maanteel olid teeolud nii kehvad, et üle 60 km/h sõita ei kannatanud (tihe lumesadu + pudru teel).
Pärnu tänavad samuti väga pudrused, kuid oli näha, et sahad tegid tööd.
Päevaga tuli maha Pärnu vist umbes 20 cm lund. Parandage mind, kui ma eksin.
Nüüdseks (21:29) on Pärnu mattunud tihedasse udusse. Nähtavus väga piiratud!
Mis- "Pärnu sai suurema osa lumest endale"- KUS JA KUIDAS MÕÕDETAKSE ?
Kirjutavad, et tulnud 12 tunniga 14 cm.
Kuressaares sadas kuue tunniga 30 cm,-
olin tööl ja käisin jooksvalt mõõtmas !!
Külateed olla üsna kinni.
Nii, nüüd käisin hoovis mõõtmas- ööga veidi kokku vajunud ja oli 22 cm. Kuuskede okstelgi 15 sm.
Kuressaares sadas kella 9- 15, nii kuus tundi.
Pildistasin -võin meilitsi saata.
Mina ise käisin eile mõõtmas, siis sain lumepaksuseks pargi, kus inimene polnud lund rookinud, 20-25 cm.
Täna pole veel välja saanud.
Teeolud ei paista piltidelt siin head olevat.
Meil siin Simunas on lund umbes 21 cm. Täna, 28. detsembri hommikul ja lõunal esines veel mõõdukaid lumesadusid, helbed olid läbimõõdult kohati päris suured. Puudel lebavad paksud lumekihid, õnneks on sõiduteedelt suuremad lumekihid ära ajatud.
Vaatasin huviga ka GFS mudeli pikaajalisi prognoose. Paistab, et tsüklonid hakkavad jälle möllama, täitsa võimsate tormide tulekut ennustab ette uueks aastaks. Kindlasti need prognoosid veel muutuvad, aga eks näeb.
Jätan lingid siia:
http://expert-images.weatheronline.co.uk/daten/proficharts/en/2014/12/28/basis06/scan/boen/15010218_2806.gif
http://expert-images.weatheronline.co.uk/daten/proficharts/en/2014/12/28/basis06/scan/boen/15011018_2806.gif
sakus on lund umbes 10 cm. ka praegu on mingi veider efekt, et sajupilved tekivad kuskil keskeestis ja liiguvad edelasse. praeguse õhumassiga peaks nagu merel pilved tekkima, mitte sisemaal. seega homses veelgi külmemas õhus on pilvede areng sisemaal veelgi hoogsam??
aga jah, see kord on vastupidi selleaastase jaanuaritalvele, st lõunas lumeuputus, põhjas ja loodes kirme.
loodetavasti ülehomses laussajus põhjaeesti kohal mingit väärakat auku või muud saju hajumist ei teki! aga vahet ju pole, see niikuinii sulab ära.
@ Kairo
Küll see torm "tasandatakse". Neid GFS vigureid on juba küll ja küll olnud. Seega ma seda GFS mudelit enam eriti ei vaatagi.
Homme mere-efekti põhja-eestis?
pigem maismaa efekt, nagu tänagi radarilt näha oli :/
Ilmselt pole selgelt väljakujunenud mereefektiks sobivaid tingimusi: õhumass pole nii kärekülm, õhuvool ei ole piisavalt ühtlane ega tugev üle mere jne.
Maismaa kohal toimub ilmselt pilvede jahtumine, nii et hakkavad toimima sademetekkeprotsessid ja niiskus sadeneb välja. Lisaks veel orograafiline mõjutus.
Seega ütleks, et praegu on ebaselge mereefekt kui üldse. Ei julge lubada soodsamaid tingimusi, sest 29. detsembril jõuab kohale harja telg ja see ei soosi ühesuunalist ühtlast õhuvoolu üle mere.
Sajuala liikus mere pealt sügavale sisemaale.
Imelik, emhi vaatlusandmed näitavad absoluutselt kõikjal lumesadu, aga sademeteandmed näitavad kõikides 0,0 mm. Kust selline eksitav viga?
Taevas on pilvekiht - sealt ikka midagi pudeneb, õhumass on väga külm. Andurid registreerivad sademete olemasolu, aga selline nõrk (udu)lumi ei anna mõõdetavaid sajuhulkasid.
Ma ei saa aru, et miks GFS mudelit nii väga vaadatakse. Mitte mingi muu mudel ei ennusta Eestisse mingit tormi uueks aastaks. Muid mudeleid on ju ka!
----------------------------------
Harku radar taas ei tööta.
Teiste mudelite puhul ju ei näe nii palju kui GFS puhul. Võrrelge ise, kui palju valikuid (muutujaid) on avalikult saadaval nt Euroopa mudeli http://tinyurl.com/ph3fy9x ja GFS mudeli http://tinyurl.com/m27lqh7 puhul. Tooge palun mõni teine (globaal)mudel kõrvale, kus näeb samapalju muutujaid - oleks endal ka tore vaadata ja uurida.
Ei tea, kas seekord muutub ka oletatava (ei pruugi tekkidagi ju) tormi teekond Ilmateenistusele parajaks pähkliks nagu 13.12 tormiga.
Aga kuna see tsüklon oleks väga suur, siis teekonnast 100 km ei loe suurt midagi, alles 1000 km lõunapoolt peaks liikuma et kese jälle looderannikul oleks, kuigi jah, kese on sellel ennustatavalt sama suur kui 13.12.2014 tsüklon ise.
@Jüri, kahjuks ei leidnud, kuna pole eriti kursiski kõikide ilmaportaalide ja nende võimalike mudelitega.
Kahjuks selliseid ei ole jah. Merilaini kunagine selgitus kehtib endiselt: "Kuna USA mudel on kogu maailmas vabalt mahalaaditav, siis on enamus interneti-ilmalehekülgi sellele üles ehitatud. Seepärast pole ime, et igaüks, kes vähegi ilma vastu huvi tunneb, satub internetist ilmaennustusi vaadates hämmingusse, miks EMHI prognoos näitab teistsuguseid arenguid. Kuid paraku on ka neid, kes arvavad, et just EMHI pakub vastukäivat ilmainfot." (http://www.voru.envir.ee/1136367)
talvega võib nüüd kuni novembrini hüvasti jätta? nao indeks positiivne.
Uuesti külmeneb juba 3. jaanuaril, aga esialgu tähendab see +4...7 kraadi asendumist nullilähedase õhutemperatuuriga ja veel paar päeva hiljem ka miinuskraade ja lund.
Huvitav, kui kõva torm tuleb uue aasta alguses. praegu näib, et võib 30 ms ära tulla või mis teised arvavad?
Jah, mingi intensiivne tsüklon on tulemas küll, sest nii sooja õhumassiga on paratamatult tugev vastasseis arktilise õhumassiga (tsüklogeneesiks väga soodsad barokliinsed olud).
Euroopa mudel näitab ka tormist ilma.
Hello everyone!
Latest Russia's model forecast ИВМ РАН (http://meteoinfo.ru/plav-forc-rus) shows that deep storm cyclone with 970 hPa pressure in center, will cross saouthern finland and strongest wind gusts will be in Estonia's coastal regions. http://193.7.160.230/web/plav/sevzapfed_Prec+108.jpg
Please Estonian language, I can´t understand what you mean!!!
Tere kõigile!
Viimase Venemaa mudeli (ИВМ РАН, http://meteoinfo.ru/plav-forc-rus) väljundi järgi jõuab sügav tsüklon, mille keskmes õhurõhk 970 hPa, Lõuna-Soome kohale. Seetõttu jääksid tugevaimad tuuled Eesti rannikualade kohale, vt http://193.7.160.230/web/plav/sevzapfed_Prec+108.jpg.
Saared on kõige soojem kui ka kõige külmem paik Eestis viimase tunni andmetel.
Jah, sest õhutemperatuuri mõjutavad mitmed asjaolud: pilvisus, tuule kiirus ja suund, mere lähedus (sel juhul tuule kiirus ja suund määrab mõju tugevuse).
Ju siis on seal korraga olemas nii kombinatsioon tingimustest kõrgemaks õhutemperatuuriks (tuul küllaltki tugev, merelt, pilves ilm) ja madalaks õhutemperatuuriks (tuul saare siseosast või tuulevaikus, nii et mere mõju ei kandu vaatlusjaamani, selge ilm).
Aeg pakkuda uue postituse pealkirju! See võiks alata kas 30. detsembri õhtul või 31. detsembril, kui suurem ilmamuutus on läbi.
Aastavahetus möödub rahulikult, Vana-aasta õhtu tuleb rahulik, Uus aasta algab sooja/külmalainega
Võiks ka tormi pealkirjas mainida, tundub päris karm tulema
Mis k*rdi torm? Tavaliselt EMHI pasundab Postimehe ja Delfi pealehel oma hoiatusetga nädal aegva varem. Seekord pole midagi kuulda olnud. Ju peavad seal EMHI veel pikki pühi. Rääkige lähemalt, mis päeval ja kui kanget tormi tulemas on? Tuleb see torm mingi sademetega? Lörtsi/lume või vihmana? Tänud ette,
Pealkiri:tsüklonite seeria aasta alguses.
@30. detsember 2014 11:06 - See aeg, kui siia tormist ilma prognoositakse, on ülikaugel[TÄPSUSE OSAS]. Ilmaentusiastid vahivad GFS-mudeli väljundeid "aastaaega" ette, ning seejärel hakkavad ilmaignorantidele "maailmalõppu" ennustama. Enne, kui ilmateenistuse, delfi või postimehe pealkirjades suurelt ja punaselt pealehel küünlaid varuda ei kästa, võiks taolised kommentaarid kahe silma vahele jätta.
Kuidagi väga närviline inimene on siia veel sattunud.Sellist asja nagu EMHI pole juba ammu olemas, on Ilmateenistus ja ega ilmateenistus ei pasunda delfile ja postimehele.Delfi ja Postimees võtavad prognoosid Ilmateenistuse kodulehelt ise.Isiklikult arvan, et ilmateenistus on isegi pühade ajal väga head tööd teinud.Praegu jääb selline tunne, et 30. detsember 2014 11:06 arvab et ilmateenistuses peavad inimesed tegema tööd 24/7 ja puhkepäevi neil ei tohigi olla.Tormist pole väga suurt juttu tehtud sellepärast, et pole ju üldse kindel kas mingit tormi tuleb ja nii on olnud ka kõik eelnevad korrad.Hetkel näitab tormi 2.jaanuariks ja tuulepuhangud võivad Soome lahel 30 m/s, sademed peaksid tulema lörtsi ja vihmana.
ma arvan, et tugevaimad tormituuled jäävad siiiski liivi lahele ja lõuna eestisse!
Tundub et selle oletatava tormi suurima obaduse saab taaskord Läti.
Tundub, et kevad pole enam kaugel. Päevad juba pikenevad ja ilmadki muutuvad soojemaks. GFS'i viimane mudeliprognoos näitab endiselt sula lõpmatusse. NAO indeks on samuti pikemaks ajaks kindlalt positiivseks arvutatud. Jääme siis jaanuaris varakevadet ootama!
Mina võin juba kindlasti oodata. Olin nutikas ja jäädvustasin kõik talve 9 päeva nii helis kui pildis - on vähemalt mida vaadata ja meenutada ning edaspidisel olematul talvel talvemeeleolus olla :-).
Tundub,et eesootava talve suhtes on segadust ikka palju.Ei oska keegi enam midagi arvata,mis tuleb.
Usakate kommertsilmajaam (WSI),kes tuntud oma prohvetlike ilmaennustuste poolest,ei ole suutnud isegi oma prognoosi uuendada.Järgmise kolme kuu update pidanuks olema 23.12.
Kloogalt kell 19 startides sadas seal juba vihma ja lumi oli hakanud sulama. Tallinnas ringteel sõites jäid silma rasked teeolud Jürist edasi sõites. Teel küllaltki sügavad jäljed, roopad sees ja keskel kõrge lumevall. Möödasõit seal lõpeks kindlasti kraavis. Peterburi tee olukord oli üsna hea kuni Maardu ristini, peale seda oli lund juba rohkem. Sula piir oli kella 20.30 paiku Jõelähtmes. Peale jägala silda sadas intensiivselt lund. Kiidu jõudes olid ka Pewterburi teel rasked teeolud. Hästi on seda näha ka Kuusalu teekaamerast: http://www.teeilm.teeinfo.ee/kuusalu.php3 Kiius on hetkel väga palju lund maas ja sajab üha juurde.
NOAA mudelprognoos muutub ka kord soojemaks kord vähem soojemaks.
Lähem tulevik toob ilmselt 2.-3. jaanuaril ikkagi tormi, seejärel jahenemise mõneks päevaks, talvist ilma 1-3 päeva. Edasi ilmselt ikka nagu soojal talvel, et palju läänetsükloneid, sageli tormine sulailm jne.
tormise sulailma vastu pole mul küll midagi!
Postita kommentaar