Pühapäev, 20. jaanuar 2008

Äikesevõimalus 21. jaanuaril 2008

Ikka on võimalus 21. jaanuaril äikeseks. Tsüklon liigub piki Soome lahte ja Põhja-Eestit kagusse. Sellega võib kaasneda korralik sadu, mis tuleb kas vihma või lörtsina ning hiljem lumena. Erilist tuule tugevnemist ilmselt ei kaasne.
Küll aga püsib äikesevõimalus, sest Li langeb tervelt -1-ni ja CAPE tõuseb 200-ni. Seega on arvud üsna "suvised". Pole ka imestada - oli ju täna väljas vilets suveilm. Kahjuks on mu sõbra sõnul äikesevõimalus siiski palju väiksem kui oli laupäeval.

Talve võimalused

Talvele antakse lähiajal 3 võimalust. Lähemalt neist.
Esmaspäevaks areneb Põhjalahel uus osatsüklon, mis liigub kagusse. See tsüklon liigub keskmega Soome lahele ja Eesti jääb kõige tugevama saju tsooni. Ilm on laupäevaga sarnane: ilmselt lörts, sest temperatuur on ikkagi nulli piires, aga siis lumi, mille tõttu tekib kerge lumikate. On ka äikesevõimalus, kuid aja joosksul lubab prognoos seda üha vähem. Pärast tsükloni lahkumist Venemaale muutub külmemaks, kuid ainult veidi. See on rahulik tsüklon: pole tormi oodata
Uus soojalaine on tulekul neljapäeval, kui läheb suure tõenäosusega sulaks. Tsüklon on siis sügavam ja see võib tuua kohale suurema külma. Ka see on ainult 50 % tõenäosusega nii. Tundub, et sellega kaasneb torm.
Viimane ja kõige kindlam võimalus talveks on veebruari alguses. Sellisel juhul võib talv olla püsiv. Sellegipoolest on pikem prognoos siiski sooja poolt, et enne märtsit pole midagi püsivat loota.

Teadaanne äikesest 19. jaanuaril

Tormiga kaasnes Soome lahel ka äike. Sellest informeeris mind sõber, kes elab Pirital ja ennustas juba päeval, et võib tulla äikest. Palusin tal kokkuvõtte teha, mis on järgmine:
"Äike oli väga kaugel ning pilvedes. Intensiivsus oli kella 20:30 paiku umbes 2-3 lööki 10-s minutis ja umbes 22:30 paiku sagenes lühikesema ajaperioodi vältel. Sademed: meie kohal oli ainult suhteliselt nõrk vihm, tuul oli tugev ja edelast. Öö poole sadu tugevnes selle intensiivsema äikese ajal." Välgu helenduse kirjeldus: "läänes/loodes/põhjas/kirdes, väga kaugel, hele, sinist värvi ja mere kohal" (minupoolne täpsustus: äike oli Soome lahel ja ilmselt Helsingile lähemal kui Tallinnale, huvilised võisid vastavat pilve-ja sajuriba jälgida Testbedilt).
Tegemist on objektiivse ja usaldusväärse inimesega, seega kindlasti pole see valeinfo ning ei usu, et ta segas välgud mingi muu sähvatuse või helendusega ära. Teadmiseks veel: täpselt aasta eest jaanuaris oli ka äikest ning sedagi ennustas ta täpselt.
Esmaspäeval korduvad taas sarnased tingimused, vastav indeks (Li) võib langeda isegi -1-ni. Madalrõhkkonnakese saabub Eesti kohale või väga lähedale.
Kommentaar: tagantjärele mõeldes olid ju kõik tunnused olemas, et võiks äikest tulla. Esiteks kordus aasta eest olnud tingimused. Teiseks suurenes õhutemperatuuri erinevus Eesti ja Soome vahel hüppeliselt, kolmandaks langes õhurõhk väga kiiresti (trend isegi üle -7 mmHg 3 tunni kohta), neljandaks oli meri lahti ja soe, viiendaks saju iseloom (tugev, hootine, mis viitas konvektsioonile ja rünksajupilvedele), kuuendaks olid vastavad pilved jälgitavad satelliidipildil, seitsmendaks saju iseloom Testbedil ning lõpuks EMHI HIRLAM mudel (kahjuks ma ei oska seda nii kasutada, nagu mu sõber).
Ma ei mõelnud äikesele tunnustele vaatamata mõtlemise raamide tõttu: talvine äike pole just tavaline nähtus. Ometigi olen alati soovinud seda näha.

Laupäev, 19. jaanuar 2008

"Arc de Triomphe" - Erich Maria Remarque

Väga hea raamat, soovitan kõigile. Tegemist on sügavalt filosoofilise teosega, mis avab inimese hingeelu. Peategelane Ravic peab elama varjuelu, olles samal ajal nii vihkaja kui armastaja rollis. Raamat on täidetud kullateradega. Tähelepanelikult lugedes kirjutasin mõned ka välja:

"Ja mis teil ka südamel poleks - ärge pidage seda liiga tähtsaks, vähe on asju, mis kauaks tähtsaks jäävad...eriti öösel. Öö liialdab." (Ravic)
...............
"Kes suudab elada, ilma et unustaks? Aga kes suudab küllalt unustada? Mälestuste šlakk, mis südant rebestab. Alles siis, kui sul enam midagi ei ole, mille nimel elada, oled vaba." (Ravic)
............
"Elada tähendab teistest elada. Me kõik õgime parasjagu üksteist. Säärastest tibatillukestest headusesädemetest, mida nii harva esineb, ei tohi loobuda.. See annab jaksu juurde, kui elukoorem on raske." (Boris Morozov)
..........
"Üksindus - eluigavene refrään. See ei olnud ei pahem ega parem kui mõnigi muu asi. Sellest räägiti liiga palju. Inimene on alati ja mitte iial üksi." (Ravic)
.............
"Kahetsus on kõige kasutum asi maailmas. Midagi ei saa tagasi tuua. Midagi ei saa heaks teha, muidu oleksime me kõik pühakud. Elul polnud kavatsust meid täiuslikuks teha. Täiuslik kuulub muuseumi." (Ravic)
.............
"Meil on meie unistused, sest nendeta ei suuda me tegelikkust taluda." (Ravic)
...........
"Teie ei näe sedamoodi välja, et te ennast unistustega petaksite." (Kate Hegström)
.............
"Ka tegelikkusega võib ennast petta. See on veelgi kardetavam unistus." (Ravic)
...........
"...Ma mõtlen tõeliselt õnnelik, nii et õhust puudus tuleb, eneseunustuseni, kogu olemusega." (Kate Hegström)
.............
"Hääletu, tsesuur kahe hingetõmbe vahel. Aja hammustus, mis pikkamisi südame läbi närib." (Ravic)
...........
"Mille unustad, sellest tunned elus hiljem puudust..." (kelner)
...............
"Julge, aval nägu, mis ei küsinud, vaid lihtsalt oli ja ootas - kuidagi tühi nägu. Nägu, mille ilmet iga tuulepuhang võis muuta. Nägu, millest võis kõike esile manada. See oli justkui ilus, tühi maja, mis ootas vaipu ja maale. Kõik võimalused olid olemas - sellest võis saada palee või lõbumaja. Olenes vaid, kes teda sisustas. Kui piiratud näis selle kõrval kõik, mis oli juba täis tuubitud ning kandis maski." (Ravic)
................
"Ta tajus, et Joan ootab temalt sõnu. Midagi endast ja Temast. Aga Ta ei suutnud seda. Joan oli juba liiga palju ütelnud. Rohkem, kui vaja." (Ravic)
................
"Liiga ruttu ja liiga kergelt läks kõik. Või oli see ainult see, et keegi ootas..selle asemel, et tema ise ootaks." (Ravic)
.............
"Ta andus täielikult sellele, mida ta parajasti tegi. Ta polnud midagi muud kui armastus, kui ta armastas; midagi muud kui meeleheide, kui ta oli meeleheitel; ja midagi muud kui unustus, kui ta unustas." (Ravic)
............
"Ma ei tea midagi. Ma ainult räägin. Kunagi ei tea midagi. Kõik on alati teisiti. Ka nüüd. Iial pole teist ööd. Ikka on esimene. Teine oleks lõpp." (Ravic)
.........................
(Täiendatakse peatselt...)

Reede, 18. jaanuar 2008

Torm 19.-20.1.2008

Täiendatud 19.1.2008
Nädalavahetusel on oodata tormi. Midagi erakordselt vaevalt sellega kaasneb, ent huvitav on sellegipoolest. Sula tugevneb sooja tuule tõttu. Hiljem läheb pisut jahedamaks, on võimalus, et sellega kaasneb jahenemine (pikaajaline).
..................................
EMHI teatab:
Nädalavahetusel on oodata tormi 17.01.2008
Põhja-Atlandil Iirimaast edelas tekib ööl vastu 18. jaanuari uus tsüklon, mis kiiresti süvenedes liigub üle Shotimaa ja Põhjamere ning saabub 19.jaanuari hommikul Skandinaaviale. Tsükloni kese liigub Oslost ja Ahvenamaast põhja poolt ning ööl vastu 20.jaanuari jõuab üle Vaasa Soome peale.Eesti vetes ja rannikul tugevneb lõunatuul 19.jaanuari öösel ja hommikul 20-25 m/s. Päeval pöördub tuul edelasse ja püsib 20-25, tuuleiilid võivad ulatuda 27-30 m/s. Ööl vastu 20. jaanuari pöördub tuul läände ja püsib öösel tormisena.Sisemaal võib tuule kiirus ulatuda 20 m/s.Tormituule tekkimise tõenäosus on 17. jaanuari andmeil 65-95%. Järgmine täpsustus 18.jaanuari hommikul.
Kokkuvõte
Torm jäi oodatust siiski nõrgemaks. Veetõus on ebaoluline. Ainus kergelt üllatuslik moment oli, et paduvihmavalingute asemel hakkas tugevat ning ebatavaliselt laia lörtsi sadama. Alles õhtul asendus lörts jälle vihmaga.
Päeval oli tuul nõrgem ja kagust või lõunast, õhtul tugevnes taas. Õhurõhu langus oli suurim ennelõunal, tervelt üle 7 mmHg 3 tunni kohta. Mingeid tõsisemaid purustusi pole.
Pärast olnut läheb küll jahedamaks, ent see ei püsi. Nädala teisel poolel läheb ilmselt jälle sulaks. On võimalik, et veebruari algul saabub tõsisem külm.

Laupäev, 12. jaanuar 2008

Tormidest ja lähiaja ilmast

Kahjuks kasutatakse sõna "torm" sageli mõtlematult, nii et sõna tähendus hajub. Samasugune tähelepanek on kahjuks ilmafoorumist (ilmastik.pri.ee/forum): kui luuakse uus teema, on viimasel ajal sageli pealkirjaks "torm" sel-ja-sel kuupäeval, põhjendades tuule tugevusega kuni 21 m/s. Kuidas on lood tegelikult? Mis on üldse torm?
Torm on atmosfääri häiritusest tekkinud nähtus, mis saab alguse tugevast tuulest, sagedasest äikesest jne ning põhjustab sageli suurt sademekogust, rahet, lumesadu ja tuisku jne.
Tormi liigitamine tuule tugevuse ja kiiruse järgi sõltub mõistete kultuurilisest ja ajaloolisest taustast. Vastavalt Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudile on kohaliku meteoroloogia ajalugu saksakeelsete juurtega ja seega pärinevad meil kasutusel olevad tormi kriteeriumid saksakeelsest terminoloogiast. Inglise keeles ja Beauforti skaalal tähistatakse tormi kriteeriumid suuremate väärtustega.
Saksa ja eesti keeles loetakse tormiks (Sturm) tuult tugevusega alates 9 Beuforti pallist ja kiirusega 20,8-24,4 m/s ehk 75-88 km/h. Ingliskeelne Storm algab 10 Beaufort pallist ehk kiirusest 24,5-28,4 m/s ehk 89-102 km/h.
Seega on torm keeleliselt relatiivne nähtus ning oma olemuselt konventsionaalne (kokuleppeline). Väga palju sõltubki just kultuurist ning keelest, et vastavat atmosfääriseisundit võiks tormiks nimetada. Seetõttu olgem mõistete kasutamisega ettevaatlikud, kui ei tea täpset tähendust.
...........................................
See talv sarnaneb möödunuga, kuid kontrastid olid tollal suuremad: suurem soojus, rohkem sademeid ja torme ning suurem külmenemine. Sel korral on kõik nõrgemini välja kujunenud. Talv ei jää korralikult püsima, vaid on enamasti sula. Lund ei tule palju, hea, kui üldse saab looduslikul lumel suusatada.
Lähipäevil on ilm pilves, kuid uuel nädalal väheste sademetega. Pisut muutub jahedamaks, mis soodustab pigem libedust, kui lumesadu. Tuul on ikka mõõdukas ja lõunast.

Teisipäev, 1. jaanuar 2008

Kõrgrõhuanomaalia jätkub: ilmateate väljarebing 1.1.2008

Õhurõhk on juba 1. jaanuari ööseks tõusnud ebatavaliselt kõrgele. Kõrgrõhukese on Skandinaavia põhjaosas ning süsteem liigub lõunasse (antitsüklon möödub lõpuks meist ida poolt).
Õhurõhk ületab keskmes üsna kindlalt 1060 hPa piiri, seega sünniks meil rekord, kui see otse Eesti kohale nihkuks (rekord: vt. veidi altpoolt).
....................................
Järgmisel nädalal läheb ilm tõenäoliselt uuesti sulaks, kuid sellele eelneb lumesadu. Tugevamat ja kestvat külma pole enne kuu keskpaika näha.
Ja lõpuks: tundub, et ilm läheb selgeks mitte kagu, vaid kirde poolt. Kes teab, see teab!