Esmaspäev, 26. veebruar 2018

9. nädala ilm (26.02.–4.03.2018)

Kommentaariumi link
Meteopäeva info: https://www.ilmateenistus.ee/ilmatarkus/meteoroloogiapaevad/2018-valmis-igaks-ilmaks/
/---/ https://ilm.ee/?516881 Lõpetuseks tasuks kommenteerida uudist, mis sai alguse 1. märtsi Ringvaatest. Saate algusteema viimane 1,5-minutiline lõik oli kliimamuutusest. Muuhulgas oli juttu trendidest suvel: juuni on ainsa kuuna muutunud ajaga külmemaks ja lumisemaks, kuid see on vaadeldud trend, mis jätkub tõenäoliselt tulevikus (garantiisid ei ole). Seega ei olnud juttu konkreetsest juuni prognoosist, vaid vaadeldud üldistusega, mida ilmselt põhjustavad muutused õhuringluses. Seega sattus meediasse lihtsalt vale sõnum, mida hakati ära kasutama.

4. märtsil oli Läänemere kohal kõrgrõhuvöönd. Nii oli vähese ja vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm. Puhus kirde- ja põhjatuul 2–8 m/s. Õhutemperatuur oli –1...–6 °C (hommikul kuni –20 °C).
Kirjeldati arusaamatut nähtust: [Elmar] käisin nagu ikka, hilja õhtul Elvas ja seekordne sõit tõi väga imeliku ilma-kogemuse: alustasin külma autoga ja kui olin kodust umbes 500 meetrit eemal mäe otsas, siis lõi auto akna äkki täielikult märjaks see külmus üsna ruttu ära, aga peaaegu vesi. lausa uskumatu. lisaks oli täna temperatuuri kõikumine 10 km ulatuses (linnulennult 8 km) koguni 8 kraadi - 10,5 ... -18,5. ma pole sellist kõikumist veel näinud, samas läbi metsa sõites püsib temperatuur alati paigal.

Ran-D :o korstnapilved 4/03/2018 Laagris

2. ja 3. märtsil ulatus Läänemerele lauge kõrgrõhuhari, Ukraina kohalt liikus põhja poole madalrõhkkond.
Nii oli 2. märtsil Põhja-Eestis vähese pilvisusega, Lõuna-Eestis pilves selgimistega olulise sajuta ilm, aga 3. märtsil vähese ja vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm, Soome lahel ja Harjumaal sadas lund, kuid õhtuks sadu kadus ja ilm selgines.
Puhus idakaartetuul 4–10, saartel ja rannikul puhanguti 14 m/s, 3. märtsil nõrgenes (1–7 m/s, tugevaim oli Haanja kandis ja merel). Õhutemperatuur oli –4...–9 °C (hommikul –10...–21 °C), 3. märtsil tõusis selgema ja vaiksema ilmaga kuni –2 kraadini (Narvas).
Haanja maratoni ilm: [Elmar] ilm oli Haanjas hommikul -13, stardi ajal -11 ja muudkui tõusis ja kahe ajal -6, aga oli üsna vastik tuul ja nii imelik kui see ka ei tundu, siis kagunurk oligi Eestis kõige tuulisem, lipud lehvisid tuules,  lootsin, et tuleb tuul 1 ... 4 m/s, aga tuli 3 ... 7 m/s.




2. ja 3. märts olid väga sarnased.

1. märtsil (29. veebruaril) oli siin ikka veel kõrgrõhkkonna lõunaserv. Nii oli vähese pilvisusega ilm, enamasti päikeseline. Rannikualadel oli ajuti pilvisem (Laagris oli keskpäeva paiku paar tundi pilves) ja mõnel pool sadas vähest lund.
Puhus kirde- ja idatuul 3–8, saartel ja rannikul 6–11, Liivi lahe piirkonnas puhanguti kuni 15 m/s. Õhutemperatuur oli –5...–10 °C.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Kõrgrõhkkonna lõunaserv. Seega on vähese ja vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm. Puhub kirde- ja idatuul 3–9, saartel ja rannikul puhanguti 13 m/s. Õhutemperatuur on –7...–12 °C, kui on vaiksem, siis soojem.
Ilm järgmistel päevadel.  Laupäev (3.03.) kõrgrõhkkond eemaldub itta, kuid Ukraina kohalt kirdesse liikuva madalrõhkkonna üksikud lumepilved võivad jõuda ka Eestisse. Puhub mõõdukas ja nõrk idakaartetuul. Õhutemperatuur on öösel –17...–24, Kagu-Eestis ja saartel –11...–15, päeval –7...–12 °C.
Pühapäeval (4.03.) läheneb Läänemerelt madalrõhulohk, kuid selle sajupilved enne hilisõhtut Eestisse ei jõua. Kagutuul tugevneb. Õhutemperatuur on öösel mandril –17...–25, saartel ja läänerannikul –7...–15, päeval –5...–11 °C.

‎Ain Vindi‎. Täna on kuu ümber rõngas. Tartu. 1.02.2018.

Laagri rämetas õhtul lühiajaliselt kihtpilvede ja uduga.

28. veebruaril oli siin veel kõrgrõhkkonna lõunaserv. Valdavalt oli selge või vähese pilvisusega ilm, rannikutel ja saartel oli kohati pilvisem ja sadas kerget lund, oli pinnatuisku.
Puhus kirde- ja idatuul 3–8, saartel ja rannikul 6–11, puhanguti kuni 15 m/s. Õhutemperatuur oli –10...–15, rannikul paiguti –8 °C.
Ööpäeva miinimum hommikul: Avandusel –29, Veneveres–26, Kasepääl –27, Tudus –29 ja Elvas –24 °C, ent Avanduselt kohalik: "Minu termomeeter näitas hommikul kelle seitsme ajal -23 kraadi. See oli selle öö kõige külmem aeg. Mul fikseerib termomeeter ööpäeva kõige soojema ja külmema näidu. Sama külm oli ka 22. veebruaril. Simunas võis rohkem olla, sest asub rabale ligemal. Isegi Avanduse külas on näidud erinevad. Näiteks Sarapil näitas termomeeter 22. veebruaril -27 kraadi. Meie vahe on üks kilomeeter. Tema maja asub madalamal kui meie oma."
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Kõrgrõhkkonna lõunaserv. Vähese pilvisusega ilm, üksnes rannikualadel on pilvisem ja kohati võib sadada vähest lund. Puhub kirde- ja idatuul 3–8, saartel ja rannikul 6–11, õhtul Liivi lahe piirkonnas puhanguti 14 m/s. Õhutemperatuur on –7...–14 °C.
Ilm järgmistel päevadel. Reedel (2.03.) kõrgrõhuala nõrgeneb, kuid selle edelaserv katab jätkuvalt Eesti. Puhub nõrk või mõõdukas idakaartetuul. Õhutemperatuur on öösel –17...–22, rannikul kohati –10...–14, päeval on –8...–12, kohati võimalik –5 °C.
Laupäev (3.03.) tuleb itta eemalduva kõrgrõhkkonna edelaservas sajuta ja mõõduka idakaartetuulega. Õhutemperatuur on öösel mandril ilmselt –18...–25, saarte rannikul kohati –13, päeval –7...–13 °C.
Pühapäeval (4.03.) jõuab Läänemerelt Eesti kohale madalrõhulohk ja päeval tuleb see koos lumesajuga üle Eesti. Puhub nõrk ja mõõdukas kagu- ja lõunatuul. Õutemperatuur on öösel –15...–20, Ida-Eestis koguni kuni –23, saartel –8...–14, päeval –6...–11 °C.
Võrdluseks: õhutemperatuuri absoluutne miinimum on märtsis mõõdetud 14.03.1942 Kuusikul –35,1, Jõgeval samal ööl –34,0 °C. Viimaste aastate hulgas oli kõige külmem 11.03.2005, mil Jõgeval mõõdeti –27,8 °C ja vaatluspostides samas kuni –30 °C.
Pikemalt: https://ilm.ee/?516878.

Kairo Kiitsak: Põhja-Euroopa kohal laiub võimas kõrgrõhkkond (õhurõhk keskmes 1055 hPa). Arktiline õhumass ulatub Lääne-Euroopani ja Lõuna-Euroopani. Täitsa talv! (DWD)

26. ja 27. veebruaril olin siin kõrgrõhkkonna lõunaserv. Seetõttu oli 27. veebruaril enamasti selge või vähese pilvisusega ilm, vaid rannikutel ja saartel oli kohati pilvine ja sadas veidi lund (tugevam sadu jäi vee ja väikesaarte kohale, kus võis ööpäevaga üle 30 cm lund sadada), mitmel pool oli pinnatuisku, mistõttu lumikatte paksus lagedal vähenes.
Puhus kirde- ja idatuul 5–12, saartel ja rannikul 14, puhanguti kuni 19 m/s, merel (Naissaarel) oli puhanguid ka üle 24 m/s). Õhutemperatuur oli –10...–16 °C, kuid hommikul ja õhtul oli külmem.
Eesti kohale jõudis nn ultrapolaarne õhumass, mis on seotud ultrapolaarse antitsükloni teljega – see liigub enamasti idast läände ja nii jõudis Eesti kohale kuni –27kraadine isoterm, vt ka  https://tinyurl.com/ybkc8p56
Uudiseid Euroopast. Kuna Hispaanias on lumesajud, palus M-Sport prognoosi, kuhu kiirustestid üle viia. Kuna Portugali ega Türki nad minna ei saa, kus lund ei ole, v.a mägedes, siis jäi kohaks Narbonne Prantsusmaal, kus lumi on tänase jooksul võimalik, kuid igal juhul lume osas turvalisem kui paljud kohad Hispaanias.
Suurbritannias sajab lund mitmel pool, sh nägi Sven esimest korda kuiva lund Exeteris ja et õhutemperatuur ei tõusnud seal üle 0 °C (viimati juhtus see 2010. a). Met Office on välja andnud võimsad hoiatused https://www.metoffice.gov.uk/public/weather/warnings (hoiatuse võimsust vt allpool risttabelis; amber ei ole merevaiguvärvi, nagu ajakirjandus on vahel tõlkinud, vaid oranž hoiatus). Sealkandis räägitakse palju millestki idapoolsest koletisest (https://www.accuweather.com/en/weather-news/beast-from-the-east-to-unleash-dangerous-snow-and-cold-on-uk-this-week/70004259). Tavatu videoklipp Suurbritanniast https://www.facebook.com/severeweatherEU/videos/2179652315591191/.
Läänemere regioonis registreeriti rekordiliselt madal tropopaus – vaid 5,5 km tavalise 9 km vastu (talvel).

Mika Rantanen‏: Today in southern Finland, the stratosphere is only ~5,5 km above our heads (average height is ~9 km) (https://twitter.com/mikarantane/status/968407973499494400). 
Nii madalat tropopausi ei mäletagi. See võib selgitada tähelepanekut: Aleksei Va...: "Jah, olen juba mitu korda märganud, et mereefektiga tingitud rünksajupilvede kajad radaril on madalad, kuigi annavad korraliku sadu."

Rekordmadal tropopaus märgiti ka lennumeteokaartidel, kus selle kõrguseks määrati vaid lennutasand 230, mis vastab ligikaudu 7 km-le (https://www.aro.lfv.se/Links/Link/ViewLink?TorLinkId=229&type=MET).

Küsiti: kas ja kuivõrd see stratosfääriline soojenemine (kuivõrd see on kaunikesti haruldane sündmus) on seotud antropogeense kliimamuutusega? – Andmeid on tõenäoliselt liiga vähe (näiteks on korduvusperiood mitu aastat) ja seosed troposfääri ja stratosfääri vahel keerukad, nii et mingit selget ja ühest vastust on väga raske anda.
Kuna see protsess algab troposfäärist, kus seoses kliimamuutusega vaadeldakse eeskätt aluspinnalähedase õhutemperatuuri kasvu (troposfääri ülapiir pigem jahtub ja tropopaus tõuseb kõrgemale), siis võib eeldada, et kliimamuutus mõjutab selle nähtuse korduvusperioodi küll. Seda on modelleeritud ja tulemused näitavad, et stratosfääri äkilist soojenemine peaks hakkama oluliselt rohkem tulevikus olema. See tähendab, et kuigi kliimamuutuse kontekstis on talved soojemad ja sajusemad, võib äkilisi ja intensiivseid külmalaineid hakata paradoksaalsel kombel rohkem olema.




Seiklus läbi 26. ja 27. veebruari Laagris. Kui nädala algul esines rohkesti lumerajusid, siis edaspidi enamasti selget ilma, ent isegi alumiselt kahelt fotolt näeb, et 27. veebruari õhtul olid võimsad kõikumised ilmaoludes: vaid tunniga muutus ilm selgest pilviseks ja siis tagasi paduselgeks – selle põhjuseks oli nähtavasti tuule suund, mille mõnekraadises muutuses saabusid pilved või taevas selgines.
2. fotol on näha, et taevas on valkjas. On huvitav, et ekstreemsetes õhumassides (ülikuumades ja ülikülmades) muutub mõlemal juhul taevas valkjaks, eriti vaadates horisondi suunas. Kui ülikuumades õhumassides on valkjas taevas seotud enamasti suure niiskusega (kastepunkt on siis üle 15 °C), harvem mineraalsete osakestega õhus, siis ülikülmas õhumassis on tõenäoline see, et sfääriline ehk Mie hajumine on tugevam õhus tekkivate pisikeste jääkristallide tõttu.

***

Tuleb väga külm, paiguti pakaseline nädal. Praegune ilm tuleb meile stratosfäärist, vt allpool.

Tähelepanuks! Eesti kohal on jäine arktiline õhumass. Tuul tugevneb, mis on väga madala õhutemperatuuri korral organismile kiire ja tugeva jahutava toimega. Tuule jahedust saab vaadata http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/vaatlusandmed/ (ja tajutavat temperatuuri uurida või arvutada https://planetcalc.com/2089/). Pole välistatud, et need näitajad ulatuvad kuni –40 kraadini.
Nädal algas kõrgrõhkkonna lõunaservaga, mida päeval asendas ajutiselt väheaktiivne madarõhulohk. Seetõttu sadas mitmel pool lund, kohati tuiskas. Puhus kirdetuul 4–10, saartel ja rannikul puhanguti 14, õhtul kuni 17 m/s. Õhutemperatuur oli –6...–12 °C, kuid hommikul peamiselt ida pool selgimiste ajal kuni –21 °C, õhtul alates Virumaast külmenes.

Väga tõenäoliselt stratosfääri äkilise soojenemise tagajärjel muutunud tsirkulatsiooni tingimustes arenes antitsüklon (õhurõhk keskmes 1050 hPa), mis toob kogu Euroopasse talvise ilma, ainult Kaug-Põhjas Teravmägedel on soe ja vihmane (DWD)

Teisipäeval (27.02.) koondub madalrõhkkond Musta mere kohale, samal ajal tugevneb põhja poolt kõrgrõhuala. Nii puhub tugev kirde- ja idatuul, millel puhanguid 15, rannikul 17 m/s. Ilm on enamasti sajuta ja võrdlemisi selge taevaga, vaid Hiiumaa ja mandri põhjarannikule võib jõuda pilvi ja kergeid lumehooge. Õhutemperatuur langeb öösel 20...25 °C-ni, kus tuul veidi nõrgem, seal võib madalamale langeda, jäävaba veega rannikualadel on kuni 16 °C, päeval on 13...19 °C.
Kolmapäev (28.02.) tuleb kõrgrõhkkonna servas sajuta ja laialdaselt selge taevaga. Tuul nõrgeneb ja ilm on väga külm. Õhutemperatuur langeb öösel –22...–28 °C-ni, pole välistatud langus ka  madalamale, päeval on enamasti –13...–18 °C.
Neljapäeval (1.03.) katab Eestit kõrgrõhuvöönd. Ilm rahulik, sajuta ja võrdlemisi selge taevaga. Õhutemperatuur on öösel –22...–28, pole välistatud paar kraadi madalamgi õhutemperatuur, päeval –12...–17 °C.
NB! Võimalik on ka selline variant, et paar päeva on ilm üsna tormine ja õhutemperatuur ööpäevaringselt enamasti –15...–20 °C, kuid isegi sel juhul peaks arvestama, et tuule jahedus on tõenäoliselt madalam kui –25 °C.
Soojemaks läheb 2. märtsi paiku. Siis võib öösiti olla –10...–15 ja päeviti –5...–10 °C, pole välistatud isegi soojem ilm, kuid seda täpsustame nädala jooksul. 
Laiem kontekst. Alates 20. sajandi keskpaigast on Eesti keskmine õhutemperatuur tõusnud rohkem kui maailmas keskmiselt (0,2–0,3 °C kümnendi kohta). Lumikattega päevade arv on vähenenud (aastatel 1961–2002 keskmiselt 25,9 päeva võrra) ja sademete hulk kasvanud (5–15%). Seoses globaalse soojenemisega (kliimamuutusega) prognoositakse nende trendide jätkumist, ainult juuni muutub külmemaks ja lumisemaks. Sellele vaatamata on lumi novembrist aprillini jätkuvalt tavaline (oktoobris ja aprillis on 0–5 lumepäeva). 
See kõik tähendab, et selliste trendide jätkudes on 2100. aastal talv selgelt tsüklonaalne: tormine, vihmane ja soe, meri enamasti ei jäätugi (külmalained ja padulumed siiski ei kao, vt allpool), suvi aga selgelt antitsüklonaalne: tuulevaiksem, palav ja paduvihmadega. 
Isegi kui lähebki nii, siis on ikkagi mõned sündmused, mis toovad intensiivseid külmalaineid (kirjeldatud siin http://loodusvaatleja.blogspot.com), tuletades kunagisi karme talvi meelde. Üheks selliseks sündmuseks on stratosfääri äkiline soojenemine ehk Berliini fenomen (https://en.wikipedia.org/wiki/Sudden_stratospheric_warming), sest just seal see nähtus 1950ndatel avastati ja esmakordselt kirjeldati. Stratosfääri äkiline soojenemine on seotud polaarpöörise jagunemise (kaksistumisega), mille tulemuseks on jugavoolu aeglustumine – stratosfääri läänetuuled muutuvad nõrgemaks või peatuvad. Selle mõjul hakkab tsirkulatsioon muutuma ja suureneb (pool)meridionaalse tsirkulatsioonitüübi tõenäosus. Stratosfäärist alguse saanud muutused jõuavad maapinnale mitme päeva kuni paari nädala möödudes, mõjutades kõige rohkem Euroopat. Võimalik, et 2012. a hilist külma ja ebatavalisi muutusi tsirkulatsioonis saaks just sellise sündmusega siduda http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/2012.htm
See, milline tsirkulatsioonivorm on parasjagu ülekaalus, sõltub Rossby ehk planetaarlainetest ja polaarpöörise tugevusest. Kui viimane on mingil põhjusel nõrk (näiteks kaksistumise tagajärjel), siis saavad areneda suure amplituudiga Rossby lained, mistõttu tavapärane läänevool (tsirkulatsiooni W-tüüp) asendub näiteks põhja- või kaguvooluga (vastavalt C- või E-tüüp) ja see tähendab tavaliselt suuri anomaaliaid, skemaatiliselt vt lk 2 https://drive.google.com/file/d/1EqXgiKuvemS9i9piczLF_pY-MbbKkal5/view. Ilmselt sellest ka põhjus, miks Teravmäed vaevlevad kuni 5-kraadise kuumalaine käes (Norra soojim koht), sest sinna jõudis troopiline õhumass Atlandi ookeani 30ndatelt laiustelt või miks Suurbritannias on mitmel pool oodata alla 0 °C päevast õhutemperatuuri (https://www.metoffice.gov.uk/public/weather/warnings). 
Vaata lisaks https://www.metoffice.gov.uk/learning/learn-about-the-weather/how-weather-works/sudden-stratospheric-warming.
Kokkuvõttes võib öelda praeguse talve koht kahtmoodi: 
·         kolmeosaline talv: soe algus, väga meeldiv keskpaik ja liiga külm lõpuosa;
·         erakordselt soe, kuid väga külm talv.
Viimane mõjub kindlasti paradoksaalselt, kuid arvestades selliseid stratosfääri äkilisi soojenemisi, võib nii tõepoolest öelda. Kuigi regionaalsemalt määrab Eesti ilmastikku suuresti Barentsi mere seisund: kui palju on seal jääd (kui jääd pole, siis väheneb aastaaegade kontrastsus), muudavad sellised sündmused märkimisväärselt muidu valitsevat olukorda. Vahel kasutatakse koguni sellist kujundlikku näidet: see on nagu mõni Colombia linn, mis on narkokartelli võimu all, politsei võib ju seal korraliku lahinguga ajuti kontrolli enda alla saada, aga see ei jää nii. Selles näites on see linn Eesti, narkokartell on Barentsi meri ja stratosfäär siis see politsei ehk et "politsei" ei suuda "linnakest" piisavalt kaua hoida enda kontrolli all ja seepärast Barentsi meri ei jõua jäätuda.
Külmarekordid. Tugev külm tekitab alati huvi ka rekordmadala õhutemperatuuri osas. Võib teatud andmetele tuginedes väita, et –40 °C korduvusperiood on üle 50 aasta (1940. ja 1978. a) ja –50 °C korduvusperiood on paar sajandit, isegi rohkem.
Samas on tähelepanekuid, et kui juba on nn ametlikes vaatlusjaamades –40 °C ja madalam õhutemperatuur, on tõenäoliselt mõnes jahtumist eriti soosivas kohas ka –50 °C. Nii on teada, et 1940. a  külmusid Petseri raudteejaamas viinad ära ja termomeeter olevat näidanud samal ajal –50 °C (kui see on tõsi, siis nn kontrolljoont mittearvestades on olnud Eestis nii madalat õhutemperatuuri).
Väga huvitavad on kohalike tähelepanekud: "Jaaa, 1978.–79. aastavahetusõ paiku külma jakku! Piusa orus –50 ringis!" (seal Võmmorski orus on ka alati väga külm).
Eesti ametlik külmarekord on siiski vaid –43,5 °C (17. jaanuaril 1940 Jõgeval), teisele kohale jääb –43,4 °C (3. jaanuaril 1941 Võrus) ja hilisemast ajast –42,6 °C (30. detsembril 1978 Narvas), sel sajandil aga –36,7 °C (11. jaanuaril 2003 Jõgeval, vt ka http://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/ohutemperatuur/#abs_min_ohut).

Kairo Kiitsak. Talviseid vaateid Simunast 23.02.2018.

‎Ain Vindi‎. Looduses Vabariigi aastapäeva tähistamas sportides. Võrumaa. 24.02.2018.

Esmaspäev, 19. veebruar 2018

8. nädala ilm (19.–25.02.2018)

Kommentaariumi link
Ilmainstituut OÜ kodulehekülg: https://ilmainstituut.voog.com/ (arendamisel).
Pakaselugu: https://sakala.postimees.ee/4416157/talvesoojaga-harjunud-inimesed-lortsivad-pakase-tahendust
YLE ilmateade osalises eesti keeles https://yle.fi/uutiset/3-10089892?utm_source=facebook-share&utm_medium=social.
Kairo suurest külmast: http://rahvahaal.delfi.ee/news/uudised/lugeja-jogevalt-30-kraadi-aga-meie-oleme-harjunud?id=40591406.

25. veebruaril oli siin jätkuvalt kõrgrõhkkonna lõunaserv. Selle mõjul oli pilves, selgimistega ilm, mitmel pool sadas kerget lund (mõnel pool oli tugevamaid sajuhooge), kohati tuiskas veidi.
Puhus kirde- ja põhjatuul 3–9, õhtul saartel ja rannikul puhanguti kuni 14 m/s. Õhutemperatuur oli –7...–12 °C, kuid õhtul soojenes Harjumaal kuni –4 °C-ni ja seal tugevnes kirdetuul puhanguti kuni 16 m/s.
Inge: Kummas oli täna selle talve külmim öö: –24,4 tuli ära. Eile hilja õhtul oli ainult –16. Hetkel pilves, aga päikese asukoht on pilvedes näha.
Hommikul pilvisus tihenes, mida oli siit hästi näha http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/eesti-kohal/. Seetõttu hakkas õhutemperatuur hommikuks tõusma. See oli ilmselt seotud Jäämerelt pärineva niiskusega ja õhumassivahetusega.

Garri märkus: "Norrakad irvasid, et nüüd on nende kõige soojem koht Teravmägedel. See ilm on ikka sassis kui Kört-Pärtli särk pühabä ommukul."
Teravmägedele on liikunud lausa troopiline õhumass http://www.wetterzentrale.de/maps/GFSOPEU06_9_2.png
Suurbritannias on suure pakase ja lume hoiatused https://www.metoffice.gov.uk/public/weather/warnings#?date=2018-02-28, ka Sven ütles,  et see oleks ligemale 4 aasta jooksul esimene kord, kui õhutemperatuur ei tõuse tema juures Exeteris päeval üle 0 °C. 
Sellise metsiku segaduse tagamaadest http://loodusvaatleja.blogspot.com (DWD).

‎Ain Vindi‎. Looduses Vabariigi aastapäeva tähistamas sportides. Võrumaa. Kütiorg. 24.02.2018.

24. veebruaril oli siin kõrgrõhkkonna lõunaserv. Nii oli enamasti selge ilm, vaid rannikutel sadas lund, hommikuks tõi mereefekt kohati üle 10 cm lund.
Puhus kirde- ja põhjatuul 2–8, rannikul puhanguti 12 m/s. Õhutemperatuur oli –7...–12, mõnel pool jäi –15 °C lähedale (Pandiverel, Virumaal).
Einari blogist (http://einlar.simplesite.com/)On Eesti riigi 100. sünnipäev. Alatskivil oli pidupäeva ilm vähese pilvisusega, samas tuuline. Puhus mõõdukas kirdetuul. Hommikul oli siin külma 16,7. Päevane maksimumnäit jäi pidama 11,6 külmakraadi juures.

Ele Pedassaar · Juubeliilm.
Nii nagu tänase päeva lugu kajastab Eesti ajalugu,
on märkimist väärt ka juubeliilm, mis teatab, et väljas on päris talv.
Me tunneme täna omal nahal, et Arktika külm on näpistamas,
kus miinuseid kohati 25 ja päev-päevalt tuleb veel lisagi.
Kuid põhjamaal sündinu sellest ei heitu ja kaugesse nurka ära ei peitu,
sest pakasest kangem on eestlase hing ja kindlasti teda ei kohuta külm.
Ta näeb, et pehme valge lume toel on looduses lipuvärvid moes, 
ta teab, et kui hümn hakkab kõlama lööb südametuli põlema. 
Teeb päevane päike omalt poolt pai ja rõõmsama sära sai lumevaip lai.
Oh laulgem ja hõisakem täna veel kaua, et järgmine 100 saaks vabana tulla.

Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Kõrgrõhkkonna lõunaserv. Seetõttu on pilves, selgimistega ilm, mitmel pool sajab kerget lund, võib tuisata. Puhub kirde- ja põhjatuul 4–10, pärastlõunal saartel ja rannikul puhanguti kuni 14 m/s. Õhutemperatuur on –7...–11 °C (hommikul –15...–21, jäävaba veega rannikul –10...–13 °C).
Ilm järgmistel päevadel.  Esmaspäeval (26.02.) tuleb kõrgrõhkkonna servas pilves, selgimistega ilm, mitmel pool sajab lund, kohati tuiskab. Puhub kirde- ja idatuul 4–10, saartel ja rannikul puhanguti 14–17 m/s. Õhutemperatuur on –7...–13 °C, kuid õhtul langeb.
Teisipäeval (27.02.) ilm selgineb, vaid rannikualadel on pilvisem ja seal sajab kohati lund, tuiskab. Puhub kirdetuul 5–12, saartel ja rannikul puhanguti 15–17 m/s. Õhutemperatuur on –13...–19 °C.
Tähelepanuks! Uuel nädalal on Eesti kohal ebatavaliselt jäine arktiline õhumass. Tuul tugevneb, mis on väga madala õhutemperatuuri korral organismile kiire ja tugeva jahutava toimega. Tuule jahedust saab vaadata http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/vaatlusandmed/ (ja tajutavat temperatuuri uurida või arvutada https://planetcalc.com/2089/). Selle järgi võib  –25 °C ja 10 m/s puhul ulatuda tuule jahedus –40 °C-ni ja tajutav temperatuur –36 °C-ni

Kairo Kiitsak. Talviseid vaateid Simunast 22.02.2018 hilisõhtul.

23. veebruaril liikus väike madalrõhkkond Läänemere põhjaosast lõuna poole. Nii oli pilves, selgimistega ilm, Lääne-Eestis sadas paljudes kohtades, Ida-Eestis kohati lund, kuid juba pärastlõunaks eemaldus tugevam sadu lõunasse ja ilm selgines.
Hommikuks sadas mõnel pool saartel üle 20 cm lund vähem kui 12 tunniga (vt hoiatuste kriteeriumide alt http://www.ilmateenistus.ee/ilmatarkus/kasulik-teada/hoiatuste-kriteeriumid/).
Tuul asendub kagust ja lõunast ida- ja kirde- 4–10, rannikul puhanguti kuni 15 m/s – see tõi õhtuks mereefekti, mida pärssis pisut kiire mere jäätumine http://www.ilmateenistus.ee/wp-content/themes/emhi2013/data/jaakaart/jaakaart.png?1519383600.
NB! Ei saa väita, et Soome laht on jäätunud. Ligi pool pindalast on kaetud kinnis- või väga tiheda jääga, ülejäänud jää algliikidega ja vaid väike osa on jääst vaba. Selline olukord võimaldab igal juhul tekkida mereefektil (loe rohkem https://maaelu.postimees.ee/4402067/ilmatark-mereefekt-on-aktuaalne), mille võimsus võib ju olla jäätumise tõttu kuni 50% ulatuses pärsitud, kuid ikkagi tähendab see arvestatavat lumesadu, sest tingimused on mereefektiks väga soodsad. 
Hommikul oli õhutemperatuur –2 °C-st vastu Läänemerd kuni –24 °C-ni Peipsi ääres (öine miinimum oli peaaegu –27 °C Mustvees). Õhutemperatuur tõusis Lääne-Eestis –4...–9, Ida-Eestis kuni –10...–13 °C-ni, vaid Peipsi ääres jäi kohati madalamaks.
Einari blogist (http://einlar.simplesite.com/): On 23. veebruar. Alatskivile lubatud lumesadu ei jõudnud. Ilm oli muutliku või vahelduva pilvisusega. Varahommikul oli Alatskivil külma 20,8 kraadi. Peipsi ääres Tiirikojal oli öösel külma 26,5 ja seal lähedal Mustvees registreeriti veel madalam näit, 26,9 kraadi külma.
Edaspidi jääme külma arktilise kõrgrõhkkonna mõjualasse.
24, 25 ja 26 veebruaril on oodata veidi mõõdukamat külma. Kohati on udu ja härmatist ja sajab ka veidi lund. Tugevamat külma on uuesti oodata kõrgrõhkkonna tugevnemisel 27 ja 28. veebruaril ning 1. märtsil. Siis võib külmapügalaid tulla 28–30 kraadi.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Öösel eemaldub madalrõhkkond lõunasse, selle järel tugevneb kõrgrõhuhari. Nii on pilves, selgimistega ilm, kohati sajab kerget lund (rannikutel mereefekti tõttu). Puhub kirde- ja põhjatuul 2–8, rannikul puhanguti 12 m/s. Õhutemperatuur on –7...–12 °C (hommikul –15...–20, kohati kuni –24, jäävaba veega rannikul ja pilvede all –9...–12 °C).
Ilm järgmistel päevadel.  Pühapäev (25.02.) tuleb kõrgrõhkkonna servas üksikute lumehoogudega. Põhjakaare tuul on öösel mõõdukas, päeval tugevneb puhanguti 13 m/s. Õhutemperatuur on öösel Eesti lääne- ja põhjaservas –9...–14, sügavamal sisemaal –16...–21, päeval –6...–11 °C.
Tähelepanuks! Uuel nädalal on Eesti kohal jäine arktiline õhumass. Tuul tugevneb, mis on väga madala temperatuuri korral organismile kiire ja tugeva jahutava toimega. 
Esmaspäev (26.02.) tuleb idapoolse madalrõhkkonna serva mõjul kergete lumehoogudega. Puhub tugev kirde- ja põhjatuul, puhanguid on öösel rannikul 15, päeval sisemaal 12, rannikul kuni 17 m/s. Pilvisema taeva korral on öine õhutemperatuur –8...–14, Ida- ja Lõuna-Eestis –15...–21 °C, päeval on –7...–12 °C, õhtul algab kiire langus. 
Teisipäeval (27.02.) koondub madalrõhkkond Kesk-Euroopa kohale, samal ajal tugevneb põhja poolt jõuliselt kõrgrõhuala. Kahe rõhuala piirimail puhub tugev kirde- ja idatuul, puhanguid 15, rannikul 17 m/s. Ilm on enamasti sajuta ja võrdlemisi selge taevaga, vaid Hiiumaa ja mandri põhjarannikule võib jõuda pilvi ja kergeid lumehooge. Õhutemperatuur langeb öösel –20...–25 °C-ni, kus tuul veidi nõrgem, seal võib veel paar-kolm kraadi madalamale langeda, jäävaba veega rannikualadel on kuni –16 °C, päeval on –13...–19 °C.
Kolmapäev (28.02.) tuleb kõrgrõhkkonna servas sajuta ja enamasti selge taevaga. Tuul nõrgeneb ja ilm on väga külm. Õhutemperatuur langeb öösel –25...–32 °C-ni, vaid jäävaba veega rannikul on kuni –16 °C, päeval –13...–18 °C.

Kalmer Saar. 21.02.2018 Hommikul näitas termomeeter -18. Vaikne ja päikesepaisteline Saaremaa. 

22. veebruaril oli siin antitsüklon. Nii oli vahelduva pilvisusega ilm, kohati sadas vähest lund, (rohkem rannikutel), oli härmatist. Puhus muutliku suunaga tuul 1–7 m/s. Õhutemperatuur tõusis –5...–10 °C-ni, vaid Tiirikojal oli –14 °C (hommikul oli enamasti –16...–24 °C).
Einari blogist (http://einlar.simplesite.com/): Arktiline õhumass on vallutanud Eesti. 21.veebruari hommikul oli Alatskivil külma 16,1 kraadi ja hilisõhtul 17,0 kraadi. 22. veebruari öö ja hommik olid veel külmemad. Alatskivil oli külma 20,2 kraadi, samal ajal oli kirde pool Jõhvis ja Väike-Maarjas 23,2 kraadi külma. Kohati Kagu-Eesti madalamates kohtades langes temperatuur 22. veebruari hommikuks –25 kraadini.
Homseks on põhja poolt oodata väikese madalrõhkkonna saabumist. See toob kogu Eestisse lumesaju ja pilves taeva. Enne seda on ees veel väga külm öö.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Põhjalahe lõunaosa kohal tekib väike madalrõhkkond ja liigub lõuna poole. Nähh – nii on pilves, selgimistega ilm, paljudes kohtades sajab lund, kohati tuiskab. Tuul asendub kagust ja lõunas ida- ja kirde- 5–10, rannikul puhanguti kuni 15 m/s. Õhutemperatuur on Lääne-Eestis –4...–9, Ida-Eestis –10...–13 °C (hommikul –15...–20, kohati  kuni –25 °C).
Ilm järgmistel päevadel.  Laupäeval (24.02.) laieneb Kara mere kohalt arktiliselt külm kõrgrõhkkond servaga Läänemere äärde. Suuremal osal on ilm sajuta, Hiiumaa ja mandri põhjarannikul on lumehoogude võimalus. Kirde- ja idatuul öösel tasapisi nõrgeneb, päeval puhub mõõdukas põhjakaartetuul. Õhutemperatuur on öösel rannikualadel –10...–12 °C ümber, sisemaal –15...–20 °C, pikemalt selgena püsiva taeva all langeb –25 °C-ni, päeval on –9...–12, saarte rannikul kuni –7 °C.
Pühapäev (25.02.) tuleb kõrgrõhkkonna servas üksikute lumehoogudega. Põhjakaartetuul on öösel mõõdukas, päeval tugevneb puhanguti 13 m/s. Õhutemperatuur on öösel lääneservas –9...–14, sügavamal sisemaal –15...–20, päeval –7...–12 °C.

‎Lea Pihlak‎. Oli härmatise ja korstnapilvede päev. 21.02.2018 Jõgeval.


Ott Tuulberg. 22/2/2018 Orwell County Park

21. veebruaril oli siin kõrgrõhuala lõunaserv. Nii oli vahelduva pilvisusega ilm, mitmel pool sadas vähest lund, rohkem rannikutel, oli härmatist. 
Valitses tuulevaikus või puhus muutliku suunaga tuul 17 m/s. Õhutemperatuur oli –7...12, rannikul kohati 5 °C (hommikul oli kohati –20...–22 °C, sh Lääne-Nigulas) .
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Kõrgrõhkkond liigub Põhjalahelt Baltimaade kohale. Nii on vahelduva pilvisusega ilm, kohati sajab vähest lund, tõenäosus on suurem rannikul. Puhub muutliku suunaga tuul 2–7 m/s. Õhutemperatuur tõuseb –5...–10 °C-ni (hommikul on –16...–22, paiguti –25 °C, rannikul –7...–13 °C).
Ilm järgmistel päevadel.  Reede (23.02.) öösel läheneb Põhjalahelt väike madalrõhkkond. Lisandub niiskust ning Lääne- ja Põhja-Eestis hakkab lund sadama – sadu levib edasi sisemaa suunas. Lõunakaartetuul tugevneb, rannikul on puhanguid 16 m/s. Õhutemperatuur on saartel ja läänerannikul –7...–14, hommikuks tõuseb –4...–9 °C-ni, sisemaal –17...–22 °C, tõenäoliselt Lõuna-Eestis on taevas pikemalt selge ja seal võib veel madalamale langeda.
Päeval liigub madalrõhkkond üle Eesti lääneserva kagusse. Hommiku poole sajab laialdaselt lund, päeva peale loode poolt alates sajuhood hõrenevad. Tuul on võrdlemisi tugev ning puhub mandril lõunakaartest, saartel ja põhjarannikul asendub põhja- ja kirde- ning on puhanguline. Õhutemperatuur on saartel ja läänerannikul –3...–8, mandri sisealadel –9...–12 °C.
Laupäeval (24.02.) tuleb Kara mere kohalt arktiliselt külm kõrgrõhkkond servaga Läänemere äärde. Suuremal osal on ilm sajuta, Hiiumaa ja mandri põhjarannikul on lumehoogude võimalus. Kirdetuul tasapisi nõrgeneb. Õhutemperatuur on öösel rannikualadel –10 °C ümber, sisemaal –15...–20 °C, pikemalt selgena püsiva taeva all langeb alla –20 °C, päeval on –8...–12 °C.
Pühapäeva (25.02.) öö tuleb kõrgrõhkkonna servas üksikute lumehoogude ja mõõduka põhjakaartetuulega. Pakaseline on eelkõige Lõuna-Eestis, kus taevas pikemalt selge püsib ja seal langeb temperatuur alla –20 °C. Kui põhjapoolsetel aladel pilvisem on, siis jääb temperatuur –10...–15 °C piiresse. Päeval suureneb ida poolt madalrõhkkonna surve ja põhjakaartetuul muutub tugevamaks. Lisandub pilvi ja siin-seal sajab lund. Õhutemperatuur on –7...–12 °C.
24. veebruari ilm. Antitsükloni idaserv, väike madalrõhkkond nihkub lõunasse. Seetõttu muutub ilm kuivemaks, vaid rannikualadel on lumesaju võimalus. Õhutemperatuur on Lääne-Eesti rannikupiirkondades –8...–13 °C, aga sisealadel –14...–19 °C).

Eero Hermann. Rämetav Laagri härmaga



Mõnus sudu 21/02/2018 Tartus (http://meteo.physic.ut.ee/webcam/uus/suur.jpg).
Inversioon ja sudu. Jahtumine öösel või talvel suurtel laiuskraadidel tingib omakorda inversiooni, sest aluspinna lähedal tekib külm õhukiht, mille kohale jääb soojem õhk. Selline olukord takistab õhu segunemist ja soodustab linnapiirkonnas saaste kogunemist. Sageli põhjustab inversioon ka pilves ja sompus ilma, seega ei saa siis nautida antitsüklonile omaseks peetavat selget ilma. Sellised ilmad on meil tüüpilised sügisel ja talvel, sest jahtumine on siis tugev ja olud soodustavad inversiooni, mistõttu väga kõrgest õhurõhust hoolimata võib lauspilves (kiht- või kihtrünkpilved) ja vahel udune ilm püsida päevi. Inglise keeles on selle kohta isegi omaette väljend: anticyclonic gloom.
Säärast sudu, mille suhteline niiskus ulatub üle 85%, nimetatakse tänapäeval Londoni tüüpi suduks. Nähtavus on selles tavaliselt väga halb: ainult mõni meeter või mõnikümmend meetrit.

20. veebruaril oli siin tugevneva kõrgrõhuala lõunaserv. Selle mõjul oli muutliku pilvisusega ilm, kohati sadas vähest lund, õhtul oli selgem ja kohati tekkis udu. 
Puhus põhjakaartetuul 2–7, saartel kuni 10 m/s, hiljem muutliku suunaga tuul. Õhutemperatuuri maksimum oli –4...–10 °C (hommikul oli Jõgeval –17,9 °C, sest oli selgimisi).
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Tugevneva kõrgrõhuala lõunaserv. Nii on vahelduva pilvisusega ilm ja rannikul sajab kohati vähest lund. Puhub muutlik või idakaartetuul 2–8 m/s. Õhutemperatuur on –5...–10 °C (hommikul –15...–20, rannikul –7...–12 °C).
Ilm järgmistel päevadel. Neljapäeval (22.02.) tuleb kõrgrõhkkond Eesti kohale. Tuul on nõrk ja muutliku suunaga, kuid õhtupoolikul asendub lõunakaarte- ja pisitasa tugevneb. Kui loode poolt niiskust lisandub, siis on õhtul Lääne- ja Loode-Eestis kergete lumehoogude võimalus. Õhumass on väga külm ja pilvisema taeva korral on temperatuur öösel –12...–17, kus taevas selgem, seal langeb –20 °C-ni, päeval –7...–10 °C, saartel ja läänerannikul on paar kraadi kõrgem.
Reedel (23.02.) liigub üle Eesti nõrk madalrõhuvöönd. Lisandub niiskust ja päeval sajab lund. Tuul puhub lõunakaartest ning võib öösel ja hommikul puhanguline olla, pärastlõunal alates saartest põhjakaartest, ja õhtul on Hiiumaal ja põhjarannikul tugevamais kirdetuule puhanguid. Õhutemperatuur on öösel saartel ja läänerannikul –6...–11, sisemaal –13...–18 °C, tõenäoliselt Lõuna-Eestis on taevas pikemalt selge ja seal langeb alla –20 °C, päeval Lääne-Eestis –3...–7, ida pool –8...–12 °C.
Laupäeval (24.02.) laieneb Kara mere kohalt arktiliselt külm kõrgrõhkkond servaga Läänemere äärde. Ilm on olulise sajuta. Kirde- ja idatuul tasapisi nõrgeneb. Õhutemperatuur on öösel rannikul –10 °C ümber, sisemaal –14...–19 °C, kohati taevas selgineb ja termomeetrinäit langeb –25 °C-ni, päeval on –7...–12 °C.
Edasine ilm: https://drive.google.com/file/d/19Llki48R2drrJ-uwuHq1L0NuLms59UhX/view


Ain Vindi. -11,6 juba: kütavad hooga. Külma ja selge ilmaga särab taevas noorkuu.


***

Ele Pedassaar · Arktiline külm plaanib kolida mõneks ajaks Euroopasse.

Tartu Maraton paraja lume ja külmaga peetud ning ongi viimane aeg hakata sättima Eesti Vabariigi suureks juubelipeoks. 
Ilmaga on aga nii, et selle asemel, et sammhaaval kevade suunas liikuda, on talv, täpsemalt küll külm alles süvenemas. Põhjust tuleb selleks otsida kõrgemalt atmosfäärist, kuhu meie tavapärane ilm ei küündi. Nimelt on troposfäärist kõrgemal, stratosfääris õhk järsult soojenenud ning selle tulemusena ümber põhjapoolkera tiirutav õhu juhtvool ehk jugavool nõrgaks jäänud. Atlandil tekkivad madalrõhkkonnad on muutunud jõuetuks, tungimaks edasi Euroopa suunas ning arktiline põhjavool hiilib meile vähehaaval lähemale. Ja mitte ainult meile, nädala edenedes levib külm kirdest edela suunas ka Kesk- ja lõpuks võimalik, et Lääne-Euroopasse. Miinuskraade on siis öösiti –15, päeval –5 °C ringis, mida on sealse elanikkonna jaoks liiga palju.
Meie, kes me oleme külmad talved unustanud, peame need taas meelde tuletama. Täna (20.02) hommikul mõõdeti Skandinaavia ja Soome põhjaosa kohal oleva kõrgrõhkkonna keskme lähedal külma 25...30 °C, meil Eestis langes termomeetri näit selgimiste tõttu kohati –15 °C ümbrusesse. Järgnevatel päevadel nihkub kõrgrõhuala Fritz (nõnda on ta nimetatud sakslaste poolt) aeglaselt lõuna suunas ning jõuab neljapäevaks (22.02) Eesti lähedale. Kolmapäeva (21.02) ja neljapäeva (22.02) ööl langevad hommikused miinimumid –20 °C-ni, sealt edasi madalamale, aga mitte igal pool. On lootus, et reede (23.02) päeval võib väike madalrõhkkond korraks Eesti taeva kaitsva pilvetekiga katta ja mitmele poole värsket lund tuua. Sel juhul võib uus külmenemine laupäeval (24.02) aega võtta ning Eesti juubelihommik tuleb enam-vähem talutavate miinuskraadidega (Lääne-Eesti rannikupiirkondades –8...–13 °C, sisealadel –14...–19 °C). Aega veel on, et numbreid täpsustada, aga ME OLEME PÕHJAMAA LAPSED!

HIRLAM (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/mudelprognoosid/euroopa/#layers/temp2mv2,sadufaas, täiendatud ja kohandatud).


Ott Tuulberg. 20/2/2018; Ipswich, Ühendkuningriik. Ka Suurbritannia ei pääse Kara mere mõjust http://www.ipswichstar.co.uk/news/the-coldest-spell-of-winter-weather-so-far-but-is-snow-heading-to-suffolk-and-north-essex-next-week-1-5402224.

19. veebruaril tuli Skandinaavias ja Soomes tugevneva kõrgrõhuala lõunaserv Läänemerele. Seetõttu oli pilves, selgimistega ilm, mitmel pool sadas vähest lund. Puhub põhjakaartetuul 2–8 m/s. Õhutemperatuur oli –3...–7 °C.
Maratoni ilma tagasiside: "Ma ööbisin kohe raja kõrval ja panin endal logerid ka mõõtma õhku ja maha ja alates laupäeva õhtust kuni pühapäeva õhtuni kõikus temperatuur –6 ja –5,5 kraadi vahel. Ja tuul oli kogu hommiku ja päeva päris tugev, üsna ühtlaselt tugev. Ma vaatasin seekord, et kõik mudelid panid sellega puusse, hommikul oli 3–5 cm värsket lund maas ja korra tuli ka väga tihe lumesadu alla (oli üllatus, et vahepeal tuli jumala laia lund ja kohe tihedalt, nii et nähtavus oli mingi 15 meetrit)."
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Skandinaavia põhjaosas oleva kõrgrõhkkonna lõunaserv. Nii on pilves, selgimistega ilm, kohati sajab vähest lund, Soome lahe ääres võib sadu tihedam olla. Puhub põhjakaartetuul 2–7, rannikul kuni 10 m/s. Õhutemperatuur on –3...–8 °C (hommikul –8...–13, rannikul paiguti –5 °C).
Ilm järgmistel päevadel. Kolmapäeval (21.02.) suureneb kõrgrõhkkonna ülekaal. Ilm on suurema sajuta. Puhub mõõdukas idakaartetuul. Ülekaalus on pilves ilm ja siis on öine õhutemperatuur –10...–15 °C, kui taevas peaks selginema, siis langeb –18 °C-ni, päeval on –6...–10 °C.
Edaspidi jätkub tendents kõrgrõhkkonna tugevnemisele – nädala teine pool tuleb käreda külmaga.
Neljapäeval (22.02.) tuleb kõrgrõhkkond Eesti vahetusse lähedusse ja õhumass on väga külm. Tuul on nõrk ja muutliku suunaga, õhtupoolikul on lõunakaartest ja võib tugevneda. Kui loode poolt niiskust lisandub, siis on õhtul Lääne- ja Loode-Eestis kergete lumehoogude võimalus. Pilvisema taeva korral on õhutemperatuur öösel –12...–17, kus taevas selgem, siis langeb –20 °C-ni, päeval –7...–10 °C, saarte rannikul võib paar kraadi kõrgemal olla.
Reedel (23.02.) liigub Skandinaaviast nõrk madalrõhuvöönd üle Eesti. Lisandub niiskust, ilm on pilvisem ja sajab lund. Tuul võib tugevneda ja puhub lõunakaartest, kuid päeva jooksul asendub saartest alates põhjakaarte- ning on tugevam saartel ja põhjarannikul. Õhutemperatuur on öösel saartel ja läänerannikul –5...–10, sisemaal –13...–18 °C, aga kui Ida- ja Lõuna-Eestis taevas pikemalt selge püsib, seal langeb alla –20 °C, päeval Lääne-Eestis –2...–6, ida pool on –7...–12 °C. 
Seega on lumisem ilm 23. ja 24. veebruaril, ehk ka 26. või 27. veebruar. Oodatav lumikatte kasv on 1–5 cm. 
Edasine ilm märtsis püsib ilmselt sama külm ja kuiv. Kui on nii nagu 2004. või 2005. a, siis läheb soojemaks 20. märtsi paiku. Seda oskame täpsemalt öelda märtsi alguses. Kahjuks ei ole võimalik ette näha nt lumesadusid, lumetorme vms suure mõjuga sündmusi.
Kes oskab lugeda, soovitame jälgida mudeleid: http://www.wetterzentrale.de/, valmistoode on näiteks https://www.gismeteo.ru/weather-tartu-4105/month/, kuid see muutub päevast päeva ja seetõttu tõsiselt võtta ei saa. 
Kokkuvõtlikult peaks jälgima jooksvaid ilmaprognoose. Nagu näha, siis kuu alguses tehtud prognoosid http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/nadala-ja-kuuprognoos/kuuprognoos/ ja http://kodu.ut.ee/~mkaasik/pikkilm.htm ei kehti enam. Igapäevaselt uuendatakse vaid http://origin.cpc.ncep.noaa.gov/products/people/wwang/cfsv2fcst/htmls/euT2me3Mon.html

 

Eestisse võib 26. veebruariks jõuda nn ultrapolaarne õhumass (http://www.wetterzentrale.de/de/topkarten.php?map=8&model=ecm&var=2&run=12&time=168&lid=OP&h=0&mv=0&tr=24#mapref)

***

Tuleb külm ja lumesadudega nädal. Kairo Kiitsak: ilmamudelid näitavad jätkuvalt ilma külmenemist alates uuest nädalast: http://loodusvaatleja.blogspot.com/2018/02/stratosfaaris-toimuvad-muutused.html

Nädala alguses tuleb Skandinaavias ja Soomes tugevneva kõrgrõhuala lõunaserv Läänemerele. Nii on pilves, selgimistega ilm, kohati võib sadada vähest lund. Puhub põhjakaartetuul 2-8 m/s. Õhutemperatuur on –3...–7 °C, hommikul on kohati külmem.
Teisipäeval (20.02.) tugevneb Skandinaavias ja Soomes külm kõrgrõhkkond, mis tuleb Eesti poole. Lumehoogude võimalus on eelkõige põhjarannikul ja ka Peipsi-äärsetel aladel. Idakaartetuul on mõõdukas, Soome lahe rannikul võib tugevamaid kirdetuule puhanguid olla. Õhutemperatuur on öösel 5...10 ja kui taevas selgineb, siis langeb sisemaal –15 °C ümbrusse, päeval on 4...8 °C.
Kolmapäeval (21.02.) püsib kõrgrõhkkonna ülekaal. Ilm on suurema sajuta. Puhub mõõdukas idakaartetuul. Õhutemperatuur on öösel –8...–13, kohati selgema taeva all –15 °C, päeval –4...–9 °C.
Kui edaspidi jätkub tendents kõrgrõhkkonna tugevnemisele, siis tuleb nädala teine pool käreda külmaga. Lumesadude võimalus paistab siiski suurenevat. Vaata ka https://www.meteoblue.com/en/weather/forecast/multimodel/tallinn_estonia_588409?fcstlength=168.

Ott Tuulberg. Udune hommik. 18/2/2018; kell 07:45; Ipswich, Ühendkuningriik.


Kiudkiht- ja kõrgkihtpilved võivad anda laussadu, milles pole midagi ebatavaliselt, ainult harva on sadu mõõdukas või koguni tugev. 19.02.2010 Tartus

Esmaspäev, 12. veebruar 2018

7. nädala ilm (12.–18.02.2018)

Kommentaariumi viide
Üleilmne meteoroloogiapäev on 23. märtsil algusega kell 10. Teema on: "Kliimateadlikud iga ilmaga".
100 aastat Eesti ilma https://vikerraadio.err.ee/v/okoskoop/saated/24b638bc-b435-4721-a05c-4bbe72fe0073/okoskoop-ilm-ja-negavati-konkurss.
Uuendatud: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/. Esimene "linnuke" ilmaterminikomisjonis on pöördkihistus (inversiooni "maakeelne" vaste).
Räme põud Kaplinnas http://www.bbc.com/news/world-africa-43047833. Paistab, et täna said nad leevendust. Seal on suured äikesehoiatused praegu http://www.weathersa.co.za/warnings
South African Weather Service - Warnings
 1.       Severe weather is an extreme meteorological event or phenomenon, which represents a real hazard to human life and property and has the potential to cause damage, serious social disruption, or loss of human life.
Sotsiaalmeedias on näha, kuidas inimesed rõõmustavad selle üle. Kaplinna poole liigub suur äikesetorm: https://www.facebook.com/groups/reenvalsa/permalink/1582102715237806/.

18. veebruaril tuli Skandinaavias ja Soomes tugevneva kõrgrõhuala lõunaserv Läänemerele. Nii oli pilves, selgimistega ilm, mitmel pool sadas kerget lund. Puhus valdavalt põhjakaartetuul 2–8 m/s. Õhutemperatuur oli –1...–5, õhtul selgemates paikades kuni –10 °C.
Edaspidi on oodata külma ilma püsimist ja ka lumelisa. Paiguti võib õhutemperatuur langeda –15 kraadini ja isegi alla selle (täpsem prognoos ilmub uues postituses).

Sven-Erik Enno kommenteeris juba 12. veebruaril, mis lumekaardil (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/sademed/) ei kajastu: "Haanjas on väga äge, rajad kõik sees, vaid mõnes kohas klassikajälge pole ja radade kõrval metsas 30-40 cm hinnanguliselt lund."

17. veebruaril liikus väheaktiivne madalrõhkkond Baltimaade kohalt ida suunas. Nii oli pilves, selgimistega ilm, mitmel pool sadas lund. Puhus ida- ja kirdetuul 2–7, rannikul puhanguti 11 m/s, õhtuks asendub põhja-. Õhutemperatuur oli –1...–5 °C.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Väheaktiivne madalrõhkkond liigub Baltimaade kohalt ida suunas. Seetõttu on pilves, selgimistega ilm, kohati sajab nõrka lund. Puhub põhjakaartetuul 2–8 m/s. Õhutemperatuur on –1...–5 °C (hommikul –4...–10 °C).
Ilm järgmistel päevadel. Esmaspäeval (19.02.) ulatub üle Eesti nõrk kõrgrõhuvöönd. Ilm on rahulik ja lumehoogude võimalus on vaid üksikutes kohtades. Õhutemperatuur on öösel –7...–12, kui taevas pikemaks ajaks selgineb, siis langeb –15 °C ümbrusse, saartel ja läänerannikul on –2...–7, päeval –1...–6 °C, sisemaal võib mõnes kohas paar kraadi madalamale jääda.
Teisipäeval (20.02.) tugevneb Skandinaavias ja Soomes külm kõrgrõhkkond, mis tuleb Eesti poole. Lumehoogude võimalus on eelkõige põhjarannikul ja ka Peipsi-äärsetel aladel. Idakaartetuul on mõõdukas, Soome lahe rannikul võib tugevamaid kirdetuule puhanguid olla. Õhutemperatuur on öösel –5...–10, kui taevas selgineb, siis langeb sisemaal –15 °C ümbrusse, kuid päeval on –4...–8 °C.
Maratoni ilm. Pilves, kuid olulise sajuta või vähese lumega ilm. Tuul on nõrk või mõõdukas ja põhjast. Õhutemperatuur on öösel –5...–7 °C, päeval –2...–4 °C.
24. veebruari ilm. Sel korral olulise sajuta, ehk isegi oluliste selgimistega ilm, kuid õhutemperatuur võib väga madal olla, isegi alla –10 °C. Ilma ajalugu http://www.ilmateenistus.ee/2015/02/24-veebruari-ilm-1918-2014/.
Pakaselise ilma tagamaadest (uuendatud): http://loodusvaatleja.blogspot.com. Einari veeb http://einlar.simplesite.com/.

Kairo Kiitsak. Lumine päev Simuna ümbruses 17.02.2018.

16. veebruaril liikus väike osatsüklon Lõuna-Rootsist Läti suunas. Niisiis pilvisus tihenes, kohati sadas vähest lund, õhtul oli sadu laialdasemalt (alates lõuna poolt). Puhus kagutuul 3–8, saartel ja läänerannikul iiliti 12 m/s, hiljem idast. Õhutemperatuur oli –2...–7 °C.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Väike osatsüklon liigub Lõuna-Rootsist Läti kohale. Seetõttu on pilves ilm, lumesadu levib saartelt ja Lõuna-Eestist põhja. Puhub idakaartetuul 2–8 m/s, rannikul puhanguti 12 m/s, hilisõhtul asendub põhja-. Õhutemperatuur on –4...–8, saarte rannikul kohati kuni –2 °C.
Ilm järgmistel päevadel. Pühapäeval (18.02.) kaugeneb madalrõhkkond Venemaale ja selle järel sajab hommikuni kerget lund, kuid päeva peale sadu väheneb. Tuul puhub põhjakaartest (öösel on saartel ja põhjarannikul kirdetuule puhanguid kuni 13 m/s), päeval tuul nõrgeneb. Õhutemperatuur on öösel –4...–7, kuid hommikuks langeb selgineva taeva all kuni –10 °C-ni, päeval –2...–5 °C.
Esmaspäeval (19.02.) ulatub üle Eesti nõrk kõrgrõhuvöönd. Ilm on rahulik ja lumehoogude võimalus on vaid üksikutes kohtades. Õhutemperatuur on öösel –7...–12, aga kui taevas pikemaks ajaks selgineb, siis langeb –15 °C-ni, vaid saartel ja läänerannikul on –2...–7, päeval –1...–6 °C, sisemaal võib mõnes kohas paar kraadi madalamale jääda.
Maratoni ilm. Talvine, kuid olulise sajuta või vähese lumega ilm. Tuul on nõrk või mõõdukas ja põhjast. Õhutemperatuur on öösel –3...–7 °C, päeval –2...–4 °C.
24. veebruari ilm. Sel korral olulise sajuta, ehk isegi selgimistega ilm, kuid õhutemperatuur võib väga madal olla, isegi alla –10 °C. Vabariigi aastapäeva ilma ajaloost vaata www.ilmateenistus.ee.
Miks jätkub talvine, isegi pakaseline ilm? Põhjapoolkeral toimusid suured muutused: polaarpööris on nüüdseks kaheks jagunenud. Stratosfääri soojenemine kulgeb väga kiirelt. Võrdlemisi lühikese aja jooksul on seal temperatuur tõusnud rohkem kui 30 °C võrra. Stratosfääri äkilise soojenemise tulemuseks on tavaliselt jugavoolu aeglustumine – stratosfääri läänetuuled muutuvad nõrgemaks ja aeglasemaks. Loe lähemalt loodusvaatleja.blogspot.com.

Kairo Kiitsak. Muutliku pilvisusega ilm Simunas 16.02.2018 

15. veebruaril oli siin kõrgrõhkkonna lääneserv, kuid järgmisel päeval liigub Gotlandi lähistele madalrõhkkond. Seetõttu pilvisus ida ja kagu poolt tihenes, pärastlõunal sadas kohati vähest lund. Puhus valdavalt kagu- ja idatuul 3–8 m/s. Õhutemperatuur oli –3..–9, vaid Peipsi ääres kuni –10, saartel paiguti vaid –1 °C.
NB! Tegu oli jätkuva talve seni külmima päevaga, sest: Alatskivil selle talve miinimum –15,9, seevastu Jõgeval –19,7 kell 4:00 – seega ei ole tegu "kõigi aegade" kõrgeima minimaalse õhutemperatuuriga talvega, sest see rekord on 2008. a käes: siis oli 5. jaanuariks miinimumiks –16,8 °C Tartu-Tõravere ja Võru.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Öösel on siin kõrgrõhkkonna lääneserv, kuid päeval liigub Gotlandi lähistele madalrõhkkond. Selle mõjul sajab öö hakul kerget lund, kuid pärast keskööd saju võimalus väheneb. Päeval jõuab Läänemerele väike madalrõhkkond ja selle serva mööda lisandub niiskust. Kohati sajab vähest lund – õhtul muutub sadu laialdasemaks. Kagu- ja lõunatuul on tuntav eelkõige saartel. Õhutemperatuur on öösel –7...–12, saarte ja Pärnumaa rannikul –2...–6, päeval –3...–7 °C, saarte rannikul on pehmem.
Ilm järgmistel päevadel. Laupäeval (17.02.) suundub hääbuv madalrõhkkond Läti kohale ja selle põhjaserva mööda liigub üle Eesti lumepilvi. Tuul puhub idakaartest, kuid päeval asendub kirde- ja põhja- ning on sisemaal nõrk, saartel ja põhjarannikul ulatub puhanguti 13 m/s. Õhutemperatuur on öösel –5...–10, meremõjuga rannikul –2 °C lähedal, aga päeval –1...–4 °C.
Pühapäeva (18.02.) öösel ja hommikul sajab eemalduva madalrõhkkonna järel kerget lund, päeva peale on sajuhooge hõredamalt. Puhub mõõdukas põhjakaartetuul. Õhutemperatuur on öösel –4...–7, hommikuks langeb selgineva taeva all kuni –10 °C-ni, päeval on vaid –2...–5 °C.


Einar Laretei. Koera-aasta algus. 15.02.2018

14. veebruaril oli siin kõrgrõhkkonna lääneserv. Seetõttu oli pilves, selgimistega ilm, kohati sadas vähest lund. Lääne-Eestis on ennelõunal ja õhtul paiguti udu, oli jäidet.
Puhus valdavalt kagu- ja lõunatuul 2–7 m/s, hiljem idakaartetuul. Õhutemperatuur oli 0...–4, Lääne-Eestis ja saartel kuni 2 °C, kuid õhtul hakkas ida poolt alates kiiresti langema.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. On siin kõrgrõhkkonna lääneserv. Selle mõjul pilvisus hõreneb ja on olulise sajuta ilm. Puhub kagutuul 2–7 m/s. Õhutemperatuur langeb –7...–15, saarte rannikul on kohati –1...–5 °C.
Ilm järgmistel päevadel. Reedel (16.02.) madalrõhkkonna surve suureneb. Öösel sajab siin-seal kerget lund, päeval on saju võimalus väiksem, õhtu poole jõuab aga lõuna poolt uus tihedam lumesadu. Kagu- ja lõunatuul on tugev eelkõige saartel. Õhutemperatuur on öösel –7...–11, saarte ja Pärnumaa rannikul –3...–5, päeval –2...–6 °C.
Laupäeval (17.02.) suundub hääbuv madalrõhkkond Läti kohale ja selle põhjaserva mööda liigub üle Eesti lumepilvi. Tuul puhub kagust ja idast, päeval asendub kirde- ja põhja-, kuid on võrdlemisi nõrk. Õhutemperatuur on öösel –5...–10, meremõjuga rannikul kõigest –2 °C ümber, päeval 0...–4 °C.
Maratoni ilm. Talvine, kuid olulise sajuta ilm. Tuul on nõrk. Õhutemperatuur on öösel –5...–10 °C, päeval –1...–4 °C.

Pilvine ilm, kuid selginemas (Laagris).

13. veebruaril oli täituva madalrõhkkonna kaguserv, homme tugevneb Venemaalt kõrgrõhuhari. Seepärast oli pilves, selgimistega ilm. Üksikutes kohtades sadas veidi (peamiselt lumi), oli jäidet ja uduvine. Puhub kagu- ja lõunatuul 3–8, puhanguti 11, Soome lahe ääres kuni 16 m/s. Õhutemperatuur oli –2...2 °C (soojem oli saartel, kuid ka sisemaal oli mitmel pool 0...0,5 °C).
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Venemaalt tugevneb  kõrgrõhuhari. Nii on pilves, selgimistega ilm, kohati võib sadada vähest lund. Puhub kagu- ja lõunatuul 2–7 m/s. Õhutemperatuur on 0...–4, Lääne-Eestis ja saartel võib tõusta isegi kuni 1 °C-ni, kuid õhtul langeb kiiresti.
Ilm järgmistel päevadel. Neljapäeval (15.02.) ulatub idapoolse kõrgrõhkkonna serv Eestini. Seega on ilm sajuta ja kohati selgema taevaga. Öö on rahulik, kuid päeval muutub kagutuul tugevamaks. Õhutemperatuur langeb öösel saartel ja läänerannikul –3...–8, mandril isegi –10...–15 °C-ni, seevastu päeval on saartel kuni –4, mandril –7...–10 °C.
Reedel (16.02.) madalrõhkkonna surve suureneb. Siin-seal sajab kerget lund. Kagutuul on tugev eelkõige saartel. Õhutemperatuur on öösel –7...–12, saarte rannikul kuni –5, päeval –1...–6 °C.
Maratoni ilm. Sula ei tule nädala lõpuks, aga võib siiski olla 0 °C lähedal. Erilist lumelisa ei paista, kuid ilmselt pilvine ilm, ehk ka kerge lumesadu.

Pilved Tartu kohal.

Ele Pedassaar · Vastlailm.

Eesti jääb tänasel vastlapäeval (13.02.2018) piki Rootsit põhja suunas liikuva madalrõhkkonna kaguserva. Lääne-Eestisse jagub veel üksikuid sajupilvi ning kuna Läänemere ümbrust katab soojem õhumass, siis sajab nii lund kui lörtsi. Kagu- ja lõunatuul on pool päeva puhanguline, pärastlõunal nõrgeneb ning järjest enam hakkab ennast kehtestama Venemaal laiuv kõrgrõhuala, mille toel ilmub taevalaotusesse selgemaid laike. Eesti idapoolses osas jääb täna õhutemperatuur miinuspoolele, lääneosas domineerivad vähesed plusskraadid. Külmemad ilmaolud soodustavad pikemat vastlaliugu Ida-Eestis, Lääne-Eesti plusskraadid toetavad aga mitmekülgsemat tegevust, eriti laste jaoks. Ära ei tohi unustada ka fakti, et 0°C ümber pendeldav temperatuur muudab teed libedaks!
Õhtul võtavad üle Eesti võimust miinuskraadid ning Venemaalt laienev kõrgrõhuala toob kargust järgneval ööpäeval juurde.
Lumepuudust täna pole ja selle kinnituseks ka tänane lumekaart!!!:



12. veebruaril oli Läänemere kohal madalrõhkkonna idaserv. Seetõttu oli peamiselt pilves ilm, mitmel pool sadas lund, rohkem lääne pool. Kohati oli jäidet. Puhus kagu- ja lõunatuul 5–10, saartel ja rannikul puhanguti kuni 15 m/s. Õhutemperatuur oli 0...–3 °C.

Kairo Kiitsak. Ilmaolud Simuna alevikus 8.02.2018 

***

Tuleb muutliku ilmaga nädal – lääne pool võib lumi ajuti sulada, kuid sisemaal võib jääda talvine ilm püsima.

Nädal algab tsükloni idaservas tugevneva kagutuule ja kohatiste lumesadudega. Ilm muutub soojemaks, kohati (lääne pool) võib õhutemperatuur tõusta üle 0 °C, ent sisemaal võib jääda madalamaks. Siiski näib, et talv veel läbi ei saa, sest idapoolne antitsüklon tugevneb. 
Edasine ilm paistab olevat siiski kevadtalvine (seda täpsustame nädala jooksul). Kevadtalv on lumesulamise aeg. Selle alguseks loetakse päeva, millele järgnevad valitsevalt sulailmad ja lumikate kahaneb jõudsalt. Kevadtalve hulka arvestatakse ka hilisemad kevadised talve tagasitulekud, s.o ajutise lumikattega ajad pärast talvise lume sulamist.
Tartu maratoni ilm on ebaselgeTemperatuur võib tõusta üle 0 °C, samas ei ole välistatud –1...–5 °C – seega on vaja täpsustada järgmistel päevadel. Igal juhul suurt külma või lumelisa ei paista.

‎Ain Vindi‎. Lõpuks näitas päike ka ennast veidi ja pani härmas looduse särama. Võrumaa. 11.veebruar 2018.

Pühapäev, 4. veebruar 2018

6. nädala ilm (5.–11.02.2018)

Kommentaariumi link / Ilmainstituut OÜ
Blogis tekkinud katkestus tekkis Kääriku suusaseminari tõttu, https://drive.google.com/file/d/1rbQTu9CkBPYbe1OJnju5lqRMilEIlHlp/view?usp=sharing. Palume ebamugavuste pärast vabandust!
Intervjuu Hannes Tõnissonigahttps://sport.err.ee/681177/tanaku-ilmaennustaja-ilma-on-voimalik-ennustada-isegi-99-tapsusega. Kogemus on sarnane, ainult selle vahega, et ettevalmistavat aega oli vähem, sest tööpakkumine tuli alles aasta alguses, napilt enam kui kuu aega tagasi.
95...99-protsendiline täpsus on võimalik hetkeennustuses ehk ülilühiajalises prognoosis (nowcasting, vt pikemalt http://www.meteoswiss.admin.ch/home/measurement-and-forecasting-systems/warning-and-forecasting-systems/nowcasting.html, üks vana ettekanne http://www.ilmateenistus.ee/wp-content/uploads/2013/04/mannik_ettekanne_2006.pdf).

Talve tagamaadest: https://heureka.postimees.ee/4400701/riigi-ilmateenistus-reetliku-talve-pohjuseks-on-jaavaba-meri?. Kommentaariks, et talve iseloomu määrab siiski meil globaalne olukord, eriti see, mis toimub põhjapoolkeral: Rossby ehk planetaarsete lainete asend ja dünaamika, polaarpöörise tugevus ja dünaamika (seda väljendatakse AO indeksina) ja selle derivaat NAO indeks (Põhja-Atlandi ostsillatsioon) vs. Siberi antitsüklon (Euraasia mandril toimuv).
Regionaalsemalt määrab Eesti ilmastikku suuresti Barentsi mere seisund: kui palju on seal jääd (kui jääd pole, siis väheneb aastaaegade kontrastsus). Mingil põhjusel on Islandi miinimum suures osas nihkunud Teravmägede ja Novaja Zemljani ehk osaliselt kolinud Barentsi mere kohale (T. Soomere ettekanne, slaidid 44 ja 45, kanti ette Nidas http://www.baltic-earth.eu/events/nida2016/presentations.html). Muutliku ja püsimatu talve põhjusi tuleb otsida niisiis eespoolnimetatud asjaoludest.
Kohalikud põhjused, mis puudutavad mõningaid tugevaid lumesadusid, on Läänemere seisund (veetemperatuur, jäätumise aste) ja õhumass selle kohal (see määrab kihistuse tüübi – labiilne, stabiilne või ükskõikne ehk indiferentne) ehk nendevaheline vastastikmõju, mille osas siis räägitakse vahel mereefektist (lake-effect snow, tuleb juttu ka ilm.ee reedeses ilmateates). Vahel toob rohkelt lund ka kohaliku tekkega tsüklon.
Võrreldes eelmiste aastatega on talv saanud üsna tugeva sõnaõiguse ega näi veel niipea lõppevat, sest Siberi antitsüklon on jõudnud Läänemere idakaldale ja tundub, et suudab suunata tsüklonid liikuma põhja. See siiski väga külmi ilmu ei tõota. 24. veebruariks võib juba ilm olla kevadhõnguline, kuid elame-näeme!

Riigi Ilmateenistus · 2017. aastal registreeris põhjamaade välgudetektorvõrgustik NORDLIS Eesti piirkonnas kokku 29957 pilv-maa-välku (terminitest). Seda on märgatavalt vähem perioodi 20052017 keskmisest (43000 välku aastas).
Aastane pilv-maa-välkude koguarv oli mullu suurim Maardu ümbruses, kus neid registreeriti ühtekokku 1413. Tallinnast 20 km raadiuses oli 1126 pilv-maa-välku. Kõige vähem lõi välku Lihula, Räpina ja Põlva ümbruses, vastavalt 206, 166 ja 155 välku.
Sveni eksklusiivkommentaar: ATD kaardi põhjal Euroopa välkudest 2017 tundus, et Eestis ei olnud väga oluliselt rohkem välke kui 2016, samas kindlalt enam kui 2015. Ainus vahe, et 2017 tundus, et enim äikest oli Tallinn-Pärnu joonel, samas kui 2016 pigem kagus-idas, põhjuseks ilmselt see suurtorm, mis 12.08. tekitas välke seal joonel eriti palju.

10. ja 11. veebruaril ulatus Läänemerele Venemaa kõrgrõhuala lääneserv. Seetõttu püsis valdavalt pilves ilm, kohati sadas vähest lund (udulumi ehk lumeterad). Puhus idakaartetuul 18 m/s (hiljem, 11. veebruaril, oli ülekaalus kagutuul). Õhutemperatuur oli päeval 3...6 °C, vaid 10. veebruaril oli lääne pool enne päikesetõusu kuni –14 °C.



 Kihtpilved ja udulumi 10. veebruari õhtul Alatskivil.

Kihtpilved 11. veebruaril Alatskivi ja Peatskivi vahel. 

9. veebruaril ulatus Läänemerele Venemaa kõrgrõhkkonna hari. Seega oli pilves, selgimistega ilm, üksikutes kohtades sadas veidi lund, saju tõenäosus oli suurem saartel ja Eesti idaservas. Puhus muutliku suunaga või idakaartetuul 08 m/s. Õhutemperatuur oli 4...11, saartel 1...4 °C.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Läänemerele ulatub Venemaa kõrgrõhuala lääneserv. Nii on valdavalt pilves ilm, kohati sajab vähest lund, on udu ja härmatist. Puhub idakaartetuul 28, põhjarannikul ida- ja kirdetuul puhanguti 13 m/s. Õhutemperatuur on päeval 3...6 °C.
Ilm järgmistel päevadel. Pühapäeval (11.02.) kõrgrõhuala mõju väheneb ja pärastlõunal tuleb Skandinaaviast Läänemerele madalrõhkkonna serv. Vähest lund sajab vaid kohati. Tuul asendub kagu- ja päeva jooksul veidi tugevneb, rannikul õhtul puhanguti 12 m/s. Õhutemperatuur on öösel 4...10, päeval 1...5 °C.
Esmaspäeval (12.02.) jõuab Oslo lähistele uus aktiivne osatsüklon, mille idaserv ulatub üle Eesti – mitmel pool sajab lund. Kagutuul tugevneb: rannikul ulatuvad tuuleiilid 15 m/s. Õhutemperatuur on öösel 2...7, päeval 0...3, saartel kuni 1 °C.


Talve külmim päev härma ja uduga (kihtpilvedega) Laagris.

8. veebruaril tuli kõrgrõhuhari lõuna poolt üle Läänemere. Selle mõjul oli muutliku pilvisusega ilm, mõnel pool oli pikemalt päikesepaistet näha, üksikutes kohtades sadas vähest lund, kohati oli uduvine. Puhus lõunakaartetuul 39, rannikul puhanguti kuni 14 m/s, mis õhtuks nõrgenes. 
Õhutemperatuur oli 1...–10 °C, kuid hommikul mõõdeti sisemaal ida pool kõrgrõhuharja mõjul kuni –15 °C (Tiirikojal 15, Rannu-Jõesuus ja Tartu lähedal Reolas 15,2, Mustvees Piirivalve Kordoni juures 15,8 °C), samal ajal oli vastu Läänemerd üksnes 0 °C. Õhtul langes mitmel pool –10 °C-st madalamale, kuid pärast pilvisuse tihenemist tõusis taas.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Kõrgrõhuhari tuleb Venemaalt Läänemerele ja levib aeglaselt põhja suunas. Seega on muutliku pilvisusega ilm, üksikutes kohtades sajab veidi lund, saju tõenäosus on suurem saartel ja Eesti idaservas. Puhub idakaartetuul 28 m/s. Õhutemperatuur on 4...10, saartel vaid 1...4 °C.
Ilm järgmistel päevadel. Laupäeval (10.02.) jääme kõrgrõhkkonna serva. Öösel on sajuvõimalus väike, kuid päeval lisandub pilvi ja kohati võib vähest lund sadada. Puhub nõrk idakaatetuul. Õhutemperatuur on öösel 6...11, kohati võib langeda isegi 13, ent päeval tõuseb 2...6 °C-ni.
Pühapäeval (11.02.) kõrgrõhuala mõju väheneb ja pärastlõunal tuleb Skandinaaviast Läänemerele madalrõhkkonna serv, kohati sajab vähest lund. Tuul asendub kagu- ja päeva jooksul veidi tugevneb, rannikul õhtul puhanguti 12 m/s. Õhutemperatuur on öösel 7...11, saartel kohati 4 °C, päeval 1...5 °C.
Esmaspäeval (12.02.) jõuab Oslo lähistele uus aktiivne osatsüklon. Öösel ja ennelõunal on sajuvõimalus väike, aga pärastlõunal on saartele oodata lumesadu, mis õhtuks jõuab mandrile. Kagutuul tugevneb: rannikul ulatuvad tuuleiilid 15 m/s. Õhutemperatuur on öösel 2...7, päeval 0...4 °C.

Ilmakaardilt on näha, et Eesti ilma määras kolm rõhkkonda: 1. Islandi miinimumist lähtuv väheaktiivne lohk, mille mõju vähenes; 2. Venemaalt eriti tugevast antitsüklonist (õhurõhk keskmes vähemalt 1055 hPa) lähtuv üsna kitsas kõrgrõhuhari, mille mõju tugevnes ja 3. Balkanimaadelt Ukraina suunas liikuv madalrõhkkond, mis tõi niiskust ja pilvi (DWD).

7. veebruaril oli siin täituva madalrõhuala lõunaserv, kuid see rõhkkond kadus õhtuks ilmakaardilt. Seetõttu oli pilves, selgimistega ilm, mitmel pool sadas lund, paiguti oli sadu tugev ja tuiskas kergelt. 
Puhus enamasti edelatuul 510, merel ja rannikul puhanguti kuni 17 m/s (alguses Liivi lahel, hiljem Soome lahel). Õhutemperatuur oli 2...5, saarte rannikul kuni 0 °C, õhtul tõusis vastu Läänemerd 1 °C-ni.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Täituva madalrõhuala lõunaserv, rõhkkond kaob ilmakaardilt. Nii on muutliku pilvisusega ilm, üksikutes kohtades võib vähest lund sadada. Puhub lõunakaartetuul 410, rannikul puhanguti kuni 14 m/s, kuid pärastlõunal nõrgeneb. Õhutemperatuur on 2...7, kohati isegi kuni 10 °C.
Ilm järgmistel päevadel. Reedel (9.02.) saab ülekaalu Venemaa kõrgrõhkkond, mis tuleb servaga Läänemere äärde. Ilm on enamasti sajuta. Tuul on idakaartest ja nõrgeneb. Õhutemperatuur on öösel mandri sisealadel selge taevaga 8...14, Kagu-Eestis ja saarte rannikul kuni 5 °C, kuid päeval tõuseb 3...6 °C-ni.
Laupäeval (10.02.) püsib kõrgrõhkkonna serv üle Eesti. Päeval lisandub pilvi, nii et kohati võib vähest lund sadada. Tuul on nõrk ja idakaartest. Õhutemperatuur on öösel mandri sisealadel 4...9, päeval 2...6 °C.
Pühapäeval (11.02.) tuleb üle Skandinaavia Läänemerele madalrõhkkonna serv ja lõunavoolus lisanduvast niiskusest sajab mõnes kohta nõrka lund, kuid sajuhulk on väike. Tuul asendub kagu- ja lõunas- ning muutub tugevamaks. Õhutemperatuur on öösel 4...9, kuid selgema taeva all võib veidi alla 10 °C langeda, päeval on oodata 1...5 °C.

Ellu Vibur. Lumesadu Mooni tänavas.

Eero Hermann. Padulumi Laagris (def. vaata tugeva lumesaju alt http://www.ilmateenistus.ee/ilmatarkus/kasulik-teada/hoiatuste-kriteeriumid/).

Lõuna pool oli selgem ja kuivem (Tartus).

6. veebruaril liikus madalrõhkkond üle Eesti Läänemerele. Seetõttu püsis pilves ilm (päike paistis enamasti siiski läbi), aeg-ajalt sadas lund, jälgitavad olid halod.
Puhus muutliku suunaga tuul 27 m/s, ajuti valitses tuulevaikus, õhtupoole peamiselt lõuna- ja kagutuul, mis Soome lahel tugevnes kuni 10 m/s. Õhutemperatuur oli 3...8 °C.
Mereefekt ja lõunatsüklonist idatsükloniks transformeerunud rõhkkond tegid ilma – sellest allpool pikemalt. Ilmateenistuse arhiveeritud hoiatus: Uuendatud: 06.02.2018, 10:55
6.02. Lumesadu, nähtavus sajus ajuti halb. Orienteeruv lisanduv lumehulk on 4-7 cm. Libeduseoht on suur!



Ilm Käärikul: pilvisus tihenes päeva peale ja õhtuks hakkas lund sadama, hiljem hõrenes nii pilvekiht kui sadu uuesti.

5. veebruaril kõrgrõhkkond nõrgenes ja Läänemerele tuli Lääne-Venemaal paikneva madalrõhkkonna lääneserv. Viimane tõi lõunatsüklonina Moskvasse üle 20 cm lund ööpäevaga. Seetõttu oli Eestis pilves, selgimistega ilm, mitmel pool sadas lund ja kohati on tuisku, õhtul arenes mereefekt (vt selgitust allpool), mis tõi kuni 10 cm lund. 
Puhus põhjakaartetuul 511, rannikul põhja- ja kirdetuul puhanguti kuni 16 m/s. Õhutemperatuur oli 2...8 °C.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Nõrgenev madalrõhuala liigub Venemaalt Läänemere poole. Püsib pilves ilm, aeg-ajalt sajab lund. Puhub muutliku suunaga tuul 27 m/s. Õhutemperatuur on 3...8 °C.
Ilm järgmistel päevadel.  Kolmapäeval (7.02.) kaldub hääbuv madalrõhkkond Edela-Soome poole ja selle serv ulatub Eesti kohale. Aeg-ajalt sajab lund. Tuul on nõrk. Õhutemperatuur on öösel mandri sisealadel 6...11, saarte rannikutel 3...5, päeval 1...5 °C.
Neljapäeval (8.02.) ulatub üle Skandinaavia ja Soome kaugelt Grööni merelt madalrõhkkonna äärmine kaguserv. Samal ajal tugevneb Venemaa kohal kõrgrõhuala. Kahe rõhuala piirimail asendub senine tuul edela- ja veidi tugevneb. Öösel sajab siin-seal lund, päev on peamiselt sajuta. Õhutemperatuur on öösel mandri sisealadel 7...11, saartel ja läänerannikul 1...5 °C, kuid päeval tõuseb mandri sisealadel 3...8, saartel ja läänerannikul 0 °C ümbrusse, aga õhtul langeb märgatavalt.
Venemaal on oodata uue antitsükloni tugevnemist, mistõttu ilm on rahulik, lumesadude võimalus väheneb ja õhumass soojeneb, kuid õhutemperatuur püsib alla 0 °C (ainult neljapäeval on mere lähedal võimalik sula), pole välistatud, et öösiti on selgema ilmaga kuni –15 °C.
Alles esmaspäeval (12.02.) liigub madalrõhulohk üle Skandinaavia Läänemerele, toob lund, lõuna- ja kagutuul tugevneb, kuid õhutemperatuur tõuseb päeval 0...–5 °C-ni.

Andres Tuzberg. Vasalemmas hetkel [5.02. kell 21:32].


Ain Vindi. Ilm läks külmemaks ja sammas kerkis kõrgemale. Tartu. 5.02.2018.

Ringvaade · Ott Tänaku ilmaennustaja Hannes Tõnisson andis täna Ringvaates oma prognoosi, milline on Saku-Tallinn tee homme hommikul kell 8. Meil on vaatajatele palve: kui te sinna satute, pildistage olukord üles ja kirjutage meile siia, kui täpne enuustus oli! Täname ette.
Saku-Tallinn lõik, 6. veebruar, hommikul kell 8:
Õhutemperatuur Sakus peaks olema vahemikus 6...7 kraadi, Tallinnasse jõudes tõuseb temperatuur 4...6 kraadini (kesklinna pool on soojem). Teepinna temperatuur peaks jääma vahemikku 4...6 kraadi. Taevas on pilves ja puhub nõrgenev põhjakaartetuul 2...3 m/s. On väga tõenäoline, et öösel algab kerge lumesadu ja kogu tee võib olla kaetud 23 cm paksuse värske lumekihiga*, ilmselt moodustub Männiku tee Tallinna-poolse osa keskele väike lumevaal, nii et mõistlik oleks hommikul aega varuda, et jääks aega auto puhastamiseks ja ei peaks lumevaaluga kohas tegema ohtlikke möödasõite. Paar kilomeetrit enne linnapiiri on Männiku tee rohkem avatud ja seal võib ka pisut tuisata. Kuna linnas pannakse rohkelt soola ja see sulatab lund, siis oleks mõistlik kontrollida, et kojamehed töötavad ja aknapesuvedelikku jagub. Kerge kuni mõõdukas lumesadu jätkub ilmselt ka kell 8 ja ka hiljem.
– Mereefekt tähendab pilvede ja sademete moodustumist veekogude kohal, kust need võivad liikuda rannikualadele, tuues kaasa peamiselt lume või isegi lumepagidena väga rikkalikult sademeid.
Eestis on mereefekt tihti seotud Soome lahega, mistõttu võiksime siin seda nimetada ka ainult laheefektiks.
Mereefekt tekib vaid teatud tingimustel:
·     kui õhutemperatuur 1,5 km kõrgusel on 8–13 või enam kraadi madalam kui veekogu temperatuur, mistõttu tekivad tõusvad õhuvoolud ja nende tõttu pilved. Võimalikud on isegi rünksajupilved, kuid siis peaks temperatuuri erinevus olema üle 13 kraadi.
·     Et õhumass saaks piisavalt niiskust, peab veekogu olema vähemalt 80–100 km lai. Seega ei saa mereefekt tekkida enamike järvede, sh Võrtsjärve või Peipsi kohal või nende rannikualadel, sest need on liiga väikesed.
·     Arenevad pilved püsivad koos ja kasvavad vaid siis, kui õhuvoolusuund veekogu kohal kuigivõrd ei muutu. 

***

Tuleb talviselt külm ja lumine nädal.

Nädala alguses kõrgrõhkkond nõrgeneb ja Läänemerele tuleb Lääne-Venemaal paikneva madalrõhkkonna lääneserv.
Esmaspäeval (5.02.) kahe rõhuala vastasseis püsib (kõrgrõhkkonna kaguserv) ja kirdetuul on jätkuvalt tugev. Kohati sajab lund, päeval on lumehoogusid enam Ida-Eestis. Õhutemperatuur on 5...10 °C.
Teisipäeval (6.02.) tuleb nõrgenev madalrõhkkond Eesti kohale, kuid see on eriti külma õhumassiga. Seetõttu on pilves ja lumesajune. Öösel puhub veel võrdlemisi tugev kirdetuul, mis päeval nõrgeneb ja puhub põhjakaartest. Õhutemperatuur on –5...–10 °C, sisemaal võib selgineva taeva all öösel –13 °C-ni langeda. 
Madalrõhkkonna pakaseline õhumass nihkub kirdesse ja asemele tuleb soojema õhumassiga antitsüklon, mis tugevneb Venemaal. Nii muutub ilm rahulikumaks, lumesadude võimalus väheneb ja õhumass soojeneb, kuid õhutemperatuur püsib alla 0 °C.

***

Ele Pedassaar · DINO ja LOTTI – kaks kanget.

Skandinaavia põhjaosa kohal tugevnev kõrgrõhuala DINO on laienes (3.02.2018) lõuna suunas ja ühes sellega levis samas suunas külm õhumass. Samal ajal kulges Vahemere äärest üle Balkani Venemaale madalrõhuvöönd ning selle süsteemi tegijaim pööris LOTTI jõudis Balkanile, põhjustades Aadria mere ääres tugevat vihmasadu. Samal ajal on vööndi läänepoolset serva mööda tunginud külmem õhk üle Kesk-Euroopa Püreneeni ja Alpid said oma mitmemeetristele hangedele lund juurde. Sloveenias, Ungaris ja Ukrainas tuli samuti leppida talvise lumesajuga.
Eestis kogunesid tihedamad lumepilved tugevneva kõrgrõhuala lõunaserva ehk meie põhjarannikule, kui vähehaaval jõudu koguv kirdetuul neid Soome lahelt üles korjas ja kaugemale sisemaale kandis.
4.02. suurenes kahe erinimelise rõhkkonna vastasseis: kõrgrõhkkond DINO kese nihkus Lõuna-Norra kohale, madalrõhkkond LOTTI sättis ennast Lääne-Venemaale ja Läänemeri sai nende piirialaks. Kirdest enam põhja pöörduv tuul kandis külma juurde ja muutis olemise kõledaks. Plusskraadid on mõneks ajaks unustatud ning uuel nädalal võib ligi hiiliv külm jääda meie kohale paikseks ja isegi süveneda. Kui lähemad paar päeva mööduvad tugeva tuule seltsis –4 ja –10 °C vahel, siis nädala keskpaigas, kui tuul vaibub, langevad termomeetri näidud öösel ka –15 °C-ni, päev toob vähemalt 5 °C võrra leevendust. Vaatamata külmenevale ilmale ei möödu ükski päev lumesajuta, kuigi võimsamad sajuhulgad jäävad meist praegu eemale. 
Igal juhul on talv praegu nii õhus kui pindadel ja õue minnes on vaja soojemaid riideid, liikluses aga harjumuspärasest rohkem aega.


Kairo Kiitsak. Talv Kagu-Eestis Kõvera ümbruskonnas 4.02.2018