Kommentaariumi link
28. veebruaril oli siin veel kõrgrõhkkonna lõunaserv. Valdavalt oli selge või vähese pilvisusega ilm, rannikutel ja saartel oli kohati pilvisem ja sadas kerget lund, oli pinnatuisku.
Puhus kirde- ja idatuul 3–8, saartel ja rannikul 6–11, puhanguti kuni 15 m/s. Õhutemperatuur oli –10...–15, rannikul paiguti –8 °C.
Ööpäeva miinimum hommikul: Avandusel –29, Veneveres–26, Kasepääl –27, Tudus –29 ja Elvas –24 °C, ent Avanduselt kohalik: "Minu termomeeter näitas hommikul kelle seitsme ajal -23 kraadi. See oli selle öö kõige külmem aeg. Mul fikseerib termomeeter ööpäeva kõige soojema ja külmema näidu. Sama külm oli ka 22. veebruaril. Simunas võis rohkem olla, sest asub rabale ligemal. Isegi Avanduse külas on näidud erinevad. Näiteks Sarapil näitas termomeeter 22. veebruaril -27 kraadi. Meie vahe on üks kilomeeter. Tema maja asub madalamal kui meie oma."
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Kõrgrõhkkonna lõunaserv. Vähese pilvisusega ilm, üksnes rannikualadel on pilvisem ja kohati võib sadada vähest lund. Puhub kirde- ja idatuul 3–8, saartel ja rannikul 6–11, õhtul Liivi lahe piirkonnas puhanguti 14 m/s. Õhutemperatuur on –7...–14 °C.
Ilm järgmistel päevadel. Reedel (2.03.) kõrgrõhuala nõrgeneb, kuid selle edelaserv katab jätkuvalt Eesti. Puhub nõrk või mõõdukas idakaartetuul. Õhutemperatuur on öösel –17...–22, rannikul kohati –10...–14, päeval on –8...–12, kohati võimalik –5 °C.
Laupäev (3.03.) tuleb itta eemalduva kõrgrõhkkonna edelaservas sajuta ja mõõduka idakaartetuulega. Õhutemperatuur on öösel mandril ilmselt –18...–25, saarte rannikul kohati –13, päeval –7...–13 °C.
Pühapäeval (4.03.) jõuab Läänemerelt Eesti kohale madalrõhulohk ja päeval tuleb see koos lumesajuga üle Eesti. Puhub nõrk ja mõõdukas kagu- ja lõunatuul. Õutemperatuur on öösel –15...–20, Ida-Eestis koguni kuni –23, saartel –8...–14, päeval –6...–11 °C.
Võrdluseks: õhutemperatuuri absoluutne miinimum on märtsis mõõdetud 14.03.1942 Kuusikul –35,1, Jõgeval samal ööl –34,0 °C. Viimaste aastate hulgas oli kõige külmem 11.03.2005, mil Jõgeval mõõdeti –27,8 °C ja vaatluspostides samas kuni –30 °C.
Pikemalt: https://ilm.ee/?516878.
Kairo Kiitsak: Põhja-Euroopa kohal laiub võimas kõrgrõhkkond (õhurõhk keskmes 1055 hPa). Arktiline õhumass ulatub Lääne-Euroopani ja Lõuna-Euroopani. Täitsa talv! (DWD)
26. ja 27. veebruaril olin siin kõrgrõhkkonna lõunaserv. Seetõttu oli 27. veebruaril enamasti selge või vähese pilvisusega ilm, vaid rannikutel ja saartel oli kohati pilvine ja sadas veidi lund (tugevam sadu jäi vee ja väikesaarte kohale, kus võis ööpäevaga üle 30 cm lund sadada), mitmel pool oli pinnatuisku, mistõttu lumikatte paksus lagedal vähenes.
Puhus kirde- ja idatuul 5–12, saartel ja rannikul 14, puhanguti kuni 19 m/s, merel (Naissaarel) oli puhanguid ka üle 24 m/s). Õhutemperatuur oli –10...–16 °C, kuid hommikul ja õhtul oli külmem.
Suurbritannias sajab lund mitmel pool, sh nägi Sven esimest korda kuiva lund Exeteris ja et õhutemperatuur ei tõusnud seal üle 0 °C (viimati juhtus see 2010. a). Met Office on välja andnud võimsad hoiatused https://www.metoffice.gov.uk/public/weather/warnings (hoiatuse võimsust vt allpool risttabelis; amber ei ole merevaiguvärvi, nagu ajakirjandus on vahel tõlkinud, vaid oranž hoiatus). Sealkandis räägitakse palju millestki idapoolsest koletisest (https://www.accuweather.com/en/weather-news/beast-from-the-east-to-unleash-dangerous-snow-and-cold-on-uk-this-week/70004259). Tavatu videoklipp Suurbritanniast https://www.facebook.com/severeweatherEU/videos/2179652315591191/.
Läänemere regioonis registreeriti rekordiliselt madal tropopaus – vaid 5,5 km tavalise 9 km vastu (talvel).
Küsiti: kas ja kuivõrd see stratosfääriline soojenemine (kuivõrd see on kaunikesti haruldane sündmus) on seotud antropogeense kliimamuutusega? – Andmeid on tõenäoliselt liiga vähe (näiteks on korduvusperiood mitu aastat) ja seosed troposfääri ja stratosfääri vahel keerukad, nii et mingit selget ja ühest vastust on väga raske anda.
Kuna see protsess algab troposfäärist, kus seoses kliimamuutusega vaadeldakse eeskätt aluspinnalähedase õhutemperatuuri kasvu (troposfääri ülapiir pigem jahtub ja tropopaus tõuseb kõrgemale), siis võib eeldada, et kliimamuutus mõjutab selle nähtuse korduvusperioodi küll. Seda on modelleeritud ja tulemused näitavad, et stratosfääri äkilist soojenemine peaks hakkama oluliselt rohkem tulevikus olema. See tähendab, et kuigi kliimamuutuse kontekstis on talved soojemad ja sajusemad, võib äkilisi ja intensiivseid külmalaineid hakata paradoksaalsel kombel rohkem olema.
Tuleb väga külm, paiguti pakaseline nädal. Praegune ilm tuleb meile stratosfäärist, vt allpool.
Meteopäeva info: https://www.ilmateenistus.ee/ilmatarkus/meteoroloogiapaevad/2018-valmis-igaks-ilmaks/
/---/ https://ilm.ee/?516881 Lõpetuseks tasuks kommenteerida uudist, mis sai alguse 1. märtsi Ringvaatest. Saate algusteema viimane 1,5-minutiline lõik oli kliimamuutusest. Muuhulgas oli juttu trendidest suvel: juuni on ainsa kuuna muutunud ajaga külmemaks ja lumisemaks, kuid see on vaadeldud trend, mis jätkub tõenäoliselt tulevikus (garantiisid ei ole). Seega ei olnud juttu konkreetsest juuni prognoosist, vaid vaadeldud üldistusega, mida ilmselt põhjustavad muutused õhuringluses. Seega sattus meediasse lihtsalt vale sõnum, mida hakati ära kasutama.
4. märtsil oli Läänemere kohal kõrgrõhuvöönd. Nii oli vähese ja vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm. Puhus kirde- ja põhjatuul 2–8 m/s. Õhutemperatuur oli –1...–6 °C (hommikul kuni –20 °C).
Kirjeldati arusaamatut nähtust: [Elmar] käisin nagu ikka, hilja õhtul Elvas ja seekordne sõit tõi väga imeliku ilma-kogemuse: alustasin külma autoga ja kui olin kodust umbes 500 meetrit eemal mäe otsas, siis lõi auto akna äkki täielikult märjaks see külmus üsna ruttu ära, aga peaaegu vesi. lausa uskumatu. lisaks oli täna temperatuuri kõikumine 10 km ulatuses (linnulennult 8 km) koguni 8 kraadi - 10,5 ... -18,5. ma pole sellist kõikumist veel näinud, samas läbi metsa sõites püsib temperatuur alati paigal.
Ran-D :o korstnapilved 4/03/2018 Laagris
2. ja 3. märtsil ulatus Läänemerele lauge kõrgrõhuhari, Ukraina kohalt liikus põhja poole madalrõhkkond.
Nii oli 2. märtsil Põhja-Eestis vähese pilvisusega, Lõuna-Eestis pilves selgimistega olulise sajuta ilm, aga 3. märtsil vähese ja vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm, Soome lahel ja Harjumaal sadas lund, kuid õhtuks sadu kadus ja ilm selgines.
Puhus idakaartetuul 4–10, saartel ja rannikul puhanguti 14 m/s, 3. märtsil nõrgenes (1–7 m/s, tugevaim oli Haanja kandis ja merel). Õhutemperatuur oli –4...–9 °C (hommikul –10...–21 °C), 3. märtsil tõusis selgema ja vaiksema ilmaga kuni –2 kraadini (Narvas).
Haanja maratoni ilm: [Elmar] ilm oli Haanjas hommikul -13, stardi ajal -11 ja muudkui tõusis ja kahe ajal -6, aga oli üsna vastik tuul ja nii imelik kui see ka ei tundu, siis kagunurk oligi Eestis kõige tuulisem, lipud lehvisid tuules, lootsin, et tuleb tuul 1 ... 4 m/s, aga tuli 3 ... 7 m/s.
2. ja 3. märts olid väga sarnased.
1. märtsil (29. veebruaril) oli siin ikka veel kõrgrõhkkonna lõunaserv. Nii oli vähese pilvisusega ilm, enamasti päikeseline. Rannikualadel oli ajuti pilvisem (Laagris oli keskpäeva paiku paar tundi pilves) ja mõnel pool sadas vähest lund.
Puhus kirde- ja idatuul 3–8, saartel ja rannikul 6–11, Liivi lahe piirkonnas puhanguti kuni 15 m/s. Õhutemperatuur oli –5...–10 °C.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Kõrgrõhkkonna lõunaserv. Seega on vähese ja vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm. Puhub kirde- ja idatuul 3–9, saartel ja rannikul puhanguti 13 m/s. Õhutemperatuur on –7...–12 °C, kui on vaiksem, siis soojem.
Ilm järgmistel päevadel. Laupäev (3.03.) kõrgrõhkkond eemaldub itta, kuid Ukraina kohalt kirdesse liikuva madalrõhkkonna üksikud lumepilved võivad jõuda ka Eestisse. Puhub mõõdukas ja nõrk idakaartetuul. Õhutemperatuur on öösel –17...–24, Kagu-Eestis ja saartel –11...–15, päeval –7...–12 °C.
Pühapäeval (4.03.) läheneb Läänemerelt madalrõhulohk, kuid selle sajupilved enne hilisõhtut Eestisse ei jõua. Kagutuul tugevneb. Õhutemperatuur on öösel mandril –17...–25, saartel ja läänerannikul –7...–15, päeval –5...–11 °C.
Ain Vindi. Täna on kuu ümber rõngas. Tartu. 1.02.2018.
Laagri rämetas õhtul lühiajaliselt kihtpilvede ja uduga.
/---/ https://ilm.ee/?516881 Lõpetuseks tasuks kommenteerida uudist, mis sai alguse 1. märtsi Ringvaatest. Saate algusteema viimane 1,5-minutiline lõik oli kliimamuutusest. Muuhulgas oli juttu trendidest suvel: juuni on ainsa kuuna muutunud ajaga külmemaks ja lumisemaks, kuid see on vaadeldud trend, mis jätkub tõenäoliselt tulevikus (garantiisid ei ole). Seega ei olnud juttu konkreetsest juuni prognoosist, vaid vaadeldud üldistusega, mida ilmselt põhjustavad muutused õhuringluses. Seega sattus meediasse lihtsalt vale sõnum, mida hakati ära kasutama.
4. märtsil oli Läänemere kohal kõrgrõhuvöönd. Nii oli vähese ja vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm. Puhus kirde- ja põhjatuul 2–8 m/s. Õhutemperatuur oli –1...–6 °C (hommikul kuni –20 °C).
Kirjeldati arusaamatut nähtust: [Elmar] käisin nagu ikka, hilja õhtul Elvas ja seekordne sõit tõi väga imeliku ilma-kogemuse: alustasin külma autoga ja kui olin kodust umbes 500 meetrit eemal mäe otsas, siis lõi auto akna äkki täielikult märjaks see külmus üsna ruttu ära, aga peaaegu vesi. lausa uskumatu. lisaks oli täna temperatuuri kõikumine 10 km ulatuses (linnulennult 8 km) koguni 8 kraadi - 10,5 ... -18,5. ma pole sellist kõikumist veel näinud, samas läbi metsa sõites püsib temperatuur alati paigal.
2. ja 3. märtsil ulatus Läänemerele lauge kõrgrõhuhari, Ukraina kohalt liikus põhja poole madalrõhkkond.
Nii oli 2. märtsil Põhja-Eestis vähese pilvisusega, Lõuna-Eestis pilves selgimistega olulise sajuta ilm, aga 3. märtsil vähese ja vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm, Soome lahel ja Harjumaal sadas lund, kuid õhtuks sadu kadus ja ilm selgines.
Puhus idakaartetuul 4–10, saartel ja rannikul puhanguti 14 m/s, 3. märtsil nõrgenes (1–7 m/s, tugevaim oli Haanja kandis ja merel). Õhutemperatuur oli –4...–9 °C (hommikul –10...–21 °C), 3. märtsil tõusis selgema ja vaiksema ilmaga kuni –2 kraadini (Narvas).
Haanja maratoni ilm: [Elmar] ilm oli Haanjas hommikul -13, stardi ajal -11 ja muudkui tõusis ja kahe ajal -6, aga oli üsna vastik tuul ja nii imelik kui see ka ei tundu, siis kagunurk oligi Eestis kõige tuulisem, lipud lehvisid tuules, lootsin, et tuleb tuul 1 ... 4 m/s, aga tuli 3 ... 7 m/s.
1. märtsil (29. veebruaril) oli siin ikka veel kõrgrõhkkonna lõunaserv. Nii oli vähese pilvisusega ilm, enamasti päikeseline. Rannikualadel oli ajuti pilvisem (Laagris oli keskpäeva paiku paar tundi pilves) ja mõnel pool sadas vähest lund.
Puhus kirde- ja idatuul 3–8, saartel ja rannikul 6–11, Liivi lahe piirkonnas puhanguti kuni 15 m/s. Õhutemperatuur oli –5...–10 °C.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Kõrgrõhkkonna lõunaserv. Seega on vähese ja vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm. Puhub kirde- ja idatuul 3–9, saartel ja rannikul puhanguti 13 m/s. Õhutemperatuur on –7...–12 °C, kui on vaiksem, siis soojem.
Ilm järgmistel päevadel. Laupäev (3.03.) kõrgrõhkkond eemaldub itta, kuid Ukraina kohalt kirdesse liikuva madalrõhkkonna üksikud lumepilved võivad jõuda ka Eestisse. Puhub mõõdukas ja nõrk idakaartetuul. Õhutemperatuur on öösel –17...–24, Kagu-Eestis ja saartel –11...–15, päeval –7...–12 °C.
Pühapäeval (4.03.) läheneb Läänemerelt madalrõhulohk, kuid selle sajupilved enne hilisõhtut Eestisse ei jõua. Kagutuul tugevneb. Õhutemperatuur on öösel mandril –17...–25, saartel ja läänerannikul –7...–15, päeval –5...–11 °C.
28. veebruaril oli siin veel kõrgrõhkkonna lõunaserv. Valdavalt oli selge või vähese pilvisusega ilm, rannikutel ja saartel oli kohati pilvisem ja sadas kerget lund, oli pinnatuisku.
Puhus kirde- ja idatuul 3–8, saartel ja rannikul 6–11, puhanguti kuni 15 m/s. Õhutemperatuur oli –10...–15, rannikul paiguti –8 °C.
Ööpäeva miinimum hommikul: Avandusel –29, Veneveres–26, Kasepääl –27, Tudus –29 ja Elvas –24 °C, ent Avanduselt kohalik: "Minu termomeeter näitas hommikul kelle seitsme ajal -23 kraadi. See oli selle öö kõige külmem aeg. Mul fikseerib termomeeter ööpäeva kõige soojema ja külmema näidu. Sama külm oli ka 22. veebruaril. Simunas võis rohkem olla, sest asub rabale ligemal. Isegi Avanduse külas on näidud erinevad. Näiteks Sarapil näitas termomeeter 22. veebruaril -27 kraadi. Meie vahe on üks kilomeeter. Tema maja asub madalamal kui meie oma."
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Kõrgrõhkkonna lõunaserv. Vähese pilvisusega ilm, üksnes rannikualadel on pilvisem ja kohati võib sadada vähest lund. Puhub kirde- ja idatuul 3–8, saartel ja rannikul 6–11, õhtul Liivi lahe piirkonnas puhanguti 14 m/s. Õhutemperatuur on –7...–14 °C.
Ilm järgmistel päevadel. Reedel (2.03.) kõrgrõhuala nõrgeneb, kuid selle edelaserv katab jätkuvalt Eesti. Puhub nõrk või mõõdukas idakaartetuul. Õhutemperatuur on öösel –17...–22, rannikul kohati –10...–14, päeval on –8...–12, kohati võimalik –5 °C.
Laupäev (3.03.) tuleb itta eemalduva kõrgrõhkkonna edelaservas sajuta ja mõõduka idakaartetuulega. Õhutemperatuur on öösel mandril ilmselt –18...–25, saarte rannikul kohati –13, päeval –7...–13 °C.
Pühapäeval (4.03.) jõuab Läänemerelt Eesti kohale madalrõhulohk ja päeval tuleb see koos lumesajuga üle Eesti. Puhub nõrk ja mõõdukas kagu- ja lõunatuul. Õutemperatuur on öösel –15...–20, Ida-Eestis koguni kuni –23, saartel –8...–14, päeval –6...–11 °C.
Võrdluseks: õhutemperatuuri absoluutne miinimum on märtsis mõõdetud 14.03.1942 Kuusikul –35,1, Jõgeval samal ööl –34,0 °C. Viimaste aastate hulgas oli kõige külmem 11.03.2005, mil Jõgeval mõõdeti –27,8 °C ja vaatluspostides samas kuni –30 °C.
Pikemalt: https://ilm.ee/?516878.
26. ja 27. veebruaril olin siin kõrgrõhkkonna lõunaserv. Seetõttu oli 27. veebruaril enamasti selge või vähese pilvisusega ilm, vaid rannikutel ja saartel oli kohati pilvine ja sadas veidi lund (tugevam sadu jäi vee ja väikesaarte kohale, kus võis ööpäevaga üle 30 cm lund sadada), mitmel pool oli pinnatuisku, mistõttu lumikatte paksus lagedal vähenes.
Puhus kirde- ja idatuul 5–12, saartel ja rannikul 14, puhanguti kuni 19 m/s, merel (Naissaarel) oli puhanguid ka üle 24 m/s). Õhutemperatuur oli –10...–16 °C, kuid hommikul ja õhtul oli külmem.
Eesti kohale jõudis nn ultrapolaarne õhumass, mis on seotud ultrapolaarse antitsükloni teljega – see liigub enamasti idast läände ja nii jõudis Eesti kohale kuni –27kraadine isoterm, vt ka https://tinyurl.com/ybkc8p56.
Uudiseid Euroopast. Kuna Hispaanias on lumesajud, palus M-Sport prognoosi, kuhu kiirustestid üle viia. Kuna Portugali ega Türki nad minna ei saa, kus lund ei ole, v.a mägedes, siis jäi kohaks Narbonne Prantsusmaal, kus lumi on tänase jooksul võimalik, kuid igal juhul lume osas turvalisem kui paljud kohad Hispaanias.Suurbritannias sajab lund mitmel pool, sh nägi Sven esimest korda kuiva lund Exeteris ja et õhutemperatuur ei tõusnud seal üle 0 °C (viimati juhtus see 2010. a). Met Office on välja andnud võimsad hoiatused https://www.metoffice.gov.uk/public/weather/warnings (hoiatuse võimsust vt allpool risttabelis; amber ei ole merevaiguvärvi, nagu ajakirjandus on vahel tõlkinud, vaid oranž hoiatus). Sealkandis räägitakse palju millestki idapoolsest koletisest (https://www.accuweather.com/en/weather-news/beast-from-the-east-to-unleash-dangerous-snow-and-cold-on-uk-this-week/70004259). Tavatu videoklipp Suurbritanniast https://www.facebook.com/severeweatherEU/videos/2179652315591191/.
Läänemere regioonis registreeriti rekordiliselt madal tropopaus – vaid 5,5 km tavalise 9 km vastu (talvel).
Mika Rantanen: Today in southern Finland, the stratosphere is only ~5,5 km above our heads (average height is ~9 km) (https://twitter.com/mikarantane/status/968407973499494400).
Nii madalat tropopausi ei mäletagi. See võib selgitada tähelepanekut: Aleksei Va...: "Jah, olen juba mitu korda märganud, et mereefektiga tingitud rünksajupilvede kajad radaril on madalad, kuigi annavad korraliku sadu."
Rekordmadal tropopaus märgiti ka lennumeteokaartidel, kus selle kõrguseks määrati vaid lennutasand 230, mis vastab ligikaudu 7 km-le (https://www.aro.lfv.se/Links/Link/ViewLink?TorLinkId=229&type=MET).
Küsiti: kas ja kuivõrd see stratosfääriline soojenemine (kuivõrd see on kaunikesti haruldane sündmus) on seotud antropogeense kliimamuutusega? – Andmeid on tõenäoliselt liiga vähe (näiteks on korduvusperiood mitu aastat) ja seosed troposfääri ja stratosfääri vahel keerukad, nii et mingit selget ja ühest vastust on väga raske anda.
Kuna see protsess algab troposfäärist, kus seoses kliimamuutusega vaadeldakse eeskätt aluspinnalähedase õhutemperatuuri kasvu (troposfääri ülapiir pigem jahtub ja tropopaus tõuseb kõrgemale), siis võib eeldada, et kliimamuutus mõjutab selle nähtuse korduvusperioodi küll. Seda on modelleeritud ja tulemused näitavad, et stratosfääri äkilist soojenemine peaks hakkama oluliselt rohkem tulevikus olema. See tähendab, et kuigi kliimamuutuse kontekstis on talved soojemad ja sajusemad, võib äkilisi ja intensiivseid külmalaineid hakata paradoksaalsel kombel rohkem olema.
Seiklus läbi 26. ja 27. veebruari Laagris. Kui nädala algul esines rohkesti lumerajusid, siis edaspidi enamasti selget ilma, ent isegi alumiselt kahelt fotolt näeb, et 27. veebruari õhtul olid võimsad kõikumised ilmaoludes: vaid tunniga muutus ilm selgest pilviseks ja siis tagasi paduselgeks – selle põhjuseks oli nähtavasti tuule suund, mille mõnekraadises muutuses saabusid pilved või taevas selgines.
2. fotol on näha, et taevas on valkjas. On huvitav, et ekstreemsetes õhumassides (ülikuumades ja ülikülmades) muutub mõlemal juhul taevas valkjaks, eriti vaadates horisondi suunas. Kui ülikuumades õhumassides on valkjas taevas seotud enamasti suure niiskusega (kastepunkt on siis üle 15 °C), harvem mineraalsete osakestega õhus, siis ülikülmas õhumassis on tõenäoline see, et sfääriline ehk Mie hajumine on tugevam õhus tekkivate pisikeste jääkristallide tõttu.
***
Tuleb väga külm, paiguti pakaseline nädal. Praegune ilm tuleb meile stratosfäärist, vt allpool.
Tähelepanuks! Eesti kohal on jäine arktiline õhumass. Tuul tugevneb, mis on väga madala õhutemperatuuri korral organismile kiire ja tugeva jahutava toimega. Tuule jahedust saab vaadata http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/vaatlusandmed/ (ja tajutavat temperatuuri uurida või arvutada https://planetcalc.com/2089/). Pole välistatud, et need näitajad ulatuvad kuni –40 kraadini.
Nädal algas kõrgrõhkkonna lõunaservaga, mida päeval asendas ajutiselt väheaktiivne madarõhulohk. Seetõttu sadas mitmel pool lund, kohati tuiskas. Puhus kirdetuul 4–10, saartel ja rannikul puhanguti 14, õhtul kuni 17 m/s. Õhutemperatuur oli –6...–12 °C, kuid hommikul peamiselt ida pool selgimiste ajal kuni –21 °C, õhtul alates Virumaast külmenes.
Väga tõenäoliselt stratosfääri äkilise soojenemise tagajärjel muutunud tsirkulatsiooni tingimustes arenes antitsüklon (õhurõhk keskmes 1050 hPa), mis toob kogu Euroopasse talvise ilma, ainult Kaug-Põhjas Teravmägedel on soe ja vihmane (DWD)
Teisipäeval (27.02.) koondub madalrõhkkond Musta mere kohale, samal ajal tugevneb põhja poolt kõrgrõhuala. Nii puhub tugev kirde- ja idatuul, millel puhanguid 15, rannikul 17 m/s. Ilm on enamasti sajuta ja võrdlemisi selge taevaga, vaid Hiiumaa ja mandri põhjarannikule võib jõuda pilvi ja kergeid lumehooge. Õhutemperatuur langeb öösel –20...–25 °C-ni, kus tuul veidi nõrgem, seal võib madalamale langeda, jäävaba veega rannikualadel on kuni –16 °C, päeval on –13...–19 °C.
Kolmapäev (28.02.) tuleb kõrgrõhkkonna servas sajuta ja laialdaselt selge taevaga. Tuul nõrgeneb ja ilm on väga külm. Õhutemperatuur langeb öösel –22...–28 °C-ni, pole välistatud langus ka madalamale, päeval on enamasti –13...–18 °C.
Neljapäeval (1.03.) katab Eestit kõrgrõhuvöönd. Ilm rahulik, sajuta ja võrdlemisi selge taevaga. Õhutemperatuur on öösel –22...–28, pole välistatud paar kraadi madalamgi õhutemperatuur, päeval –12...–17 °C.
NB! Võimalik on ka selline variant, et paar päeva on ilm üsna tormine ja õhutemperatuur ööpäevaringselt enamasti –15...–20 °C, kuid isegi sel juhul peaks arvestama, et tuule jahedus on tõenäoliselt madalam kui –25 °C.
Soojemaks läheb 2. märtsi paiku. Siis võib öösiti olla –10...–15 ja päeviti –5...–10 °C, pole välistatud isegi soojem ilm, kuid seda täpsustame nädala jooksul.
Laiem kontekst. Alates 20. sajandi keskpaigast on Eesti keskmine õhutemperatuur tõusnud rohkem kui maailmas keskmiselt (0,2–0,3 °C kümnendi kohta). Lumikattega päevade arv on vähenenud (aastatel 1961–2002 keskmiselt 25,9 päeva võrra) ja sademete hulk kasvanud (5–15%). Seoses globaalse soojenemisega (kliimamuutusega) prognoositakse nende trendide jätkumist, ainult juuni muutub külmemaks ja lumisemaks. Sellele vaatamata on lumi novembrist aprillini jätkuvalt tavaline (oktoobris ja aprillis on 0–5 lumepäeva).
See kõik tähendab, et selliste trendide jätkudes on 2100. aastal talv selgelt tsüklonaalne: tormine, vihmane ja soe, meri enamasti ei jäätugi (külmalained ja padulumed siiski ei kao, vt allpool), suvi aga selgelt antitsüklonaalne: tuulevaiksem, palav ja paduvihmadega.
Isegi kui lähebki nii, siis on ikkagi mõned sündmused, mis toovad intensiivseid külmalaineid (kirjeldatud siin http://loodusvaatleja.blogspot.com), tuletades kunagisi karme talvi meelde. Üheks selliseks sündmuseks on stratosfääri äkiline soojenemine ehk Berliini fenomen (https://en.wikipedia.org/wiki/Sudden_stratospheric_warming), sest just seal see nähtus 1950ndatel avastati ja esmakordselt kirjeldati. Stratosfääri äkiline soojenemine on seotud polaarpöörise jagunemise (kaksistumisega), mille tulemuseks on jugavoolu aeglustumine – stratosfääri läänetuuled muutuvad nõrgemaks või peatuvad. Selle mõjul hakkab tsirkulatsioon muutuma ja suureneb (pool)meridionaalse tsirkulatsioonitüübi tõenäosus. Stratosfäärist alguse saanud muutused jõuavad maapinnale mitme päeva kuni paari nädala möödudes, mõjutades kõige rohkem Euroopat. Võimalik, et 2012. a hilist külma ja ebatavalisi muutusi tsirkulatsioonis saaks just sellise sündmusega siduda http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/2012.htm.
See, milline tsirkulatsioonivorm on parasjagu ülekaalus, sõltub Rossby ehk planetaarlainetest ja polaarpöörise tugevusest. Kui viimane on mingil põhjusel nõrk (näiteks kaksistumise tagajärjel), siis saavad areneda suure amplituudiga Rossby lained, mistõttu tavapärane läänevool (tsirkulatsiooni W-tüüp) asendub näiteks põhja- või kaguvooluga (vastavalt C- või E-tüüp) ja see tähendab tavaliselt suuri anomaaliaid, skemaatiliselt vt lk 2 https://drive.google.com/file/d/1EqXgiKuvemS9i9piczLF_pY-MbbKkal5/view. Ilmselt sellest ka põhjus, miks Teravmäed vaevlevad kuni 5-kraadise kuumalaine käes (Norra soojim koht), sest sinna jõudis troopiline õhumass Atlandi ookeani 30ndatelt laiustelt või miks Suurbritannias on mitmel pool oodata alla 0 °C päevast õhutemperatuuri (https://www.metoffice.gov.uk/public/weather/warnings).
Vaata lisaks https://www.metoffice.gov.uk/learning/learn-about-the-weather/how-weather-works/sudden-stratospheric-warming.
Kokkuvõttes võib öelda praeguse talve koht kahtmoodi:
· kolmeosaline talv: soe algus, väga meeldiv keskpaik ja liiga külm lõpuosa;
· erakordselt soe, kuid väga külm talv.
Viimane mõjub kindlasti paradoksaalselt, kuid arvestades selliseid stratosfääri äkilisi soojenemisi, võib nii tõepoolest öelda. Kuigi regionaalsemalt määrab Eesti ilmastikku suuresti Barentsi mere seisund: kui palju on seal jääd (kui jääd pole, siis väheneb aastaaegade kontrastsus), muudavad sellised sündmused märkimisväärselt muidu valitsevat olukorda. Vahel kasutatakse koguni sellist kujundlikku näidet: see on nagu mõni Colombia linn, mis on narkokartelli võimu all, politsei võib ju seal korraliku lahinguga ajuti kontrolli enda alla saada, aga see ei jää nii. Selles näites on see linn Eesti, narkokartell on Barentsi meri ja stratosfäär siis see politsei ehk et "politsei" ei suuda "linnakest" piisavalt kaua hoida enda kontrolli all ja seepärast Barentsi meri ei jõua jäätuda.
Külmarekordid. Tugev külm tekitab alati huvi ka rekordmadala õhutemperatuuri osas. Võib teatud andmetele tuginedes väita, et –40 °C korduvusperiood on üle 50 aasta (1940. ja 1978. a) ja –50 °C korduvusperiood on paar sajandit, isegi rohkem.
Samas on tähelepanekuid, et kui juba on nn ametlikes vaatlusjaamades –40 °C ja madalam õhutemperatuur, on tõenäoliselt mõnes jahtumist eriti soosivas kohas ka –50 °C. Nii on teada, et 1940. a külmusid Petseri raudteejaamas viinad ära ja termomeeter olevat näidanud samal ajal –50 °C (kui see on tõsi, siis nn kontrolljoont mittearvestades on olnud Eestis nii madalat õhutemperatuuri).
Väga huvitavad on kohalike tähelepanekud: "Jaaa, 1978.–79. aastavahetusõ paiku külma jakku! Piusa orus –50 ringis!" (seal Võmmorski orus on ka alati väga külm).
Samas on tähelepanekuid, et kui juba on nn ametlikes vaatlusjaamades –40 °C ja madalam õhutemperatuur, on tõenäoliselt mõnes jahtumist eriti soosivas kohas ka –50 °C. Nii on teada, et 1940. a külmusid Petseri raudteejaamas viinad ära ja termomeeter olevat näidanud samal ajal –50 °C (kui see on tõsi, siis nn kontrolljoont mittearvestades on olnud Eestis nii madalat õhutemperatuuri).
Väga huvitavad on kohalike tähelepanekud: "Jaaa, 1978.–79. aastavahetusõ paiku külma jakku! Piusa orus –50 ringis!" (seal Võmmorski orus on ka alati väga külm).
Eesti ametlik külmarekord on siiski vaid –43,5 °C (17. jaanuaril 1940 Jõgeval), teisele kohale jääb –43,4 °C (3. jaanuaril 1941 Võrus) ja hilisemast ajast –42,6 °C (30. detsembril 1978 Narvas), sel sajandil aga –36,7 °C (11. jaanuaril 2003 Jõgeval, vt ka http://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/ohutemperatuur/#abs_min_ohut).
Kairo Kiitsak. Talviseid vaateid Simunast 23.02.2018.
Ain Vindi. Looduses Vabariigi aastapäeva tähistamas sportides. Võrumaa. 24.02.2018.
