Esmaspäev, 27. aprill 2015

18. nädala ilm (27.04.-3.05.2015)

Kommentaariumi link
ILMAHUVILISTE JA ÄIKESEVAATLEJATE KOKKUTULEK 2015

2. mail liikus üle Eesti tsüklon, mis tõi esmalt tugeva lausvihma, hiljem tugevaid sajuhooge koos lume- ja jääkruupidega (äike jäi siiski Lätti). Sellega tõrjuti eelmisel päeval lõunast saabunud soe õhumass itta Venemaale.
3. mail jõudis tsüklon juba Koola poolsaarele, kuid selle sabas maha jäänud niiskusest arenesid mitmel pool rünksajupilved, mis tõid nii hoovihma kui lume- ja jääkruupe, äikest oli Pärnumaal (võib olla üksikutes kohtades mujalgi). Õhtul ilm selgines ja tuul nõrgenes, sest Eesti kohale jõudis antitsüklon. See toob ööseks selge ja vaikse, kuid külma ilma (õhus paljudes kohtades miinuskraadid).

Seal kusagil sajab .2015.05.03. Simuna. Janek Pärna foto

1. mail jäi Eesti Läänemerel asuva väheaktiivse, kuid ulatusliku tsükloni ja Venemaa suure õhurõhugradiendiga antitsükloni vahele. Kohale jõudnud soojemas õhumassis tõusis õhutemperatuur mitmel pool 15-16 kraadini, kohati veidi kõrgemalegi, kuid kiudkihtpilved põhjustasid halosid ja lauspilvisust.

Antitsükloni lõunaservas on liikvele läinud soe õhumass, aga see päris kohale ei jõua, vaid tugevamaks osutub Läänemerel olev tsüklon: palav õhumass tõrjutakse kaugemale itta ja põhja (DWD).

Antitsükloni lõunaservas on troopilise niiske õhumassi sissetungi näha kolmnurkse paksema pilvemassi järgi. Eesti ilma mõjutavad ilmselt rohkem ikkagi Läänemerelt saabuvad pilved ja sademed, mis ööseks jõuavad kohale (http://sat24.com/en/bc).

30. aprillil kujundas Eesti ilma antitsüklon, mistõttu eelmise päeva väga sajune, kohati isegi paduvihmane ja külm ilm asendub päikeselisema ja soojemaga. Läänetsükloni mõjul lisandus kilomeetrite kõrgusel niiskust, mistõttu päeva jooksul ilmusid ülemise kihi pilved ja näha võis halosid.
Lähenev tsüklon toob küll soojema õhumass, kuid ka saju. Seetõttu üle 15 kraadi sooja ilmselt loota pole. Märkimisväärset ilma soojenemist pole ette näha.

Lõunatsüklon tõi kõige rohkem sademeid Loode-Eestisse (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/sademed/).

Kops- ehk piiritletud halo 30.04.2015 Laagri kohal.

28. aprillil jõudis Eesti kohale meridionaalne frontaaltsoon, mis pakkus kontrastset ilma ja palju sademeid, frondi soojal poolel ka rohkelt äikest. Viimane asjaolu on märkimisväärne, sest aprilli kohta on selline äikesepuhang väga ebatavaline, aga sünoptilist olukorda arvestades siiski ootuspärane. Selle kohta on väike uudisnupp http://www.gismeteo.ru/news/klimat/14367-holodnyy-front-prines-v-evropu-silnyy-dozhd-grad-i-tornado/.
Päeval jooksul tekkis Poola kohal frondil laine, mis arenes lõunatsükloniks ja tõi 29. aprillil palju sademeid. Äikest oli veel Eesti kagunurgas, kuid suurem äikesevöönd jäi siiski Venemaa lääneossa ja liikus sealt edasi kirdesse. Sellega tõrjuti lõunast saabunud troopiline õhumass kaugemale itta.
Nii jäi 28. aprillil õhutemperatuur vahemikku 8-10 kraadist kohati rannikualadel kuni 22 kraadini kagunurgas, kuid 29. aprillil jäi vahemikku 2-10 kraadini, ainult kagunurgas tõusis tsükloni soojas sektoris veel 15-18 kraadini.


28. ja 29. aprilli ilmakaart, kus on näha konvektiivtormideks soodsat sünoptilist olukorda ja lõunatsükloni teket (DWD).

28. aprill. Äikesekütid raporteerisid Saatse lähedalt, et Lätist Venemaale liikunud äike (punase keskosaga pilved radaripildil) oli ka Eesti piiri ääres hästi näha: http://ilm.ee/?513714. Näha oli välgulööke, müristas tugevasti. Piirivalvuritele tundus ilmavaatlejate kummaline tegevus piiri ääres kahtlane ja neid käidi kontrollimas. Paistab, et piirivalve teeb oma tööd hästi.



Üks äike ajab teist taga (Koidula ja Saatse piiripunkti lähedal).

Nädal algas sooja ilmaga (kohati kuni 18 kraadi), sest lõunavoolus jõudis kohale soe õhumass. Samal ajal pilvisus tihenes, sest frontaaltsoon liikub Läänemerelt tasapisi ida poole. Äike tekkis Lääne-Lätis – sealt liikus see Liivi lahele ja hääbus alles õhtul.
28. aprilliks on jätkuvalt oodata väga suurt õhumasside kontrasti. Kuna frontaaltsoon püsib esialgu Eesti kohal ja niiskust jätkub, võib oodata tugevaid sademeid ja püsib ka äikesevõimalus (suurim Ida-Eestis). 
Seejärel on oodata tsükloni teket: see liigub üle Eesti ja toob ilmselt kaasa rohkeid sademeid. Enamasti on jahe ilm (5-10 kraadi), aga kui Ida-Eesti jääb selle sooja sektorisse, võib ka üle 10 kraadi sooja olla.

Satelliidipilt ja registreeritud välgud (http://sat24.com/en/bc).

Ennustusdiagramm Soome HIRLAM andmete põhjal Lagujale külale. On näha, et veel 29. aprilli öösel on õhumass väga labiilne. Samas maapinnalt see õhuosake ei tõuse, pealegi temperatuuriprofiil näib üsna märgadiabaadiline  äike areneb frondi korral.

Esmaspäev, 20. aprill 2015

17. nädala ilm (20.-26.04.2015)

Kommentaariumi link
2000. a erakordsest aprillikuisest kuumalainest: http://ilm.ee/?511304

26. aprillil jõudis Eesti kohale tsükloni soe sektor, mis samal ajal sulgus. See põhjustas üsna rohkeid sademeid ja oklusioonipunktis Ida-Eesti kohal pärastlõunal äikestki. Õhtul ilm paranes – sadu lõppes, läks selgemaks, mitmel pool arenes udu, sh mere ääres (advektsiooniudu, kui külma vee kohale saabub soe ja niiske õhumass).
Sooja ja niiske õhumassi serv jääb veel paariks päevaks Eesti kohal. Seda soodustab ka tsirkulatsiooni meridionaalsemaks muutumine ja Kesk-Euroopa kohal tekkiv osatsüklon (sisuliselt lõunatsükloni mõjutus). Kus päikest enam, seal (suurema tõenäosusega Ida-Eestis) on sooja oodata 15-20 kraadi, püsib äikesevõimalus, kuid seevastu saartel ja ilmselt ka enamasti Lääne- ja Põhja-Eestis on palju jahedam, pilvisem, sajusem.

Eesti kohal oklusioonipunktis (frontide liitumiskoht aluspinna lähedal või täpsemalt koht maapinnalähedasel sünoptilisel kaardil, kus soe ja külm front liituvad) arenes äike (DWD).

25. aprillil oli ilm soojem, kuid tiheneva pilvisusega (kiud- ja kiudkihtpilved), sest kohale jõudis soojem õhumass. Õhutemperatuur tõusis enamikes kohtades 10-15 kraadini. Olulisi sademeid veel ei tulnud.
Järgmistel päevadel jääb Eesti üsna kontrastsete õhumasside piirialale, kuigi paistab, et soe õhumass on ülekaalus. Seetõttu on oodata sademeid, püsib äikesevõimalus (alates 26. aprillist) ja arvatavasti suur õhutemperatuuri erinevus Eesti piires. Alles 29. aprilliks tõrjutakse soe õhumass idapiiri taha.

25. aprillil oli läänetsükloni idaservas pealetungil soe õhumass (DWD).

28. aprilli Ilmateenistuse antud ilmaprognoos on väga põnev: sünoptiline olukord soosib tõepoolest väga kontrastse kahe Eesti päeva teket. Sellest fenomenist pikemalt: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/kaheeesti.htm.
Laialdasel alal prognoositakse äikest, kusjuures Ilmateenistus on äikeselisemateks aladeks pidanud külmemat Lääne- ja Põhja-Eestit, sest sinna koondub ilmselt kõige suurem õhumasside kontrast – frontaaltsoon. Samas õhumassi labiilsusnäitajad annavad äikeseks soodsamad tingimused soojemasse Lõuna- ja Ida-Eestisse. Viimati oli sarnane olukord 8.05.2010 (võib parandada, kui eksin).

NOAA prognoos 28. aprilliks

WeatherOnline´i prognoos näitab 28. aprilliks klassikalist kahe Eesti päeva (allikas).

24. aprillil mõjutas ilma madalrõhulohk. Niiskes ja jahedas õhumassis arenes konvektsioon, mistõttu mitmele poole jagus hoovihma, lume- ja jääkruupe, kuid äikest ei täheldatud. Tuul oli eelnevast päevast küll nõrgem, kuid siiski üsnagi tugev, pilvede all ka puhanguline. Sooja oli enamasti 5-10 kraadi, kuid mõnes üksikus kohas kuni 13 kraadi.
Oodata on läänetsüklonite mõju suurenemist. Selle lääneservas kannab edelavool kohale soojema, aga niiskema õhumassi. Seetõttu on küll sooja juba mitmel pool üle 10 kraadi oodata, kuid ühtlasi ka sademeid.
Suurt soojalainet on oodata 27.-28. aprillil, millega kaasneb äikesevõimalus.


Tartusse jagus küllaldaselt konvektsioonipilvi.

23. aprillil ilm selgines, kuid oli tormine, eriti mandril, sh sisemaal, kuid saartel oli tuul enamasti märksa nõrgem. Selle põhjuseks oli loodest Venemaale sukeldunud tsüklon, mille suure õhugradiendiga tagala laotus Eesti kohale. Tormine tuul tekitas kohati koguni tolmutormi või vähemasti tolmutuisku. Kuna saabus külmem õhumass, siis enam laialdaselt ja väga palju üle 10 kraadi sooja polnud, pärastlõunal langes.
Õhuvool on läänest. Seetõttu on oodata mõõdukalt sooja ilma, nii et vähemalt kohati on ikka üle 10 kraadi sooja. Kui läänetsüklonid aktiviseeruvad ja nende idaserv jõuab Läänemereni, siis jõuab kohale ka rohkem soojust. Nii võib juba 26. aprillil üle 15 kraadi olla ja 27.-28. aprillil kohati kuni 20 kraadi.

Tormist ilma põhjustas Venemaale sukeldunud tsüklon (DWD)


Tolmutuisk (dust drift) Lääne-Virumaal. Janek Pärna fotod

Head sõbrad! "Horisondi pilveaabits" on valmis saanud ja kõigile Android-süsteemiga nutitelefonide ja tahvelarvutite omanikele nüüd kättesaadav. Pilveaabits on tasuta saadaval Google Play veebipoes. Täname, kui seda sõnumit levitada aitate! Eelvaade: https://play.google.com/store/apps/details?id=ee.horisont.mobile.pilveaabits. KUKUs oli juttu rakendusest: http://podcast.kuku.ee/2015/04/23/intervjuu-2015-04-231000/

Artikkel ilmus ka Maalehes.

 
Kuvatõmmiseid nuhvelvaadetest.
QR kood, millelt saab lingi allalaadimiskohta.

21.-22. aprillil mõjutasid Eesti ilma nii põhjatsüklonid kui Suubritannia antitsükloni harjad. Ilm oli olulise sajuta ja õutemperatuur tõusis juba mitmel pool üle 10 kraadi.
Esialgu õhutemperatuur eriti ei muutu, aga tsükloni sukeldumisel Skandinaaviasse, Soome ja hiljem Venemaale toimub tuule tugevnemine. Kui Suurbritannia antitsüklon laguneb, siis pääsevad mõjule läänetsüklonid ja nii peaks edelast või lõunast saabuma tunduvalt soojem õhumass. Seda on prognoositud 26.-28. aprilliks, kui sooja võib olla kuni 20 kraadi. On ka äikesevõimalust prognoositud.

Tihedad kiudpilved (Cirrus spissatus) 22.04.2015 14:15 Pärnus. Targo Taggo foto

Nädal algas tormiselt ja tähelepanuväärse külma aastaaja joonpagiga, vt eelmine postitus. Sellele järgnes kohati päikeseline, kohati veel pilves (Lõuna- ja Ida-Eestis) ilm. Kus oli rohkem päikest, seal oli ka eelnevatest päevadest veidi soojem: õhutemperatuur tõusis 5-10 kraadini, kohati (Lääne-Nigulas) pisut kõrgemalegi.
Suurbritannia kohal püsib esialgu soe antitsüklon. Selle idaservas püsib meridionaalne tsirkulatsioon (põhjavool). Samas saabuv õhumass ei ole väga külm, mistõttu päikeseliste ilmadega tuleb vähemalt kohati üle 10 kraadi sooja. 
Nädala jooksul on oodata põhjatsüklonite tõttu põhjavoolu asendumist läänevooluga, mis soosib ilma soojenemist. Nädala lõpus, kui oodata on läänetsüklonite mõju tugevnemist, siis peaks edelavoolus saabuma juba päris soe õhumass ja sooja võib tulla 20 kraadi.

Sooja antitsükloni mõjul on Norras juba üle 20 kraadi sooja (http://www.intellicast.com/Global/Temperature/Current.aspx?location=FIXX0007).

Joonpagi 19./20.04.2015

Kommentaariumi link

19. aprilli õhtul ja 20. aprilli öösel liikus üle Soome lahe ja Eesti lõunasse joonpagi (squall line, klassikalise kaarkajana radaril, vt allpool) ehk teatud liiki rünksajupilvede kogum. See on väga ebatavaline, sest viimastest aastatest ei tea ühtegi sarnast juhtu – äike, eriti selle organiseerunud liigid (joonpagi, hiidpagi jms), liiguvad ikka Eesti poolelt Soome lahele, aga mitte Soome poolt üle lahe Eestisse. 
Erilisi ilmanähtusi prognoosis vaid ESTOFEX ja sedagi Soome, kuid  sealne 1. astme ohuala oleks tulnud tõmmata üle Soome lahe ja Eesti Lätini.
Välke registreeriti Soome lõunaosas, ent hiljem enam mitte – rünksajupilvede tipud olid välkude tekkeks liiga madalad, vaid 4-6 km. See-eest suutis see kogum korralikke tuulepuhanguid (pagi, Soome lahel kuni 23,6 m/s) ja sajuhoo tekitada, tuli teateid isegi purustustest (puude murdumised jms). Kogu rajuhoog kestis vaid mõned minutid, kaasnes ka rahe (kohati enam kui 5 mm läbimõõdus).
Tähelepanu äratas joonpagi liikumiskiirus (26 m/s või rohkemgi) – meenutas 8.08.2010 hiidpagi, kuid justkui peegelpildis (liikumissuuna tõttu).
Sünoptiku kommentaar: Tegemist oli madalrõhulohu liikumisega põhjast lõunasse. Skandinaaviasse liikus soojem õhumass, Karjalast Venemaa lääneserva aga külm õhumass. Kontrastide vöönd ja selle kohal jugavool kulges Skandinaavia põhjatipust üle Soome ja Eesti idapiiri. Tuule tugevnemine algas madalrõhulohu eemaldumisel ja õhurõhu tõusu tingimustes. Konvektiivne tegur selle juures oli tõenäoliselt väike. Juhtum pole ei ägeduselt ega ka sünoptilistelt tingimustelt võrreldav "derecho"-ga 8.08.10.a.
Kommentaariumisse palun lisada arvamusi, tähelepanekuid jms selle sündmuse kohta. Kindlasti väärib see eraldi tähelepanu. Kui keegi sai pilte vms, siis saata need kamenikmeister@gmail.com või jyri@ilm.ee
Kirjeldusi joonpagi kahjustustest (kirjapilt muutmata): nägin tee peal palju murdunud oksi.  alates vitsaraagudest kuni korralike 10cm jämedusteni.  paaris kohas olid objekti piirdeaiad ümber puhutud kui neil reklaam oli kinnitatud ja üks suur liiklustahvel oli täiesti pikali. paar väiksemat märki olid viltu ka vajunud aga seda ei tea kas tormist või olid juba pikalt nõnda.
ja mustamäel lendas suures koguses mingit prügi tuulega teepeal edasi tagasi..  ilmselt mõni prügikast oli ümber läinud kuskil majade vahel ja kergem kraam kandus tuulega tee peale.
Radaripildid joonpagi liikumisest:




Esimesel pildil näitab ristike registreeritud välku (http://ilmatieteenlaitos.fi/sade-ja-pilvialueet/suomen-etelaosa).





Joonpagi liikumine Ilmateenistuse radaripildil (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/radaripildid/komposiitpilt/)

Üldistatud sünoptiline olukord, millega tekkis joonpagi: üle Laadoga liikus madalrõhulohk ja sellega seotud kiiresti liikuv külm front üle Soome ja Eesti lõunasse (DWD).


Joonpagi Kiili riivamisi saabumas 19.04.2015 22:38 ja 22.39. Pilved liikusid piltidel oleva kuuse suunast, seetõttu Kiili sadu ei jõudnud. (Vaid mõned üksikud jämedad piisad). Videoklipp pagituule helist: https://www.youtube.com/watch?v=b-HW4WUs_IA. Martin Kivi allkiri ja fotod


Joonpagi kahjustused Laupal. Tarmo Hermanni fotod

Esmaspäev, 13. aprill 2015

16. nädala ilm (13.-19.04.2015)

Kommentaariumi link
Äikese- või tormivaatlejaks registreerumine ja digiversioon andmete edastamiseks

19. aprillil tugevnes Venemaa tsükloni mõju –  madalrõhulohk liikus põhjast lõunasse (üle Laadoga). Seetõttu püsis ilm jahe, tuul tugevneb ja pilvisus tihenes alates Põhja-Eestist, kuid märkimisväärseid sademeid tuli ainult Ida-Eestis. Õhtul läks uuesti selgemaks.
Meridionaalne tsirkulatsioon (põhjast) asendub mõne päeva pärast läänevooluga, mistõttu ilm soojeneb. Suurema soojalaine võimalus on pärast 23. aprilli, vt http://www.wetterzentrale.de/pics/Recm1442.gif
Täna, kuus aastat tagasi, nähti Eesti taevas haruldasi, siis veel nimetuid pilvi: http://ilm.ee/?511295.

18.04.2015.Kuusalu.10:32. Jüri Voiti foto. Siin on mitut liiki pilvi: kiudpilved, kihtrünkpilved ja rünkpilved. Silmapaistvamad on kindlasti rünkpilvede kohal olevad läätsjad moodustised – läätsjad kihtrünkpilved (Stratocumulus lenticularis).
See on haruldane kihtrünkpilvede alamliik, mis sarnaneb läätsjate kõrgrünkpilvedega. Sageli on need taevas koos rünk- või teiste kihtrünkpilvedega. Vahel on säärased läätsjad moodustised tekkinud rünkpilvedest. Läätsed või nende alused on sageli võrdlemisi tumedad, eriti siis, kui päike asub madalal.
Tekivad need enamasti tuulise ilmaga ja võivad olla väga lühiealised, püsides vaid mõne minuti. 
Mõnikord, enamasti siis, kui päike on kõrgel (hiliskevadel, suvel), on need pilved valged nagu läätsjad kõrgrünkpilved, kuid asuvad alumiste pilvede korrusel. Kui taevas on samal ajal rünkpilvi, siis ulatuvad need kokku, aidates määrata klassi. Sellisel juhul tuleks need korrust arvestades määrata ikka läätsjateks kihtrünkpilvedeks, mitte kõrgrünkpilvedeks, nagu teinekord tehakse.

Topjad ja sakmelised kiudrünkpilved 18.04.2015. Asukoht: Jõgeva​. Kairo Kiitsaku foto


Mõnusad säbrud! 18.04.2015 Tallinnas. Triinu Kallase fotod
Siin on segunenud vähemalt kaks kiudrünkpilvede erimit: mullilised (Cirrocumulus mamma) ja augulised (Cirrocumulus lacunosus). 
Augulised kiudrünkpilved on omapärane, augulise struktuuriga õhuke pilveloor, mis meenutab Universumi kärgstruktuuri.
Mullilised kiudrünkpilved: suhteliselt harva võib näha olukorda, kus kiudrünkpilvede toppidest või loorist moodustuvad kotjad või mullisarnased moodustised. Sel juhul on tegu mulliliste kiudrünkpilvedega. Tavaliselt on see erim väga ebapüsiv ja võib muutuda minutitega mõneks teiseks vormiks. Kotjad moodustised viitavad õhu taskulisele laskumisele. 

18. aprillil jäi Eesti Venemaa tsükloni ja Suurbritannia antitsükloni vahele. See tähendab, et valitseb põhjavool (meridionaalne tsirkulatsioon) ja ilm püsib jahe, kohati tuli nõrku sajuhooge, kuid enamasti oli ilm sademeteta. Virumaal oli ilm kirdest saabunud kuiva õhumassi tõttu päikeseline.
Edaspidi püsib jahe ilm, kuid paistab, et Venemaa tsükloni mõju võib ülekaalu saavutada – seetõttu on oodata ka sademeid enamasti vihma ja lörtsina. Soojemat ilma on oodata nädala keskpaigas.


Rünksajupilved ja äike 16. aprillil Vana-Võidus. Kristjan Kalda fotod

17. aprillil püsis Eesti kohal madalrõhulohk, mistõttu taas arenes rünksajupilvi, mis tõid sademeid vihmast lumeni, samuti lume- ja jääkruupe, kuid äikest enam polnud (või oli see välkudeta) – see jäi Leetu.  16. aprilli kohta uudiseid: http://tartu.postimees.ee/3159373/ule-linna-komatas-kou.
Jahe ja kohatiste sajuhoogudega ilm jääb mitmeks päevaks püsima. Sooja on enamasti alla 10 kraadi.

Konvektsioonipilvi tekkis rohkelt ka 17. aprillil. Simuna, Janek Pärna foto

Rünksajupilved saabumas Viljandisse (17. aprill). Kristjan Kalda foto

16. aprilli äike Tartus


Äike Jõgeva ümbruses. Kairo Kiitsaku fotod (kaks alumist)

16. aprillil jäi Eesti Venemaale jõudnud tsükloni tagalasse, kuhu voolas jahe, aga üsna niiske õhumass. Aluspinna päevase tugeva soojenemise tõttu muutus õhumassi kihistus labiilseks. Seetõttu arenes mitmel pool rünksajupilvi ja sadas hoovihma, lume- ja jääkruupe, rahet, oli äikest. Päikeseline ja sademeteta oli Hiiumaal ja Põhja-Eestis (kommentaariumis võib pakkuda selles osas täpsustusi). Kairolt pilte: http://loodusvaatleja.blogspot.com/2015/04/voimas-pilvemaastik-16-aprillil-aastal.html ja video lumekruupide langemisest: https://www.youtube.com/watch?v=bdKBmx-WWdo
Küsisin äikese registreerimise kohta ilmajaamades: Tõraveres läks tänane äike kirja. Ka 5. aprilli äike on teada ilmavaatluste osakonnal.

Raigu 16.04.2015. Ene Mägi foto

Lume- ja jääkruubid koos äikesega Alatskivil. Einar Laretei foto





Äike Tartus. Video müristamisest: http://www.upload.ee/files/4641439/P1060261.MOV.html

Tartusse äikese toonud pilv Jõgevalt nähtuna. Kairo Kiitsaku foto

15. aprilli hommikuks tekkis mitmel pool lumikate, mis päeva jooksul sulas. Päeval oli päikest näha, aga päris selge siiski ei olnud. Sooja oli 5-10 kraadi.
Õhtul alates saartest pilvisus tihenes ja läänest saabus osatsükloniga uus laussadu, kuid seekord enamasti vihmana, hommikupoole kohati ka lörts ja Kagu-Eesti isegi lumi. Rohkem sadas Lõuna-Eestis, samas kui põhjarannikule sadu ei jõudnudki. 
Hommikul on oodata ilma paranemist ja nii peaks jälle päikest nägema. Kuna osatsükloni tagalas on õhumass labiilne, siis vähemalt sisemaal on oodata hoogsademeid ja on äikesevõimalus.

14. aprillil läks ilm väga tuuliseks, sest Eesti jäi Venemaale eemaldunud osatsükloni tagalasse. Loodest saabus pilvi ja ajuti sadas veidi. Õhutemperatuur jäi enamasti 5°C lähedale või isegi madalamale. 
Õhtul jõudis saartele uus sajuala. See oli märgiks, et läänest on ööpäeva jooksul oodata uue oklusiooni (madalrõhulohu, frontide, sademete) saabumist. See toob vihma ja loodetavasti leevendab kohati kuivaks kippuvaid olusid (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/tuleohukaart/)


Loodus rõõmustas ja üllatas.  Üleval kiudkihtpilved valepäikese ehk päikesesapiga, all KH lainepilved kõrgrünkpilvedes. Kloogal, Erik Kraanvelti fotod

Kihtrünkpilvestik Pärnu kohal. Targo Taggo foto

Nädal algas osatsükloni saabumisega, mis tõi paljudesse kohtadesse vihma. Hiljem ilm selgines alates loode poolt.
Järgmised päevad tulevad sajuhoogudega või päris sajused. Ilm on jahedapoolne, mistõttu võimalik on ka lörts või märg lumi. Selline suuremate muutusteta keskmises õhutemperatuuris või sademete osas püsib nädala lõpuni.

Kuumalaine servas 12.04.2015 Simunas. Kairo Kiitsaku foto


Soomest 13. aprillil äikest põhjustanud rünksajupilved nähtuna Keila lähedalt. Martin Niglase foto