laupäev, 21. juuni 2014

Arktiline juuni teine pool

2001. a äikeste kokkuvõte: http://loodusvaatleja.blogspot.com/2014/06/2001-aasta-juulitorm.html, lisatud video.

19. juuli kokkutuleku info ja eelregistreerumisvõimalused: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/kokkutulek_2014
Ülevaade juuniilmast: http://aikesehuvilised.ee/millal-loppeb-juunipakane/
24. juunil nähti Soomes keerukat multihalo, muuhulgas oli kopshalo täielikult nähtav: http://yle.fi/uutiset/haloilmio_innosti_savolaiset_tarttumaan_kameraan__kuvagalleria/7316875

29. juuni oli pilves ja enamasti sajune ilm. Äikest oli keskpäeval Lahemaal (Pärispea ps kandis). Öö jooksul taandusid sajud tasapisi kirde poole. Tsükloni kese jõudis Loode-Eestisse.
30. juunil oli pilvine ilm,  rohkem sadas Ida-Eestis. Äike jäi kagunurka.
Nädala esimesel poolel määrab ilma Soome kohale jõudnud tsükloni lõunaserv ja selle osatsüklonid, nädala teisel poolel aga Islandi ja Suubritannia kohal asuva tohutu läänetsükloni idaserv; lisaks hakkab tugevnema Vahemerelt lähtuva kõrgrõhkkonna hari. Selle kohta saab ehk juba õhtul ka eraldi postituse teha.

Hatakpilvedesse peitunud Teletorn 29. juuni õhtul

28. juuni tõi rahuliku ja suhteliselt sooja päeva: mõnel pool ulatus õhutemperatuur 20°C-ni ja mõni kümnendikkraadi kõrgemalegi, vt http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/vaatlusandmed/oopaevaandmed/. Päikest varjutasid enamasti vaid rünkpilved ja neist tekkinud päevased kihtrünkpilved (Stratocumulus diurnalis).
Olukord muutus õhtupoolikul, kui saartel pilvisus tihenes ja hakkas lõpuks sadama Skandinaavia lõunaosast läheneva tsükloni sooja frondi tõttu. 29. juuni öösel jõudis sadu mandrile ja liikus hommiku-päeva jooksul kõikjale, Lahemaal oli äikest. Pilves ilma tõttu oli öö oluliselt soojem (enamasti üle 10°C).
Päeval jõudis Liivi lahele uue tsükloniga seotud tugev lausvihm, mis liikus õhtu jooksul tasapisi kirde poole.

Taas üks halopäev. See oli oluliselt nõrgem kui eelmisel päeval, aga midagi ikka. 28.6.2014 kl 20.12 Laagris
22-kraadine haloring ehk väike halo kuu- või päikeseketta ümber on kõige tavalisem halovorm. Nagu nimigi ütleb, on selle tajutav nurkraadius 22°. 
Niisugune halo tekib sageli enne sooja fronti või sooja tüüpi oklusioonifronti, kui taevas leidub kiudkihtpilvi. Sel juhul on pilvedes olevad jääkristallid kuusnurksete põhitahkudega prismad, mis paiknevad kas segipaisatult ehk disorienteeritult või nõrgalt orienteeritult. Sääraseid jääkristallide külgtahke läbides kaldub päikese- või kuuvalgus 22–50°, kuid enamasti umbes 22° kõrvale, kusjuures täpne vähim kaldumisnurk oleneb siiski valguse lainepikkusest. Seetõttu ilmnevadki spektrivärvused ning halo on nõrgalt värviline: tajutava ringi sisemine osa on punakas, välimine aga sinakas. 
Üsna sageli on haloringil näha ka ebapäikesed, mis viitavad sellele, et teatud hulk jääkristalle paikneb korrastatult: nad on ühesuguse orientatsiooniga. 
Nagu teistegi halode puhul, ilmneb väike halo valgusvilgetena, mis lähtuvad miljonitelt sobivas kohas paiknevatelt jääkristallidelt. Seega näeb iga inimene halonähtust isemoodi.
Vahel on avaldatud arvamust, et rõngakujuline 22° halo on märk lähenevast kehvast ilmast. Vanarahva tähelepanekute järgi: „Päikesel rõngad suil ja talvel sünnitavad pitkalist sadu, nõndasama ka sapid ees ja taga päikesel”. Või: „On päikesel ratas ümber enne lõunat, tuleb selsamal päeval vihma. On pääle lõunat, tuleb tõisel päeval. Nõndasama on ka kuurõngastega lugu”. Kas neil ilmavanasõnadel on tõepõhi all?
See halovorm tekib tavaliselt kiudkihtpilvede olemasolu korral. Kiudpilvede puhul on haloring katkendlik, sest pilvekiht pole siis ühtlane. Ülemise kihi pilvede teke ja tihenemine võib tõesti olla seotud läheneva ilmamuutusega (front, tsüklon või selle lohk), kuid üksnes selle põhjal ei saa lõplikke järeldusi teha. Näiteks 2011. a 11. aprilli ennelõunal ülemise kihi pilved Ida-Eestis (Tartus) küll tihenesid ja tekkis uhke halode vaatemäng, kuid õhtul taevas selgines ning järgmine päev oli väga päikeseline ja rahulik. 
Kui taevas kattub kiud- ja kiudkihtpilvedega, mis liiguvad tuule suhtes nurga all (tuulenihe, õhurõhk langeb samal ajal), on ilma halvenemine üldjuhul siiski üpris tõenäoline.
Rääkides 28. juunist, siis Eestile lähenes Skandinaavia lõunaosast tsüklon, mille sooja frondi eel tekkinud kiudkihtpilvedel võiski siis 22-kraadist halot näha. 29.-30. juuni on sajused, võimalik, et vett tuleb pahinal taevast alla, samuti tugevneb tuul ja päikeseline ilm taandub taas puhkajate mesimagusatesse unenägudesse.

***

27. juunil oli Põhja-Eestis päikeseline ilm, kuid sisemaal sadas paljudes kohtades hoovihma. Õhtul ilm selgines ja järgnenud ööl oli vähese pilvisusega sademeteta, kuid üsna külm ilm (temperatuur langes veel alla 5°C).
28. juuni päeval on läänetsükloni idaservas saabumas soojem õhumass, nii et mõnel pool võib 20°C ja veidi enamgi tulla, sest ilm on enamasti päikeseline (varjutavad vaid rünkpilved) ja üsna vaikne.
29. juunist läheb taas sajule, kuid pole üldse kindel, kas äikest tuleb, sest see oleneb tsüklonist soojast sektorist: kui see satub 30. juunil Eesti kohale, siis tuleb äikest, aga kui mitte, siis ilmselt ei tule. Sademeid peaks kahe-kolme päevaga siiski palju tulema (20-30 mm, kohati võib-olla rohkemgi).
Nädala teine pool võib tulla nii tavalise 15...20°C temperatuuri ja hoovihmadega kui ka südasuviselt soe. Soojemaks läheb siis, kui prognoositava suure läänetsükloni idaserv ulatub Läänemereni. Mitmeks päevaks jääks soe ilm püsima siis, kui Venemaal tekiks antitsüklon. Kui läänetsükloni teke ja selle suur mõjuulatus on üsna tõenäoline, siis antitsükloni osas on olukord kindlasti veel täiesti lahtine.


Kui 27. juuni ennelõunasel ajal oli pilvi veel palju ja näha väga selge 22-kraadine halogi, siis õhtupoolikul pilved kadusid ja oli selge päikeseline ilm (Tallinnas).

27. juunil püsib väikese gradiendiga baariline väli, kuid õhu liikumise järgi on Eesti kohal osatsüklon. Selle mõjul on hoovihma tõenäoliselt taas laialdasemalt, kuid äikese tõenäosus ei ole kuigi suur.
Juuni viimastel päevadel määrab ilma läänetsüklon, mille idaservas saabub soojem õhumass. Seetõttu tõuseb õhutemperatuur kuni 22°C-ni (enne suuremat sadu).

Õhtul arenesid üsna ähvardavad pilved, aga madalate tippude tõttu välke ei tekkinud ja tugevaid tuulepuhanguid polnud (Kose-Tallinna vahel).

26. juunil idapoolse tsükloni mõju väheneb ja Eesti jääb väikese gradiendiga baarilisse välja. Seetõttu on oodata vaikset ja ilmselt ka kuiva päeva, kuigi mõni rünksajupilv võib ikkagi tekkida (nii ka juhtus, kaasnes lehterpilvede teke). Sooja tuleb ilmselt juba mitmel pool üle 15°C.
Rahulikud ja üsna kuivad päevad kestavad peaaegu nädala lõpuni. Siis hakkab tugevnema läänepoolse tsükloni mõju, kui selle eel jõuab kohale ka soojem õhumass, mistõttu sooja võib loota kuni 20°C. Tsüklonaalne protsess paistab tugeva õhumassi vastasseisu tõttu olevat väga intensiivne ja seepärast lõppeb juuni ka üsna tormilise ja sajuse ilmaga.
Keskmiselt soe ilm näib jätkuvat juuli alguses, kuid ka tsüklonid ei jää kaugele.

25. juuni loojang oli Loode-Eesti imeliselt värviküllane.

25. juuni jooksul osatsüklon hääbub ja peatsüklon nõrgeneb Loode-Venemaal. Norra merelt ulatub Põhja-Jäämereni meridionaalselt väljavenitatud antitsüklon. Nende rõhkkondade mõjul jätkub õhuvool põhjast – see vastab Wangenheimi-Girsi klassifikatsioonis tsirkulatsiooni makrovormile C ehk meridionaalne tsirkulatsioon, õhuvool põhjast. Seetõttu on arktiline õhumass siinmail püsinud üldjoontes kaks nädalat. Seega tuleb veel üks väga jahe ja Lõuna-Eestis tõenäoliselt hoovihmadega päev (mujal on kuivem).
Olukord muutub nädala lõpus, kui  Suurbritannia kohale jõuab läänetsüklon, mille idaservas jõuab soojem õhumassi Läänemere idakaldani. Seetõttu võib õhutemperatuur enne juuni lõppu 20°C-ni tõusta. Samas uus tsüklon tähendab uusi sadusid ja sedagi, et pärast paari soojemat päeva läheb jälle jahedamaks.

23. juuni pakkus rohkelt rünksajupilvi ja uhkeid pilvemaastikke, üsna paljudes kohtades sadas rahet, aga äikest oli vähe ja vaid üksikutes kohtades. Selle põhjuseks oli Eesti kohale jõudnud enam kui 12 km kõrgusele arenenud tsükloni üks keskmetest, mis liikus tasapisi okludeerudes üle Lääne-Eesti lõunasse.
24. juuni öö oli erakordselt külm: näiteks Harku vaatlusjaamas mõõdeti varahommikul külmarekord (2,6°C), maapinnal langes nii Harkus, Väike-Maarjas kui Jõhvis temperatuur 0°C-ni, kuid viimati mainitutes oli 2 m kõrgusel miinimumiks 1°C. Päeval sadas tasapisi lõunasse eemalduva tsükloni mõjul mitmel pool hoovihma, kohati oli äikest, kuivem oli Põhja-Eestis.
Järgmistel päevadel tsükloni mõju tasapisi nõrgeneb, nii et sajuhooge jääb vähemaks ja ilm soojeneb pisut nädala lõpus. See, kui suureks osutub nädala lõpus järgmise võimaliku tsükloni mõju, on veel lahtine.


23. juuni pakkus teravaid elamusi nii rahe (Vasalemma, Kaarel Virroja fotod, video: https://www.youtube.com/watch?v=vhUkvbi2rEw)...


...kui suurepäraste ja jõuliste vikerkaarte tõttu (õhtul Lasnamäel).

22. juunil lähenes Põhjalahelt Eesti poole osatsüklon, teine oli Läti kohal. Nende koosmõjus oli päev pea kõikjal laus- ja hoovihmane. Mõnel pool oli äikest, Assamallast ja Simunast tuli teade rahesaju kohta (kuni 1 cm läbimõõduga raheterad).
23. juunil jõuab osatsükloni kese loodest Eesti kohale. Okludeerumise tõttu peaks enam hoogsadusid olema, samuti rohkem äikest.
Nädala jooksul olulist ilma paranemist pole ette näha: kuigi nädala lõpp ilmselt tuleb veidi soojem, on vihma võimalus ikka suur.


Äike ja rahe Simunas, vt ka videot: https://www.youtube.com/watch?v=ytfpQ93JG18. Kairo Kiitsaku pildid

22. juuni öösel pilvisus tihenes, mõnel pool sadas veidi vihma. Kus püsis selge, seal langes õhutemperatuur alla 5°C, kuid näha võis polaarmesosfääripilvi.
Päeva jooksul liigub tsüklon Põhjalahelt Eesti poole, tuues pilvise ja sajuse ilma, mõnel pool võib äikest olla.


Helkivaid ööpilvi oli peamiselt kirde- ja idataevas. Kirdes asunutel oli kuldne toon. Hiljem, vastu hommikut, tekkis väga intensiivne riba madalale põhjataevasse. 

Kui juuni esimesse poolde jagus suviseid ilmu ja paar päeva olid lausa palavad, siis juuni teine pool on silma paistnud külma ilmaga. Pärast kuu keskpaika on ka äikest vähemaks jäänud. Arktilise õhumassi püsimise eest on hoolt kandnud tsüklonite seeria, mis hakkab jõudma lõpusirgele: seeria viimane tsüklon liigub Eesti kohale, tuues siia vihma ja mõneti suurema äikesevõimaluse (eriti 23. juunil). Pikemalt on viimase kahe-kolme kuu ilmastiku tagamaadest plaanis kirjutada artikkel nt Horisondi juulinumbrisse.  
Järgmise nädala jooksul jääb tsüklon okludeeruma Põhja-Venemaale, kuid kuivemat või soojemat ilma see veel ei pruugi tähendada, sest paistab, et Vahemerelt saabuva soojema õhumassi mõjul areneb Läänemere regioonis veel mõni tsüklon või jõuab Musta mere lõunatsüklon Venemaale. See hoiab jätkuvalt jahedat ja sajust ilma. GFS näitab lausa tormitsükloni teket päris Eesti lähedal.
Siiski, võib juhtuda, et juuni lõppeb või juuli algab soojeneva ilmaga, st temperatuur võib tõusta 20 kraadi lähedale või kõrgemale olenevalt sünoptilistest protsessidest ja tsirkulatsioonist. Sellist arengut saab kinnitada nädala alguspäevadel.
Kõige külmema suvise pööriaja kohta uudis Soomest: http://www.iltasanomat.fi/kotimaa/art-1288704694891.html



Vinget astronoomilise suve algust! Suvi oli ilma poolest küll mais ja juuni esimeses pooles ära, aga juulis on juba teisel katsel. 21. juunil Merivälja muulil

laupäev, 14. juuni 2014

Väga jahe juuni keskpaik

Ilmavaatlejate ja äikesehuviliste kokkutulek toimub 19. juulil 2014 Tartu ülikooli geograafiaosakonna ruumides Vanemuise 46 Tartus: http://ilm.ee/?512520.
Töökorralduse täpsem selgitus: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/kokkutulek_2014
Facebookis: https://www.facebook.com/events/1429632560648198/

27.7.2013 kokkutulek Türil

Atmosfäärihuvilised võiksid huvituda: http://podcast.kuku.ee/2014/06/05/loodusajakiri-2014-06-05/

20. juuni tõi mitmele poole hoovihma, äikest oli vaid lõunapiiril ja Võrtsjärve ääres. 21. juuni tõi eelmistega sarnaselt jaheda, tuulise ja hoovihmadega ilma, kohati sadas rahet ja sajuhooga kaasnes väga tugev pagituul.
22.-24. juunil määrab ilma Põhjalahelt saabuv tsüklon. Soojenemist enne juulit pole ette näha. Järgmisel nädalal liigub Musta mere lõunatsüklon Venemaale, kuid selle otsene mõju ei pruugi olla siinsele ilmale kuigi tugev, st sajud ja tormine ilm jäävad kaugemale.

Imeline loojang astronoomilise suve eelõhtul Laagris

19. juunil jõudis Läänemerelt Eesti kohale tsüklon, mis tõi sajuse ilm, kohati oli sadu tugev. Enne saju saabumist tõusis temperatuur kuni 20 kraadini.
20.-22. juunil määrab Eesti ilma ulatusliku tsükloni lõunaserv. Seetõttu sajab hoovihma (kuivem on 21. juuni, sajusem 22. juuni), kohati on äikest (suurim võimalus 20. juunil), kuid sooja on valdavalt kuni 15 kraadi.
Ka järgmisel nädalal on ülekaalus tsüklonite mõju, mistõttu pikemat kuivaperioodi või soojemat ilma veel ei paista, kuigi jah, mingeid võimalusi on juuni viimasteks päevadeks pakutud.

22-kraadine halo 19. juunil Tartus

Loojang 18. juunil Laagris

18. juunil oli ilm juba märksa mahedam ja sadas vaid hoovihma. Õhtul ilm selgines. 19. juunil on oodata läänest saabuvat ja süvenevat tsüklonit, mis toob kaasa soojema õhumassi. Seepärast võib sooja tulla ligi 20 kraadi, kuid pilvisus tiheneb ja hiljemalt õhtul läheb sajule.
20. juunil jätkub sajune ilm, üsna tõenäoline on äike. 21.-22. juunil jääb tsüklon Soome või Skandinaavia kohale väheliikuvaks ja esialgu selle lääneserva jäädes peaks arktiline õhumass jõudma Läänemere äärde: tulevad külmad ja hoogsadudega päevad. 

17. juunil saabus Karjala kohal süvenenud tsükloni tagalas Eesti kohale 80. laiustelt pärit arktiline õhumass, mis tõi mitmele poole hoogsademeid – nii vihma, rahet, lume- ja jääkruupe, lörtsi kui ka lund. Tundub, et kõige tugevam lumesadu – nii et maa sai valgeks – leidis aset Tamsalu–Väike-Maarja kandis, kuid tugevat lund sadas ka näiteks Viljandis (vt allpool viidet Sakala uudisele). Rahet sadas Paliveres (S.-E. Enno teade; kolm tugevat hoogu, äikest polnud). Kohati esines äikest. Selle külma õhumassi mõju jagub siiski vaid üheks ööpäevaks, sest 18. juunil jõuab läänest kohale tunduvalt soojem õhumass. Õhumasside vahetusest annab märku saartelt alanud pilvisuse tihenemine ja lausvihm. Öökülma tõenäosus pole kuigi suur, sest jahtumiseks on tingimused üsna ebasoodsad (tuul, pilved, õhumasside vahetus). 
Aga pole midagi uut siin päikese all – 32 aasta tagust ehk 1982. aasta sarnast näidet meenutades võib tõdeda, et midagi enneolematut äsja ei sündinud, kuid tegu on ikkagi väga ebatavalise juhtumiga, mille oletatav tagatusperiood (return period) ulatub aastakümnetesse (st seda juhtub kord 30–50 aasta jooksul, aga võib-olla veel harvemini; kahjuks pole piisavalt andmeid, et luua võrdlusi eelmiste sajanditega). Olude erakordsust arvesse võttes on plaan kirjutada loodetavasti põhjalikum artikkel äsjase nähtuse täpsemate tagamaade ehk põhjuste ja selliste juhtumite prognoosimise võimaluste kohta. Sellega seoses palun saata fotosid (vt tagapool; mõned pildid on juba laekunud), mille seast loodan leida ka artikli illustreerimiseks sobivaid. 
Tsüklonite määrata jääb Eesti ilm pikemaks ajaks – võimalik, et juuli alguseni. Seetõttu pole eriti üle 20 kraadi sooja loota, aga sademeid peaks jaguma küll. Ilmselt on oodata ka äikest, näiteks 20. juuni paistab tulevat suurema äikesega päev.


17. juuni lumesadu Viljandis. Marko Saarm / Sakala

Lumememm Lehtses, Lääne-Virumaal 17.06.2014. Mirjam Korbe foto

Autori kommentaar: Täna, 17.juunil Toilas, kell 14:09. Pildi keskel näha ka rahesajujooned. Ivar Uutari foto

Temperatuur 850 hPa pinnal (õhumasside kaart) 17. juuni pärastlõunal,  http://www2.wetter3.de/Archiv/GFS/2014061712_3.gif

NB! Külmenemine osutus oodatust intensiivsemaks ja nii sadas mõnel pool lisaks lume- ja jääkruupidele ka päris lörtsi ja lund (nt Tamsalu, Väike-Maarja, Viljandi jne), kusjuures lund registreerisid ka vaatlusjaamad. Mõnel pool, sh põhjarannikul, oli äikest.
Kas tegu on uue hiliseima teadaoleva lumesaju rekordiga? Ilmateenistus otsustas seda nimetada tinglikult rekordikorduseks, sest 17. juunil 1982 tuli Tiirikojal lumekruupe, mis kunagi otsustati liigitada lumesajuks. Tolle aasta 10. juunil sadas lund ja lörtsi, tuisk registreeriti Tõravere ilmajaamas.
Sellest (tinglikust) rekordist oleks huvi kirjutada nt ajakirja Horisont ka artikkel. Seetõttu oleks väga huvitatud fotodest, kus on selgelt näha, et sajab lund, nagu siin videos: https://www.youtube.com/watch?v=q_FxwFarhJw. Kindlasti saab fotode autorile tagada ka teatud honorari. Fotod paluks saata aadressile jyri@ilm.ee.
Veel videoid lumesajust Väike-Maarjas (Maili Tannbaum): 



Lörts 17. juunil kl 18 paiku Tartus. Pilve eemaldumisel oli näha mamma

Arktilise õhumassi saabumisel oli 16. juunil kohati äikest (Peipsi ääres, Kiilis jm). 17. juuni toob ilmselt selle kuu kõige külmema ilma, nii et mõnel pool võib temperatuur jääda alla 10 kraadi piiri. Päeva jooksul on oodata hoovihma, sest ilma määrab Karjala kohale jõudnud tsüklon. Tugeva tuule tõttu on järgneval ööl öökülma tõenäosus väike.
18. ja eriti 19. juuni tulevad märksa soojemad, sest läänest saabub tsükloniga soojem õhumass. Arvatavasti on parimal juhul sooja napilt 20 kraadi ringis, tõenäolisemalt siiski 17-19 kraadi, sest ilm pole päev läbi päikeseline.
20. juunil on tsükloni vahetus läheduses oodata vähemalt kohati, võib-olla ka mitmele poole äikest. Edaspidigi jäävad ilma määrama tsüklonid, sooja on tõenäoliselt üle 15 kraadi. See kehtib ka jaaniaja kohta.


Polaarfrondi tagalas on head võimalused näha helkivaid ööpilvi. 17. juuni öösel olin need olemas (Laagris). Rohkem infot: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/noctilucent.htm

16. juunil on oodata ilmamuutust, sest loodest jõuab kohale madalrõhulohk. Seetõttu pilvisus tiheneb, tuul tugevneb pisut ja suureneb sajuvõimalus, kohati on äikest.
Lohu tagalas jõuab kohale ka palju külmem õhumass, kusjuures advektsiooni võimendab Soome kohal tekkiv tsüklon. See õhumass on pärit 80. laiustelt ja toob näiteks Skandinaavia põhjaaladele (mitte ainult mägedesse, vaid ka madalamatele aladele) lund ja lörtsi. Seega on 17. juunil oodata nädala kõige külmemat ilma – isegi kui on suhteliselt päikeseline, siis eriti üle 10 kraadi õhutemperatuur ei tõuse. Järgnevatel päevadel on jälle soojem, sest arktiline õhumass soojeneb ja lisaks sellele peaks läänest saabuma kohale täiendavalt soojem õhumass.
Nädala teine pool on ilmselt pisut soojemgi, sest Briti saarte kohal olevast soojast antitsüklonist haaratud õhumass jõuab läänevoolus Läänemere idakaldale. Üle 20 kraadi õhutemperatuur ilmselt ikkagi ei tõuse, sest soojus tuleb tsükloniga ja ilm on pilves-sajune. Äikesevõimalus on suurim 19. ja 20. juunil.

Kui tegu on inversiooniga, siis võib näha ülemist miraaži: maismaa justkui hõljuks vee kohal (Haapsalus)

Õhtul ilmusid taevasse konksjad kiudpilved, mis näitavad tavaliselt ilma halvenemist (Laagris).

Ka YLE 16. juuni ilmakaart on lund ja lörtsi täis, http://yle.fi/saa/juhannusviikko_alkaa_koleana/7016561


Äike 13. ja 14. juunil Nauskülas (Eesti piiri lähedal, Valgast lõunas). Jānis Pelcise fotod

12. juunil alguse saanud jahe, kuid niiske ilma periood jätkub ja paistab, et läheb külmemaks. 
Ilmamuutuse tõi Skandinaaviast kagusse laskunud tsüklon. 13. juunil tekkis uus tsükloni kese Soome lahel, mistõttu hoovihmadega ja äikeseline ilm jätkus. 14. juunil jõudis tsüklon küll Venemaale, aga selle lääneserva tungis Karjalast väga soe ja labiilne õhumass. Selline ootamatu ja jõuline sooja ja labiilse õhumassi sissetung on sageli  ootamatult tugeva äikesepuhangu põhjuseks, ehkki nt CAPE või LI järgi ei tohiks midagi erilist tulla. Seega sobiv sünoptiline olukord võib märkimisväärselt võimendada nt kehtivat CAPE prognoosi. 
15. juunil olid tsüklonid pisut kaugemal ja tugevam kõrgrõhuharja mõju. Seetõttu polnud sademeid ja ilm selgines päeva jooksul, kuid jahedas õhumassis jäi õhutemperatuur kõikjal 20 kraadist selgelt madalamaks.
Järgmiste päevade ilma määrab Põhja-Jäämerel tekkinud tsüklonite seeria, mis toob jaheda ja tuulise ilma, sest Briti saarte kohal oleva antitsükloni tõttu sukelduvad tsüklonid Venemaale. Kui need on piisavalt jõulised, siis suudavad tagalas vedada arktilise õhumassi ka Läänemereni. See tähendab ilma külmenemist. Tsüklonite seeria seaduspärasuse kohaselt tekib või liigub iga järgnev tsüklon eelmisest lõunapoolsemat trajektoori mööda (põhjapoolkeral). Seega on varem või hiljem oodata mõne tsükloni saabumist päris lähedale. Prognoosi järgi juhtub see 18.-20. juunil. Samas kannab see tsüklon läänest kohale soojema õhumassi. 
Ilmateenistus mainib oma prognoosis kuumalaine saabumist juuni lõpus, vaata http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/nadala-ja-kuuprognoos/kuuprognoos/. See on endiselt võimalik, mis kajastub isegi Euroopa mudelis: http://www.wetterzentrale.de/pics/Recm2402.gif.

Ilmakaardil on frontide järgi näha sooja õhumassi sissetung, sama aeg õhumasside kaardilBerllini Vabaülikool.

14. juuni loojang tõi Laagrisse (ja mujale Loode-Eestisse) taevase tulekahju.

laupäev, 7. juuni 2014

Mõõdukalt soe ilm juuni keskpaigani

14. juunil oli tsükloni lääneservas Lõuna-Eestis hoovihmade ja äikesega ilm, kohati oli äike tugev ja sadas rahet (Võrus diameeter kuni 2,5 cm), sest Karjalast liikus üle Eesti lõunasse väga soe ja labiilne õhumass, kuid ülejäänud Eestis oli enamasti pilves ja sademeteta ilm. Sooja oli tuulise ja pilvise ilma tõttu alla 20 kraadi.
Edaspidi määrab ilma Põhja-Jäämerel tekkinud tsüklonite seeria, mis toob jaheda ja tuulise ilma. Sademeid võib rohkem tulla 18.-20. juuni paiku, kui Eesti kohale võib jõuda aktiivne tsüklon või osatsüklon. Soojemat ja kuivemat ilma on loota siis, kui tsüklonite seeria hääbub, seega juuni lõpus.

13. juuni öösel taandus suurem sadu ja äike Peipsi äärde, kuid ilm jäi pilviseks ja õhurõhk langes, sest Soome lahel tekkis uus tsükloni kese, mis liigub tasapisi Eesti kohale. See tõi päeval rohkelt (hoo)vihma ja vähemalt Lõuna-Ida-Eestisse äikest, kuid tuul jäi tsükloni keskme läheduses nõrgaks või mõõdukaks. Õhutemperatuur jäi kindlalt alla 20 kraadi.
14.-15. juunil ilm paraneb veidi, st sajab vähem, kuid tsükloni kaugenedes Venemaale tugevneb tuul. Ilm püsib jahe. Edaspidi tugevneb taas tsükloni mõju ja ilm muutub sajusemaks.
Soojemat ilma või kuivemat perioodi pole niipea oodata.

Äike 12. juuni õhtul Jõgeval. Fotole on jäänud välgu kuma. Kairo Kiitsaku foto

12. juuni öösel alates Lääne-Eestist pilvisus tihenes ja hakkas vihma sadama. Päeva jooksul levis lausvihm kõikjale, mõnel pool oli sadu tugev. Lõuna paiku jõudis Hiiumaale ja Loode-Eestisse äike, mis tasapisi liigub itta ja kagusse. Tallinna lennuvälja kohta anti ka äikesehoiatus: Hoiatus(ADEO31)
ADEO31 EETN 120917
HOIATUS 1 TALLINNA LENNUVALJA KOHTA KEHTIB 121300/121700
ON OODATA AIKEST EI MUUTU= http://www.lennuilm.ee/opmet/ 
Ka Ilmateenistus on andnud hoiatuse: 12.06. lõuna paiku on paljudes kohtades äikest. Tõenäosus on suurem Lääne- ja Kesk-Eestis. Äikesega võivad kaasneda tugevad vihmahood ning tuulepuhangud üle 15 m/shttp://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/hoiatused/.
Pärastlõunal pilvisus alates saartest küll hõreneb ja sadu lakkab, kuid mandril võib pilves ja sajune ilm püsida õhtuni, sest süvenev tsüklon tuleb otse Eesti poole. Vihmase ilma kohta on parajalt soe – 10...15°C.

Tugev vihm Laagris, äike oli Paldiski pool.

 Kihtpilvedes Teletorn õhtusel ajal

Piritale tuiskas tugeva tuulega udu, sadas ka veidi vihma; kl 23 paiku liikus üle Viimsi ps äike.

10. juunil oli hoovihma ja äikest peamiselt Ida-Eestis, sest seal oli idapoolse tsükloni mõju tugevam. Öösel alates Põhja-Eestist pilvisus tihenes, kuid need olid kihtpilved, mis kaitsesid jahtumise eest ja tõid pisut uduvihma.
11. juunil on oodata kõrgrõhkkonnaharja mõjul peamiselt sademeteta ilma ja ehk parajalt ka päikest, kuid madalad pilved päeva jooksul hajuvad  – keskmine Eesti suvepäev. 12. juunil ilm muutub, sest loodest saabub tsüklon ja selle lohk muudab ilma tuuliseks, sajuseks ja jahedamaks ehk tuleb väga vihmane päev. Arvatavasti on mõnel pool ka äikest. Ilm hakkab paranema järgmisel nädalal,  aga pikemat kuivaperioodi või oluliselt soojemat ilma pole veel mõnda aega (vähemalt kaks nädalat) oodata.


Ida-Eestis arenesid taas majesteetlikud rünksajupilved, mis tõid kohati äikest. Vaade 10. juunil Tõraverest.

9. juuni tõi hoovihma ja äikest mitmele poole, kohati sadas rahet, ainult saared ja läänerannik jäid kuivaks. Selle põhjuseks oli ebapüsivusjoone sattumine Eesti kohale.
10. juuni toob vähemasti sisemaale samuti hoovihma ja äikest, tõenäosus peaks suurem olema Ida-Eestis.
Edaspidigi on Kesk-Euroopa antitsükloni mõju ilma kuivana hoidmisel ilmselt väike, sest nädala teisel poolel on oodata Skandinaaviast tsükloni saabumist Eesti lähedale. See toob jaheda, sajuse ja ilmselt tuulise ilma. Tsükloni läheduses on sooja ilmselt siiski üle 10 kraadi, aga kui öösel on selge, siis on külmem. Öökülma pole ette näha, ent pole pikemat aega oodata ka märkimisväärset soojenemist.


Äikese saabumine Tartusse ja välk (tipphetkel tekkis üle 20 välgu minutis)

8. juuni tõi hommikul äikese saartele ja Lääne-Eestisse, päeval mitmele poole sisemaale, kuid õhtul paranes ilm kiiresti; mõnel pool mere ääres arenes udu (vt pilte allpool).
9. juuni toob vähemalt sisemaale samuti äikese, kuid ilm tuleb soojem (üle 20 kraadi) - antitsükloni põhjaservas saabub veidi soojem õhumass, aga selle äärealal pääseb piisava niiskuse tõttu mõjule konvektsioon. Õhtu jooksul liigub äike taas Peipsi ümbrusesse.
Nädala teisel poolel toob põhja pool arenev tsüklon sajuse ja jaheda ilma. Liikumas on jutte ka öökülmast, kuid tingimused on kõike muud kui soodsad, sest vaja oleks hulga jahedamat õhumassi ja ideaalseid tingimusi jahtumiseks, kuid selle asemel on pilvist, sajust ja võib-olla tuulist ilma oodata.

Väga soe ja võrdlemisi niiske periood on lõppenud ja ees ootab jahedam, kuid endiselt suviselt soe ilm. Selle toob Kesk-Euroopa tuline antitsüklon. Kuna Eesti jääb selle kaugele äärealale, siis kuiva ilma vähemalt esialgu ei tasu loota. Märksa jahedamaks võib minna nädala pärast.
7. juuni õhtul tekkis äike Läänemerel, mis jõudis Kuramaale. 8. juuni öösel jõudis äike saartele ja liikus põhja-kirde suunas. Hommikul oli äike Harjumaal, mis liigub päeva jooksul aktiivse osatsükloniga edasi itta.


Äike 8. juuni õhtupoolikul Peipsi kohal (Kallastel)

Kihtpilvedes meri 8. juuni õhtul Türisalu pangalt

pühapäev, 1. juuni 2014

Soe ja niiske juuni algus

7. juuni öösel hajusid eelnenud päeval tekkinud rohked äikesed, aga vastu hommikut arenesid saartel uued rünksajupilved ja seal oli ka nõrk äike, mis liikus põhja ja loodesse. Päeval on hoovihma võimalus suur ja kohati võib ka äikest tulla.
8. juunil jätkub areneva tsükloni mõjul hoovihmadega ja äikeseline, kuid juba hulga jahedam ilm (sooja üle 20 kraadi kuigipalju ei pruugi tulla). Uue nädala algul peaks tugevnema Kesk-Euroopa antitsükloni mõju ja seetõttu suviselt soe ilm jätkub. Prognoositud jahenemine on võimalik umbes nädala pärast (vt nt Ilmateenistuse kuuprognoosi).

6. juuni äikesejaht:
Hommikul oli äikest näha ja kuulda Laagrist edela ja lääne pool.

Ennelõunane äike Lahemaal nägi Laagrist välja selline.


Laagrissegi paistis üsna intensiivne mamma, mida võis Soome lahele jõudnud äikese all näha.

Pärastlõunal tõstis sügav konvektsioon taas pead, seekord eeskätt Loode-Eestis.

Äike Kesk-Eesti kohal


Tallinna lähedal tekkinud äike õhtupoolikul

Äikese liikumine põhja

Enne äikest Loode-Eestis Männiku lähedal

Keila lähedal, kui äike oli juba tekkinud.

Peatselt hakkas rahet sadama.


Vasalemma lähedal, kust võis näha Tallinna poole liikuvat äikest ja tekkis madal vikerkaar, mida aktiivsed huvilised jäädvustasid.

Uus äike nähtuna Laitse lähedalt

Sünged pilved Muusika küla kohal



Äike kuskil Hageri lähedal, näha võib riiulpilve saabumist.


Äike koos rahega saabumas Tõdvale

Vastassuunas arenevad rünkpilved

Riiulpilve ots

Uus äike, mis üllatas oma aktiivsusega.


Äikese areng, kuulda oli tugevat kohinat.

Pilvedest hakkas sadama rahet


Kui õhumass on labiilne, siis paneb puhangufront alguse uute rünkpilvedele arengule.


Veel üks äike ebapüsivusjoonel ja selle puhangufrondiga tekkinud rünkpilvesambad Kose lähedal.

Viimaks äike hääbus (ilmselt põhjuseks vähenev insolatsioon ja õhutemperatuurigradient).

Uus äike Võrtsjärve lähedal


Päikese loojumisel muutusid pilved üha fotogeenilisemaks ja värviküllasemaks.

Viimaks õnnestus äike kätte saada Konguta lähedal.

Välkusid oli üsna palju, kuid tabada õnnestus vaid üks kuma. Äike jõudis hiljem Tartusse ja Jõgevale, hääbudes viimaks Mustvee kandis või Peipsi põhjakaldal.

6. juuni ööseks äikesed hajusid ja hoovihm liikus Soome lahele. Hommikul tekkis Lääne-Eestis uusi äikeseid, ennelõunal nii Lahemaal kui Jõgevamaal. Paistab, et päev on toob senise juuni suurima äikesepäeva, sest vastasseis kuuma õhumassiga suureneb.
Nädalavahetus peaks olema juba jahedam, aga ka 8. juunil võib äikest olla paljudes kohtades, sest üle Eesti liigub tsüklon või lohk. Nädala alguses on suurem Kesk-Euroopa antitsükloni mõju ja ilm hakkab taas soojemaks muutuma. Kuna antitsüklon on üsna kaugel ja mitte eriti tugev, siis hoovihma võimalus päriselt ei kao.  

5. juuni keskpäev Laagris: läätspilved, vähesed arenguga rünkpilved jms.

Kella 17 paiku sadas Vabaduse väljakul hoovihma.

Pärast pilve eemaldumist oli näha aktiivseid rünkpilvi.

Aktiivsed huvilised Männikul


Vaade Männikult Lasnamäele lähenevale äikesele.


Kagust lähenes aktiivne äike.

Lasnamäe suunas oli näha vikerkaari ja videvikuvastaseid kiiri.

Äike peaaegu kohal, jõudis Tallinna, kuid kõige rängema tabamuse sai Lasnamäe.

Lahkuv äike

Keila lähedal arenes üks uus kolle.

Järgmine äike Paide lähedal


Enne äikest, mis saabus Tartu ja Võrtsjärve suunast.

Türile lähenev äike.

Samal ajal oli päike loojumas.


Aktiivne äike

Puhangufrondi pilved

Vihmatuisk tee peal

Vihmatuisk

Järgmine äike Mäo ristis

Välgud Tapa lähedal


Välgud Aegviidu lähedal

5. juuni öö oli enamasti selge, ainult saartel oli pilvisem; vastu hommikut tihenes pilvisus Lõuna-Eestis ja vihmahood liikusid loodesse. See on märgiks Ukrainast lähenevast lohust, mis kannab niiskemat ja lõuna poolt ka jahedamat õhumassi loodesse. Päeval suureneb õhumasside vastasseis ja seetõttu on äikesevõimalus taas suurem, esmalt ilmselt Lääne- ja Lõuna-Eestis (rünksajupilved arenesid esmalt Pärnumaal).
6. ja 7. juuni toovad ilmselt ka äikese, kui õhumass Läänemerel tekkiva tsükloni mõjul tasapisi jaheneb. Antitsükloni harja mõju suureneb uuesti nädala algul. Kuna see on soe antitsüklon, siis suviselt soe ilm püsib ja nädala edenedes hakkab jälle palavamaks minema.

3. juuni algas uduselt ja sombuselt: ilm oli pilves, sadas vihma või uduvihma. Lõuna paiku ilm selgines ja päeva teine pool tõi siia-sinna äikest ja hoovihma. Tugevam oli äike Lääne- ja Harjumaal. Maksimaalne õhutemperatuur tõusis 26°C-ni. Lisaks mõõdeti jooksva aasta senine kõrgeim kastepunkt, mis ulatus Jõgeval 19,5°C-ni
4. juuni öö oli üsna paljudes kohtades udune, kuid päeval tuleb veelgi soojem ilm ja päikestki on enam, sest idast jõuab kohale üha soojenev õhumass. Äikesevõimalus on väiksem, kuid siiski olemas; suurim paistab see olevat Loode-Eestis.

4. juunil liikus Tallinna kohale pisike äike, http://www.teletorn.ee/et/webcam

Uuesti on suur äikesevõimalus 4.-6. juunil, kui lõunast jõuab tasapisi kohale jahedam õhumass ja Ukrainast liiguvad loodesse lohud.
Edasine olukord on üsna lahtine olenevalt sellest, milline rõhkkond pääseb mõjule, kuid arvatavasti jääb üle 20kraadise soojaga ilm ikkagi püsima.

Hommikustes pilvedes Iru

Äike Simuna lähedal

Võimsad rünkpilved

Äike lähenemas Simunale

Sajujooned, vikerkaar ja videvikuvastased kiired Simuna kohal

Pilvestik Jõgeva lähedal


Jõgevalt paistis kätte võimas pilvetorn, millest tropopausi lähedal venisid allatuult välja kiudpilved.


Nõrk äike Tabivere lähedal


Hajuv äike Värska kohal

Jõgevalt paistis hilisõhtune äike Soome lahel.

2. juuni oli Leetu jõudnud lõunatsükloni põhjaservas sooja frondi mõjul üpris sügisehõnguline: madalate rõskete pilvedega, ajutine vihmane ja puhangulise kirdetuulega. Selline olukord on suvisel ajal kuuma ja niiske õhumassi pealetungil üsna iseloomulik. Vastu õhtut hakkas alates Kagu-Eestist õhutemperatuur tõusma ja eriti tormakalt kasvas kastepunkt, ulatudes kell 19 juba 17°C lähedale. Kagunurgale lähenes ka äike, kuid öö saabudes see nõrgenes. 
Öösel tekkis väga niiskes õhumassis kohati udu, ehkki tuul oli üsna tugev, ja arenesid rünksajupilved, mis näitavad õhumassi labiilset kihistust.

2. juuni pärastlõunane ilmakaart: lõunatsüklon jõudis Leetu ja selle põhjaservas soe front Eesti kohale, allikas.

Venemaalt lähenenud äike hääbus öösel, http://sat24.com/en/bc?ir=false.

3. juunil on idast saabunud labiilne õhumass laotunud Eesti kohale. Kuna lõunatsükloni soe sektor katab eeskätt mandrit, siis on suurim äikesevõimalus Ida- ja Põhja-Eestis. Selles osas sarnaneb olukord 13.6.2009 juhtumiga, kui Suure-Jaani-Tallinna joonest ida pool muutus taevas äikeseliseks põrguks. 
Sünoptik Ele Pedassaar kirjeldas seda nii: Peale hingetõmbeaega neljapäeval (11.06), mis jäi kahe tsükloni vahele, lähenes reedel (12.06) lõuna poolt kaks pöörist, mis laupäevaks (13.06) ühinesid ja taevavõlvi põrguliseks lahinguväljaks muutsid (äikesed 13. juunil). Piirkonnad, kus äikesevihma sel päeval ei nähtud, jäid mandri läänerannikule ja saartele. Mandri kesk- ja idaosas vihisesid piksenooled ja müristas kõu  pea igas maakonnas. Ühe ööpäevaga mõõdeti Tõravere meteojaamas näiteks vihmakihi paksuseks 62,2 mm (suurim). Terve kuu sajud olid aga ületanud oma piirid mitmekordselt.  Tuuleiilid ulatusid äikesepilvede all 18, kohati isegi 24 m/s. Vahetult enne sadu kerkis aga termomeetri näit Narva-Jõesuus 26,9 °C-ni (nädala maksimum).
Ka sel korral on tingimused ulatuslikuks äikeseks soodsad, ehkki kontrast pole siiski nii terav kui 5 aastat tagasi. Energia vabanemist konvektsiooni teel soodustab kindlasti lisaks frondile veel sooja sektori kitsenemine (vt juhtumit allpool). 
Kui päikest jagub, siis peaks sooja tulema 20...27°C, kuid pilves ilmaga jääb madalamaks. Kuna õhumass on väga niiske, siis võib ilm jääda pilviseks, kuid äikese arengut see ei pruugi takistada, sest läheduses paikneb front ja oodata on konvergentsiala üleliikumist.

Suurim potentsiaal on seotud sooja lõunatsükloni sooja sektoriga, mis 3. juunil katab vähemalt mandri, ja kitsal ribal külmal frondil, mis kulgeb Eestist üle Läti Valgevenesse, http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsavneur.html.

ESTOFEX andis 1. astme ohuala, http://estofex.org/.

Veel üks pisut sarnane juhtum oli aasta eest 27. juunil Soomes. Mis siis juhtus? 27. juunil 2013 jõudis lõunatsükloni soe sektor kuuma ja niiske õhuga Soome kohale. Seejärel sektor sulgus –parasvöötmetsüklonis piiravad sooja õhumassi ehk sooja sektorit soe ja külm front ja kui külm front liigub soojast kiiremini, siis frondid mingil hetkel liituvad ja soe sektor sulgub. Selle tulemusena tõrjuti soe õhumass aluspinnast kõrgemale ja vabanes meeletus koguses energiat, mille tõttu andis Soome meteoroloogiainstituut lausa erihoiatuse äikese kohta. Kuna olukorda hinnati eluohtlikuks, siis soovitati inimestel jääda siseruumidesse. Selliseid hoiatusi igal aastal ei antagi.
Tol erakordsel päeval registreeriti Soome kohal 28500 pilv-aluspind tüüpi välku. Juuni rekord see siiski polnud, sest näiteks 29. juunil 1988 registreeriti Soomes koguni 40000 pilv-aluspind tüüpi välku. 27. juuni äike põhjustas nii üleujutusi, puude murdumist, kehavigastusi ja majade süttimist välgulöögist kui võttis elektri ära 25000 majapidamiselt. Kuum õhumass jõudis kuu viimastel päevadel uuesti Soome idaserva, mistõttu seal jätkusid suured äikesed.

Pisut teisiti: http://aikesehuvilised.ee/soe-ja-niiske-juuni-algus/

Mai lõpu jahedus asendub juuni esimesel nädalal sooja ja niiske ilmaga. See jõuab kohale Ukrainast loodesse liikuva lõunatsükloni põhjaservas. Esmalt sajab 2. juunil soojal frondil vihma, kuid hiljem (3. juunil), kui idast saabuv niiske ja labiilne õhumass on kohale jõudnud, on suur äikesevõimalus. Need on pigem tavalised suvised äikesed, mitte nii tugevad, kui olid maikuumusega. 
Nädala teisel poolel püsib südasuvine soojus või isegi nõrk kuumus (24...28°C), st sellist kuumust, nagu oli mais, pole oodata. Kas edaspidi asendub see jälle külma ilmaga või mitte, selgub ehk nädala keskpaigaks.

Ukrainast loodesse liikuva lõunatsükloni põhjaservas on niiske ja palav õhumass üha enam lääne poole liikunud ja jõuab 3. juunil kohale, http://ilmatieteenlaitos.fi/saa-ulkomailla.