Pühapäev, 28. mai 2017

22. nädala ilm (29.05.–4.06.2017)

Kommentaariumi link
TÜ klimatoloogia praktikumi pilvemääramise slaidid: https://drive.google.com/file/d/0B0lV2piPv8fBbWlnODFHdzhKc1E/view
Kõik, keda ilm vähegi huvitab: Kairol on huvitav säutsukogum Twitteris, soovitame jälgida https://twitter.com/KairoKiitsak
Kairo kommentaar: See on sisuliselt minu ilmapäevik, kirjutan seal inglise keeles, et välismaalastega ka paremini suhelda. Siis näevad ka nemad, mis meil siin Eestis toimub. Vahel tuntakse suurt huvi. Lisaks liigub informatsioon seal kiiremini, just ilma osas. Kiiremini saab ühendust ka inimestega ning erinevate organisatsioonidega, näiteks Soome Ilmateenistusega ja Läti Ilmateenistusega, kes ka mind jälgivad. Minu arust on see väga tore ja huvitav ka, kui saab ka välismaalastega suhelda. Pidevalt on silm peal sellel, mis toimub teistes riikides. 🙂

4. juunil liikus kõrgrõhuhari Baltimaade kohalt itta. Selle mõjul ilm paranes ja sajud saarte kohalt eemaldusid. Päeval tuli päike enamikes kohtades välja, saartel ja lõunapiiril püsis siiski pilvine, vaid üksikute selgimistega (õhtul oli päikest enam näha, aga ilmus kõrge õhuke pilveloor), Virumaal oli seevastu pea pilvitu. Sooja oli 11...16 kraadi, rannikualadel ja pilvede all enamasti 10...13 kraadi.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Öösel liigub Skandinaavia ja Läänemere lõunaosa kohale madalrõhkkond. See toob sajuse ilma. 
Ilm järgmistel päevadel. Pärast sajust päeva läheb soojemaks: öökülmaoht kaob ja päeviti võib üle 20 kraadi tulla. Mõned päevad, suurema tõenäosusega 7. ja 9. juuni.

"Taevatrepp" rünkpilvedest. Mõnikord võivad pilved näida imelikud perspektiivi tõttu. Kõige tavalisem on nn. taevatrepp: pilved nagu madalduksid astmetena horisondi suunas. 4.06.2017 Laagris.

Veel kõrgrünkpilvi. 4.06.2017 Tallinnas.

3. juunil oli Läänemere kohal põhja-lõunasuunaline kõrgrõhuvöönd. Selle mõjul ilm ööseks selgines ja tuul nõrgenes.
Venemaa tsükloni mõju hakkas hommikul loodetuul tugevnema, kuid jäi siiski eelnevatest päevadest nõrgemaks, samuti hoidis see ilm idaservas esialgu veel pilvise, kuid olulise sajuta. Mujal oli ilm valdavalt päikeseline ja sooja üle 10 kraadi. Õhtuks ida pool selgines, ent saartel läks sooja frondi mõjul ilm pilve, püsis olulise sajuta.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Läänemere kohal on kõrgrõhuala põhjaserv. Seetõttu on öö rahulk ja valdavalt selge, idaservas võib olla veel loodetuul tuntav, kuid saartel on ilm pilves ja sajab vihma. Sisemaal on öökülmaoht, sest õhk on väga kuiv, vt http://laguja.meteo.net.ee/obs/img/td.png.
Päev on enamasti päikeseline, edelaosas võib pilvisus tihe olla, kuid suuremat sadu oodata pole. Sooja on päikese toel enamasti üle 15 kraadi, mis vaikse ilmaga tundub see ilmselt päris soe.
Ilm järgmistel päevadel. 5. ja osaliselt ka 7. juunil on vihmane, kuid praegusest siiski soojem ilm. Üle 20 kraadi võib sooja oodata alates 7. juunist, kui päikest on piisavalt. 9. juunist muutub ilm kuivemaks ja soojemaks: võivad tulla päikeselised ja üle 20-kraadised päevad.




Ilmutused 3. juunil Sõrves. Regina Alberi fotod

Ain Vindi. Pilved 3 juuni 

2. juunil määras ilma madalrõhuala edelaserv. Selle mõjul ilm öösel selgines ja õhutemperatuur langes 1...7 kraadini, maapinnal kohati -1 kraadini. Loodetuul küll nõrgenes, kuid hakkas päeval uuesti tugevnema, ulatudes pärastlõunal puhanguti mitmel pool, ka sisemaal, üle 15 m/s, sest põhjast lähenes madalrõhulohk, milles isobaarid paiknesid väga tihedalt.
Kuna Eesti kohale ulatus -7kraadine isoterm, võis oodata kõiki sajufaase, sarnaste omadustega õhumass põhjustas kolme aasta eest lumesadusid, vt http://sakala.postimees.ee/2830793/juunikuine-lumesadu-pakkus-ohtralt-elevust. Siiski osutus õhumass võrreldes eelmise päevaga stabiilsemaks: kuigi pilvisus uuesti tihenes, oli sajuhooge vähem ja nad jäid palju nõrgemaks. Vaatamata sellele täheldati rahesadu (ilmselt siiski jääkruubid) hommikul Nõmmel ja lörtsi päeval Tartumaal (ilmahuviline Einar kell 13:19: Tulin bussiga Tartusse, linna lähedal sadas lörtsi.). Vihma sadas peamiselt Virumaal.
Õhutemperatuur tõusis 10 kraadini vaid Liivi lahel ja lõunapiiril. Sajuhoogudega, eriti Virumaal, jäi õhutemperatuur 5 kraadi lähedale.
Mujalt maailmast: Moskvas sadas lund, vt http://elu24.postimees.ee/4133675/pildid-ja-video-moskvat-tabas-ootamatult-talv-soomes-pole-parem?_ga=2.195201317.888904069.1496354716-1046170097.1495998338.
Juuni alguse tormise ilma tõttu on puid ja suuremaid oksi murdunud (vt pilte allpool) ja esinenud elektrikatkestusi peamiselt maapiirkondades. Seetõttu on Eesti kohta saadetud palju tormiraporteid, vt https://www.eswd.eu/.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Läänemere kohal on madalrõhuala edelaserv. Õhtul alates loodest ilm selgineb ja tuul nõrgeneb. Kui öö tuleb selge ja rahulik, on suur öökülmaoht. Päev peaks mööduma olulise sajuta ja sooja võib tulla kuni 15 kraadi.
Ilm järgmistel päevadel. 5. ja 7. juuni on vihmased, kuid praegusest siiski soojemad. Üle 20 kraadi võib sooja oodata alates 7. juunist, kui päikest on piisavalt. 9. juunist muutub ilm kuivemaks ja soojemaks: võivad tulla päikeselised ja üle 20-kraadised päevad.

GFS sajufaaside väljund 2. juuniks. Tugevam ja kestvam sajuhoog võib tuua mõnesse kohta lund ja lörtsi (mudelis roosaga) (allikas).


Mall Elbing. tormituul Tartus. Ca kella 12 paiku murdis tugev pilvealune tuuleiil meie maja Uus 63a taga maha sireli ja paiskas ümber plastist prügikasti. Tuuleiili suund oli SW. Vt.foto. Äikest ei olnud.

Janek Pärn. 2.06.2017. külm kella neljaaeg hommikul [ 4.51 õige kellaaeg]. Simunas. 

1. juunil oli siin madalrõhuala tagala, vt ka allolevat ilmakaarti. Selle mõjul oli ilm tormine ja sajuhoogudega: sadas nii vihma kui lörtsi, kohati tuli sekka jääkruupe ja rahet, üksikutes kohtades oli äikest (Virumaal), sajuhoogudega esines tugevaid pagisid.
Sooja oli 10 kraadi, kuid pikema päikesepaistega kuni 12 kraadi, sajuhooga langes kohati vaid +1 kraadi lähedale, nt Lasnamäel tugeva rahehooga. Õhtul hakkas ilm selginema, mõnel pool läks pea täiesti selgeks ja päeval puhanguti kuni 21 m/s tugevnenud lääneloodetuul nõrgenes pisut.
Lumi 1. juunil Helsinkis. Mõnel pool Lõuna-Soomes, sh Helsinkis, sadas tugevat hooglund (tõenäoliselt märg hooglumi) ja moodustus ajutine lumikate (teade tuttavalt). Ilmavaatlused, nt Testbedi andmed (http://testbed.fmi.fi/) näitasid sajualade all sooja 1 kuni 2 kraadi, Eestiski tuli mitmel pool tahkeid sademeid, sh vähemalt lörtsi, samuti on õhumass sarnaste omadustega paari aasta eest juunis lumesadusid toonud õhumassiga, nii et vastav teade on usutav.  
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Kuigi ilm rahunes 1. juuni õhtuks veidi ja sajuhooge jäi hõredamaks, muutub ilm 2. juuni hommikul uuesti tormiseks ja suureneb lörtsi- ja märja lume oht, sest Eesti kohale võib GFSi järgi ulatuda kuni -7 kraadi isoterm https://www.upload.ee/image/7073062/17060206_2_0112.gif ja sellega võib oodata kõiki sajufaase.
Loodetuul võib päeva ulatuda puhanguti enam kui 20 m/s. Selle põhjuseks on põhjast lõunasse liikuv madalrõhulohk, milles isobaarid paiknevad palju tihedamalt, vt https://www.upload.ee/image/7073045/17060209_2_0112.gif.
Ka Ilmateenistus on oma prognoosi vastavalt õhumassi omadustele korrigeerinud (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/4-oopaeva-prognoos/:
Eesti
Pilvisus tiheneb. Mitmel pool sajab hoovihma, hommikul võib Kirde-Eestis sekka tulla ka lörtsi. Loodetuul tugevneb 8-13, puhanguti 15-17, saartel ja rannikul kuni 20 m/s, õhtul nõrgeneb veidi. Õhutemperatuur on 7...13 °C.
Tormise ilmaga on öökülmaoht väike, aga edaspidi, kui ilm rahuneb ja öö tuleb selge ja vaikne, on öökülm siiski tõenäoline.
Edasine ilm. 3. juuni paiku hakkab õhumass soojemaks muutuma ja selleks ajaks muutub ilm kuivemaks ja rahulikuks. Sooja võib tulla juba üle 15 kraadi.

Eelmisel nädalal blogisse kirjutatud ehk selle postituse algus: "Juuni algul jääb üsna intensiivne ja ulatuslik tsüklon Loode-Venemaale. See toob külma ja tuulise ilma, sagedased on sajuhood. Kas ka märga lund tuleb – elame-näeme, kuid 17.06.2014 lund ja tuisku toonud õhumass oli sarnaste omadustega http://www1.wetter3.de/Archiv/GFS/2014061712_3.gif" (FMI).

1. juuni tormine ja lörtsine ilm tõi Meriväljale ka uhkeid laineid.

Lahkuv hooglörtsipilv. 1.06.2017 Laagrist kagus.

‎Heli Maisalu‎. 1.06.2017 Pärnu kell 21.57 

31. mail liikus madalrõhkkond üle Soome lõunaosa itta. Selle mõjul sadas öösel lausvihma, kuid sajuhulk jäi üllatavalt väikeseks (ainult Soome lahel sadas üle 5 mm), ilmselt kuiva õhu ja kuivuse (põua) tõttu, mistõttu tuleoht jäi alles http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/tuleohukaart/.
Päev oli pilvine, mõnel pool selgimistega, kohati sadas veidi vihma, rannikualadel oli udune. Läänest itta liikus uus sajuala, mis sattus peamiselt lõunapiirile ja lähistele, mujal sadas vähem ja lühemat aega. Õhtul alates loodest ilm selgines.
Tuul oli valdavalt läänekaartest (hommikul enam edelast, õhtul aga loodest) ja mõõdukas, puhanguti vali (kuni 15 m/s merel ja kohati rannikualadel. Sooja oli 10...16 kraadi, kohati rannikualadel madalam.
Edasine ilm. Sajuhoogudega ja tugeva tuulega ilm püsib mõne päeva, on väga jahe: õhutemperatuur jääb alla 15 kraadi, on öökülmaoht.
Pärast 6. juunit võib ilm muutuda oluliselt soojemaks, ent kahjuks on nädalane prognoos sellise muutliku ilmastiku ja tsirkulatsiooni tingimustes üsna vähe usaldusväärne.

Kairo Kiitsak: Ilmaolud Simunas 31.05.2017.

30. mai öösel tugevnes Läänemere kohal kõrgrõhuhari. Päeval laienes merele madalrõhuala idaserv. Seetõttu oli ilm öösel selge ja mitmel pool öökülmaga. Keskpäevaks tõusis õhutemperatuur päikese toel juba 10...15 kraadini. Kirdetuul asendus alates saartest kagutuulega.
Pilvisus alates loodest tihenes ja õhtuks läks sajule. Kõige kauem püsis päikeseline ilm kaguservas, kuid õhtutundidel jõudsid sinnagi tihedad pilved. Õhutemperatuur tõusis päikese toel valdavalt üle 15 kraadi, vaid rannikualadel jäi enamasti madalamaks. Tuul oli nõrk ja valdavalt kagust, kohati muutliku suunaga, Soome lahel esialgu veel kirdest, hiljem samuti kagust.
Mujalt maailmast: Siberis oli võimas tornaado https://www.facebook.com/EUStormMap/photos/a.738419906257993.1073741828.732236203543030/1089679924465321/?type=3&theater.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Lausvihm liigub öö jooksul üle kogu Eesti. Pilves ja sajuse ilma, samuti saabuva soojema õhumassi mõjul on öö suhteliselt soe: valdavalt üle 10 kraadi. Päeval eemaldub suurem sadu idapiiri taga, ent sajuhooge peaks jätkuma õhtuni. Kui päike välja tuleb, võib sooja tulla üle 15 kraadi. 
Kui 29. mail kustutasid äikesevihmad tuleohu peamiselt Kagu-Eestis, siis 31. mai sajud teevad seda tõenäoliselt kogu Eestis.
Ilm juuni alguses. Tsüklon eemaldub Põhja-Venemaale ja selle tagalas avaneb tee külmale õhumassile. Seetõttu tulevad jahedad, tuulised ja sajuhoogudega päevad, kuid siiski peaks päeviti vähemalt päikesega üle 10 kraadi sooja olema, on suur öökülmaoht. Pole välistatud, et sajuhoogudega tuleb ka tahkeid sademeid, nt jääkruupe. 
Pärast 4. juunit võib kohale jõuda soojem õhumass ja sooja tulla uuesti üle 15 kraadi.

Äikesevihmad kustutasid juba 29. mail Kagu-Eestis tuleohu (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/tuleohukaart/).

29. mail liikus madalrõhkkond Soomest ida suunas. Öösel on Läänemere kohal kõrgrõhuala. Nii oli öösel mitmel pool sajuhooge ja kohati äikest, kuid hommikul hakkas alates saartest ilm selginema. 
Päeval oli sajuhooge ja äikest veel peamiselt Eesti lõuna- ja idaservas, kuid õhtu jooksul selgines ilm sealgi. Edelatuul asendus valdavalt põhjakaartetuulega ja nõrgenes. Sooja oli 18...23 kraadi, sajuhoogude ajal ja rannikualadel madalam. Tartumaale ja hiljem sellest lõuna poole koondus eriti kõrge kastepunktiga ala (vt kaarti allpool), millega pärastlõunane äike oli ilmselt seotud.
Ilm mujal Euroopas. 23. mail hakkas Aafrikast Lääne-Euroopa suunas liikuma troopiline õhumass. See jõudis paari päevaga Suurbritanniasse ja liikus siis tasapisi kirde suunas. 26. mail oli Prantsusmaal mõnes kohas sooja kuni 40 kraadi ja Suurbritanniaski paiguti üle 30 kraadi. Prantsusmaa lääneservas tekkis 26. mai õhtul hiiglaslik äikesekogum, mis suundus üle Inglise kanali Suurbritannia kohale ja tekitas seal rekordilise äikesepuhangu. Sven-Erik kirjeldab Exeteris kogetut nii: [kell 0:44 Eesti aja järgi] 150 km lõunakagus hetkel äike English Channeli kohal, siin hetkel selge ja 21 kraadi. [Järgmisel päeval] http://www.plymouthherald.co.uk/epic-video-footage-which-captured-plymouth-s-lightning-storm-from-all-corners-of-the-city/story-30357299-detail/story.html see tuli üle maakonna, 3 tundi oli taevas suht pidevalt välkudest valge, keskööst 3-ni. /---/ Tugev äike Exeteris möödunud ööl. 3 tundi oli taevas suht pidevalt välkudest valge. Samas väga häid fotosid ei saanud, sest enamasti olid välgud pilvede või sademete taga niiet ainult valgussähvatusi nägi. Järgmisel päeval ehk 27. mail tekkis joonpagi ühes rahega Suurbritannia idaosas, liikudes sealt Põhjamerele.
28. maiks koondus troopiline õhumass Prantsusmaa kohale. Õhtul tekkis eriti intensiivne äikesekogum Inglise kanali kohal, liikudes põhja poole Suurbritannia kohale. Kaupo kirjeldas seda nii: Lightningmaps pakub praegu ca 220 välgulööki minutis. Üleeelmisel aastal nägin lõunast põhja üle Madalmaade liikumas ülirünksajukat, mis tootis max hetkel ca 450 lööki. Liigub otse lõunast põhja suunas. Sven siin räägib, et ülirünksajukad ei anna eriti pilv-maa välke. Kõik üldiselt pilve sees.
29. mail nihkus troopilise õhumassi raskuskese Saksamaa kohale, kus oli kuni 37 kraadi. Suur äikesekogum tekkis Prantsusmaa põhjaservas, liikudes Belgia kohale. Tugevaid äikeseid tekkis ka Saksamaal. Üks osa kuumast ja niiskest õhumassist jõudis Venemaale, põhjustades seal ulatusliku äikesepuhangu. Moskvat tabas intensiivne allapuhe ja pagi, mis tõi kaasa inimohvreid ja palju vigastusi, vt https://www.rt.com/news/390071-moscow-storm-people-killed/ ja https://vk.com/clubmeteo?w=wall-42886009_536312%2Fall.
Edasine ilm. Kõrgrõhuharja mõjul ilm selgineb umbes üheks ööpäevaks, mistõttu sadudes on pikem vaheaeg. Mai lõppeb ilmselt väga sajuselt: madalrõhkkond liigub Skandinaaviast üle Läänemere ja tõenäoliselt kulgeb edasine trajektoor üle Soome lahe ranniku itta, nii et tuleoht võib suurema sajuga mitmel pool kustuda.
Juuni alguses liigub see tsüklon Loode-Venemaale ja avab tee arktilisele külmale. Kui esialgu näis olevat isegi väike lörtsioht, siis nüüd on olukord ilmakaardil leebemaks muutunud ja päikeselise ilmaga võib isegi üle 10 kraadi sooja tulla, samas öökülmade tõenäosus suureneb.

29. mai õhtuks koondus Tartumaale ja lõuna poole kõrge kastepunktiga ala, mistõttu äikeseks olid tingimused soodsad (http://laguja.meteo.net.ee/obs.html)



29. mai äike Tartus

***

Tuleb sajune ja jahe nädal, on pisike lörtsioht (vt täpsemalt allpool).

Nädal algab ilmamuutusega: üle Eesti liigub külm front, mis on seotud üle Skandinaavia ja Kesk-Soome ida suunas liikuva madalrõhkkonnaga. Seetõttu on mitmel pool oodata vihma, võimalik on äike. Päeval ilm paraneb, kuid sajuhooge ja äikest võib ette tulla idaservas, suurima tõenäosusega kagunurgas. Soojapiir jääb tõenäoliselt alla 20 kraadi.
Tähelepanek. Kogemus näitab, et kui õhumass liigub läänest itta ja Rootsis on äikest (28. mai oli seal äikeseline https://www.puuppa.org/~pnuu/salama/), siis Eestis on oodata järgmisel päeval äikest. Asi selles, et õhumasside omadused on konservatiivsed, st nad ei muutu kuigi kiiresti.
Ilm alates 30. maist. Sadudes tuleb pikemaid pause, kuid 31. maiks on oodata uut tsüklonit, mis toob suurema saju. See võib tuleohu mitmel pool kustutada. Tsükloni möödumisel on oodata tuule tugevnemist ja ilma jahenemist.
Juuni algul jääb üsna intensiivne ja ulatuslik tsüklon Loode-Venemaale. See toob külma ja tuulise ilma, sagedased on sajuhood. Kas ka märga lund tuleb – elame-näeme, kuid 17.06.2014 lund ja tuisku toonud õhumass oli sarnaste omadustega http://www1.wetter3.de/Archiv/GFS/2014061712_3.gif.

‎Tiina Kangro‎. 28.05.17 kl. 9.25 Suure-Jaani

Pühapäev, 21. mai 2017

21. nädala ilm (22.–28.05.2017)

Kommentaariumi link
Ilm.ee-s arendatakse Ilmahuvikeskust, kuhu hakkavad plaani kohaselt peatselt mitmed huvilised ja vaatlejad saatma oma andmeid ja tähelepanekuid: https://ilm.ee/?516231. Ilmahuvikeskus oli pikki aastaid Helle-Mare Raudseppa eestvedamisel huvilisi koondav institutsioon, mille füüsilise asukoha Jõgeval likvideeris riik 2015. a sügiseks, pärast seda jäid alles vaid inimesed ja kogutud andmed.
Kõik need ettevõtmised (EÄV uuendamine, Ilmahuvikeskusele elu sisse puhumine jms) on osa muutuste sarjast, mis on seotud Ilmateenistuse vabatahtlike kaasamise projektiga ja kodaniku- ehk rahvateaduse arenemisega (https://en.wikipedia.org/wiki/Citizen_science).

28. mail oli siin madalrõhkkonna kaguserv. Sellega seotud soojal frondil tekkis hommikul kohati äike, mis liikus ühes hoovihmadega Soome lahelt kagusse ja jõudis päeval Peipsi kohale. Öökülma ei olnud. Sajuhoogude järel ilm selgines ja lõunakaartetuul tugevnes mõnevõrra.
Päev oli enamasti päikeseline, hoovihma ja äikest oli vaid idaservas (peamiselt Peipsi kohal ja ümbruses), kuid õhtuks selgines sealgi. Alates saartest pilvisus tihenes, kuid pilveloor oli õhuke ja kõrge, mistõttu sadu sealt ei tulnud.
Lõunakaartetuul oli mõõdukas ja asendus õhtuks edelatuulega, mis tugevnes (puhangud ulatusid 17 m/s). Sooja oli 20...25 kraadi, kohati rohkemgi, kuid sajuhoogude all ja kohati rannikualadel 12...17 kraadi.
Ilm muutub jahedamaks ja sajusemaks. Mõnes kohas võib ilmamuutusega kaasneda äike, sajuhood võivad olla üsna tugevad. Edasine ilm jätkub jahedalt ja sajuselt, mistõttu tuleoht võib paljudest kohtadest kaduda. Vaata täpsemalt uuest postitusest.

Tsükloni soojas sektoris jõudis kuum õhumass isegi Eestini (FMI)


Kairo Kiitsak. Nõrk äike Simunast vaadatuna 28.05.2017 pärastlõunal 

27. mail liikus väike madalrõhulohk üle Läänemere põhjaosa kagusse. Nii oli öö oli enamasti selge ja kohatise öökülmaga (maapinnal kuni -0,1 kraadi) ja vaadeldi hooaja esimesi helkivaid ööpilvi.
Kuid hommikul mainitud lohu mõjul alates saartest pilvisus tihenes, ent püsis olulise sajuta (vihmahooge oli hommikul peamiselt saartel ja päeva teises pooles natuke Virumaal). Sooja õhumassi pealetungil vaadeldi mitmel pool huvitavaid lainelisi ja läätsjaid pilvi. Õhtul ilm alates saartest selgines.
Tuul oli enamasti nõrk ja muutliku suunaga, õhtul asendus valdavalt edelatuulega. Soojapiir jäi endiselt alla 20 kraadi, ja pilvede all Virumaal langes vaid 12 kraadini.
Ilm eeloleval ööpäeval. Soe õhumass jõuab ööpäevaga kohale. Kui ilm selgineb, võib päeval sooja üle 25 kraadi tulla, kuid veel enne seda on öösel võimalik öökülm, eriti Virumaal, kus õhk on väga kuiv (kastepunkt).
Järgmised päevad on 28. maist oluliselt jahedamad, aga mõõdukas soojus (10...20 kraadi) jääb siiski püsima, juuni võib küll alata jahenemisega, aga seda täpsustame edaspidi. Tuleoht võib kohatiste sadudega väheneda, 31. mail võib vihm jõuda kõikjale ja tuleoht mõnel pool kustuda, loe põuast http://maaelu.postimees.ee/4123895/poud-on-taas-aktuaalne.

Samal ajal kui Rootsi, Madalmaad ja muud kohad põlevad põrgukuumuses (mõnel pool oodata kuni 37 °C, 26. mail oli aga Prantsusmaal kuni 40 °C), siis Eestis peab vaatama, et külm midagi ära ei võta: ööl vastu 28. maid võib tulla öökülma. 
Ettevaatust, sest näiteks UK osas see kaart küll eriti täpne pole: selle järgi peaks mul siin Exeteris olema hetkel mingi 15 või 17 või äärmisel juhul 19 kraadi, aga on 23 [Sven-Erik Enno märkus]! Kairo: Tegelikult ei ole. Ta peab lähemalt vaatama lihtsalt. Valima oma piirkonna. Siis ilmub kaardile rohkem ilmajaamu. Ida-Euroopa kohta pole. Aga on Põhja-Eestit näha Soome omalt.
Allikas: http://www.meteociel.fr/observations-meteo/temperatures.php?region=eur2.

Regina Alber. Mulle meeldis see nöörjas tekstuur (27. mail Tartus).

26. mail oli siin madalrõhkkonna edelaserv. Selle mõjul algas päev selgelt, kuid päeva jooksul pilvisus tihenes, ent ilm püsis olulise sajuta. Tuul oli valdavalt loodest ja nõrk või mõõdukas. Soojapiir jäi alla 20 kraadi.
Ilm läheb soojemaks ja sajusemaks: Lääne-Euroopast jõuab kuum õhumass Skandinaaviasse, see puutub kokku palju külmema õhumassiga, mistõttu pilvisus võib tiheneda ja sajuvõimalus suureneb. Ööpäevaga jõuab see palav õhumass kohale ja nii võib 28. mail päikesepaiste toel sooja tulla kuni 27 kraadi. Seejärel üleliigne soojus taandub, kuid vähemalt mõõdukas soojus jääb vähemalt esialgu püsima.

Ilm 26. mail Tartus

25. mail liikus väheaktiivne madalrõhkkond Põhja-Soomest itta. Selle lõunaservas jätkus sajuhoogudega ilm, kohati oli äikest, öösel oli paiguti udune. Tuul on valdavalt edelast, hiljem läänekaartest ja tugevnes. Soojapiir jäi päeval alla 20 kraadi.
Juba öösel arenes Peipsi kohal suhteliselt tugev äikesekolle, mis nihkus edelasse, kuid kaua ei kestnud:

Öine äikesekolle Peipsi kohal (https://www.puuppa.org/~pnuu/salama/).

24. mail liikus uus madalrõhuala Soome põhjaosa kohale. Selle mõjul oli ilm muutliku pilvisusega ja pilves selgimistega, mitmel pool sadas hoovihma, õhtupoolikul oli kohati äikest, sest tsükloni edelaservas liikus Lõuna-Eesti kohale kõrgetes õhukihtides väike külmakolle. Tuul oli enamasti nõrk ja muutliku suunaga, sooja 10...17 kraadi.
Päeval jõuab üle Läänemere madalrõhulohk ja kohatiste vihmahoogude võimalus püsib. Äikeseoht on suurim kollase ja oranžiga värvitud alal:


Heli Maisalu. 24.05.2017 Pärnu ...pisut hiljem kuniks sadama hakkas .


Ott Tuulberg. Hommikune päikesetõus. Joonpilv hullutas 24. mail 2017, kell 05:21; Ipswich, Suurbritannias.

23. mail liikus väheaktiivne madalrõhkkond Soome kohalt kagusse Lääne-Venemaale. Selle mõjul pilvisus tihenes ja hooti hakkas vihma sadama, paiguti oli äikest. 
Sajuhood levisid päeva jooksu kirdesse, kohati oli sadu tugev, oli äikest. Lisainfo: Võimas rünksajupilv põhjustas 23.05.2017 ennelõunal kella 11 paiku Kuri külas Hiiumaal suurt rahesadu ja lisaks esines pilv-maa välke. Tuul oli nõrk või mõõduka tugevusega ja esialgu edelast, hiljem muutliku suunaga või läänekaartest. Soojapiir jäi alla 20 kraadi.
Madalrõhkkond liigub Lõuna-Soomest Peipsi taha ja Eesti jääb selle mõjuvälja. Seetõttu hoovihmadega ilm püsib, Ida-Eestis võib äikest olla. Sooja on vähem kui 20 kraadi.


Heli Maisalu. Pisut vihma Pärnusse toonud pilv(ed).Esimesed kaks (ei ole siin näidatud) on kell 17.36 ja 17.41 Pärnu jõe lähistel Tallinna mnt.Panoraamist alates rannaniidul 18.15-18.25​.

Vahel juhtub, et esimene suurem äikeselaine aastas on samal kuupäeval. Nii nagu 2017. a esimene suurem äikesepäev sattus 23. maile, nii juhtus see ka 2011. a. Äike ja riiulpilv 23.05.2011 Kose lähedal.

22. mail oli Soome kohal oleva väheaktiivse madalrõhuala lõunaserv. See tõi hommikuks saju (sooja tüüpi oklusioonifront), kuid selle järel ilm selgines kiiresti, sest sajuala oli väga kitsas ja liikus jõudsasti idakagusse.
Saju möödudes (pealelõunasel ajal) hakkas edelatuul tugevnema (puhangud ulatusid 15 m/s) ja õhutemperatuur tõusis 15...22 kraadini, vaid saarte läänerannikul jäi oluliselt madalamaks. Alates saartest pilvisus tihenes, kuid sadu neist ei tulnud (peamiselt kiudkihtpilved, hiljem loodeservas ka kõrgkihtpilved)
Edasine ilm. Lohk toob pilvise ja sajuhoogudega ilma. Mõnede mudelite alusel võib kohati äikest oodata, vt näiteks https://www.meteoblue.com/en/weather/forecast/multimodel/tartu_estonia_588335. Sajuvõimalus püsib ka järgmistel päevadel. Erilisi muutusi õhutempeatuurifoonis oodata pole ja öökülmaohtu ei ole või on see väike, kuid siiski suurema tõenäosusega 27. mai paiku.

Põhja-Venemaale on talv veel jäänud püsima: seal on päevaselgi ajal alla 0 °C, kuid Läänemere äärde on jõudnud varasuvine ilm: öökülmaohtu enam pole ja päeviti on kuni 20 kraadi (FMI).

***

Tuleb mõõdukalt soe ja sajuvõimalusega nädal. 

Madalrõhulohu mõjul läheb pilvisemaks ja mõnes kohas võib tulla vihmahoog. Tuul on rahulik ja õhumass üsna soe, nii et öökülmaohtu ei ole, päeviti on sooja valdavalt üle 15 kraadi. 
Nädala lõpuks on oodata ilma jahenemist, mõnes kohas võib tulla öökülma, sajuvõimalus kahaneb.

Vaade 21. mail Laagrist lõunasse.

Esmaspäev, 15. mai 2017

20. nädala ilm (15.–21.05.2017)

Kommentaariumi link
Inimesed on imestanud ja isegi ära ehmatanud ülikõrge UVindeksi näidu pärast (mõnel päeval isegi 12). Andurid on tõenäoliselt katki või kalibreerimisel, nii et praegusel ajal 7st ühikust kõrgemat näitu ei maksa tõsiselt võtta: http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/uv-indeks/.
Eesti UVindeksi rekord on 8,6 ja sedagi vaid mõneks sekundiks juunikuus, kui õhumass on väga läbipaistev ja leidub rünkpilvi, mille servadelt peegeldub UVkiirgus. 

21. mail liikus väheaktiivne madalrõhulohk Läänemerelt aeglaselt ida poole. Nii oli ilm valdavalt selge, üksnes saartel oli lohu mõjul pilvine ja esines isegi sajuhooge. Tuul oli enamasti muutliku suunaga ja nõrk. Päikese toel tõusis õhutemperatuur mitmel pool 20 kraadini, vaid pilvisemas saartel oli rannikualadel kuni 12 kraadi sooja.
Lohu mõju tugevneb aeglaselt ja seetõttu suureneb sajuvõimalus.

Pilvitu Suure-Jaani

20. mail liikus madalrõhulohk Eesti kohalt kagusse ja selle järel tugevnes Läänemere kohal kõrgrõhuhari. See tõi ilmamuutuse: alates põhja poolt ilm jahenes (õhutemperatuur tõusis lõuna pool 26 kraadini, aga põhja pool jäi mitmel pool alla 20 kraadi), kaasnes küll pilvisuse tihenemine, ent vihma sadas peamiselt hommikul Soome lahe ääres ja õhtul Hiiumaal. Läänekaartetuul asendus alates Soome lahest põhjakaartetuulega ja tugevnes lühiajaliselt, kuid mitte palju.
Ilm muutub jahedamaks, aga mitte külmaks. Sademeid võib tulla, kuid näib, et sajukogus jääb tuleohtu kustutamiseks liiga napiks. Enamikel päevadel on õhutemperatuur 14...19 kraadi, öösiti on aeg-ajalt väike öökülmaoht, eriti alates 27. mai paiku.

Tuleoht on muutunud äärmiselt suureks, v.a saartel ja kohati rannikualadel (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/tuleohukaart/).

19. mail oli Läänemere kohal kõrgrõhkkonna loodeserv. Selle mõjul oli ilm suvine: sooja valdavalt 20...26 kraadi (mere ääres kohati jahedam) ja enamasti päikeseline, kuid ida pool vähese või vahelduva pilvisusega, õhtul selgines sealgi. Tuul oli nõrk või mõõdukas ja valdavalt edelast, õhtul kohati läänest
Edaspidi läheb ilm jahedamaks: kui 20. mai on veel suviselt soe, siis järgmistel päevadel jääb õhutemperatuur enamasti alla 20 kraadi.


18. mail oli Läänemere kohal jätkuvalt madalrõhuala kaguserv. See hoidis ilma pilvise, kuid olulise sajuta (lääne pool sadas veidi vihma), merel ja kohati rannikualadel oli udune. Tuul oli valdavalt lõunakaartest, kuid kohati, eriti mõnel pool rannikualadel, muutliku suunaga. Õhutemperatuur tõusis enamasti üle 15 kraadi, vaid kohati (udu all) jäi madalamaks.
Öö tuleb paiguti udune, ent päeval peaks päike välja tulema ja õhutemperatuur valdavalt üle 20 kraadi tõusma (mõnes prognoosis on lausa kuumus http://yle.fi/saa/viro/tartto/). Merele võib udu püsima jääda ja kui see udu tuleb rannikule, siis seal jääb õhutemperatuur 10 kraadi lähedale. Väike äikeseoht on peamiselt kaguservas. 21. maiks muutub ilm siiski oluliselt jahedamaks, aga mitte külmaks. 
Ilmateenistuse sünoptik Helve Meitern: Alates 7. maist on õhutemperatuur teinud vähikäiku ja alles eile jõudis keskmise temperatuuri näit keskmine pikaajalisele rajale. Edasi jätkab õhutemperatuur teekonda juba tavapärast kõrgemat rada pidi. /---/
Reede ja laupäeva tulevad selle aasta kõige soojemad, kui suuremas osas Eestis tõuseb temperatuur üle 20 kraadi. Jahedama ilmaga tuleb leppida meretuulele avatud rannikualadel, kus lisaks võib poole päevast nähtavust piirata tihe udu. Hea uudis on aga see, et ööd on suhteliselt soojad.
Pühapäeval ja esmaspäeval jääme nõrka kõrgrõhuvälja, olulist sadu ei oota ja ka soojalisa tulemas pole. Nädala teisel poolel saavutab ülekaalu madalama rõhuga väli, kohati veidi sajab, kuid põllumehele sellest abi ei ole. Täismahus loe: https://ilm.ee/?516221.

18.05.2017. Loojub. Saaremaa, Orissaare

17. mail oli Läänemere kohal madalrõhuala kaguserv. Selle mõjul alates saartest pilvisus tihenes ja siin-seal hakkas vihma sadama, kuid sajuhulk polnud suur. Soojema õhumassi mõjul tõusis õhutemperatuur juba lõunaks mitmel pool üle 10 kraadi (öösel oli Virumaal kuni –2 kraadi) ja jõudis päikeselisemas idaservas isegi 17 kraadini. 
Tihedam pilvisus ja nõrgad sajud liikusid päeva jooksul itta. Tuul oli lõunakaartest ja nõrk või mõõdukas. Õhtul püsis pilves ilm, kohati sadas pisut vihma ja sooja oli valdavalt üle 10 kraadi.
Edasine ilm. Näib, et öökülmaoht on mõneks ajaks möödas. Alates 19. maist võib sooja tulla üle 20 kraadi. Äikeseoht on küsitav, ent siiski lõunapiiril olemas.


Äike 17.05.2008 Laagris. 

16. mail oli Läänemere kohal kõrgrõhuvöönd. Selle mõjul tugevnes kirdetuul ja ilm läks alates Virumaast pilve, ent sademeid polnud. Sisemaal langes enne pilvisuse tihenemist õhutemperatuur kohati alla 0 °C, kuid pilvede all tõusis taas. Päeval lääne poolt pilvisus taas hõrenes, idaservas siiski alles päeva teises pooles. 
Viimane asjaolu tekitas inimestes rahulolematust ilmaprognoosiga: Mina olen igasugustes ilmaennustustes pettunud. Tänaseks kõik ennustasid päikest ja sooja. Ma pole täna kordagi päikest näinud. Just praegu raadios ilmateade - täna on päikeseline ja kuiv ilm... /---/ Aga ennustused jumala pekkis, /---/ aga kui juba rohkem kui pool päeva pilves on olnud siis võiks nagu "ennustused" muuta vastavalt tegelikusele.  Enne keskpäeva oli http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/4-oopaeva-prognoos/ prognoos selline: Lääne-Eestis päikesepaisteline ilm, Ida-Eestis pilvisus päeva jooksul hõreneb. Sademeteta. Puhub valdavalt põhjakaare tuul 2-8 m/s. Õhutemperatuur on 8...13 °C.
Kokkuvõtteks võib öelda, et prognoos oli õige, kuid väikese nüansiga: sünoptikud pidasid madalaid pilvi anomaaliaks, mida ei pruukinud ette näha, eriti kuna ilma määras antitsüklon. Kommentaariks tuleb öelda, et kevadest sügiseni peab arktilise õhumassi sissetungil arvestama madalate pilvedega (ilmselt õhumassi külmenemine põhjustab teatud õhukihis kondenseerumist, niiskus on päris Põhja-Jäämerelt!?), ilmakaarti vaadates on näha, et Venemaa tsüklon pidi mõju avaldama, täpsemalt sellest lähtuv oklusioonifront. Pilvisuse osas soovitame jälgida http://www.meteo.pl/index_en.php (juhend https://www.facebook.com/groups/eestimaavirmalised/permalink/1915010688524474/), kus meteogrammil on näha ka prognoos pilvisuse kohta eri korrustel.
Õhutemperatuur tõusis valdavalt üle 10 kraadi. Kirdetuul püsis mõõdukas ja nõrgenes alles õhtul. Õhtul langes selge taeva all õhutemperatuur kiiresti, Virumaal isegi alla 0 °C, Narvas tekkis udu.
Ilm järgmistel päevadel. Antitsüklon nihkub itta. Skandinaaviasse jõuab sooja õhumassiga madalrõhulohk. Nii on 19. mail oodata suure tõenäosusega sooja üle 20 kraadi, kuid enne seda tuleb veel paar päeva arvestada kuni 15-kraadise soojuse, pilvede ja kohatise vihmaga.

Kevad Ellu aias (Mooni tänavas).

15. mai päeval määras ilma madalrõhkkonna lääneserv, öösel tugevneb Läänemere kohal kõrgrõhkkond. Selle mõjul oli ilm pilves ja pilves selgimistega, ja kohatise sajuga, lõunapiiril oli kohati äikest ja esines tugevaid sajuhooge.
Kuna osatsükloni kese sattus Liivi lahele ja Edela-Eesti kohale, siis oli ilm üpris erinäoline, eriti soojuse osas: kui põhjarannikul oli juba keskpäeval sooja alla 10 kraadi ja tuul põhjakaartest, siis lõuna pool oli tuul muutliku suunaga ja sooja kuni 15 kraadi, Pärnumaal isegi üle 17 kraadi, sest seal ilm selgines ja õhumass püsis veel soe. Õhtul alates Soome lahest ilm selgines.
Ilm homme ja edaspidi. Tugevneb antitsüklon liigub kagusse, Karjala suunas ja see muudab ilma selgemaks, kuivemaks ja külmemaks. Seetõttu võib oodata öökülma, kuid päikese toel on sooja valdavalt üle 10 kraadi.
18. maiks jõuab kohale soojem õhumass, öökülmaoht väheneb ja päevad muutuvad soojemaks.

Ilmakaart 15. mai kohta. Vahemere ääres on ilm südasuvine, kohati kuum, kuid mida põhja poole, seda külmem. Märkimisväärne on ehk Põhja-Venemaa, kus päevalgi oli kuni -7 kraadi (FMI).

***

Tuleb muutliku ilmaga, kuid kevadiselt soe nädal, võimalik on südasuvine soojus ja äike.

Nädala alguses tekib Kesk-Soome kohal väike madalrõhkkond, mis liigub aeglaselt itta. See toob vihmasajud ja ilma jahenemise.
Soome kohal areneb jaheda õhumassiga antitsüklon. Seetõttu võib 16. mai tunduda karge, kuid päikeselise ilmaga on sooja siiski üle 10 kraadi. Püsib öökülmaoht!
17. maiks nihkub antitsüklon kagu poole ja selle lääneservas jõuab Läänemerele taas soojem õhumass. 19. maiks võib kohale jõuda südasuviselt soe õhumass, kui oodata on üle 20 kraadi sooja. Kas selle õhumassiga kaasneb ka piksevõimalus, pole veel selge.

Kalmer Saar. 14.05.2017. Muhu

Neljapäev, 11. mai 2017

19. nädala ilm (8.–14.05.2017)

Kommentaariumi link 
ILMAHUVILISTE JA ÄIKESEVAATLEJATE KOKKUTULEK 2017
Kokkutuleku läbivaks teemaks on kõigi vabatahtlike ilmavaatlejate koondamine ja tegevuste ühildamine.

Uuenenud kodulehega  Eesti Äikese- ja Tormivaatlejate Võrk otsib uusi huvilisi
Alates 2005. aastast tegutseval Eesti Äikese- ja Tormivaatlejate Võrgul on selleaastase äikesehooaja alguseks valminud uus interaktiivne internetilehekülg, mis asub aadressil https://eav.meteo.net.ee/. Uus lehekülg pakub mitmeid uusi võimalusi ja funktsioone, mis muudavad nii vaatlejaks registreerumise, vaatluste saatmise kui ka saabunud andmete vaatamise kiiremaks ja mugavamaks. 
Näiteks on võimalik päevade kaupa otsida ja kaardil kuvada alates 2015. aastast saabunud ohtlike nähtuste teateid ning alates 2011. aastast saabunud äikesevaatlusi. Edaspidi on interaktiivsesse andmebaasi plaanis lisada kõik alates 2005. aastast saabunud andmed äikeste ja ohtlike nähtuste kohta. 
Mugavamaks on muudetud ka andmete saatmine. Uued veebivormid kohanduvad nii arvutite kui nutiseadmete ekraanidega. Lisaks on nüüdsest nutiseadmete kasutajatel võimalus vaatluskoha asukoht sisestada ühe nupuvajutusega kasutades nutitelefonide GPS mooduli või Wi-Fi võrgu põhist positsioneerimist. 
Ka sel aastal on vaatlustega oodatud liituma kõik uued huvilised sõltumata vanusest ja tegevusalast. Eelnev ilma- või loodusvaatluste kogemus pole oluline, samuti pole vaatluste teostamiseks vaja spetsiaalseid mõõteriistu. Vaatlused võivad olla teostatud nii ühes kohas kui ka erinevates paikades üle Eesti, seega võivad liituda ka huvilised, kes palju ringi liiguvad. 
Vaatlusvõrguga liitumiseks tuleb vaid täita vaatlejaks registreerumise vorm, mis asub aadressil https://eav.meteo.net.ee/registreerimine.php. Kõik liitunud vaatlejad saavad omale kasutajakonto, mille alt on kättesaadav nii vaatluste juhend kui ka vaatlusvormid. 
Registreerumisel soovitame kindlasti liituda ka Eesti Äikese- ja Tormivaatlejate Võrgu uudiskirjaga. Selle kaudu hakkame levitama olulist infot nagu kodulehekülje uuendused. Samuti saadame uudiskirja kaudu iga-aastase Ilmahuviliste ja äikesevaatlejate kokkutuleku toimumisaja ja koha. 
Eesti Äikese- ja Tormivaatlejate Võrgu andmeid kasutatakse äikese ja ohtlike ilmanähtuste sageduse ja leviku uurimiseks Eesti territooriumil. Kuna ohtlikud ilmanähtused on sageli väga piiratud ulatusega, siis on Ilmateenistuse ametlik vaatlusvõrk nende registreerimiseks liialt hõre. Seega on huvilistest ja nähtuste juhuslikest pealtnägijatest koosnev koordineeritud vaatlusvõrk selliste nähtuste uurimiseks ka tänapäeval asendamatu. 

Viljandi- ja Tartumaal 12. augustil 2015 sadanud hiidrahe vaatlused Eesti Äikese- ja Tormivaatlejate Võrgu andmebaasis.

14. mail oli kõrgrõhkkond Venemaa lääneosa kohal ja madalrõhulohk Rootsi ja Soome keskosa kohal. Selline sünoptiline olukord tõi kohale soojema õhumassi. Nii langes hommikuks ainult mõnes kohas õhutemperatuur 0...–2 kraadini, ent öökülma oli siiski veel mitmel pool. Samas mõnes kohas pilvisus tihenes, kuid sadu siiski polnud. Hommikul tõusis päikese toel õhutemperatuur kiiresti üle 10 kraadi.
Päeval läks ilm alates saartest pilve ja hakkas nõrka vihma sadama (radar näitas mõõdukat sadu, ent väga kuivas õhus suurem osa sajust aurustus enne kui jõudis aluspinnani), ida pool oli õhtuni päikeseline. Sooja oli üle 15 kraadi, mere lähedal jäi kohati madalamaks. Tuul oli nõrk ja muutliku suunaga.
Olulist soojenemist võib oodata mõne päeva pärast ja siis on võimalik ka südasuvine soojus. Lisaks prognoositakse äikest, aga kas see ka Eestisse jõuab, on küsitav.

 Rünkpilved 13. mail Kibunas, Harjumaal.

Erinevad pilved (siin kõrgrünkpilved, kuid valdavalt taevalaotuses siiski ülemise kihi pilved) 14. mail Laagris.

13. mail liikus kõrgrõhkkond Eesti kohalt ida suunas. Selle mõjul öösel ilm selgines ja jäi tuulevaikseks, mistõttu õhutemperatuur oli valdavalt –1...–6 kraadi, üksnes kohati rannikualadel soojem. Päeval muutusi ei olnud: püsis enamasti vaikne, ainult põhjarannikul oli kirdetuul tuntavam, ja päikeseline ilm, sooja oli üle 10 kraadi.
Teravmägedel, hiljem Barentsi merel on südatalviselt külma õhumassiga (1,5 km isoterm -10 °C) antitsüklon, mis ulatub Läänemere äärde ja liigub Koola poolsaare suunas. Seetõttu nihkub ka kõrgrõhuhari itta, mistõttu harja lääneservas jõuab kohale soojem õhumass. Öökülm on kindlustatud enamikes kohtades, sest ilm on selge ja vaikne, õhk aga väga kuiv (kastepunkt kohati –10 kraadist madalam http://laguja.meteo.net.ee/obs.html).
15. mail võib soojas õhumassis tekkida tsüklon, mis toob sajuse ilma. Selle ittanihkumisel ilm külmeneb, kuid lund enam oodata pole. Tugevnev  antitsüklon muudab ilma rahulikuks ja selgeks. Kui see jääb Venemaa lääneserva püsima, võib kohale jõuda suviselt soe õhumass ja siis on oodata nädala pärast ka üle 20 kraadi sooja.

Teravmägede kohal asub südatalviselt külm antitsüklon ja see liigub aeglaselt Koola poolsaare suunas. Uuralite lähedal on tsüklon, mis puistab Põhja-Venemaale lund, kohati on ilm tuisune. Antisükloni jõudmisel Koola poolsaare kohale jääb selle hari Eestist itta ja Läänemere idakaldale jõuab soojem õhumass (DWD).

12. mail oli Läänemere kohal kõrgrõhkkond. Seetõttu öösel ilm selgines ja õhutemperatuur oli valdavalt 0...–4 kraadi, üksnes kohati rannikualadel kuni +3 kraadi. 
Päev algas päikeseliselt ja õhutemperatuur tõusis kiiresti üle 0 °C. Sisemaal küll pilvisus tihenes, ent olulist sadu ei tulnud, õhtul hajusid pilved taas. Õhutemperatuur tõusis kohati 10 kraadini, mida soosis nõrk loode- või muutliku suunaga tuul.
Edasine ilm. Kairo Kiitsak: Kauged mudeliennustused tunduvad päris huvitavad. Näitavad, et mai lõpus võivad Eestisse kuumalained jõuda ja just kagus. 2014. aasta mai lõpus jõudis ka suur kuumus ja võimsad äikesed kagust Eestisse.
Meenutades 2014. aastat: Prognoosid muutuvad iga päevaga, aga sellegi poolest on huvitav vaadata millist ilma pakutakse meile maikuu lõpuks. Nagu ikka, siis minu lemmikuks loodusnähtuseks on äike ja mulle meeldib seda vaadelda, selle kohta informatsiooni otsida ning vajadusel ka äikesejahtidel osaleda. Uurisin täna (12.05) GFS mudeleid ning prognoositavalt alates 18. maist peaks esinema Eestis üha rohkem äikest ja konvektsiooni võimalus liigub muudkui paremuse suunas, pean silmas paremat konvektsiooni võimalust. Prognoosid on niivõrd karmid, et 19. maiks on ennustatud väga ekstreemset ilma. Sellel päeval peaks meie kohal olema võimas äikesetorm, LI indeksis on üllataval kombel -8. LI = Lifted Index = temperatuuri vahe üles tõusnud õhumassi ja ümbruskonna temperatuuri vahel. Äikese teke on eelkõige seotud sooja õhumassiga, mis peaks saabuma meile meie idanaabrite poolt, ehk siis Venemaalt. Õhutemperatuur võib päeval tõusta +20 kraadini või isegi kõrgemale. Taoliste ekstreemsete ilma olude tõttu on esinenud Eestis varem ka tornaadosid, kuid mitte väga tihedalt. Alles kaks päeva tagasi esines mõnel pool Eestis äikest ja ESTOFEXI prognoosis oli kirjas, et välistatud polnud ka tornaadode teke. Kuid 10. mail Eestis tornaadosid ei esinenud. Uskumatul kombel õnnestus minul näha, kuidas pilved taevas pöörlesid. Pöörlemine kestis ligi ühe minuti, video sellest: https://www.youtube.com/watch?v=qVEVQhsTSZc
Tulles tagasi äikese juurde, siis maikuu peaks olema prognoositavalt enamasti sajune ja äikeserohke, kuid ilm püsib soojana.

Ilm Tartus: pilves selgimistega, nõrgad sajuhood võimalikud, kuid vihmana (sajujoonte järgi saab aru, http://meteo.physic.ut.ee/webcam/uus/suur.jpg).

Ilmateenistuse sünoptik Merike Merilain: 1. mail lõuna poole sõites tuli päris kevad vastu alles Riias. Leedus õitsesid ploomid, kirsid, Varssavis õunapuud ja kõik tulbid, isegi sirel näis varjulises parginurgas puhkevat. Nädala pärast oli jahedust kogu Baltikum täis ja Eestis endiselt looduses  hall põhitoon ja lendavad mullused lehed. Maa igatseb sooja elustavat kevadvihma, siis tulevad hiirekõrvad kaskedele ja murugi saab roheliseks.
Põhjalaiustel võimutsenud kõrgrõhuala jääb ka lähipäevil Teravmägede lähedusse, kuid kirde- või põhjavool asendub veidi leebema lääne-loodevooluga. Ebamäärane madalrõhuvöönd, mis ulatub Skandinaavialt Põhja-Venemaale lõikab läbi  otseühenduse külma kõrgrõhualaga. Kuid eile oli veel ka viimane arvutus seda nägu, et esmaspäeval tuleb külm veel kord kollitama. /---/ Kas tsükloni möödumisel arktilisel külmal veel siia asja on, ei tea. Meenub 1999. a kevad-suvi, mil viimane öökülm oli vastu 3. juunit, kuid suvi tuli järele ja sai  pikk, väga soe ja päikesepaisteline.

Kalmer Saar. Talv ja kevad. 9.05. Saaremaa

11. mail oli Läänemere kohal kõrgrõhuvöönd. Selle mõjul ilm selgines öösel, läänekaartetuul oli nõrk ja kohati, eriti ida pool, tekkis udu, väga külma ilma tõttu oli kohati härmatist. Õhutemperatuur oli 0...–6 kraadi. See külm väärib eraldi märkimist (uudis täismahus): Tänavune kevad on ilma poolest tõesti täitsa hull, nõustus ilmateenistuse Tõravere meteoroloogiajaama meteoroloog Inge Leitu.
«Täiesti erakordne oli öö vastu neljapäeva,» rääkis ta. «Mul saab suve alguses siin 42 aastat töötatud, aga ma ei mäleta, et 11. mail oleks siin registreeritud nõeljat teralist härmatist. Ööl vastu neljapäeva olid puude alumised oksad kõik härmas! See püsis päris pikalt, algas kell 1.20 ja lõppes kell 6.40.»
Ööl vastu neljapäeva langes Tõraveres õhutemperatuur kella kolme ja kuue vahel –4,2 kraadini. Kuid maast kahe sentimeetri kõrgusel oli veelgi külmem, –8,2 kraadi.
«See on väga jõhker, pealegi oli nii külm pikalt, üle kuue tunni,» rääkis Inge Leitu. «Hommikul kell üheksa olid tulbid varjus veel jäätunud. Selline külm tegi kurja, hävitas kõik, mis polnud kaetud või oli halvasti kaetud. Kaks sentimeetrit maapinnast ongi kõige ohtlikum piir, mis saagile mõjub.»
Päeval pilvisus tihenes ja mitmel pool sadas hooglund ja esines teisigi sademeliike, Simunast kagus oli äikest. Tuul oli valdavalt loodest, kohati muutliku suunaga, sajuhoogude ajal mõnes kohas puhanguline. Sooja oli enamasti üle 5 kraadi, kohati rannikualadel jäi madalamaks, sajuhoogude ajal langes 0 °C lähedale. 

Kairo Kiitsak. Mina polegi vist kunagi varem maikuu esimesel poolel sellist lumesadu näinud oma silmaga. Foto on tehtud Jõgeval 10.05.2017.

10. mail liikus mitmekeskmeline madalrõhuala Põhja-Venemaa kohale, Läänemere kohal oli madalrõhuvöönd. Seetõttu oli öö valdavalt selge ja juhtus nii, et viimase 37 aasta Eesti õhutemperatuuri miinimum mais oli seni –6,6 °C, kuid Kuusikul langes –6,7 °C-ni. 
Päeval hakkas mitmel pool sadama hooti lund, esines teisigi sademeliike, üksikutes kohtades võis olla äikest. Tuul oli valdavalt loodest, mõnes kohas muutliku suunaga, sajuhoogude ajal kohati puhanguline. Sooja oli valdavalt üle 5 kraadi, sajuhoogude ajal langes 0 °C lähedale. 

Marek Karm .Tehtud Tartus EMÜ juures kl 18:15. Tartus käik oli täna jah huvitav selle lume poolest. FB-s: https://www.facebook.com/mtvsuomi/videos/1326366660814986/


Tarmo Hermann. mõned fotod täna õhtul möllanud lumesajust. Sadu ei kestnud küll kaua kuid lühikeseks ajaks läks nähtavus sajus halvaks ja maa läks kergelt valgeks. 10. mai 1999 lumesaju vastu tänane sadu ikka ei saanud.  Tervitusi Laupalt!


Einar Laretei. mõned pildid 10.mai lumesajust Alatskivil. 


Ain Vindi. Kevad 2017. 10.mai.


Kairo Kiitsak. Ilmaolud Jõgeva ümbruses 10.05.2017

Päikeseloojang 10. mail Saksamaa kohal

Nädal on külm ja hootiste lumesadudega (on teisigi sajufaase ja sademeliike), kuid ilm hakkab siiski soojemaks muutuma.
8. mail süvenes Ida-Euroopa kohal tsüklon, mis liikus Venemaa keskoblastite suunas. Teine, kuid hääbuv tsüklon asus Põhja-Venemaal. Nende mõjul jõudis arktiline õhumass Eestini, mistõttu ilm külmenes ja õhutemperatuur päeval enam 10 kraadini ei tõusnud, mõnel pool, peamiselt saartel, sadas märga lund. Kirdetuul tugevnes puhanguti üle 10 m/s.
9. mail muutus õhumass külmemaks ja üle Eesti liikus tugevaid lumesadusid. Eriti paks lumikate moodustus hommikuks kohati Saaremaal, kus lumekihi paksuseks mõõdeti kuni 18 cm (Nõmme külas), vaatlusjaamades kuni 5 cm (Uue-Lõves, vt ka http://www.saartehaal.ee/2017/05/10/saaremaad-tabas-rekordiline-lumesadu/). 
Päeval oli siin-seal jätkuvalt hooglund ja teisigi hoogsademeid, sooja oli enamasti alla 5 kraadi, kuid mõnel pool tõusis siiski 7 kraadini. 
Ilmateenistuse 9. mai lumekaart (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/sademed/). ‎Liidia Luiga‎:  Saaremaa Nõmme küla 09.05.2017 a kell 07.37 Selline hommik täna. Lund 18 cm.