Laupäev, 26. september 2015

40. nädala ilm (28.09.–4.10.2015)

Kommentaariumi link
Vihmajäädvustamisvõistluse tulemused: http://ilm.ee/?514302. Sademetest pikemalt ja mitmekülgselt (slaidid): http://www.upload.ee/files/5234414/Sademed_fotovoistlus.pptx.html ja veebiversioon eelnevast: http://ilm.ee/?514300.
29. septembril pidin viibima Kärdi mälestusõhtul – palun vabandust ebameeldivuste pärast, sest mõned inimesed uurisid, kus on uuendus või teatasid, et nad ei saa jätkata päevaplaaniga, kui pole siit uut infot saanud.

4. oktoobril määras ilma veel Venemaale jõudnud sooja antitsükloni lääneserv. Selles jõudis Eesti kohale suviselt soe õhumass. Nii tuli jaheda öö järel (kohati sisemaal langes õhutemperatuur 0 °C lähedale, oli öökülma) soe päev: maksimaalne õhutemperatuur kerkis 17 °C-ni. Samal ajal tihenes järjekordse põhjatsükloni mõjul pilvisus, kuid esialgu sadu ei tulnud, vaid alles öö hakul liikusid mõned sajuhood üle Eesti läänest itta.
Sellega saavadki soojad ilmad mõneks ajaks läbi, sest põhjatsükloni järel saabub põhjast arktiline õhumass. Selle sissetungi lõuna poole toetab uus läänepoolne antitsüklon, mis võib mitu päeva Skandinaavia või Teravmägede kohal püsida. Sel juhul jätkub arktiline õhumassi juurdevool väiksematele laiustele mitu päeva ja Eestigi saab sellest intensiivsest külmalainest osa, võimalik on mereefekt vihma ja lörtsiga.

Suviselt soe päev Piigandis Kanepi lähedal

3. oktoobril saabus Eesti kohale kõrgrõhuhari, mis hoidis ilma vaikse ja päikeselise. Õhutemperatuur tõusis 12...17 °C-ni, Sõrves kõrgemalegi.
Öö jooksul jõuab lõunast kohale soojem ja ehk ka veidi niiskem õhumass. Selgel ja vaiksel ööl on soodsad tingimused udu tekkimiseks (ei tekkinud laialdselt, rohkem ainult Jõgevamaal). Päev tuleb päikeseline ja ehk veidi soojemgi, kuid hommikune udu võib püsida kohati pea keskpäevani.

30.sept. hummogu pilve! Foto: Andres Kunnus 

2. oktoobri ilma määras üle Skandinaavia ja Soome kagusse tormav aktiivne tsüklon. Selle lõunaservas saabus suviselt soe õhumass, kuid 20 °C-ni õhutemperatuur enam ei tõusnud (ülempiiriks jäi 17,7 °C Kundas).
Eesti jäi sajust puutumata – esialgu ilm isegi selgines ja muutus õhtuks päris päikeseliseks muutuda. Ilm oli väga tuuline (tugevaimad puhangud Soome lahel, näiteks Vaindlool kuni 25,6 m/s).
Soojad, kuid juba märksa vaiksemad ilmad püsivad veel paar päeva, seejärel võib oodata märkimisväärset jahenemist.

Kisub uduseks. 01.10.2015 kell 01.09. Foto: Inga Sõelsepp

1. oktoober algas Lääne-Eestis uduselt, sest öise jahtumisega liitus sooja ja niiske õhu advektsioon. Hommikuks udu siiski kadus, sest tuul tugevnes. Seda põhjustas põhjatsüklonite seeria, mille üks järjekordne soe sektor laotus Eesti kohale, tõstes kastepunkti veelgi kõrgemale, seekord ka Lõuna-Eestis üle 10 °C.
Tihenes ka pilvisus, aga olulisi sademeid ei tule, suurim võimalus püsib Virumaal. Sooja oli sarnaselt eilsega kuni 17 °C (Pärnumaal, Ruhnus).
2. oktoobriks saabub läänest suviselt soe õhumass, kuid samas on ilm tuuline, võib olla isegi tormine. Õhutemperatuur ilmselt 20 °C-ni ei tõuse, aga enamikes kohtades vähemalt 15...19 °C-ni siiski. Ööpäevaga tõrjutakse õhumass vastavalt tsükloni liikumisele itta, tuul nõrgeneb ja ilm muutub jälle jahedamaks. Enne uut nädalat võib soe ja niiske õhumass veelkord Eestisse pääseda.

Oktoober algas järjekordse sekundaarse sooja sektori, mida põhjatsüklonite seerial oli pakkuda, laotumisega Eesti kohale (DWD)

30.09.2015...viimane septembri päikesetõus oli võimas . Tartu. Foto: Valve Karulaas 

30. septembril hakkas veidi pärast keskööd Põhja-Eestisse massiliselt saabuma kõrgrünkpilvi. See oli ilmamuutuse märk: põhjatsükloni lõunaservas laotus soe sektor hommikuks Eesti kohale ja tõrjus külma õhumassi lõuna poole. Hommikuks jõudsid need kõrgrünkpilved Lõuna-Eestisse, kus pakkusid vapustavalt värviküllast päikesetõusu. Samal ajal tugevnes tuul ja öökülm nõrgenes. 
Päev oli soojas sektoris pilvine, aga sademeteta. Õhutemperatuur ulatus 17 °C-ni (Ruhnus), kastepunkt tõusis kuni 12 °C-ni, madalaim oli kagunurgas, kus külma ja kuiva õhumassi mõju püsis veel tugevaim. Seega muutus õhk tunduvalt niiskemaks.
Tekkinud põhjatsüklonite seeria muudab lähipäevade ilma tuuliseks, on nii sooja kui külma õhumassi sissetunge, kuid 20-kraadist varasügisest leitsakut oodata siiski pole. Kõige soojem ja tuulisem on ilmselt 2. oktoober (maksimaalne õhutemperatuur võib ulatuda 18 °C-ni). Samuti ei ulatu Eestini sajud või jäävad need nõrkadeks. 

Hommikuks laotus Eesti kohale põhjatsükloni sekundaarne soe sektor, mis tõi ilmamuutuse (DWD).

30.09.2015.Lepassaares.Septembrikuu viimane hommik. Foto: Leili Kommer

29. septembri ilma määras antitsüklon, mille idatiivas oli õhumass jahe. See oli ka põhjuseks, miks tundus 10...15 °C paljudele inimestele lausa külmana. Ilm oli üsna tuulevaikne ja päikeseline, kuigi rünkpilvi tekkis lõunaks päris palju. Õhtuks selgines taas ja õhutemperatuur langes kiiresti alla 10 °C, keskööks kohati sisemaal isegi 0 °C lähedale – oodata on esimest tugevat hallaööd.  

Idataevas ajal, kui Päike üritab pilvemassiivi alt välja võidelda. Sõmeru, 29.09.2015, kell 07.18. Foto: Kersti Aasmets

28. septembril tugevnes antitsüklon, aga mitte veel piisavalt, et hoida ilm Läänemere idakaldal päikeseline ja kuiv – õhumassivahetuse tõttu tihenes pilvisus, mis segas ülikuu jälgimist. Päevalgi põhjustab sellega seotud lohk pilvisust ja hoovihmu. Õhutemperatuur on sügise algusele kohane, jäädes alla 15 °C. 
Antitsüklon liigub ühes soojema õhumassiga tasapisi ida poole, samas aktiviseerub suurtel laiustel tsüklonaalne tegevus (tsüklonite seeria). Need põhjatsüklonid toovad pigem sooja kui külma õhumassi sissetunge (advektsioone) ja põhjustavad tuule tugevnemist. Suure kauguse tõttu sademeid ei pruugi tulla või on neid Soome lahe ääres.
Nädala lõpuks on oodata uue blokeeriva antitsükloni väljakujunemist Venemaal. Selle põhjaservas algab 2. oktoobril palava õhumassi sissetung. Nii võib õhutemperatuur 4. oktoobriks tõusta koguni 20 °C lähedale. 

Jahe ja niiske õhumass, mille saabumine segas ülikuu jälgimist.

Tuleb sügise alguse kohta üsna tavaline nädal nii õhutemperatuuri kui aktiviseeruva tsüklonaalse tegevuse poolest (eriti 70ndatel laiustel). Esialgu on tendents jahenemisele, kuni nädala teiseks pooleks kujuneb välja uus, senisest madalam temperatuurifoon.
Nädal algab vaatamata läänest läheneva antitsüklonile pigem pilviselt ja sajuselt, sest rõhkkonna äärealadel tegutsev tsüklon pääseb mõjule. Lisaks, antitsükloni idaservas algab põhjast märkimisväärne külma õhu advektsioon (senine soe õhumass asendub palju külmemaga). See tähendab, et õhutemperatuur jääb valdavalt alla 15 °C ja tekib öökülmaoht (nullisotermi saabumine Eesti kohale).
Nädala teiseks pooleks võib välja kujuneda lääne-idasuunaline soe kõrgrõhuvöönd. Kui see jääb mõneks päevaks püsima, võib tulla midagi vananaistesuvelaadset: soojad ja päikeselised päevad, aga jahedad ööd ja udused hommikud. Kui põhjatsüklonid on piisavalt aktiivsed, siis tõrjutakse kõrgrõhuvöönd üsna ruttu minema ja asemele tuleb heitlik ilm tuulte tugevnemiste ja vaheldumisi sooja-külma õhu sissetungidega (advektsioonidega) – see näib tõenäolisem variant.
Veel on võimalik, et heitliku ilma periood jääb lühikeseks, sest tekib uus antitsüklon, mis liigub itta ja kindlustab lõpuks rahuliku ilma. Euroopa mudel on arvutanud oktoobrikuusse koguni kuumalaine: http://www.wetterzentrale.de/pics/Recm1682.gif. Sarnane oli olukord 2000. a oktoobri algul: http://www1.wetter3.de/Archiv/GFS/2000100206_1.gif

Sellist taevast ei väsi vaatamast 26.09.15 Pärnumaal. Foto: Katri Kotkas

Pühapäev, 20. september 2015

39. nädala ilm (21.–27.09.2015)

Kommentaariumi link
23.09.2015 toimus Tõraveres ilmajaama meteoroloog-tehnikute õppeseminar, kus toimus muuhulgas pilvekoolitus. Koolituse slaidid: http://www.upload.ee/files/5215455/Pilvekool_meteoroloogtehnikud.pptx.html ja konspekt: http://www.upload.ee/files/5213345/Pilved_konspekt.doc.html.

27. septembri ilma määras uue antitsükloni idaserv. Kuna selle mõju polnud veel väga tugev, siis avaldasid mõju ka rõhkkonna äärealadel tegutsevad tsüklonid. Seetõttu oli konvektsioon veel üsna märkimisväärne ja nii muutus mõni rünkpilv rünksajupilveks, andes hoovihma (esialgu merel, hiljem sisemaal), kuid laialdast sadu ei tulnud.
Ööpäeva jooksul muutub ilm siiski pilvisemaks ja sadu võib rohkem tulla, sest oodata on õhumassivahetust senisest veelgi külmema vastu.

Rünkpilved (ja kihtrünkpilved) looderanniku kohal 26.09.2015 Laagris.

26. septembri ilma kujundas jätkuvalt Venemaa kuuma antitsükloni (Moskvas ulatus kuumus koguni 28 °C-ni, vt, http://estonian.wunderground.com/history/airport/UUEE/2015/9/25/DailyHistory.html?) servas olev frontaaltsoon ja läänest tasapisi saabuv antitsüklon.
Frontaaltsooni mõjul oli öö udune ja Ida-Eestis jätkusid veel kohatised sajud; pilves ilm püsis seal suurem osa päevast, kuid pärastlõunal pilvkate siiski õhenes. Antitsükloni mõjul taevas alates lääne poolt selgines, kuid looderanniku lähedal arenesid rünksajupilved, mis levisid itta. Laialdasemat sadu need ei toonud, vaid õhtuks üldjoontes selgines ilm suuremas osas Eestist. Sooja oli alla 20 °C.

Udune hommik.25.september.7.14.Muhu, Saaremaa, Estonia. Foto: Margareta Kolk

25. septembri ilma kujundas jätkuvalt Venemaa kuum antitsüklon ja läänepoolne madalrõhulohk. Hommik oli mitmel pool udune, mis hajus kohati alles keskpäevaks. Lõunast lähenes soe front, mistõttu Ida-Eestis hakkas õhtul sadama vihma ja hoovihma, üksikutes kohtades oli äikest, kuid mujal oli olulise sajuta. Sooja oli ühtlaselt 16...19 °C.
Tasapisi tugevneb Suurbritannia antitsükloni mõju. Seetõttu sunnitakse palav ja niiske õhumass eemalduma itta, selle asemele tuleb põhjast palju külmem ja kuivem (arktiline) õhumass. See toob jahedama ilma (päeviti alla 15 °C) ja öökülmaohu, ent aja jooksul liigub antitsüklon itta ja ühes sellega soojeneb ka õhumass.
Hiljem võib tekkida ida-läänesuunaline kõrgrõhuvöönd, milles õhumass on üsna soe, aga oktoobris enam üle 15 °C ei pruugi loota.

Suviselt soe ilm (24. sept) kõrgrünkpilvedega Põltsamaa lähedal. Eero Hermanni foto

24. septembri ilmakujundajateks oli Venemaa kuum antitsüklon ja merel lähenev madalrõhulohk. Nende koosmõjul saabus troopiline õhumass Eestini. Nii tõusis mitmel pool päikeselise ilmaga õhutemperatuur 19...24 °C-ni, kuid kohati, kus ilm oli pilvine ja tuul veekogu poolt, oli tunduvalt jahedam.
Õhtu jooksul pilvisus tihenes ja kohati läks sajule, kuid sadu oli enamasti vähene ja möödus ruttu. Enne keskööd selgines ilm alates saartest uuesti. Äikesevõimalus on praegu  vägaküsitav, aga eks paistab.

Suvepäev Laagris

23. septembri ilma määrab kuuma antitsükloni lääneserv. Mööda seda serva läheneb kagust soe front, mis toob troopilise õhumassi Läänemereni. Senikaua on rahulik ja pilvine, kuid olulise sajuta ilm. Sooja on alla 20 °C.
Öö jooksul on oodata õhumassivahetust. See väljendub eeskätt päeval kõrgemas õhutemperatuuris (vähemalt kohati üle 20 °C) ja kastepunktis. Kuumas ja niiskes õhumassis frontaaltsooni läheduses on üsna arvestatav äikesevõimalus. Eks siis ole näha, mis tuleb – kas soe ja rahulik suveilm või tuleb kohati ka äikest ja tugevat hoovihma.

Ees ootab veel üks suviselt soe päev (allikas).

22. septembril jäi Eesti esialgu tsüklonitevahelisse madalrõhuvööndisse, seejärel antitsükloni loodeserva. Öö jooksul tekkis udu. Hommikul ilm muutus –  Loode-Eesti kohal arenes äike, hiljem levis konvektsioon hoovihmadega sisemaa poole. Sooja oli 12...19 °C.
Järgmistel päevadel tugevneb Lõuna-Venemaa kuum antitsüklon. Selle lääneservas jõuab suviselt soe õhumass ka Eestini. Õhumasside piirialal on hoovihmade ja äikesevõimalus. Külmemaks läheb alles kuu lõpuks, kui ka päevane õhutemperatuur võib jääda alla 15 °C.

Hommikune paduudu enne äikest Laagris.

21. septembri ilma määras kagust lähenev lõunatsüklon. Seetõttu oli ilm enamasti pilves, mitmel pool sadas vihma, kuivem oli saartel, samas ilm oli üsna tuulevaikne. Sooja oli 12...16 °C.
Lõunatsüklon liigub Soome kohale ja seejärel hakkab domineerima lõunavool. See kannab kohale soojema õhumass. Kõige soojem on ilmselt 24.–26. septembril, kui sooja võib olla üle 20 °C. Pikemat kuivaperioodi väga tõenäoliselt ei ole oodata.

Võimsad rünkpilved ja rünksajupilved Jõgeval 20.09.2015. Kairo Kiitsaku foto

Tuleb soe septembrinädal, kuid ilma kujundavad vaheldumisi nii tsüklonid kui antitsüklonid. 
Nädal algab lõunatsükloniga, mis liigub mööda troopilise õhumassi piiri ja Soome lahe idaosa Soome kohale. Eestit mõjutavad nii selle laus- kui hoovihmad, kohati võib olla äikest. Seejärel tugevneb lõunavool, mis kannab põhja sooja õhumassi. Troopilise õhumassi kohalejõudmine on küsitav – see oleneb idapoolse antitsükloni tugevusest. 
Kõige soojem ilm on arvatavasti 24. ja 25. septembril, kui on võimalik õhutemperatuuri tõus üle 20 °C. Seejärel jaheneb uuesti, kuid mitte väga palju.

20.09.2015. 15:10 Stockmanni kõrval, peaaegu tuli selline tunne nagu repliik ühest Eesti filmist: sajab või? selgest taevast või midagi sarnast vist oli. Margus Vilisoo foto

Esmaspäev, 14. september 2015

38. nädala ilm (14.–20.09.2015)

Kommentaariumi link

20. septembril
oli hoovihmadega ilm, üksikutes kohtades oli äikest, sest tsükloni lõunaservas muutus õhumass labiilseks. Tsükloni täitumise tõttu nõrgenes tuul. Sooja oli 14...19 °C. Riiat tabas üpris suurejooneline äike: http://www.meteolapa.lv/galleries/2367/negaiss-20septembra-pecpusdiena.
Järgneva ööpäeva jooksul hakkab ilma määrama lõunast põhja liikuv lõunatsüklon. See on troopilise õhumassi piiriks ja võib tuua tugeva saju, on äikesevõimalus. Pärast lõunatsüklonit tugevneb lõunavool ja saabuma hakkab suures koguses sooja õhku.

Üsna sileda alusega rünkpilve ahelikud 

19. septembri ilma määras tsükloni lõunaserv. See tõi tuulise, pilves ja enamasti kergete sajuhoogudega ilma. Sooja oli  15...19 °C, sajuhoogude ajal vähem.
Kuna tsüklon täitub, siis tuul nõrgeneb, ent kuivemaks ilm ei lähe, sest troopilise õhumassi piir jääb lähedale ja mööda seda liigub põhja väike lõunatsüklon. Seejärel tugevneb lõunavool ja saabub taas soojem õhumass. Seniks jääb õhutemperatuur alla 20 °C.
Kui idapoolne antitsüklon tugevneb piisavalt, võib oodata troopilise õhumassi saabumist 24. septembriks ja siis ka kuni 24-kraadist suveleitsakut, kui ilm on päikeseline.

ECMWF mudeli võrdlemisi dramaatiline väljund 24. septembriks (http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsecmeur.html).


Pilves ja tuuline 24. september ilm.ee kontori akna taga.

18. septembri ilma kujundas Skandinaavias asuva tsükloni lohk. See oli troopilise õhumassi piiriks, mis oli ääristatud äikestega. Lohu ittaliikumisel nihkusid ka äikesed itta – nii oli hommik ja ennelõunal Eestis praeguse aja kohta äikeseline.
Öö oli ebatavaliselt soe – minimaalne õhutemperatuur oli 14...19 °C, seega üks suve soojemaid öid üldse. Hommikul arenesid äikesed merel, mis liikusid Soome, hiljem ka saarte kohale. Samal ajal tugevnes tuul ja alates saartest asendus kagutuul edelatuulega.
Keskpäevaks jõudis sadu kohatise äikesega juba Ida-Eesti kohale ja eemaldus sealt kiiresti idapiiri taha. Ida-Eestis, kus päikeseline ilm püsis kõige kauem, tõusis õhutemperatuur veel üle 20 °C, kuid päeva teiseks pooleks asendus troopiline õhumass juba kõikjal jahedamaga, kuid õhutemperatuur püsis veel üle 15 °C. Päeva teine pool tõi mitmele poole kergeid vihmasabinaid.
Vihmahoogudega ja esialgu tuuline ilm (ajapikku tuul nõrgeneb) püsib mitu päeva, sest ilma kujundavad väheaktiivsed tsüklonid või nende lohud. 24. septembriks tugevneb taas antitsüklon ja idast võib palav õhumass uuesti jõuda Eestini.

Troopilise õhumassi serv on palistatud äikestega (http://www.puuppa.org/~pnuu/salama/). Äikese tegelik levik ööpäeva jooksul: http://www.puuppa.org/~pnuu/salama/arkisto.php?pvm=20150918.

Troopiline päikesetõus Laagris.


Juba kella 10ks jõudis äike kohale. Foto tumedus vastab tegelikkusele (mõned tänavalaternad süttisid).

17. septembri ilma kujundas tsükloni idaserv. Öösel liikus üle Eesti soe front, mis tõi kohale troopilise õhumassi. Frondi järel ilm selgines ja õhutemperatuur tõusis kiiresti üle 20 °C. Samal ajal lähenes merelt veel üks soe front, mis õhtu jooksul liikus üle Eesti ja tõi leitsakulise ilma eeskätt Lääne-Eestisse.
Kuna kuuma ja niiske õhu juurdevool vastu õhtut intensiivistus, oli veel kell 18 enamikes kohtades üle 20 °C, ainult Virumaal ja kohati meretuulega rannikualadel vähem. 20-kraadine troopiline leitsak jätkus kohati ka veel pärast keskööd, enamasti loode- ja läänerannikul, sh Pärnus. Vastu hommikut suureneb alates saartest äikesevõimalus (tõenäosus 40–50 %).
Juba ööpäeva möödudes sunnitakse troopiline õhumass lahkuma. Ebatavaliselt sooja öö järel on tulemas küll üsna soe päev, aga tuul tugevneb ja läheb sajule. Seetõttu võib olla 20 °C vaid vähestes kohtades. Nii lõppeb nädal tavapärase õhutemperatuuriga, kuid ikkagi võrdlemisi soojalt.

Ööpäeva jooksul mõjutavad Eesti ilma kaks sooja fronti (DWD).

Saabunud troopiline õhumass on väga niiske, eriti alumises osas ja seetõttu kastepunkt hästi kõrge (http://laguja.meteo.net.ee/obs/).

Labiilsusindeksid on 17. septembri õhtuks väga head äikese tekkeks (http://www1.wetter3.de/Archiv/GFS/2015091718_48.gif).

17.09.2015 Puhja. Foto: Ülle Loog

16. septembril määras ilma Suurbritannia kohal püsiv tsüklon. Selle idaservas jõudis lõunast kohale soe ja niiske õhumass, mistõttu ilm oli pilves, kohati sadas veidi.
Ööpäevaga jõuab troopiline õhumass Eesti kohale. Sooja frondi järel on loota ilma selginemist ja sel juhul kuni 24 °C (välistatud ei ole veidi kõrgemgi õhutemperatuur), kuid see pole garanteeritud. Kui õhumass on väga niiske, siis võib jääda ilm pilve ja soojagi tuleb sel juhul oluliselt vähem. Äikesevõimalus suureneb vastu 18. septembrit.
Nädala lõpuks on tavapäraste omadustega õhumass tagasi ja õhutemperatuur jääb siis kõikjal alla 20 °C. Uus soojenemine on võimalik pärast 23. septembrit.


16. septembri ilmakaardil on näha troopilise õhumassi piir sooja frondina, mis ulatus Karjalani (DWD).

15. septembri ilma määras lõunast saabuv madalrõhulohk. Selle mõjul tuul tugevnes (kagutuule puhangud kuni 18 m/s) ja pilvisus tihenes.  Alates saartest levis vihmasadu üle Eesti, kuid sajuvöönd oli üsna kitsas ja õhtuks muutus ilm jälle kuivemaks. Kuigi soojust tuli oluliselt juurde, ei olnud tihedama pilvisuse tõttu õhutemperatuur kõrgem, vaid jäi kõikjal alla 20 °C (kõige soojem oli Pakril – 19,2 °C).
Kõige suvisemaks päevaks kujuneb ilmselt siiski 17. september, kui läänetsüklonite mõju on nõrgem, st ei saja ja pilvisus võib olla hõre, samas kuuma õhu juurdevool kõige intensiivsem – sooja võib olla paljudes kohtades üle 20 °C.
18. septembri öö peaks olema samuti südasuviselt soe, st miinimumtemperatuur enamasti 15 °C või kõrgemgi, kuid päeval sunnitakse suur kuumus lahkuma idapiiri taha. Ida-Eestis võib veel olla üle 20 °C, aga mujal läheb juba hommikuks pilve ja sajule, võib olla äikest.
Nädal lõpeb septembri kohta juba mõõdukama soojusega ja kohasema õhutemperatuuriga.


WeatherOnline prognoositav õhutemperatuur 17. ja 18. septembriks. Nii soe on siis, kui ilm on võrdlemisi päikeseline, pilves ja sajuse ilma korral on märksa jahedam (allikas).

14. september algas enamasti lauspilvisusega (selgem oli vaid saartel), sest kagust jõudis üks ulatuslik pilvemassiiv Eesti kohale. Olulist sadu sealt ei tulnud.
Juba ennelõunal algas lõuna poolt ilma selginemine, sest pilvemassiiv liikus loodesse (Soome kohale) ja õhtuks muutus ilm enamikes kohtades selgemaks ja päikeselisemaks. Seal, kus pilves, püsis õhutemperatuur 15 °C lähedal, kus aga selgineb pikemaks ajaks, tõusis 20 °C-ni.
Antitsükloni mõju väheneb ja lõunast saabub madalrõhulohk ühes niiskuse ja soojusega. See toob vihma ja avab tee troopilise õhumassile, mis tugevas lõunavoolus tormab üle Läänemere ja Baltikumi Soomeni.
Ehkki kuuma ja niiske õhumassi kohalesaabumine on juba päris kindel, on mitmeid võimalusi, milline on ilm, sest pole täpselt teada, kui pikka aega see õhumass siinmail püsib, milline on pilvisus ja kuidas on sademetega. On täiesti võimalik, et kuum õhumass avaldub ainult ühes leitsakulises öös (miinimumtemperatuur 18. septembri ööl 13...18 °C), aga võib ka olla tugev udu suurema osas ööpäevast. Samuti jääb variant, et kuumus satub päevasele ajale ja ilm on suhteliselt päikeseline ehk sooja kuni 25 °C.
Suur kuumus taandub nädala lõpuks ja lõunavool nõrgeneb. Üsna eksootilise variandi on arvutanud ECMWF mudel, mille järgi võib jätkuva poolmeridionaalse tsirkulatsiooni toel saabuda lõunatsüklon. Teised mudelid seda ei näita.

Hilissuvine konvektsioon Kibunas

Nädala ilma ülevaade. Tuleb septembri keskpaiga kohta väga soe nädal, mõnel päeval võib olla suviselt soe. 
Nädal algab Venemaal antitsükloni lääneservas veel sajuta ja kohati päikeseliselt.  Idapoolse jaheda õhumassi mõju püsib, mistõttu õhutemperatuur jääb ilmselt kõikjal alla 20 °C. Läänetsüklonite mõjul on oodata tuule tugevnemist. 
15. septembriks jõuab kohale lohk ühes suviselt sooja õhumassiga, aga ka sajuga. Seetõttu on oodata sooja (õhutemperatuur ilmselt üle 15 °C) ja vihmast ilma. Seejärel muutub ilm kuivemaks, aga lõunavool tugevneb, mistõttu lisandub soojust. See peaks tipnema 18. septembril troopilise õhumassi sissetungiga, kui kohale saabub koguni 15-kraadine isoterm. Kui ei saja ja on vähegi päikeseline ilm, siis on lootust ka suviselt kõrgeks õhutemperatuuriks (kuni 25 °C).
Nädala lõpuks tõrjutakse suurem palavus idapiiri taha ja edelast tuleb asemele tuleb mõõdukalt soe õhumass. Selles enam üle 20 °C loota pole, aga üle 15 °C peaks päeviti siiski veel tulema.
Seoses tuulisemate ja pilvisemate ilmade tulekuga on oodata ka oluliselt soojemaid öid: miinimumtemperatuur võib jääda isegi 15...17 °C juurde (17.– 19. septembril).

WeatherOnline prognoositav maksimaalne õhutemperatuur 18. septembriks. Lätti prognoositakse kuni 27 °C (allikas).

Kuuma õhu saabumine väljendub ka nullisotermi rekordilises kõrguses, mis peaks prognoosi järgi tõusma 18. septembriks enam kui 4 km kõrgusele (allikas). 

Pühapäev, 13. september 2015

Uuendused pilvesüstemaatika (klassifikatsiooni) standardis

Pilvi, meie igapäevaseid kaaslasi, nagu nende kohta on öelnud teenekas meteoroloog Milvi Jürissaar, on teaduslikult uuritud vaid paar sajandit. Teadustegevuse alguseks võib pidada tänapäevase pilvede klassifikatsiooni loomist. 19. sajandi alguses hakkasid sellega praktiliselt ühel ajal ja sõltumatult tegelema Prantsuse loodusteadlane Jean-Baptiste Lamarck ja Inglise amatöörmeteoroloog Luke Howard, kuid nad lähenesid probleemile erinevalt. Lamarcki klassifikatsioonil rahvusvahelist edu polnud ja laiemat tähelepanu see ei pälvinud. Howardi süsteem aga oli edukas ja saavutas kiiresti laialdase tunnustuse – sellel põhinebki praegu kasutuses olev ja WMOs tunnustatav pilvesüstemaatika standard.
Tänapäevane pilvede klassifikatsioon lähtub pilvede moodustumisest, välimusest ja aluse kõrgusest – kolmest ülestikku asuvast kõrgustasandist (madal, keskmine ja kõrge), mida rahvusvaheliselt nimetatakse ka etage’ideks ehk korrusteks. 
Pilved jaotatakse
● kolme kategooriasse: kiulised ehk kiudpilvsed (cirriform), kihilised ehk kihtpilvsed (stratiform), konvektiivsed ehk rünkpilvsed (cumuliform) ning lisaks sellele tuuakse vahel välja veel mitmeid tunnuseid ühendavad (alam)kategooriad: rünksajupilvsed (cumulonimbiform) ja kihtrünkpilvsed (stratocumuliform);
● nelja klassi (kasutatakse ka sõna “perekond“): alumised, keskmised, kõrged ja konvektiivse (vertikaalse) arenguga pilved. Mõnikord nimetatakse neljanda klassina suure vertikaalse ulatusega pilvi, kuhu kuuluvad rünksajupilvede kõrval ka võimsad rünkpilved ja kihtsajupilved. Sel juhul paigutatakse madalad ja keskmised rünkpilved (Cumulus humilis, mediocris) alumiste pilvede klassi. Nimetatud põhiklassifikatsioonist on kasutusel ka muid variatsioone.
Neli klassi jagunevad kümneks liigiks ehk põhivormiks, täpsemalt vaata http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/Pilvede%20klassifitseerimine.htm.
Ehkki pilvede vormiküllus on lõputu, pole peetud vajalikuks eristatavate põhivormide ehk liikide hulka liiga suureks paisutada. Seetõttu pole ka eriti tõenäoline, et praegusele kümnele liigile lähitulevikus veel mõni lisatakse. Küll aga võidakse korrastada alamliikide, vormide ja erikujude loetelusid. 

Hetkel veel viimasena defineeritud ja ametlikult tunnustatud korratud kiudpilved (Cirrus intortus) 23.06.2013 Laagris. See erim esineb tavaliselt kogumite ja tompudena, mis koosnevad kõikvõimalikul viisil läbipõimunud niidikestest. Vahel moodustavad need lilleõietaolisi moodustisi või muid kõige fantastilisemaid kujundeid. Selline kordumatu kuju tekib sellest, et pilved asuvad muutlikes õhu liikumise oludes (tuulenihe), kus pilvekiude väänatakse ja põimitakse.

Pikka aega tundus, et pärast 1951. aastal ühe kiudpilvede vormina korratute kiudpilvede (Cirrus intortus) defineerimist on kõik eristamist vajavad erimid juba olemas. 2009. aastal aga lõi Briti pilveentusiast Gavin Pretor-Pinney pretsedendi, viidates vajadusele senist süsteemi täpsustada. Nimelt oli ta talle kui Suurbritannia Pilvevaatlejate Ühingu esimehele saadetud fotosid uurides hakanud märkama üht sellist erimit, mida ei osanud konkreetselt ühegi liigi ega vormi alla paigutada. Ta tuli mõttele, et tegemist võib olla seni tähelepanuta jäänud erimiga ning hakkas seda ideed propageerima. Viimaks tegi ta Maailma Meteoroloogiaorganisatsioonile (WMO) ettepaneku tunnustada seda uue vormina. Ehkki seda ettepanekut alles arutatakse, pandi uuele süsteemiasuka kandidaadile juba esialgseks nimeks Undulatus asperatus, millest me eesti keeles räägime kui lainelis-kaootilistest kihtrünkpilvedest. 
Ehkki kiiret tunnustust ei pruugi tulla, sest rahvusvaheline pilvede klassifikatsioon on siiski standard, mida niisama lihtsalt ei taheta muuta, teatas WMO 2015. a juunis, et uut erimit on kavas tunnustada standardis, ent asperitase nimetuse all, sest nimetus vajab nimisõna, aga mitte omadussõna (asperatus). See kavatsetakse lisada 2016. a avaldatatavasse parandatud ja täiendatud rahvusvahelisse pilveatlasse. Kuna eesmärgiks on atlast paremaks muuta just fotode osas ja Pilvevaatlejate Ühingult on selles osas abi palutud, siis korraldati vastav fotovõistlus, et hankida parim (esinduslik) foto atlase tarbeks: https://cloudappreciationsociety.org/asperitas-competition/

Eestis võis lainelis-kaootilisti kihtrünkpilvi (asperitas) erakordselt ilmekal kujul näha 19.04.2009 Põhja-Eestis. Foto: Ave Maria Mõistlik, kasutatud wikis.

Milline siis on vasttunnustatud erim? Kõige enam sarnaneb see laineliste kihtrünkpilvedega (Stratocumulus undulatus), aga ka teiste laineliste pilvedega. Üldiselt peetakse haruldaseks pilvevormiks, mis kuulub kihtrünkpilvede hulka, sest asub madalamal kui 2 km, kuid ei ole ühtlane nagu on kihtpilved. 
Asperitas on kujult küll laineline (sugulane teiste undulatus-vormidega), kuid väga korratu, koguni kaootilise ilmega. Seda võrreldakse murduvate merelainete vaatamisega altpoolt, st vee alt. Vaatamata oma tormiendelisele välimusele ei ennusta need pilved tormi, kuid siiski on täheldatud, et näiteks Põhja-Ameerika preeriates on pärast hommikusi või lõunaseid asperitas’eid oodata väga äikeselist päeva. 
Laineline välimus viitab sellele, et nende teke on sageli seotud inversioonikihiga, st erineva tihedusega õhumasside piirpinnaga, kus arenevad lained.

Üks asperitase puhang oli 6.07.2015 Lääne-Eestis, fotol Vasalemma kohal. Uudis: http://ilm.ee/?513994

Kas veel mingis osas võiks või peaks klassifikatsiooni muutma? Arvan, et peaks küll, sest praegu ilmavaatlustes standardina kasutatav klassifikatsioon ei ole ühtsel alusel: kui kolm esimest klassi on määratud pilvede alumise piiri kõrguse järgi, siis neljas klass on hoopis pilvede arengu iseärasuste ehk tekkimisviisi põhine (konvektsioon). See viitab tüpoloogiale: klassifikatsioonil on erinevalt tüpoloogiast aluseks mingi üks kindel tunnus, näiteks pilvede puhul aluse kõrgus.
Kuidas sellest probleemist üle saada? Alternatiivina on pakutud suure vertikaalse ulatusega pilvede klass, mis võiks asendada konvektsioonipilvede klassi. Sel juhul on klassifikatsioon ühtsel alusel, st arvestatud pole tekkimise iseärasusi või tekkeviisi. Kuna aga konvektsioonipilvede klass on traditsiooniliselt klassifikatsioonis ikkagi esitatud, st käibel, siis ei saa seda eirata.
Konvektsioonipilvede klass tekitab segadust veel ühel viisil: selgub, et ka kiudkiht-, kõrgkiht- ja kihtsajupilved sobiksid teatud mõttes sellesse klassi. Miks? Sest nimetatud kolme liiki pilved tekivad sageli frontaalpinnal kaldkonvektsiooni tagajärjel. Nimelt on frontaalpindadel sageli õhu liikumine kuni 10 m/s ehk märkimisväärne vertikaalne komponent. Eriti oluline on selline sooja õhu ülesliikumine sooja frondi pilvesüsteemide kujunemisel. Nii tekivad frondipealsete pilvedena kiud-, kiudkiht-, kõrgkiht- ja kihtsajupilved. Tõsi küll, selline frontaalne kaldkonvektsioon ei ole sama, mis rünk- ja rünksajupilvi tekitav konvektsioon, ent  segaduse tekkimiseks on see piisav. 
Lisaks sellele võivad nimetatud liiki pilved tekkida rünksajupilvedest (tüüpiline konvektsiooni tõttu tekkiv pilveliik), kui need hakkavad laiali valguma ja hajuma, st toimub teatav stabiliseerumisprotsess. Niisiis on jällegi nende pilvede tekkimisse segatud konvektsioon ja tõepoolest põhjustab nende pilvede tekke lülitamine klassifikatsiooni rohkem segadust ja probleeme, kui neid lahendab. 
Kui vaadata seda, milline on klassifikatsioon WMO järgi, siis on see küll ühtsel alusel, vt http://www.weatheranswer.com/public/Clouds_WMO.pdf või seda, ent suure vertikaalse ulatusega pilved pole eristatud, vaid lihtsalt alumiste pilvede klassis. Siiski arvan, et on põhjust eristada omaette klassina ka väga paksud ehk suure vertikaalse ulatusega pilved, kusjuures klassifikatsiooni põhinõue – ühtne alus, milleks antud juhul on aluse kõrgus – jääb kehtima. Sinna klassi kuuluksid need pilved, mis asuvad sageli korraga vähemalt kahel korrusel: võimsad rünkpilved (Cumulus congestus), rünksajupilved (Cumulonimbus) ja kihtsajupilved (Nimbostratus). Põhijoontes on ettepanekule sarnane klassifikatsioon olemas Pilvevaatlejate Ühingul, kuid seal on võimsad rünkpilved jäetud alumiste pilvede klassi.  

Pühapäev, 6. september 2015

37. nädala ilm (7.–13.09.2015)

Kommentaariumi link
2015. a 1.06.–31.08. välgud välgudetektoril: https://www.youtube.com/watch?v=7ZkOwIq1hqU&feature=youtu.be
Tartu lennujuhtide Kiidjärve-seminari pilvekoolituse slaidid:
http://www.upload.ee/files/5177007/Pilveloeng_lennujuhid2015.pptx.html

13. septembril püsis antitsükloni ülekaal, kuid selle äärealal läks tuul tugevamaks. Siit-sealt liikusid üle suured pilvemassid, aga sadu neist ei tulnud või minimaalselt (peamiselt Virumaal). Kohati oli ilm täiesti päikeseline. Idapoolse külmema õhumassi mõjul jäi õhutemperatuur kõikjal alla 20 °C.
Läänetsüklonite mõju tugevneb. Üks lohkudest jõuab suviselt sooja õhumassiga paari päevaga Eesti kohale, kuid pilves ja sajuse ilma tõttu ei ole see soojus ilmselt kuigi tajutav. Siiski, vihmase ilma kohta on ikkagi väga sooja ilma oodata (üle 15 °C).
Pärast lohu üleminekut hakkab sisse tungima troopiline õhumass ja oodata võib 15-kraadise isotermi saabumist. Kuna näib, et tsüklonid jäävad küllalt kaugele, siis võib saada otseselt suurest kuumusest osa, st sooja tuleb üle 20 °C, mis muidu pilves ja vihmase ilmaga jääks tulemata.

Võimas kuumus väljendub ka nullisotermi rekordilises kõrguses, mis peaks prognoosi järgi tõusma enam kui 4 km kõrgusele, suvise kuumalainegagi on see tavaliselt vaid 3,5 km kõrgusel (allikas).

12. septembril jätkus antitsükloni mõjul üsna vaikne ja veelgi selgem ilm. Tuule tõttu ei tekkinud hommikuks Põhja-Eestis udu (tegu oleks olnud kiirgusliku uduga), kuid Lõuna-Eestis, kus tuul polnud, tekkis udu. Päev tõi taas kuni 20-kraadise sooja (soojem oli Lääne-Eestis).
Antitsükloni eemaldumine itta kiireneb ja mõjusamaks saavad üsna intensiivsed läänetsüklonid. Siiski näib, et nad ei liigu itta, vaid jäävad Lääne-Euroopa kohale. See tähendab, et praegune idavool asendub lõunavooluga, mis tugevneb. Väga kiire transpordiga võib kohale jõuda troopiline õhumass, mis ei jõua oluliselt transformeeruda, on äikesevõimalus.
Prognoositavate omadustega õhumassi jõudmine nii hilisel ajal Eesti kohale on kindlasti erakordne sündmus. See tähendab ühtlasi, et klimaatiline suvi jätkub või saab isegi hoogu juurde.
Minevikust on leebemal kujul midagi sarnast teada 19.09.2011: http://www1.wetter3.de/Archiv/GFS/2011091912_3.gif, kuid siis oli tegu sulguva sooja sektoriga, mistõttu palava ilma asemel sadas ohtralt vihma ja mitmel pool oli äikest (http://www.puuppa.org/~pnuu/salama/arkisto.php?pvm=20110919).

Viimane ECMWF mudeli väljund näitab, et 18. septembriks peaks kohale jõudma troopiline õhumass 15-kraadise isotermiga 850 hPa pinnal. Tegu on kindlasti erakordse sündmusega. Selline õhumass seaks ohtu päevarekordid: http://ilm.pri.ee/p%C3%A4evarekordid (http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsecmeur.html).

Virmalised Lääne-Virumaalt Simunast vaadatuna 11.09.2015. Kairo Kiitsaku foto

11. septembri ilma kujundas antitsüklon, mille keskme läheduses oli tuul nõrk ja muutliku suunaga, hiljem idast. Hommikuks muutus ilm mitmel pool uduseks, sest põhjast saabus soe õhumass (vt sondeerimisandmetest sooja õhu kihti paarisaja meetri kõrgusel), kuid kohati jäi siiski päris selgeks – siis võis imetleda virmalisi, mis küll nii võimsad polnud kui 10. septembri ööl.
Päeva jooksul udu hajus (püsis kõige kauem Soome lahel), kuid tekkisid rünk- ja kihtrünkpilved, mistõttu ilm päris päikeseliseks ei muutunud. Soojemas õhumassis tõusis õhutemperatuur kohati pisut üle 20 °C. Lapimaal oli sooja 20...24 °C, sest õhumass oli seal kõige soojem ja   ilm ka päikeselisem.
Antitsüklon eemaldub tasapisi itta ja nõrgeneb. Samal ajal muutuvad intensiivsemaks läänetsüklonid, mille mõjul on oodata idavoolu asendumist lõunavooluga, mis ajapikku tugevneb. Seetõttu püsib endiselt võimalus, et südasuviselt soe õhumass jõuab varsti kohale.

Rünkpilved antitsükloni keskosa lähedal Harkus.

10. septembril saavutas antitsüklon lõplikult ülekaalu, mistõttu ilm selgines, tuul nõrgenes, öö muutus külmemaks (miinimum 2,9 °C Kuusikul) ja päev soojemaks (kuni 20 °C).
Sarnane vananaistesuvelaadne ilm (päris vananaistesuvega ei pruugi tegu olla, sest klimaatiline suvi peaks enne lõppema, kuid selle katkemine on vaieldav) külmade ööde, kuid soojade vaiksete ja päikeseliste päevadega kestab nädala lõpuni.
Soojem on õhumass antitsükloni põhjaservas, mistõttu Lapimaal võib sooja olla ka üle 20 °C, Eesti osaks jääb rõhkkonna jahedam lõunaserv. Aja jooksul võib läänetsüklonite mõjul lõunavool tugevneda ja siis on võimalus, et Läänemere idakaldale jõuab südasuviselt soe õhumass. Aga võib minna ka teisiti: tsüklonite lohud toovad küll sooja õhumassi, aga ka sademeid, mistõttu õhutemperatuur väga kõrge ei pruugi olla või tugevneb mõni uus antitsüklon, mis toob praegusega sarnase ilma.

Antitsükloni põhjaosas jõudis südasuviselt soe õhumass Lapimaale (http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsecmeur.html).

Kenad tänahommikused taevakunstnikud. 10.09.2015 kell 09:55 Nõmme Järvel. Margus Vilisoo foto

9. septembri ilma määras läänest saabuv soe antitsüklon. Selle mõjul pilvisus hõrenes ja sajuhooge jäi oluliselt vähemaks, kuid neid oli veel Ida-Eestis. Õhutemperatuur püsis alla 20 °C.
Antitsükloni põhjaosas jõudis Põhjamaadesse väga soe õhumass, mida on satelliidipildil näha valge pilvemassiivina. See antitsüklon jääb ilma määrama mitmeks päevaks ja toob öökülmaohu, kuid üsna soojad ja päikeselised päevad.

Satelliidipildil näitab valge pilvemass sooja õhumassi sissetungi, eriti Rootsi ja Soome põhjaossa

8. septembril püsis veel Venemaa tsükloni mõjul pilvine ja kohatiste sajuhoogudega ilm, kuid mõnel pool oli ka päikest juba rohkejm näha. Jahedas õhumassis oli sooja kuni 17 °C, kuid saju ajal vähem.
Tsükloni mõju ööpäeva jooksul väheneb, sest selle asemele tuleb läänest soe antitsüklon. Nädala lõpuks tuleb see otse Eesti kohale või jääb raskuskese veidi põhja poole, hiljem liigub Venemaale.
See tõotab vaikseid ja suhtelisi sooje päevi (kuni 20 °C), kuid ööd on jahedad, kohati ilmselt öökülmaga, kui kastepunkt langeb alla 5 °C. Kuna prognoosi järgi püsib õhk üsna niiske, siis on tõenäoline udu teke öösiti.

7. septembri hommikuses raadioilmateates öeldi, et on keeristormide oht (sellest vaata 7. sept sissekandes) ja tõepoolest Sõmerul tekkiski üks tornaado. Foto autor on Mart Afanasjev ja ta lisab juurde: "Seda keerist oli ka rakverest näha möllamas.tehtud 13;33."

7. septembri ilma määras Venemaal pöörlev tsüklon. Õhumass Eesti kohal oli labiilne, mistõttu mitmel pool arenes rünksajupilvi, oli äikest ja rahet. Ilmateate järgi püsis ka keeristormide (ilmselt maapüksid või madalatipulistest ülirünksajupilvedest pärit mesotsüklonaalsed tornaadod) oht, arvatavasti üks selline tegi laastamistööd Sõmerul, vt http://www.virumaateataja.ee/3319495/keeristorm-lennutas-somerul-kasvuhoone-ule-paneelmaja#rubriik. Kohaliku elaniku kirjeldus:  Kõige hullem oli see et sealt poolt kus kasvuhoone tuli magas kärus õues väike laps,ei taha mõeldagi mis oleks võinud juhtuda
Jep,meie aknast läks kasvuhoone täpselt ylesse katusele,rebis isegi koridori elektrikapid lahti,toas oli isegi wc potis vee täitsa kuivale tõmmanud,sest wc pott oli seest täitsa kuiv,muidu on ikka mingi vesi sees. See toimus sõmerul minu maja ees. Üks teine elanik teatas: Siin tegi jh korraliku töö ära,kasvuhoone juppe oli terve sõmeru täis,isegi poe juurde lendas.
Õhtu jooksul ilm siiski rahunes ja soe niiske õhumass asendus jahedamaga – ühes sellega stabiliseerub ka õhumass.
Tsükloni mõju pikkamööda väheneb ja läänest lähenev antitsüklon hakkab ilma määrama. Esialgu püsib tuul veel tugev ja lisab ilmale kõledust, kuid sajuhooge ja äikest jääb vähemaks. Alates 10. septembrist peaks ilm juba päris kuivaks ja rahulikuks muutuma. Antitsükloni mõjul püsib rahulik ja selge (hommikud võivad olla udused) mitu päeva.

Tartumaal, Tartu-Põlva maanteel Uhti lähistel. 5.09.2015 kell 16.12. Arvi Rungi foto

30.08.2015 @Pärnu. Foto: Merikene Annuk

Nädala algul kujundab ilma Venemaale liikuv suur tsüklon. See toob esialgu hoovihmu ja kohatist äikest, aga ka tuule tugevnemist. Samas läheb jahedamaks, sest tsükloni tagalas liigub jahe õhumass lõuna poole. Saabuv õhumass siiski väga külm ei ole, aga sellest piisab, et öösel tekiks öökülmaoht, päeviti võib kuni 17 °C. Ühtlasi läheb jahenemisega ka kuivemaks.
Nädala teisel poolel hakkab ilma määrama läänest saabuv soe antitsüklon. See võib tuua vananaistesuvele iseloomuliku ilma: öösiti jahe või väga jahe, kohati ilmselt öökülmad, kuid päevad vaiksed, päikeselised ja soojad (15...20 °C). Soojem õhumass läheb ilmselt põhja poolt mööda, aga kui see antitsüklon jõuab Venemaale, hakkab lõunast soojust lisanduma.

Hilissuvine äike Harjumaal (6.09.2015)