Muutlik nädal. Hilissügis kipub võitlusse eeltalvega. Lund on sügise vältel mõnel pool kuni 3 päeval juba sadanud, aga see on hiljemalt päevaga siiski ära sulanud. Seega on tegu ikkagi hilissügisega.
Hilissügis pressis viimase paari päevaga (kolmapäev ja neljapäev) veel kuni 10-kraadise sooja välja, kuid reedega ilm muutus ja on nüüd märksa kargem. Mõnes kohas sadas ka lund, kuid sajukogus polnud kuigi suur ja lumi maha ei jäänud. Juba reede õhtul asendus paigutine kuiv lumi vihmaga.
Pühapäevaks külmenes ilm uuesti, nii et kohati oli suuremas osas päevast õhutemperatuur miinuspoolel. Alates Ida-Eestist lubati sadu, Ilmateenistus (kergelt modifitseeritud): "Pilves, selgimistega ilm, sajuala levib Ida-Eestist läände, enamasti sajab lund. Puhub idakaartetuul 1–7, põhjarannikul kirdetuul puhanguti 12 m/s. Õhutemperatuur on –2...2 °C."
Seda juhtub harva, et alatest idast hakkab sadama. Kuna praegu valitseb poolmeridionaalne tsirkulatsioon ehk ida- või kaguvool, siis liiguvad pilved ja sajualad idast läände. Ilmakaardil on näha, et Skandinaaviasse ulatub terav kõrgrõhuhari, aga lõunas on madalrõhkkond (ilmselt lõunatsüklon). Nende piirimail siis valitseb idavool.
Valdavalt Eesti ilm ja ilmastik, sünoptilised ülevaated, huvitavad nähtused. /---/ Tallinn selected as a top destination for digital nomads (along with other cities all around the world) https://www.websiteplanet.com/blog/best-locations-digital-nomad/.
laupäev, 28. november 2020
48. nädala ilm (23.–29.11.2020)
esmaspäev, 16. november 2020
47. nädala ilm (16.–22.11.2020)
Soe ja vesine nädal. Õhutemperatuur läheneb rekordile: prognoositakse kuni 12 kraadi, aga päevarekordid jäävad madalamaks https://ilm.pri.ee/p%C3%A4evarekordid. Elame-näeme!
Mis siis tegelikult juhtus? Paugununnurodi. Eks aeg annab arutust ... Aga nüüd asja juurde. Jõgeva ilmavaatlejad andsid teada: Temperatuurirežiim püsis kogu nädala jooksul tavapärasest kõrgemana.
Vaatlusaastate (1922-2019) keskmise järgi on langenud siinkandis ööpäeva keskmine õhutemperatuur kadripäeva paiku juba püsivalt alla null kraadi. Lõppenud nädalal aga kõikus ööpäeva keskmine õhutemperatuur 0,4…9,3 kraadi piires.
Neljapäeval (19.11.) tõusis maksimaalne õhutemperatuur 11,2 kraadini. Varem ei ole nii hilisel kuupäeval Jõgeval sellist kõrget termomeetrinäitu registreeritud.
See kehtib ka ülejäänud Eesti kohta: nädala jooksul läks soojemaks, päädides 19.11. kuni 12-kraadise soojusega, oli vihmane ja tuuline, v.a 18.11., kui päev oli kuivem ja vaiksem. Nädala lõpp oli jahedam, kuid lõppes tormiga.
Kariibi merel tekkis orkaan Iota, mis sai jooksva hooaja tugevaimaks tormiks, tugevnedes 5. kat orkaanini, kus 1-min keskmine tuule kiirus ulatus 260 km/h, puhangud aga kuni 320 km/h, mis on lähedal kolmandikule helikiirusest, vt täpsemalt https://en.wikipedia.org/wiki/Hurricane_Iota. Sellise tugevusega torm sai tekkida, sest merevesi on seal tulikuum, ulatudes 30 °C-ni. Eestis ei ole iialgi nii vägevaid torme, isegi 2005. a jaanuaritorm kahvatub selle kõrval.
neljapäev, 12. november 2020
46. nädala ilm (9.–15.11.2020)
Nädala esimene pool oli tõsine hullumaja. Keskpaiku hakkas olukord rahunema ja on võimalik jälle kirjutada.
Mõõdukalt soe ja rahulik nädal.
Kuigi nädala alguses püsis ilm soe (5...10 kraadi), saabusid üle pika aja ka öökülmad, sest kõrgrõhkkonna mõjul läks ilm selgemaks ja kuivemaks. Ranniku ääres ja kui taevas jäi pilve, õhus öökülma ei registreeritud. 11.11. õhtupoolikul läks üle Tartu ränk hoovihm (radaril oranž kaja; novembri kohta ehk suhteline), kuid äikest sellega ei kaasnenud.
Rahulik ja olulise sajuta ilm püsib nädala lõpuni. Kuigi kõrgrõhkkond esialgu veel ei eemaldu, läheb tuul tugevamaks. Öökülmaoht on väike, sest ilm on pilves, v.a seal, kus selgem (Virumaal ilm selgines ja nt Narvas registreeriti 14.11. ligi –5 °C).
Atlandi ookean podiseb jätkuvalt nagu põrgukatel, purustades aegade rekordeid: tekkis troopiline torm Theta ja orkaan Iota (https://www.nhc.noaa.gov/gtwo.php?basin=atlc&fdays=2). Iota tabab paari päevaga sama kohta, kus Eta ligi kahe nädala eest: Nicaragua ja Honduurase piiriala. Järjekordselt võib Iota paisuda 4. kat orkaaniks.
Lund ja talvist ilma ei paista niipea, ilmselt mitte enne detsembrit. Ilm pole küll rekordsoe, sest kuigi on, siis on see mandri kohalt saabuv õhk ja praeguseks ajaks jahtunud. Aga paljude plusskraadidega on lume asemel ikkagi vihm (juhul, kui midagi sajab).
Ilma külmenemiseks on võimalus detsembri alguses. Kahjuks on selle ilmamuutuse usaldusväärsus väga madal, vaid ca 10%. Pikaajalised arvutused näitavad viimase kahe nädala trendina seda, et talv ei tule rekordiliselt soe. Seega lund näeme eelmisest talvest märksa enam. Võib nõustuda Metsataadi ja Marko Kaasiku prognoosiga: "Uus prognoos lubab soojapoolset hilissügist ja pehmepoolset talve, mis on siiski mõnevõrra külmem, kui kahe viimase kuu prognoos näitas."
Lume ja valgete jõulude võimalus on ikka suurim kõrgustikel ja sisemaal. Arvutused ja ilmamudelid näitavad, et saartel ja läänerannikul on valgete jõulude tõenäosus ~15–20%, sisemaal 45% ja sisemaa kõrgustikel (Otepää, Haanja ja Jõhvi) koguni kuni 50:50. Kahjuks ei võimalda see üksiksündmuste ettenägemist: kui juhtub lumetorm just jõulude ajal, on ilmselt maa igal pool valge, isegi kui ümbritsev aeg on vesine ja soe. Seega elame-näeme!
esmaspäev, 2. november 2020
45. nädala ilm (2.–8.11.2020)
Rekordsoe nädal. Alatskivi ilmavaatleja Einar Laretei, kes on 1970. a katkematult ilma kirja pannud (seega täitub 50. vaatlusaasta), ütles nii: "Oktoober 2020 kujunes mul minu vaatluste ajaloo kõige soojemaks oktoobriks ! 2015 aasta 3.novembril on Alatskivil olnud +12,5". Sven mainis, et Saksamaal tuleb 19...24 kraadi sooja, kuid ei usu, et Eestis küünib soojus 15 kraadini. Seega, elame-näeme!
pühapäev, 1. november 2020
44. nädala ilm (26.–32.10.2020)
Ebatavaliselt soe nädal: tekkis isegi tunne, et Eesti on sattunud Vahemere kanti, kuid vähene valgus näitas, et siiski on geograafiline asukoht jäänud endiseks.
Tuttavatega on seda tavatu soojuse teemat arutades selgunud, et arvamused jagunevad umbes pooleks: ühed neist soovivad kuudepikkust pori ja pimedust, sest siis on soe ja küttearved väikesed, teised eelistavad lund ja miinuskraade, sest siis on valgem ja haiguste-kahjurite levik vähesem. Kui vähemalt 10-kraadine soe jääks püsima, võiks sellega isegi leppida, sest 0-lähedane õhutemperatuur on sellest nirum, olgugi et selline vahemereline soojus tähendab enam sombuseid ilmu (niiskuse vastu ei ole midagi, pigem on väga kuiv õhk ebasoodne, aga virisemist on kindlasti rohkem kuulda).
Praegu paistab, et esialgu jääb vähemalt 10-kraadine õhusoe püsima, aga seda kindlasti mitte väga kauaks, sest see tähendaks, et kolm kuud järjest tuleks üha uusi soojarekordeid. Elame-näeme!
Nädal algas tõusva õhutemperatuuriga. Läänes püsinud aktiivse tsükloni ja Venemaale kinnistunud intensiivse antitsükloni vastasseisus tõi tugev lõunavool vahemerelise soojuse Läänemereni. Eestisse prognoositi kuni 14-kraadist õhusooja, ent jäi sellest siiski kraadi võrra madalamaks. Ilm muutus vihmaseks.
Vaateid Tallinna Teletornist 31.10. (https://www.teletorn.ee/tmp/webcam.php).
Atlandi põhjaossa jõudis parasvöötmeliseks muutunud orkaan Epsilon, millega seostati lisasoojust. Kuigi tsüklon oli ebatavaliselt sügav (minimaalne õhurõhk ~940 hPa lähedal), jäi see siiski liiga kaugele ega mõjutanud Eestit. Tähtsamaks jäi ikka Venemaa intensiivne antitsüklon ja ka Läänemerel paaril päeval püsinud meridionaalne frontaalvöönd.
See -vöönd liikus 28.10. jooksul üle Eesti, tuues rohke saju. Prognoositi ka õhu jahtumist, kuigi see kulges aeglaselt ja ikka ulatus õhusoe veel nii 29. kui 30.10. 10 kraadi lähedale, saartel ja kohati rannikul enamgi.
Nädala lõpu poole jäi Eesti väheaktiivsesse rõhuvälja. Seetõttu tuul vaibus. Üle Eesti liikunud täituv osatsüklon tõi niiskust. Koos jahtumisega tekitas see laialdaselt udu, mis kohati küündis rekordiliseni. Udu intensiivsus oli suurim öötundidel ja andis järele alles päris nädala lõpuks (Virumaal oli udu ja 0-lähedane õhutemperatuur siiski veel ka 1.11. hommikul).
31.10., mida peetakse Halloweeniks, tekitas küsimusi õhtul idataevas rippunud arusaamatult suur ja lopergune kuu. Oli tuttavaid, kes läksid seda haruldast nähtust pildistama, sest Kuu pidavat olema sinine, vt nimetuse järgi: https://earthsky.org/astronomy-essentials/when-is-the-next-blue-moon. Ometigi pöörduti pettunult tagasi, sest Kuu oli hoopiski kollakas. Pidin selgitama, et õhus olev niiskus jms aerosool muudab esialgse sinaka või valge valguse kollakaks ja punakaks, eriti kui taevakeha on horisondi lähedal. Sinikuu tähendab seda, et kui ühes kalendrikuus on kaks täiskuud, nimetatakse teist siniseks. Kui Kuu juhtub olema Maale ebatavaliselt lähedalt, siis on see ülikuu.