Esmaspäev, 31. detsember 2012

Uue aasta soovid

4. jaanuar. Talv on tagasi ja lähiajal on selge tendents selle süvenemiseks. Pikemas perspektiivis võib stabiliseerumine toimuda järgmisel nädalal.
3. jaanuar. Talv pöördub tasapisi tagasi. Laagris oli hommikul 1 cm värske lumekiht ja puud kergelt lumised, õhtul algas uus lumesadu. Ka pikemas perspektiivis on näha ilma külmenemist.

2. jaanuar. Miks on sula ja vihm talvel head: http://blog.maaleht.ee/leilimetsalood/?p=5641.
ETV uudiste lõpus räägiti pisut sulast ja mida see kaasa toob. Üllatas ühe inimese väide, et õige talv pole veel alanud. Tegelikult algas õige talv novembri lõpus ja kestis kuu aega, nüüd tuli lihtsalt vahe sisse. Ei imestaks üldse, kui enam nii stabiilset talveilma ei saagi, kui oli detsembris, kuid seda peab näitama aeg.
...
Toogu uus aasta kõikidele ilmahuvilistele elamusi, huvitavaid sündmusi ja palju huvitavat, mida uurida ja mille üle mõtiskleda.
A. Kallise kokkuvõte lõppevast ilmaaastast: http://www.maaleht.ee/news/loodus/loodusuudised/ilmataat-vembutas-nagu-ise-tahtis.d?id=65453166
S.-E. Enno kokkuvõte 2012. a. ilmastikust: http://web.zone.ee/funnelcloud/uudis_13_01_01.htm.
EMHI kokkuvõte: http://www.emhi.ee/data/img/2012_ilmaylevaade.png
Selline see ilmaaasta meil oli, igaüks sai tunda midagi talle meelepärast, mina näiteks rohkeid sademeid, sest olen sademeteinimene. Kõige rohkem meeldisid aprilli trikid, kui terve dekaad oli talvine ja isegi üks lumetorm, ja novembri ülitihedad udud. 
...
Kuu aega valitses meil tõeline talv. See vormis jugadest huvitavaid jääskulptuure. Selle konkreetse foto tegin Jägala joal (jägal tähendab samblikku, aga seda sõna enam ei kasutata, säilinud vaid kohanimedes).
Jääs Jägala juga


Neljapäev, 27. detsember 2012

Konverents on lähenemas

Tormide (või ka tsüklonite) konverents on juba kahe nädala pärast ehk 10. jaanuaril Tartus. Kava on juba olemas: http://ilm.ee/?510914. Vaadates ettekandeid, siis paistab, et nii mõnigi küsija siin blogis saab sealt vastuse, mis peaks motiveerima kohaletulekut!


ELUS ilmahuviliste sektsiooni koosolek
Viimaste aastate suurtormidest
10. jaanuar 2013 kell 14  LUSi majas

- Kas Eestis kunagi ka ida- või kirdetsükloneid on olnud? P. Post;
-Tormisuse ja kõrge meretaseme pikaajalised kõikumised Eestis - J. Jaagus;
-Torm ajakirjanduses, mõju inimestele, huvitavad juhtumid - A. Kallis;
-2005. a. jaanuaritorm, 9.-10. 2010.a detsembri lumetorm (Monika) - M. Merilain
-Viimaste aastate tormidest läbi fotode - J. Kamenik
-Talvetulvad Eesti jõgedel - A. Järvet

Konverents on kõigile tasuta. Eelregistreerimine pole vajalik. LUSi maja asub Tartus aadressil Struve 2, see on ülikooli raamatukogu vastas. Kodulehekülg: http://www.elus.ee/, kaardil.
Kui on mingeid küsimusi selles osas, siis palun küsige!

Padulumi röögatute räitsakatega 26.12. õhtul Tallinnas. Sellest räägin seal ka.
Ehkki 27. detsembril oli sula ilm, siis järgmiseks varahommikuks tuli nii palju lund!
28. detsembri päeval avanes selline vaatepilt.

Ehkki 30. detsembri päeval hakkas nagu sulale minema, kusjuures sadas ka allajahtunud vihma, siis õhtul sadas jälle tugevat lund, mis andis kuni 4 cm paksuse värske lumekihi südaööks. Video sellest lumesajust: http://www.facebook.com/video/video.php?v=2665052682122&notif_t=video_processed

Kolmapäev, 26. detsember 2012

Eesti looduse vägi

Kui pidevalt elada mingi asja sees, siis ei pruugi selle erilisust või huvitavust tähelegi panna. Küllap on nii ka Eesti loodusega. Näiteks mõned aastad tagasi veetsin talvisel ajal mõne nädala Kanaari saartel ja see andis päris hea pildi sellest, mis on meil ikkagi teistmoodi ja huvitavat, kui lähistroopikas. Muide, huvitav asi või nähtus ei pruugi olla meeldiv. Nii ka ilmaga - kui eilne sula ka oli ebameeldiv ja ei olnud oodatud, siis kahtlemata oli tegu väga huvitava juhtumiga. 
Eesti looduse väärtustest ja eripäradest on väga hästi jutustanud H. Relve. Tema juttu sellest saab kuulata siin: http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=910331
25. detsembril moodustus allajahtunud vedelatest sademetest ligi 1 cm paksune jääkiht. See konserveeris lume, mistõttu sula ei kahjustanud seda. Jääkooriku all säilisid kristallide esialgsed kujud, nagu olid need sademetena langedes.
Jääkoorik ja sellealune kohev lumi

Kui on väga palju lund, siis tasub käia ka suvilas, metsas ja mujal raskesti ligipääsetavates kohtades, sest vaatepilt on vaeva väärt. Selline nägi suvila välja pärast kuu aega kestnud talve, kusjuures sisse pääses ainult ennast käte abiga läbi kaevates.

25. detsembri suured kraadikõikumised

25. detsember tõi kaasa väga suured kraadikõikumised. Kui hommikupoolikul oli veel Põhja-Eestis -10°C-st madalam temperatuur, siis hilisõhtuks oli sula kõikjalt üle käinud ja kl 21ks langes saarte lääneosas temperatuur taas 0°C-st madalamale. Tuul pöördus tsükloni tagalas loodesse, kandes külma õhku kagu poole.
Kl 23 oli kõige külmem Paldiski, kus oli 4° külma, Tallinnas oli õhutemperatuur samal ajal -2°C, aga langes südaööks juba -5°C-st madalamale. Niisiis levis jahenemine läänest itta, hiljem loodest kagusse. On huvitav, et samasugune olukord oli näiteks 24. veebruaril 2010. a.-l, kuid tollal ei jõudnud sula põhjarannikule.
26. detsembri hommikuks langes temperatuur Tallinnas -8°C-st madalamale, kõige külmem oli aga Vihterpalus, kus mõõdeti ligi -12°C. Päeval oli Pandiverel 9 kraadi külma. Samal ajal langes Lõuna-Soomes temperatuur kuni -23°C ja isegi Soome lahel oli 10 kraadi külma. 
EMHI vaatlusandmetest näeb seda olukorda kõige ülevaatlikumalt:


Kuna külma õhu piir jäi Soome lahele, siis jõudis see tuule pöördudes kohe Eestisse tagasi. Näiteks Helsinkisse ei jõudnud sula üldse ja südaööks langes seal temperatuur juba -11°C-ni. Seda näeb hästi FMI graafikult: 
Graafik mõned tunnid hiljem:

Temperatuur samal ajal Lõuna-Soomes:
...ja 26. detsembri hommikul kl 10:
Allikas: Testbed


26. detsembri hommik võttis Tallinnas vastu päikeselise ilmaga. Keskpäevaks selgines taevas ja külma oli 8 kraadi. Samal ajal oli lõuna pool ja eriti saartel tunda sooja õhumassi mõju, mistõttu seal oli taevas pilves. Ega järgmine sadu ja ilmamuutus kaua lasknud oodata - õhtuks levis juba uus sadu ja temperatuurimuutus üle maa.
Päikeseline ilm 26. detsembril Tallinnas

Selliseid suuri temperatuurikõikumisi tuleb ette väga aktiivsete sünoptiliste protsesside korral. Viimaste aastakümnete kõige ekstreemsemat juhtumit on kirjeldanud T. Paljak oma magistritöös:

M. Karmi lahkel loal kasutan sellest erakordsest juhtumist ära ka GLOBE mõõtmiste abil koostatud graafikut Tallinna kohta:

Teisipäev, 25. detsember 2012

Jõulusula ja üldse ilmasse suhtumisest

25. detsembril saabuski Eestisse prognoositud sula. Kella 20se seisuga polnud sula veel Eesti kirdenurka jõudnud (eks täiendan selles osas vajadusel). Tsükloni kese liikus mööda Soome lahte itta ja õhurõhk oli selle keskmes 980 hPa. 
Selles postituses tahaks rääkida ka ilmast ja inimestest laiemalt. Siin keskkonnas olen tavaliselt rääkinud kõikidest asjadest (vahest kommentaarid välja arvatud) erialase pilguga, st püüdnud jätta emotsionaalse külje välja. Seetõttu olen tagasisidet saanud, et tore, et pole vingumist, emotsioone, liigset isiklikku arvamust jne. Ometigi on ilm teatud juhtudel emotsionaalselt väga laetud teema, kindlasti on seda praegu saabunud sula(de) osas. Samas ka muul ajal -  see on igati normaalne, et ilm tekitab tundeid, et see võib meeldida ja mitte meeldida, et inimesed pole mingi ilmaga rahul, vinguvad jne. Miks mitte seda teha? Ilm ei jäta ju kedagi külmaks, eriti teatud olukordades. 
Proovin panna selle põhjuse korralikult sõnastatuna järgnevalt ka kirja. Kuna inimesed elavad õhuookeani põhjas, siis järelikult puutume kogu aeg ilmaga kokku, isegi siseruumides olles. Järelikult on igal inimesel olemas ilmaga mingid kogemused ja sellest lähtuvalt ka mingid ootused. Suuri üldistusi on siin ohtlik teha, kuid võib eeldada, et näiteks suvitajad ootavad suvel mõnd nädalat sooja päikeselist ilma, põllumehed parajalt vihma ja sooja, talvel aga on neid, kes ootavad sooja ja vähese lumega või koguni täiesti sula talve, kuid rohkem siiski neid, kes ootavad parajalt lumist ja mitte liiga külma ilma jne. Ometigi vastavad ootused igal aastal ei täitu, sest ilm ja ilmastik on väga muutlik. 
Milline on siis minu arvamus kõigest sellest? Võtan konkreetsuse huvides sula näite. Rõhutan enda puhul ka seda, et hoian erialase/intellektuaalse poole tavaliselt emotsionaalsest eraldi ja teen vahet meeldimise/mittemeeldimise ja leppimise/mitteleppimise ja viimasest tuleneva rahulolematuse vahel. Kuna mul on see süsteem päris keerukas, siis esitan selle vastava skeemina.
See on kindlasti lihtsustatud, aga ajab asja ära ja annab mingi ettekujutuse. 
Ilma emotsionaalse küljega on seotud ka soovennustused (-prognoosid). Näiteks suvel, kui oodatakse väga äikest, siis sageli juhtub, et nähakse äikesevõimalust seal, kus seda pole või et räägitakse äikesesevõimalusest, kui millestki kindlast, kusjuures usutakse sellesse. Ka kõik suurte tormide jms soovimised kuuluvad sellesse valdkonda. Loomulikult pole ma siin mingi erand ja ikka juhtub, et ehkki mõistes intellektuaalselt mingit olukorda, täpsemalt selle keerukust ja alternatiivide rohkust, siis ikkagi tekib suhtumine või uskumus, kas see juhtub või mitte, eriti siis, kui konkreetne nähtus on seotud suure emotsionaalse laenguga.

Mis siis lõpuks toimus? 24. detsembril arenes Põhjamerel polaarfrondil laine, mis arenes tsükloniks ja jõudis 25. detsembril Läänemerele. Sellega seotud intensiivne lumesadu liikus päeval üle Eesti, kusjuures kõige varem saabus sula ja vihm Saaremaale. Seejärel hakkas Lõuna-Eestis jäävihma (või jäätuvat vihma?) sadama. Põhja pool sadas paksu lund, kusjuures enda kogemusest oli Tallinnas teatud hetkel lumesadu nii äge, et õues olles oli vahepeal raske hingata, sest õhk oli nii suurel määral lumehelvestega täidetud. 


Polaarfrondil arenes laine, mis muutus hiljem tsükloniks.

Lumesadu koosnes vaheldumisi nii suurtest räitsakatest kui peentest helvestest. See oli märgiks sellest, et osa sademetest moodustus külmas ja kuivemas õhus, osa aga soojemas ja väga niiskes õhus (või mõjutas saabunud sooja õhu kiht helveste kleepumist). Kui esialgu koosnes lumesadu mitmesugustest kuueharulistest kristallidest, siis saju lõppedes hakkas eriti suuri räitsakaid langema, kusjuures need koosnesid ainult nõeljatest kristallidest. Viimased on märgiks sulast. Seejärel hakkas sadama tihedat uduvihma (täpsemalt: jäätuvat uduvihma), kusjuures külma oli veel 9 kraadi. See põhjustas jäite või kiilasjää tekke. Järgnevatel tundidel temperatuur tõusis, kusjuures uduvihm vaheldus jäälörtsi ja lumega. 
Tuul puhus kogu päeva idast või idakagust. See näitas, et tsükloni kese liikus otse selle koha poole. Temperatuur tõusis üle nulli pärast kl 20, kusjuures saabus ka vastav lõhn, mis sulaga käib kaasas. Tuul nõrgenes ja pöördus tasapisi üle lõuna edelasse. Lumi esialgu küll eriti ei sulanud, sest tekkinud jääkiht kaitses sulamise eest. Kell 21 sai saarte lääneosas sula juba läbi ja külmem õhk alustas pealetungi. Tsüklon täitus samal ajal.
Vihm miinuskraadidega näitab seda, et kuskil kõrgemal on soe õhukiht. See peab olema piisavalt soe ja paks, et algselt lumena alguse saavad sademed jõuavad vihmaks sulada. Selline kihistus on väga stabiilne, sest külm ja tihedam õhk jääb ju tunduvalt soojema ja niiskema alla (niiskem õhk on väiksema tihedusega, kui kõik muud tingimused on samad). Seetõttu õhk ei segune.
Järgnevalt pilte 25. detsembrist Tallinna lõunaservast.
Hakkas lund sadama

Keskpäeval ilm hämardus, sest kihtsajupilved olid nii paksud (umbes 5 km)

Pärastlõunal algas tõeline lumemöll. Õues olles oli raske hingata.

Tuiskas.

Tugev lumi hakkab nõrgenema.

Õhtupoolikul asendus lumi jäätuva vihmaga. Külma oli veel 9 kraadi.

Pärast kl 20 saabus sula.

Pühapäev, 23. detsember 2012

Ilmamuutusest

Täiendus 24. detsembri õhtul: sula jõudmine kõikjale on endiselt kahtlane, sest külma õhu piir jääb Soome lahele. Seega väiksemgi muutus tsükloni trajektooris võib jätta põhjarannikule jõulude ajaks kas talvise ilma või tuua sula. Kui 24. detsembri päeval pakuti, et sula jõuab ilmselt kõikjale, siis yr.no tühistas kl 20 selle prognoosi ja uus pakkumine on selline, et napilt jääb külm püsima.
http://www.yr.no/place/Estonia/Harjumaa/Tallinn/hour_by_hour.html
Salvestasin selle ka igaks juhuks, sest prognoos ju muutub, niisiis prognoos 24.12. kl 20se seisuga Tallinnale:
...

Möödunud päevad on olnud soojemad kui esialgu prognoositi. Selle ainsaks põhjuseks on pilves ilm. Pilved kaitsevad jahtumise eest. Nendeta oleks temperatuur -25°C-ni langenud. Praegu antitsüklon laguneb ja mõjule pääseb ookeani mõju. Skandinaaviasse jõudnud tsüklonit näeb siin: http://saturn.unibe.ch/rsbern/noaa/dw/realtime/n1b/N19_20121223120743-fc-corrected.jpg, sellega käib ka tugev jugavool, mida näeb siit: http://www.ilm.ee/kola/sat_test.php3
Samas praegu ei ole näha, et sula jõuab kindlasti igale poole. Näiteks Tallinna kohta on selline prognoos, mida toetavad ka teised allikad ja mudelid: 
Weather Forecast
Issued at 00:00  (Local time)  23 Dec  2012 
DateTemperature oCWeather
MinimumMaximum
24 Dec
( Mon )
-15-11SNOW
SNOW
25 Dec
( Tue )
-10-1SNOW
SNOW
26 Dec
( Wed )
-6-2SNOW
SNOW
27 Dec
( Thu )
-7-6SNOW
SNOW
28 Dec
( Fri )
-2-2SNOW
SNOW
Allikas: http://www.worldweather.org/039/c00149.htm

Päris sula jääb kaugemale lõunasse. Ookeanilt tulnud õhumass jõuab piisavalt jahtuda, nii et esialgu talvine ilm säilib (saartel on sula võimalus siiski arvestatav).

Kolmapäev, 19. detsember 2012

Kas ilmaprognoos on kaup või toode?


Alguses mõtlesin, et las ta olla, aga siis sain selle kohta huvitava arvamuse, mis pani mõtlema ja seetõttu kirjutan ka siin: "Põhimõtteliselt on nuriseval kodanikul õigus - ega heausksel tarbijal ei pea olema teadmisi, kuidas iPod tegelikult töötab aga kui see muusika asemel müra väljastab, siis on tarbijal õigus nuriseda. Kui ilmateatest on saanud kaup, siis on igal tarbijal õigus viletsa kauba pärast häält tõsta."

Sellega seoses tekkis mul küsimus, kas ilmaprognoos on siis tõepoolest samasugune toode/kaup nagu telefon, pesumasin või netiühendus? Või peaks sellesse ikkagi teistmoodi suhtuma? Mul on tunne, et kuna määramatus mängib siin olulist rolli, siis ei saa ikkagi ilmaprognoosi suhtuda nagu mõnesse konkreetsesse tootesse.
Küsisin tutvusringkonnas selle kohta ka arvamusi ja sain teada, et ilmaprognoos on info, mis mõeldud inimeste informeerimiseks. Sellise arvamusega võib vast nõustuda.
Kuna arvamusi ilmaprognooside kohta leidub igasuguseid ja kindlasti ei ole suuremal osal inimestel ettekujutust, millega on üldse tegu ja kuidas see toimib, siis peaks seda kuskil selgitama. 
Kindlasti võib nõustuda arvamusega, et ilmaprognoos ei ole kindlate omadustega kaup, sest määramatust on väga palju. Mida pikaajalisem on prognoos, seda suurem roll on kaosel. Sünoptikute ülesanne on leida paljude variantide hulgast kõige tõepärasem/usutavam tuleviku tegelikkus. Seega on endiselt määrav sünoptiku kogemus, intuitsioon jms omadused, mistõttu on ilmaprognoosimine endiselt jäänud suures osas kunstiks.
Ühes loengus küsisin lektorilt, et vana kooli meetodid võivad ju jääda unustusse, kui automatiseerumine jätkub ja mingil hetkel minnakse täielikult üle mudelitele, nii et inimene jääb kõrvale. Vastati midagi rahvalike ennustajate kohta. Siis tekkis mõte, mis see siia puutub, ega ma seda küsinud. Silmas pidasin ikka sünoptiku kui inimese kogemusi, tähelepanekuid ja töövõtteid, mis võivad lõpuks unustuse hõlma vajuda, kui neid korralikult ei dokumenteerita ega talletata kusagil. 
Ilmaprognoosimise kohta on palju huvitavaid võrdlusi ja metafoore toodud. Seda on näiteks võrreldud Ariadne lõnga lahtiharutamisega, sest vaja on saada õige otsa peale, et jõuda tõepärase variandini. 
M. Merilain on toonud hulga huvitavaid võrdlusi ja seoseid, loetlen neist mõningaid: 
1) "Teist laadi loomingu valdkonda kuulub igapäevane ilmaennustus. Seda võiks võrrelda koduse musta leiva küpsetamisega, mis teadlaste valmistatud vahukooretortide kõrvalt sünoptiku maa peale toob."
2) "Halvimatel päevadel, nagu 2005. a. 8.-9. jaanuari torm, meenub tahes-tahtmatult õnnetu Trooja printsess Kassandra, kes sai Apollolt küll ande tuleviku ette näha, aga ka needuse, sest keegi ei uskunud enne, kui karm ennustus täitunud."
3) "Siin meenub vana hea Pöial-Liisi muinasjutt, kellele Mutionu tegi ahvatleva ettepaneku sooja ja turvalise elu jaoks. Pöial-Liisi ihkas vabadust ja päevavalgust, meie aga olemegi tahes või tahtmatult valinud elukaaslaseks Mutionu, sukeldudes tegelikust ilmast kaubanduskeskuste kunstvalgusesse, saateks tümps ja vale ilmateade, millel polegi muidu mingit tähendust, kui ainult erandolukordades."
Kuskil eespool esitati küsimus, kas siis tõepoolest ongi nii, et inimene lükatakse prognoosimise köögipoolelt kõrvale, asendades ta täielikult masinatega? Ka sellele vastab M. Merilain: "Kindlasti mitte. Millegipärast kiputakse nii arvama Eestis, kus ilmatehnika areng alles lapsekingades. USA ning Euroopa suurimad ilmateenistused jätkavad vapralt ilmaennustajate koolitamist, alustades mitte uutest vahenditest, vaid ikka meteoroloogia ABC-st. Meteo-France on oma uue ilmatööjaama Synergie tarkvara arendusel läinud isegi niikaugele, et püüab arvutikeelde tõlkida neid väikseid nüansse, mida kogenud sünoptik võib ilmaarengutes täheldada ja niiviisi mudeleid paremaks muuta."

Teisipäev, 18. detsember 2012

Üks huvitav variant

GFS mudel arvutas uue aasta alguseks väga huvitava arengu. Näha on, et Briti saartel areneb soe blokeeriv antitsüklon. Samal ajal süveneb Venemaa lääneservas ulatuslik tsüklon, mille lääneserva mööda jõuab Põhja-Jäämerelt eriti külm õhumass meieni.
NB! Seda mudeli pakutud varianti ei tasu tõsiselt võtta, arvestades ajalist mastaapi ja sellega seotud määramatust! Kuid see näitab, et ka selline areng on võimalik. Muide, säärane areng, et tsükloni tagalas saabub siia eriti külm õhumass, on juba kolmandat korda esile kerkinud. See näitab seda, et sellise variandiga peab arvestama, aga praegu pole see veel pidevalt välja tulnud. 
Üldiselt on mudelid hakanud aasta lõpuks pakutud sulast üha enam loobuma, sest ehkki Atlandi ookeanil toimuvad väga aktiivsed protsessid ja mõned tsüklonid on väga sügavad, ei tundu sedamoodi, et need jõuaksid aktiivsetena siia. 



Allikas: wetterzentrale.de

Läänevool on juba mitu päeva tugev, aga meil siin külmeneb. Miks?

Paras aeg on endale selgeks teha, mis on NAO indeks:  http://ilmjainimesed.blogspot.com/2012/06/nao-indeksist.html
NAO on kindlasti kõige tuntum, kuid Atlandi ja Euroopa kohta on veel väga palju teisigi indekseid ja tsirkulatsioonide klassifikatsioone, mis sobivad mingiteks muudeks olukordadeks paremini. Näiteks Eesti ilmastikku kirjeldab väga hästi veel Wangengeim-Girsi klassifikatsioon, milles on läänetüüp, põhjatüüp ja idatüüp (vastavalt W-, C- ja E-tüüp). Praegu mõjutab Eestit juba pikemat aega idatüüp, sest õhuvool on kas lõunast või kagust ja talvel on see õhutemperatuuriga Eestis negatiivselt korrelatsioonis, mida saamegi tõepoolest nüüd tunda.
Küsimus postituse pealkirjas:
Jah, tõepoolest on juba mitu päeva Atlandi ookeanilt Euroopale väga võimas läänevool ning üldse lääne pool toimuv on väga aktiivne, mõnel päeval isegi tormiline, kuid meil on siin ilm ainult rahunemas ja külmenemas. Jällegi on põhjus Venemaa püsivas antitsüklonis, mis ei lase Atlandi ookeani mõju siia, ükskõik kui tugev läänevool ka ei oleks. See lõikab selle lihtsalt ära ja nii jääb Eesti ja üldse Läänemere ümbrus kontinentaalse õhumassi mõjutada. 
Sellel 15. detsembri ilmakaardil on näha väga võimas mitmeosaline tsüklon, millega on seotud võimas läänevool, aga Venemaa antitsüklon lõikab selle Kesk-Euroopa kohal ära. Nii jääb Eesti kindlalt kontinentaalse õhumassi mõjutada.
Järgmine ilmakaart paar päeva hiljem. Olukord ei ole muutunud - Atlandi ookean ei pääse kuidagi mõjule.

Pikemas perspektiivis on mudelid arvutanud uue antitsükloni keskme tekkimist Skandinaavia kohale. See hoiab jätkuvalt Atlandi mõju eemal. Aga niipea, kui selle mõju kaob, siis on tee tsüklonitele vaba ja ilm muutub kardinaalselt.

Pühapäev, 16. detsember 2012

Kommentaare ja tähelepanekuid

1) Päris mitmes kommentaaris öeldakse, et jõuludeks lubatakse sula ja sellega juba arvestatakse. Jällegi peab arvestama, et kõik prognoosid toetuvad mudelitele, mille väljund muutub kaootiliselt nädala ja pikema perioodi kohta. Seega jäetakse arvestamata ka ajaline mastaap. Seega nii võib minna, aga mitte tingimata. Näiteks kl 12 GFS mudel näitas Eesti kohale antitsükloni keskme saabumist, mis välistab jõulude ajal sula. Järgmine uuendus võib samahästi näidata jällegi vastupidist pilti. Kindel on küll vähemalt nädalane külma ilma periood (miinimumid -25°...-30°C).
Kl 12 arvutused näitavad Eesti kohale antitsükloni keset, järgmine uuendus võib aga näidata hoopiski tsükloni keset. 

Hea näide prognooside muutlikkusest tuli yr.no-st. Siin on mitmepäeva prognoos Tallinna kohta, mõlemad on välja tulnud 16. detsembril, kuid ülemine on kl 12 ja alumine kl 22 seisuga:

2) Siit jõuame ühe teise kommentaari juurde, mis lõppes sellega, et väga külmaks ei lähe, kuna meri lahti. Läänemeri saab mõjutada õhumasse vaid siis, kui need tulevad üle mere. Kui õhumassid tulevad mandri poolt, siis on see ju mere mõjutamata ja seetõttu ei tähenda mere lahtiolek midagi, v. a. rannikualadele ja saartele ning sedagi siis, kui tuul on küllalt tugev ja mere poolt. Sama arvamus on ka sageli kevadel - kuna meri on külm, siis ei saa soojaks minna. Ometigi on praktiliselt igal kevadel soojalained saabunud juba aprillis ja vahel varemgi, kui meri alles vabaneb jääst või on vähemast veel väga külm. Seega ei saa meri ikkagi takistada soojade või külmade õhumasside jõudmist. Mere mõju on märkimisväärne saartel ja rannikualadel ning sedagi siis, kui tuul on küllalt tugev ja mere poolt, et mere mõju kanduks maismaale. Mõnekümne km kaugusel sisemaal on aga isegi siis mere mõju võrdlemisi väike.
Kokkuvõtlikult on Läänemeri kohalike kliimaerinevuste tekitaja, aga konkreetse ilma puhul võib selle mõju olla tühine või puududa, seda isegi rannikualadel, kui tuul on maa poolt või väga nõrk. Ka Saaremaa ja Hiiumaa siseosas on lahtise mere puhul olnud olukordi, et külma on üle 20°C, aga rannikujaamad näitavad vaid paari külmakraadi. Niisiis ei välista lahtine meri veel väga külma ilma. Seda tõestab ka järgnev nädal.

Reede, 14. detsember 2012

Kagutorm

15. detsembril on oodata kagutormi. See tekib suure baarilise gradiendi tõttu, mis on hästi näha igalt isobaare või isohüpse kujutavalt ilmakaardilt:

Neljapäev, 13. detsember 2012

700. postitus: tsüklonite trajektoorid ja sula

Küllap iga vähegi ilmahuviline teab, et talvisel ajal sõltub ilm iseäranis palju sellest, millist teed tsüklonid liiguvad: kui põhja poolt, siis on üldiselt väga muutlik ja soe, kui lõuna poolt, siis tavaliselt talvine. Ometigi võib ka nii olla, et aktiivsed tsüklonid liiguvad põhja poolt, aga meil püsib ilm külm ja talvine. Sellist tsirkulatsioonimustrit tuntakse lõhestava blokeeringu nimetuse all.
Selle loogikat näeb hästi ühe USA meteoroloogi (J. Haby) joonisel:
Siin on näidatud, et kesksel kohal on antitsüklon, millest nii lõuna kui põhja poole jäävad jugavoolud ja seal liiguvad tsüklonid. Nagu nimetuski ütleb, on läänevool lõhestatud. Keskele võib talvisel ajal jääda vaikne, külm ja pakaseline ala, mida nii põhja kui lõuna poolt ümbritseb soe, tormine ja tavaliselt sulailm. Näiteks 2010. a. alguses oli selline olukord, et Eestis arenes nädala vältel paks härmatis, ilm oli vaikne ja talvine, kui samal ajal saabus Lapimaale sula ja tormine ilm. Ka kaugemale lõunasse, kus antitsükloni mõju lõppes, jäi tsüklonaalne ja soe ilm.
Üldse on atmosfääri blokeeringu tekkimine antitsüklonite korral tõenäolisem, sest need ei allu juhtvoolule ja võivad ettearvamatult liikuda. Kui mõni antitsüklon jääb pikemaks ajaks paigale, siis ongi blokeering tekkinud. Harvem on selle põhjuseks tsüklon, sellisel juhul peab see olema suur, väheliikuv ja läänevoolust eralduma.
GFS mudel on sellise olukorra meile arvutanud 24. detsembriks:
Selgelt on näha kiilukujulist antitsüklonit, milles on väga külm õhumass. Samal ajal transpordivad tsüklonid sooja ja niisket õhku Põhja-Skandinaaviasse. Kaugemal lõunas tegutseb ulatuslik lõunatsüklon, mille põhjaservas kandub külm õhumass edelasse. NB! Arvestama peab ajalise mastaabiga. Eelmine mudelijooks näitas midagi täiesti erinevat. See näitab, et nii pika aja jooksul võib kõike juhtuda.
13. detsembri EMHI madalate lennutasandite kaart:
Siit on näha, et täna külmetame tsükloni soojas sektoris, külm front märgib aga, et edelast ja lõunast tuleb külma juurde. Seega ei pruugi tsükloni soojas sektoris alati olla soe ilm.
Järgnevalt näeme 13. detsembri öiste miinimumide kaardilt, et tõepoolest on meist kaugel lõunas äärmiselt külm ilm, Aadria merega piirnevates riikides oli isegi kuni -27°C, mille kõrval Eesti -3°...-9°C tundub lausa palav. 

Kölni ülikool

Kolmapäev, 12. detsember 2012

Talve püsivusest

Praegusest olukorrast Met Office: http://metofficenews.wordpress.com/2012/12/10/how-the-pest-from-the-west-will-beat-the-beast-from-the-east/
Praegu tundub, et stabiilne olukord väga kaua ei püsi. Väga tõenäoline, et paari nädala pärast murravad tsüklonid läbi ja siis tuleb Eestile omaselt muutliku ilmastikuga talv. Arvatavasti algab peale ka trall suladega, kuid see sõltub täpsemalt tsüklonite trajektooridest. Kui need peaksid sattuma lõuna poole, siis talvine ilm säilib, kui põhja poole, siis vahelduvad sulad kiiresti külmade päevadega, aga sadav lumi kompenseerib sulamise ja nii võib lume paksus ka suureneda. Sedasi oli viimati üleeelmisel talvel.
Siin on näha üks versioon läbimurdest:

Igaks juhuks olgu öeldud, et selline olukord on usutav, aga millist teed pidi tsüklonid hakkavad liikuma, võib selguda alles paar päeva varem.
Eestile on iseloomulik  muutlik ja suladega talv. Pikk, nädalaid kestev suladeta aeg on kindlasti erandlik.  Praeguse seisuga on veel päris palju neid kohti, kus pole kaks nädalat sula olnud.

Teisipäev, 11. detsember 2012

Märkusi talve kohta

Suladeta talv on juba kaks nädalat kestnud. Samal ajal ei ole ka päris külmaks läinud, ainult paaril ööl on olnud -10°C-st madalam. Eesti on napilt pakasest pääsenud, sest mitmel korral on Soomes ja isegi Lõuna-Rootsis olnud -25°C-st madalam. Eesti on jäänud barokliinsesse tsooni, milles tekivad ja liiguvad lõunatsüklonid. Samal ajal on talvise ilma taganud Venemaa antitsüklon, mis on tegelikult Siberi kõrgrõhkkonna laiendus. Kui seda ei oleks, siis oleks meil eelmisele aastale üsna sarnane ilm, kui veel detsembris ajas üks torm teist taga, vihma sadas kui ämbrist ja sooja oli tihti üle 5°C. Niisiis on Venemaa antitsüklonil stabiliseeriv roll. Niipea, kui see kaob, siis muutub talv kohe ebastabiilseks. Ilmekalt on näha stabiliseerivat rolli siit.
Vahet ei ole, mis Atlandil toimub, sest niikaua, kui Venemaa antitsüklon püsib, ei pääse lääne pool toimuv mõjule ja Eesti jääb kindlalt talve haardesse. Suurbritannia lähedal on 950 hPa tsüklon, Venemaal aga 1060 hPa antitsüklon, seega rõhuvahe üle 100 hPa!

Selgitust vajab kindlasti veel sulaga seonduv. Mõned rannikujaamad on aeg-ajalt näidanud temperatuuri üle 0°C. Kas tegu on sulaga? Ei pruugi olla, sest see võib-olla ainult meretuules nii. Tõepoolest, lähem uurimine on senini kinnitanud, et juba mõni km sisemaal pool või seal, kuhu merelt tuul ei puhu, ka saartel, on temperatuur ikkagi alla 0°C olnud, kuid vaatlusjaamad on vähemalt saartel üksnes rannikul, mistõttu tekibki mulje, et tegu on sulasituatsiooniga. Isegi kui nii see ka oleks, siis sisemaa pool on novembri lõpust saadik temperatuur pidevalt 0°C-st madalam olnud ja seega pole ühtki sulapäeva olnud.
Sula pole ette näha, sest Venemaa antitsükloni tugevnemiseks on eeldused olemas ja see tähendab ilma külmenemist mõne aja pärast. Mudelid näitavad, et see peaks nädala pärast juhtuma.
11. detsember. Järjekordne lõunatsüklon tõi lund ja selle idaservas saabus Venemaalt soojemat õhku. See paistab hästi siit välja, kus on rohelisem ala:
Samas temperatuur on seal 0°C-st madalam ja seetõttu sula ei tule [täpsustus: vaatlusandmete järgi on siiski ka üle nulli, vt  http://www.meteo.nw.ru/weather/lo_meteo.php]. Üldse on näha, et kõikjal, nii lähemal kui kaugemal, on temperatuur 0°C-st madalam (11.12. hommikuse seisuga, hiljem olukord muutus). 
Hooajaprognoos näitab soojavõitu talve: http://origin.cpc.ncep.noaa.gov/products/people/wwang/cfsv2fcst/htmls/euT2me3Mon.html Selle eelduseks  on kindlasti Venemaa antitsükloni kadumine.