Kolmapäev, 28. oktoober 2020

43. nädala ilm (19.–25.10.2020)

Kommentaariumi viide

Turvaanalüütikud kuulutasid blogi lõplikult turvaliseks alles nüüd, nii et saab jälle edasi minna.

Nädal algas külmalt: 19.10. tõi mitmele poole esimese lumesaju. Mõnel pool oli ainult nõrk märja lume sadu, aga oli kohti, kus tekkis mitme cm paksune lumekiht, mis võimaldas ehitada lumememmi jms. Kuid see lumi sulas õhtuks. Üksikutes kohtades oli äikest, vt kaarti.
Õhutemperatuur püsis 19.10. lõunani 0 °C lähedal, aga päeva teises pooles pilvisus hõrenes ja päikese mõjul tõusis õhutemperatuur siiski enamikes kohtades 5 °C lähedale või kõrgemale, mistõttu lumi sulas. 
Külma õhumassi mõjul ja selgineva taeva all langes 20.10. öösel mõnel pool õhutemperatuur õhus alla 0 °C, nt Jõhvis ja Jõgeval vähemalt 2 °C-ni. 20.10. päeval tõi ilmamuutus soojema õhumassi, nii et õhutemperatuur lähenes lääneservas 10 °C-le, oli vihmahooge. Esialgu jagus ka päikesepaistet; õhtul tekkis halo. 
21.10. päev oli juba valdavalt soe ja vihmane. Õhutemperatuur tõusis kohati lääneservas juba üle 10 kraadi piiri, üksnes Virumaal jäi 5 °C lähedale või isegi madalamaks (Narvas). Siiski oli Jõgeva- ja Virumaal veel tugevat öökülma. Jõgeva ilmakokkuvõttest: Teisipäeva ja kolmapäeva vahelisel ööl (juba enne keskööd) langes minimaalne õhutemperatuur Jõgeval 2,1 kraadini, mis oli selle sügise esimene tugev (<2 °C) öökülm siinkandis. Kell kaks öösel hakkas juba vihma sadama ja kolmapäeva hommikuks tõusis termomeetrinäit kolme soojakraadini.
Aga neid öökülmi kummalgi ööl ei juhtunud kaugeltki kõikjal, nii et ikka veel ei olnud üsnagi mitmel pool õiget öökülma.
22.10. oli kõikjal väga soe (üle 10 kraadi) ja tugevalt vihmane (enamikes kohtades üle 10 mm/d). Tekkis tunne, et kevad või suvi on uuesti tagasi. Hommikul oli veel õhk kõledavõitu arvatavasti suurest õhuniiskusest, aga õhtupimeduses võis juba tunda vahemerelist soojust. Soojuse ja ilmamuutuse tõi kaasa edelast Soome lõunaossa liikunud aktiivne tsüklon.
23.10. oli soojuselt sarnane, kuid mitte enam nii vihmane; päeva teises pooles pilvisus hõrenes ja oli ka päikest näha. 
24.10. päeva esimene pool oli peamiselt sajuta ja kohati päikeseline. Päeva jooksul pilvisus tihenes ja hakkas vihma sadama (õhtul). Õhk enam nii soe, kui kahel eelneval päeval, enam polnud, aga siiski  kraad üle või alla 10 °C piiri.
25.10. oli osatsükloni mõjul pilves, kuid sadu ei olnud kuigi suur, valdavalt alla 2 mm/d, v.a Valgas. 


19.10. Raasikul kell 10:47. Autor Merle K. Pildi valmistas ette ja saatis Werner Daffe.


Sügisene Männikjärve raba 24. oktoobril. Vello Kepparti foto


Soe ja sombune vaade 25. oktoobril pilvepiirilt (Teletorn, https://www.teletorn.ee/tmp/webcam.php).

Laupäev, 17. oktoober 2020

42. nädala ilm (12.–18.10.2020)

Kommentaariumi viide

Esimene tõeliselt sügisene nädal, kuid kardetud või oodatud (kuidas kellelegi) öökülm ja märg lumi / lumekruubid jäid reedeni ära. Siiski registreeriti 15.10. hommikul Valgas ja Võrus tugev vihm lumega, kuid kõrge õhutemperatuuri (~6 °C) juures. Kas seda arvestada, on vaieldav.
17.10. varahommik oli küll külm ja õhus kohati miinuskraade, nt Kuressaares –3,3 °C, ei teinud see märgatavat kahju taimedele. Keskpäevaks oli juba üle 8 kraadi sooja.

Loojang 14.10.'20 Pärnus. Werner Daffe foto

Kontrastina pühapäevaga (11.10) oli nädala alguse (12. ja 13.10.) ilm oluliselt jahedam, ehkki päikese kaasabil oli õhusooja veel üle 10 kraadi. Mõlemil päevil ületas ööpäevane sajuhulk paiguti 5 mm piiri, ent sajukogus oli olenevalt kohast äärmiselt erinev. 
14.10. ilm oli väga soe ja sajuta, kuid mitte rekordiline. Järgmiseks päevaks õhk jahtus, vaid saarte rannikutel jäi veel 10 kraadi piirimaile. 16.10. oli õhutemperatuur juba kõikjal alla 10 kraadi piiri js üksikuis paigus nõrka öökülma. Jahenemise põhjuseks oli Islandil ja Põhjamerel tugevnenud kõrgrõhkkond, mis sattus kergesse vastasseisu Venemaa madalrõhkkonnaga. Nende mõjul valitses põhjavool ja külm õhumass jõudis ka Eestini.
Kõrgrõhuhari tugevnes Läänemerel ja tõi rahuliku ilma, ent sajuta kõikjal läbi ei saanud. Kuigi algul prognoositi märga lund ja lumekruupe juba reedeks (16.10.), seda siiski ei juhtunud (Jõgeval märgiti siiski ka märgi helbeid).
Ilm muutus põhjalikumalt pühapäeval (18.10.), kui Soome kohale jõudis aktiivne tsüklon, mis tõi kaasa tuule tugevnemise ja rohke saju. Kuna esialgu liikus õhk lõunakaartest põhja, oli õhk soe, kohati ise üle 10 kraadi ja sadu esialgu vihmana. Aga õhtul algas loodest külma õhu sissetung ja sellest ka Jõgeval märjad helbed. Tuul siiski kuskil tormini (21 m/s) ei küündinud.
Atlandi ookean püsis rahulik, kuid tormid ei lasknud end kaua oodata.

Kolmapäev, 14. oktoober 2020

40. nädala ilm (28.09.–4.10.2020)

Kommentaariumi viide

Soe suvehõnguline ilm jätkus, kuigi pikad ööd ja värviline loodus olid märgiks, et enam polnud juulikuu. Paar päeva olid siiski ka sügisilmelised. Ööpäeva keskmine püsis suvele vastav ja öökülmi polnud.


Päike reedel (2.10.) kell 16:56. Vello Kepparti foto

Nädal algas pilvisuse tihenemisega. Seetõttu jäi õhutemperatuur eelnevatest päevadest madalamaks, kuid põhjarannikule jõudsid pilved kõige hiljem ja seetõttu registreeriti päikeselises Tallinn-Harkus 19,9 °C. Sünoptiline olukord jäi püsima: Venemaa intensiivse kõrgrõhkkonna lääneservas saabus kaguvoolus niisket sooja õhku, ehkki õhumass jahtus eelnevate päevadega võrreldes.
Teisipäev oli pilves ja sadas vihma, kuid sajukogus ei olnud suur, pigem oli see uduvihm; põhjapoolsed maakonnad jäid valdavalt sajuta. Pilves ilma tõttu oli nii päev kui öö üsna sarnase soojusega: 10...17 °C.
30.09. hakkas ilm lõuna poolt selginema ja päikese mõjul oli ilm seal soojem. Kuhu jäi pilvisem ilm, seal püsis õhutemperatuur sama nagu eelmisel päeval. Päikeseloojangu ajal siiski selgines taevas kõikjal ja õhutemperatuur ühtlustus, jäädes üle 10 °C.
1.10. oli pilvisus vastupidine: lõuna pool pilvisem ja ilm seega jahedam, põhja pool aga selgem ja soojem. Kus päikest oli enam ja briis mõjule ei pääsenud, oli ligi 20 kraadi sooja (Virtsus 19,2 °C).
2.10. püsis sarnane olukord, kuid taevas oli tugevasti hägustatud: üle Eesti liikus Ida-Ukraina ja Lõuna-Venemaa põlengute suits. Mõnel pool, nt Tartumaal, meenutas see suitsumass pilvkatet, mis takistas õhul soojenemast ja seetõttu jäi seal õhusoe alla 15 kraadi piiri. Põhjarannikule jõudis tihedam suits alles päikeseloojangu eel, nii et päevane teravam päikesepaiste soojendas õhu ligi 20 kraadini.
3.10. ei toonud olulist muutust (päikeseline ilm) ja õhk pisut jahedam. Arvatavasti oli põhjus tugevnevas tuules, sest seni oli ilm olnud peaaegu tuulevaikne, kuid nüüdne tugevam tuul segas õhu paremini läbi ja õhutemperatuur jäi 2 m kõrgusel madalamaks. See oli märgiks lähenevast ilmamuutusest.
4.10. tõi madalrõhulohk vihma, kohati kuni 6 mm, mistõttu oli see nädala sajuseim päev. Ka tuule tugevus ulatus iiliti kuni 17 m/s. Seega üks väheseid tõelisi sügisilmu nende paari nädala jooksul!

Teisipäev, 13. oktoober 2020

41. nädala ilm (5.–11.10.2020)

Kommentaariumi viide

Kuna blogisse häkiti sisse (ilmselt eesmärgiga pääseda ülikooli võrkudesse), siis tegevus peatati; sisu vastu huvi ei tuntud. IT-mehed on nüüd turvalisuse taastanud!

Sündmus / tähtpäev: 5. oktoober on ühe ebatavalise sündmuse tähtpäev: 2002. a tuli lumi maha ja algas eeltalv. See on teadaolevalt varaseim eeltalve algus. Kahjuks on teatmikes ekslikult märgitud alati 6.10.2002 Kunda, aga see ei saa olla õige, kui päev varem sadas tõenäoliselt mitmel pool Harjumaal (ja võib olla ka mujal paks lumi maha, sest muude paikade kohta ei tea), sh Laagris vähemalt 5 cm lumi  (lauslumi) maha ja väga külm ilm jäigi püsima.
Kahjuks on selle tähelepanuväärse olukorra kohta minimaalselt andmeid ja infot. See vajaks arhiivides tuhnimist. Niipalju, kui teabenõudeid oleme üliõpilastega seoses sademete, õhutemperatuuri ja lumikatte teemadel teinud, siis andmetes ei kajastu 5.10.2002 lumesadu. Kuna see oli laussadu, mis kestis tunde, pidi see haarama suurt maa-ala.
Hüpotees on selline: kuna andmetes on märgitud: "Lumikatte paksus kell 6:00 UTC cm, mõõdetud manuaalselt", siis pidi 5.10. sadanud lumi järgmiseks hommikuks olema sulanud ja see suur lumesadu koos lumikatte tekkimisega ei kajastu neis andmetes. Kui on analüüsitud klimaatiliste aastaaegade saabumisi näiteks nende lumikatteandmete põhjal, siis on loomulikult andmelünga tõttu nt eeltalve algus hilisemaks määratud. Juurde tuleks otsida ka vaatlejate kirjapandud andmed (sajufaas, algus- ja lõpukellaaeg, intensiivsus), sest need on tihedamad kui kord ööpäevas mõõdetud lumikate.
Varem võis saada vastavaid andmeid siit https://www.wunderground.com/history/daily/ee/tallinn/EETN/date/2002-10-5 (see on Tallinna Lennuväli), aga need on eemaldatud teadmata põhjusel (veel mõne a eest oli seal kirjas ka sajufaas, äikese olemasolu jms), võimalik, et ligipääs puudub või andmed on kustunud. Natuke on päeva kirjeldatud http://ilmjainimesed.blogspot.com/2010/10/5-oktoober-2002-lumi-maas.html
NB! Ilmajaamade automatiseerimisega alustati 2003. a ja esimeseks oli Paldiski ilmajaam. Seega anduritest mingisuguseid andmeid ei saa. 

Punetav ginnala vaher 10. oktoobril Jõgeval. Vello Kepparti foto

Oli väga soe nädal: ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsis 13 kraadi lähedal ja öökülmi polnud. Nädala vältel muutus ilm siiski külmemaks: nädala alguse päikeselisest ja rekordilisest 20-kraadisest soojast kuni pühapäeva 15-kraadise soojuseni, seega langustrend oli aeglane.
Õhutemperatuuri poolest üllatas ehk enim nädala lõpp, sest suve (või vananaistesuve?) lõppu prognoositi juba reedeks, aga isegi veel pühapäev (11.10.) oli veel enamasti suviselt soe ja päikeseline, mitmel pool võis näha võimsaid pilverünki. 
Mõned päevad tõid vihma ja äikest (viimast enamasti saartele, üksikuid välke oli ka Soome lahel). Aga üldiselt oli nii sademete kui tuule poolest väga rahulik.
Pilvestikud olid ebatavaliselt mitmekesised.

***

Atlandi ookeanil märatses 4. kategooria orkaan Delta, mis liikus üle Kariibi mere ja Mehhiko lahe USA lõunarannikule. 


Orkaan Delta 8. oktoobril (NHC).


Orkaan Delta 9. oktoobril Mehhiko lahel, kui ta tugevnes (NASA GOES-16).

Neljapäev, 1. oktoober 2020

39. nädala ilm (21.–27.09.2020)

Kommentaariumi viide

Kuna hullumaja tööl ja mujal on muutunud leebemaks, on võimalik tegeleda blogiga. 

See oli suviselt soe nädal. Illustratsiooniks võib tuua Laine ja Vello Kepparti ülevaate Jõgevalt: Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus nädala jooksul Jõgeva ilmajaama andmeil 12,6...16,5 kraadi piires, mis ületab vaatlusrea (1922-2019) keskmist kolme kuni kaheksa kraadi võrra.
Öökülma siin kandis ei esinenud. Kõige jahedamal ööl (kolmapäeval) langes minimaalne õhutemperatuur 5,6 kraadini ja teistel öödel langes madalaim termomeetrinäit 9,6…12,7 kraadini.
Päevane õhutemperatuur tõusis neljal päeval üle 20 kraadi. Kõige kõrgemale (24,5 °C) tõusis maksimaalne termomeetrinäit õhus kolmapäeval, mis andis Jõgeva vaatlusreas septembrikuu viimase dekaadi uue äärmusnäitaja. Sellised eelpool kirjeldatud soe ilm on tavapäraselt iseloomulik südasuvisele ajale, mitte septembri teisele poolele pärast sügisest pööripäeva. [Mitmus muudetud ainsuseks, kus vaja.]
Eesti kuumapooluseks kujuneski Jõgeva. Ka põhjarannikul, Pärnus ja mujalgi tekkis järjestikku mitmel päeval uusi soojarekordeid, millest Tallinna kohta https://ilm.pri.ee/p%C3%A4evarekordid. Mitmel pool lõunamaakondades uusi rekordeid ei tulnud, sh Tartus. Põhjaranniku soojarekordeid võimaldas lõunakaartetuul, mis tõi maismaa kohal üha soojeneva õhu põhjarannikule. Pärnus on ilmajaam linnas, mis arvatavasti mõjub täiendavalt soojendavalt. Jõgeva ilmajaam on Pedja jõe orus, mis vaikse ilmaga soojeneb või jahtub (olenevalt aasta- ja päevaajast) ümbrusest tugevamini.
Esialgu saabus ebatavaline soojus tugeva läänevooluga ookeanilt, aga seejärel lõunakaartest (see oli troopiline õhumass!), sest Venemaal tugevnes ja jäi püsima intensiivne kõrgrõhkkond, kuid Lääne-Euroopas aktiivsed tsüklonid. Suurem kuumus andis järele alles 28.09., sest ilm läks pilve ja õhumass jahtus. Kõige soojemaks kohaks jäi päikeseline Tallinn, kus registreeriti veel 19,9 °C, mis enam uut päevarekordit ei andnud.
Kas tegu oli vananaistesuvega või pärissuvega, on vaieldav. Suve lõppemise tunnuseks võib pidada öökülma või mingit väga jahedat perioodi umbes augusti lõpus või septembris. 38. nädalal (17.09.) viis torm suvise sooja ja algas mitmepäevane jahe periood, milles 20.09. ööl oli paiguti nõrka öökülma. Seega võib pidada nii vananaistesuveks kui ka jätkunud suveks või siis eristada kohti vastavalt oludele.

25.09. südasuviselt soe ilm Tallinnas. Troopilise õhumassi ja suure niiskuse tõttu on taevas valkjas,  nii et see ei olnud suits, millest väga palju räägiti.

Kuigi kõrgrõhkkonna ülekaal polnud kuigi tugev, olulisi sademeid enamikes kohtades ei tulnud ja paljud päevad olid päikeselised. Siiski, 24.09. arenes Läänemerel külma frondiga seotud äikesevöönd, mis õhtuks ja ööseks jõudis Saaremaale ja Pärnumaale. Liivi lahelt jõudis keskööks Pärnusse äike, mida tuttavad kirjeldasid seda metsiku äikeserajuna. Järgmisel päeval oli hoovihma veel Lääne-Eestis, kuid äikest enam mitte.

Arenev äikesevöönd 24.09. Läänemerel. Kuvatõmmise valmistas ette ja saatis Werner Daffe.