Sügise esimene tuisk

GFS-i prognoos

Eesti kohale prognoositakse intensiivse tsükloni teket. GFS näitab maksimumi saabumist Peterburi lähistel (967 hPa). Selle tagalas on kiire arktilise õhumassi sissetungi oodata.
Praeguseks on põhjarannik saanud kostitada mereefekti lumega (lake-effect snow), lõuna pool aga on laussademed muutunud vähemalt lörtsiks, saartel ja edela pool veel vihm.

Sat24-lt näeb selgelt mereefektiga seotud konvektsiooniriba põhjarannikul.

EMHI hoiatused:

Eesti   25.10.2012 13:25

25.10. õhtul läheb Eestis sadu üle lörtsiks. Intensiivsem on sadu Lõuna-Eestis. Õhutemperatuur langeb 0ºC ümbrusse.  26.10. öösel sajab hooti lund ja lörtsi, intensiivsemad on sajuhood Kagu-Eestis ja Peipsi ümbruses ning Lääne-Eesti saartel ja rannikualadel. Loodetuul tugevneb saartel ja rannikul 13-18, puhanguti 25 m/s. Õhutemperatuur langeb sisemaal alla 0ºC.  26.10. päeval tuleb lisaks sajuhooge lume ja lörtsina, intensiivsem on sadu saartel ja rannikul. Loode- ja läänetuule puhangud ulatuvad rannikul 25, sisemaal 18 m/s. Liiklusolud muutuvad libeduse ja paiguti ka halva nähtavuse tõttu väga keeruliseks.

Nädalaprognoos     25.10.2012 14:51

Ilma ülevaade 26.10. - 1.11.2012.a. Tähelepanu! Lähipäevade ilm on väga jahe. Öösiti langeb õhutemperatuur alla 0°C, päeval tõuseb vaid napilt üle 0°C. Ettevaatust liiklejaile! Teed muutuvad libedaks! Reede (26.10.) öö hakul liigub äge madalrõhkkond Eesti kagupiiri tagant edasi kirdesse ja selle intensiivsed sajuhood ulatuvad Kagu-Eestisse ja Peipsi ümbrusse. Tuul pöördub loodesse ja tugevneb eelkõige Lääne-Eesti saartel ja rannikul, pärast keskööd tõusevad puhangud 22-25 m/s. Pole välistatud, et intensiivne külma juurdevool võib hommikul puhangud kuni 30 m/s tõsta. Õhutemperatuur on sisemaal 0..-3, rannikul kuni +2°C. Päeval tuleb sajuhooge lisaks. Tuul tugevneb ka sisemaal, puhangud tõusevad 18, võimalik et ka 20 m/s. Õhutemperatuur tõuseb 0°C ümbrusse, rannikul kuni +3°C-ni.

Eesti muutlik ilm

13. aprillil jõudis Eestisse väga soe õhumass. Samal ajal läks ilm pilve, sest üle liikus lõunatsüklon. Seetõttu oli pilves ilma tõttu sooja kuni 14°C, kuid otse piiri taga mõõdeti ka kuni 20°C, näiteks Pihkvas 19°C. Õhtul liikus äike üle saarte lääneserva Läänemerele. Äikest registreeriti 13.4. kl 21 Vilsandil, mistõttu on kevade esimene ametlikult registreeritud äike.

14. aprill oli pilves ja tuuline, õhtul hakkas sadama lörtsi ja lund, kuid vist ainult Laagris, sest mujal ütlesid kõik, kes ilma vaatasid, et tuleb vihma ja vaatlusandmetes ka ei registreeritud vihmast midagi muud. Samal ajal oli kõikjal Lõuna-Eestis ilm pilvitu ja sooja rohkemgi, kui siin põhja pool. 1,5 km kõrgusel näitas sondeering temperatuuriks -4°C, mistõttu lumi on võimalik, kuid see oleneb plusskraadidega õhukihi paksusest.
15. aprillil oli ilm selge, nõrga tuulega ja seetõttu kevadine, erandiks rannikualad, kuhu merelt saabus külm udu.

Järgnevalt foto lumest. See maha ei jäänud, sest sadu oli hootine ja lühiajaline.

EMHI vaatlusandmed samal ajal

Satpilt 15. aprilli hommikust. Läänemerel on näha kihtpilvi, mis põhjustasid udu ja jõudsid saarteni.

Selge ilm 15. aprillil

Edaspidigi jõuavad Eestisse lõunatsüklonid. 2008. a. aprillis kujundasid ilma samuti lõunatsüklonid, kuid need tõid rohkem äikest ja sooja. Seekord jõuab järgmine lõunatsüklon Eesti idapiirini, mistõttu sooja pole loota. Arvestama peab ka lume võimalusega. Kui lumi tulebki maha, siis vaid enimalt kaheks päevaks. Suurim võimalus lumeks on 17. aprillil. Meenutagem, et näiteks 2010. aastal sadas lund viimati kevadel 4. mail ja viimane lörts tuli 8. mail Paldiskis.

Lumi 6.-7. aprill

Praegune ilm meenutab 2003. a. aprilli lumetormi, ka kuupäevad on peaaegu samad, kuid olukod on siiski palju leebem. Mõned pildid 6. aprilli õhtust ja 7. aprillist. Ülevaadet saab ka http://www.ilm.ee/index.php?510059

6. aprilli lumesaju algus




























Õhtul jätkus lumi.












7. aprill

Lumest

12. jaanuaril jõudis Eestit mõjutama kiiresti süvenev tsüklon, mille keskmes langes õhurõhk alla 970 hPa. Eestis oli õhurõhulangus kuni 9 hPa 3 tunni kohta. Seejärel tsükloni itta liikumine peatus ja 13.1. hakkas see täitudes ja aeglaselt liikuma lõuna poole. Ilm külmenes ja tasapisi hakkas tuiskama ning lumesadu tihenes.

14.1. liitus ka järveefekt ning tuisk jätkus. Pärastlõunal, kui sadu hõrenes, siis jäi lumekristalle uurides silma see, et üle 90 % langevatest lumekristallidest moodustasid kaetud sambad (capped column). Aastate jooksul ei olnud kordagi näinud, et nii suur hulk lund moodustavatest kristallidest oleksid sellised. Tavaliselt on neid vähe. Sellised kaetud sambad tekivad siis, kui alguses soosivad pilvedes olevad keskkonnatingimused sammaste teket, kuid seejärel liiguvad kasvavad sambad pilveosasse, kus on soodustatud plaatjate kristallide teke. Seetõttu hakkavadki sammaste otsad kasvama plaatjateks. Mõne minuti pärast olukord muutus järsult, sest äkitselt hakkas pilvedest langema massiliselt lumehelbeid - hõre sadu muutus intensiivseks ja koheselt muutus ka lumekristallide koosseis: enam polnud ühtki kaetud sammast, vaid ainult kas ebakorrapärased kristallide tombud või sellised kogumikud, nagu oleksid "tüüpilised" kuuetipulised kristallid pooleks lõigatud ja siis lõikekohalt omavahel ühendatud.
11. jaanuaril oli vähemalt Tapal tugev lumesadu. Siis õnnestus üsna palju näha jää kaksistumise tulemusena tekkinud 12-harulisi kristalle.

EMHI lumekaart

Kuigi sel aastal jõudis lumi Eestisse väga hilja, siis ometigi on lumikatet juba olnud. Esimesed lumekaardid ehmatasid igal juhul ära, näide:

.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
Andmeid tuli nimelt liiga vähestest jaamadest ja seetõttu osutus programmi pakutud interpoleerimine ebasobivaks. Kui andmed tuleksid ka nendest jaamadest, kus lund ei ole, siis saaks pildi paika. Igal juhul on asi hetkel väga jama, sest isegi ilmast (meteoroloogiast) mõnevõrra teadlikud tuttavadki ei saanud aru, milles on probleem, näiteks seda kaarti vaadates olid nad kindlad, et lund oli ka saartel, kuid tegelikult ei olnud. Ka teistel detsembri lumekaartidel ilmnes see probleem, vt tänast kaarti: http://www.emhi.ee/index.php?ide=21,253
EMHIst öeldi selgituseks vaid seda, et viga tekkis interpoleerimisel ja kuna kaart koostatakse automaatselt, siis kipuvad vead sisse tulema, lisati veel, et püütakse kaardid paremaks teha, aga see võtab aega. Ikkagi jääb arusaamatuks see, et kuidas siis möödunud talvel kõik töötas suurepäraselt (automaatne kaardi genereerimine, andmed jne), kuid nüüd järsku mitte? Programm peaks lihtsalt need jaamad, kust saabuvad andmed, et lume paksus 0 cm, lihtsalt arvesse võtma ja ongi kõik.
Maiuspalad vandenõuteoreetikutele: http://www.youtube.com/watch?feature=player_embedded&v=s_ATdELe5hY ja http://www.alabamawx.com/?p=55225. Teisele juhtumile on selgitust lihtne leida, see on Kelvin-Helmholtz, kuid esimene on hetkel mõistatuslik, millega täpselt tegu.

Teadusuudis lumest

Kuna Eesti jääb nii külma piirkonda, kus isegi väga soojadel talvedel, nagu praegune, on lumi tavaliselt nähtuseks, siis peaks lumega seonduvaga kursis olema: http://www.usatoday.com/tech/science/story/2011-12-18/snowflakes-form/52049686/1?csp=34weather&utm_source=feedburner&utm_medium=feed&utm_campaign=Feed%3A+usatoday-WeatherTopStories+%28Weather+-+Top+Stories%29

Kui laupäeval (17.12.) sadas lund, siis kõik helbed koosnesid nagu kokkukleepunud liivateradest ehk klappisid täpselt sellega, nagu uudises olev peategelane iseloomustab levinuimaid lumekristalle. Põhjuseks ikka see, et sademed moodustusid kihtsajupilvedes, mis on vertikaalselt väga ulatuslik pilvemass. Aga väga täpselt, miks just sellised, ei tea keegi. Igal juhul on maailma meedia hakanud selle temaatika vastu huvi tundma, sest mujalgi on sarnaseid uudiseid (physorg näiteks).

Lumehelvestest

Jaanuari Horisondis ilmub artikkel lumehelvestest. Püütakse leida vastus küsimustele, kuidas lumi tekib, miks on lumehelbed kuueharulised ja kas tõesti on kõik lumehelbed ainulaadsed. Kui varem oli Horisondis ilmapiiri rubriik ainult 1 lk, siis nüüd laiendati seda 2 lk-ni, mis võimaldab rohkem selgitavaid illustratsioone kasutada ning paremini ja mitmekülgsemalt teema lahti seletada. Kaugemas tulevikus on plaan alustada pilvedeteemalist sarja, millesse saab haakida konkreetselt vaatluse all oleva pilvega seotud aktuaalseid nähtuseid, a la tihe udu või inversioon, jäävihm jmt - kihtpilvedega otsene seos jne.
Sellega seoses avastasin, et Met Office, mis on Suurbritannia ilmateenistus, kirjutas siin http://www.metoffice.gov.uk/learning/snow/how-is-snow-formed lumehelveste kohta. Seal antakse üpris primitiivne ülevaade lumest (NB! Kasutan lund sademete, paremini väljendudes hüdrometeoride, tähenduses, mitte aga lumikatte tähenduses, mille kohta kõnekeeles öeldakse ka lumi), ebatäpsusi on juba selle tekkimise kohta. Lume tekkimisel võib öelda, et see on kahetasandiline protsess. Esiteks peab veeaur kondenseeruma, mis on iseenesest päris keerukas (heterogeenne kondensatsioon, Raoult’i seadus on siin olulised mõisted), teiseks peab olema või tekkima jäätuumakesi, sest veeauru kondenseerumiseks vajalikud ja jäätuumakesed on omadustest erinevad, jäätuumakesteks sobivad juba olemasolevad jääkristallid, aga ka teatud saviosakesed ja bakterid, samuti pilvede külvistamiseks kasutatav kuiv jää (tahke CO2) ja hõbejodiid. See, kuidas pilvedes tekib jääkristall, mis saaks olla jäätuumakeseks, on juba omaette teema, sest veepiisakesed üldiselt ei külmu, kuigi temperatuur võib-olla -20°C ja madalamgi, see on vee üks omadustest. Seega on olulist sadu andvates pilvedes korraga nii veepiisakesi kui jääkristalle, mis on sademete tekkeks äärmiselt tähtis. Samuti peab olema märkimisväärsete sademete tekkeks veepiisakeste-jääkristallide suhe teatud piirides.
Met Office´i saidil lõppeb hariv jutt sellega, et lumekristallid on alati kuusnurksed või kuueharulised. Täna sadas Tapal päev läbi lund ja oli aega uurida pilvedest langevaid kristalle - mitte ükski neist ei olnud kuusnurkne ja sümmeetria või muu nähtav korrapära puudus täiesti. Seega ei saa olla sealne väide õige. Sadanud lumele vastab täpselt see foto: http://www.its.caltech.edu/~atomic/snowcrystals/class/w050113a003.jpg. Samuti võivad olla lumehelbed 12harulised. Kristallograafiast teame, et kristallide tekke ja arengu juures võib tekkida kaksistumine. See tähendab kahe või enama kristalli sümmeetrilist kokkukasvamist. Erandiks ei ole ka jää kui mineraal - mõnikord võib leida 12harulisi lumehelbeid, mis kujutavad endast tegelikult kaksikuid, näited fotona: http://www.its.caltech.edu/~atomic/snowcrystals/class/w031224d013.jpg ja http://www.its.caltech.edu/~atomic/snowcrystals/class/w040220a039.jpg. Teisel fotol on kaksikud selgesti eristatavad - pealmine kaksik on terav, alumine aga hägune, sest pole fookuses.
Väide, et kõrgemal (ilmselt mõeldud 0°C lähedast) temperatuuril on iseloomulik keerukad tähekujulised (liit)kristallid, on selles suhtes ebatäpne, et ka -10°...-20°C juures on sellised väga tüüpilised, vähemalt olen ise seda korduvalt näinud. Klassikaline juhtum on intensiivne järveefekt, mille puhul on reeglina suured ja korrapärased kristallid, kuigi temperatuur võib-olla -10°C märksa madalam.
Horisondi loos annab kindlasti ka nii ühe kui teise asja kallal norida, kuid arvestama peab siiski lugejatega, sest kui kirjutada päris korrektselt, siis võib see enamike jaoks igav olla või väheneb arusaadavus. Siiski on võimalik kirjutada laiale lugejaskonnale elegantselt. Eks mõnes järgnevas artiklis saab sademetetekkeprotsessi pikemalt lahti seletada, hetkel jääb see kindlasti seal pisut müstiliseks.
Seega tuleb tõdeda, et desinformatsiooniga selle kõige laiemas tähenduses puutume iga päev kokku ja levitame seda ise ka, sageli küll enese teadmata.

Erakordselt laiad helbed rünksajupilvedest

2. veebruari õhtupoolikul sadas Tallinnas erakordselt suuri helbeid, polegi vist varem nii suuri näinud. Suurimate mõõtmeteks mõõtsin 3x5 cm. Põhjuseks olid külma frondiga seotud rünksajupilved, mis satelliidifotol hästi näha (vt all).

Õnneks sain need hiidräitsakad fotole ja videole, kuigi sealt vist ei tule räitsakate suurus hästi välja. Inimeste reaktsiooni oli ka vahva vaadata, et kuidas neid räitsakaid ainiti vaadati ja see elevust tekitas.

Hommikupoolikul sadas uduvihma, seejärel enne räitsakaid tuli segamini lund, lörtsi ja isegi midagi jääkruupide sarnast, vt esimest fotot.
Hiidräitsakaid sajab tavaliselt tuulevaikse ja kõrge suhtelise õhuniiskuse juures, kui õhutemperatuur on 0°C lähedane. Enamasti on tegu rünksajupilvede või madalate sajupilvedega, kui seal on külma napilt (1,5 km kõrgusel on temperatuur 0°...-5°C), sest keskmiste ja ülemiste pilvede kõrguses pole piisavalt niiskust ja temperatuur on seal samuti üpris madal, mistõttu helbed ei kipu liituma. Siiski, vahel tuleb üsna suuri helbeid ka väga külma ilmaga (peamiselt seoses järveefektiga) ja isegi kõrgkihtpilvedest.

Rünksajupilved Soome lahe suudmes.



















.
.
.
.
.
Jääkruupide hakatised.









.
.
.
Lumetükkide sadu.

Loodest saabub tsüklon

30.12. mõjutas Eesti ilm kagust saabunud väheaktiivne tsüklon. See kandis külma õhku Eestisse. Oklusioonifront aga jäi Eesti lääneossa väheliikuvaks, mistõttu siin lumesadu jätkub. Samal ajal lähenes loodest uus sajuala ja päeval oli võimalik näha huvitavat sirgjoonelist ala.

Päeva jooksul muutus see tsüklon Norra merel oleva tsükloni lohuks. Nüüd on isohüpsid loode-kagusuunalised: http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn062.html. See tähendab, et kagusuunalised liikumised on soodustatud ja seetõttu pääseb uusaastaööks järgmine aktiivne tsüklon loodest otse Eestisse. Pärast seda on tee külmale õhule avatud. Vaatluste põhjal tehtud ilmakaart: http://www.met.fu-berlin.de/de/wetter/maps/Analyse_20101230.gif.

Mõned pildid Laitsest:

30.12.2010

Talv käes!

Viimaks näib olevat saabunud päristalv. Ükski prognoos ei luba oma ulatuses soojenemist, vaid külma süvenemist ja püsimist. Skandinaavia kohal olev kõrgrõhkkond jääb püsima ja meridionaalne õhuvool põhjast toob eriti külma õhku juurde. Foreca prognoosib näiteks detsembri alguseks Tallinnasse minimaalseks temperatuuriks -28 kraadi!

Enne külma saabumist ja kõrgrõhkkonna laienemist õnnestus Eestini trügida ühel lõunatsüklonil. See tõi kaasa rohkelt soojust ja niiskust, kuid puutudes kokku põhjas valitseva külma õhuga, siis sademed tulevad valdavalt lume ja lörtsina, mis paneb ilmselt aluse alanud talve lumikattele.

Foreca prognoos

Lõunatsüklon ja pakane järel?

Eesti poole liigub Kesk-Euroopast kiiresti väga aktiivne lõunatsüklon. See toob tõenäoliselt mitmele poole enam kui 10 cm-se lumikatte, mõõduka kuni tugeva lumesaju ja tuisu. Viimase võimalus on suurem põhjarannikul, ka saartel. Tsüklon jääb Eesti kohal toppama, sest Skandinaavias on ees eriti külma õhuga antitsüklon. Pärast lõunatsükloni hääbumist laieneb see Eestini ja võib kaasa tuua pakase, näiteks Foreca prognoos näitas veel eile Tallinnasse kuni -30 kraadi 30. nov-1.dets, kuid praeguseks on prognoosiarve vähendatud 25 külmakraadini. Kõige tagasihoidlikumad lubavad 10-kraadist külma. Tugevam külm näib olevat Põhja-Eestis, sest külm õhumass jääb Eestist põhja poole.

Järgnevalt satelliidipilt, kus on näha ulatuslik lõunatsüklon ja selle lehvikusarnased pilveosad Läänemere lõunaosas lähedal:

Allikas:

http://saturn.unibe.ch/rsbern/noaa/dw/realtime/current/n1bcurr.jpg

Lumesadu ja soe õhk 18. novembril

Vähemalt ööpäeva jooksul oli Baltimaade edela-ja lõunaosas kompaktne pilveala koos sajuga, mis aga kõrgrõhkkonna tõttu põhja ei pääsenud edasi liikuma. Muutus toimus 17. novembri päeval, kui viimaks see ala hakkas kirde suunas liikuma ja tõi Eestisse märkimisväärse lumesaju ning lumikatte (mõnel pool sadas öö ja hommikuga üle 20 cm lund). Sajuala oli seotud lõunatsükloniga ja põhja liikuva sooja frondiga.

Tartusse jõudis sadu hilisõhtul. Alguses oli see nõrk, kui pärast keskööd tugevnes oluliselt ja öösel oli lumesadu tugev, sealjuures helbed suhteliselt laiad. Nii moodustus varahommikuks enam kui 10 cm paksune lumikate. Lumi läks aga juba hommiku poole ööd jäävihmaks üle. Ajuti rabistas jäävihma päris korralikult ja seejärel saabus sula pilvedest ka maalähedasse õhukihti. Jäävihma sajab siis, kui advektsiooni tõttu saabub soe ja niiske õhk pilvedesse, aga maapinna lähedasse õhukihti jääb veel külm õhk. Nii külmuvad sadavad vihmapiisad enne maapinnale jõudmist osaliselt ära ja sajabki jäävihma.

Päev oli enam-vähem sademeteta, kuid õhtul moodustus udu. Juba päris õhtul sadas lühikest aega üsna tugevat vihma, seejärel udu taastus ja tihenes veelgi. Võis märgata, et lume hulk silmnähtavalt päeva jooksul ei vähenenudki. Ilmselt oli tegemist lumeinversiooniga: kuna ilm oli vaikne, siis tekkis lume tõttu õhuke külma õhu kiht ja lume sulamine oli aeglasem, kui see õhumassi tõttu olnuks võinud.

Kuidas on vihmasajuga? Kas see tõepoolest sulatab lund? Kuna vihma temperatuur on enamasti üle null kraadi, siis järelikult sulatab. Aga kui oluline ikkagi on vihm lume sulatajana? Siinkohal lähevad asjatundjate arvamused lahku. Mõned peavad vihma lume põhiliseks sulatajaks, teised mitte. Kui suvalise inimese käest seda küsida, siis ta ilmselt arvab ka, et küllap vihm ikka see põhiline lume sulataja ole, sest hinnanguliselt näib see nii. Tegelikult oleneb see just vihma temperatuurist. Kui vihma temperatuur on 0...+1 kraadi, siis on ilmselt vihma üleantav soojushulk väike ja seetõttu lund eriti ei sula. Kui vihmasadu on tugev ja vihma temperatuur mitu kraadi üle nulli, võib pidada vihma osatähtsust lume sulatamisel oluliseks. Üleüldiselt on lume otsene sulataja ikkagi soe õhk ja soojad õhuvoolud. Kevadel pääseb ka päike mõjule, kuid selle toimel sulab lumi ikkagi avatud kohtades, eriti kui kallak on päikese poole (lõunanõlvad) ja kui aluspind lume all on tume.

Milline oli ilm umbes samal ajal möödunud aastal? Novembris, eriti teisel poolel, oli ilm ühtlaselt väga soe (päeval 5-9 kraadi sooja) ja soojus püsis detsembri alguses. Alles 8.-10. detsembrist läks veidi jahedamaks, päris külmaks läks aga alles detsembri keskpaigas. Käesoleval aastal tulevad päris külmad ilmad juba pärast 22.-23. novembrit, seega oluliselt varem. Suurt lund ette näha pole, kuigi erandiks võivad olla rannikualad, kus imet võib teha järveefekt. Viimane nähtus tõi möödunud aastal rekordlume saartele ja Kolkasse (17.12.) ning aastavahetuse paiku Tallinnasse.

Pilte lumesajust Tartus:

Lõunatsüklon ja soe õhumass 9. novembril

3.-7. novembrini püsis Euroopa keskosa kohal selgelt väljendunud polaarfront ja sellega seoses jugavool. See polaarfront triivis tasapisi lõuna-kagu suunas ja jagas Euroopa kaheks: põhja pool oli ilm selgelt sügisene, Skandinaavia põhjaosas ka talvine, kuid frondist lõuna pool lausa suvine. Isegi Kesk-Euroopas tõusis temperatuur hilisele ajale vaatamata üle 15 soojakraadi (mitte küll kõikjal, aga mitmel pool).

Õhumasside kaardil on näha polaarfrondi eraldatavad õhumassid ja jugavool tihedalt paiknevate voolujoontena. http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn062.html






6. novembril tekkis Gröönimaa lähedal kiiresti süvenev tsüklon, mis liikus kiiresti kagusse. Õhurõhk langes Islandi lähistev umbes ööpäevaga 1020 hPa-lt 960 hPa-ni! Vastavalt sellele hüppas NAO indeks negatiivselt väärtuselt positiivsele väärtusele (vt joonist).








.

.

.

Ilmselt kagusse liikuva sügava tsükloni tõttu läks Vahemerel asuv soe õhk põhja poole liikuma ja külmem õhk suruti lõuna poole, seega lükati polaarfront mõlki ning seal arenes laine. Laine muutus kiiresti lõunatsükloniks, mis hakkas 8. novembril Eesti ilma mõjutama ja pakkus järgnevalt lund, kuid tsükloni järel liigub aga Eesti kohale ilmselt lausa troopiline õhumass, mis tähendab praegusel ajal 5-10 kraadi sooja. Tsükloni evolveerumine:
Polaarfront: soe ja külm õhk eksisteerivad veel rahulikult koos, kuid muutuse toob loodest läheneb tsüklon.






Ilmselt tsükloni tõttu lükati polaarfront mõlki ja seal arenes laine ja see omakorda edasi tsükloniks.

















.

.

Tsüklon on väljakujunenud ja isegi korralik keeris Eestist lõuna pool tekkinud.







.

Tegelikult, kui vaadata baarilise reljeefi kaarte, siis on kõnealune lõunatsüklon ainult loodest tulnud tsükloni lohk või osatsüklon (vt viimast õhumasside kaarti), aga pilvemasside järgi on tegu eraldiseisva tsükloniga.
Kui kedagi huvitab, siis saab sateliidipiltide arhiivi Euroopa kohta vaadata: http://ilm.ee/kola/pildid/SAT_Arhiiv/.

Aktiivne tsüklon 14.-15. oktoobril

Pikemalt on ülevalguva ja loodetsükloni mõistetest juttu:
http://ilm.ee/index.php?47993

Eestisse saabus Atlandi ookeanilt üle Skandinaavia mäestiku aktiivne tsüklon. Ilm.ee-s kirjutasin nii loodetsüklonist ehk sukeldujast, mille nimi tuleb sellest, et tsüklon justkui sukelduks mandrile kui sellele vahel sarnanevale nn ülevalguvast ehk norra tsüklonist, mida võib vaadelda läänetsükloni põhjapoolse haruna. Antud juhul tundub, et sellel oli mõlema tunnuseid, kuid õigem paigutada siiski ülevalguvate tsüklonite hulka.

Tsüklon liikus loodevooluga kiiresti üle Skandinaavia Eesti poole, ise samal ajal süvenedes. 14. oktoobri õhtuks oli tsükloni kese juba Soome lahel ning seejärel suundus itta, kuid samal ajal edasine liikumine aeglustus. Keskmes langes õhurõhk 980 hPa lähedale, ilmakaarti võib näha siit: http://www.met.fu-berlin.de/de/wetter/maps/Analyse_20101015.gif
See tsüklon tõi kaguservas üsna palju vihma, hiljem mõnele poole ka lörtsi ja lund ning Pandivere kõrgustikule kuni paarisentimeetrise lumikatte (esimene lumi sadas sel sügisel samuti Kirde-Eestis, 12. oktoobril), sest külma frondi tagalas algas intensiivne külma õhu advektsioon.
Juba aegsasti hoiatati tormi eest. Inimesed ootasid seda juba päeval, kuid siis oli tuul võrdlemisi nõrk, ajuti ka tugev, ent mitte tormine. Põhjus oli selles, et tsükloni kese liikus otse Eesti poole ja õhtupoolikul jäime keskme lähedal olevasse nõrgema tuule tsooni. Õhtul, kui kese hakkas eemalduma, tugevnes ka tuul ja maksimum saabus 15. oktoobri öösel, kui Pakril mõõdeti tuule tugevuseks 29,5 ja Vilsandil 28,7 m/s. Päris torm jäigi saartele ja rannikualadele, eriti looderannikule, sisemaa pääses seekord tormist. Mõõdetud suurimaid tuulekiiruseid näeb: http://www.emhi.ee/index.php?ide=2&shownews=272.
Mõnikord tekib kiiresti süvenevates parasvöötme tsüklonites maksimaalse arenguni jõudes selgema taevaga ala. Vahel meenutab see isegi orkaani silma, mille ümbruses puhuvad orkaanitugevusega tuuled ja võib kõvasti sadada. Ilmakaardil saab joonistada siis tagasikaarduva sooja frondi. Väga intensiivsetes tsüklonites tekib maapinnalähedane "soe südamik" (inglise keeles warm-core). Seal on jälgitav ka konvektsioon. See nähtus on seotud varjatud soojuse vabanemisega veeauru kondenseerumisel. Eestikeelset terminit pole, kuid inglise keeles nimetatakse seda protsessi ja nähtust warm seclusion. Kõnealuses loodetsüklonis toimus areng samuti sinnapoole. Päeval võis satelliidipiltidelt näha, et keskme ümbruses oli konvektsioonipilvi, siis selgema taevaga riba ja tsükloni välimises osas ulatuslikud frontidega seotud pilvemassid.
Järgnevalt paar satelliidipilti
(http://www.sat24.com/homepage.aspx?html=zoom&xas=434&yas=67)
sellest tsüklonist ja pilvedest:

Näha on väljaarenenud tsüklonile iseloomulik pilvespiraal, kuid ka konvektsioon ja hõredam pilvisus otse keskel.







Lähivaade tsüklonile. Pildil on kohalik aeg.

5. oktoober 2002 - lumi maas

Üldiselt ei mõelda veel septembri lõpus või oktoobri alguses lumele, vaid pigem, et sügis on käes ja see jätkub. Heal juhul võidakse mõelda sellele, millal antud aastal lumi tuleb. Tegelikult on üpris tavaline, et kuskil Eestis sajab lund juba oktoobris. Tõenäosus kasvab oluliselt oktoobri keskpaigas ja hiljem. Seevastu oktoobri alguses ja septembris on lume tulek (kasvõi lumesadu) harva esinev või väga haruldane. Eelmisel aastal (2009. a.) oli sügise esimene lumi juba 12. oktoobril, kui lõunapoolses Eestis moodustus mõneks tunniks lumikate, ka mõnel hilisemal päeval sadas lund, kusjuures Pandiverel kujunes omapärane külmasaar, vt www.ilm.ee/index.php?46533.

Aga 2002. aasta sügisel sadas lund juba 5. oktoobril, seda siis Tallinnas ja mujal Harjumaal, paar päeva hiljem Kundas ja hiljem oktoobris sadas juba lund paljudes kohtades, oli tuisku ja kergemaid lumetorme. Talvise moega sügis läks talveks üle, kuigi oli sulasid, aga domineeris siiski talvine ilm ning viimaks jaanuaris läks ilm oluliselt pehmemaks, oli sulasid.

Käesoleval aastal on võimalik lumesadu järgmisel nädalal. Oleneb, kas põhjatsükloni sajutsoon ulatub Eestini või mitte.

Viimastel päevadel on ilmad olnud selged ja mitmel pool olnud öökülma. Järgnev foto on võetud ilm.ee-st ja võimalik, et termomeeter muutus selliseks ühe või mõne ööpäevaga. Seletada saab sellist nähtust suure ööpäevase temperatuuriamplituudiga, sealt edasi, et ainetel on erinevad soojuspaisumised ja ongi tulemus käes.

Otsene info foto juurde: Signe Nõmmik. Paljuütlev termomeeter. Pildistatud 1. oktoobri hommikul Türil.

Ühest talviselt kargest intervjuust

Üks Novaatori teadusportaali toimetaja tegi jaanuaris minuga lume teemal intervjuu, kuid kas ja millal see avaldati, jäigi teadmata. Nüüd leidsin selle täiesti juhuslikult üles; intervjuu on avaldatud Õhtulehes. Kel huvi, see lugegu: http://www.ohtuleht.ee/ilm/artikkel/367551

Lund sajab ka suvel, ainult et see paistab meile mitme kilomeetri kaugusel kiudpilvede ja sajujoontena (virga).

Rünkpilved, väike tsüklon 16.3.

16. märts oli pärastlõunani selge, tekkisid rünkpilved. Õhtuks lähenes Loode-ja Lääne-Eestini Soome edelaosast väike tsüklon, mis kandis endas intensiivseid lumesadusid. Sisemaale see ei jõudnudki.

Satpildi animatsioonil oli selgesti näha tsükloni pöörlemine.

Kuni pärastlõunani oli rünkpilvedega.






Õhtuks tihenes pilvisus.

Tsüklon satpildil.
Allikas: http://www.sat24.com/homepage.aspx?html=zoom&xas=434&yas=67