Pühapäev, 23. detsember 2007

Pilved ja ilmaennustamine

on kirjutatud pilvedest ning nende abil ilmaennustamisest. Üldiselt pole ilmaennustamine tänuväärne töö, kuid ilma hea tundmise korral saab ometigi midagi ette öelda.
Pidasin oluliseks täpsustada või isegi vigu parandada toodud leheküljel antud infot.

Pilvede kool

1. Pilvede klassifitseerimise ajaloost

Juba üsna vanast ajast püüti pilvi klassifitseerida ning ikka sarnasuste alusel. Kuni 19. sajandini võtsid vaid vähesed vaevaks tõsiselt tegeleda vastava klassifikatsiooni väljatöötamisega, et pilvedele anda teaduspõhised nimed.
Leiduski teadlasi, kelle tööd võeti arutlusele, kuid kahjuks puudus konsensus ja nii olidki pilvedel kas rahvapärased või parimal juhul omavahel kooskõlastamata nimed. Vähesed oskavad aimata, et sarnaselt paljude muude asjadega teaduses, möllasid ka meteoroloogias omad kired. Lõplikku selguse selles küsimuses tõi Inglise admiral Luke Howard, kes esitas 1802. aastal teaduspõhise klassifikatsiooni pilvedest. Tema liigitust ja nimesid, mis on ladina keeles ning rahvusvahelised, aktepteeritigi. Ta koostas pilveatlase, kus on joonised ühes ladinakeelse nimega.
Kihisarnased pilved nimetas ta stratus (ld. k. "kiht"); puhevil pilved cumulus (ld. k. "kuhi"); sulgjad pilved cirrus (ld. k. "juuksekihar") ja vihmapilved nimbus (ld. k. "tugev vihm"). Howardi süsteemis olid kasutusel neli põhilist pilvetüüpi ja neid nelja kombineerides sai alamliigid. 1887. aastal inglane Abercromby ja rootslane Hildebrandsson laiendasid Howardi esialgset süsteemi ja avaldasid klassifikatsiooni, mis väikeste muutustega on kasutusel tänapäevani.
2. Pilvede põhiliigid. Mis laadi ilma võime oodata?
Pilvi on võimalik klassifiteerida 3 viisil: a)Pilvede välise kuju järgi - morfoloogiline klassifikatsioon;
b)Pilvede tekkimise ja arenemise protsesside järgi - geneetiline klassifikatsioon;
c)Pilvede elementide agregaatoleku, suuruse, jaotuse ja mõne muu omaduse järgi - mikrofüüsikaline klassifikatsioon.
Ma lähtun, nagu praktikas enamasti, morfoloogilisest klassifikatsioonist ehk kuidas pilved välja näevad.
Pilved jaotatakse 4 klassi: I klass - ülemised pilved (alus 6-10 km kõrgusel);
II klass - keskmise kõrgusega pilved (keskmised pilved), nende alus on tavaliselt maapinnast 2-6 km kõrgusel;
III klass - alumised pilved, aluse kõrgus 0-2 km ja eraldiseisev IV klass - vertikaalsuunas arenevad ehk konvektsioonipilved, alus 0,8 - 2 km kõrgusel maapinnast.
I klass
Ülemised pilved asuvad väga kõrgel. Nende kõrgus oleneb geograafilisest laiuskraadist, poolustel on nad märksa madalam kui ekvaatoril. Eesti laiuskraadil asuvad nad umbes 7 km kõrgusel, kõikudes kilomeeter-paar siia-sinna vastavalt aastaajale ja õhumassi temperatuurile.
Üldiseloomustus. Tegemist on enamasti valgete ja kiulise ehitusega pilvedega. Nad paistavad suuremal või vähemal määral läbi ning Päike ja Kuu säilitavad teravad piirjooned. Ehkki ametlikult loetakse neid sademeid mitteandvateks pilvedeks, kuuluvad nad siiski sajupilvede hulka, sest sageli esineb nende pilvede puhul sademete eraldumis, mis ei jõua enamasti maapinnale (virga). Vahel harva, kui ilm on väga külm (enamasti juhtub seda Siberis) sajab neist ka kerget lund.
Liigid. Ülemiste pilvede hulka kuulub 3 põhiliiki: kiud-, kiudrünk-ja kiudkihtpilved. Need jagunevad väga paljudeks alaliikideks. Ka tehislikud pilved (lennukite kondensatsioonijäljed) kuuluvad kõrgpilvede hulka. Siis nimetatakse neid aviaticus või tractus.
Mis laadi ilma ootame? Tavaliselt on kõrgpilved kahe äärmuse indikaatoriteks. Enamasti näitavad nad stabiilse õhumassi olemasolu ning seega ilusa ilma püsimist. Kui nad kaovad, siis on ilma jahenemist oodata, ükskõik, kas saabuva öö või õhumassivahetuse tõttu. Nende teket soodustab järelikult päevane soojenemine. Kui neid ilmub taevasse järjest enam, eriti õhtul, võib oodata ilma halvenemist, kuid toetuda tuleb sellisel juhul muidugi jooksvale ilmaennustusele.
Vahel näitavad nad tugevate äikeste tekkevõimalust, seega väga tormist ja ohtlikku ilma. Sellisel juhul on nad seotud soojalainega ning erakordselt ilusad ja korrapärase kujuga, vastavalt õhumassisisesele turbulentsile (Eestis korduvalt 2007. aasta suvel). Ka jaheda ilma korral ennustavad ilusad ja mitmekesised kiudpilved halba ilma
II klass
Üldiseloomustus. Keskmised pilved on tihedamad kui ülemised ning Päike ei ole enam terava piirjoonega. Sageli on taevas suuremas osas pilves ning need pilved annavad ka mitmesuguseid nõrku sademeid. Mõned optilised nähtused on seotud keskmiste pilvedega.
Liigid. Põhilised on kõrgrünk-ja kõrgkihtpilved. Erilisteks pilvedeks on Ac castellanused, mis meenutavad tornikesi (castle, castell). Neid vaatleme eraldi peatükis. Omavahel kombineerudes moodustab seegi pilvklass mitmeid alamliike, kuid neid on siiski palju vähem kui teiste pilvede puhul.
Mis ilma ootame? Need pilved viitavad muutustele atmosfääris: järjest tihenev pilvemass viitab sajule, samuti on mõned keskpilvedest äikesekuulutajad, näiteks Ac floccused ja castellanused.
III klass
Üldiseloomustus. Need pilved on sageli ühtlased ja ilmetud, olles eriti iseloomulikud meie sügisele ja talvele. Madalate pilvedega kaasnevad ühtlased sademed. Inversioon põhjustab koos stratustega sageli udu või lihtsalt sombust ilma.
Liigid. Madalate pilvede vormirikkus on mõõdukas, olles suurem kiht-ja kihtrünkpilvedel. Kihtpilvedest on esindatud vaid kiht-ning kihtsajupilved, kust pärinevad laussademed.
Millist ilma ootame? Ka madalad pilved viitavad muutustele, kuid mõõdukatele või nõrkadele. Need pilved toovad kaasa sageli pikaajalise saju ja eriti talvisel ajal temperatuuritõusu. Kui kaanevad fractonimbused, on (soe) front lähedal ja ilm või üsna järsult muutuda.
IV klass
Üldiseloomustus. Need pilved on kõrgpilvedega võrreldaval määral kenad ning huvitavad. Vormirikkus on äärmiselt suur, kuid sageli põhjustavad nad nii silmailu ja rahu kui ka tormi. Esinevad enamasti soojal aastaajal.
Liigid. Kõrgpilvede kõrval üks vormirikkamaid klasse. Põhiliikideks on rünk-ja rünksajupilved. Huvitav on jälgida nende evolutsiooni Cu humilisest Cumulonimbogenitusteni. Erilisteks pilvevormideks on näiteks Cu con pileus, mammatus jt.
Millist ilma ootame? Ka need pilved viitavad rahutule atmosfäärile, kuid midagi väga pika aja peale nad ei näita. Ennustada saab enamasti vaid sama päeva ilma. Vastavalt sellele, mis kellajal ja kui kiiresti nad arenevad, võib öelda, milline on ilm pärastlõunal. Kui pilved ilmuvad teatud kellaajast hiljem ja kaovad õhtuks, on head ilma oodata, kui on juba varakult ning arenevad kiiresti, siis on ilm ebakindel, kuid see ei tähenda tingimata halba ilma. Tunnuseid on nende pilvede kohta vahest kõige rohkem ja huvitavamaid, seetõttu pole ruumi siin pikemalt midagi kirjeldada.
Täpsemalt pilvedest ja üldse ilmast-loodusest minu raamatus, kui see peaks nägema ilmavalgust.
Eraldi soovin siiski blogis vaatluse alla võtta castellanused.

Kommentaare ei ole: