Kommentaariumi link
Peatselt (detsembris) korraldatakse äikesehuviliste & ilmavaatlejate kokkutulek – palun registreerige, kes tulla tahaksid: http://web.zone.ee/eaik/.
22. novembri öösel oli Põhja-Eestis veel tormine ilm, hooti sadas lund ja tuiskas. Tuul tugevnes kuni 30 m/s (Loksal 29,7 m/s). Hommikuks jõudis tormi toonud ja tasapisi täituv tsüklon Karjala kohale, mistõttu ilm rahunes. Kaugemal sisemaal oli ilm rahulik ja kohati päris selge.
Üks teine tsüklon tõi lumise ja äikeselise ilma Taani ja Lõuna-Rootsisse, kus sadas ööpäevaga üle 40 cm paksune lumekiht maha.
21. novembril koges äikest Mähel muuhulgas Helle Vahter, kes kirjeldas seda nii: 21. november 2015. a.kell 12:33-16:10 Mähe. Täna oli kõike-keskpäeval päikest ja rünksaju pilvi lume- ja jääkruupide ja -tangudega, helbeid ei olnud. Täpselt kell 5 õhtul lõi üks kord välku ja müristas, mitte just päris minu pea kohal, aga üpris lähedal.
Põhja-Eestis suhteliselt vägivaldselt alanud aastaaeg võib isegi jääda püsima (vt kommentaare). Igal juhul jääb lähemaks ajaks Eesti kohale püsima varasema ajaga võrreldes väga külm õhumass, mistõttu sademed, kui neid on, tulevad valdavalt tahkelt.
Helle pildid pikseid toonud pilvedest Mähel.
Kuigi mõnelt poolt tuli teateid kuni 12 cm paksusest lumekattest, jäi see siiski enamasti 5 cm-st õhemaks. Ilmateenistuse lumekaart (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/sademed/).
21. novembri ilma kujundas okludeeruv tsüklon, milles õhumass jahtub. See sünoptiline olukord ühes üsna sooja aluspinnaga (meri) tõi kaasa rünksajupilvede arengu ja kõikvõimalikus faasis ja liiki sademeid. Kohati tuli teateid välkudest ja müristamistest (rünksajupilvedega kaasneb alati äikeseoht). Kaugemal sisemaal oli ilm selgem, kohati päris päikeseline või kuupaisteline (õhtul).
Sooja oli eelmistest päevadest juba vähem – 2...5 °C, tugeva sajuhoo ajal langes kohati 0 °C lähedale. Õhtul langes maapinna lähedal mitmel pool veidi 0 °C-st madalamale.
20. novembri ilma määras Eesti kohalt aeglaselt itta triiviv tsüklon. See hoidis ilma pilves ja kohati vihmase, paiguti oli udu. Õhk oli veel väga soe (4...9°C), kuid õhtul läks külmemaks.
Õhumass jahtub sellest tsüklonis – nii võib juba 21. novembril sulamispiir laskuda kohati aluspinnani ja vihma asemel sadada lörtsi või märga lund. Õhutemperatuur on ilmselt siiski plusspoolel.
Inge Baikov. 19.11.2015 kl.13.46 Rapla. Pilt nädalateemasse [pilvegrupi nädalateema on kihtsajupilved, et tuua need varjusurmast välja]. Päev läbi ladistas vihma ka, alles Rapla Pilveõhtu lõppedes saime tõdeda, et on võimalik, et kuu tuleb välja ja ta tuligi.
Pilveõhtu slaidid: https://drive.google.com/file/d/0B-Vr1r5auximTXVGZ1dsd0FxREE/view
19. novembril jõudis tsükloni üks keskmetest Eesti kohale, tuues kaasa vihma. Tuul püsis keskme lähedal valdavalt nõrk, ainult Liivi lahel ja õhtul looderannikul oli mõõdukas. Sooja oli endiselt 4...9°C.
See tsüklon määrab ilma veel mitmeks päevaks, kuid õhumass selles jahtub. See tähendab lörtsi ja märja lume tõenäosuse suurenemist, nagu juba varem öeldud. Külmenemise episood on lühike, sest uus nädal toob kaasa uued tsüklonid ja uue sooja.
18.11.2015 kell 22 Laagrisse saabudes olid ees kihtpilved, mis moodustasid udu, ja samal ajal sadas vihma – ent see rõõm oli üürike, sest juba 30 minutit hiljem kadus kõik järsku.
18. novembril tõi osatsüklon Eestisse uduse ja hiljem vihmase ilma. Selle keskme läheduses püsis tuul enamasti nõrk ja oli esialgu lõunast või kagust, hiljem alates saartest läänest ja loodest. Sooja oli ikka 4...9°C.
Ilmahuviliste info:
* Laupal tänase päevaga sadanud 7,5 mm (18.30 seisuga). Hetkel veel sadu jätkub, kuid saju lõpp on juba näha.
* Marul sadanud viimase 24 tunniga 9,2 mm, sadu jätkub.
Ka lähipäevil jäävad (osa)tsüklonid Eesti kohale. Nende keskmete lähedal on tuul enamasti nõrk (ajuti võib olla keskme lahkumisel või saabumisel näiteks Liivi lahel, saartel jm mõõdukas), kuid sajab sageli või on vähemalt sompus.
Kuna tegu on täituva tsükloniga, siis selle liikumine praktiliselt peatub ja seepärast püsib siin vähemalt nädala lõpuni. Samas õhumass selles jahtub ja nii võib kohati vihma asemel sadada ka lörtsi (sulamispiiri laskumine aluspinnani).
Alates 22. novembrist on lörtsi ja märja lume tõenäosus juba suhteliselt suur. Kas tegu on üksikute sajuhoogude / nõrga laussajuga või tuleb märkimisväärne sadu (võib olla vihmast märja lumeni), on veel lahtine, sest see oleneb lõunatsükloni trajektoorist (GFS arvutus 18. nov õhtuse seisuga).
17. novembril jäi Eesti Norra mere tsükloni kaugesse kaguserva. See muutis ilma pilviseks ja sombuseks, kohati sadas vihma, hommikul anti Jõgevalt teada ka väga nõrgast lörtsist, õhtul aga sadas Kiilis segamini tugevat vihma ja lörtsi. Lõunatuul oli nõrk või mõõdukas, alates saartest asendus edelatuulega. Sooja oli jätkuvalt 4...9°C.
November on võrreldes tolmukuu oktoobriga olnud rohkem porikuu, sest sadanud on rohkem. Ilmahuvilised on saatnud järgmised andmed:
* Marul (Halliste vallas Viljandimaal) eilse seisuga novembri sajuhulk 57,4 mm, kaevulegi pisut mõjunud.
* Alatskivil on sadanud novembris 37,4 mm.
* Tartus näitab minu mõõtevahend 35,4 mm praegu kuu sademete summaks.
* Laupal sadanud novembri jooksul 45,5 mm.
Juba paar aastat on praktiliselt olnud olukord, kus sajab küll tihti, kuid sajukogused on väikesed. Ette on tulnud ka pikemaid sademeteta perioode (viimati oktoobris). Selliseid sadusid, mis ajutisi üleujutusi tekitaks, pole Laupal vähemalt 2 aastat olnud.
Ei kippu, ega kõppu virmalistest, ainult pilved, pilved ja veel kord pilved! 10.11.2015 kell 22:38 Tallinnas Merivälja muulil. Foto: Triinu Sarv
Tuleb muutliku ilmaga ja suhteliselt sajune nädal, mis võib lõppeda lörtsi-lumega. Viimasel ajal tavaks saanud udurünnakud võivad nõrgeneda või sootuks kaduda.
Peatselt (detsembris) korraldatakse äikesehuviliste & ilmavaatlejate kokkutulek – palun registreerige, kes tulla tahaksid: http://web.zone.ee/eaik/.
22. novembri öösel oli Põhja-Eestis veel tormine ilm, hooti sadas lund ja tuiskas. Tuul tugevnes kuni 30 m/s (Loksal 29,7 m/s). Hommikuks jõudis tormi toonud ja tasapisi täituv tsüklon Karjala kohale, mistõttu ilm rahunes. Kaugemal sisemaal oli ilm rahulik ja kohati päris selge.
Üks teine tsüklon tõi lumise ja äikeselise ilma Taani ja Lõuna-Rootsisse, kus sadas ööpäevaga üle 40 cm paksune lumekiht maha.
21. novembril koges äikest Mähel muuhulgas Helle Vahter, kes kirjeldas seda nii: 21. november 2015. a.kell 12:33-16:10 Mähe. Täna oli kõike-keskpäeval päikest ja rünksaju pilvi lume- ja jääkruupide ja -tangudega, helbeid ei olnud. Täpselt kell 5 õhtul lõi üks kord välku ja müristas, mitte just päris minu pea kohal, aga üpris lähedal.
Põhja-Eestis suhteliselt vägivaldselt alanud aastaaeg võib isegi jääda püsima (vt kommentaare). Igal juhul jääb lähemaks ajaks Eesti kohale püsima varasema ajaga võrreldes väga külm õhumass, mistõttu sademed, kui neid on, tulevad valdavalt tahkelt.
21. novembri ilma kujundas okludeeruv tsüklon, milles õhumass jahtub. See sünoptiline olukord ühes üsna sooja aluspinnaga (meri) tõi kaasa rünksajupilvede arengu ja kõikvõimalikus faasis ja liiki sademeid. Kohati tuli teateid välkudest ja müristamistest (rünksajupilvedega kaasneb alati äikeseoht). Kaugemal sisemaal oli ilm selgem, kohati päris päikeseline või kuupaisteline (õhtul).
Sooja oli eelmistest päevadest juba vähem – 2...5 °C, tugeva sajuhoo ajal langes kohati 0 °C lähedale. Õhtul langes maapinna lähedal mitmel pool veidi 0 °C-st madalamale.
Massiliselt rünksajukaid Loode-Eestis, tuues kaasa jääkruupe, hootist lörtsi ja märga lund.
20. novembri ilma määras Eesti kohalt aeglaselt itta triiviv tsüklon. See hoidis ilma pilves ja kohati vihmase, paiguti oli udu. Õhk oli veel väga soe (4...9°C), kuid õhtul läks külmemaks.
Õhumass jahtub sellest tsüklonis – nii võib juba 21. novembril sulamispiir laskuda kohati aluspinnani ja vihma asemel sadada lörtsi või märga lund. Õhutemperatuur on ilmselt siiski plusspoolel.
Pilveõhtu slaidid: https://drive.google.com/file/d/0B-Vr1r5auximTXVGZ1dsd0FxREE/view
19. novembril jõudis tsükloni üks keskmetest Eesti kohale, tuues kaasa vihma. Tuul püsis keskme lähedal valdavalt nõrk, ainult Liivi lahel ja õhtul looderannikul oli mõõdukas. Sooja oli endiselt 4...9°C.
See tsüklon määrab ilma veel mitmeks päevaks, kuid õhumass selles jahtub. See tähendab lörtsi ja märja lume tõenäosuse suurenemist, nagu juba varem öeldud. Külmenemise episood on lühike, sest uus nädal toob kaasa uued tsüklonid ja uue sooja.
18. novembril tõi osatsüklon Eestisse uduse ja hiljem vihmase ilma. Selle keskme läheduses püsis tuul enamasti nõrk ja oli esialgu lõunast või kagust, hiljem alates saartest läänest ja loodest. Sooja oli ikka 4...9°C.
Ilmahuviliste info:
* Laupal tänase päevaga sadanud 7,5 mm (18.30 seisuga). Hetkel veel sadu jätkub, kuid saju lõpp on juba näha.
* Marul sadanud viimase 24 tunniga 9,2 mm, sadu jätkub.
Ka lähipäevil jäävad (osa)tsüklonid Eesti kohale. Nende keskmete lähedal on tuul enamasti nõrk (ajuti võib olla keskme lahkumisel või saabumisel näiteks Liivi lahel, saartel jm mõõdukas), kuid sajab sageli või on vähemalt sompus.
Kuna tegu on täituva tsükloniga, siis selle liikumine praktiliselt peatub ja seepärast püsib siin vähemalt nädala lõpuni. Samas õhumass selles jahtub ja nii võib kohati vihma asemel sadada ka lörtsi (sulamispiiri laskumine aluspinnani).
Alates 22. novembrist on lörtsi ja märja lume tõenäosus juba suhteliselt suur. Kas tegu on üksikute sajuhoogude / nõrga laussajuga või tuleb märkimisväärne sadu (võib olla vihmast märja lumeni), on veel lahtine, sest see oleneb lõunatsükloni trajektoorist (GFS arvutus 18. nov õhtuse seisuga).
Udu levik 18. novembri öösel (http://laguja.meteo.net.ee/obs/).
17. novembril jäi Eesti Norra mere tsükloni kaugesse kaguserva. See muutis ilma pilviseks ja sombuseks, kohati sadas vihma, hommikul anti Jõgevalt teada ka väga nõrgast lörtsist, õhtul aga sadas Kiilis segamini tugevat vihma ja lörtsi. Lõunatuul oli nõrk või mõõdukas, alates saartest asendus edelatuulega. Sooja oli jätkuvalt 4...9°C.
November on võrreldes tolmukuu oktoobriga olnud rohkem porikuu, sest sadanud on rohkem. Ilmahuvilised on saatnud järgmised andmed:
* Marul (Halliste vallas Viljandimaal) eilse seisuga novembri sajuhulk 57,4 mm, kaevulegi pisut mõjunud.
* Alatskivil on sadanud novembris 37,4 mm.
* Tartus näitab minu mõõtevahend 35,4 mm praegu kuu sademete summaks.
* Laupal sadanud novembri jooksul 45,5 mm.
Juba paar aastat on praktiliselt olnud olukord, kus sajab küll tihti, kuid sajukogused on väikesed. Ette on tulnud ka pikemaid sademeteta perioode (viimati oktoobris). Selliseid sadusid, mis ajutisi üleujutusi tekitaks, pole Laupal vähemalt 2 aastat olnud.
Edasise prognoosi osas muutusi ei ole: läheb tasapisi külmemaks ja suureneb lörtsi-märja lume tõenäosus, ent külmenemine pole kuigi intensiivne.
Tuleb muutliku ilmaga ja suhteliselt sajune nädal, mis võib lõppeda lörtsi-lumega. Viimasel ajal tavaks saanud udurünnakud võivad nõrgeneda või sootuks kaduda.
Nädal algas sajuse madalrõhulohu saabumisega (16. novembri päev oli suuremas osas veel sajuta ja kohati väga udune). See toob kaasa vihma ja soojema õhumassi. Tsüklonite seeria arenedes peaksid tsüklonid tulema lähemale, tooma jätkuvalt vihma ja tagama sooja õhu juurdevoolu ookeanilt.
Nädala lõpuks võib tsüklonite raskuskese Soome või Loode-Venemaa kohale kanduda. Siis on tegu juba täituvate tsüklonitega, milles õhumass jahtub ja suureneb lörtsi-märja lume tõenäosus (alates 21. novembrist prognoositav nullisotermi kõrgus alla 500 m).
Nädala lõpuks võib tsüklonite raskuskese Soome või Loode-Venemaa kohale kanduda. Siis on tegu juba täituvate tsüklonitega, milles õhumass jahtub ja suureneb lörtsi-märja lume tõenäosus (alates 21. novembrist prognoositav nullisotermi kõrgus alla 500 m).
16.november 2015, hommik Raplas. Katri Lumi foto
52 kommentaari:
Paistab, et see peagi algav sadu on mandril paraku tühine.
Samas tasapisi tuleb uusi sajualasid juurde. 1-5 mm võib olla ööpäeva sajusaagiks.
paraku mul sademetemõõturit pole, kuid arvan, et sakus on tänaseks sadanud vähem kui 30 mm, sest suured sajud on siit nii kaugelt kui lähedalt (riivamisi) mööda läinud. viimane kehtib näiteks ka tänase kohta.
maru juhtumi kohta - siis on sakku umbes 25..30 mm sademeid veel vaja, et põhjaveele mõju avaldaks. vähemalt maru olukorrast lähtudes on põhjavee mõju piir alles umbes 50 mm-st sademetest. seega minu elukohas on veel tubli pool teed minna.
Kiilis hetkel üsna raju vihma- ja lörtsisegune sadu.
Suurem (tugevam) sadu sai läbi ja asendus vihmaga (hetkelgi - kell 19:48, veel sajab). Lörts oli keskmiselt umbes 5 mm suuruste räitsakatega. Lörtsi olemasolu vihmas tegin kindlaks tänavavalgustite ja aknaklaasi abil.
Rünksajupilve saabumisel kaasnes ka puhanguline tuul.
Radariandmete järgi on lootust sadudele õhtu jooksul veel.
Viljandimaal,Halliste vallas Maru külas viimase 24 tunni sajuhulk seisuga 20:00 8,4 mm ja sadu jätkub
imelik, et sürga radar juba kogu õhtu maas olnud.
Anonüümne Anonüümne ütles ...
imelik, et sürga radar juba kogu õhtu maas olnud.
17. november 2015 20.18
// See on tegelikult juba tavaline. Pidevalt on kas Harku või Sürga maas.
nojah, see näitab siis nende teenuse ebakvaliteetsust, kui need maasolekud tavalised on. augustist kuni nov algueni polnud ju põhjust [;)] radareid vaadata. seetõttu viimase aja enamusega kursis pole.
tõsi, suviti olen maasolekuid kohanud, milledest paar sattusid ajale, kui oli vaja näha äikesesaju saabumist, aga radar oli JUST SIIS maas.
harku radar on nii nõrga signaaliga, et lõunasse ei ulatu. sürga on tugevamaga.
Pigem on tihti just probleeme Sürgavere omaga.
Harku oma töötab paremini.
Tundub, et Põhja-Eesti pääseb kahjuks või õnneks laussajust.
Sürgavere radariga jah rohkem probleeme, ilmselt asi selles, et see kaasaegsem.
Jah, põhja pool areneb pigem udu laussaju asemel - kõrgemad hooned on otsapidi kihtpilvedes: http://www.itrotid.ee/node/1 ja Teletornist vaade piiratud: http://www.teletorn.ee/et/webcam
sakus õnneks sajab juba kella 16 saati.
Siis on hästi, sest vaikselt tekkis juba mure. Samas ööseks saab sadu läbi ja võib taas udu tekkida.
HIRLAMi järgi tundub päris huvitav sün.olukord ees ootamas, kuna tänase tsükloni kese jääb ligemale 2 ööpäevaks lääne- ja edela-Eestisse tiirutama. See on vist lähiilmaajaloo rekord, sest vähemalt mulle küll ei meenu lähiaastatest taolist juhtumit.
õhtuse gfsi järgi tundub, et järg.nädalast taas paraku antits.blokeering tekkimas :/.
isegi kui jah, siis loodetavasti laguneb see peagi, mitte ei kesta veebruarini ja sademeteta; ning rohked sajud võivad taas alata.
sakus on kella 13-st vahelduva eduga sadanud. kella 22-st algas mõõdukas sadu ja sajab pidevalt siiani mõõdukalt. tundub, et sajuhulk tuleb loodenurgast üle tallinna lähivaldade viimsini üle 10 mm kindlasti, kohati ka üle 15, kuid sadmetekaart seda paraku jaamade hõreduse tõttu ei kajasta.
kuud ega ühtki selgimist täna näinud pole, õhtune pidev mõõdukas sadu teeb mind ainult rõõmsaks, arvestades, mitu tolmukuud seljataha jäänud!
Andmed:
* Täna kesisem sajupäev olnud vähemalt Laupal, sademeid kogunes kella 18.30 seisuga 6 mm (eile 7,5 mm).
Hetkel sademeteta ja paistab et väga enam juurde ei saja ka.
* Marul kah kuu kumab,kohati tähti ka ,sademehulk 3,2 mm
* Tartus tuli taas jälle vähe vihma
vähem veel kui eile
Keeris on suunda muutmas ja kirdesuunalt edaspidi loodesse liikumas kuni peatub Botnia lahe tipus. (Hirlami järgi)Kas ida pool on siis blokeering ees juba ?
Kas on võimalik, et näiteks Põltsamaal võib järgneva 2-4 päeva jooksul lund näha? Ja kas mere/järveefektiga seotud sadusid on oodata (lörts, lumi)?
saju tõenäosus on mandril järgmise 7 päeva jooksul väike, saartel mõõdukas. oodatavad sajuhulgad on tühised, ehk et eesolev külmalaine tuleb palja maa peale.
Tallinnas hakkab vaikselt lörtsi tulema. Põltsamaal üsna väike sajuvõimalus.
Kiilis sadas umbes kella 23:45-st kuni kella 00:30-ni lörtsi, kuid sadu oli nõrk/nõrgapoolne. Ülejäänud sadu on olnud vihmana ja uduvihmana. Veel praegugi - kell 01:36 - sajab nõrgalt.
Ei tea, kas need sajupilved Tartuni ka jõuavad. Mudelid näitavad seda jahenemist päris pikaks ajaks ja selle jooksul võiks ju kasvõi õrn lumekiht maas olla.
Tähelepanu loode eestlased! Merelt läheneb teile päris pirakas sajuala.
Jah, praegu on Laagris näha meeletuid tippe, käivad üle rajud lume- ja jääkruubihood, oli üks õrn lumehoog.
sakus lumi maas, umbes 0,5 cm.
Täna kell 15 mõõdetud tuulepuhang Loksal 35,9 m/s.
Eile öösel kell 4 Naissaarel 23,3 m/s.
Arvestades rünksajupilvede liikumiskiirust ja tsüklonaalse tuule liitumist, pean Loksa näitu usaldusväärseks.
Jüri ehk saab uurida ilmateenistusest, kas Loksa näit on usaldusväärne.
Lumesadu ei pruugi Loode- Eestis veel mitu tundi läbi saada, merel tuleb pilvi juurde. Pressivad juba kaugemale sisemaale.
Raul Saaron Valgas päeval korraks oli rahe.
Kairo Kiitsak Välkude tekkimine on minu arust liiga ebatõenäoline täna. Oht on, aga väga väike. Pigem on hulgaliselt arenevaid rünkpilvi ja rünksajupilvi, millest viimased kannavad kaasas lihtsalt sademeid.
Kaarel Virroja Mitmed inimesed on kuulnud mürinat.
Martti Lett Ainult mürinat? Pirita linnaosas lõi välku, ise nägin!
Erik Kraanvelt Kloogal tuli tugev rahehoog üle cm suuruste rahetükkidena just!
Imelik, et ükski detektor pole ühtki välku registreerinud. Vaatasin just natuke enne Jüri kommentaari detektoriandmed üle, kuna mõtlesin isegi sellele, et rünksajupilved ehk äikeseoht, vaataks õige detektorite andmed ka üle...aga ei, midagi pole justkui olnud. Ka soomlaste Thori vihameeter pole oma "Arkisto" arhiivis täna midagi tuvastanud.
Väga üksikud välgud võivad jääda registreerimata, eriti kui on pilvesisesed või väga väikesed (mõnesaja m pikkused sädemed). Uus pilt ka postituses.
Selle padupuhangu kohta tuli selline vastus: kardan, et on viga - kõik teised lähedal näitavad palju vähem. Selline marutuul ärataks kindlasti tähelepanu ka asulas...
Kiilis oli umbes 15 minuti vältel - võiks isegi öelda, et raevukas - tuisuhoog, sest nähtavus oli paari minuti vältel samalaadne 2010. aasta detsembri lumetormidega. Tuisk saabus tugevate tuulepuhangutega. Praeguseks on mölluhoog peaaegu lakanud. Lund on praeguseks maas 1,5 cm piires. Temperatuur on 0 ja +1 kraadi vahel.
Laagris läheneb valge kihi paksus 5 cm-le ja sajab pöörase tempoga juurde.
Huvitaval kombel oli ka eelmisel aastal hooaja esimene lumi 21. novembril. (Vähemalt siin Loode-/Põhja-Eesti kandis oli see esimene)
Miks sajupilved sisemaal hajuvad? Sõber Tallinna külje all helistas, et neil üle 5cm lund, siin Põltsamaal mitte midagi.
sest sisemaa on praegusel aastaajal külm aluspind, mis aga pole konvektsiooni soosi. praegune olukord on vastupidine kevadisele.
soosiv*
Pakril tuulepuhang juba 26,7 m/s olnud - see näit peaks küll õige olema. Rünksajukate jätkuval saabumisel võib looderannikul ka õige 30/ms ületatud saada.
Nõmmel on ka kogu tänane kuupäev sajuhoogudega olnud. Kella 20.15 paiku oli siin väga tugev tuul ja mõõdukas sadu, aga see kõik möödus ruttu. Kahjusid tuul õnneks ei tekitanud.
Natuke keerulisem vastus on siin: http://www.upload.ee/files/5346795/turbulents.pptx.html. Kui link ei avane nt reklaami vms pärast, siis väga lühidalt: turbulentsi säilimiseks peab olema mingi genereeriv allikas (nihe või ujuvus). Turbulentsi genereeriv allikas jääb merele, seega sisemaale jõudes on see hajunud lihtsalt siseenergiaks (soojuseks) ja pole ka pilvi.
Huvitav, et Tallinna külje all on lund, aga Tallinnas pole üldse.
Laagris kogunes ligi 6 cm paksune valge kiht. Radaril on näha (http://testbed.fmi.fi/), kus on sajuvöönd. Üks sellistest on tekkinud nüüd otse ranniku kohal.
GFSi viimaste uuenduste järgi on mandri sisealadel järgmine sajulootus alles detsembris.
Helle sai eile Mähel äikest. Päeval saab kirjeldus fotodega lisatud.
Lisaks selline huvitav arutlus või mõtestik:
Kirjutan praegu aga sellest, et täna õhtul arvuti taha istudes ja
ilmaennustusi vaadates tabas mind üllatus. Tundub, et nii nagu alati,
saabub ka tänavu meile talv täiesti ootamatult. Vähemasti järgmiseks
nädalaks ennustatakse temperatuuri peamiselt alla nulli, eelkõige
idapoolses Eestis. Põhja-Venemaa kohale moodustub kõrgrõhkkond, mis
blokeerib tsüklonite liikumise ida poole. Ka detsembri esimese poole
ennustused näitavad valdavalt negatiivset õhutemperatuuri. Muidugi tuleb
meeles pidada, et ilmaennustusmudelite tulemused võivad oluliselt kõikuda.
Võib-olla homne mudeli tulemus enam ei näita sellist ilma, nagu seda tegi
tänane ennustus. Igatahes on tunne, et eelolev talv ei tule nii pehme,
nagu olid kaks eelmist.
Uut lumelisa on ilmselt oodata homme ja teisipäeval ja seekord rohkem mandril (sajukogused siiski peaksid jääma väga väikesteks).
kahju, võiks sadada nii nagu 30.07.2011, siis jätkub vett terveks talveks ja siis las tulgu neid kõrgrõhkkondi nii, et kasvõi kogu talv päikeseline.
----------------------
mis ilmakaares helle seda sähvatust nägi? võib tunduda ebavajalik info, aga siis teaks, kas nägin sama pilve, millal seda pilve nägin, jne.
Kas see 29,7 ms äratas siis Loksas tähelepanu?
Helle pole veel vastanud kahjuks. Ta on vanem inimene ja kes teab, kas ja millal üldse vastab.
Seda Loksa uut näitu võib üle küsida, aga see kuulutati õigeks.
Helle Vahter: Jüri, ma ei oska täpselt öelda, sest see oli nii ootamatu, nägin valgust sellest aknast,istudes tugitoolis, mis on ida - kagu suunas, aga kus TÄPSELT, EI NÄINUD välku ennast.
Kiilis kogunes lund lõpuks umbes 4..5 cm jagu, mis jäigi maksimumiks. Hommikuks oli lumele koorik peale tekkinud ning lumepudru teedel osaliselt jäätunud. Koorik pärssis lume sulamist, kuigi õues oli kraade ligemale +3.
----
Võimalik, et Helle nägi sähvatust sellest rünksajupilvest, mida on näha selle video
https://www.youtube.com/watch?v=NV5wwEK7QVI
ajast 1:10 alates.
Pilv asus filmimise ajal põhjas/põhjakirdes ehk enam-vähem Mähe suunas, liikudes ida-kagu suunas nagu teised pilvedki. Seetõttu tundub usutav küll, kuid 100% kindel ma loomulikult pole, kuna ise ei juhtunud välku/selle kuma nägema.
Teine võimalus on see, et välku nähti video ajal 1:04 olevas pilves, kuid ka selles ma paraku pole kindel.
Kahju, sest määramatust on palju, aga midagigi võib arvata.
Postita kommentaar