Lõunatsüklon

Tornaadopuhangu artikkel: http://www.ilm.ee/?510542
Ja ongi kauaoodatud lõunatsüklon käes. Praegune juhtum näitab selgelt, et lõunatsükloniga ei pea kaasnema mingeid ohtlikke ilmanähtusi ja suurt temperatuurimuutust. Kõik sõltub sellest, millist trajektoori mööda tsüklon vaatleja (vaatluskoha) suhtes liigub. Seekord jääb see kaugele, ilmselt Valgevene kohale, nii et sademeidki ei pruugi tulla, rääkimata millestki tõsisemast. Küllaga on selle põhjaservas tuul tugev ja tänane Cirrus uncinus näitab, et ilm läheb pilve. See lauspilvisus võib-olla nii õhuke, et päike paistab selgelt läbi (kiudkihtpilved), mistõttu on 14.8. potentsiaalne väga hea halopäev, Lõuna-Eestis võib siiski olla pilvisus halode tekkeks liiga tihe.

Praegu on äikesed Lõuna-Venemaal ja Ukrainas. Ei ole lootustki, et need võiksid kohale jõuda. Nõrk äikesevõimalus tekib 17.8., kuid see ei pruugi Eesti kohale sattuda.

Lõunatsüklonite jutu jätkuks

Täiendus: vastust ma loomulikult saanud ei ole, aga võib-olla tuleb see lähipäevil. Ootame!
Ühes eelmises postituses oli juttu tsirkulatsioonitrikkidest ja et ilma soojenemine tuleb suure ringiga põhjast. Tegelikult on praegune soojenemine segu põhjast saabunud ja kagust tulnud soojusest, mida upitab loode poole Valgevenesse jõudev lõunatsüklon, hääbudes sealsamas. Võib öelda ka nii, et kuna siin on nii külm, siis kuhu me ka ei vaataks, kõikjalt võib ainult sooja tulla ja lisaks soojeneb külm õhumass ka veel päikeseenergia toel.
 Hilissuvise kuuma kohta selline lisa, et 2008. a. saabus aasta kuumim ilm 17. augustil, sedagi lõunatsükloni tõttu. Tollane olukord oli äärmuslik, sest Poolas ja Ida-Euroopas kohtusid esiteks troopiline ja polaarne õhumass, teiseks kattus äärmiselt suure labiilsuse,  suure tuulenihke, pööriselisuse ja kruvilisuse (helicity) aladega, mis põhjustas Poolas ägeda tornaadopuhangu, tollane ESTOFEX pani koguni eraldi teate: + + + TORNADO OUTBREAK CURRENTLY UNDERWAY ACROSS SOUTHERN AND CENTRAL POLAND AND POSSIBLY SLOVAKIA EXPECTED TO CONTINUE THROUGH THE EVENING + + +. Tollased sündmused olid midagi täiesti pöörast, jäädes isegi selle suve sündmustele alla. Vaata paari videot: http://www.youtube.com/watch?v=lbCRhn_vNgU, http://www.youtube.com/watch?v=QoCdcb3d9gg&feature=related, lisaks meeletu rahe, kusjuures pange tähele, et see tuleb varahommikul: http://www.youtube.com/watch?v=zzbC_dW9a9M. Need tuttavad, kes seal juhtusid olema, ütlesid, et äikesed arenesid öösel, saavutades haripunkti varahommikul. Päeval muidugi jätkus suur tornaadopuhang, vt ka http://en.wikipedia.org/wiki/2008_Poland_tornado_outbreak. Lõpuks, 17.8. jõudis lõunatsüklonitest kantud kuumus Eestini, kuid see oli vaid ühepäevane.
Tuleb vist ennast kokku võtta ja kirjutada selle Poola tornaadopuhangu kohta ka kokkuvõte, sest see on nii märkimisväärne.

Nonii, ma pean lihtsalt kogu aeg kõigiga mölisema jne, sest muidu ei hakka lihtsalt asjad liikuma ega hakata mõtlema. Võtsin kätte ja saatsin sünoptikutele järgmise meili (e-kirja):
Tere,

lõunatsüklonite teema on minu meelest väga põnev ja vist on maailmas vähe kohti, kus need on olulised ilmategijad. Lõunapoolkeral ma pole kindel, kas neist saabki rääkida, põhjapoolkeral tuleb lisaks Euroopale kõne alla võib-olla ainult Põhja-Ameerika (kui teil on selle kohta mingit infot, palun andke teada).

Lõunatsüklonite definitsioon on minu meelest küllaltki ebamäärane. Olen proovinud neid paremini määratleda, aga see pole niisama lihtne. Lõunatsüklonid on tsüklonite liik, mille soe sektor on täidetud troopilise (või aastaaja kohta ebatavaliselt sooja) õhumassiga ja mis formeeruvad enamasti Vahemere, Musta mere või Kaspia mere regioonis, liikudes enamasti itta, kirdesse või põhja, harvem loodesse. Ometigi on päris palju selliseidki lõunatsükloneid, mis tekivad Kesk- võ Ida-Euroopa või Venemaa keskobastite kohal, sest nende teke sõltub ju ikkagi troopilise (või sarnase) õhumassi levikust. Samuti on oluline, et Atlandi ookeani mõju poleks tugev, sest mida tugevam on tsükloni tekkes Atlandi mõju, seda enam on sel läänetsüklonite tunnuseid, seetõttu mõjutavadki Prantsusmaad ja Suurbitanniat lõunatsüklonite asemel edelatsüklonid, mis ühendavad endas lääne- ja lõunatsüklonite tunnuseid ja on sealse piirkonna lõunatsüklonite teatav analoog.

 Nii olen ma lõpuks jõudnud järeldusele, et lisaks lõunatsüklonite tüüpidele, millele vastab M. Jürissaare õpiku alusel tsüklonite 6., 7., 9. ja 10. trajektoor (aluseks formeerumise regioon ja trajektoor), on olemas veel lõunatsüklonite mandri- ehk põhjatüüp, mis tekib eespool mainitud Kesk- võ Ida-Euroopa või Venemaa keskobastite kohal. Nende tähtsus Eestile seisneb selles, et kuna nad tekivad lähemal, kui "traditsioonilised" lõunatsüklonid, siis võivad need jõuda vägagi aktiivsetena Eestini ja põhjustada ohtlikku ilma. Muidugi võib seda (ohtlikku ilma) põhjustada ka kaugemal tekkinud lõunatsüklon, sest oleneb ju selle trajektoorist ja liikumiskiirusest. Näiteks 2008. a. novembri lumetormi toonud Irmela paigutan ma lõunatsüklonite põhja- ehk mandritüübi hulka, sest see formeerus mandri kohal ja võrdlemisi kaugel põhjas.

Parimat,
....

Näis, milline ja kas üldse mingi vastus tuleb.
Kes veel mäletab, siis 8. augustil peeti konvektiivtormide infopäeva, millest kirjutasin kokkuvõtte: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/konvektiivtormid.htm. Tunti huvi, et kui detsembris või jaanuaris tuleb tsüklonaalsete tormide infopäev, kas saaks teha mingi otseülekande. Lõpptulemusena õnnestus siis koos IT-spetsialistiga formuleerida koos küsimusega selline diskussioonipaar:

>Kas oleks mingil kujul selline otseülekanne võimalik?
-Täiesti võimalik, korduvalt tehtud. Korraliku ühendusega kohast, mõningase vaevlemise abil ka koos heliga. Samas, järelvaatamise variant alati parem ja töökindlam.

Lõunatsüklonid ja suve lõpu kuumus

Umbes poolteist kuud tagasi oli vaja tõstatada lõunatsükloni küsimus, kuna nende määratlus on võrdlemisi segane ja piiratud. Lõunatsüklonite teema haakub hästi ka intensiivse soojuse advektsiooni ja suurte temperatuurianomaaliatega.

Aastaaegade määratlusi on palju, kuid eelistan keskmise temperatuuri ja fenoloogiliste tunnuste alusel määratletud aastaaegu, vt näidet suve kohta http://teadus.err.ee/artikkel?id=5187&cat=1&pg=30

Need võimalused, kuidas kevadel, suvel või hilissuvel võib suur kuumus 60. laiuseni jõuda, erinevad, kuid on ka kattuvaid variante. Praegu on vaatluse all hilissuvi, mis algab tavaliselt augusti keskel või teises pooles ja kestab septembris, vahel kuni oktoobrini välja (see on küll erandlik, kuid näiteks 2006. a. lõppes suvi Tartus alles 30. septembril, sest kuni selle ajani oli ööpäeva keskmine püsivalt üle 13°C), teinekord aga väga vara, 2007. a. juhtus see juba 27. augustil (ikka ööpäeva keskmise järgi). Muide, 2007. a. august oli väga kuum ja äikeseline, temperatuur oli sageli, ka kuu teises pooles, üle 30°C.

Hilssuve algust on vahel raske määrata, sest see toimub vahel sujuvalt, teinekord pole aga selle määratlemiseks raskusi, 2010. a. algas hilissuvi üleöö - kui 17. august oli veel kuum ja äikeseline, nagu enamus päevi enne seda, siis 18. august oli jahe (nagu praegu) ja sajune ja ilm jäigi selliseks, pisut suve hõngu sai tollal alles septembri lõpus tunda. Käesoleval aastal märgib hilissuve algust praegune külmalaine - kõik, mis jäi 3. või 4 juuli kuni 7. augusti vahele, on südasuvi, varasem - varasuvi, hilisem - hilissuvi. Isegi kui hilisuve jooksul on kuum periood, on see ikkagi hilissuvi ja siis öeldakse, et ilm on südasuviselt soe (palav). Mõnikord räägitakse ka kõrgsuvest ehk puhkajate suvest, mille all mõistetakse seda ööpäevade perioodi, kui päevane maksimum tõuseb vähemalt 25°C-ni, kuid sellise osa suvest kui aastaajast määratlemine on levinud praktika ja mõistlik näiteks Kesk-Euroopas, kuid mitte nii kaugel põhjas, kui Eesti. Seetõttu on põhjamaades ja Eestis kasutusel soojapäeva mõiste, mis tähendab ööpäeva, kui maksimum on vähemalt 25°C. Sellised päevad võib siis lihtsalt kokku lugeda, et saada teada, kui palju oli kuumust suvel. Üldiselt on kokku lepitud nii, et pakaseks nimetatakse -25°C ja madalamat temperatuuri, kuumuseks üle 25°C temperatuuri. Mõnikord räägitakse ka 10- või 20kraadisest pakasest või näiteks 24-kraadisest kuumusest, kuid seda saab vaidlustada.

Nüüd tagasi lõunatsüklonite ja kuumuse juurde. Hilissuvel võib kuumus jõuda Eestisse peamiselt kahel võimalusel: kas kiiresti üle Euroopa edelast või üle Venemaa alade enamasti lõunatsüklonite toel. Lõunatsüklonid on selline tsüklonite liik, mille sooja sektorit täidab troopiline (või aastaaja kohta ebatavaliselt soe) õhumass ning mis tekib tavaliselt Vahemere, Musta mere või Kaspia mere ümbruses, kuid võib tekkida ka Kesk- või Ida-Euroopa kohal. Lõunatsüklonid liiguvad enamasti itta või kirdesse, kuid üsna sageli ka põhja, harvem loodesse. Lõunatsüklonitel tehakse oma omakorda vahet formeerumisregioonide alusel, nii räägitakse vahemere I, vahemere II (ehk idaosa), mustamere või kaspiamere (ehk kagu-) lõunatsüklonitest. Ma lisaks siia nimekirja veel mandri- ehk põhjatüübi, mis tekib mandri kohal ja kaugemal põhjas, kui muidu traditsiooniliselt lõunatsükloniteks peetud tsüklonid. Mandri- ehk põhjatüübi alla lähevad kõik Kesk- ja Ida-Euroopa, samuti Venemaa keskoblastite kohal tekkinud lõunatsüklonid. Oluline on see uus tüüp selle poolest, et kuna sellised lõunatsüklonid on tekkinud lähemal, kui "tavalised" lõunatsüklonid, siis võivad need Eestisse vägagi aktiivsena jõuda ja põhjustada ohtlikke ilmaolukordi. Muidugi võivad seda põhjustada ka kaugemal tekkinud lõunatsüklonid, oleneb selle trajektoorist, liikumiskiirusest jne.

Niisiis lõunatsüklonid võivad tuua veel augusti lõpus ja septembriski südasuviselt palava troopilise õhumassi Eestini, põhjustades ka ohtlikke konvektiivtormide tekkimise võimalust. Üks selliseid näiteid on 2004. a. hilissuvi. Siis oli augusti lõpus üle Baltimaade Kesk-Euroopasse ulatuv frontaaltsoon, millel tekkisid lained ja väikesed tsüklonid. Need transportisid sooja põhja poole ja nii tõusis 31.8.2004. a. temperatuur 27°C-ni, pärastlõunal oli paljudes kohtades intensiivset äikest. Hiljem sai frontaaltsoon ja osatsüklonid täielikult Atlandi ookeanilt saabuva läänetsükloni osaks.

Toon ära ka EMHI tollase prognoosi (olen neid 2004. a. salvestanud):

Tänane ilmateade

Teisipäev, 31.08.2004

Täna päeval on pilves selgimistega ilm. Sajab hoovihma ja on äikest, kohati võib sadu tugev olla. Puhub lõunakaarte tuul 4-10 m/s, hommikupoolikul veel puhanguti kuni 13 m/s, äikese ajal on tugevaid tuuleiile. Sooja on 18 kuni 22, Ida-Eestis kuni 24°C.

Ja tegelikkus oli

Eilne ilm

Ilm eile, 31.08.2004

Eile päeval oli pilves selgimistega ilm. Mitmel pool sadas vihma ja oli äikest. Valgas ulatus sajuhulk kuni 22 mm-ni. Maksimaalne õhutemperatuur oli vahemikus 17,6°C Sõrves kuni 26,7°C Tartus. Möödunud öö oli pilvine ja vihmane, oli äikest. Minimaalne õhutemperatuur oli 13,0°C Viljandis kuni 16,5°C Mustvees. 1.09.04. kell 9.00 oli õhurõhk Tallinnas 761 mm, tõuseb aeglaselt. Suhteline õhuniiskus oli 99%. Eile oli Moskvas tº max 30ºC!   Eriti hulluks kiskus olukord 1.9.2004. a., EMHI: Hoiatus PEIPSI JÄRV: kagutuul 8-10 m/s. EESTI: Jõgevamaal on moodustunud ohtlik äikesevöönd, mis liigub kiiresti põhjaranniku poole. Sellise äikseliiniga võivad kaasneda tuuleiilid üle 25 m/s, pole välistatud ka keeristormide e.trombide tekkimine. Ka 1997. a. augustilõpu kuumus oli seotud lõunatsükloniga, kuid väga suure, aeglaselt põhja või loode suunas liikuva ja Mustalt merelt pärit olevaga. Selle põhjaservas kandus Venemaalt kuum õhumass Eestini. Siit jõuame veel ühe juhu juurde, mis võib kuumust tuua nii kevadel kui suve lõpus - see on Kesk-Euroopa kohal püsiv ulatuslik, aga väheliikuv või aeglaselt liikuv tsüklon. Selle kauges loodeservas võib kagust tõusta kuum õhumass Läänemereni. Nii juhtus näiteks 2007. a. mai lõpus, kuid ka 2002. a. augustis, kuid nende lõunatsükloniks pidamine, eriti 2007. a. mai lõpus juhtumi puhul, on kaheldav või vähemalt vaieldav. 2002. a. põhjustas augusti keskel üle Kesk-Euroopa Ida-Euroopasse liikuv tsüklon paduvihma ja üleujutusi, millest kirjutati palju ja isegi Postimehe pühendas pea terve numbri sellele. See sama tsüklon siis tõigi kuuma ja põuase ilma Eestisse, huvitav oli see juhtum ka seetõttu, et Eesti oli siis mõneks päevaks Euroopa kõige soojem koht. Kokkuvõtteks: hilissuvel võib kuumus saabuda Eestisse Lääne-Aafrikast kiiresti üle Kesk-Euroopa (selles postituses jätsime selle variandi välja), lõunatsükloniga Kagu-Euroopast/Venemaa lõunaaladelt ja Volgamaalt või ulatusliku Kesk-Euroopas paikneva tsükloni loodeservas samuti Venemaa aladelt. Kui kuumust transportiv tsüklon on ulatuslik ja aeglane, siis võib palav ilm palju päevi püsida, kui tegu on aga mingi frontaaltsooni, väikese keerise (osatsükloni) või lõuna(osa)tsükloni sattumisega läänetsükloniga vastastikmõjju (2004. a. augusti lõpp), siis on ilm ebastabiilne, soojus võib-olla vaid ühepäevane. Kõige tähtsam oleks endale meelde jätta, et Läänemeri on liiga väeti, et saaks oma "jaheda" veega tühistada sünoptilises skaalas toimuvaid protsesse, seetõttu kui ikkagi soojus tuleb lõunast või kagust, siis ka tõuseb temperatuur vähegi selgema ilmaga väga kõrgele, pealegi suve lõpus on Läänemere temperatuur ikkagi 15°C või kõrgem, millel ei ole õhumassile erilist mõju. Ei tohi unustada, et vee suure soojusmahtuvuse (erisoojuse) tõttu jahtub meri väga aeglaselt ja nädalake jahedat ilma ei mõjuta oluliselt veetemperatuuri. Teine asi võib-olla uhthoovusega (süveveekerge), mis aga ei toimu tervel Läänemere korraga, vaid ainult teatud kohtades ja teatud tingimustel. Läänemeri on muidugi oluline kliimategur ja mõjutab vägagi palju mikrokliimat, sellest tuleneb ju vähemalt osaliselt Eesti olemine "kliima suurriigiks".

7. august on lõunatsükloni päev

Täna liigub üle Eesti lõunatsüklon, mis toob kaasa paduvihmad, kuid äikesevõimalus on väike. Alles õhtul, kui suureneb Skandinaavias oleva tsükloni mõju, muutub äike saartel tõenäoliseks. See lõunatsüklon on tekkinud põhja pool 47. pl, mis S.-E. Enno ja veel mõnede arvates on võimatu, sest uurimuses on nii sätestatud, kuid jah, ega reaalsed sündmused ei käigi alati kirjapandud reeglite järgi. See lõunatsüklon on väga sarnane 11. juuni omale, ka siis polnud äikest, kuid sajukogused olid väga suured ja selgelt on näha lõunatsüklonile omane hästi arenenud pilvemass, kusjuures pilve ülemine, kiudpilvedest koosnev osa, on väga võimas.
Siiski peab tegema täpsustusi. Tsükloniks saab seda nimetada ilmselt ainult aluspinna kaartide alusel, kõrgemate õhukihtide kaartidel on see vaid lohk või osatsüklon. Pilved on sageli kõige tundlikumad atmosfääris toimuvate muutuste suhtes, seetõttu pilvemasside järgi saab selle lõunatsükloni teket tagasi viia Vahemere äärde, aga kui isegi praegu saab tsüklonist rääkida reservatsioonidega, siis mis veel eilsest, kui vastav pilvemass (peamiselt kiudpilved) kujunes Vahemere põhjarannikul. Nii et ikkagi jääb lõunatsükloni teke ja väljakujunemine kindlalt 47. pl põhja poole.

Selle lõuna(osa)tsükloniga seoses tekkis Lääne-Venemaale märkimisväärne pagijoon, sarnaneb sellele: http://www.ilm.ee/index.php?510269. Praeguseks on osatsükloniga seotud sajud Eestist juba eemaldunud ja päike mitmel pool väljas. Saartele on esimesed nõrgad äikesed merelt jõudnud.

Pagijoon 7.8. Venemaal (otsapidi ulatub ka Valgevenesse)

Lõunatsüklonite küsimus

23. juunil liikus Eestisse tsüklon, mis tekitas huvitava arutelu, sest liigitasin selle esialgu lõunatsükloniks, kuid esitati vastuargument. See väärib siin äratoomist.

S.-E. Enno: Eitea, kas ikka oli päris lõunatsüklon, neid vist loeti selle järgi, et lõunapool 47. paralleeli on tekkekoht. Kas see eilne mitte siin samas Balti-Poola regioonis ei moodustunud?

Mina: Just, et mida lugeda üldse lõunatsüklonite kriteeriumiteks? Minu meelest võivad lõunatsüklonid tekkida seal, kuhu on troopiline õhumass levinud ja Atlandi ookeani mõju ei domineeri (jutt ikka Euroopa kontekstist, ma ei tea, kuidas mujal maailmas).  Troopilise õhumassi nõue on tähtis seetõttu, et lõunatsüklonite moodustumisel on sel tähtis roll, sh nende soe sektor on troopilise õhuga täidetud. Seetõttu lõunatsüklonid ei teki Skandinaavial, kuna üldjuhul sinna see õhumass kunagi ka ei levi. Teine tähtis kriteerium - Atlandi ookeani mõju - väheneb üha ida ja lõuna pool minnes, seetõttu Lääne-Euroopas, sh Suurbritannia ja Prantsusmaa kohal on lõunatsüklonite asemel tavaliselt edelatsüklonid, mis ühendavad endas lääne- ja lõunatsüklonite tunnuseid. Vähem tähtsad, kuid siiski olulised aspektid on trajektoor ja pilvemassi ehitus. 

Miks ma siis ikkagi liigitasin 23. juuni oma lõunatsükloniks? Selle formeerumine algas Saksamaa ja Austria kohal frontaaltsoonis, mis eraldas lõunapoolset troopilist õhumassi põhjapoolsest polaarsest. Seega selle tsükloni sooja sektorit täitis troopiline õhumass, vt ka http://www.met.fu-berlin.de/de/wetter/maps/Analyse_20120621.gif (Ingelore). Sooja sektoris oli hulgaliselt äikest, mis 22. juunil liikusid Ukraina ja Valgevene  kohale. Samal ajal hakkas tsüklon juba okludeeruma. Sel ajal moodustus lõunatsüklonitele iseloomulik pilvemass. Nimelt on lõunatsüklonite puhul arenenud pilvemass keskmine ja ülemine, jääkristallidest koosnev, pilveosa. Samuti on pilvede ülemine osa nii külm, et vahel määratakse satelliitmeteoroloogiavahenditega see rünksajupilvede kogumikuks (MCS), seda muide tegi konkreetsel juhul ka see: http://www.knmi.nl/satrep/latest.htm (vt pilte all). Tegelikult mingit ulatuslikku rünksajupilvede kogumikku ei olnud. Lisaks oli tsüklonil lõunatsüklonite tüüpiline trajektoor, et liigub kirdesse või põhja ning suur sajupotentsiaal, mis ka realiseerus. Tekkekoht oli Atlandi ookeanist piisavalt kaugel, nii et see ei saanud olla läänetsüklon ega ka edelatsüklon.

Nüüd jääb veel see laiuste küsimus. Ma arvan, et see 47. pl on lihtsalt uurimuse tarbeks kokku lepitud, sest see on hästi praktiline ning kõrvaldab automaatselt kahtlased juhud,  kas näiteks 48. või 50. pl Ida-Euroopa kohal tekkiv tsüklon on lõunatsüklon või ei. Seega uurimuse mõttes on selline määratlus (geograafilise laiuse järgi) kindlasti otstarbekas, kuid minu meelest ei välista see reaalsuses juhtumid, kui mõni lõunatsüklon tekkiski kaugemal põhjas.

Seega lõppkokkuvõttes võib-olla jääbki antud juhul tsükloni tüüp lahtiseks.

Samuti annab ju välja mõelda ka uusi võimalusi, mis sobiks selle 47. pl määratlusega. Üks sellistest oleks lõunatsüklonite omadustega tsüklonid. Seega on need sellised tsüklonid, mis ei ole lõunatsüklonid, aga neil on lõunatsüklonite omadused (vt eespool).

11. juunil liikus üle Eesti tsüklon, mida sünoptikud pidasid lõunatsükloniks. See aga sobib ka 47. pl kriteeriumiga, sest see formeerus Aadria mere lähedal, vt  http://www.met.fu-berlin.de/de/wetter/maps/Analyse_20120610.gif. Aadria meri on muide üks vahemere lõunatsüklonite alltüübi klassikaliseks tekkekohaks. Lõunatsükloneid on mitut tüüpi, olenevalt tekkekohast ja trajektooridest. Vahemere lõunatsükloneid on vähemalt kaks alltüüpi, esimene neist tekib Vahemere lääneregioonis, teine aga idaregioonis. Lisaks on veel mustamere lõunatsüklonite alltüüp, mis moodustuvad Musta mere regioonis, mõjutades küllalt tihti ka Eesti ilma, ja lõpuks kõige eksootilisem – kagutsüklonid, mis tekivad Kaspia mere kohal, kuid need on väga haruldased ja liiguvad erinevalt eelmistest loodesse või isegi läände. Seega võib Kesk- ja Ida-Euroopa kohal olevaid lõunatsüklonite omadustega tsükloneid ju pidada üheks lõunatsüklonite alltüübiks. Seega juba teine alternatiiv, mida võib välja pakkuda.

Satelliidipildid, millel satelliitmeteoroloogiavahenditega on määratud mõningad olulised karakteristikud: CF - külm front; OCCL - okludeerumine ehk tsükloni täitumine; Wave - frontaalne laine (määratud pilvemasside järgi, seetõttu ei pruugi frondiga seost olla), Cb - rünksajupilved; MCS - ulatuslikud rünksajupilvede kogumikud (mesomastaapsed konvektiivsüsteemid).

Viimane määratakse siis, kui on piisavalt hele ja teravalt piiritletud pilvemass. Selline võib-olla ka hästiarenenud kihiliste pilvede puhul, kus pole mingit konvektsiooni. Iseloomulik on see just lõunatsüklonite puhul. Selline iseloomulik tunnus on ka nendel piltidel näha - Läänemere ja Soome lõunaosa kohale on määratud MCS, mis peaks näitama, et seal on ulatusliku konvektsiooniga tegu, kuid tegelikult see ei ole nii.

Allikas: KNMI/Satrep, http://www.knmi.nl/satrep/archive.htm

Lõunatsüklon 11.-13.2.2010

Euroopa lõunaosas arenes välja hiiglaslik lõunatsüklon, mille kese paiknes Aadria merel või Itaalia kohal, kuid frontidega seotud pilvemass ja sajud liikusid kaugele põhja, sealhulgas Eestisse (postituse pealkirjas viidatakse mõjupäevadele Eestis, tsüklon tekkis muidugi palju varem). Mõned satpildid pilvemassist (10.-11.2.; allikas http://www.ilm.ee/kola/sat_test.php3):

.

.

.

.

.

.

.

.

.

.

.

.

.

.

.

Kese ja õhumassid

(allikas: http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn002.html):

.

.

.

.

.

.

.

.

.

.

.

.

.

.

.

.

Lõunatsüklonitel on mitu eripära, nagu tekkekoht, suur sajupotentsiaal, iseloomulik pilvemass. Viimase puhul võib täheldada, et eriti tugevasti on arenenud ülemised pilved või on tegemist suurel alal väga paksu pilvemassiga (paksus kuni 10 km). Ka sellel lõunatsüklonil oli väga tihe ja huvitava ülapinna mustriga pilvemass

(allikas: http://saturn.unibe.ch/rsbern/noaa/dw/realtime/current/n1bcurr.jpg):

.

.

.

.

.

.

.

.

.

.

.

.

.

.

.

.

.

.

.

Tsükloni mõjusfääri (serva) võib määrata kas õhurõhumuutuse või pilvevälja abil. Kumba eelistada, sõltub olukorrast, kuid lõunatsüklonitel sobib selleks rohkem pilveväli, mida võis väga hästi 11.2. jälgida:

Väga nõrk halo kiudkihtpilvedes.

Suhteliselt huvitav pilveserv

Ka kondensjäljed muutusid püsivateks.

Lõpetuseks midagi huvitavat: ühel majal oli mingi juhtme ümber tekkinud "jääpurikas".

Kuumaverelise külaskäik

Veebruar algab kuumaverelise ehk lõunatsükloni taktikepi all. On kuulda mitmeid arvamusi, isegi seda, et lund võiks võimalikult palju tulla. Miks mitte - talv ju senini suurepärane olnud.

Lõunatsüklon on sündinud Itaalia põhjaosas (Aadria meri, Itaalia põhjaosa, kuid ka Balkan on need kuumavereliste põhilised tekkekohad) ja liigub jõudsalt Eesti suunas, vt animatsiooni: http://www.ilm.ee/kola/sat_test.php3
Mõned pildid ka, sest animatsioon ju uueneb ja näiteks 50 aasta pärast oleks tore jälle vaadata, mis kunagi oli:












































.
.
.
.
Ida-Euroopas on näha heledat pilvemassi. See on ala, kus õhumass tõuseb, tekitab pilvi ja sademeid. Seal süveneb ka siis lõunatsüklon. Kui palju lund tuleb, eks see selgub.
Lisainfot ka. Postitustes nn pikk paus olnud. Õnneks nädala jooksul peaks aega olema ja saab tagantjärele, alates jõuludest, täiendada olulisematest ja huvitavamatest ilmanähtustest ja sündmustest. Veebruari teisel nädalal ilmub ajakirja Loodusesõber uus number, kuhu kirjutasin mere jäätumisest, madalast veetasemest ja jääpurikate tekkest ning füüsikast. See on hästi laiale lugejaskonnale mõeldud, aga ehk huvilisele ikka midagi annab. Eks siia täiendan nende teemade kohta ka.
M. Jürissaart peetakse teenekaks lennundusmeteoroloogiks. Ta on kirjutanid kaks õpikut. Praeguse info järgi tuleb varsti kordusväljaanne tema esimsele õpikule, "Meteoroloogia" (1998, Tartu).

Lõunatsüklon ja ilus õhtutaevas

8. juuli tormijahist ja galerii on siin: http://ilm.ee/?46122

12. juuli õhtuks saabus Eestisse lõunatsüklon. Äikest täheldati vaid lühikest aega Riiast edelas ja see oli nõrk. Kuna tsüklon oli formeerumas, olid selle energiavarud suured ning sajualad muutusid kiirest. Ka ennustused olid tõsised:

http://meteo.physic.ut.ee/ilmatark/







http://212.70.174.195/OPSIS/radar/RIX/RIX_250.sri/RIX_250.sri.png

.

.

.

.

.

.

.

Jälgida tasub ka EUMATSATi: http://www.ilm.ee/kola/sat_test.php3

Tihenevate pilvede all paistis loojuv päike, mis muutis taeva imeilusaks. Samas tähendas see juba ööseks purskkaevusid:

Sarnase loo leiate ka siit: http://www.ilm.ee/?46125