Kuvatud on postitused sildiga Tormijaht. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Tormijaht. Kuva kõik postitused

esmaspäev, 27. september 2010

Kus tegeletakse tormijahiga?

Kes tahab kohe pealkirjale vastust, lugegu sissekande lõppu.
Tormijaht on üpris lai mõiste, mille alla võib päris erinevaid tegevusi kuuluda. Nö taga ajada võib nii äikest, trombe ehk tornaadosid kui ka hoopiski orkaane. Orkaanidega tegelemine ja nende seiret võib pidada tormijahtimise üheks suureks haruks, kuid tavaliselt peetakse silmas tormijahi all enamasti ikka suvetormide püüdmist ja uurimist.
Suvetorme võib püüda ja uurida nii teaduslikul kui hobilisel eesmärgil. Tormijahtijaid jagatakse nende ja nende eesmärkide, mitte aga tegevuste kui selliste järgi. Nii tehakse vahet järgmistel tegelastel/gruppidel: teadlased/uurimuslikul eesmärgil, puhkuse ja huvi eesmärgil, vaatlejad (kas kohapeal või juhuslikult peale sattunult), meedia ja uudiste eesmärgil, näiteks reporterid (USAs on tavaline, et näiteks telekanal saadab torme jälgima reporterid); fotograafia/video eesmärgil; õppetegevuse ja ekskursiooni eesmärgil; yahood (vahel nimetatakse klingoniteks), kes on viinud alla jällegi eelkõige USAs tormijahtijate mainet ja on seetõttu korralikke tormiküttide vahistamisi ette tulnud, vt http://lagujailm.blogspot.com/2008/05/texases-ahistab-politsei-tormiktte-j.html; professionaalid, kelle töö ongi tormide jahtimine ja lõpuks on veel nö kohalikud, kuid nende jahid on tavaliselt juhuslikud ja mitte kuigi suurt maa-ala katvad ning orkaanikütid, kes sõidavad ka orkaanidesse ning informeerivaid troopilise ilmaga tegelevaid ilmakeskusi. Nii et üpris kirju ja suur seltskond. Minu eesmärke ja tegevust võib liigitada puhkuse ja huvi eesmärgil jahtimiseks ja õigem on kasutada mõistet äikesejahtimine (äikesejaht).
Äikesehuvilised Läti-Leedu piiril 1.7.2009. a.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
Esimest korda läksin äikesejahile juuni lõpu poole 2009. aastal ja olen seega kaks aastat sellega tegelenud. Mõlemal suvel olen enam kui 10 korral saanud käia ja tühjade kätega jäämist on vaid paaril juhul ette tulnud. Tavaliselt on vähemalt üks huviline olnud kaasas, mõnikord ka 2-3. Mingit erilist reklaami pole oma tegevusele teinud, kuid eks ilm.ee kaudu võib-olla nii mõnigi lugeja teab sellest, näiteks 2009. aasta suvel kirjutasin sinna kokkuvõtteid, ent 2010. aasta suve tegevuse olen jätnud rohkem enda ja kaasasolnud huviliste teada.
Osaliselt on tegemist just huvilistele suunatud teenusega ja vastav teenus on tasuline. Tasu on üldiselt kokkuleppeline, kuid sõltub läbitud maast ning kaasaolevate inimeste arvust. Huviliste eesmärgid ja tegevus jahtidel on mõneti erinev. Paljud on tulnud lihtsalt huvist kaasa või et saada elamusi/nautida äikest ja sellega kaasnevat, samas on olnud teadlikumaid inimesi, kes jälgivad pilvede struktuuri ja sellega seotud protsesse või nähtuseid. Ise aga olen saanud parema ettekujutuse äikesepilvede liikumisest, nende kujunemisest ja dünaamikast, samuti võimalikest ohtudest ja millised võivad olla äikesetormi tagajärjed. Pilveraamatu tarbeks on õnnestunud saada häid ja iseloomulikke fotosid. Mingil määral on äikesejaht olnud ka aktiivseks puhkuseks.

Tormijahtijate varustus, kogemus jne varieeruvad väga suurel määral. Kui tipptasemel tegijatel on radarisüsteemid jmt varustus kaasas, siis on neidki, kes lihtsalt lähevad pilve taga ajama, kui näevad tormi. Minulgi pole mingit erilist varustust, kui vaid auto ja Internetiühendus, et saaks pidevalt pilvede, äikest ja sajualade tekkimist ning liikumist jälgida, ja muidugi kaart, et teekonda planeerida ja võimalikke marsruute kaaluda.

Sobivaid päevi, millal minna, saab kuni kaks päeva ette prognoosida. Selleks on palju võimalusi, kuid praktikas on kõige sobilikemateks osutunud CAPE-LI kaardid. Seal on mudelipõhiselt atmosfääri energia ja stabiilsus Euroopa-alale prognoositud, mille järgi võibki kaaluda sobivaid päevi. Silma tasub peal hoida siis, kui Eesti või Läti põhjaossa jääb ala, kus LI on -2 või madalam ja CAPE samal ajal 600-700 J/kg või rohkem. Kuna prognoosid muutuvad pidevalt jne, siis tuleb nii neil kaartidel kui muudel mudelijooksudel ja ilmaprognoosidel silm kogu aeg peal hoida. Vahel on prognoos ühe ööpäevaga nii palju muutunud, et uus erineb võrreldes varasemaga nagu öö ja päev ja nagu öeldud, usaldusväärselt saab maksimaalselt sobivat päeva üks-kaks päeva ette prognoosida. Tihti on äikesteks piisavalt soodne piirkond seotud mõne frontaaltsooniga ja vastavalt frondile võib see ala jääda Eesti kohale või sattuda Venemaale või Läänemere kohale ja sellega tuleb plaanide tegemisel arvestada. Vastavat ebakindlust soodsa piirkonna paiknemise osas saab vahel ette näha ja seegi on sel juhul soodsaks asjaoluks planeerimises.

Üpris tõenäoliselt olen Baltikumis ainus, kes äikesejahiga süstemaatiliselt tegeleb, vähemalt pole õnnestunud leida infot, et kedagi veel leiduks. Kindlasti on neid, kes näiteks hetkeajel on huvi pärast mõne äikese vms juurde sõitnud.
Küllaga näiteks Soomes tegeletakse tormijahtimisega juba aastaid (sai 1990ndatel alguse). Võiks siis ju mõelda, kus veel maailmas sellega tegeletakse. Kohe võib välja tuua 3 suurt piirkonda, milleks on Põhja-Ameerika, Euroopa ja Austraalia. Nimetatud kohtades võib leida üpris kõrgetasemelist ja süstemaatilist/laialt levinud tormijahtimist ja vastavaid võrgustikke. Euroopas on tormijahtimine laiemalt levinud Lääne-ja Lõuna-Euroopas, Põhja-Euroopas võib nimetada kindlasti Soomet, kuid ka Rootsit (stormtracker.cjb.net, wighnews.se/vader/vaderindex.html), Taanit (
www.14all.dk/skypumpe) ja Ida-Euroopast Bulgaariat (www.angelfire.com/sc/stormlab/index.html) ning Venemaad (www.hotcity.com/~vladimir/stormsasia.htm, weatherchasers.ucoz.ru/publ). Lõuna-Ameerikas tegeletakse tormijahiga näiteks Brasiilias (www.metsul.com/blog/), kuid seal on probleemiks see, et radaripildid pole üldiselt avalikult kättesaadavad ja radarivõrgustik ei kata kaugeltki kogu riiki. Lähis-Idas on tormijahtimisega tegeldud näiteks Israelis: israelstorms.netfirms.com. Paraku kõik toodud linkidest enam ei tööta.

Tormijahtimisel ei saa üle ega ümber mõistlikust ohutundest ja vastavast teadlikkusest, sellest on üpris hästi ja põhjalikult kirjutatud siin: www.cimms.ou.edu/~doswell/Chasing2.html

pühapäev, 12. juuli 2009

Lõunatsüklon ja ilus õhtutaevas

8. juuli tormijahist ja galerii on siin: http://ilm.ee/?46122
12. juuli õhtuks saabus Eestisse lõunatsüklon. Äikest täheldati vaid lühikest aega Riiast edelas ja see oli nõrk. Kuna tsüklon oli formeerumas, olid selle energiavarud suured ning sajualad muutusid kiirest. Ka ennustused olid tõsised:

http://meteo.physic.ut.ee/ilmatark/







http://212.70.174.195/OPSIS/radar/RIX/RIX_250.sri/RIX_250.sri.png
.
.
.
.
.
.
.
Jälgida tasub ka EUMATSATi: http://www.ilm.ee/kola/sat_test.php3
Tihenevate pilvede all paistis loojuv päike, mis muutis taeva imeilusaks. Samas tähendas see juba ööseks purskkaevusid:












































Sarnase loo leiate ka siit: http://www.ilm.ee/?46125

kolmapäev, 24. juuni 2009

Äike 13. juunil ja esimene jaht

13. juuniks näitasid äikeseindeksid suurt aktiivsust, eelkõige Ida-Eestisse. Meeles tuleb pidada, et kui indeksid on väga äikesemeelsed, siis see tähendab pigem äikest suurtel aladel kui et on tugevaid äikeseiile jmt oodata. Neid kindlasti tuleb, kuid kohati ja äikese ulatusega võrreldes on ohtlike nähtuste osakaal väiksem, välja arvatud suured vihmakogused.
Hommikul oli ilm udune:


.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
Sooja oli ligi 12° ning ilm tuulevaikne. Kuna päev oli soodne suuremateks äikesteks ja polnud kindel, kas Tallinnasse ka äikest tuleb, siis võtsime ette pikema sõidu, et äikesepilvi püüda.
Sõitsime Suure-Jaani. Sinna jõudes sadas vahepeal vihma, kuid linnas ilm selgines (selginemisefekt) ja oli nõrk või mõõdukas tuul.








.
.
.
.
.
.
.
Lisaks selginemisefektile lubas äikest ka pilvede erisuunaline liikumine (ülemised ja alumised umbes 90° nurga all). Hommikupoolikul oli äikest registreeritud Võrus. Tekkinud äikesepilv laienes kiiresti ja juba enne kl 13 oli Suure-Jaanist lõunas ning kagus kuulda müristamisi, kuigi väga pika intervalliga.
Kagutaevas kl 13 Suure-Jaani surnuaiast vaadatuna.





Umbes veerand tundi hiljem. Lõuna-ja kagutaevas paisjärve äärest vaadatuna.













.
.
.
.
.
.
.
.
Aja jooksul oli nõrku mürinaid veelgi kuulda, mõned meenutasid praginat. Madalad pilved kadusid ja pilv muutus ühtlaselt halliks. Kl pool 2 hakkas kergelt sadama. Müristamised liikusid lõpuks pea kohale, vihm oli mõõdukas, tuult polnud. Selliseks jäigi olukord tunni jooksul.






.
.
.
.
.
.
.
.

Kuna midagi huvitavat ei juhtunud ja välke ka näha polnud, sõitsime kaaslastega Viljandisse. Tee peal läks vihm tugevamaks ja näha oli üksikuid sähvatusi. Tuult polnud.














Suure-Jaani ja Viljandi vahel.




Viljandisse jõudes enam äikest polnud ja vihm oli lakanud.
Taevas Viljandis kl kolmveerand 3.


.
.
.
.
.
.
.
.

Uurisime inimestelt, milline oli äike olnud. Selgus, et palju tugevam, oli näha välke, kuid tuult kuigi palju ei olnud. Kl 16.40 hakkas põhjataevas uuesti müristama, kuid pilv ei liikunud otse peale. Alustasime sõitu Türi peale. Seda äikesepilve otseselt ei üritanudki kätte saada, vaid eesmärk oli jõuda tugevama äikeseni, mis oli juba Kesk-Eesti kandis.
Tee peal oli kohati väga huvitavaid pilvi näha:










.
.
.
.
.
.
.
.
.
Põhja-ja kirdetaevas oli suurte intervallidega näha välgusähvatusi. Tundus, et pilvele ei jõuagi lähemale, see näitas, et tegemist oli väga suure pilvega. Sõitsime pidevalt pilve serva all. Taevas muutus siiski hämaramaks ja sähvatused lähemaks, kuid vihma kord sadas, kord ei sadanud.
Türile jõudes oli olukord endine, aga näha oli, et hiljuti oli suur äike olnud. Umbes 50 km Tallinnast hakkasime lõpuks otse pilve alla jõudma. Mõned sähvatused ja müristamised olid otse pea kohal.








Umbes km kaugusel oligi tugeva saju vöönd. Sajualasse sisse sõites oli nähtavus nulli ümber, seetõttu ei üritanudki pilte teha jmt, vaid eesmärk oli jõuda sajuala ette. Viimaks see õnnestus ning eemal oli näha kiiresti põhja poole liikuvat pilvevalli, mis nägi selline välja:





.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.


Enne kl 19 jõudsime Tallinnasse. Selleks ajaks jõudis ka pilv. Äikest jagus paari tunni ümber, vihm oli enamasti nõrk või mõõdukas ja tugevaid tuuleiile polnud. Madalate pilvede rohkuse tõttu muutusid muidu nähtamatud õhuvoolud äikesepilve all nähtavaks. Esines igasugust keeriselist liikumist. Õhtu jooksul äike tasapisi taandus. Ainult mõned üksikud välgulöögid oli lähedased.
Õhtune äike Tallinnas:





Millised oli 13. juuni äikese eripärad? Esiteks muidugi pilvede suur ulatus, teiseks muutus ilm väga hämaraks. Tegemist oli sooja frondi äikesega. Sooja frondiga seostuvad tavaliselt väga tugevad või laiaulatuslikud ja veerohked äikesepilved. Suur ulatus põhjustaski hämardumist, sest väiksemate pilvede puhul pääseb servadest ikka hajusvalgust pilve alla, kuid pilve väga suure ulatuse puhul mitte. Sooja frondi äikestega kaasneb väga suur niiskusehulk, mistõttu võib näha haruldast võimalust, et udu ja äike on korraga.
Välgud olid kõik roosakad, sest asusid uduvine või sajuala sees. Mõnel pool täheldati ka pagisid.
Täiel määral jõudis soe õhk Kirde-Eestisse, kus kirdenurgas tõusis temperatuur 27°-ni. Eesti kohal moodustus väike osatsüklon, mis tõusis põhja poole. Selles arenesid kiiresti suured äikesepilved. Äikestest jäid puutumata vaid Pärnumaa ja suurem osa läänesaartest.