Näiteid õhtusest Tyndalli efektist, udu 8. oktoobril 2009

8. oktoobril tekkis Läänemere kohal osatsüklon, millest andsid tunnistust ka kiudpilved:

.

.

.

.

.

.

Üldiselt võiks arvata, et muutuvas baarilises väljas radiatsiooniudusid ei teki. Jahtumisudu tekkimise heaks indikaatoriks on Tyndalli efekt, mis näitab veemolekulide klasterdumist õhus. See aga eelneb alati jahtumisudu tekkele. Niisiis trumpab mõne tunni ilmaennustamisel Tyndalli efekt kiudpilvede tunnuse (on ilma halvenemise näitaja ja et udu ei teki) üle. Miks nii? Aga seepärast, et baariline väli on taustsüsteem ja suureskaalaline, jahtumisudu aga lokaalne nähtus. Mõneks tunniks näitavad ilma tihti just lokaalsed tunnused. Seetõttu trumpabki Tyndall kiudpilved üle, kuid mitte pikemas perspektiivis.

Mul on kombeks teha Tartus nn meteoroloogilisi jalutuskäike inimestega, et uurida, mida huvitavat keegi näeb ja arutleda-mõtiskleda nähtu üle ning vahetada kogemusi (ikka meteoroloogia alalt). Alljärgnevalt ongi mõned näited (radiasiooni)udu teket ennustavast Tyndalli efektist Tartus 8. oktoobri õhtul:

Tyndall Vanemuise ees.

Tyndall vahtra ees.

Tyndall Tartu kohal, samuti on hästi näha inversiooni piir, sest udu tekib invesioonikihi alla.

Tyndall Raekoja kohal.

Öösel tekkiski küllaltki tihe udu (nähtavus langes 100 m-ni).

Udu 15/16. juulil Tallinnas; udude seosest äikesega

15. juulil oli päeval merel udu. See liikus ka rannikualadele, nii et näiteks päeval oli saarte läänerannik, kuid ka Pakril udune ilm või madal kihtpilvisus. Õhtu saabudes liikus udu sisemaa pool, samuti tekkis jahtumise tõttu udu sisemaal iseseisvalt. Tallinnasse jõudis udu südaöö paiku. See oli selge taevaga ja väga ebaühtlane, kohati äärmiselt tihe udu. Samal ajal võis taevas jälgida helkivaid ööpilvi. Järgnevalt pildiseeria sellest, kuidas udu jõudis Tallinnasse (ülejärgmisel pildil on näha lisaks helkivaid ööpilvi.

.

.

.

.

.

.

.

.

.

.

.

.

Udu on mitmel moel äikesega seotud. Sellest on juttu juba olnud, et udu ja äike pole kunagi koos, v. a. sooja frondi äikese korral, ka siis on see võimalus väga väike. Küllaga tähendab udu sageli seda, et järgneva päeva jooksul võib äikest tulla: õhus on piisavalt soojust ja niiskust pilvede arenguks. Sel aastal näib olevat see seaduspära eriti järjekindel.