Väljavõtted Karl Linné eluloost

Karl Linné lõi teatavasti tänapäevase süstemaatika alused, tähtsaimaks saavutuseks on binaarne nomenklatuur. Tema kohta öeldi, et kui ta oli vaid mõni aasta vana, siis jättis ta nutmise kohe järele, kui talle anti mõni taim kätte. Lemmiktaimeks kujunes talle harakkuljus (Eestis teda pole just liiga palju, aga hajusalt siiski; tegemist on väga tagasihoidliku ja lihtsa taimega).

Ta tundis enda väljapaistmisest suuremat uhkust kui ükskõik kes teine. Näiteks oli tema tagasihoidlikuks viimaseks sooviks saada hauakirjaks "Botaanikavürst" (ta suutis anda nime 13 000 taime-ja loomaliigile). Ta arvas, et temast suuremat botaanikut ja zooloogi pole eales sündinud ja et tema liigitussüsteem on suurim teadussaavutus.

Tema teiseks peatunnuseks oli palavikuline kiindumus seksi. Teda rabas kõige muu hulgas merekarpide sarnasus naise häbemega. Ühe karbilise kehaosad said nimeks vulva, labia, pubes, anus ja hymen.

Peale selle, et ta liigitas taimi nende sigimisorganite järgi (mis on tegelikult ka õige), omistas ta neile inimliku erootilisuse. Taimede õite ja viljastumise toimumise kohta kasutas ta ohtralt väkljendeid: "valimatus sugulises läbikäimises", "viljatud liignaised" (mõeldud on seda, et mõnede taimede õies on emakad, mis pole viljastumisvõimelised) ja "pulmavoodi".

Aastaaegade ja üldse taimede elu kohta võib tema töödes leida veelgi rabavamaid näiteid, olgu esitatud neist üks. "Armastus ei jäta taimigi puutumata. Sugupooled peavad pulmi..., näidates oma suguelundite abil, kes on isane, kes emane. Õite kroonlehed on otsekui pulmavoodi, mille Looja on kaunisti üles teinud, kaunistanud uhkete eesriietega, lõhnastanud magusasti, et pruut ja peigmees saaksid seal veeta kirgliku pulmaöö. Kui voodi nõnda valmis, on peigmehel aeg emmata armastatud mõrsjat ja temale anduda."

Üks taimeliik sai nimeks Clitoria, mistõttu pole imestada, et teda peeti veidrikuks. Ikkagi, tema liigitussüsteem osutus parimaks. Ta asendas pikad lohisevad nimed tabavate ja lühikestega. Enne ted ei võinud botaanik kunagi kindel olla, kas Rosa sylvestris alba cum rubore, folio glabro on sama taim, mis Rosa sylvestris indura seu canina. Linné nimetas taime lihtsalt Rosa canina ja asi oligi lõpetatud. Tol ajal (ja praegugi) on üht ja sama liiki väga sageli mitmekordselt kirjeldatud ja talle mitu nime antud, mistõttu see külvab väga sageli segadust.

Muide, tol ajal kasutati väga sageli taimenimedena vulgaarsusi, näiteks märapeer, alasti naised avaperse jne. Viimaks arvati, et sellised asjad tuleks välja rookida, kuid Botaanikavürst külvas sääraseid nimesid juurde, näiteks on ühe molluski nimi tänapäevani Crepidula fornicata (hooraja). Paljud sarnased nimed siiski kadusid käibest.

"Kõiksuse lühiajalugu" põhjal

Tegelikult esitatakse ka tänapäeval sarnaseid teadustekste - arvatavasti seetõttu, et nii on inimestele arusaadavam. Lapates ajakirju ja muid raamatud, leidsin lõpuks ühe kirjelduse, mis sarnaneb õige palju Linné stiiliga, ainult et uues kuues. Toon selle siin ka ära.

"Perekond liudik on üks algelisemaid liudseente seas. Seene viljakeha on ühtaegu nii abieluvoodi kui ka häll. Ühes rakus kokku saanud isas-ja emastuuma kaitseks ehitataks ematuuma genoomis sisalduva info alusel liudseene viljakeha. Eoslava, kus eoskotid arenema hakkavad, on vooderdatud "ema" hüüfidega. Pildil (toodud on ühe teadmata liiki liudiku 2 tumedat viljakeha mõningase suurenduse all - autori märkus) on valmiv viljakeha: liuakujuline voodi/häll on küll valmis, aga tuumad seal sees pole veel liitunud. Veel pole eoskotte ega eoseid, mille järgi saaks määrata liudiku liiki."

Kullman, Bellis . Seksiv seen. EL, 11/2004

Mida tähendavad üldkasutatavad meteoroloogilised terminid? Heitlik ilm 13. ja 14. augustil

Nii omavahel öeldes kui meteoroloogias kasutatakse termineid, mille üle me sageli ei mõtle, kuigi võiks. Sõnad sisaldavad rohkem infot, kui esialgu tundub, ja eesti keel on, võib öelda, vägagi rikas ja huvitav.

Niisiis, milliseid sõnu kasutatakse sageli, milliseid peaaegu üldse mitte? Mida need tähendavad? Püüame jõuda selgusele.

Rohkem kasutatakse ilmaprognoosides järgmisi temineid: pilves selgimistega, selge ilm, pilvine, muutlik ja heitlik (ilm), muutlik (pilvisus), kuiv ilm, vihmane, vahel ka pehme. Nende tähendused on aga sellised.

pilves selgimistega - kui lauspilvisuse korral tuleb kasvõi natuke sinist taevast nähtavale;

selge ilm - peaaegu või täiesti pilvedeta ja päikesepaisteline (kas vinene ilm siis kuulub siis alla?);

pilvine - suured, tihedad, sageli sünged pilvedekogumid, aga siiski mitte täiesti tume ja kinnine taevas;

muutlik ilm - aegamööda toimuv muutus vastavate ilmastikuiseloomude vahel, näiteks vaheldub päeva jooksul vahelduv pilvisus vihmase vastu või on ümberpöördult;

heitlik ilm - kiire ilmamuutus, tavaliselt ajutiselt lühiajalised sademed;

muutlik pilvisus - ilm on tugeva tuulega, aga kuiv;

kuiv ilm - sademeteta (tiheda udu korral ei loeta sademeteta ilmaks, aga nõrga udu korral küll);

vihmane ilm - kalduvus sajule; sajuhood, kuid mitte päris lausvihm;

pehme - talvel sula, muul ajal normaalse temperatuuriga ilm (suvel tarvitatakse sõna "mahe").

Harva või peaaegu üldse mitte kohtame järgnevaid sõnu (koos seletustega).

kaunis selge ilm - soe ja päikesepaisteline, kuid selgest ilmast enam pilvi, ilmselt kasutatakse rohkem sõnu "vahelduv pilvisus" (käib pigem suve kohta);

sume ilm - pilved vähendavad päikesepaistet oluliselt;

püsiv ilm - kaua kestev ühetaoline ja üsna vaikne ilm, mis on järskude muutusteta;

niiske ilm - õhk on väga niiske, udu või peen vihm (nn seenevihm), näit. 17. aug hommikul;

vihmaiil - üsna tugev lühiajaline vihm;

ribavihm - üle väikeste maaribade käiv vihm, mis kestab antud punktis lühikest aega, ilmselt siis mõned minutid;

pikaldane vihm - kestev, aga mitte väga tugev ja suures piirkonnas sadav vihm, kusjuures ilm on tuulevaikne või nõrga tuulega;

rahutu ilm - tuul enam kui 6 palli, tugevad vihmahood, rahe, äike, ka vine vmt;

märg külm - niiske, aga madala temperatuuriga;

helge - väga soe ja niiske õhk (lämbe);

kare - madal õhuniiskus, tuuline ja väga külmana tunduv ilm (vahel öeldakse ka kõle).

Ühe ja sama päeva kohta saab kasutada vahel mitut terminit. Nüüd aga paar näidet heitlikust ilmast kombineeritud muutlikuga.

13. augustil asus Eesti soojas õhumassis, ilm oli pilves, niiske, kuid esialgu kuiv. Üsna hommikul hakkas vihma sadama, mille intensiivsus muutus, vahel oli nõrk, vahel üsna paduvihma moodi. Ajuti oli puhanguline tuul.

Õhtul läks ilm märgatavalt paremaks ja tuul jäi ka vaiksemaks. Pilved hõrenesid ning kadusid päikeseloojanguks sootuks.

14. augusti hommik oli soojapoolne, kuid tuuline. Üle taeva liikusid rebenenud servadega rünkpilved (Cu fra). Loodes ja põhjas olid võimsad rünksajupilved, mis aga kadusid kiires edelavoolus kirdesse. Ilm läks soojemaks ja pilved vähenesid.

Pärastlõunal tekkis taevasse läätsetaolisi pilvi ja lääne pool olid kiudpilvetükid (meenutasid rünksajupilvedeta alasit. Edelast ilmus topikesetaolised pilverüngad. Tuul tugevnes. Mõnele pilverüngale tekkis peale kiudpilveloor ja loodesse ilmusid kiiresti muutuvad rünksajupilved. Need aga taandusid väga kiiresti Soome ranniku poole.

Üsna äikitselt kasvasid mitmed rünkpilved rünksajupilvedeks, mis tõid kaasa äikest ja rahehooge. Pilved vahekdusid ja muutusid pidevalt. Tuul aga jätkas tugevnemist. Viimaks tekkis nagu väike vaheaeg ja taevas selgines, kuid siis kerkis edelast üles suurem pilvemassiiv ja tuul muutus tormiks. Natuke sadas vihma. Viimaks taandusid jälle pilved ja itta ilmus topeltvikerkaare täiskaar. Päris õhtul aga selgines ilm jälle, kuid tuul püsis veel mõnda aega tugevana.

Selle päeva kohta võis öelda, et ilm oli (järjekorras): muutlik pilvisus, kuiv, muutlik ilm, heitlik ilm ja lõpuks rahutu ilm.

14. augusti hommikul: muutlik ilm.






Edelas on rünkpilvede vahel näha topitaolisi pilvi - äikese lähenemise tunnus!.






Pärastlõunane äikesepilv loodes.







Vaheaeg ilmas.

Enne heitliku ilma algust.








Tormine, sajuhoogudega ilm.








Topeltvikerkaar ja torm.
Ja kõik see ühe päeva sees!

Mõraseid mõtteid

Kas ainult? Järgnevalt mitmesuguseid huvitavaid lauseid, mis on õpilaste kirjanditest, kirjandusest ja ajakirjandusest välja otsitud.

• Kiupilved ise on vägagi nagu virga, sest nad pole midagi enamat kui jääkristallide virga. Ehkki seetõttu oleks tautoloogiline öelda, et virga langeb kiudpilvedest.
• Seetõttu on vähenenud sündivus, tehakse rohkem aborte ja ka lahutuste arv ületab Eestis mitmeid kordi abielude registreerimisi.
• Leiutatakse ju igasuguseid "vidinaid" ja "monstrume", mida võib-olla ei lähegi vaja. Miks ei tehta rohkem looduspuhastusseadmeid, mis võimaldaksid maailma puhtamana hoida? Saage aru loodus on osake meist. Sellised probleemid tiirlevad praegu meie ümber ja ootavad aitamist.
• Samas sõna "armastus" ei tohiks muutuda käibefraasiks. Kui seda avaldatakse nii söögi alla, peale, kui ka vahepeal, kaob igasugune efekt.
• Tihtipeale peab tilluke olend lausa ootama, et keegi talle midagi söögipoolit annaks, kui nii karm see asi ka ei ole, siis vähemalt 1-toalises umbses korteris kükitama ja mõtlema, et kas täna pääsen ma välja jalutama või ei.
• Me ei ole saavutanud selle iseseisvusega mitte midagi. Mõtelge, kui palju me saime tol ajal ära teha. Riigil oli raha kui muda. Keegi ei jäänud ilma. Eestis ehitati pidevalt midagi uut ja huvitavat, kuid mis kahjuks 1991. a. tuhandeks killuks purunes.
• Igal inimesel on oma ideaalid ning ideaalid on enamasti ikka kaunid. Kuid milleks üldse ideaale luua ja kellele neid ideaale luua? Ideaale saab luua nii endale, nende poole püüdlemiseks kui ka teistele. Kuid milleks? Karm reaalsus purustab ja hävitab need ideaalid lõpuks ikkagi, karm reaalsus ongi elu ise.
• Arvan, et nii naine kui mees peavad üksteisele toeks olema ja kindlasti oma rõõme ja muresid jagama. Eks vaja naine rohkem seda hellust ja hoolitsust. Ta soovib olla mehe poolt tehtud komplimentide ja õrnuste ohver. Kuid kas Andres tegi neid?
• Eestluse üheks peamiseks elujõu allikaks võib pidada, praegu umbes 1,5 miljoni suurust inimkonda, kes suhtlevad omavahel eesti keeles, mis on kuulutatud ka Eesti riigikeeleks.
• Kuid oma vanaduse päevil, mil ta juba oli Taevaisaga lepitust teinud, tõdes, et inimene ei ole Jumala käes midagi muud kui tööriist, labidas, kelle abil Ta teeb kõike nii, nagu Tema heaks arvab.
• (arengumaade elanike kohta) Nad elavad üks päev korraga ja ei vaevu oma väikest aju pingutamast.
• Napoleon tegutses oma sõjaretkedel väga elegantselt, kindlasti ta teadis, et kord saab kõigest ajalugu.
• Ta oli üliõnnelik ja soovis tütart kallistada. Seda takistas aga nende vahele jäänud aknatrellid. Ta võttis kivid ja lõi sellega paar korda vasu trelle, mis ka lõpuks purunesid.
• Olen kindel, et kui praegu kelleltki küsida, kas ta sellisena Eesti Vabariiki ettekujutas, vastavad kõik, et ei kujutanud. Inimesed lõid endale kujutuse ilusast puhtast ja vaiksest iseseisvat riigist. Iseseisvus meil ju on, aga kus on puhtus ja vaikus. On ju küll tore vaadata, et tänavatel sõidavad välismaised autod ja arhitektuur uueneb, kuid milleks meile seda vaja, kui nüüd unistame keskkonnasõbralikkusest.
• Eestimaa on kodumaa, kus olen kasvand üles. Maa sa oled kristalne allikvesi, kuldne vill ning mulle väga püha. Allikaks on maa, kus kilgatakse ja nutetakse, sünnitakse ja suretakse. Need oleme meie, eestlased, kes on maksnud räiget hinda oma kodumaa ning puhta eesti keele eest.

Kommentaariks veel nii palju, et sellised laused rikastavad nii keelekasutust kui ka muudavad ja annavad mõtteid juurde.

Sõnad, mis meeldivad

Eesti keel on rikas mitmesugustest sõnadest. Mõned näited, mis tulid kohe meelde.

• regress
• melioratsioon
• litootos (eitusjaatus)
• vox populi
• maare
• nubuk
• kumõss
• anoomia
• planetesimaal
• skalaarväli
• simulaakrum
• ulm
• eosleheke
• imehuvitav
• eukarüoot
• vojevoodkond
• türbel
• eksklaav
• tautoloogia
• obsidiaan
• proletariaat
• abderiit jne