Ilm detsembri teises pooles

22. detsembri hommikuks oli mõnel pool lumi maas ja looduse ilme talvine. Selle valge kihi tõid öised lumepagid (rünksajupilvede read), mis liikusid Loode-Eestist kagu poole. Mandril valitsesid veel keskpäeval pea igal pool miinuskraadid, kuid läänerannikul ja saartel (rannikualadel) plusskraadid.

Päeva jooksul hakkas saartest ja Loode-Eestis lund ja lörtsi sadama, saartel ja Edela-Eestis sadas ka vihma, Põhja-Eestis oli lumesadu ajuti tugev ja lõpuks moodustus 10-15 cm lumekiht. Õhtul kiilus Loode-Eestis pilvedesse ka õhuke plusskraadides õhukiht, nii et ajutiselt sadas jäätuvat ehk allajahtunud uduvihma, hiljem jälle lund.

Tallinnas hakkas keskpäeval lund sadama, millega seoses langes õhutemperatuur veidi, st -3,2 kraadini ja jäi siis stabiilseks, sh allajahtunud uduvihma ajaks (http://www.elin.ttu.ee/~meas/tshp.htm, klikkida  simple www-page).

Kas klimaatiline talv algas? Kindlalt veel ei tea, sest täpselt ju ei tea, milline on järgmiste nädalate ilm, kuid talvisemaks läheb. M. Merilain räägib ka praeguse talvise ilma püsimisvõimalustest: http://heli.er.ee/uudised/5831337.mp3.

21. detsembril jõudis täituv tsüklon juba Loode-Venemaa kohale. Selle tagalas algas külmema õhumassi juurdevool (advektsioon), kuid õhutemperatuur jäi valdavalt plusspoolele, alles õhtul langes kohati alla 0°C. Mitmel pool sadas hooglörtsi ja hooglund läbisegi teralume ja lumekruupidega, kohati oli lumepagisid ja äikest.
Islandi kohale jõudnud ülitsükloni lohk on suunatud Läänemerele ja liigub kiiresti itta ja kagusse. Selles areneb 22. detsembri jooksul osatsüklon, mis liigub viimaks üle Eesti. See toob lund ja lörtsi, kohati võib olla ka vihma. Õhutemperatuur on nulli lähedal või plusspoolel. Paistab, et külmenemine on pikaldane.

Lumepagi Pärnus. Targo Taggo foto`

Autor: "Täna tuli sellist asja hommikul padukana taevast alla. On see nüüd rahe, lumeterad või -kruubid?" Siin on tegu lumekruupidega: need on sademed, mis langevad maapinnale läbipaistmatute ümmarguste või koonusekujuliste lumekuulidena diameetriga 2-5 mm. Näpuga on neid võrdlemisi kerge katki suruda. Lumekruupe sajab rünksajupilvedest (Cb). Sageli esinevad nad natuke aega enne hooglund või ka sellega üheaegselt. Saju ajal on õhutemperatuur 0°C ümber.

Lumeterad ehk udulumi, mida kahtlustasid või pakkusid, on sademed, mis võivad olla läbipaistmatud plaadi- või kepikesekujulised. Välimuselt meenutavad nad mannateri, diameetriga alla 2 mm, s.o. märgatavalt väiksemad kui lumekruubid. Lumeterad esinevad tavaliselt temperatuurivahemikus 0° C kuni -10° C. Lumeteri sajab kihtpilvedest (St). Võivad esineda koos uduvihmaga, millega kaasneb vahel jäite teke. (Kirjeldused võetud Ilmateenistuse sõnastikust). Ulvar Käärti foto

Lumepagi ja rünksajupilved Nauskülas Põhja-Lätis. Jānis Pelcise fotod

20. detsembril jätkus sajuhoogudega ilm, kuid vihm asendus üha enam lumekruupide, hooglume ja hooglörtsiga, teatati ka jääkruupidest. Tekkinud rünksajupilved annavad tunnistust, et õhumass on külmemaks muutunud, kuid aluspinna lähedal on endiselt soe ja niiske õhk (labiilne kihistus). Saaremaal oli hommikul ka äikest.

Järgneva ööpäeva vältel on õhutemperatuur siiski veel plusspoolel ja lumikatet ilmselt ei teki. Olukord muutub 22. detsembril, kui üle Eesti liigub tsüklon, mis toob kaasa märkimisväärsel hulgal lund ja lörtsi. Nullilähedase õhutemperatuuri tõttu võib tekkida ka lumikate. Järgmistel päevadel jätkub aeglane külmenemine, nii et pühade ajal valitsevad ilmselt miinuskraadid.

18.-19. detsembril läks ilm Norra merele jõudnud tsükloni idaservas sajuseks ja soojemaks: lumi ja lörts asendus kõikjal vihmaga ja õhutemperatuur tõusis 2...7°C (saarte rannikul). Pandiverel ja Kirde-Eestis sai laiguti maa hommikuks valgeks ja õhutemperatuur püsis seal kohati veel lõunani 0°C lähedal, kuid sooja frondi üleminekul läheb sealgi soojemaks.

Tsüklon liigub üle Skandinaavia ja Soome itta. Esialgu on selle lõunaservas väga soe ja vihmane ilm, kuid hiljem hakkab selle lääneservas õhumass jahenema ja vihmas asemel tuleb taas lund ja lörtsi. Järgmised tsüklonid liiguvad ilmselt üle Eesti. Seega kiiret külmenemist veel ei tule, kuid talvisemaks läheb küll, eriti kuna lumi tuleb maha. Siiski ei pruugi see kõikjal ühtmoodi olla, sest osa Eestist võib jääda sooja sektorisse ja seal siis ajutiselt plusskraadid, vihm ja lörts.

17. detsembri hommikul sadas peamiselt Lääne- ja Kesk-Eestis vihma või lörtsi (ajuti oli sadu tugev). Päeva jooksul sademed vähenesid ja suuremas osas kadusid. Soome lahel ja saarte ümbruses on tekkinud rünksajupilvi, mis on seotud ittaliikuva ebapüsivusjoonega, vt http://www.ilmailusaa.fi/#id=swc#map=scandinavia#level=SWC

Endiselt püsib mudelites stsenaarium, et polaarfront liigub peatselt lõuna poole ja tsüklonid hakkavad liikuma otse üle Eesti või väga lähedalt mööda, tuues külmema ilma ja rohkem lund. Külmenemine ei paista olevat kuigi suur ega kiire. Aga järgmised päevad on siiski veel väga soojad ja enamasti vihmased.

16. detsembri hommikul ilm selgines. Hommikupoolikul sadas mõnel pool rannikualadel hoovihma, hooglörtsi ja lumekruupe, Soome lahel oli äikest. Õhtupoolikul hakkas saartest ja Lõuna-Eestist pilvisus tihenema (kiud- ja kiudkihtpilved).

Kogu nädala vältel on ilm väga muutlik või isegi heitlik (palju madalrõhulohke, mõni üksik kõrgrõhuhari). Sademed on enamasti vihma ja lörtsina, aga võib ka lund tulla (tekib ajutine lumikate, nagu juhtus mõnel pool eelmisel ööl).

Edasine sünoptiline olukord sobib Ilmateenistuse kuuprognoosiga: Kuu teisel poolel võib üldine frontaaltsoon langeda ja tsüklonite trajektoor lõunapoolsemalt kulgeda. Kui Eesti jääb tsüklonite külmemasse põhjaserva, siis temperatuurifoon langeb alla 0°C ja sademed tulevad enamasti lumena. Langemise all on siin ilmselt mõeldud, et muutub lõunapoolsemaks, liigub lõuna poole. Praegu näitavad mudelid endiselt seda varianti. 

15. detsembril hakkas Läänemere regiooni ilma mõjutama Norra merele jõudnud ülitsükloni (õhurõhk keskmes 960 hPa) idaserv. Pilvisus tihenes, tuul tugevnes ja õhtul hakkas alates Lääne-Eestist vihma ja lörtsi sadama.

Valdavalt tsüklonite ida- ja lõunaservas jätkub eeltalvine ilmastik: on tuuline, pilves, sageli sajab vihma ja lörtsi, mõnel päeval ka lund. Püsivat talveilma veel tulemas ei ole, kuid nädala lõpus võib siiski külmemaks minna ja sademed tulevad siis enamasti lumena ja õhutemperatuur langeb valdavalt miinuspoolele. Selline talvise ilma episood on ilmselt põhjustatud seeriatevahelisest perioodist. Pole põhjust arvata, et see jääb püsima, vaid uus tsüklonite seeria võib enne jõule taas sulailma tuua.

13. detsembri tormi ülevaatlik kokkuvõte: http://www.ilmateenistus.ee/2014/12/13-detsembri-tormi-jarelkaja/. Sõrves mõõdetud 38,6 m/s on alles jäetud, sest umbes samal ajal oli Kuramaal 35 m/s puhanguid ja Sõrves oli äikest (tormiga liitus pagi). Ülevaate täpsustuseks, et vähemalt Eestis langes õhurõhk enne tsükloni saabumist kuni 9 hPa/3 h jooksul, hiljem tõusis kuni 10 hPa/3 h kohta.

Tormine nädal

14. detsembril ilm selgines ja tuul rahunes, aga sellele vaatamata püsis Eesti kohal tsüklonaalne vöönd.
Uus ülitsüklon on saabumas Norra mere kohale ja selle lohk jõuab umbes ööpäevaga kohale. See tähendab nii pilvisuse tihenemist, tuule tugevnemist kui lõpuks sademete kohalejõudmist.

13. detsembri torm. Kokkuvõtlik jutt tormist. 13. detsembri esimesel poolel liikus tsüklon üle Loode-Eesti Soome lahe kohale (keskmeala oli üsna suur). See tõi lumesadu ja tuisku, mistõttu mitmel pool tekkis lumikate, kuid see sulab ilmselt paari päeva jooksul (hiljemalt). Saaremaal oli äikest. Tugevaimad puhangud ulatusid hommikul üle 30 m/s (Kihnu, Ruhnu, Sõrve).
Kella 3-4 vahel Sõrves mõõdetud 38,6 m/s on andmetesse alles jäetud ja selle näidu tunnistas ametlikuks ka Ilmateenistus oma FB-i lehel. See on kindlasti väga märkimisväärne, sest 8.-9.jaanuaril 2005 Eestit räsinud tormituulte maksimaalseks kiiruseks mõõdeti Kihnu vaatlusjaamas 37,5 m/s ning Sõrves, Ruhnus ja Vilsandil 33-34 m/s. Sellele jäid pisut alla Pärnus, Pakris ja Ristnas mõõdetud tuuled, maksimaalse kiirusega 30-31 m/s. Siiski 2005. a jaanuaritormi andmeid vaadates selgub, et suurem osa automaatjaamu läksid tormi maksimaalses faasis rivist välja. Seega on väga tõenäoline, et maksimaalseid tuule kiiruse ei õnnestunud registreerida.
Vaatamata sellistele tugevatele tuultele hoiab ametlikku rekordit Ruhnu – 48 m/s, mis mõõdeti 2. novembril 1969. a. Siiski see Ruhnu rekord on mõõdetud visuaalselt tuulelipu abil ja selle mõõtmistäpsus on oluliselt väiksem. Võib-olla tasuks rekordeid registreerida siiski automaatjaamade näitude alusel, mis peaks olema enamvähem võrreldavad.
Päeva jooksul liikus osatsüklon itta ja viimaks Karjala kohale. Kuni õhtuni püsis veel tormine ilm, hooti sadas vihma ja lörtsi, kuid viimaks tuul nõrgenes. Päris vaikseks siiski ei jää, sest Eesti kohal püsib tsüklonaalne vöönd, kus ilm jätkuvalt tuuline.

Osatsükloni keskmeala on suur, nii et see hõlmas Soome lahe suudmele ka Loode-Eesti (DWD).

13.12.2014 Meriväljal. Päivi Paltsi fotod

Meretaseme kohta vt http://on-line.msi.ttu.ee/metoc/ ja prognoos http://www.ilmateenistus.ee/meri/mereprognoosid/merevee-tase/

Läti ilmateenistus prognoosib maa edelarannikule eeloleva öö teiseks pooleks tuulepuhanguid 33-34 m/s:

http://www.meteo.lv/jaunumi/prognoze/ciklons-billie-turpina-aktivizeties?id=887&cid=105

Maksimaalne mereveetase, mille on HIROMB prognoosinud (http://www.ilmateenistus.ee/meri/mereprognoosid/merevee-tase/)

Kartograafilise pilguga: http://marekkarm.blogspot.com/2014/12/vaike-eesti-ja-soome-ilmakaartide.html
Ilmateenistus andis eriuudise: http://www.ilmateenistus.ee/2014/12/tugev-torm-13-12-2014/ ja  täiendava teabe, lisaks punase hoiatuse: 
12.12.2014.a
Erakorraline teave 13.12.14 tormi kohta
Väga aktiivne tsüklon liigub täna (12.12.14) Briti saartelt Taani väinade kohale ja suundub edasi kirdesse. 13.12.14 keskööl jõuab üle Lõuna-Rootsi Läänemere äärde.
Eesti rannikuvetes tugevneb lõunatuul erakordselt kiiresti 17-22, puhanguti 28, mandri sisealadel puhanguti 15-18 m/s. Alates Edela-Eestist algab tihe lörtsisadu, mis levib kiiresti üle Eesti.
13.12. hommikuks liigub tsüklon Soome edelarannikule (Turu piirkonda). Eestis paisub tuul tugevakstormiks, lõuna- ja edelatuul ulatub rannikul 20-25, puhanguti 30, Saaremaal, Hiiumaal ja Liivi lahel kuni 35 m/s, sisemaal on puhanguid 15-20 m/s. Tihe sadu läheb Lääne-Eestis üle vihmaks, Kesk- ja Ida-Eestis jätkub intensiivne lume- ja lörtsisadu.
13.12. päeval liigub tsüklon üle Lõuna-Soome itta. Eestis jätkub tugev torm kuni pärastlõunani (orienteeruvalt kella 16-ni). Puhub edela- ja läänetuul rannikul 20-25, puhanguti kuni 30 m/s, sisem aal 12-18, puhanguti 21, Lõuna-Eestis 25 m/s.
Sadu läheb enamasti üle vihmaks. Pärastlõunal saartest alates tuul nõrgeneb ja sadu hõreneb.
Ilmaprognooside osakond (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/hoiatused/)

13.12.ÖÖSEL TUGEVNEB LÕUNATUUL 17 KUNI 22, PUHANGUTI KUNI 28 M/S, HOMMIKUL JÄTKUB LÕUNA- JA EDELATUULE TUGEVNEMINE 20 KUNI 25, PUHANGUTI 30 KUNI 35 M/S. LAINE KÕRGUS 3 TO 5 M (http://www.meteoalarm.eu/ee_EE/0/0/EE-Eesti.html).

Prognoositav osatsükloni trajektoor (http://www.ilmateenistus.ee/2014/12/taiendav-teave-13-detsembri-tormi-kohta/)

Satelliidipildil on areneva osatsükloniga seotud tihe pilvemass hästi näha, läände sirutuv nn saba on polaarfront jugavooluga (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/)

Ilmakaardil on osatsüklon juba väljakujunenud ja kihutab kiirelt süvenedes ööpäevaga Läänemere kohale (DWD).

Tormipäevik:  http://ilm.ee/?513052. Sinna sisse lisati Twitter, et kõik need, kes kasutavad Twitteris hastagi #TORM, nende vastava märgisega säutsud tuleksid lehele. Nii et kellel on Twitteri konto, saab ise ka sõna sekka öelda, eriti kuna see on mugavam kui kommenteerida.

13. detsembril on oodata tormi (segaduste vältimiseks, et märkimisväärset atmosfäärihäiritust, millega käivad kaasas tormituuled, kuid iseasi on see, kuhu tugevaim tuul satub). Selle toob Põhjamerel ja Taani väina kohal tekkiv ja Läänemerel süvenev osatsüklon, mis liigub  laupäeva jooksul ilmselt üle Loode-Eesti Lõuna-Soome kohale.
Kuna prognoositav osatsüklon on väga väike (läbimõõt vaid mõnisada km), kuid sügav (õhurõhk keskmes eeldatavalt 970 hPa), siis tuleneb sellest väga suur baariline gradient, mis põhjustabki tugevat tormi.
Nii Euroopa kui GFS mudel prognoosivad selle liikumist üle Läänemere ja Loode-Eesti (või Hiiumaa ja looderanniku lähedalt) kirdesse Lõuna-Soome, hiljem Karjala kohale. Osatsüklon peaks ühe ööpäevaga jõudma liikuda Põhjamerelt (12. dets hommikul) Soome lahe või Soome kohale (13. dets hommikul või lõunal).

11. detsembril mõjutas Eesti ilma Norra merele jõudnud nõrgeneva ülitsükloni idaserv. Öösel sadanud lumi jõudis suures osas sulada, paiguti jäi siiski maha lumekirme. Päeval ilm selgines ja tuul nõrgenes, kuigi püsis rannikualadel puhanguti veel väga tugev.

Euroopa mudeli arvutus 13. detsembri öö kohta. Tormine osatsüklon on veel Läänemere kohal (http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsecmeur.html).

Oletatav osatsükloni trajektoor (http://www.ilmateenistus.ee/2014/12/tugev-torm-13-12-2014/)

11. detsembri ilmakaardil on juba osatsükloni tekkimist näha (DWD).

Talvist ilma pole ilmselt oodata ka lähinädalatel. Valdavalt jätkub tuuline ja plusskraadega ilm. Tsüklonid tulevad juba üsna lähedale, nii et erakordselt põuane sügis saab ehk sademetena pisut leevendust. Kuna 850 hPa pinna on valdavalt -5°C isoterm, siis see tähendab kõikide sademetefaasi võimalikkust olenevalt maalähedase õhukihi temperatuurist: vihma, lörtsi või lund.

Ilmateenistus on hoiatas, et 10. detsembril on oodata (tugevat) tormi. Tõepoolest, 9. detsembril jõudis Islandi kohale erakordselt intensiivne tsüklon (õhurõhk keskmes alla 950 hPa). Skandinaaviast 9. detsembril Läänemere kohale liikunud kõrgrõhuhari kadus ja selle asemel hakkas 10. detsembril Eesti ilma mõjutama ittaliikuv ülitsüklon: algas kiire õhurõhulangus (üle 3 hPa/3 h kohta). 

Kuna Eesti jääb siiski selle äärealale, siis piirdub olukord tõenäoliselt vinge sügisilmaga, rannikualadel ja merel on siiski ka tormiseid puhangud (nii mõõdeti Ilmateenistuse andmetel 10. detsembri kõige tugevam tuulepuhang, 23,7 m/s, kell 17-17.59 Vilsandil). Sademed viibisid ja jõudsid kohale 10. detsembri õhtul (peamiselt vihm ja lörts, kohati lumi).
Paari päevaga triivib ülitsüklon lähemale (esialgu Norra merele), mistõttu tuul püsib tugev või isegi tormine. 12. või 13. detsembril on arvutatud Läänemerel osatsükloni teke, mille trajektoorist oleneb eeskätt tuule tugevus: kas lihtsalt tormine (puhangud 21 m/s ja rohkem) või päris torm (keskmine tuule kiirus 21 m/s ja rohkem), kuid ka sademete hulk. Praeguse seisuga (10.12. õhtul) on mudelites üsna sarnaselt arvutatud trajektoor Eesti lähedalt või üle Hiiumaa ja loodenurga kirdesse. (Osa)tsükloni väiksuse tõttu oleneb tuule tugevus oluliselt siiski ka nii väikesest trajektoorierinevusest. Seega lähemad paar päeva peaksid tooma selguse, mis ootab eeskätt tuule osas 12.-14. detsembril ees.
Pärast selle intensiivse (osa)tsükloni kadumist on veel mitu sarnast arvutatud, mis kõige tõenäolisemalt liiguvad üle Eesti või vähemalt üsna lähedalt (läänest, loodest, põhjast) mööda. See tähendab tormise ja pikaajalisest keskmisest soojema ilma püsimist. 

Probleem või hüsteeria eeltalve ümber jätkub?

Paistab, et probleem eeltalve ümber jätkub. Kas praegu on eeltalv? Jah. Miks? Definitsioon: EELTALV algab koos esimese ajutise lumikatte moodustumisega ja esimeste külmailmadega. Ööpäeva keskmine temperatuur langeb eeltalve saabudes tavaliselt alla nulli. Algab ebamäärane periood, kui soojemad (sula)ilmad ja külmad lumised ilmad vahelduvad. 

Mis sellest järeldub? Kui novembri lõpus ja detsembri esimesel paaril päeval oli külm (talvine) periood, siis praegune lumeta periood on vastavalt definitsioonile soe periood, kui päevi või isegi pikemalt valitsevad plusskraadid ja lund pole, nii et mõlemat tüüpi ilmastik kuulub eeltalvesse. On olnud arutelusid, kas eelmine aastaaeg võib pärast pausi jätkuda, aga siiski mitte – kui uuele aastaajale iseloomulikule perioodile järgnev periood on võimsam (vastab eelmisele aastaajale), siis pannakse see ikka veel eelneva aastaaja hulka ja uut aastaaega ei saa alanuks pidada. Seega võis ju sisemaal olla novembri teisel pool ja detsembri algul mitmeid päevi talvele vastav ilm, aga sellele järgnes praeguseni kestev eeltalvele või hilissügisele vastav ilm(astik), mistõttu praegu pole tegu talvega, vaid eeltalvega. Ja kui selline hilissügisene ilmastik püsib veel pikka aega, nii et see osutub võimsamaks kui novembri keskel alanud eeltalv, siis tuleb tunnistada, et tegu on tõepoolest hilissügisega. Aga eks igal asjal on mõistlikud perioodid ehk liiale nende perioodide pikkuste ja võimsustega arveldamisega ka minna ei saa. Kus oleks mõistlikkuse piir? Üks kuu? Ilmselt kokkuleppe küsimus.

Toon ära üpris pika kommentaari, mis on selle poleemika kohta antud: Mitte ei saa üle ega ümber üleminekuaastaaegadest. Ikka ja jälle tekib küsimus, kes küll tuli sellisele miljoniideele. Miks minna rasket teed, kui saab lihtsat? Nagu näha on see teema ka siin blogis päris elavat arutelu tekitanud, aga ei hakka siinkohal pikemalt peatuma ja nõustun sellega, et eeltalv algas novembris ning kestab praegugi. Sellest hoolimata pean tunnistama, et see on üks kõige jaburamaid definitsioone meteoroloogias, mida olen näinud. Oletame, et erandkorras algab eeltalvele iseloomulik ilm septembri lõpul või oktoobri alguses, mis püsib pikemat aega. Seejärel saabub lõunast väga soe õhumass, mis ööpäeva keskmised temperatuurid kindlalt sügise alguse või isegi suve lõpu tasemeni viib, selline olukord jääb omakorda pikemaks ajaks püsima ja sellele järgnevalt algavad tüüpiliselt soojad läänevooluga tormised sügisilmad, mis kestavad detsembri lõpuni, nagu oli eelmisel aastal, kui ma ei eksi. Ja tänu selle esimesele pikemale külmalainele, mis oli eeltalviste ilmade, nimetame kogu järgeva soojaperioodi eeltalveks, mis tegelikult absoluutset ei vasta sellele, mitte kaugeltki. Sama kehtib varakevadega.

Mida sellele vastata? Olen nõu pidanud klimatoloogide-asjatundjatega ja nõustun järgnevas. Klimaatilised aastaajad võeti Eestis kasutusele 1960ndate aastate alguses. Need olid toodud Eesti NSV agrometeoroloogilises teatmikus (1962) Evald Maanvere ja Ants Raigu poolt (Raik, A. 1963. Klimaatilised aastaajad Eestis. TRÜ toimetised, 144. Geograafiaalaseid töid III, lk. 33-44). See polnud ilmselt nende autorite idee, vaid seda oli juba varem välja käidud tollase Nõukogude Liidu uurijate poolt. 

Klimaatiline aastaaeg pole meteoroloogiline, vaid klimaatiline mõiste. See võeti kasutusele, et täpsemalt kirjeldada ilmastiku sesoonseid iseärasusi. Sügise, talve ja kevade vahel on mitmesuguse ilmastikuga perioode, mida võib jagada omaette klimaatilisteks aastaaegadeks. See jaotus on puhtalt subjektiivne ja igaüks võib kindlate kriteeriumide väljapakkumisega esitada alternatiivseid jaotusi. See on sarnane mistahes teadusliku klassifikatsiooniga, mis võib meeldida või mitte. See pole kellelegi kohustuslikuks kasutamiseks.

Eeltalv on ebapüsiva ilmastikuga periood enne talve ehk püsiva lumikattega perioodi algust. Kevadtalv on aga lumikatte sulamise periood. Üksikutel aastatel on neid tõesti raskesti eristada. Alternatiiviks oleks kõik need kolm aastaaega defineerida kui talve.

Muidugi on meie ilmastik väga muutlik, mis põhjustab ka klimaatiliste aastaaegade järjestuses segadust. Nende määratlemisel tuleb alati lähtuda kindlatest kriteeriumidest, mille alusel kas lugeda või mitte lugeda näiteks eeltalve saabumist. Tõesti on nii, et mõningal juhul sügisesele külmaperioodile järgneb pikk sulaperiood ja eeltalve on väga raske määratleda. Toodud klassifikatsioon töötab paremini kontinentaalsema kliimaga aladel ja halvasti näiteks Eesti läänerannikul, kus püsiva lumikattega perioodi ehk talve kitsamas sageli üldse ei esine, vaid eeltalv läheb sujuvalt üle kevadtalveks. Seega polegi ehk mõtet klimaatiliste aastaaegade skeemi praegu õigustada ja toetada, sest seal on palju probleeme. Kuid on olemas kriteeriumid nende eristamiseks ja kes soovib, võib neid kasutada. 

Kokkuvõtteks tuleb öelda, et jah, selle kaheksa aastaaja kasutamine pole mingi kohustus, see on kokkuleppeline, suhteline, alati ja igal pool ei tööta jne. Kes nõustub, see kasutab, kes mitte, ei kasuta. Eriti need ülemineku-aastaajad on paljus kokkuleppelised, kusjuures mõnedes riikides nende eraldamisele suurt tähelepanu ei pöörata, kuid mõnes on neid veel rohkem. Kes on eeltalve (ja võib olla teistegi üleminekuaastaaegade) vastased, neid kindlasti kurvastab, et Eestis on nõustutud nende 8 klimaatilise aastaajaga  juba pool sajandit ja olulisi muudatusi selles osas vaevalt et tuleb. 

Muidugi on neid, kes teeksid vaid kaks aega – soe ja külm poolaasta või nagu on FB-s pakuti järgnevat lihtsustust: Kes just ilmahuvilised pole nende jaoks on ikkagi kolm aastaaega-veidi talvist aega,veidi suve ja vahepealne on s.seesamune suusailm... Kevad jääb tavaiimestele pigem kahe silma vahele, kui just on ilus, siis märgatakse. Huvitava alternatiivina on tehtud ettepanek võtta kasutusele eelsuve mõiste. Seda on kõige selgemalt väljendatud selles arvamuses: maikuus algas eelsuvi, mis kestis juuli alguseni, kuna troopilised kuumalained vaheldusid külmadega, mis tipnesid 17. juunil lumesadudega - stabiilset suveilma polnud. Või õigemini öeldes oli juunikülm mais alanud suvest võimsam ning seega siiski jätkus eelsuvi.

Soe detsember - eeltalv jätkub

10. detsembril ilm selgines, ent samal ajal tihenesid ülemise kihi pilved (kiud- ja kiudkihtpilved). Tallinnas sadas hommikul vihma, mistõttu tekkis miinuskraadides teepindadele kiilasjää. Päeva jooksul tuul tugevnes, sest Islandi kohalt itta liikuva ülitsükloni serv jõudis Eestini ja algas kiire õhurõhulangus (üle 3 hPa/3 h kohta). Laussademed jõuavad saartele ilmselt alles õhtu jooksul (peamiselt vihm ja lörts).
Praeguseks on mudelid arvutanud 12.-14. detsembril osatsüklonite liikumise üle Eesti või väga lähedalt (mööda kõige ohtlikumat trajektoori) loodesse: kui praegu on tuul kohati tormine (puhangud üle 21 m/s), siis nädala lõpus võib tuule poolest olla ka päris torm (tuule keskmine kiirus nt 10 min jooksul üle 21 m/s) tulla.

SIGMET(WSEO31)

WSEO31 EETN 101300 EETT SIGMET 1 VALID 101330/101730 EEMH- EETT TALLINN FIR SEV TURB FCST W OF E024 SFC/4000FT MOV NE 15KT NC=

Hoiatus(ADEO31)

ADEO31 EETN 101603 HOIATUS 1 TALLINNA LENNUVÄLJA KOHTA KEHTIB 102100/110200 ON OODATA LUMESADU=

AD-WRNG(ADEO32)

ADEO32 EETN 100957 EEKA AD WRNG 1 VALID 101000/101800 SFC WIND 19025KT MAX 40 FCST NC= http://www.lennuilm.ee/opmet/

Halo kiudkiht-/kõrgkihtpilvedel Viljandi kohal (10.12.2014)

9. detsembril ilm selgines, kuid õhutemperatuur jäi plusspoolele. Rahulikuma ja päikselisema ilma tõi Skandinaaviast Läänemere liikunud kõrgrõhuhari.
Islandi kohale on jõudnud eriti intensiivne tsüklon. See hakkab homme mõjutama Eesti ilma: läheb tuulisemaks ja sajusemaks (Ilmateenistuses räägitakse tugevast tormist). Tormine aeg jääb pikemaks.

Ülitsüklon 9. detsembril Islandi kohal (DWD). Vaata ka http://aikesehuvilised.ee/tormine-nadal/

8. detsembril jäi Eesti põhjatsükloni lõunaserva. Selle lohk tõi kohati sademeid nii lume, lörtsi kui vihmana, õhtuks tekkis kohati vesine lumikate.
Nädal tuleb tormine, kuid praeguse seisuga jäävad tsüklonid esialgu siiski pigem kaugemale (nädala lõpus ehk jõuab mõni osatsüklon ka päris lähedale), mistõttu sademeid võib märkimisväärselt tulla saartel ja Lääne-Eestis, vähem aga kaugemal sisemaal.

Venemaal püsib soe antitsüklon, mis on ilmselt üheks põhjuseks, miks tsüklonid ei pääse otse iita liikuma (FMI).

7. detsembril jõudis sulailm kõikjale, kuid Lääne- ja kohati Põhja-Eestis oli tunduvalt soojem, sisemaal külmem ja udusem.
Järgneva nädala jooksul jõuavad tsüklonid või nende osatsüklonid lähemale, mistõttu tuul on ka tugevam ja ehk sademeid on rohkem, mis toovad leevendust senisele põuasele sügisele.

Udu Jõgeva ääres 7.12.2014. Kairo Kiitsaku foto

Mobiilirakendus „Horisondi PILVEAABITS” sai KIKlt toetusrahad: http://www.kik.ee/et/taotlejale/keskkonnaprogramm/rahastatud-projektid?searchname=mt%C3%BC&selectprogram&selectprogram2&selectyear=2014&selectarea
Millega tegu? Teadust populariseeriv ajakiri Horisont plaanib välja töötada Android-operatsioonisüsteemiga (kõige sagedamini kasutatav operatsioonisüsteem) nutiseadmetes toimiva mobiilirakenduse „Horisondi PILVEAABITS”, mis aitaks ilmahuvilistel tundma õppida atmosfäärinähtusi. Pilveaabits oleks kõigile tasuta kättesaadav nii ajakirja Horisont veebilehtelt (www.horisont.ee) kui ka GooglePlay keskkonnas.
 Mobiilirakenduse kujul on tegu eeskätt elektroonse pilveaabitsaga, mille fotod võimaldavad määrata ja lühikirjeldused tundma õppida 11 pilveliiki (10 põhivormi + helkivad ööpilved + joonpilved) ja nende 25 alamliiki. Lisaks sisaldab see e-abimees mitmeid atmosfäärinähtuseid, nagu sagedasemate halo- ja vikerkaarevormide fotosid ja tutvustusi.
 Nii pilvede, halode, vikerkaarte kui ka muude nähtuste lühitutvustus selgitab konkreetse pilveliigi või nähtuse olemust, tekkemehhanismi ja võimalikku tähendust ilma ennustamisel. Mobiilirakendus hõlmab ka termineid seletavat sõnastiku.
 Eestis on varem valminud näiteks nutiseadmetes töötav ning väga populaarseks osutunud seene- ja linnumääraja (GooglePlay keskkonna andmetel on mõlemat rakendust alla laaditud 10 000–50 000 korda), kuid atmosfäärinähtuste määramiseks ja tundmaõppimiseks sellist eestikeelset abimeest seni pole.
 Kui jõuame, siis juba meteoroloogiapäeval tuleme välja võimsa avapauguga: tutvustame pisut põhjalikumat eestikeelset raamatut pilvedest ja mobiilirakendust „Horisondi PILVEAABITS”!

Viimase nädalaga tunduvalt soojenenud ilm on toonud tagasi hilissügisesed (saartel) või eeltalvised olud (sisemaal). Detsembri kohta soojad ilmad paistavad jätkuvat, mis tähendab, et praegune soe periood on ilmselt võimsam kui novembris alanud külm (talvine) periood. Sel juhul ei saa pidada talve alanuks, vaid jätkub eeltalv.

6. detsembri öösel hakkas kohati sadama lund ja lörtsi, näiteks öösel teatati järgnevast: Kuusalus maa valge ja lumesadu. Ikka päris paksu kohevat lund tuleb. Hommikuks tekkis mitmel pool lumekirme. Päev jätkub mitmesuguste sademetega: tuleb nii uduvihma, vihma, lörtsi kui lund. 

Täna on Eesti kohal veel tsükloni soe sektor. Tugevamaid sademeid võib tulla külma frondi üleminekuga. Atlandi ookeani põhjaosas jätkub aktiivne tsüklonaalne tegevus. Seetõttu transporditakse kohale sooja ja niisket õhku, mistõttu valdavalt plusskraadidega ilm jätkub.

6. detsembril jäi Eesti Teravmägedel paikneva põhjatsükloni sooja sektorisse, kus tuli sademeid uduvihmast lumeni (DWD).

Taaskord keelest ja mõistetest

"Minu arvates on nii eestikeelses meteoroloogiakirjanduses kui ka loengutes juba ammu olnud probleemiks oskussõnade võõrapärasus, mis väljendub nii rohkete võõrsõnade kui ka (mugandatud) tsitaatsõnade eelistamises ja ülemäärases kasutamises." Nii alustasin üht kunagist blogi sissekannet: http://ilmjainimesed.blogspot.com/2013/07/uusi-meteoroloogia-moisteid.html

Tõepoolest, probleem on terav ja see kerkis hiljuti uuesti üles. Seda üllatavam, et mõningaid ilusaid eestikeelseid sõnu ei taheta kuidagi kasutusele võtta, näiteks eelistatakse derecho (deretšo) mõnusa maakeelse hiidpagi asemel. Sellele sõnale on siiski pakutud mitmeid alternatiive, näiteks pagiparv. T. Tanilsoo ütleb nii: Mina pean siiski pagi vaid äkiliseks tuulesööstuks, mistõttu ka mina ei ole selles klubis. Me ei ole meremehed! Eestikeelse ekvivalendina eelistan sirgäikesetormi.

Syöksyvirtaus (soome k) tundub küll rohkem olevat downburst tähenduses aga, aga eks sellega kaasnebki ju ka pagi. Ja kuna eesti keel on soome-ugri keel, siis ei tee paha vaadata kuidas teevad naabrid. Isegi FMI on seda kasutamas http://ilmatieteenlaitos.fi/syoksyvirtaukset. Nii et derechole minu soovitus võib-olla siis pagiparv. 

Samas, kõik ei ole vaimustuses sõnast pagiparv. On antud selliseid vastuväiteid: pagiparv on äärmiselt ebaõnnestunud sõna, samas, kui parvpagi on ideaalilähedane oma stiililt tundelt ja kõlalt. Samas, kui sisuliselt tahetakse kirjeldada pagide kogumit, siis on otsustamiskoht, kas parvpagi on asjakohane. Aga hiidpagi on väga hea väljend. Peale kõige muu – keeleliselt on alati parem, kui sõna lõppeb (Eesti keeles siis) täishäälikuga.

Tähelepanekuid pagist ja tuulepuhangutest: Mina, kes ma olen tegelenud purjetamisega terve oma noorpõlve, mäletan. et pagisid oli kahte tüüpi meie sõnavaras ja mõistetes: oli tavaline tuulepagi, mis võis olla suvaline tugevam puhang muidu juba tugevas tuules ja oli nn pilvealune pagi, mis võis täiesti vaikse ilmaga tulla kaasa mistahes suurema pilvega ja kesta kogu selle aja, mil pilv üle läks. Need olid tavaliselt tugevad ja ohtlikud, kui ei olnud nendeks valmis, siis võis järsu algusega väikese paadi ümber ka ajada...

Uus maakeelne sõna, mida võiks kasutama hakata, on selmuma konvektsiooni asemel. Sel juhul tuleb öelda alljärgneva pildi kohta nii: "Need pimestavalt valged rünkpilved tekkisid tugeva selmumise (konvektsiooni) tagajärjel. 19.7.2014 enne äikest Tartus:"

Mida sõnast selmuma arvatakse? Üllataval kombel on väga palju tulnud arvamusi, mida saab järgmiselt kokku võtta: Sõna on armas tõesti – ise olen rannamurde keskel üles kasvanud ja ilmselt kipuksin seda vaat et kolmandas vältes ütlema  Ainus viga on see, et teised võivad arvata, et räägin midagi sõlmumisest. Aga selline seostamine pole vast probleem – palju neid rannakeelseid ikka on ja pealegi soomlased tõlgivad konvektsiooni (konvektio) kiertovirtauseks (ringlev vool), mis kah ju täpne vaste pole.

Alati ei pruugigi tajuda, et ise kasutatakse palju võõrapärasust. Näiteks lause: "Minu arvates on nii eestikeelses meteoroloogiakirjanduses kui ka loengutes juba ammu olnud probleemiks oskussõnade võõrapärasus, mis väljendub nii rohkete võõrsõnade kui ka (mugandatud) tsitaatsõnade eelistamises ja ülemäärases kasutamises." Selles lauses on sõnad, mis vajaksid asendamist omakeelsetega, sellised: meteoroloogiakirjandus, probleem ja tsitaat, sest eesti keeles ei ole sõnu, mille rõhk oleks tagapool esimest silpi ja neil pidavat olema omakeelsed vasted olemas. Väljapakutud sõnad oleksid blogi (ajaveebi?) lausesse asetuna sellised: ilmastikualane kirjandus, kitsaskoht, osund(osundus)sõna.

Huvitavaid arvamusi olen saanud sõna "front" kohta. Sellele on eestikeelne vaste olemas: ilmarinne. Ometigi arvatakse, et front sobib võõrsõnana nii hästi, et seda ei peaks asendama omakeelsega. Kuidas meeldib selline omakeelne lause: Täna ületas Eesti liitunud ilmarinne, mis tõi kaasa sademeid ja õhutemperatuuri tõusu? Vastuväited, et asendada front ilmarindega: Olen siin puhtalt keelelise külje pealt vaatlejana nõus, et front on paigas, et jääda. Ilmarinne on aga pingutatud ülepakkumine.  Või hoopis nii: esialgu nende "frontide" kallale ei läheks, sest 

1) need on üsnagi juurdunud isegi tavaliste ilmateatekuulajate kõrvus;

2) tegelda tuleks terminiloomega siiski eeskätt palju hullemate võõrsõnade väljavahetamiseks (näiteks "konvektsioon" tõesti ei ütle erialast kaugematele inimestele eriti midagi, ka sõnastikes on selle kohta vaid pikk lohisev selgitud, aga sünonüüme pole pakutud).

Mida siis teha? Lihtsam oleks alustada neist väljenditest, mis on omas keeles olemas. Spetsialist on asjatundja, meteoroloogia on ilmateadus, konvektsioon on selmumine, intuitiivselt-alateadlikult-sisetundest lähtudes... jne jne. Tihti ei sega selles jutus mitte see, et kasutatakse võõrkeelset nimetust juhtudel, kus omakeelne on ebatäpne, harjumatu või puudub sootuks, vaid häirib see, kui nende nn vajalike võõrsõnade vahele poetatakse spetsialiste, intuitiivseid, sensitiivseid ja muud sellist täiesti viisakaid eestikeelseid vasteid omavaid sõnu.

Arvamusi? Nojah, ega mingit vahet pole, kas seletada konvektsiooni või selmumist, aga eestikeelsed sõnad oleksid kodusemad küll. Veel: Jah, mina olen eestikeelsete nimetuste suur austaja... Miskipärast on sellele teele ajendanud mind tegelikkuses õigusteadlased (et nad ise aru saaks, siis –juristid). Üks ei suutnud enam öelda "alaline elamisluba" ja pommitas mind väljendiga "permanentse resideerumise permissioon". Tegelikkuses on raske midagi pahaks panna, kui tahetakse kirjutada nii, et (keelekasutuslikust küljest lähtudes) teaduskääbikud asjadest aru saaks, kuid, lootuses, et meid ümbritsev pakub huvi laiemale ringkonnale ja on võimalik Eesti keeles seletada ka oma lastele ja lastelastele, loodan, et noorema põlvkonna asjatundjad toovad igapäevasõnavarasse just kodukeelsed väljendid. Kasvõi mälestades Kristjan Jaak Petersoni viidet meie keele ja kultuuri säilimise teemale.

Ometigi on oht, mille kohta on tulnud näiteks selline arvamus: Aga jah – sundeestindamisega tekitab ainult kaost, küll ise kujuneb aja jooksul välja kui inimesed neid ilmanähtusi uurivad. Sest kiirustades eestindamine – see ei lõhna hästi. Ja ega meie keelgi on saksa laene nii täis et anna olla. Täiesti puhast keelt nüüd küll ei eksisteeri – keegi on ikka kelleltki laenanud. Nii et jah, pole paha kui on olemas hea suupärane omakeelne sõna, aga vinti nüüd ka üle ei maksa keerata

Aga muidu see kisma sõnavara ümber meenutab mulle kangesti seda vaidlust, mis puhkes USA konservatiivsemates orariikides (nt. Arizonas) sõna haboob ümber. Haboob on tuletatud araabia keelest. Samas tuleb ka araabia keelest nt algebra, alkohol jt. Pane juba tähele esimest kahte tähte: Al- on määratud artikkel nagu inglise keeles The.