Probleem või hüsteeria eeltalve ümber jätkub?

Paistab, et probleem eeltalve ümber jätkub. Kas praegu on eeltalv? Jah. Miks? Definitsioon: EELTALV algab koos esimese ajutise lumikatte moodustumisega ja esimeste külmailmadega. Ööpäeva keskmine temperatuur langeb eeltalve saabudes tavaliselt alla nulli. Algab ebamäärane periood, kui soojemad (sula)ilmad ja külmad lumised ilmad vahelduvad. 

Mis sellest järeldub? Kui novembri lõpus ja detsembri esimesel paaril päeval oli külm (talvine) periood, siis praegune lumeta periood on vastavalt definitsioonile soe periood, kui päevi või isegi pikemalt valitsevad plusskraadid ja lund pole, nii et mõlemat tüüpi ilmastik kuulub eeltalvesse. On olnud arutelusid, kas eelmine aastaaeg võib pärast pausi jätkuda, aga siiski mitte – kui uuele aastaajale iseloomulikule perioodile järgnev periood on võimsam (vastab eelmisele aastaajale), siis pannakse see ikka veel eelneva aastaaja hulka ja uut aastaaega ei saa alanuks pidada. Seega võis ju sisemaal olla novembri teisel pool ja detsembri algul mitmeid päevi talvele vastav ilm, aga sellele järgnes praeguseni kestev eeltalvele või hilissügisele vastav ilm(astik), mistõttu praegu pole tegu talvega, vaid eeltalvega. Ja kui selline hilissügisene ilmastik püsib veel pikka aega, nii et see osutub võimsamaks kui novembri keskel alanud eeltalv, siis tuleb tunnistada, et tegu on tõepoolest hilissügisega. Aga eks igal asjal on mõistlikud perioodid ehk liiale nende perioodide pikkuste ja võimsustega arveldamisega ka minna ei saa. Kus oleks mõistlikkuse piir? Üks kuu? Ilmselt kokkuleppe küsimus.

Toon ära üpris pika kommentaari, mis on selle poleemika kohta antud: Mitte ei saa üle ega ümber üleminekuaastaaegadest. Ikka ja jälle tekib küsimus, kes küll tuli sellisele miljoniideele. Miks minna rasket teed, kui saab lihtsat? Nagu näha on see teema ka siin blogis päris elavat arutelu tekitanud, aga ei hakka siinkohal pikemalt peatuma ja nõustun sellega, et eeltalv algas novembris ning kestab praegugi. Sellest hoolimata pean tunnistama, et see on üks kõige jaburamaid definitsioone meteoroloogias, mida olen näinud. Oletame, et erandkorras algab eeltalvele iseloomulik ilm septembri lõpul või oktoobri alguses, mis püsib pikemat aega. Seejärel saabub lõunast väga soe õhumass, mis ööpäeva keskmised temperatuurid kindlalt sügise alguse või isegi suve lõpu tasemeni viib, selline olukord jääb omakorda pikemaks ajaks püsima ja sellele järgnevalt algavad tüüpiliselt soojad läänevooluga tormised sügisilmad, mis kestavad detsembri lõpuni, nagu oli eelmisel aastal, kui ma ei eksi. Ja tänu selle esimesele pikemale külmalainele, mis oli eeltalviste ilmade, nimetame kogu järgeva soojaperioodi eeltalveks, mis tegelikult absoluutset ei vasta sellele, mitte kaugeltki. Sama kehtib varakevadega.

Mida sellele vastata? Olen nõu pidanud klimatoloogide-asjatundjatega ja nõustun järgnevas. Klimaatilised aastaajad võeti Eestis kasutusele 1960ndate aastate alguses. Need olid toodud Eesti NSV agrometeoroloogilises teatmikus (1962) Evald Maanvere ja Ants Raigu poolt (Raik, A. 1963. Klimaatilised aastaajad Eestis. TRÜ toimetised, 144. Geograafiaalaseid töid III, lk. 33-44). See polnud ilmselt nende autorite idee, vaid seda oli juba varem välja käidud tollase Nõukogude Liidu uurijate poolt. 

Klimaatiline aastaaeg pole meteoroloogiline, vaid klimaatiline mõiste. See võeti kasutusele, et täpsemalt kirjeldada ilmastiku sesoonseid iseärasusi. Sügise, talve ja kevade vahel on mitmesuguse ilmastikuga perioode, mida võib jagada omaette klimaatilisteks aastaaegadeks. See jaotus on puhtalt subjektiivne ja igaüks võib kindlate kriteeriumide väljapakkumisega esitada alternatiivseid jaotusi. See on sarnane mistahes teadusliku klassifikatsiooniga, mis võib meeldida või mitte. See pole kellelegi kohustuslikuks kasutamiseks.

Eeltalv on ebapüsiva ilmastikuga periood enne talve ehk püsiva lumikattega perioodi algust. Kevadtalv on aga lumikatte sulamise periood. Üksikutel aastatel on neid tõesti raskesti eristada. Alternatiiviks oleks kõik need kolm aastaaega defineerida kui talve.

Muidugi on meie ilmastik väga muutlik, mis põhjustab ka klimaatiliste aastaaegade järjestuses segadust. Nende määratlemisel tuleb alati lähtuda kindlatest kriteeriumidest, mille alusel kas lugeda või mitte lugeda näiteks eeltalve saabumist. Tõesti on nii, et mõningal juhul sügisesele külmaperioodile järgneb pikk sulaperiood ja eeltalve on väga raske määratleda. Toodud klassifikatsioon töötab paremini kontinentaalsema kliimaga aladel ja halvasti näiteks Eesti läänerannikul, kus püsiva lumikattega perioodi ehk talve kitsamas sageli üldse ei esine, vaid eeltalv läheb sujuvalt üle kevadtalveks. Seega polegi ehk mõtet klimaatiliste aastaaegade skeemi praegu õigustada ja toetada, sest seal on palju probleeme. Kuid on olemas kriteeriumid nende eristamiseks ja kes soovib, võib neid kasutada. 

Kokkuvõtteks tuleb öelda, et jah, selle kaheksa aastaaja kasutamine pole mingi kohustus, see on kokkuleppeline, suhteline, alati ja igal pool ei tööta jne. Kes nõustub, see kasutab, kes mitte, ei kasuta. Eriti need ülemineku-aastaajad on paljus kokkuleppelised, kusjuures mõnedes riikides nende eraldamisele suurt tähelepanu ei pöörata, kuid mõnes on neid veel rohkem. Kes on eeltalve (ja võib olla teistegi üleminekuaastaaegade) vastased, neid kindlasti kurvastab, et Eestis on nõustutud nende 8 klimaatilise aastaajaga  juba pool sajandit ja olulisi muudatusi selles osas vaevalt et tuleb. 

Muidugi on neid, kes teeksid vaid kaks aega – soe ja külm poolaasta või nagu on FB-s pakuti järgnevat lihtsustust: Kes just ilmahuvilised pole nende jaoks on ikkagi kolm aastaaega-veidi talvist aega,veidi suve ja vahepealne on s.seesamune suusailm... Kevad jääb tavaiimestele pigem kahe silma vahele, kui just on ilus, siis märgatakse. Huvitava alternatiivina on tehtud ettepanek võtta kasutusele eelsuve mõiste. Seda on kõige selgemalt väljendatud selles arvamuses: maikuus algas eelsuvi, mis kestis juuli alguseni, kuna troopilised kuumalained vaheldusid külmadega, mis tipnesid 17. juunil lumesadudega - stabiilset suveilma polnud. Või õigemini öeldes oli juunikülm mais alanud suvest võimsam ning seega siiski jätkus eelsuvi.

Soe detsember - eeltalv jätkub

10. detsembril ilm selgines, ent samal ajal tihenesid ülemise kihi pilved (kiud- ja kiudkihtpilved). Tallinnas sadas hommikul vihma, mistõttu tekkis miinuskraadides teepindadele kiilasjää. Päeva jooksul tuul tugevnes, sest Islandi kohalt itta liikuva ülitsükloni serv jõudis Eestini ja algas kiire õhurõhulangus (üle 3 hPa/3 h kohta). Laussademed jõuavad saartele ilmselt alles õhtu jooksul (peamiselt vihm ja lörts).
Praeguseks on mudelid arvutanud 12.-14. detsembril osatsüklonite liikumise üle Eesti või väga lähedalt (mööda kõige ohtlikumat trajektoori) loodesse: kui praegu on tuul kohati tormine (puhangud üle 21 m/s), siis nädala lõpus võib tuule poolest olla ka päris torm (tuule keskmine kiirus nt 10 min jooksul üle 21 m/s) tulla.

SIGMET(WSEO31)

WSEO31 EETN 101300 EETT SIGMET 1 VALID 101330/101730 EEMH- EETT TALLINN FIR SEV TURB FCST W OF E024 SFC/4000FT MOV NE 15KT NC=

Hoiatus(ADEO31)

ADEO31 EETN 101603 HOIATUS 1 TALLINNA LENNUVÄLJA KOHTA KEHTIB 102100/110200 ON OODATA LUMESADU=

AD-WRNG(ADEO32)

ADEO32 EETN 100957 EEKA AD WRNG 1 VALID 101000/101800 SFC WIND 19025KT MAX 40 FCST NC= http://www.lennuilm.ee/opmet/

Halo kiudkiht-/kõrgkihtpilvedel Viljandi kohal (10.12.2014)

9. detsembril ilm selgines, kuid õhutemperatuur jäi plusspoolele. Rahulikuma ja päikselisema ilma tõi Skandinaaviast Läänemere liikunud kõrgrõhuhari.
Islandi kohale on jõudnud eriti intensiivne tsüklon. See hakkab homme mõjutama Eesti ilma: läheb tuulisemaks ja sajusemaks (Ilmateenistuses räägitakse tugevast tormist). Tormine aeg jääb pikemaks.

Ülitsüklon 9. detsembril Islandi kohal (DWD). Vaata ka http://aikesehuvilised.ee/tormine-nadal/

8. detsembril jäi Eesti põhjatsükloni lõunaserva. Selle lohk tõi kohati sademeid nii lume, lörtsi kui vihmana, õhtuks tekkis kohati vesine lumikate.
Nädal tuleb tormine, kuid praeguse seisuga jäävad tsüklonid esialgu siiski pigem kaugemale (nädala lõpus ehk jõuab mõni osatsüklon ka päris lähedale), mistõttu sademeid võib märkimisväärselt tulla saartel ja Lääne-Eestis, vähem aga kaugemal sisemaal.

Venemaal püsib soe antitsüklon, mis on ilmselt üheks põhjuseks, miks tsüklonid ei pääse otse iita liikuma (FMI).

7. detsembril jõudis sulailm kõikjale, kuid Lääne- ja kohati Põhja-Eestis oli tunduvalt soojem, sisemaal külmem ja udusem.
Järgneva nädala jooksul jõuavad tsüklonid või nende osatsüklonid lähemale, mistõttu tuul on ka tugevam ja ehk sademeid on rohkem, mis toovad leevendust senisele põuasele sügisele.

Udu Jõgeva ääres 7.12.2014. Kairo Kiitsaku foto

Mobiilirakendus „Horisondi PILVEAABITS” sai KIKlt toetusrahad: http://www.kik.ee/et/taotlejale/keskkonnaprogramm/rahastatud-projektid?searchname=mt%C3%BC&selectprogram&selectprogram2&selectyear=2014&selectarea
Millega tegu? Teadust populariseeriv ajakiri Horisont plaanib välja töötada Android-operatsioonisüsteemiga (kõige sagedamini kasutatav operatsioonisüsteem) nutiseadmetes toimiva mobiilirakenduse „Horisondi PILVEAABITS”, mis aitaks ilmahuvilistel tundma õppida atmosfäärinähtusi. Pilveaabits oleks kõigile tasuta kättesaadav nii ajakirja Horisont veebilehtelt (www.horisont.ee) kui ka GooglePlay keskkonnas.
 Mobiilirakenduse kujul on tegu eeskätt elektroonse pilveaabitsaga, mille fotod võimaldavad määrata ja lühikirjeldused tundma õppida 11 pilveliiki (10 põhivormi + helkivad ööpilved + joonpilved) ja nende 25 alamliiki. Lisaks sisaldab see e-abimees mitmeid atmosfäärinähtuseid, nagu sagedasemate halo- ja vikerkaarevormide fotosid ja tutvustusi.
 Nii pilvede, halode, vikerkaarte kui ka muude nähtuste lühitutvustus selgitab konkreetse pilveliigi või nähtuse olemust, tekkemehhanismi ja võimalikku tähendust ilma ennustamisel. Mobiilirakendus hõlmab ka termineid seletavat sõnastiku.
 Eestis on varem valminud näiteks nutiseadmetes töötav ning väga populaarseks osutunud seene- ja linnumääraja (GooglePlay keskkonna andmetel on mõlemat rakendust alla laaditud 10 000–50 000 korda), kuid atmosfäärinähtuste määramiseks ja tundmaõppimiseks sellist eestikeelset abimeest seni pole.
 Kui jõuame, siis juba meteoroloogiapäeval tuleme välja võimsa avapauguga: tutvustame pisut põhjalikumat eestikeelset raamatut pilvedest ja mobiilirakendust „Horisondi PILVEAABITS”!

Viimase nädalaga tunduvalt soojenenud ilm on toonud tagasi hilissügisesed (saartel) või eeltalvised olud (sisemaal). Detsembri kohta soojad ilmad paistavad jätkuvat, mis tähendab, et praegune soe periood on ilmselt võimsam kui novembris alanud külm (talvine) periood. Sel juhul ei saa pidada talve alanuks, vaid jätkub eeltalv.

6. detsembri öösel hakkas kohati sadama lund ja lörtsi, näiteks öösel teatati järgnevast: Kuusalus maa valge ja lumesadu. Ikka päris paksu kohevat lund tuleb. Hommikuks tekkis mitmel pool lumekirme. Päev jätkub mitmesuguste sademetega: tuleb nii uduvihma, vihma, lörtsi kui lund. 

Täna on Eesti kohal veel tsükloni soe sektor. Tugevamaid sademeid võib tulla külma frondi üleminekuga. Atlandi ookeani põhjaosas jätkub aktiivne tsüklonaalne tegevus. Seetõttu transporditakse kohale sooja ja niisket õhku, mistõttu valdavalt plusskraadidega ilm jätkub.

6. detsembril jäi Eesti Teravmägedel paikneva põhjatsükloni sooja sektorisse, kus tuli sademeid uduvihmast lumeni (DWD).

Taaskord keelest ja mõistetest

"Minu arvates on nii eestikeelses meteoroloogiakirjanduses kui ka loengutes juba ammu olnud probleemiks oskussõnade võõrapärasus, mis väljendub nii rohkete võõrsõnade kui ka (mugandatud) tsitaatsõnade eelistamises ja ülemäärases kasutamises." Nii alustasin üht kunagist blogi sissekannet: http://ilmjainimesed.blogspot.com/2013/07/uusi-meteoroloogia-moisteid.html

Tõepoolest, probleem on terav ja see kerkis hiljuti uuesti üles. Seda üllatavam, et mõningaid ilusaid eestikeelseid sõnu ei taheta kuidagi kasutusele võtta, näiteks eelistatakse derecho (deretšo) mõnusa maakeelse hiidpagi asemel. Sellele sõnale on siiski pakutud mitmeid alternatiive, näiteks pagiparv. T. Tanilsoo ütleb nii: Mina pean siiski pagi vaid äkiliseks tuulesööstuks, mistõttu ka mina ei ole selles klubis. Me ei ole meremehed! Eestikeelse ekvivalendina eelistan sirgäikesetormi.

Syöksyvirtaus (soome k) tundub küll rohkem olevat downburst tähenduses aga, aga eks sellega kaasnebki ju ka pagi. Ja kuna eesti keel on soome-ugri keel, siis ei tee paha vaadata kuidas teevad naabrid. Isegi FMI on seda kasutamas http://ilmatieteenlaitos.fi/syoksyvirtaukset. Nii et derechole minu soovitus võib-olla siis pagiparv. 

Samas, kõik ei ole vaimustuses sõnast pagiparv. On antud selliseid vastuväiteid: pagiparv on äärmiselt ebaõnnestunud sõna, samas, kui parvpagi on ideaalilähedane oma stiililt tundelt ja kõlalt. Samas, kui sisuliselt tahetakse kirjeldada pagide kogumit, siis on otsustamiskoht, kas parvpagi on asjakohane. Aga hiidpagi on väga hea väljend. Peale kõige muu – keeleliselt on alati parem, kui sõna lõppeb (Eesti keeles siis) täishäälikuga.

Tähelepanekuid pagist ja tuulepuhangutest: Mina, kes ma olen tegelenud purjetamisega terve oma noorpõlve, mäletan. et pagisid oli kahte tüüpi meie sõnavaras ja mõistetes: oli tavaline tuulepagi, mis võis olla suvaline tugevam puhang muidu juba tugevas tuules ja oli nn pilvealune pagi, mis võis täiesti vaikse ilmaga tulla kaasa mistahes suurema pilvega ja kesta kogu selle aja, mil pilv üle läks. Need olid tavaliselt tugevad ja ohtlikud, kui ei olnud nendeks valmis, siis võis järsu algusega väikese paadi ümber ka ajada...

Uus maakeelne sõna, mida võiks kasutama hakata, on selmuma konvektsiooni asemel. Sel juhul tuleb öelda alljärgneva pildi kohta nii: "Need pimestavalt valged rünkpilved tekkisid tugeva selmumise (konvektsiooni) tagajärjel. 19.7.2014 enne äikest Tartus:"

Mida sõnast selmuma arvatakse? Üllataval kombel on väga palju tulnud arvamusi, mida saab järgmiselt kokku võtta: Sõna on armas tõesti – ise olen rannamurde keskel üles kasvanud ja ilmselt kipuksin seda vaat et kolmandas vältes ütlema  Ainus viga on see, et teised võivad arvata, et räägin midagi sõlmumisest. Aga selline seostamine pole vast probleem – palju neid rannakeelseid ikka on ja pealegi soomlased tõlgivad konvektsiooni (konvektio) kiertovirtauseks (ringlev vool), mis kah ju täpne vaste pole.

Alati ei pruugigi tajuda, et ise kasutatakse palju võõrapärasust. Näiteks lause: "Minu arvates on nii eestikeelses meteoroloogiakirjanduses kui ka loengutes juba ammu olnud probleemiks oskussõnade võõrapärasus, mis väljendub nii rohkete võõrsõnade kui ka (mugandatud) tsitaatsõnade eelistamises ja ülemäärases kasutamises." Selles lauses on sõnad, mis vajaksid asendamist omakeelsetega, sellised: meteoroloogiakirjandus, probleem ja tsitaat, sest eesti keeles ei ole sõnu, mille rõhk oleks tagapool esimest silpi ja neil pidavat olema omakeelsed vasted olemas. Väljapakutud sõnad oleksid blogi (ajaveebi?) lausesse asetuna sellised: ilmastikualane kirjandus, kitsaskoht, osund(osundus)sõna.

Huvitavaid arvamusi olen saanud sõna "front" kohta. Sellele on eestikeelne vaste olemas: ilmarinne. Ometigi arvatakse, et front sobib võõrsõnana nii hästi, et seda ei peaks asendama omakeelsega. Kuidas meeldib selline omakeelne lause: Täna ületas Eesti liitunud ilmarinne, mis tõi kaasa sademeid ja õhutemperatuuri tõusu? Vastuväited, et asendada front ilmarindega: Olen siin puhtalt keelelise külje pealt vaatlejana nõus, et front on paigas, et jääda. Ilmarinne on aga pingutatud ülepakkumine.  Või hoopis nii: esialgu nende "frontide" kallale ei läheks, sest 

1) need on üsnagi juurdunud isegi tavaliste ilmateatekuulajate kõrvus;

2) tegelda tuleks terminiloomega siiski eeskätt palju hullemate võõrsõnade väljavahetamiseks (näiteks "konvektsioon" tõesti ei ütle erialast kaugematele inimestele eriti midagi, ka sõnastikes on selle kohta vaid pikk lohisev selgitud, aga sünonüüme pole pakutud).

Mida siis teha? Lihtsam oleks alustada neist väljenditest, mis on omas keeles olemas. Spetsialist on asjatundja, meteoroloogia on ilmateadus, konvektsioon on selmumine, intuitiivselt-alateadlikult-sisetundest lähtudes... jne jne. Tihti ei sega selles jutus mitte see, et kasutatakse võõrkeelset nimetust juhtudel, kus omakeelne on ebatäpne, harjumatu või puudub sootuks, vaid häirib see, kui nende nn vajalike võõrsõnade vahele poetatakse spetsialiste, intuitiivseid, sensitiivseid ja muud sellist täiesti viisakaid eestikeelseid vasteid omavaid sõnu.

Arvamusi? Nojah, ega mingit vahet pole, kas seletada konvektsiooni või selmumist, aga eestikeelsed sõnad oleksid kodusemad küll. Veel: Jah, mina olen eestikeelsete nimetuste suur austaja... Miskipärast on sellele teele ajendanud mind tegelikkuses õigusteadlased (et nad ise aru saaks, siis –juristid). Üks ei suutnud enam öelda "alaline elamisluba" ja pommitas mind väljendiga "permanentse resideerumise permissioon". Tegelikkuses on raske midagi pahaks panna, kui tahetakse kirjutada nii, et (keelekasutuslikust küljest lähtudes) teaduskääbikud asjadest aru saaks, kuid, lootuses, et meid ümbritsev pakub huvi laiemale ringkonnale ja on võimalik Eesti keeles seletada ka oma lastele ja lastelastele, loodan, et noorema põlvkonna asjatundjad toovad igapäevasõnavarasse just kodukeelsed väljendid. Kasvõi mälestades Kristjan Jaak Petersoni viidet meie keele ja kultuuri säilimise teemale.

Ometigi on oht, mille kohta on tulnud näiteks selline arvamus: Aga jah – sundeestindamisega tekitab ainult kaost, küll ise kujuneb aja jooksul välja kui inimesed neid ilmanähtusi uurivad. Sest kiirustades eestindamine – see ei lõhna hästi. Ja ega meie keelgi on saksa laene nii täis et anna olla. Täiesti puhast keelt nüüd küll ei eksisteeri – keegi on ikka kelleltki laenanud. Nii et jah, pole paha kui on olemas hea suupärane omakeelne sõna, aga vinti nüüd ka üle ei maksa keerata

Aga muidu see kisma sõnavara ümber meenutab mulle kangesti seda vaidlust, mis puhkes USA konservatiivsemates orariikides (nt. Arizonas) sõna haboob ümber. Haboob on tuletatud araabia keelest. Samas tuleb ka araabia keelest nt algebra, alkohol jt. Pane juba tähele esimest kahte tähte: Al- on määratud artikkel nagu inglise keeles The. 

Tsüklonite seeria detsembri algul

Uus ilmahuvilise kodulehekülg: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/kalda.html

Ilmateenistus kirjutas oma FB-i lehel: Sügiskuude ilmakokkuvõttest selgub, et tegemist oli kõige kuivema sügisega alates aastast 1961! Huvitavaid fakte leidub aga veelgi – näiteks oli Roomassaares 38 päikeseta päeva! Vaata sügiskuude ilmakokkuvõtet siit: http://www.ilmateenistus.ee/2014/12/sugise-ulevaade/

5. detsembril jäi Eesti Valgevene ja Ukraina kohal oleva antitsükloni mõjualasse. Öö jooksul udu kadus, sest tuul tugevnes – tugevam tuul segab piirkihis olevat õhku paremini ja takistab jahtumist, mistõttu udu nõrgeneb. Päeval langes alates Kagu-Eestis õhutemperatuur alla 0°C ja õhtul hakkas mõnel pool jälle udu tekkima, sest nähtavasti ületas jahtumine tuule segavat (jahtumist takistavat) mõju. Kõige soojem oli Põhja-Eestis ja Hiiumaal (ennelõunal kohati üle 3°C, 4. detsembril Loode-Eestis isegi üle 6°C). 

Antitsükloni mõju väheneb ja tuul tugevneb. Prognoositakse ka sademeid vihmast lumeni.

See, et antitsüklon on ühe põhjatsükloni soojaks sektoriks, on siin veelgi paremini näha (DWD). 

`

5. detsembri sombune päev Vana-Võidus. Lumi on praktiliselt kadunud. Kristjan Kalda foto

4. detsembril tõusis kõikjal õhutemperatuur üle 0°C ja lumi hakkas sulama ka Kagu-Eestis. Tugevnes Lõuna-Venemaa sooja antitsükloni hari. Seetõttu tuul nõrgenes ja õhtul tekkis soojas-niiskes õhumassis mitmel pool udu.

Selles harjas võib tekkida uus kese (tuum), mis liigub järgneva ööpäeva jooksul üle Eesti kirdesse. Seega on ees üks vaikne, soe ja udune (öö)päev. Pärast antitsükloni eemaldumist tugevneb lääne- või põhjatsüklonite mõju ja ilm läheb tuulisemaks. Kuna Eesti jääb siiski tsüklonite äärealale, siis esialgu ei pruugigi märkimisväärseid sademeid tulla. Ilmateenistus siiski prognoosib lund, lörtsi ja vihma, aga sajukogused ei pruugi suured olla.

Eestit hakkas 4. detsembril mõjutama sooja antitsükloni hari, mis on justkui tsükloni soe sektor (DWD). 

3. detsembril läks sulale, st õhutemperatuur tõusis üle 0°C, v.a Lõuna- ja eriti Kagu-Eestis, kus püsis miinuspoolel. Märkimisväärse asjaolu tuleb mainida, et õhutemperatuuri tõus algas saarte lääneosast ja Soome lahest, st soojenemine levis loodest kagusse. Nii püsis nt Sõrves ja Ruhnus õhutemperatuur veel mitmeid tunde miinuspoolel pärast seda kui Harjumaal tõusis juba üle 0°C.

Öö jooksul tugevnes tuul oluliselt (puhangud Soome lahel üle 20 m/s), kuid hommikuks nõrgenes. Sademeid praktiliselt ei tulnud, sest Eesti jäi kaugele tsükloni lõunaserva, nii et sajualad jäid Põhjalahe, Soome ja Loode-Venemaa kohale.

Pärast põhjatsüklonite rünnakut on oodata lühiajalist pausi: 5. detsembriks tugevneb Eesti kohal soe antitsüklon või vähemalt selle hari. Seetõttu märkimisväärseid sademeid pole lähipäevil (3-4 päeva) oodata. Selline arengusuund kaua siiski ilmselt ei kesta, vaid uued läänetsüklonid muudavad ilma uuesti tuulisemaks ja toovad lõpuks ka sademeid.

Sooja ja niiske õhumassi pealetung on näha valge läbipaistmatu pilvemassi järgi Põhja-Euroopas. 2.12. õhtune infrapunapilt (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/)

Imeline vaade 2.12. öösel Pangodis. Eero Hermanni foto

2. detsembri öösel läks Lääne-Eestis ilm pilve ja õhutemperatuur tõusis. Ida- ja Lõuna-Eestis samal ajal selgines ja väga madal õhutemperatuur püsib seal õhtuni.

Antitsüklon on jõudnud Valgevene kohale, kuid selle mõju veel püsib. Siiski ilmselt juba õhtu ja öö jooksul alatates saartest ja Põhja-Eestist õhutemperatuur tõuseb, läheb sulale. Peipsi ja eriti Pihkva järve ääres peaks talvine ilm kõige kauem püsima: prognooside järgi ei pruugigi seal üle 0°C tõusta. 

Siiski sulailm suuremas osas Eestist peaks domineerima mitmeid päevi järjest.

Härmas puud Vana-Võidus. Kristjan Kalda foto

2.12.2014 Lullikatku kell 15:42. Airika Tamme foto

30. november ja 1. detsember olid paljudes kohtades pakaselähedase õhutemperatuuriga (hommikuks oli kohati külma ligi 19 kraadi), udused ja härmas loodusega. Tunduvalt soojem oli saarte rannikualadel. Selline ilm jätkub veel ligemale ööpäeva.

Talvine ilm siiski ei stabiliseeru, vaid antitsüklon kaugeneb tasapisi kagusse ja see võimaldab toimuda suurel ilmamuutusel, mille toob tsüklonite seeria, mille lõunaservas saabub ookeanilt palju soojem ja niiskem õhumass. Arvatavasti nädala lõpuks lumi kaob ja ilm on taas hilissügise nägu.

Tõenäoliselt jääb 1. detsember veel üsna pikaks ajaks kõige külmemaks ilmaks alates jaanuarist/veebruarist. Õhutemperatuurigraafik Mustamäel (http://193.40.240.131/info/TGR.HTM, ligi pääseb http://www.elin.ttu.ee/~meas/tshp.htm).

Lullikatku. 1.12.2014 kell 13:20. Airika Tamme foto

Kihtpilvede rünnak 1. detsembri öösel Tartus ja Jõgeval. Ain Vindi ja Kairo Kiitsaku foto

30. novembril ilm paljudes kohtades selgines ja õhutemperatuur langes, puudele tekkis härmatis. Õhtul, kus püsis selge, langes õhutemperatuur -10...-15°C-ni. Lisaks saartele oli Ida-Eestis Peipsi järve, niiskema õhu ja pilvede tõttu soojem.

Antitsükloni kese jääb Eesti kohale veel umbes ööpäevaks, pakkudes võrdlemisi külma ja vaikset talveilma. Edaspidi olukord muutub: antitsüklon eemaldub ja laguneb, mistõttu mõjule pääsevad läänetsüklonid. Need toovad tuulisema ja tunduvalt soojema ilma. Selline soojem ja hilissügise nägu ilmastik võib jääda püsima pikemaks ajaks.

Antitsükloni keskme paiknemist Eesti kohal näitavad suletud isobaarid, kuid ka õhurõhu üpris ühtlane jaotus (http://laguja.meteo.net.ee/obs/).

28. ja 29. november üllatasid mõnel pool üsna tugeva antitsüklonaalse lumesajuga (õhurõhk ulatus üle 1035 hPa, ilmakaart, hoiatused). Ehkki seda on peetud mereefektiks, siis päris nii see ilmselt pole, sest esiteks õhumass on selleks pigem liiga soe ja teiseks pole ühtlast õhuvoolu üle veekogu. Seega peab tegu olema ikka mingisuguse õhumasside piirialaga, st frondiga, mis põhjustab sademeid, sest frontaalpinnal õhumass ju tõuseb. Tõepoolest, Soome lahe piirkonnas on frontaalpind olemas: http://www.lennuilm.ee/wp-content/themes/lennuilm2014/data/sigwx/sigwx_2014-11-29_05.png. 

Antitsükloni keskme piirkond on väga ulatuslik, nii täpne keskme asukoht on igas õhukihis erinev, mistõttu õhu liikumise suund on olenevalt kõrgusest erinev, vt sondeeringut. Kuna õhk kerkib Soome lahel kohal paiknevalt frontaalpinnal ja selle tagajärjel tekivad niiskes õhumassis sademed, siis 1-3 km kõrgusel valitsev (üldiselt) kirdevool kannab lume Eesti kohale. 

Üsna tugev antitsüklonaalne lumesadu 29.11, Kloogal. Erik Kraanvelti foto

Veel mõned päevad hoiab antitsüklon ilm vaikse ja talvise. Detsembri algul on oodata muudatusi, millest räägib ka M. Merilain: Just samal ajal algab Atlandil tõenäoliselt võimsa tsükloni kujunemine. Selle tekkeks ja süvenemiseks on sobivad  tingimused juba pühapäeval, mil kuskil 50. põhjalaiuse ja 40. läänepikkuse kohal kohtuvad Assoori kõrgrõhuala põhjaservas kirde poole liikunud suur soe Atlandi lõunapoolsetelt laiustelt ning Kanada arktiliste saarte ja vete kohalt saabunud väga külm õhumass. Esmaspäevaks peaks kujunenud tormitsüklon olema juba Islandist idas Norra mere poole teel. Hiljemalt teisipäeval satub Läänemere ümbrus tsükloni mõjusfääri ja külm kõrgrõhuala on sunnitud taganema. Ilmselt on ka Läänemerel oodata tugevat võib-olla lausa tormilisi algul lõunakaare, hiljem läänekaare tuuli. Tsüklonite tavapärane hilissügisene võidujooks jääb  seekord  mõnevõrra hilisemaks, kuid detsembri alguses  on neid ridamisi Põhja-Atlandilt tulekul. Jääb vaid loota, et nende raev raputab eelkõige Skandinaavia rannikut ja Briti saari, kus torm nii tavaline talveilming, meie aga pääseme kergemalt. Millal külm  talv ja lumi tagasi tuleb, ei tea. Ehk aitab NAO indeksi prognoosi jälgimine, vaata SIIT. Hetkel pole sealt midagi selgemat näha (võetud http://ilm.ee/?512990).

Tegu on tsüklonite seeriaga, mille teket soodustab barokliinse labiilsuse suurenemine ehk vastamisi satuvad eriti kontrastsed õhumassid. Meeldetuletuseks, et tsüklonite seeriad tekivad tavaliselt polaarfrondil, kus on suur barokliinne labiilsus, ja see kujutab endast üksteisele järgnevaid tsükloneid. Väljakujunenud seeria puhul on korraga näha igas arengustaadiumis tsükloneid, näiteks läänepoolseim on alles tekkiv, aga kõige idapoolsem on juba hääbunud. Iga järgnev tsüklon liigub (põhjapoolkeral) eelmisest tavaliselt veidi lõunapoolsemat trajektoori mööda. Seeria koosneb tavaliselt 5-7 tsüklonist ja kestab umbes nädal aega.

Tsüklonite seeriad on iseloomulikud just sügisele ning pehmetele ja soojadele talvedele, kusjuures tsüklonid liiguvad siis Eestist tavaliselt põhjapoolsemaid teid pidi – Arktika on külm, aga keskmistel laiustel soe, mis tähendab seeria tekkeks soodsaid barokliinseid tingimusi. Samal ajal Põhja-Ameerika poolel on pikaajalisest keskmisest märksa külmem ilmastik. Rohkem: http://aikesehuvilised.ee/tsuklonite-seeria-seadusparasused/

Mõneks päevaks on talvine rahu. Lumine 28. nov Vana-Võidus. Kristjan Kalda foto

Muust. 28. novembri öösel puhus enamasti lõunatuul, sest maalähedastes õhukihtides oli ülekaalus Venemaa antitsükloni mõju. Radar näitas, et sajualad liikusid edelasse või lõunasse. Seega pidi 1-3 km kõrgusel õhk liikuma vastupidises suunas, mida näeb ka sondeeringust. Sellel võib olla kaks võimalikku põhjust: a) mõju avaldas läänepoolne osaantitsüklon ehk tuum, vt http://www.met.fu-berlin.de/de/wetter/maps/Analyse_20141127.gif.
Selgituseks, et hari ehk kõrgrõhuhari on antitsükloni väljasopistunud osa, kuid vahel kujuneb kõrgrõhuharjas suletud isobaare ja tekib uus antitsükloni kese: seda nimetatakse tuumaks. Tuum on justkui osatsükloni antitsüklonaalne analoog. Selles liigub õhk samuti päripäeva (põhjapoolkeral), seega läänepoolne tuum põhjustaks õhu liikumist põhjast lõunasse;

b) teine variant on see, et antitsükloni kohal on tsüklon või selle lohk, kus õhk liigub vastupäeva. Arvestades möödunud päeva sünoptilist olukorda, lohu või osatsükloni ulatust, sademeid jms asjaolusid, siis on see võimalus tõenäolisem. Tuuma mõjuala piirdus ilmselt vaid Lõuna-Skandinaaviaga ega ulatunud Läänemere idakaldale.

Kas tegu oli mereefektiga? Osaliselt ilmselt oligi nii, aga tuleb arvestada, et lisaks oli olemas ülemine külm front (frontaalpinnal õhk tõuseb) ja orograafiline mõjutus. Seega polnud tegu puhta mereefektiga, vaid ühe või mitme võimendava/soodustava teguriga. Nii sai lumekirme ka läänepoolne Eesti, vt http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/sademed/.

Eeltalv, ikka eeltalv

Kommentaariumi link

Pilvekütid on oodatud 9. detsembril Tallinna Teletorni: http://ilm.ee/?512981

27. novembril jätkus pilves, vaikne ja kohati udune ilm. Mitmel pool sadas lund, mõnes kohas oli sadu märkimisväärne – näiteks Jõgeval kogunes lume paksuseks kuni 10 cm.
Mõneks päevaks püsib tugev antitsüklon läheduses või koguni Eesti kohal, mistõttu ilm külmeneb ja pikemat aega võib olla tuulevaikus. Kui õhk on niiske, siis on udu sagedane. Kas läheb ka selgeks, on veel teadmata.
Detsember võib tuua olulise ilmamuutuse: ookeanil tekib tsüklonite seeria, mille mõju ulatub ilmselt ka Läänemerele. Selleks peab antitsüklon lagunema või liikuma eest ära. Tsüklonite mõjul muutub ilm sel juhul tuulisemaks, sajusemaks ja soojemaks, st tõenäoliselt sulaks. Tsüklonite seeria põhjuseks on tugevam õhumasside vastasseis 60. ja 70. laiustel.

Lumesadu Vana-Võidus 27. novembril. Kristjan Kalda foto

Lumi Jõgeval 27.11.2014. Kairo Kiitsaku foto

Vahepalana on huvitav võrrelda, kas ja kui palju erinevad eri riikide lennumeteoroloogilised kaardid sama ala, nt Eesti, kohta. Näide Rootsi ja Eesti ilmateenistuse lennumeteokaartidest 27. nov õhtu kohta:

Siin paistab huvitava asjaoluna silma külm front, mis on seotud antitsükloniga ja liigub loodesse. See on teatud määral loogiline, sest kagust tuleb külmem õhumass ja selle ees taandub loodesse soojem õhumass (https://www.aro.lfv.se/Links/Link/ViewLink?TorLinkId=229&type=MET).

Ilmateenistuse kaardil vastavat külma fronti (ega ühtegi teist) märgitud ei ole.  Võimalik, et tegu on vähemärgatava või ülemise frondiga, mida maalähedase õhukihi kaardile ei kanta. Viimane oletus võib õige olla, sest Rootsi lennumeteo kaart on maapinnast kuni lennutasandini 400 kohta (kaardil kirjas SFC-FL400), aga Eesti ilmateenistuse kaart ainult kõige alumiste lennutasandite kohta ehk aluspinnast u 3 km kõrguseni. Seega mingit vastuolu kaartide osas ei pruugi olla (http://www.lennuilm.ee/prognoosiinfo/kaardid/sigwx-sfc-10000ft/, sarnane http://www.ilmailusaa.fi/#id=swc#map=scandinavia#level=SWC).

26. novembril püsis pilves ja sombune ilm. Kohati sadas vähest lund, lörtsi või vihma, oli udu (peamiselt Loode-Eestis).
Selle põhjuseks on Soome ja Põhjalahe kohal olev hääbuv madalrõhulohk, kuid tugevneva antitsükloni mõjul on Ida-Eestis õhutemperatuur ikka miinuspoolel. Seetõttu peaks lumikate seal, kus see praegu on (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/sademed/), püsima detsembrini.
Erilist lumelisa oodata ei ole, sest antitsüklonaalne blokeering ei soosi sademete teket. Poolmeridionaalne tsirkulatsioon (õhuvool idast, kagust ja lõunast) transpordib mandri sisealalt Eestisse mõõdukalt külma õhku; päris pakaseline õhumass jääb vähemalt esialgu Põhja-Jäämerele ja Venemaa põhjaaladele.
Sellises olukorras võib juba praegust aega vähemalt Ida-Eestis lugeda päristalve alguseks, kuid see oleneb lõplikult siiski edasisest ilmastikust – kui detsembris on taas pikalt väga soe, siis võib vastav soe periood olla võimsam praegusest külmemast perioodist ja päristalve algus lükkub hilisemaks. Palju vaidlusi põhjustanud eeltalv jätkub nii või naa enamikus Eestist (jättes võimaliku päristalve Ida-Eestis kõrvale), erandiks meri ja mõned rannikualad saartel.

Millegipärast tekitab eelkõige eeltalv (aga ka talve algus üldse) elavat vastukaja ja isegi kütab kirgi, nii ka praegu. Sama asi oli aasta eest, kuid siis olid vaidlused seotud pisut teise asjaga, nimelt õhumassidega, kus kommenteerijad said mõnedest asjadest valesti aru ja lõpuks läks asi õhumassidega manipuleerimiseni.
Praegu aga tuli muuta postituse pealkirja, lisaks vihjasid kommenteerijad (nende taga mitte rohkem kui 1-3 inimest) sellele, et tuleks öelda TÄPSELT, kus on eeltalv ja kus veel hilissügis ehk siis nende soov on väidetavalt, et oleks kirjas midagi sellist: Eesti idapoolses osas on alanud eeltalv, aga saartel ja läänerannikul püsib veel hilissügis.
Klimatoloogidele tehtud järelepärimine andis vastuseks: jah, Mandri-Eestis on juba eeltalv, kusjuures pole mingit märki, et läheks suureks sulaks. Rannikul ja saartel on aga tõesti veel hilissügis. Seal saabuvad sügis, hilissügis, eeltalv ja talv tavaliselt palju hiljem. See siiski ei tähenda, et aastaaegade saabumine on seotud üksüheselt kliimatüüpidega.
Selgituseks, et Köppeni-Geigeri botaanilise klassifikatsiooni alusel on Eesti kliimatüüp Dfb – niiske mandrikliima jaheda suvega. Selline kliima on Ida-Euroopa lauskmaal 50.-60.°N, Lääne-Siberi lauskmaa lõunaosas, Suur-Järvistu piirkonnas, Lõuna-Kanadas ja Jaapani põhjaosas.  NB! Eesti saari käsitletakse Köppeni järgi Cfb kliimatüübi all. See on parasvöötme lääneranniku kliima, mis on iseloomulik Lääne-Euroopale.

Eeltalv on määratletud nii: see algab koos esimese ajutise lumikatte moodustumisega ja esimeste külmailmadega. Ööpäeva keskmine temperatuur langeb eeltalve saabudes tavaliselt alla nulli. Algab ebamäärane periood, kui soojemad (sula)ilmad ja külmad lumised ilmad vahelduvad.

Praeguse seisuga võib eeltalve alguseks pidada 15.-18. novembrit, kui ilm selgines ja külmenes: kohati püsis nii hall kui miinuskraadid ööpäev läbi; Loode-Eestis tekkis 17.11. puudel härmatist, mis maha langedes tekitas mõnedel inimestel illusiooni lumesajust. 21. novembril sadas paljudes kohtades jäävihma, jäätuvat ehk allajahtunud vihma ja jäälörtsi, mis läks varem või hiljem üle lumeks. Tekkinud lumikate püsib kohati tänaseni.

Sünoptiline ja ilma ülevaade 25. novembri seisuga. Norra merele jõudnud osatsükloni lohk jõudis saarteni, kuhu tõi soojem õhumassi ja vihma. Sisemaal, eelkõige Ida-Eestis, jäid miinuskraadid püsima ja sinna märkimisväärseid sademeid ei pruugi jõudagi. Paistab, et soe õhumass on suunatud Põhjalahele ja Soome,  kus juba praegu on kuni 7 kraadi sooja. 

Lohk hääbub ja Venemaa antitsükloni mõju tugevneb Eestile. See tähendab tuule nõrgenemist ja ilm külmeneb mõnevõrra. Tegu on ilmselt blokeeriva antitsükloniga. Kui kaua selle mõju kestab, pole teada. Mereefekti tõenäosus on (väga) väike, sest õhumass on liiga soe. Kui peaks tekkima, siis idapoolne antitsüklon suunab pilved Soome või Rootsi.

Jäide ja kiilasjää 21. nov Tartus. Ain Vindi foto