Südasuvest sai hilissuvi

Võrreldes 2007. aastaga oli käesoleval aastal üleminek südasuvest hilissuvesse märksa rahulikum ja aeglsasem. Õieti muutus südasuvi möödunud aastal pea kohe sügiseks, siis taastus justkui hilissuvine soojus.

Muutuse tõi kaasa Atlandi ookeanilt pärinev tsükloniteseeria. Sadas vihma, valitses madal pilvisus, ajuti oli ka tugevad tuulepuhangud, ja mis peamine, ööpäevane õhutemperatuuri keskmine tasakaalustus uuel (madalamal) tasemel.

Taevas on pakkunud väga ilusat ja mitmekesist vaatemängu, sageli on ta õhtuti suisa tulipunane olnud, mille kohta teadis vanarahvas öelda, et punane õhtutaevas toob tormi. Tormi just ei toonud, aga madalrõhu küll.

Kui taevas pisut selgines, siis ilmnesid väga põnevad pilvemustrid. Olgu öeldud, et sellised mustrid on iseloomulikud külmale õhumassile või muidu jahedale ilmale. Sooja ilmaga võivad tekkida samuti ilusad pilvemustrid, kuid mitte selliseid (ütleme nii, et need pole võrreldavad).

Kõige põhjuseks on sügav tsüklon Islandi kohal, mistõttu baariline topograafia Põhja-Atlandil on sattunud teatava pinge alla ja läänevool on seega tugevnenud. Oodata on ühe eriti sügava osatsükloni saabumist Lõuna-Soome, mistõttu õhurõhk langeb mõne päevaga praeguse aja kohta ebatavaliselt madalale.

Septembri ilm tundub olevat üsna muutliku temperatuurirežiimiga, kusjuures see võib-olla ajuti üsna kõrge, vahel jälle alla normi. Kui öökülmi tuleb, siis arvatavasti on need nõrgad ega saabu ülearu vaja. Lootust on veel ka suvisele soojusele (8.-12. sept vahemikus).

Ilmamäng 23. augustil: taevasse tekkisid väga ilusad pilvevired.

Mõne minuti pärast tekkis sinna hoopiski kaar.

Sama päeva õhtul: taevasse tekkisid kiudpilved, see teavitab madalrõhu saabumist.

Õhtul hakkas aga taevas punetama.







22. augusti rünksajupilv.







Vanalinna taevas samal päeval.







Õhtu.

Ja päikeseloojang.

Sünnipäeva õhtu (25. august).

Äikesed 20. augustil. Südasuve lõpp

Soe õhumass südasuvise soojusega saabus veelkord Eestisse 20. augustil ja kuidas muidu, kui ikka äikesega. Kuigi olen ülevaate ka foorumis andnud, teen seda ka siin.

Kirjeldatu leidis aset Laitses.

Enne äikest oli taevast umbes 2/5 ulatuses kaetud keskmise või kõrgema kihi pilvedega. Tekkis ka üksikuid St fractuseid (sooja frondi lähenemise tunnus!). Edelasse ilmus umbes kl 8 hommikul iseloomuliku värvivarjundiga pilv, mis oli pealtnäha täiesti kihilise ehitusega ja tumenes ühtlaselt silmapiiri poole. Sooja oli 17° ja nõrk tuul puhus lõunast.

Kl 8:30 hakkasid kostuma läänest lõunani nn aeglased müristamised (pilvesisesed välgud). Aja jooksul lähenes pilv, tumenes ja siis ilmus fractuseid nii palju, et varjasid äikesepilve. Kl 9 algas suurepiisaline vihm, mis tugevnes tasapisi. Peakohal ja edelas sähvatas paar välku 2 minutilise vahega, mille ülemine osa oli pilves, alumine moodustas pilv-maa välgu-osa (spaatli-või luuakujuline välk). Siis kadusid kõik madalad pilved ära peale äikesepilvede, temperatuur tõusis 18°-ni ja vihm nõrgenes veidi. Müristamine kandus rohkem kagu poole ja oli siis jälle lõunast, justkui tuleks uus pilv peale. Vihm tugevnes, välkusid oli umbes minutiliste vahedega (kõik pilvesisesed, aga sähvatust oli hästi näha), siis äike nõrgenes ja uuesti lõunas välgud, müristamine, siis tugevam vihm. Pärast seda taandus äike põhja, kuid ta oli tunduvalt nõrgenenud. Lõpks andis veel ühe „poolpilv-maa“ välgu ja paar nõrgemat müristamist. Vihm oli tipphetkel mõõdukas. Järgnes paar pilvetompu, kust tuli mõõdukat vihma, kuid äikest polnud. Tuul pöördus veidi vasakule ja hakkas puhuma kagust. Õhutemp. tõusis 23°-ni ning tuul jäi nõrgaks. Sooja frondi äike oli möödas.

Teine äike oli õhumassisisene, kuid siiski mingis seoses frondiga. See äike tekkis Pärnust saabunud sajuala baasil. Laitsesse jõudnuna andis see sajuala ainult nõrka jämedapiisalist vihma ja 5 min jooksul oli võimalik jälgida nõrka mammatust. Siis tekkisid sajuala idaküljele rünklikud pilved, mis kiiresti kasvasid, tekitasid seejärel äikese, kusjuures alguses olid pilv-maa, hiljem pilvesisesed välgud. See äike oli aktiivne 15 min ja andis tiheda, kuid peenepiisalise vihma. Väga hästi olid kihtsajupilvede (pealtnäha, tegelik pilveliik võis ju midagi muud olla!) all näha kasvavad rüngad.

Kui see äike lõppes, siis liikusid rünklikud pilved kirdesse ja kahvatu päike tuli välja. Taevas oli kaetud kiudkihtpilvedega. Hiljem ilmus jälle madalaid pilvi, kuid ilm püsis kuiv.

Umbes kl 9:30 enne äikest.

Samal ajal äikesepilv.

Hakkab vihma sadama.







Vihmavalingud.







Äikesepilv eemaldub.








Uus äikesepilv pärastlõunal.

Sel aastal lõppes südasuvi 23. augustil, kui sisse murdis edelatsüklon (poollõunatsüklon). Edaspidi küll klimaatiline suvi püsib ja ööd on soojad (üle 10°), kuid kõrgsuvi on läbi. Vimasajud püsivad vaheaegadega arvatavasi vähemalt nädala, siis võib jälle loota mõnda aega kuivemat tavapärast ilma.

Kuumalaine 17. augustil

Juba hulk aega oli Kagu-ja Ida-Euroopas (Venemaa) olnud väga palav ilm, näiteks oli Sofias 15. augustil 35°, 16. augustil 36° ja 17. augustil 32° sooja. Nädala joksul hiljemgi oli sooja ikka üle 30°. Ka Moskvas tõusis iga päevaga temperatuurimaksimum, mis oli 17. augustil 33°.

Kui alguses oli tegemist lihtsalt väga sooja ilmaga, siis hiljem tekkis ridamisi soojarekordeid. Soe hakkas peale tungima ööl vastu 15. augustit: kui 14. augusti õhtul polnud Ida-Euroopa kohal veel mingeid erilisi pilvi näha, siis juba 15. augusti hommikul olid tekkinud lõunatsüklonitele omased pilvelehvikud ja äikesed. See levis Eesti poole.

Poolas oli olukord kõige rahutum, kus tekkis 15. augustil ka tornaadosid ning eriti palju oli rahet (galerii on siin: http://forum.lowcyburz.pl/viewtopic.php?f=163&t=1361). Märkimist väärib asjaolu, et kõik kujunes öösel ja rahe ning muu oli varahommikune nähtus. Põhjusest ka veidi. Mõnikord aktiviseeruvad frondid öösel, põhjuseks võib-olla see, et soe õhumass öösel eriti ei jahtu, aga külm/jahe õhumass seda enam. Poolas juhtunule eelnenud päeval näiteks oli satpilt üsna selge, miski ei ennustanud "kurja" ilma (kui oli vaadata ainult satpilt), aga öö jooksul arenesid võimsad pilvesüsteemid ja möll läks juba varahommikul lahti, mitte aga pärastlõunal, nagu tavaliselt (ka 24. augusti öö 2007. a.-l oli sarnane olukord). Küllap oli siingi tegemist suhtelise jahtumise efektiga.

Üks lõunatsükloni kese liikus 16. augustiks saarte kohale ning hääbus seal. Kagu-Eestisse algas kuuma õhu sissetung ja temperatuur tõusis 28°-ni, enne kui hakkas õhtu tõttu langema. 17. augustil oli terve Eesti soojas õhumassis, sest uus lõunatsükloni kese suundus loodesse. Oodati samuti äikesemöllu, kuid selle asemel oli tavaline sügisene ilm kerge vihmasaju ja madalate pilvedega, kuid sooja ilmaga. Ilm jäi väga niiskeks ja ehkki jahtumine oli minimaalne (öösel oli mõnel pool minimaalne õhutemperatuur 20°), tekkis peaaegu kõikjal väga tihe udu, mis hajus väga visalt. Põhjus on järgmine. Lõunatsüklonid toovad äikest kaasa enamasti intensiivistudes. Kui nad hääbuvad, meenutab nende ilm sügisilma ja äikest on vähem või pole, küllap seegi kord. Järele jätavad aga väga niiske õhu, kus siis tekib hõlpsasti udu.

Kõige kauem püsis udu rannikul, kuni kl 14-ni. Hajudes jäi järele väga tihe põuavine ning suur niiskus. Õhutemperatuur tõusis isegi Tallinnas 28,3°-ni (siin on kuumad ilmad üsna haruldus, isegi kui mujal on kuumalaine). Kastepunkt oli vahemikus 20-23°, mis oli jällegi erakordne (ainult 2005. aasta kuumalaine ajal olen ehk midagi sarnast täheldanud). Taevas oli samuti palju Ac cas ning teisi kõrgrünkpilveliike, mis õhtu jooksul tranformeerusid sajujoontega keskmise ja kõrge kihi pilvede liikideks. Üks pilvemütsakas põhjustas õhtul isegi nõrga vihma.

Päike oli loojudes vines ja päris loojumist ei näinudki. Loojang värvis pilved punaseks. Õhtul temperatuur muutus veidi (langes 22°-ni), kuid jäi endiselt äärmiselt kõrgeks. Tekkis uduvine ja täielik tuulevaikus. Suure õhuniiskuse ja eriti kõrge õhutemperatuuri tõttu tundus õues soojus jällegi erakordne, mõni inimene ütles hiljem, et kui ta korterist õhtul välja astus, oli tunne, nagu saabuks maailmalõpp, sest nii lämbe ja soe oli (võib-olla 2002. aasta 31. juuli õhtul oli midagi sarnast, kuid rohkem küll ei meenu, 2005. aastaga oli siiski kvalitatiivne erinevus, mistõttu need 2 juhtumit ei kannata eriti võrdlust).

Eespool mainitud teine lõunatsüklon saatis äikesemöllu Ahvenamaale, kus see liikus mööda Botnia lahte põhja poole ja hakkas õhtupoolikul hääbuma. Soome lõunaossa lubati õhtul taas intensiivseid äikeseid (http://www.iltalehti.fi/uutiset/200808178120410_uu.shtml).

Umbes kl 19:30 tekkis Lätis üsna tugev äikesekolle, mis hakkas kiiresti liikuma põhjaloode suunas. Umbes tund hiljem tekkis veel üks Kirde-Lätis, mis jõudis aeglaselt Kagu-Eestisse ja tõusis siis ligikaudu Peipsi läänekallast mööda põhja poole. Esimene äikesekolle oli mõõduka tugevusega või isegi tugev ja püsis pikka aega stabiilsena. Äike läks napilt läänest Tallinnast mööda, kuid üks äikesepilve vananenud serv läks Tallinnast üle ja põhjustas nõrga jämedapiisalise vihma.

Välkusid võis jälgida algul lõuna-, siis edela- ja lääne-ning lõpuks loodetaevas paari tunni vältel. Kiiresti tekkis loodes ja Soomes uusi äikesekoldeid (seega läks soomlaste ennustus täppi). Välgud oli enamasti pilv-maa, kusjuures esines üsna palju positiivseid välke (said alguse pilvetipust ja suundusid pilvest veidi eespool maasse). Lähimad välgud jäid vähemalt 20 km kaugusele. Huvitav on seegi, et sel ajal olin väljas ja kui äike juba taandus, hakkas järsku jahe, ehkki näitajad (õhuniiskus, -temperatuur, tuul jne) olid samad. Järgmisel päeval öeldi ka välgulöökide arv Eesti kohal (455), sest seda on palju, kuid kahtlen arvu täpsuses, pigem on korrektne rääkida suurusjärgust kui mingist konkreetsest arvust, sest kõiki välgulööke (eriti pilvesisesid) ei registreerita ilmaski.

Kriitikat oli ka suve soojarekordi osas (Põlvamaal Korelas pärastlõunal 32,1 kraadi), mida pean õigustatuks, sest tegemist oli ilmapostiga, kuid arvestades õhumassi omadusi (20° isoterm 1,5 km kõrgusel, mis meid külastas, tähendab selge ilma korral sooja 30-35°), siis on õigus ilmselt mõlemil - soojarekord oli Võrus ja Tõraveres, kus oli vastavalt 29,6 ning 28,3 kraadi sooja kui neil, kes tõstsid esile siis Korelat.

Järgmisel päeval oli sooja 10° vähem.

15. augusti õhtu. Ilm on rahulik ja suvine.

Päikese loojudes oli taevas punane, mis kuulutab tormi. Tsüklon tuli, tõi kaasa sügisese ilma, suure sooja ja alguses ka tugevat tuult.

17. augustil kl 9: ikka veel on üsna tihe udu (nähtavus umbes 150 m), aga sooja oli 20°. Tuul oli eelmise põeva õhtul pöördunud üle ida lõunasse, kuid nüüd põhjast, sest uus tsükon lähenes.

Kl 13:32. Ka Tallinnas murdis päike lõpuks läbi ja saabus soe.

Õhtul. Eemal on huvitavaid pilvi näha.








Päikeseloojang oli punakas.

Mida tähendavad üldkasutatavad meteoroloogilised terminid? Heitlik ilm 13. ja 14. augustil

Nii omavahel öeldes kui meteoroloogias kasutatakse termineid, mille üle me sageli ei mõtle, kuigi võiks. Sõnad sisaldavad rohkem infot, kui esialgu tundub, ja eesti keel on, võib öelda, vägagi rikas ja huvitav.

Niisiis, milliseid sõnu kasutatakse sageli, milliseid peaaegu üldse mitte? Mida need tähendavad? Püüame jõuda selgusele.

Rohkem kasutatakse ilmaprognoosides järgmisi temineid: pilves selgimistega, selge ilm, pilvine, muutlik ja heitlik (ilm), muutlik (pilvisus), kuiv ilm, vihmane, vahel ka pehme. Nende tähendused on aga sellised.

pilves selgimistega - kui lauspilvisuse korral tuleb kasvõi natuke sinist taevast nähtavale;

selge ilm - peaaegu või täiesti pilvedeta ja päikesepaisteline (kas vinene ilm siis kuulub siis alla?);

pilvine - suured, tihedad, sageli sünged pilvedekogumid, aga siiski mitte täiesti tume ja kinnine taevas;

muutlik ilm - aegamööda toimuv muutus vastavate ilmastikuiseloomude vahel, näiteks vaheldub päeva jooksul vahelduv pilvisus vihmase vastu või on ümberpöördult;

heitlik ilm - kiire ilmamuutus, tavaliselt ajutiselt lühiajalised sademed;

muutlik pilvisus - ilm on tugeva tuulega, aga kuiv;

kuiv ilm - sademeteta (tiheda udu korral ei loeta sademeteta ilmaks, aga nõrga udu korral küll);

vihmane ilm - kalduvus sajule; sajuhood, kuid mitte päris lausvihm;

pehme - talvel sula, muul ajal normaalse temperatuuriga ilm (suvel tarvitatakse sõna "mahe").

Harva või peaaegu üldse mitte kohtame järgnevaid sõnu (koos seletustega).

kaunis selge ilm - soe ja päikesepaisteline, kuid selgest ilmast enam pilvi, ilmselt kasutatakse rohkem sõnu "vahelduv pilvisus" (käib pigem suve kohta);

sume ilm - pilved vähendavad päikesepaistet oluliselt;

püsiv ilm - kaua kestev ühetaoline ja üsna vaikne ilm, mis on järskude muutusteta;

niiske ilm - õhk on väga niiske, udu või peen vihm (nn seenevihm), näit. 17. aug hommikul;

vihmaiil - üsna tugev lühiajaline vihm;

ribavihm - üle väikeste maaribade käiv vihm, mis kestab antud punktis lühikest aega, ilmselt siis mõned minutid;

pikaldane vihm - kestev, aga mitte väga tugev ja suures piirkonnas sadav vihm, kusjuures ilm on tuulevaikne või nõrga tuulega;

rahutu ilm - tuul enam kui 6 palli, tugevad vihmahood, rahe, äike, ka vine vmt;

märg külm - niiske, aga madala temperatuuriga;

helge - väga soe ja niiske õhk (lämbe);

kare - madal õhuniiskus, tuuline ja väga külmana tunduv ilm (vahel öeldakse ka kõle).

Ühe ja sama päeva kohta saab kasutada vahel mitut terminit. Nüüd aga paar näidet heitlikust ilmast kombineeritud muutlikuga.

13. augustil asus Eesti soojas õhumassis, ilm oli pilves, niiske, kuid esialgu kuiv. Üsna hommikul hakkas vihma sadama, mille intensiivsus muutus, vahel oli nõrk, vahel üsna paduvihma moodi. Ajuti oli puhanguline tuul.

Õhtul läks ilm märgatavalt paremaks ja tuul jäi ka vaiksemaks. Pilved hõrenesid ning kadusid päikeseloojanguks sootuks.

14. augusti hommik oli soojapoolne, kuid tuuline. Üle taeva liikusid rebenenud servadega rünkpilved (Cu fra). Loodes ja põhjas olid võimsad rünksajupilved, mis aga kadusid kiires edelavoolus kirdesse. Ilm läks soojemaks ja pilved vähenesid.

Pärastlõunal tekkis taevasse läätsetaolisi pilvi ja lääne pool olid kiudpilvetükid (meenutasid rünksajupilvedeta alasit. Edelast ilmus topikesetaolised pilverüngad. Tuul tugevnes. Mõnele pilverüngale tekkis peale kiudpilveloor ja loodesse ilmusid kiiresti muutuvad rünksajupilved. Need aga taandusid väga kiiresti Soome ranniku poole.

Üsna äikitselt kasvasid mitmed rünkpilved rünksajupilvedeks, mis tõid kaasa äikest ja rahehooge. Pilved vahekdusid ja muutusid pidevalt. Tuul aga jätkas tugevnemist. Viimaks tekkis nagu väike vaheaeg ja taevas selgines, kuid siis kerkis edelast üles suurem pilvemassiiv ja tuul muutus tormiks. Natuke sadas vihma. Viimaks taandusid jälle pilved ja itta ilmus topeltvikerkaare täiskaar. Päris õhtul aga selgines ilm jälle, kuid tuul püsis veel mõnda aega tugevana.

Selle päeva kohta võis öelda, et ilm oli (järjekorras): muutlik pilvisus, kuiv, muutlik ilm, heitlik ilm ja lõpuks rahutu ilm.

14. augusti hommikul: muutlik ilm.






Edelas on rünkpilvede vahel näha topitaolisi pilvi - äikese lähenemise tunnus!.






Pärastlõunane äikesepilv loodes.







Vaheaeg ilmas.

Enne heitliku ilma algust.








Tormine, sajuhoogudega ilm.








Topeltvikerkaar ja torm.
Ja kõik see ühe päeva sees!

Äikesed ja Viitna laager 10.-13. august

Juba palju aastaid korraldatakse Viitnal teaduslaagrit, mille selleaastane teema oli "Jäävusseadused". Korraldajateks olid Archimedese tegelased ja juhiks Peeter Lorents.

Üritus oli sisemiselt mitmekesine ja inimesi oli seal õige palju. Loengud kestsid päevad läbi ja käsitleti jäävusseaduseid läbi mitme teaduse (eluala). Kohale olid kutsutud eesti tippteadlased.

Loengud olid erineva tasemega, mis arvatavasti oligi parem, sest muidu, isegi kui kõik loengud oleksid uusi mõtteid andnud ja olnud üldse väga tasemel, oleks ikkagi üheülbalisem kogu loengusari olnud.

10. augusti pärastlõunal alustas Peeter Lorents sissejuhatava kõnega ja seletas jäävusseaduste olemusest, kusjuures kogu ettekanne meenutas kalambuuri, sest pihtide vahele oli võetud semantika ja kultuurirelativism.

Edasi siis räägiti jäävusseadustest teaduskaupa, matemaatika oli üsna tugevasti esindatud, füüsika oli üsna tagasihoidlik, aga siiski. Veel oli juttu teoloogiast, filosoofiast ja majandusest.

Kohale tulid teadushuvilised õpilased, kuid juba enne lõppu läks üks osa ära. Üsna paljud olid juba mitmendat aastat osalenud. Kõik jäid rahule, aga väidetavalt ei saanud pea keegi uusi mõtteid juurde. Küllap seetõttu, et nad olid saanud üsna samadelt inimestest varem loenguid.

Kõige rohkem meeldisid siiski matkad Ojaäärsel ja Oandus. Ojaäärse matka segas küllaltki huvitav vihm (sadas palju, kuid päike paistis, muul ajal, kui matka polnud, oli kuiv). Matk oli lahja ja ilmselt seetõttu, et matkajuhi jutt oli liiga lakooniline, kui mõistest eemaldada sisukus.

Oandusse sattus märksa sisukama jutuga matkajuht, kes näitas koha detaile, mis osutusid siiski huvitavateks. Tutvustati põhiliselt pärandkultuuri.

Kogu aja jooksul õnnestus päris suur hulk inimesi küsitleda, kokku veidi üle 30 inimese. Seega norm 150 jälle hulga lähemal.

Ilmast

Minekupäeval, 10. augustil, oli hoovihmadega, aga soe ilm. Kohale jõudes oli lihtsalt pilvine, kuid sademeteta ilm. Varsti jõudis vihm ka Viitnale, kuid see kestis vähem kui tund aega ning siis läks ilm täiesti selgeks. Oli jahedavõitu.

11. august oli pilvine, aga kuiv. Enne kl 17 hakkas ilm selginema, kuid müristas. Selginemine eelneb äikesele, nagu ka nüüd juhtus. Äike oli nõrk, ent vihmasadu segas siiski matka. Kogu nähtus pärines üsna kitsast pilveribast, mistõttu päike paistis, aga kuna riba ei läinud risti üle, vaid väikese nurga all, kestis vihmasadu kuni pool tundi. Hiljem võis idas ja kirdes märgata väga ilusaid pilvekujundeid, aga needki kadusid ja taevas läks täiesti selgeks. Püsis soe ilm. Kuna oli perseiidide periood, siis võis mägata langevaid tähti.

Järgminegi päev hakkas ilusa ilmaga ja püsis suurema osa päevast sellisena. Läks väga palavaks, aga see siiski matka ei seganud.

Õhtupoolikul läks ilm ühtlaselt pilve (kiudkiht-ja kõrgkihtpilved), mis näitas sooja frondi lähenemist. Hulk aega oli ilm stabiilne, kuni umbes 20:50 oli kuulda lõunas esimest pikaldast müristamist. Koos sellega hakkas ka sadama, kusjuures sadu tihenes aeglaselt ja oli jämedapiisaline. Müristamised oli harvad ja pilvesisesed, mis on kindel märk sooja frondi äikesest.

Kui äike kohale jõudis, sadas mõõdukalt ja kasnes ka tuulehoog. Umbes tunni ajaga jõudis pilv üle minna. Välkusid oli näha põhiliselt hämaruse tõttu ja kõik olid nad pilvesisesed, ainult ühel juhul oli ka välgujoont näha. Müristamised olid väga nõrgad, ehkki mõned sähvatused olid otse pea kohal, sest välgud asusid väga kõrgel (vähemalt 5-7 km).

Enne 22 oli sadu enam-vähem vaibunud ja lõppes siis täiesti. Taevas oli paksult pilves ja varsti ilmusid lõunast taas rünklikumad ning madalamad pilved. Kl 22:30 olid näha ka mõned välgud lõuna pool. Umbes 23:00 jõudis äike kohale, jälle kaasnes tuuleiil, kuid vihm oli seekord kestvam ja tugevam (andis isegi tugeva mõõdu välja). Kõik välgud olid intesnsiivselt oranžid ja punased.

Südaööks taandus äike põhja ja kirdesse.

Sooja oli kl 20:30 24° ja südaöösel 18,5°.

13. augusti hommikul oli kuiv ja soe ilm, kuid umbes kl pool 11 hakkas mõõdukalt sadama. Sadu oli vaheaegdega, aga muutus keskpäevaks lausaliseks ja stabiilseks. Samasugune olukord oli ka terve tee ja Tallinnas. Alles õhtupoolikul olid sajuhood tugevad, koos tuulega, kuid äikeseta.

Õhtul muutus ilm kuivaks ja veidi selgemaks.

Esimene söögipaus








Sädelev Sirje Keevallik








Enne Ojaäärse matka oli pilveserv selline.








Matk Oandul järgmisel päeval.

Umbes kl 20:50. Taevasse on ilmunud esimesed äikesekaaslejad.

Pilvisus tiheneb.








Enne, kui oli välkusid näha.

Esimene pilv on üle, aga teine on saabumas.