Kommentaariumi viide
9.12.2019 (esmaspäev)
10.12. (teisipäev)
Olgem õnnelikud, sest öökülma ei tule veel ka ööl vastu teisipäeva. Miinimum-temperatuur öösel on 0 °C. Sademeid on oodata peamiselt vihmana, kuid kohati ka lörtsina. Tuul muutub loodesse ja selle kiiruseks jääb 5–10 m/s, rannikualadel puhanguti 14 m/s. Päeval võib sademeid sadada mitmel pool üle Eesti igal kujul, nii vihma kui ka märja lumena. Päeval võib veel olla temperatuur kuni 5 °C, aga pärastlõunal hakkab õhutemperatuur langema.
Paugurodi!
11.12.2019 Kolmapäev
Ilm on öösel vahelduva pilvisusega. Mandril langeb termomeetrinäit alla 0 °C igal pool, jäädes vahemikku –1...–5 °C, kuid saartel on temperatuur 0...2 °C. Hommikul tuul tugevneb taaskord 7–15 m/s. Seoses ilma muutusega, temperatuur hakkab taaskord tõusma ja kui on mingit lund kuskil maha tulnud, siis see hakkab sulama. Päeval on sooja 0...4 °C. Ilm on siiski tuuline kogu päeva.
12.12.2019 Neljapäev
Öösel on temperatuur taas mandril langenud -5°C ja saartel on endiselt oodata +2°C öösel sooja. Kohati esineb lörtsi ja lumesadu, kuid rannikualadel on sademeid oodata vihmana. Tuul pöördub lõunasse ja päeva jooksul taaskord üle Eesti õhutemperatuur tõuseb igal pool üle 0°C. Sooja on oodata päeval +1...+5°C. Enamjaolt pilves ilm, aga kohati võib esineda sadu vihmana.
13.12.2019 Reede
Reede öösel õhutemperatuur üle Eesti püsib 0°C ümbruses. Tuul on endiselt lõunast või kagust. Kohati võib esineda sademeid vihmana, ja kohati ka lörtsina. Päeval õhutemperatuur on +0...+4°C.
Tuul jääb mõõdukaks.
14.12.2019 Laupäev
Laupäeva öösel õhutemperatuur -2°C kuni +2°C. Kohati võib esineda tahkeid sademeid, kuid peamiselt lörtsi või märja lumena, kohati ka päris lumena.. Päeva jooksul õhutemperatuur kõikjal tõuseb üle 0°C, seega tahke lumi taaskord natukene saab sulada. Ilm on tuuline, sisemaal on oodata puhanguid kuni 15m/s ja rannikualadel kuni 18m/s.
15.12.2019 Pühapäev
Öösel jääb õhutemperatuur üle Eesti üle 0°C. Oodata on +1..+3°C sooja öösel. Päeval on oodata sooja +2..+4°C. Ilm on valdavalt pilvine üle Eesti ja sademeid võib oodata märja lume kui ka lörtsina, kohati võib sadada sekka natukene lund.
Ilm püsib endiselt hilissügisene ka tuleval nädalal, lisaks on eeloleva nädala prognoosimine siiani olnud kõige raskem, kuna ilmastikuolud on vägagi muutlikud hetkel, ei saa üldse kindel olla selles, mis ilma tegelikult järgmine nädalavahetus toob, aga hetkel tundub see kõige usaldusväärsem minu jaoks sisetunde järgi. Muidugi ilm peaks veel püsima hilissügisene ja talve veel reaalsel kujul oodata ei ole. Kuid sisimas loodame kõik, et jõulud tuleks valged, aga sinnamaani on hetkel liiga palju prognoosida, selle kohta saate täpsema info 52.nädala ilma prognoosis. Seega varugem kannatust ja nautigem sügist edasi täiel rinnal.
Lumekaarti vaatame lähete, siis näete, et selle nädala prognoos vastas tõele, et lumi tõesti on igalt poolt ära sulanud, järgmine pühapäev samas tõenäosus, et kuskil lumekaart jälle näitab väikeseid numbreid. Lisaks hetkel on soe ja pilves selginimistega sügisilm, et nautigem seda!
Janek Pärn. Pärlmutterpilved Simunast (1.12.).
Osalised teated: Jüri ema on endiselt nii ja naa seisus; Kadri samamoodi saab hakkama raskustega.
Lisaks oli põnev juhtum, kui ühel päeval olevat Jüri välja läinud ja siis läks tema töö lähistel Revali, kus reaalselt naine oksendas 5 minutit õlleklaasi keset kohvikut ja paks mees istus trepil ees, tegi suitsu, kes ei lubanud liikuda otse mööda, kuna kaalus palju.
Ja veel: üks naabritest ehk ühistu juhatuse liige, ütles talle Laagri Hesburgeri ees, et tema siit sisse minna ei või: keelas avalikus ruumis teisel inimesel liikuda seni kuni ise lasi endal püksid täis. Tegemist on siis Tallinna Korteriühistu väga tähtsa juhatuse liikmega, kes kuidagi ei saa enda eluga hakkama ja peab seetõttu enda naabreid kogu aeg kiusama, meenutab "Tõde ja Õigus" naabrit.
Lisaks oli põnev juhtum, kui ühel päeval olevat Jüri välja läinud ja siis läks tema töö lähistel Revali, kus reaalselt naine oksendas 5 minutit õlleklaasi keset kohvikut ja paks mees istus trepil ees, tegi suitsu, kes ei lubanud liikuda otse mööda, kuna kaalus palju.
Ja veel: üks naabritest ehk ühistu juhatuse liige, ütles talle Laagri Hesburgeri ees, et tema siit sisse minna ei või: keelas avalikus ruumis teisel inimesel liikuda seni kuni ise lasi endal püksid täis. Tegemist on siis Tallinna Korteriühistu väga tähtsa juhatuse liikmega, kes kuidagi ei saa enda eluga hakkama ja peab seetõttu enda naabreid kogu aeg kiusama, meenutab "Tõde ja Õigus" naabrit.
Hetkel valitseb Eestis pigem sügisene ilm. Miinuskraade hetkel "õnneks" mitte kuskil ei ole, vaid "tavaline" sügishõng jätkub nn meie kalendrilistel sügispäevadel. Muidugi kohati paistab ka päike hetkel (8.12.), ja ilm on mitmel pool vahelduva pilvisusega. Uuel nädalal on kahjuks oodata taaskord öökülma.
9.12.2019 (esmaspäev)
Öösel vastu tänast õnneks kusagil õhus öökülma oodata ei ole. Ilm küll siiski on pilvine. Hommikul sajuhood tihenevad ja peamiselt on neid oodata vihmana ja halvimal juhul ka lörtsina. Puhub edelatuul 6–11 m/s ja saartel puhanguti 15 m/s. Rannikualadel muutub ilm tuulisemaks päeva jooksul kus puhangud võivad taaskord kerkida kuni 22 m/s. Sooja on ööpäeva vältel 1...7 °C.
10.12. (teisipäev)
Olgem õnnelikud, sest öökülma ei tule veel ka ööl vastu teisipäeva. Miinimum-temperatuur öösel on 0 °C. Sademeid on oodata peamiselt vihmana, kuid kohati ka lörtsina. Tuul muutub loodesse ja selle kiiruseks jääb 5–10 m/s, rannikualadel puhanguti 14 m/s. Päeval võib sademeid sadada mitmel pool üle Eesti igal kujul, nii vihma kui ka märja lumena. Päeval võib veel olla temperatuur kuni 5 °C, aga pärastlõunal hakkab õhutemperatuur langema.
Paugurodi!
11.12.2019 Kolmapäev
Ilm on öösel vahelduva pilvisusega. Mandril langeb termomeetrinäit alla 0 °C igal pool, jäädes vahemikku –1...–5 °C, kuid saartel on temperatuur 0...2 °C. Hommikul tuul tugevneb taaskord 7–15 m/s. Seoses ilma muutusega, temperatuur hakkab taaskord tõusma ja kui on mingit lund kuskil maha tulnud, siis see hakkab sulama. Päeval on sooja 0...4 °C. Ilm on siiski tuuline kogu päeva.
12.12.2019 Neljapäev
Öösel on temperatuur taas mandril langenud -5°C ja saartel on endiselt oodata +2°C öösel sooja. Kohati esineb lörtsi ja lumesadu, kuid rannikualadel on sademeid oodata vihmana. Tuul pöördub lõunasse ja päeva jooksul taaskord üle Eesti õhutemperatuur tõuseb igal pool üle 0°C. Sooja on oodata päeval +1...+5°C. Enamjaolt pilves ilm, aga kohati võib esineda sadu vihmana.
13.12.2019 Reede
Reede öösel õhutemperatuur üle Eesti püsib 0°C ümbruses. Tuul on endiselt lõunast või kagust. Kohati võib esineda sademeid vihmana, ja kohati ka lörtsina. Päeval õhutemperatuur on +0...+4°C.
Tuul jääb mõõdukaks.
14.12.2019 Laupäev
Laupäeva öösel õhutemperatuur -2°C kuni +2°C. Kohati võib esineda tahkeid sademeid, kuid peamiselt lörtsi või märja lumena, kohati ka päris lumena.. Päeva jooksul õhutemperatuur kõikjal tõuseb üle 0°C, seega tahke lumi taaskord natukene saab sulada. Ilm on tuuline, sisemaal on oodata puhanguid kuni 15m/s ja rannikualadel kuni 18m/s.
15.12.2019 Pühapäev
Öösel jääb õhutemperatuur üle Eesti üle 0°C. Oodata on +1..+3°C sooja öösel. Päeval on oodata sooja +2..+4°C. Ilm on valdavalt pilvine üle Eesti ja sademeid võib oodata märja lume kui ka lörtsina, kohati võib sadada sekka natukene lund.
Ilm püsib endiselt hilissügisene ka tuleval nädalal, lisaks on eeloleva nädala prognoosimine siiani olnud kõige raskem, kuna ilmastikuolud on vägagi muutlikud hetkel, ei saa üldse kindel olla selles, mis ilma tegelikult järgmine nädalavahetus toob, aga hetkel tundub see kõige usaldusväärsem minu jaoks sisetunde järgi. Muidugi ilm peaks veel püsima hilissügisene ja talve veel reaalsel kujul oodata ei ole. Kuid sisimas loodame kõik, et jõulud tuleks valged, aga sinnamaani on hetkel liiga palju prognoosida, selle kohta saate täpsema info 52.nädala ilma prognoosis. Seega varugem kannatust ja nautigem sügist edasi täiel rinnal.
Lumekaarti vaatame lähete, siis näete, et selle nädala prognoos vastas tõele, et lumi tõesti on igalt poolt ära sulanud, järgmine pühapäev samas tõenäosus, et kuskil lumekaart jälle näitab väikeseid numbreid. Lisaks hetkel on soe ja pilves selginimistega sügisilm, et nautigem seda!
77 kommentaari:
Mis selle Kuusikuga on ? Sealt ei tule enam andmeid.
Ei tea kas see aasta ka ilmateenistus jõuluilma ennustusvõistluse teeb ?
Eesti keele tunnis saanuks ma sellise teksti eest ilmselt kahe, sest jube sõnakordus sõnadega "õnneks" ja "kahjuks".
Teiseks jätab see tekst mulje, et selle kirjutaja on ilma üle vinguja.
Teisipäeva hilisõhtul ja kolmapäeva öösel nautigem täiskuud, kel võimalik, sest teist täiskuu faasi aegset selget ööd ei tule sel kuul enam.
Kuigi ilmateenistus näitab homseks halli ja suht vihmast ilma, siis sateliidipildi järgi tuleb hoopis selge ilm homme. Kohe peaks selge ala saartele jõudma.
Nagu 11.nov kl.17:10 ütlesin tulen detsembri prognoosi juurde tagasi. No Detsembris Kuu mõjub ikka nii nagu peab. Detsember tuleb selgelt normist soojem. Kahjuks ei paista aga isegi Marguse 24.nov prognoositud külmalainet kuskilt ega ka minu lootust ,et äkki satub külmem hetk jõuludele. Detsember hoiabki kuu keskmiselt novembri lähedale aga ei oodanud ,et november nii soe tuleb ja ikkagi detsember ei jää suurt maha. Vaatame kas tuleb detsembri keskmine +3 ära - kui tuleb on see selge märk kliima soojenemise kohta. Nagu kuu tagasi ütlesin ei anna Kuu orbiidi järgi ühegi valemiga üle +2 detsembri keskmiseks (Harkus) Eelinfoks Jaanuari kohta ,et ka normist soojem kuu aga mitte niipalju kui detsember. Tulen jaanuari täpsustava prognoosiga mõne päeva pärast tagasi.
Järgmise aasta ilm tuleb üldse igavavõitu ja ühtlase temperatuuriga. Sarnaneb kõige rohkem 2008. ja 2015. aastale. +30 kraadi piir jääb isegi löömata suvel ehk.
Kolmapäeva öö toob ilmselt juba alla -10-se temperatuuri, arvan.
2001 suvi on Kuu orbiidi järgi lähemale sellele mis suvel tuleb. Võimalik ,et sajab veidi rohkem kui 2001
Lisan veel ,et kui detsembri keskmine peab sellest +1 piirkonnast kinni siis PEAB mingi lühike aga tuntav külmalaine tulema kasvõi kuu lõpus.
Kuulge, jätke see Kuu mängust välja. Andke andeks, aga väga rumal jutt. Kuu on oma orbiidil alati olnud olenemata ilmadest Maal ja vastupidi.
Blogi pidaja punasest kommentaarist sain aru esimesest lausest. Kahju, kui inimene on haige. Edasi - mitte kui midagi ei saanud aru. Kas koolis eesti keelt ei õpita? Aga kui keegi väidab, et ta raamaatuid ei loe, ei saa tal ka oskus kirjutada areneda. Siingi peab ütlema - kahju inimesest.
Punases kirjas palju isiklikku teavet. Hetk guugeldamist ja teada isik (kes püksid täis tegi), tema sünniaeg (juba 70 aastane),fotod, kandideerimine keskerakonnas valimistele jne.Tahtmise juures kindel kohtugeiss laimamise eest!!
Tundub, et tuleb ööfotograafidel ära unustada selge täiskuuöö pilves ilma tõttu.
See kihtrünkade saast ei mõtlegi hajuda vist. Vähemalt siin Harjumaa lõunaosas küll täiesti ühtlane tekk peal.
Mis selle blogiga siin juhtunud on? Ma olen siit varasemalt alati saanud väga põnevat ja asjalikku infot tavalisele ilmateatele lisaks. Jüri on alati ilmateate justnagu lahti kirjutanud. Näiteks kui hakkab vihma sadama, siis miks. Või kui ta laiahaardelisest tutvusringkonnast keegi näeb helkivaid ööpilvi või kasvõi virmalisi, siis on sellest ka siin koheselt juttu olnud. Tema mõtteviis ja asjale teaduslik lähenemine on alati lugupidamist tekitanud. Saan aru, et Jüri ise juba ammu ajanappusel/isiklikel põhjustel enam siia ise ei postita kuid vahest viskan ikkagi blogile silma peale. Üha enam tekib küsimus, et mida ma just praegu lugesin. Kas olen valesti aru saanud ja tegu on Jüri sügavalt isikliku ja lähisõpradele mõeldud blogiga? Mis alustel need asendusautorid on valitud ja kas Jüri üldse enam selle blogiga kuidagi seotud on? Kellelgi on vastuseid?
Eks need asendajad valib ka ilmselt ajavaru järgi.
Jüri on kahtlemata parimal moel seda blogi pidanud. Ta teeb seda neutraalseks jäädes, aga Gert peab seda veel palju harjutama.
Miks ma pean punases tekstis Jüri, tema ema ja Kadri seikluseid lugema? Kellele see mõeldud on? Kas neid asju privaatselt ei saa ajada?
Gert on lumevihkaja. Nõme lugeda.
Mina ka lumevihkaja. Selliste ilmadega ei pea kütma eriti ja lumelabidas võib ka hallitama minna :)
Ma pasavihkaja. Selliste ilmade jätkudes varsti käed villis pidevast jalamati pesemisest.
Ei saa ka punase teksti mõttekusest eriti aru. On see siis seiklusblogi või ilmablogi. Loodaks teist.
Kahju et keevalliksistid on kadunud, Keevalliku ümber jahumine oli ka põnev. Eriti põnev, kes selle taga siis oli. Blogil pole vast viga.
Minul on ka üks põnev jutt ma vaatasin väljas on valge ma siis mõtlesin on suvi talv set kella 12 ajal on alati valge ma siis läksin välja oi kuidas sai nalja keegi kukkus ümber. Mina naersin aga siis kukkusin ümber, kõik naersid ma sain vihaseks kahmasin maast mingi sopa ja viskasin mööda ja kukkusin ümber nüüd naerdi veel rohkem ma kahmasin kiva pihku ja virutasin isegi aknast läks mööda kõik hirnusid naerda mõni kukkus ümber mina ka kukkusin ümber edasi et kindel olla veeresin ja viskasin keegi sai pihta aga see oli poliis kelle auto soppa sai täis see kargas mulle kallale aga kukkus enne ümber mina naersin aga teine tüüp rabas must kinni kukkusime ümber aga nad toppisid mu nende künasse see ka peaaegu kukkus ümber juhtida nad ei viitsinud nad naersid mu üle ja siis kukkusime autoga ümber siis tuli kraana ja keeras polid auto ja polid püsti kraana juht tuli ka välja kõik naersid sest ka mina ukerdasin välja ja kukkusin ümber.
...selle peale kukkusid kõik poliisid ja kraana juht ka ümber kraana veeres kraavi mina seda ei märgand sest samal ajal veeres mulla otsa keegi linnapea ja kisas võõras keeles otsa kukkus uusi ja uusi tegelasi ma ronisin kuhja otsa arvasin seal oli vähem libe siiski kukkusin ümber uuesti sain pildi ette haiglas seal kuulsin et mingi jäävihm või jäide olnud kas keegi teab misasi see jäide on no nii tark ma olen et jääd juba ei saja jää külmub veest voh!
Üks küsis 11.nov ilma 12-daks detsembriks. Ise jään rahule prognoosiga. Homme tuleb Kuu orbiidi (edaspidi siis Kuu analoogaastate) prognoos jaanuariks 2020. Etteruttavalt ,et talv lõpuks tuleb.
Kas keegi veel oleks käpp blogi vedama proovi mõttes peale Gerdi?
Palun Professor Keevaliikut siia kirjutama! Siis oleks uus lugejarekord kindel. Palun kutsuge Professor siia, mina oleks väga õnnelik.
Nonii, äratasitegi Tondi üles ! Samas,
Kes on professor Keeva-liiku ??
Kui oled seesama kirjutaja 18.44 ja 18.57 siis tea, et sellise jura keskele ei tule oma arutlusi kirjutama ei prof. Andres Keevallik, ega professor Sirje Keevallik.
Lugusid saab lugeda nii delfist, Maalehest, Postimehest, õhtulehest ja TTÜ teadusuudistes jne.
https://arvamus.postimees.ee/4280879/professor-sirje-keevallik-selgitab-miks-kattis-eestit-pimedus-ja-mis-puutub-siia-tuhk-portugalist
https://maaleht.delfi.ee/tarbija/professor-sirje-keevallik-enam-vahem-kindel-olla-saab-vaid-selles-et-jaanuaris-on-kulmem-kui-juulis?id=72713277
.https://www.ttu.ee/ttu-uudised/uudised/teadusuudised/professor-sirje-keevallik-jaanuar-on-koige-krobedam-pakasekuu/
Kuu ei puutu asjasse.
Kõige krõbedam pakasekuu on muidu detsember, aga kuna kliima on nii palju soojenenud, siis sai/saab sellest sügiskuu. Jaanuari külm enam pinget ei paku, sest siis hakkab päike kõrgelt käima ja räästad tilkuma, ning nagu viimased aastad on näidanud, paistab ka sellest tulevikus kevadkuu saavat. Veebruaris algav kevad on tavaline juba praegu ja ei imesta kui peagi näeb siis ka rohelist loodust.
Lisan veel 12. detsember 2019 12:41 kommentaarile, et kui temperatuuri ja külmarekordite järgi on tõesti jaanuar kõige krõbedam pakasekuu, siis tuleks ķäredat külma ikka tunde järgi arvestada nagu tuulekülmagi ning isiklikult tundub küll detsembri pakane karmim jaanuari omast, isegi kui kraadid on jaanuari pakase ajal madalamad.
Mis puudutab veel detsembrit kui sügiskuud ning jaanuari ja veebruari kui potentsiaalseid kevadkuid või neil kuudel algavat kevadet, siis ikka keskmist temperatuuri arvestades.
Jaanuaris on Päike pea sama madalal kui detsembris.
Krõbedaimat pakast toob keskmiselt enamasti jaanuar, kuid ka õige veebruar teeb pakast.
Veebruari pikaaegne keskmine on madalam, sest üldjuhul on veebruaris vähem sulapäevi.
Nüüd on muidugi asjad pilla-palla...
Tuletame meelde et seller blogi nimeks on "Ilm ja inimesed". Seega on siin inimestest rääkimine täiesti OK.
Kui Gert räägib siin Jüri asjadest nii nagu on, on see tervitatav, vältimaks igasuguseid kuulujutte.
Harjumaal paar cm lund maas. Õnneks seekord tuli külmunud maale.
Siin Tallinna külje all pigem 1cm
Selle aasta viimane lumi, laupäeval jätke hüvasti.
Ei ole midagi viimane. Kuu keskmine vajab langetamist. Ka rekordi tulemine vajab vältimist. Kuu lõpp on kindlasti talvine. Mis päevast ja mitu päeva see kestab on teine teema.
Abi saamiseks tuleb pöörduda Euroopa Liidu poole. Juba 2050. aastaks on kliimaga asjad korras.
See on tegelikult väga vale ettekujutus ,et kui "kliimaneutraalne" siis ongi kõik saastavaba. Keegi pole tegelikult ära mõõtnud kui palju metsad co2 -te seovad kui see sama mets ühest otsast kasvab aga teisest otsast 50a varem seotud co2 -te vabaks põletame. 100% seoks mets co2 -te ainult siis kui pärast puude suureks kasvamist ja enne uute istutamist need palgid sügavale maa alla mataks. Vanasse kaevandusse näiteks.
2050. Tegelikult teeme tühja tööd. Umbes samal ajal hakkab tänu päikesele samasugune temperatuuritõus nagu tuhatkond aastat tagasi oli. Isegi number öeldi välja - pool kraadi sajandis juurde.
Selliseid numbreid ei saa ette öelda. Puhas spekulatsioon. "Kliimaneutraalsus" on tragikomöödia.
Teeme ennustusvõistluse. Milline on blogi nägu ühe, kahe ja viie aasta pärast. Kui võrrelda praegust olukorda minevikuga, on paljugi muutunud. Milline saab olema blogi tulevik?
...ennustusvõistluse. Milline on blogi nägu...
Mis selle mõte on? Kes ja mis kriteeriumite järgi hinnatakse?
Kindlasti hoopis teisel tasemel, arvutigraafika ka muutub.
Miski ei kesta igavesti. Ka käesolev blogi näitab lõppemise märke. Jüri on olnud ülimalt fanaatiline selle koostamises, kuid temalgi tulevad teised teemad ja ka probleemid peale, kõigeks ei jätku korraga jõudu. Kõik oleme inimesed. Loodan muidugi, et Jüri saab asja edaspidi jätkata. Ometi peab aru saama, et töö ülikoolis, lisaks isiklik elu (tahaks väga uskuda, et need mured, mis siin kirjutatud, lahenevad) teeb omad korrektiivid.
Olen isegi ülikooli tööd pisut teinud, rääkimata isikliku elu juba aastatepikkustele üha süvenevatele probleemidele (need kipuvad juba kõik muu varjama ning ma ei tea kui kaua ma veel elada suudan), nii et tean, millest räägin.
Nii aeg oma Jaanuari 2020 prognoos teha. Tehtud siis Kuu orbiidi analoogaastate põhjal. On tekkimas hetk kus Kuu keskmised peaks kattuma 2001 aastaga. Heal juhul kattub juulini ja halvemal juhul ainult märtsini. Igaltahel üsnagi sarnane jaanuar peaks tulema 2001 aastale kus sajab palju kõike ja no külma on ehk veidi rohkem kui 2001 jaanuaris oli. Üks soojem periood võib pikem olla ja ka üks näiteks nädalane krõbedam külmalaine aga Kuu keskmine Harkus peaks tulema nii -2 kanti. Seega normist soojem aga ainult natuke. (Ainult SSW võib prognoosi ära rikkuda kuna selle nähtuse kohta pole andmeid eelmisest sajandist ja ei tea kuidas selle mõjud muude planetaarsete mõjudega kokku jooksevad) Pole välistatud ,et mainitud külmalaine ongi kuu lõpus sest veebruar peaks tulema normist külmem ja Tartu maratoniga sel talvel probleeme ei tohiks tulla.
Ja see soojem periood oma paksu läbivettinud pilvevatitekiga satub just täiskuu (10. jaanuar) nädalale eksole?
Tundub ,et ikkagi ööl vastu esmaspäeva saavad lõunakad tormi. Mitte küll nii tugeva kui poolteist kuud tagasi oli aga voolukatkestusi kindlasti tuleb. Eriti Pärnu ja Viljandimaal
PALUN, AITAB SELLEST KUUJAMAST. KUU EI ENNUSTA ILMA!
Miks ei ennusta, väga hea, kuuorbiidi jutt on valgustav!
Pärnu saab esmaspäeva hommikuks küll tubli veetõusu. Tänasest hakkab just õigelt suunalt puhuv tuul kandma veemasse läbi Taaniväinade Läänemerre.
Aga millal siis läheb püsivalt miinusesse??
Kuu analoog aastate põhjal kuskil Jaanuari keskel või nii.
Sel aastal mitte.
Lõunakad seekord värisema ei pea, sest torm jääb siinmail ära. Aga põhjakd pääsevad ka sajust.
Jutt siis esmaspäevast.
Kliima soojenemine on Eesti jaoks ikka suur õnnistus küll. Viimasel ajal jõulukuul plusskraadega õues käies meenub ikka ja jälle eelmise sajandi lõpp ja käesoleva sajandi algus, kus siin Kagu-Eestis võis ainult unistada null kraadist kõrgemast detsembri keskmisest, mis on viimasel ajal juba peaaegu iga-aastane nähtus. Loodetavasti soojade talvede maraton ja palmikasvatus Eestis jätkub.
Kuu oma orbiidil on alati olnud. Öösiti täiskuu aegu tõesti väga valgustav. Maa peal on jälgitav tõusu-mõõna efekt, kuid väga regulaarselt 2 korda ööpäevas. Kuid ilmastik EI OLENE Kuust, sest Maa atmosfääris ja selle vastasmõjus maapinna ja eriti merepinnaga toimvad VÄGA OLULISELT TUGEVAMAD efektid ja see "Kuu mõju" on ilma sisse täiesti tuvastamatu.
Ei kesta see soojade talvede maraton igavesti. Kes seda igatseb, koligu nt Marokosse.
Eelmise sajandi lõpp ja käesoleva algus, mis olid ju alles hiljuti, juba olid järsult alates 1987/88 aasta talvest reeglina lollakad. Kusjuures üldiselt veel soojemad kui enamasti need viimatised. Keegi kusjuures sellist asja ette ei ennustanud. Sama järsk võib tulla muutus vastassuunas. Sellist asja on varemgi olnud. Mis tähendab "Gröönimaa"? Roheline maa, eks ole?
Seega eelmise aastatuhande vahetuse aegu pidi veelgi soojem olema.
Huvitav on märkida, et sedamööda kuidas Eesti ajavahes 1227-1919 (olgu selle omariiklusega nime poolest kuidas on) oma iseseisvusest ilma oli, kulges üldjoontes väga külmade sajandite vältel. 1500-ndail kuni 1700-ndail oli asi eriti hull. Seda ka ilma osas. XIX sajand (1800-ndail) läksid talved aegamööda pisut pehmemaks ja ka Eesti olud paranesid. Suurte madinate taustal saabus 1919. aastal vabadus.
20. sajandi alguse sündmusi ei saa siiski väga otseselt ilmastikuga võrrelda.
Ilmast sõltumatu märkus. Väga kahju, et Eesti armee ei liitunud 1919. aasta mais Loodearmee pealtungiga Peterburi peale ja just seetõttu jäid Venemaa punased võimule püsima.
Samas toimus alates 1939/40. aasta talvel ja mitme edasise jubekülma talve taustal taas iseseisvuse kaotamine.
Naljakas, kuid just alates 1987/88. aastast alates tuli Eesti meel ja riik tagasi. Kahjuks hakati neid aga tasapisi uuesti kohe käest andma ja nüüd pole tõelisi külmi talvesid suurt vajagi, asi on niigi hapu...
Huvitaval kombel on Venemaal külmade talvedega vedanud. Napoleon 1812/13 oma armeega külmus Venemaal ja 1941/42 juhtus sama Hitleri armeega. Vähemalt viimasel juhul on küll kahju et nii juhtus.
Lisaks veel selle 1941. aasta novembri kohta, et timukas Stalini-rajakas istus juba kohvrite otsas, et jäädavalt Siberi poole "kolida". Eks ta koht seal olnud muidugi... Kahjuks tüli külm Moskvasse appi. Stalini armee tulnuks puruks lüüa, väga kahju, et nii vähe oli puudu. Hitler, samuti hullumeelne mõrvar, oleks varem või hiljem lääne poolt omakorda laiaks löödud.
Tuleks Eestisse tagasi. Ilmast olenemata: Madisepäeva lahing 1217. aastal oleks kindlalt tulnud "meie poole", kui Eesti võimsaim sõjajõud saarlaste näol oleks hetkel ka platsis olnud. Sakslaste jõud oli niigi selle lahingu järel ka päris otsakorral, nende lõplik pikemaks ajaks minema löömine oli otustamisel.
Tegelikult on 1227. aasta tinglik aasta kogu Eesti vallutamise osas just Saaremaa kohta. Saaremaad siis tegelikult ei vallutatud (küll jah kahjuks Muhu), Lihtsalt esimest korda saavutasid rüütlid Valjala linnuse all kokkuleppe, et nemad hakkavad saart valitsema. Läti Hendrik lõpetas sealt oma kroonika kirjutamise. Tegelikult põrutasid saarlased ju enam kui sajandi edasi, kusjuures mitu korda (1236-1241, 1260-1261, 1343-1345, tegelikult ilmselt isegi sagedamini), polnud Saaremaal sakslastest varjugi. Eks mingil määral toimus edukaid vastuhakke mujalgi Eestis. Alles peale 1345. aastat läks olukord märksa raskemaks. Jälle kahju, oleks ligi 65 aastat edasi suudetud madistada, siis peale 1410. aasta Grünvaldi lahingut polnud sakslastest enam asja uute maade vallutamisel, asi hakkas kulgema vastupidi. Leedu, mille lääneosa oli Saksa ordu pika punnimise peale samuti vallutada suutnud, sai saksa vägedest seepeale täielikult lahti. Ordu otsustava nõrgenemise taustal olnuks ka kogu Eesti vabastamine Saaremaa suunalt olnud täiesti mõeldav. Aga noh, läks nagu läks...
Ka "positiivse kujuteldava stsenaariumi" korral, kui Eesti võinuks 1400-ndatel sajandiks-pooleteiseks vabaneda, on siiski raske pika Liivi sõja (1558-1583) ja ka edasiste Rootsi, Poola ja Taani vahel toimund sõdade taustal kujutleda, et iseseisvus mitme vastase vastu olnuks edukas. Aga seda me ei tea. Samuti ei ole ju teada, kui tugev Eesti armee selleks ajaks oleks olnud. Liivi sõda ja nn. jätkusõjad toimusid ju eestlaste jaoks vallutatud Eesti aladel, me ei tea, kas see sõdade periood nii hull ja laastav oleks olnud. Võib siiski arvata, et Ivan IV (Julm) oleks sõda ikkagi alustanud. Võib spekuleerida, et nn. Rootsi aeg oleks ikkagi tulnud, kuid ilma "vahemeestet" saksa mõisniketa meie maal oleks ka siis pehmemad olud valitsenud.
Kui Peeter I 1700-ndate algul omakorda peale tungis, võib (jällegi oletuslikult) arvata, et Vene väed oleksid Eesti vallutanud, kuid jällegi võib arvata, et saksa mõisnikest "kohalike vahemeesteta" olnuks elu kergem, kuid ikkagi raskem kui rootsi ajal (Rootsis polnud pärisorjust). Samas võib kahtlustada mõisnike tulekut Venemaa poolt.
Ning muidugi nn. "oma eliit". Sakstevabal sajandil oleks arvatavasti feodaalkord Eestis tekkinud ka kohalike mõisnike näol. Loomulikult on see kõik spekulatsioon...
Siiski võib arvata, et Vabadussõda ja vabadus tulnuks ikka.
Ning 1939. aastaks tulnuks armee ajakohastada ning õigel ajal vastu hakata, mitte jättes seda tööd hiljem metsade vahele...
Tegelikult olnuks positiivseim stsenaarium ikkagi aastas 1217. Võimalik, et saksa invasioon lõppenuks hoopis. Kusjuures täiesti käegakatsutav variant, kuid mida kahjuks ei juhtunud.
Sealt edasi võinuks vabadus küll edasi vähemalt Liivi sõjani kesta. Siit läheb asi muidugi kontrollimatuks. Võimalik, et Eesti oma armee suutnuks vabadust hoida. Kahtlasem tundub Põhjasõjas (või millalgi hiljem) vabaduse säilimine.
Ometi on reaalselt toimunud väga uhke sündmus: Vabadussõda 1919. aastal, kui minema löödi nii sakslased kui venelased.
Veel 1 võrdlus Leeduga, miks neil rohkem vedas. Eestisse tungisid muistse vabadusvõitluse ajal lisaks samal ajal ka taanlased ja rootslased. Kusjuures viimased löödi 1220. aastal saarlaste poolt täiesti puruks. Leedulasi ründasid (vähemalt põhiliselt) vaid sakslased. Nojah, venelastega löödi ka lahinguid. Nii Eestis kui Leedus.
Mõne ülikülma(2009/2010, 2010/2011) või ülisooja(1988/1989, 1989/1990) talve põhjal ei saa teha kohe järeldust kliimamuutusest. Selleks, et saada aimu suundumusest, tuleb ette võtta ikka pikem aegrida, milleks on vähemalt kolmkümend aastat.
Pärast ülisoojasid talvesid 90-date lõpul(1988-1993) on trend(1993-2018) soojenemises muljetavaldav. Isegi kui täna tuleb muutus vastassuunas, siis ei ole nii, et järgmisel aastal sünnivad uued külmarekordid, talv kestab oktoobrist aprillini ning maas on meetrised hanged.
Nagu ühes kommetaaris sai mõni aeg tagasi juba mainitud, tuleb arvestada ka seda, kui palju on kliima vahepeal soojenenud, CO2 tõusnud jne.
Jah, aastatuhandeid tagasi, nn Atlantilisel ajastul ehk kliimaoptimumil, oli siinne kliima tunduvalt soojem kui praegu, kuid needki muutused ei sündinud üleöö, vaid võtsid tohtu aja, mistõttu pole mingit alust arvata, et oletataval jahenemisel saabuvad järsku Eestisse sajandi karmimad talved ning -40 kraadised temperatuurid nagu on siia aeg-ajalt ennustatakse. Võrru aastavahetuseks prognoositud -37 kraadi, millest pole enam midagi järel, on hea näide, kui tõsiselt neid võtta tuleks.
Ennäe, -40 kraadised pakased jäävad hoopis tuhandeid km Eestist eemale ja selle asemel kasvavad siin palmid, miks peaks siis Marokosse kolima :)
Ega peagi. Juba Fääri saartelgi peaks ilm olem kopi-peist meie praegusest.
Kui Eestist üldse kuhugi kolida, siis isiklikult valiks kliima osas kindlasti Poola.
Samuti Poola poolt.
Olen siin juba varem ka maininud, et ilmahuvilistele on see parima kliimaga riik.
Aga kuna Poola on palju suurem kui Eesti, siis täpsustaksin, et mina isiklikult eelistaksin elada Poola põhjarannikul.
Aga riik tervikuna on parima kliimaga, kuna suvi ja talv on just kõige sobivama pikkusega.
Ärge siis imestage oma "palmide all", kui -40 kohal on.
TORMIHOIATUS kolmapäevaks kogu eesti kohta. Natuke on veel ebaselge tsükloni täpne trajektoor aga midagi põnevat tulemas on.
Võib liikuda saartest väga lähedalt mööda või ülegi.
Siis on jälle Lääne-Eestis vaiksem kui mandril. Samas võib tulla ligi 10 kraadi sooja.
Pigem läheb tsükloni kese Eestist põhjapoolt.
No kui põhja poolt läheb üle, siis saab räsida kesk-eesti?
Isegi põhjaosa saab laksu. Seega paanikaosakond kisendab veelkord kolmapäevaks TORMIHOIATUS ! Kellel on genekas vaadake kas ikka töötab. Suurte voolukatkestuste oht üle Eesti !
Kes on Kadri?
Aasta 1979.
Väga külm talv. Lund oli kõvasti ja suurtes hangedes. Püsiv kate saabus juba nov lõpus ja sulas aprilli alul. Üle nelja kuu (dets, jaan., veebr., märts) püsis lumi maas. Esines tugevaid külmalaineid. Püsivalt külmad olid nii jaanuar kui veebruar. Märts oli pehmem ja nullilähedane. Talve kolmas külmalaine tabas märtsi keskele ja oli lühem. Siiski oli 17. Ja 18. Märtsil päeval üpris külm-9`...-10` (Saaremaal). Lisandus kirdetuul 15 m/s, tuiskas. Temperatuur päeval:
Jaanuar Veebruar Märts
1- 4 t´ -17´...-20´ 1- 12 t´ -3´...10´ 25 veebr.-15 t´ o´...+2´
5– 6 t´ -11´...-12´ 13- 17 t´ -12´...-19´ erand 12. t´ -2´
7- 15 t´ +1´... -3´ erand 14. t´ -26´ 16- 19 t´ -3´...-10´
16- 24 t´ -7´...-14´ 18- 24 t´ -4´...-8´ 20- 31´ t´ +4´...-2
25- 31 t´ -2´...-8´ edasi 0´...+2´
erand 29. -14´
Aprill jahe +2...+9. Tihti põhjakaartetuuled. Kuu lõpus tihedad udud. Mandril võis olla üpris selge ja soe. Kuna talv oli külm ,meri kaua jääs ja veel jahe, tuleb kagu-lõunatuulega merelt tihe ja külm udu, samal ajal Lõuna-Eestis tõusevad kraadid teismetesse kuni +20 isegi. Kogemus sellega kord 5. Juuni ja lubati kohati +20. Hommik päikseline ja soe, siis kell 10 paiku tuli tihe udumass ja terve päev oli samuti +5´. Mais oli rohkem edelatuuli. Kuu lõpus ka lõuna ja kagutuuled. Peale külmalainet 11 mai läks suviselt soojaks. Suvine püsiv soojalaine 13.mai- 26.juuni. Edasi läks jahedaks. Päevased temperatuurid:
Aprill Mai Juuni
...03 t´ -2´...+4´ ...05 t´ +5´...+11´ ...08 t´ +20´...+25´
4- 13 t´ +6´...+8´ 6- 14 t´ +8´...+14´ 9- 15 t´ + 9´...+15´
erand 12. +11´ erand 11. +2´
14- 22 t´ o´...+4 15- 30 t´ +14´...+20´ 16- 22 t´ +15´...+20´
erand 15. -2´ erand 20. +11´
23... t´ +5´...+11´ 31... t´ +20´...+25´ 21- 26 t´ +20´...+25´
Juuli jahe, sajune, vaid +13...+18´, kuu keskel ka +20´mõni päev. August märkimata, olin Tallinnas ja Krimmis Sevastoopolis(sugulasel külas sõjaväeosas, pildistasin!!,kuidas lasti)
September I dekaad kena soe, ka kuiv +13´...+18´ (nagu juulikuu)
II dekaad - sügistormid, jahe aeg +9´...+11´, III dekaad ilusad ilmad +12´...+15´
Oktoober SOE -I dekaad vihmane aga soe +5´...+11´, II dekaad lausa palav! +11´...+14´,PÄIKE Ilmajaam ütles, et nii soe oktoobris oli viimati eelmine sajand, kus puhkesid teist korda õitsema õunapuud ja maasikad. Alates 17.ndast jaheneb - +4´...+9´.
Kuu lõpp külmeneb. 30, 31. okt ja 1., 2. nov oli päevane t´-2´...-4´.
November edasi aga +1´...+5´ühtlaselt lõpuni. Kaks korda tuli lund, püsis pool päeva. Detsember alul soe +3´...+7´. 7.ndast külmalaine -2´...-10´. Tuli ka lumi, püsis 11 päeva. Detsembri II pool ühtlaselt heitlik, lõunatuuled,sajab kõike. t´+2´...-2´. Mustad jõulud, ka Uus Aasta saabub palja maaga. Algab 1980. Kohe jaanuaris tuli LUMI. talv korralik, rohke lumega,suured hanged. LUMI APRILLINI. Aga sellest edaspidi...
Oh, jah, paigutasin kuud ilusasti tulpadesse- lootsin et see paigutus püsib ka siin kommentaariumis. Kõik sassis. Kes tahab saab aru, SORRY.
Postita kommentaar