Esmaspäev, 2. detsember 2019

49. nädala ilm (2.–8.12.2019)

Blogi autori (J.K.) seis oli mõõdukalt kriitiline, sest ta ema viidi reede õhtul (29.11.) haiglasse, ja Kadri jõudis tagasi tema juurde alles pühapäeval (1.12.). Seega J.K. hetkel blogi ei täienda. Vabandame võimalike ebameeldivuste pärast!

Taifuun Kammuri Jaapani Meteoroloogiaagentuuri kodulehel (https://www.jma.go.jp/jp/g3/; 「日本周辺域天気図」の実況天気図は3時間おきに観測時刻の約2時間10分後、
「アジア太平洋域天気図」の実況天気図は6時間おきに観測時刻の約2時間30分後に発表しています。
「24時間予想図」と「48時間予想図」は日本周辺域、アジア太平洋域ともに12時間おきに発表しています。
「予想天気図」は表示時間を先送り(“>”ボタン押下)するか、または表示時間リストより直接選択することで表示が可能です。).

Taifuun Kammuri 2. detsembril satelliitpildi animatsioonil (https://www.ssd.noaa.gov/PS/TROP/floaters/29W/imagery/rgb-animated.gif).

48. nädala lõpus tuli mitmel pool üle Eesti äkitselt lumi maha. Appi! Tallinnas pole lumi siiani ära sulanud, aga kui "aus olla", siis nädala teiseks pooleks peaks olema lumi sulanud. Vaatame, mis ilma oodata on käesoleval nädalal.

Nagu näha, siis on kohati ikka väga paks lumi maas olnud, loodetavasti sulab veel ära igalt poolt üle Eesti, juhul kui veab neil, kes lund veel ei soovi (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/sademed/).

2.12. päeva jooksul läks ilm peaaegu igal pool üle sulale, välja arvatud Ida-Eesti. Samas praeguseks õhtuks on õhutemperatuur langenud taaskord alla 0 °C mitmel pool üle Eesti.

3.12.2019 (teisipäev)
Mitmel pool taevas selgineb, seetõttu on oodata öösel ka endiselt miinuskraade ja lumikatet on ka seetõttu veel näha. Saartel ja lääneranniku võib esineda lumesadu, Salmes Saaremaal raporteeriti 2.12. õhtul tugevavast äikesest. 
Tuult on oodata puhanguteni kuni 13 m/s. Öösel on õhutemperatuur 0...–6 °C. Päeval muutub ilm taas pilvisemaks ja sooja on oodata maksimaalselt kuni 4 °C. 

4.12. (kolmapäev)
Ilm muutub niiskemaks ja soojemaks. Taaskord muutuvad teeolud väga libedaks nagu oli eelmisel nädalal: seekord muutuvad teeolud tegelikult veelgi libedamaks. Seega olge ettevaatlikud! Sajab nii märga lund kui ka vihma, öösel võimalus veel kohati lumesajule, aga päeval on sadu igal pool oodata vihmana. 
Öösel on õhutemperatuur –4...5 °C. Ilm on tuuline ja tuult maksimaalselt oodata on kuni 14 m/s. Päeval on õhutemperatuur igal pool plussis, nii et sooja on oodata 2...7 °C. 

5.12. (neljapäev)
Ilm muutub vägagi tuuliseks, sisemaal on oodata kuni 17 m/s ja rannikualadel 20 m/s tuulepuhanguid. Ilm on vahelduva pilvisusega ja erilist sadu oodata ei ole. Õhutemperatuur on ööpäeva jooksul 1...7 °C. 

6.12. (reede)
Ilm muutus ups! tuulisemaks saartel ja rannikualadel: puhangud 22, Sõrves koguni ligi 25 m/s. Seega võis seda käsitleda seekord õrna sügistormina. Ilm pilvistus ja mitmel pool üle Eesti sadas vihma. 
Õhutemperatuur oli ööpäeva jooksul 2...8,x kraadi.

7.12. (laupäev)
Endiselt madalrõhkkonna poolt mõjutatud. Ilm oli mõõdukalt tuuline, rannikualadel kuni 18 m/s tuuleiile. Sademeid oli enamasti õhtul ja uduvihmast kuni tugeva lausvihmani. Õhutemperatuur oli 2...8,x °C.

8.12. (pühapäev)
Tuul andis esialgu natukene järele, kuid õhtul oli sisemaal puhanguid kuni 12 m/s ja saartel kuni 21 m/s. Ilmateenistuse hoiatus: 8.12 õhtul tugevneb lõuna- ja edelatuul alates Lääne-Eestist puhanguti 15-17 m/s, rannikul 20-23 m/s. Sajab vihma ja lörtsi, Kirde-Eestis ka lund, sadu on mitmel pool tugev (10-15 mm). Tihedas sajus on nähtavus ja teeolud halvad.
Ilm selgines hommikuks mitmel pool ja oli niipärast koguni päikesepaistet. Selge ilma tõttu oli oodata ka õrna ilma jahenemist. "Ilm" oli päeva vältel 1...5 °C. 
Õhtul hakkas saartest alates vihma sadama, mõnel pool tuli sekka märgi helbeid. Tuul tugevnes oluliselt ja õhutemperatuur tõusis 2...7, vaid Pandiverel oli 0...1 °C.

Üliräme sügisilm tsüklonikonveieril. M. Kaasik: "Aktiivsed tsüklonid liiguvad üle Põhja-Skandinaavia ja Soome Kesk-Venemaale, tuues oma lõunaservas sula, aga möödudes külma põhjavoolu. Vihm ja lumi vahelduvad, kaldudes kuu lõpupoole siiski rohkem lume ja külma poole. Keskmisest veidi soojem ja sajusem detsember toob Ida-Eestisse lume maha, lääne pool lumikate veel ei püsi" (DWD).

69 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Kolmapäevaks lubatud sadu jääb tõenäoliselt ära õnneks. Siis seda sulavett vähem.

Anonüümne ütles ...

Nagu lähiaeg on näidanud, siis talvel on ainus päikesegarantii külm õhk. Seda isegi tsüklonaalses ilmas. Homme ilmselt ongi detsembri esimese poole viimane päikesepäev, sest kuu keskpaigani mingit külma küll ei näita praegu.

Anonüümne ütles ...

Kuidas ei näita ? Peale pühapäeva hiilib samasugune ilm tagasi nagu praegu on.

Anonüümne ütles ...

Pragune Gismeteo prognoos on hea- pühapäevast alates jälle külmeneb 31.dets öösel -31 ja päevaö -27. Noh muidugi olgem realistid nii pika prognoosi osas. Õhtuks on seal juba teised numbrid, aga no vana-aasta õhtul -31 oleks küll tore :)

https://www.gismeteo.ru/weather-paide-4068/month/

Anonüümne ütles ...

See on õige, et detsemberis ja jaanuaris toob päikesepaiste ehk selge ilm miinused, kuigi on päev.
8. detsember võib siiski täitsa lumist lund sadada.

2009. aasta aprill, kui lumi oli sulanud, arulagedat sooja siiski ei toonud. Mais tuli palavapoolne ilm kuu viimastel päevadel.

Juuni algas väga sooja päevaga, kuni 29 kraadi, ka 2. juuni oli soe, kuid pealelõunal oli tunda, et vähem soe kui eelmisel päeval. Järgneva paari-kolme päevaga muutus ilm täiesti ja seda halvema poole. Alates 5. juunist oli enamasti põhjatuuline, vilu ja vihmane. Kuumus hüppas korraks kohale 29. juunist 1.-2. juulini. Juba öö vastu 3. juulit oli selle aja kohta väga jahe. Jahedus ja sagedane sadu püsisid kuu 3. dekaadi alguseni, siis tuli 4-5 päeva sooja suvist ilma, kõige pikemalt sel suvel. Ka augustis sattus lühiajalisi sooje päevi, kuid väga pikalt sooja ei jagunud.

September ja oktoober erilisi ekstreemsusi ei pakkunud, november oli päris soe, see jätkus ka detsembri esimestel päevadel, talve tuleku lootust see ei pakkunud. Siiski edaspidi oli pisut jahedam. Kuu kespaiku tuli kerge lumikate ja selle järel põhja poolt külmalaine, ka alla -15 kraadi esines. Kes seda paljude varasemate aastate järel ikka uskus, kuid talv jäi püsima nii külmakraadide kui lumega,mis tasapisi paksemaks muutus. 2010. aasta jaanuar oli stabiilelt külm, kohati pakaseline alla -20 kraadiste näitudega ja valdavalt ilusa ilmaga. Tuli ette imeilusat härmas puudega vaatepilti. Tuul oli valdavalt kagust, seeetõttu Soome lahe edelaosa (sh Tallinna laht) ei tahtnud korraliku jääkatet saada.
1. veebruar 2010. aastal tõi lumelia ja üldse tuli veebruaris sageli lund juurde, nii külm polnud kui jaanuaris. Vabariigi aastapäeva eel, 23. veebruaril tuli kerge sula, mis lund isegi aevastama ei pannud. Külmapoolne ilm ja lumi püsisid enamiku märtsist. 26. märtsil algas paraku hull sula, mis püsis ning vähemalt suurel osal Eestist just 31. kuupäeva soojus hävitas üldise lumikatte. Järgmise paari päevaga aprillis sulas peaaegu kõik, mis märtsist järele jäi. See va aprill kippus liiga algul soojaga priiskama, kuid mitte eriti ka.
2010. aasta mai keerdus aga soojaga segaseks. 14-st alates tuli kusagilt kuni 28-kraadine soojus, see kestis umbes 10 päeva. Veel hullem oli ka kaasnev sääsenuhtlus. Kuskil ööl vastu 17-ndat olid need vereimejad korraga kohal ning neid oli ikka nii paksult, et kohe oli... Ka väikesi avasid ei tohtinud teha, kohe oli tuba neid jubedaid mutukaid täis. Ja seda igal pool. Mai lõpp oli jahedam, kuid sääsed jäid.

2010. aasta juuni oli enamjaolt pigem veidi jahe. Eks see aitas sääskede keskel elada. 28. juunil tuli aga kõrgrõhuala, algul parajalt mahe, kuid 4. juuli paiku saabus kohtav kuumus kuni 34-35 kraadise soojaga. Kuumalaine püsis ja püsis kuni umbes 17.-18. augustini.'
Väga kuum oli nt. 7. august, võimaliku soojarekord hoidis ära ida poolt kandunudsuitsusudu Venemaa poolt. 8. august tõi üle Eesti veerenud äikese koos vägeva tormi-iiliga, see tegi paksu pahandust.
Kogu see kuum aeg tuli võidelda ka sääsearmeega, suve edenedes jäi neid õnneks aegapidi vähemaks. 19. august tuli juba vilu ilmaga ja nii jäi kuu lõpuni. Päris kergendus oli...

Anonüümne ütles ...

Kui kuumus muidu meeldib siis jah 2010 juuli oli natuke liiast.

Anonüümne ütles ...

Samuti tasub meenutada 2009/2010 aastavahetust põhjarannikul, mil sadas 5 päeva järjest mere-efekti lund ning Tallinnas moodustus kõigi aegade paksem lumikate 63 cm.

Unknown ütles ...

Põhjarannikul, sh Tallinnas sadas kangesti jah. Muu Eesti oli sel ajal alles suht kerge lumega.

Unknown ütles ...

2010.aasta september pakkus sageli Päikest, kuuma enam mitte, nii algas ka oktoober. Kena Päike paistis ka oktoobri algul, polnud väga tundagi, et tegelikult oli aina jahedamaks muutunud, NAO imdeks oli negatiivne. Eriti talviseks oktoober siiski ei läinud. Novembris valitsesid kagutuuled: kirde pool külm ja lõuna pool suur sügissoe. Enne kadripäeva. 3.dekaadi algul, surus külm põhja poolt alla ja ülejäänud novembri lõpp oli juba talvine ja talviseks ning lumiseks jäi kuni aprilli keskpaigani peaaegu.

Detsemris esines vägevaid lumesadusid: Padaoru juhtum 9.-10. paiku (sadas kogu Eestis), seejärel tihe sadu jõuluööl kui keset autoteid tuli kõndimiseks paksus lumes rada teha ning siis veel aastavahetuse lumesadu. Külmasid viskas ka..

Unknown ütles ...

2011. aasta esimese jaanuarinädala lõpus tuli ilmamuutus. Peale järjekordset lumesadu tuli kohale sulapoiss. Pidevalt ja väga sooja sula siiski polnud, lumikate aegapidi küll õhenes, aga püsis. Veebruari 1. dekaadi lõpus ja teise alguses aga otsustavalt külmenes ning alates 12. veebruarist tuli Arktikast külm kõrgrõhuala ja kaheks nädalaks tuli korralik pakane. Kuu viimastel päevadel ilm mahenes. Märts enam hullu külma ei toonud, kuid lumikate suutis siiski kuu lõpuni vastu pidada. Mõni päev peale aprilli algust üldine valge vaip lagunes, kuid lumejälgi, mis poriga asendusid, leidus enam kui jüripäevani. Vihma sadas ka. Kuu lõpp oli kuiv ja soe, paljuvõitu soe. Soojana algas ka mai, kuid 2010. aasta laadne suur soe jäi siiski tulemata. Sääsearmee oli seekord tagasihoidlikum, kuigi ilma nendeta ka ei saanud.

Unknown ütles ...

2011.aaasta suvel võib juunikuu kohta öelda, et suvine soojus saabus juba kuu alguses. Kuum ja pigem kuiv juuni oli, kuigi kuu teises pooles oli sajusem. Ka juuli ja august olid soojad. August siiski seekord veidi vähem, sest vaatamata taaskordsele soojale õhumassile püsis ilm sageli pigem pilvealune. Samas sellist pidevalt kestvat kuuma kui aasta varem, 2011.aasta suvel ka polnud.

Sügis oli 2011.aastal sügis nagu umbes olema peaks. Nüüd tekkis eelnenud 2, isegi aasta põhjal, lootus, et normaalsed talved on tagasi tulnud. Nii see seekord siiski ei juhtunud. Detsember tuli kuni jõuludeni liiga soe ja lumeta, just pühade aegu riputas veidi ka mingeid helbeid, paraku 2012. aasta jaanuar algas lumeta maaga. Edaspidi siiski laussoe ei valitsenud. Umbes jaanuari keskpaiku tuli tali ja lumi. Püsida suutis see talv veebruari lõpuni. Ka märtsi algus veel kevadet ei toonud, kuid kuu keskpaiku läks sulale ja lumi sulas päris kiiresti. Ega see aprillgi talve enam toonud, liigsooja ka mitte. Pigem sajune oli, see kehtib ka mai kohta.

Anonüümne ütles ...

Njaa, juba 10 aastat saabki sellest ilmahuviliste ikoonaastast 2010 varsti mööda. Inimese elu on ikka jahmatavalt lühike ju selleks, et jõuda nautida kõike mida ilm pakub. Üheksandik elust nagu niuhti jälle läinud.

Anonüümne ütles ...

2012. aasta suve kohta kiputi nurisema, et jama ja külm suvi. Polnud see nt 1993. aasta suvega (viimatine tõesti külm suvi!) võrreldes hull midagi. Juuni, juuli ja august oli päris keskmise lähedased, 2 eelmise aastaga võrreldes muidugi oli kuumust palju vähem. Sadas ka, kuid mitte eriti hullusti.
Midagi erilist ei toonud ka september ja oktoober. November sarnanes 2010. aasta novembriga: algul 3 nädalat kuni 10 kraadi sooja ja sompus, 3. dekaai algus tuli põhja poolt külm ja mõni päev kestnud ida-kirdetuuled tõid püsiva talve ja lume.

Talv koos lumelisaga jätkus seega ka detsembri tulles, kuid jõulupühade paiku keeras sulale. Ka sünoptikud kippusid hoiatama, et kevad võib juba saabunud olla. Megasoe enam kui 3-4 kraadiste näituga ka polnud, lund sulas, kuid seda jäi alles ka. Palju tekkis teedele jääd. Kõige enam kippus saartel lumi väheks jääma, kuid jääd tekkis igale poole sinnagi. Varsti pärast 2013. aasta algust tuli talvekülm ja lumelisa tagasi ja rohkem sulasid, mis vääriksid mainimist, ei tekkinud. Korralik talv koos paksu lumega püsis kenasti ka veebruaris.

Kevadkuu märts tõi varsti peale kuu algust sula ja lume kahanemise, kuid peale naistepäeva tuli talv tagasi ja aina püsis.2. dekaadi lõpus moodustus keskmega põhjapoolusel kogu Põhja-Euroopat kattev ulatuslik külm kõrgrõhuala ja tõi vaatamata kevadise pööripäeva möödumisele kirde poolt pakase koos kaasnevate päevaste miinustega. Alles 25. märtsil õhumass veidi mahenes ja päeviti tulid kerged, väga kerged plusskraadid. Nii sõitis kuu lõpuni. Aprill ei kiirustanud lume sulatamisega. Veel ligi kuu keskpaiku tuli teedel jäist lumeihti hööveldada. Kuskil peale 13. kuupäeva tuli aga kiire ja otsustav sula ning entusastide lootused peale jüripäeva suusatada ei täitunud. Liiga soojaks sedapuhku aprillis siiski ei läinud.

Peab ütlema, et uut korralikku talve ootame peale 2012/2013. aasta talve siiamaani...

Megasoe oli aga mai, varsti peale kuu algust oli juba liigsoe ning juba (!) 19. mai nihutas kuu soojarekordit ligi 2 kraadi võrra, 33 kraadini. Selles valguses tundub, et küllap juuni ja eriti juuli on ka 36 ja enam kraade pakkunud, kuid me ei tea seda ette näidata. Tuleb kiidelda, et ka 2013. aasta suvi polnud kehva poiss ja lõi ikkagi maikuu rekordi üle.

Anonüümne ütles ...

@ 4. detsember 2019 09:31

ESITEKS
Mis on "korralik talv"? Detsembrist veebruarini miinused ja pool meetrit lund?

Minu arvates polnud ka möödunud talvel ega ülemöödunud talvel ka midagi viga. Neist esimesel (selle aasta algus) oli jaanuari teises pooles ja veebruari alguses piisavalt lund (30 cm) ja teisel talvel (2018 algus) jaanuarist märtsini samuti paks lumi.
Kogemused Harjumaalt.

TEISEKS
See maikuu rekord oli 2014. aasta 19. mail, mitte 2013.

Anonüümne ütles ...

Ei, see oli 2013. aastal. Kohe täiesti kindlasti.

Korralikuks talveks peavad enamus inimesi seda, kui kõige südatalvisemad talvekuud, jaanuar ja veebruar, on püsiva lumikattega. Paratamatult peab siis ka külmakraade olema,kuigi mitte pidevalt.

Nüüdsel ajal, ligi 30 aastat ei saada sellest vist enam aru, noorermad inimesed on harjunud, et oleme koos Eesiga justkui Briti saartele kolinud, noh, mitte just päris seda, aga sinnakanti.

Unknown ütles ...

Jaanuarist märtsini pole 2018. aastal küll paksu lund olnud. Lund hakkas tekkima jaanuari teisel poolel, mitte varem.

Ning nojah, eks kes tahab, võib ju juba sel aastal väita, et korralik talv ju, mis siis, et lumi juba kaob ja mitte keegi ei tea, mis edasi tuleb.

Korralikust talvest veel. Detsembriga ei arvestata juba niigi nn. "päris talve" seisukohast, sest see on liiga harva talve nägu.


Maitseasi, kui jaanuar ja veebruar koos määravad talve olemuse. Pikk on talv siis,kui talle lisa teistelt kuudelt tuleb.

Unknown ütles ...

On võimalikud ka talved, kus oktoobri algusest aprilli lõpuni on püsiva lumikattega.
Kuigi vähe, on neid 20. sajandil ka leidunud, lõpupoole siiki mitte.

Anonüümne ütles ...

Viimatine talv oli alguses (jaanuaris) lootusrikas, kuid veebruari alguse "lühiajaline sula" ei kadunudki ning kuu keskpaiga suur soojus hävitas talve täiesti ja kuu viimasel dekaadil vähemalt enamuses Eestist lumikattest rääkida ei saa. Kes tahtis, eks see mingeid jäänuseid siit-sealt leidis...

Unknown ütles ...

Paar kirjavea parandust.

ESITEKS
"Eesiga" asemel "Eestiga".

TEISEKS
"kui jaanuar ja veebruar" asemel "kuid jaanuar ja veebruar".

Unknown ütles ...

Muuseas, see oli Sinul hästi öeldud: "Detsembrist veebruarini miinused ja pool meetrit lund".
Väga õige talv!

Uskumatu, kuid sellised talved on varem domineerinud (detsembri esimene pool ehk harvem seal hulgas, samas algas püsiv talv tihti juba mardipäeva (10.november) paiku); ma ei tea, miks nüüd sellised sügiskevadised talved enamasti on.

Muidugi, liigsooje talve leidus ka 20. sajandi 1. poolel, kuid selliseid sattus harva.

Anonüümne ütles ...

Maikuu soojarekord oli 2014. a: http://www.ilmateenistus.ee/2014/05/tanane-rekordiliselt-soe-paev/

Täiesti nõus sellega, et korralikku talve pole olnud alates 2012/2013. Need ülisoojad talved on inimesed nii ära hellitanud, et kui tulebki natuke "pakaselist" ilma nagu eelmine aasta, siis algab kohe jutt kliima jahenemisest ja mida kõike veel. Need, kes pole eelmise sajandi karme talve Eestis kogenud, võiks mõõdupuuks võtta 2009/2010 või 2010/2011.

Unknown ütles ...

Kui paljud allikad sellele viitavad, siis ma vist olen ühendanud 2013. ja 2014. esinenud maikuu soojad. Kui hoolega uurida, siis pidi see rekord ikka 2014. aastal olema. Ja see rekord sama aasta suvel ikkagi löödi, kuigi napilt.

Anonüümne ütles ...

Kas sellist kokkuvõtvat hinnangut saab ka varasemate aastate kohta?
Uuriks huviga. Siinne algab 1981 sajusuvega.

Anonüümne ütles ...

Muuseas, hetke Gismeteo prognoos on aasta lõpuks Võru kohta
päeval-32, öösel -37 kraadi !! Miski tendents võib ka tõene olla kui nii kaugele arvutused drastilist külmenemist näitavad. Vahepeal näeme loomulikult veel igasugu teisendusi.
Aga peame meeles, neli nädalat veel.

Anonüümne ütles ...

99% kindel et seda ei juhtu. Pigem tuleb selline -2 kraadi seal Võrus, null Tallinnas ja +3 Vilsandil.
--------------------------
Aa, ja see on ka 99% kindel, et ilmateenistuse lubatavat miinimumtemperatuur, 0 kraadi, küll saabuval ööl ei tule kusagil. Kõikjal jääb üle +2 kraadi.

Anonüümne ütles ...

Oleks vahva vahelduseks küll, kui selline külm tuleks. Ning sama ootamatult kui talved 30 aasta eest üldjuhul otsa said, tulevad need kindlasti kord tagasi. Ennustada seda ei saa, kuid see võib kohe-kohe tulla vaatamata soojakliimapaanikale.

Anonüümne ütles ...

Gismeteo pole üldiselt eriti usaldusväärne, samas ei maksa ühtki ilmaennustuse portaali üle 3-4 päeva, vahel isegi veel lühema aja peale eriti jälgida. Ilmaaegne tuju rikkumine.

Anonüümne ütles ...

Kliimamuutused ei toimu üleöö. Isegi kui praegu algaks jahenemine, siis võtaks see tohutu aja, enne kui temperatuur jõuaks tagasi eelmise sajandi lõpu tasemele, eeldusel et see hakkaks nüüd samas tepos ka langema nagu see siiani on tõusnud. Igasugused uued Eesti absoluutused külmarekordid ja -40 kraadised pakased, mida siia ikka ja jälle ennustatakse, on ilmselge fantaasia. Üha enam esineb viimasel ajal talvesid, kus isegi -30 piir jääb kättesaamatuks, seevastu sünnib kuumarekordeid üksteise järel ja uue absoluutse Eesti soojarekordi sündmine on tõenäoliselt vaid aastate küsimus. Uus reaalsus on see, et Eestis kasvatatakse edukalt palme nagu ka teistes Põhja-Euroopa riikides.

Anonüümne ütles ...

Ei ole eelkirjutajaga nõus. Isegi kui peaks keskmiselt ikka soojemaks minema, kaasnevad sellega ka muuhulgas tõenäolised hüpped mõlemas suunas, sh väga külma suunas.

Margus ütles ...

Ma olen aru saanud et palmide põhiprobleem Eestis kasvatamise juures on, mitte temperatuurid vaid ka suvine liiga madal päike ja pikk päev.

Anonüümne ütles ...

Ja Viikingite ajal oli veel soojem kui praegu ja ei olnud siis palme ega tossavaid tehaseid. Kus see soe tuli ? Päikeselt. Inimese roll võib ju olla aga päike on ikka põhitegija. Kuskilt lugesin ,et 2050 paiku saab praegune miinimum läbi ja päike hakkab siis andama nii ,et sajandiga lisanduks globaalsele temperatuurile 0,5 kraadi. Seega kui inimene omalt poolt veel lisab on sajandi lõpuks ehk viikingite aegne temperatuur löödud. No saab näha.

Anonüümne ütles ...

Inimtegevus on selles kontekstis tugevalt üle võimendatud. Nimeks kliimapaanika. "Pime keskaeg" polnud vist ka nii pime ja lollide ajastu.

Margus ütles ...

To 4.dets. 16_21
-Kas sellist kokkuvõtvat hinnangut saab ka varasemate aastate kohta?-
Võin kirjutada oma märkmetest aastad 1976, 77, 78, 79 ja 80.
Edasine Teil siin olemas.
Olud Saaremaa lõunaosa kohta.
Võin lisada ka temperatuure perioodide kaupa kui soovite.
Või läheb liig mahukaks siinses blogis ?
Näiteks nii:
1979 ...Mai : 6...14 oli +8´...+14´, 15...31 soojalaine -+14`...+20`
Juuni : 1...8 soojalaine jätkub +20`...+25`, 9...15 - +11`...+18`jne.

Anonüümne ütles ...

Mul on hea meel, kui keegi jätkab varasema ajaga. Oma "ilmalugudega" ma eriti enne 1981. aastat eriti minna ei saa. Lihtsal põhjusel - olin liiga väike. Midagi ma 1980/81 talve kohta võin siiski öelda. Ligemale vana aasta lõpuni ei olnud püsiv talv, kooli nääripidu 1. klassis kuskil detsembri viimastel päevadel oli lumeta ja vesine. (Kuni 1987. aastani algas kiire "ametlik" pühadehooaeg alles 27. detsembri paiku, ka jaanuari algul umbes nädal aega oli nääripidune, mitte nagu praegu, kui 2. jaanuarist alates pole pühasid nagu olnudki). Jõule pidasid inimesed ilma reklaamita ja mitte enne jõule...). Edaspidi pidi siiski talve nägu olema, sest kelk või suusad tuli kooli kaasa vedada ja neid ka kasutada.
Ning see oli vist see kuulus 1978/79. aasta talv, kui kodus olid tiht jutud, et on ikka külm talv tulnud.
Minu poolt ehk veel mõne viimatise aasta kokkuvõte, kuigi seda vast mäletavad
paljud.

Anonüümne ütles ...

Ütlesin juba ammu siin ,et pihlakad on täis ja suuri mölle siis ei tule sügisel (lõunamaakondades toimunu on pigem harva esinev erand). Nüüd on siin Harjumaal pihlakas enamvähem tühi seega kuulutan sügise tormihooaja alanuks.

Margus ütles ...

Just 78/79 aasta talv on hästi meeles.
Kui juba mitu päeva oli juba mandril -30`ja enam olnud, käisin vanaema vaatamas ja sovhoosi bussiga ära tulles aiandi naised arutlesid, et nii külm on -millalgi peaks nüüd külm järele andma -teadsin neile kosta uskumatut -veel külmemaks läheb...
Mul kirjas- Lumi tuli nov lõpus ja jäigi. Detsember tuli külmakraadidega, üsna ühtlaselt külmeneb kuu lõpuni välja kuni aastalõppedes saabuvad 100 a külmarekordid. 30-ndal Narvas -46`, lumepinnal möödeti -49`, meil (Saaremaal)päeval -26`
1978 oli ka sajusuvi- Kevad algas keskmisest hiljem. Väga sajuseks läks juuni lõpul ja sajud kestsid 3 KUUD !! Kõik kuud juunist septembrini olid keskmisest külmemad.See on statistika...
Mul aga märgitud, et soojapoolne suvi oli,samas ühtlaselt soe. Tõsisem "soojalaine" perioodil 20.juuli- 05.aug (17 päeva), keskeltläbi +21`päeval. Nüüd mõelda-see pole miski soe ju...Samas võis lõuna-Saaremaal olla enam päikeseline kui mujal. See on ametlikult teada ka. Minu kandis oli mere poolt pidevalt selge ja päike, samas juba 10...15 km sise- saarele võis olla võimsad rünkpilved ja sajud.
Näide- kord juulis võtsin mett, ilus soe ilm, seljataga muudkui kõmistab. Isa helistab, küsib mis teed, tal Kõljalas ( veidi üle 10 km otselennult) õue ujub ja palju rahet on maas. Ei uskunud et mesilas toimetan...
Tolle aja sajusuvede pingerivi : 1. 1978, II 1981, III 1985.
Hilisemalt on selle nüüd ületanud 1998 a.
Samas möödunud sajandi kõige sajusem taimede kasvuperioodil oli 1928 aasta, kui maist septembrini sadas viie kuu vältel pea kogu Mandri-Eestis 500...800 mm, ning kevad ja suvi olid keskmisest palju külmemad.

Anonüümne ütles ...

Loomulikult ei välista kliima soojenemine seda, et hüppeid külma osas enam ei tule. Me elame ikkagi ju kõrgetel laiustel. Hea näide on kohe lähiminevikust võtta - 2009/2010 ja 2010/2011. Küll aga väheneb tunduvalt pikkade ja kümade talvede sagedus ning silmnähtavalt leevenevad absoluutsed minimaalsed temperatuurid globaalse temperatuuritõusu tõttu, mis omakorda muudab külmarekordite esinemise veelgi ebatõenäolisemaks - kliima soojenemine on seda juba tõestanud.

Mis puudutab palmide kasvatamist nii Eestis kui ka teistes Põhja-Euroopa riikides, siis tekib küsimus, et mis ime läbi need siin nii ilusti siis kasvavad, kui päevade pikkus, päikese kaldenurk või siinne jahe kliima nende kasvu mitte kuidagi ei soosi. Kangesti tundub, et asi on pigem bioinvasioonis, mistõttu püütaks heidutada neid siin kasvatama. Sama teema nagu šaakalitega. Küll varsti omaks võetakse. Läheb paar kümnendit mööda, Pärnust saab palmirand nagu Rootsis, Norras ja Taanis ning artiklid ilmuvad stiilis: "Kuidas Mandri-Eestis avamaal edukalt palme kasvatada?".

Anonüümne ütles ...

Ei tule siin mingit suurt sadu täna. Mõnes kohas ehk veab 2 mm sademeid välja.

Anonüümne ütles ...

1985. aastal tegi sadusid küll, kuid siiski oli ka sooje kuivi aegu. Selsamal Saaremaal oli nt. vägev sadu 28. juunil, õhtul oli ETV-s teatriõhtu: Dürrenmati "Füüsikud", sadu lõppes etenduse lõppedes.

Mis puutub 1978. aastasse, siis nagu ütlesin, ise ei tea suurt kaasa rääkida, kuid kui Narvas ametlikult on jäänud -42 koma mis ta oligi, siis kust me teame Eesti teisest otsast kindlalt suisa 4 kraadi juurde panna? Internetti polnud, kas Narva venelased käisid Saaremaa sõjaväeosades "kamraadidele" pihtimas ja need kuulutasid siis teistele ka? See ainus mõeldav variant tundub kentsakas, eks ole? Ajas "pisut" tagasi minnes teame ju seda vähem, kui külm oli 1939/40. aastal ja 1941/42. aastal. Kuid väga külm pidi olema. Eks lugupeetud kaaskirjutaja oli ju ka aina noorem.

Iseenesest ei välista, et Eestis on olnud aja jooksul ligi -50 kraadiseid pakaseid, need on ka viimastel aastakümnetel Eestist mitte kaugel Venemaal (nt 1990. aasta Venemaa ( sh lääne pool Uuraleid) pakaseline, kuid Eestis üldiselt soe jaanuar, 1999. aasta jaanuaris Norra põhjaosa, on ka teisi näiteid). Eriti muidugi veel "mini-jääajal" XVI-XVIII sajandeil. Ilmamõõtmised, millest saab üldse juttu teha, algasid Eestis 1805. aastal. Eks algul oli seegi tase algeline....

Teisest otsast: kui Soome ametlik maksimum ületab Eesti oma (siin hetkel võin eksida, aga minu meelest see nii on), siis on täiesti arusaadav, et see on ka Eestis üle 36.6 kraadi olnud. Nt. 1998. aasta juunis oli päris meie lähedal Venemaal 36 kraadi ja rohkemgi. Kogemata jäime kuumarekordist ilma, nagu juba millalgi siin kirjutasin. 11. august pole sugugi enam suve keskpaik.

Iseasi on veel see, kas ja kui palju on/oli Eesti osas ses mõttes Petseri ja selle ümbrus, veerand Narva linna samuti... Kuid 1978. aastal see nii juba ammu oli nagu nüüdki...

Probleem on ka mõõtmise täpuses. Ilmajaamade termomeetrid on täpsemad kui poes saadavad, need võivad +-1 kraad vea anda, tihti enamgi. Kusjuures viga ei pruugi püsida ühesugune kogu skaala ulatuses. 0 kraadi saab ligikaudu nii paika panna, kui vaadata, mis kraadi juures pilves ilma korral lumi kokku hakkab. Pilves ilm on siin vajalikum seetõttu, et selge ilm on nn. mittetasakaalulisem termodünaamiline nähtus. Ning loomulikult annab suisa Aafrika näidud suvine päikese käes kraadide mõõtmine, mõõta tuleb Päikest ekraneerides, kasutades õhku läbipaistvaid valgeid võrekappe. Lihtsam on muidugi kraadiklaas lihtsalt maja põhjakülge panna.

Unknown ütles ...

Ah jaa, külmarekordi tulekut kasvõi käesoleval talvel ei välista mitte miski. Ei, ma ei ennusta seda, see on lihtsalt ennustamatu. Talvekuud alles algasid.

Anonüümne ütles ...

Tõepoolest. Midagi ikka meenub mulle ka veel. See pidi olema vist 1978. aastal, kui septembris kartuleid võttes tuli korv kartulitega puhtamas sajuvees läbi loputada, et soppa mitte salve vedada... Meil jooksis nimelt läbi õue endine jõesäng, jõe põhiosa oli ametimeeste juhatusel mujale suunatud. Vihmasel ajal on seal vett praegugi, kuigi ajapikku muidugi aina tasandub...
Seda pole ise näinud, aga väidetavalt hakkas Kagu-Eestis 1978. aasta 30. septembri õhtul lund sadama, sadas kogu öö ja 1. oktoober tervitas paksu lumega. Maha see siiski ei jäänud (see veel puudus!...:)

Soojus... Suhteline mõiste jah... Meenub, et vist 1989. aasta mingil juulikuu alguse päeval vaatasin kraadiklaasilt, et "suisa" 23 kraadi on. "Ohhoo", mõtlesin, "päris kuumaks läheb"...

Samas sama aasta 9. juulil näitas +31, noh, see oli juba "liig" muidugi, pidin uimaselt peaegu merest mitte kaugel rästiku otsa koperdama. Loomulikult juba 10. juuli oli lausvihmane ja märksa leebem temperaturi osas.21. ja 22.juuli oli 15-20 kraadi sooja, see tundus nüüd väga vilu valju loodetuule ja vihmahoogude taustal...

Veel meenutusi. 1939. aasta 30.septembril olla nii külm olnud, et maapind oli jääs ja vanaisa pidi hobusega nii liikuma, et võttis hobuse nina kõrvalt rakmetest kinni ja juhtis nii hobuse koju, umbes 4 km oli minna...

Ning vanaema õde meenutas tihti, et poega (tema oli minu jaoks siis vanatädi poeg Jüri, edasine kõva tõõmees iga asja peale) sünnitamise aegu oli Kuressaare haigla aknast vaadates 10.juunil lompidel jää peal. Kui paks, seda oli eemalt raske hinnata.

Unknown ütles ...

Ah jaa, Jüri mitte oli, vaid on! Kuigi vanem mees juba.

Unknown ütles ...

1982. aasta kuuprognoos oli Rahva Hääles (põhiline loetav ajaleht sel ajal) umbes sellise lõiguga: "Üsna sageli juhtub, et juuni on meil ainus tõeliselt soe ja päikeseline suvekuu, juuli-august juba jahedad ja vihmased. Murrang toimub tihti jaanipäeva paiku." EKs sellega vast peeti silmas 1970-ndaid aastaid. Meie ajal on pigem sageli suisa vastupidi, eks ole?

Unknown ütles ...

See oli siis juunikuu prognoos 1982. aasta kohta.
Pealkiri oli (vist): "Tavalisest soojem". Nagu varem olen kirjutanud, kehtis see kuu esimesed 4 päeva, kole külmus edaspidi varjasid külm, vihm ja pidevad põhjatuuled kuu alguse soojuse täiesti.

Anonüümne ütles ...

Muidugi, 80-ndate alguse ja keskpaiga ajalehed olid samamoodi poliitilist laimu ja lausvalesid täis nagu ka praegusel ajal. Ainus asi, mida vaadata, oli ilmateada. Rahva Hääle puhul lihtsalt seda oli tavaliselt enam tellitud kui Noorte Häält, Õhtulehte ja Edasit. Kohalikud, rajoonilehed (maakonnalehed) olid ka. Probleeme oli Tapaga. Tapa Edasi - ei sobinud, Tapa Kommunist - no kuulge, seltsimehed! Praegu oleks sama "lubamatu" nt. Oravajaht või "Vikerkaare Hajumine!

Unknown ütles ...

Keegi väitis, et täna sadu ei tule. Arvata võiks uuesti, abiks on välja minek või aknast välja vaatamine. Sajab nii et sajab. Vihma kahjuks.

Anonüümne ütles ...

Siin on koguaeg üks pessimist kes kurdab ,et küll läheb sadu mööda siis äike ja kuumalaine jne. Tihti on ka õigus aga vahel on liiga optimistlik selles osas ,et mööda läheb.

Unknown ütles ...

Muuseas, gismeteos on Paide näitel pakane nüüd 31. detsembril: päeval +1, öösel võib maapinnal kohati koguni öökülma olla, sest on 0 kraadi.

Anonüümne ütles ...

Muidugi tasub ka "astroloogilisi abimehi" kogu aasta kasutada. Neis peaks detailselt ka jaanuari, veebruari ja detsembri kohta teada saama, millised on sobivad päevad kurgiseemnete külvamiseks, tomati- ja ja kõrvitsataimede istutamiseks jne. Porganditega on veel lihtsam, tean "patrioote", kes nt 1989. aasta jaanuaris neid maha külvasid. Külvatute hilisem areng kahjuks teadmata. Miskipärast vist polnud neil "aednikel" põhjust saadud vägevat saaki kella külge panna... Mais pidanuks juba porgand valmis olema ja saanuks aastas suisa 2-kordse saagi...

Margus ütles ...

Porgandiseemet (nagu ka küüslauku)pannaksegi kohati maha sügisel. Peab täpne olema, sest kui liiga soe veel on tärkab liialt ja ei pea vastu.Veidi idanenult tuleb kevadel täpselt niivara kui vaja.
Nüüd Narva -46`st 1978 aastal.... Panin märkmetesse jah, seda mis tollased ajalehed kirjutasid. Ju siis tõesti mõni "mitteametlik" näit. Maapinnal mõõdetud siis -49`
Samuti mitteametlik aga miks just siis vaieldav.
Olen oma digitaalse ära testinud nii, et kui õues oli sula ja 0...+1 näit, panin ämbri pooleks lumesupi/veega. Teadupärast püsib sellises supis 0`niikaua, kui on ainult vesi, või ainult jää. NÄITASKI 0,0`PIKKA AEGA.
Seega muidugi veel ei välista, et ta +25 juures paar kraadi juurde ei kirjuta omale.
Hakkan nüüd neid aastaid lisama. kõigepealt siis see põnev 1978.

Margus ütles ...

1978 ( Sajusuvi ja rekordkülm aasta lõpp )
Külm talv. Jaanuari I pool muutlik, tihti tuiskab, II pool külm. Veebruar ja märts ühtlaselt külmad. Ikka ida- ja põhjatuulega. Aprill suhteliselt jahe. Üle +10 läks nädalaks 19.ndal. 21 aprillil lämbe ilm, +15`, keskpäeval äike ja sadas kõvasti, seejärel jälle selgines. Aga 25 ... 27 aprill tuli talv tagasi. Tugev kirdetuul ja lumesadu andis 25.ndal päevaseks kraadiks -1`. 26.nda õhtul hakkas uuesti sadama, tuiskas ja 27.nda „... hommikul olid paks lumi ja hanged maas „. Mai algus soe. Aga tuuled keerasid põhjakaarde. Edasi pigem külm. Puud ei lehti.
Soojus ja rohelus tuli 20-nda paiku. Mai lõpuks kartul maas ja õunapuud õitsevad.Soe mai lõpp ja juuni algus 10-ndani. Juuni keskel külmalaine põhjatuulega , ka juuni lõpp vilu.
Juuli jahe ja vihmane, läänekaartetuultega. Vaid III dekaad kena soe, siis õitseb ka pärn.
Tõsisem "soojalaine" perioodil 20.juuli- 05.aug (17 päeva), keskeltläbi +21`päeval. Nüüd mõelda-see pole miski soe ju... Samas on enamasti lõuna-Saaremaal päikeselisem kui mujal. Seda ametlikult kinnitatud ka. Minu kandis oli mere poolt pidevalt selge ja päike, samas juba 10...15 km sise- saarele võivad olla võimsad rünkpilved ja sajud.
Ka august üsna kena suvine, ka vihma. Kuu lõpp jaheneb, sajab tihti. September jahe, tuuline ja sajune. 26. septembril oli äikest . Saaremaal kõmistas mitu korda lõunasuunalt (Kuramaal ja Riia lahel) 30.ndal keeras tuule üle ida põhja ja oli tugev . 1. oktoober selge päikeseline , külma põhjatuulega. Ida-Eestis sadas ööl vastu 1. oktoobrit hetkeks üsna paks lumi. Sulas kähku. Oktoobris ühtlaselt +6`...+9`, külmalaine ja lumi 21...23 oktoober. Tormine november. Elekter ära. 23.nov äge torm. Mandril ulatuslikud tormikahjustused. Võrumaal tuult 34 m/s, äike murrab silotorne, telefoniposte. Nähakse palju keravälke.
Lumi tuli nov lõpus ja jäigi. Detsember tuli külmakraadidega, üsna ühtlaselt külmeneb kuu lõpuni välja kuni aasta-lõpus saabuvad 100 a külmarekordid. 30-ndal Narvas -46` (ametlik oli -42`), lumepinnal mõõdeti -49`, meil (Saaremaal) päeval -26`
Uus-aasta algab paukuva pakasega, lumega. Olid ka valged jõulud.
1978 oli siis sajusuvi- STATISTIKAST:- Kevad algas keskmisest hiljem. Väga sajuseks läks juuni lõpul ja sajud kestsid 3 KUUD !! Kõik kuud juunist septembrini olid keskmisest külmemad. Teraviljakoristus algas alles augusti II dekaadis ja kestis veel oktoobriski, pidevalt väga rasketes tingimustes. Kartulit jäi viiendik võtmata... Mul aga märgitud, ...et soojapoolne suvi oli, samas ühtlaselt soe....Arvatavasti oli palju päikest aga tuuled pidevalt põhjakaarest. Ööd siis jahedad, viib statistilise keskmise alla.
50 aasta sajusuvede järjestus - I 1998 (354 mm), II 1978 (318 mm), III 2008 (315mm), edasi tulevad ka 1981 ja 1985 (koguseid hetkel ei tea) Samas möödunud sajandi kõige sajusem taimede kasvuperioodil oli 1928 aasta, kui maist septembrini sadas viie kuu vältel pea kogu Mandri-Eestis 500...800 mm, ning kevad ja suvi olid keskmisest palju külmemad.

Anonüümne ütles ...

Minul Harjumaal hoopis 2004 ja 1987 kõige sajusemad. 1978 veel käisin lasteaias ja sajuhulkadest ei tea midagi.

Anonüümne ütles ...

Ma selle Narva -46 ja -49 osas ikka tahaks vaielda. Siis usuksin rohkem, kui Narvas poleks ametlikku mõõtmist olnud.

See, et küüslauku sügisel külvatakse, peaks igale maamehele teada olema. "Taliporgandid" on haruldasem asi.

Anonüümne ütles ...

Kui mõtlesite sellist segu, kus on nii jää kui vesi, siis 0 kraadi püsib segus kuni jää on sulanud või vesi jäätunud, siis on õige.

Kuid õhus, isegi otse lume või vee kohal võib olla 0, miinuskraadid või plusskraadid, sest soe "antakse" ju eemalt. Või siis külm, mis vastab kohapealt soojuse äraandmisele...
Kui plusskraade on palju, siis sulab lumi kiiremini (lume ja vee segu on vähem aega 0 kraadi, sest energiat sulamiseks on rohkem. Sama lugu külmumisega. See oli kõrvalepõige füüsikasse.

Anonüümne ütles ...

Jah, 1987. aasta suvi oli jahe ja sajune. Kuid üks sajukuudest oli mai. Juulis (v.a 2. nädal ja alates 27-ndast) oli kuivem ilm.

Unknown ütles ...

2004. aasta suvel ka ikka viskas vihma ja mitte vähe. Sellest kirjutasin varem ka. Eks see leevendas 2 eelmise aasta sademetepuudust, eriti saartel.

Unknown ütles ...

1978. Vaadake, lugege, noor põlvkond ja tõusev noorus: vaat selline peakski olema aprillikuu ilm, sest nii sageli oli. Muide, ka aprilli (mitte 1978. aasta) ametlik külmarekord on -23 kraadi. Ei usu, eks ole? Kuid juba uuel aastal võib selline aprill tulla.

Rõhutaks veel ka seda et: tavaline "aprillipalavus" peaks vaid kuskile 15-16 kraadi kanti küündima.

Unknown ütles ...

Mitteametlikkusest veel. 1988. aasta juunis tuli kuskilt väide, et oli 36 kraadi sooja. No ei saanud olla, mujal oli "vaevu" 30-ndki täis.

Kalle ütles ...

Niipalju siis sellest aastalõpu külmalainest. Gismeteo tänane prognoos lubab krõbeda külma asemel tavapärast kehvapoolset rannailma. Aga 1978. aasta külmalaine koos eelnenud plahvatusega keskkatlamajas ja sellele lisandunud kütteveemagistraali avariiga põhjustas Tartus tänapäevaste kriteeriumite järgi päris korraliku katastroofi (Annelinna korrusmajades hakkasid juba WC-potidki lõhki külmuma):

https://tartu.postimees.ee/587162/plahvatus-mis-pani-tartu-lodisema

Anonüümne ütles ...

Ma ju ütlesin et seda aastalõpu külma ei tule. Vihjan oma 4. detsember 2019 18:57 aegsele kommentaarile.

Anonüümne ütles ...

Aastavahetuse ilm on lumeta ja nullilähedase temperatuuriga. (Kerge miinus idas-kagus, kerge pluss läänes-loodes)

Anonüümne ütles ...

Pühapäeval on taas lootust pärlmutterpilvi näha - peaks selge tulema. Järgmine võimalus on ilmselt kolmapäeval.

Anonüümne ütles ...

Praegusest hetkest 4 aastat tagasi möllas külma frondi esine torm ja kraade oli +9.

Margus ütles ...

Siiski ei maksa kohe Gis uut teisendust ka jumaldama hakata. Pakun, et aastavahetusel saab olema - 10'...-15'. Peagi hakkavad ka prognooside nullid jälle vajuma allapoole.

Anonüümne ütles ...

Seda Gis-i ei peeta ilmateadlaste hulgas niigi usaldusväärseks kui enamust teisi, mille nädalatepikkustel prognoosidel samuti mõtet ei ole...

Margus ütles ...

Olen täheldanud, et gismeteo uuendab oma prognoose viivitusega norrakate järel. Nii et midagi autentset seal polegi. Nagunii üle kolme päeva vett ei pea miski. On juhuseid kus isegi järgmise päeva prognoos erineb oluliselt tegelikkusest. Ilmastik on nii salakavalalt muutuv, et seda enam pikemalt prognoosida on võimatu. Usun, et ka kvantarvuti kõiki faktoreid arvestades ei suuda seda. Mingid peened nüansid jäävad ikka arvestamata. Mängus on ka liblikatiiva-efekt.

Anonüümne ütles ...

Ega sel aastal vist enam sellist talveilma ei tulegi nagu nüüd detsembri esipäevadel oli.

Unknown ütles ...

Ei tasu soojuses kindel olla. Asume liiga kaugel põhjas (seda ka majanduslikus aspektis, kuid see pole praegu teema...), et saaks pidevas liigsoojuses kindel olla.

Muidugi pole ka (mitte veel eksisteeriv) kvantkompuuter siin enamaks võimeline, sest sisendisse tulevad ju samad ebakindlad parameetrid kui praegu

Anonüümne ütles ...

Ometigi ei vääri nädalapäevad ja kuud lause sees eesti keeless suuri tähti.