tag:blogger.com,1999:blog-3103394870987873447.post3486151575908223331..comments2024-03-23T11:01:37.580+02:00Comments on Ilm ja inimesed: 50. nädala ilm (9.–15.12.2019)Jürihttp://www.blogger.com/profile/05909779792015793596noreply@blogger.comBlogger77125tag:blogger.com,1999:blog-3103394870987873447.post-12081944052446642472019-12-17T11:53:46.911+02:002019-12-17T11:53:46.911+02:00Oh, jah, paigutasin kuud ilusasti tulpadesse- loot...Oh, jah, paigutasin kuud ilusasti tulpadesse- lootsin et see paigutus püsib ka siin kommentaariumis. Kõik sassis. Kes tahab saab aru, SORRY.Margushttps://www.blogger.com/profile/14243709867281943397noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-3103394870987873447.post-87587476288952041882019-12-17T11:50:12.167+02:002019-12-17T11:50:12.167+02:00Aasta 1979.
Väga külm talv. Lund oli kõvasti ja su...Aasta 1979.<br />Väga külm talv. Lund oli kõvasti ja suurtes hangedes. Püsiv kate saabus juba nov lõpus ja sulas aprilli alul. Üle nelja kuu (dets, jaan., veebr., märts) püsis lumi maas. Esines tugevaid külmalaineid. Püsivalt külmad olid nii jaanuar kui veebruar. Märts oli pehmem ja nullilähedane. Talve kolmas külmalaine tabas märtsi keskele ja oli lühem. Siiski oli 17. Ja 18. Märtsil päeval üpris külm-9`...-10` (Saaremaal). Lisandus kirdetuul 15 m/s, tuiskas. Temperatuur päeval:<br />Jaanuar Veebruar Märts<br />1- 4 t´ -17´...-20´ 1- 12 t´ -3´...10´ 25 veebr.-15 t´ o´...+2´<br />5– 6 t´ -11´...-12´ 13- 17 t´ -12´...-19´ erand 12. t´ -2´ <br />7- 15 t´ +1´... -3´ erand 14. t´ -26´ 16- 19 t´ -3´...-10´<br />16- 24 t´ -7´...-14´ 18- 24 t´ -4´...-8´ 20- 31´ t´ +4´...-2<br />25- 31 t´ -2´...-8´ edasi 0´...+2´<br />erand 29. -14´ <br />Aprill jahe +2...+9. Tihti põhjakaartetuuled. Kuu lõpus tihedad udud. Mandril võis olla üpris selge ja soe. Kuna talv oli külm ,meri kaua jääs ja veel jahe, tuleb kagu-lõunatuulega merelt tihe ja külm udu, samal ajal Lõuna-Eestis tõusevad kraadid teismetesse kuni +20 isegi. Kogemus sellega kord 5. Juuni ja lubati kohati +20. Hommik päikseline ja soe, siis kell 10 paiku tuli tihe udumass ja terve päev oli samuti +5´. Mais oli rohkem edelatuuli. Kuu lõpus ka lõuna ja kagutuuled. Peale külmalainet 11 mai läks suviselt soojaks. Suvine püsiv soojalaine 13.mai- 26.juuni. Edasi läks jahedaks. Päevased temperatuurid:<br />Aprill Mai Juuni<br />...03 t´ -2´...+4´ ...05 t´ +5´...+11´ ...08 t´ +20´...+25´<br />4- 13 t´ +6´...+8´ 6- 14 t´ +8´...+14´ 9- 15 t´ + 9´...+15´<br />erand 12. +11´ erand 11. +2´ <br />14- 22 t´ o´...+4 15- 30 t´ +14´...+20´ 16- 22 t´ +15´...+20´<br />erand 15. -2´ erand 20. +11´<br />23... t´ +5´...+11´ 31... t´ +20´...+25´ 21- 26 t´ +20´...+25´<br /> Juuli jahe, sajune, vaid +13...+18´, kuu keskel ka +20´mõni päev. August märkimata, olin Tallinnas ja Krimmis Sevastoopolis(sugulasel külas sõjaväeosas, pildistasin!!,kuidas lasti)<br />September I dekaad kena soe, ka kuiv +13´...+18´ (nagu juulikuu)<br />II dekaad - sügistormid, jahe aeg +9´...+11´, III dekaad ilusad ilmad +12´...+15´<br />Oktoober SOE -I dekaad vihmane aga soe +5´...+11´, II dekaad lausa palav! +11´...+14´,PÄIKE Ilmajaam ütles, et nii soe oktoobris oli viimati eelmine sajand, kus puhkesid teist korda õitsema õunapuud ja maasikad. Alates 17.ndast jaheneb - +4´...+9´. <br />Kuu lõpp külmeneb. 30, 31. okt ja 1., 2. nov oli päevane t´-2´...-4´. <br /> November edasi aga +1´...+5´ühtlaselt lõpuni. Kaks korda tuli lund, püsis pool päeva. Detsember alul soe +3´...+7´. 7.ndast külmalaine -2´...-10´. Tuli ka lumi, püsis 11 päeva. Detsembri II pool ühtlaselt heitlik, lõunatuuled,sajab kõike. t´+2´...-2´. Mustad jõulud, ka Uus Aasta saabub palja maaga. Algab 1980. Kohe jaanuaris tuli LUMI. talv korralik, rohke lumega,suured hanged. LUMI APRILLINI. Aga sellest edaspidi...<br /><br />Margushttps://www.blogger.com/profile/14243709867281943397noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-3103394870987873447.post-33074684730721147322019-12-16T13:17:29.753+02:002019-12-16T13:17:29.753+02:00Kes on Kadri?Kes on Kadri?Anonymousnoreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-3103394870987873447.post-84586420060183499882019-12-16T12:09:02.638+02:002019-12-16T12:09:02.638+02:00Isegi põhjaosa saab laksu. Seega paanikaosakond ki...Isegi põhjaosa saab laksu. Seega paanikaosakond kisendab veelkord kolmapäevaks TORMIHOIATUS ! Kellel on genekas vaadake kas ikka töötab. Suurte voolukatkestuste oht üle Eesti !Anonymousnoreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-3103394870987873447.post-47926780414343829562019-12-16T11:20:43.027+02:002019-12-16T11:20:43.027+02:00No kui põhja poolt läheb üle, siis saab räsida kes...No kui põhja poolt läheb üle, siis saab räsida kesk-eesti?Anonymousnoreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-3103394870987873447.post-43183298770874281932019-12-16T10:52:31.763+02:002019-12-16T10:52:31.763+02:00Pigem läheb tsükloni kese Eestist põhjapoolt.Pigem läheb tsükloni kese Eestist põhjapoolt.Anonymousnoreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-3103394870987873447.post-37225452927234319012019-12-16T10:16:06.185+02:002019-12-16T10:16:06.185+02:00Võib liikuda saartest väga lähedalt mööda või üleg...Võib liikuda saartest väga lähedalt mööda või ülegi. <br />Siis on jälle Lääne-Eestis vaiksem kui mandril. Samas võib tulla ligi 10 kraadi sooja.Margushttps://www.blogger.com/profile/14243709867281943397noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-3103394870987873447.post-31814185885600711302019-12-16T07:10:18.163+02:002019-12-16T07:10:18.163+02:00TORMIHOIATUS kolmapäevaks kogu eesti kohta. Natuke...TORMIHOIATUS kolmapäevaks kogu eesti kohta. Natuke on veel ebaselge tsükloni täpne trajektoor aga midagi põnevat tulemas on.Anonymousnoreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-3103394870987873447.post-39695212842209214592019-12-16T04:02:49.192+02:002019-12-16T04:02:49.192+02:00Ärge siis imestage oma "palmide all", ku...Ärge siis imestage oma "palmide all", kui -40 kohal on.Anonymousnoreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-3103394870987873447.post-32051691293707688322019-12-15T22:43:30.741+02:002019-12-15T22:43:30.741+02:00Samuti Poola poolt.
Olen siin juba varem ka mainin...Samuti Poola poolt.<br />Olen siin juba varem ka maininud, et ilmahuvilistele on see parima kliimaga riik.<br />Aga kuna Poola on palju suurem kui Eesti, siis täpsustaksin, et mina isiklikult eelistaksin elada Poola põhjarannikul.<br />Aga riik tervikuna on parima kliimaga, kuna suvi ja talv on just kõige sobivama pikkusega.Anonymousnoreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-3103394870987873447.post-30750524042499502012019-12-15T20:36:39.425+02:002019-12-15T20:36:39.425+02:00Kui Eestist üldse kuhugi kolida, siis isiklikult v...Kui Eestist üldse kuhugi kolida, siis isiklikult valiks kliima osas kindlasti Poola. Anonymousnoreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-3103394870987873447.post-12449506718782312692019-12-15T18:21:22.095+02:002019-12-15T18:21:22.095+02:00Ega peagi. Juba Fääri saartelgi peaks ilm olem kop...Ega peagi. Juba Fääri saartelgi peaks ilm olem kopi-peist meie praegusest.Anonymousnoreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-3103394870987873447.post-53316160931794869342019-12-15T16:53:08.625+02:002019-12-15T16:53:08.625+02:00Mõne ülikülma(2009/2010, 2010/2011) või ülisooja(1...Mõne ülikülma(2009/2010, 2010/2011) või ülisooja(1988/1989, 1989/1990) talve põhjal ei saa teha kohe järeldust kliimamuutusest. Selleks, et saada aimu suundumusest, tuleb ette võtta ikka pikem aegrida, milleks on vähemalt kolmkümend aastat. <br /><br />Pärast ülisoojasid talvesid 90-date lõpul(1988-1993) on trend(1993-2018) soojenemises muljetavaldav. Isegi kui täna tuleb muutus vastassuunas, siis ei ole nii, et järgmisel aastal sünnivad uued külmarekordid, talv kestab oktoobrist aprillini ning maas on meetrised hanged. <br /><br />Nagu ühes kommetaaris sai mõni aeg tagasi juba mainitud, tuleb arvestada ka seda, kui palju on kliima vahepeal soojenenud, CO2 tõusnud jne. <br /><br />Jah, aastatuhandeid tagasi, nn Atlantilisel ajastul ehk kliimaoptimumil, oli siinne kliima tunduvalt soojem kui praegu, kuid needki muutused ei sündinud üleöö, vaid võtsid tohtu aja, mistõttu pole mingit alust arvata, et oletataval jahenemisel saabuvad järsku Eestisse sajandi karmimad talved ning -40 kraadised temperatuurid nagu on siia aeg-ajalt ennustatakse. Võrru aastavahetuseks prognoositud -37 kraadi, millest pole enam midagi järel, on hea näide, kui tõsiselt neid võtta tuleks. <br /><br />Ennäe, -40 kraadised pakased jäävad hoopis tuhandeid km Eestist eemale ja selle asemel kasvavad siin palmid, miks peaks siis Marokosse kolima :) Anonymousnoreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-3103394870987873447.post-49253799719120446792019-12-15T15:27:15.206+02:002019-12-15T15:27:15.206+02:00Veel 1 võrdlus Leeduga, miks neil rohkem vedas. Ee...Veel 1 võrdlus Leeduga, miks neil rohkem vedas. Eestisse tungisid muistse vabadusvõitluse ajal lisaks samal ajal ka taanlased ja rootslased. Kusjuures viimased löödi 1220. aastal saarlaste poolt täiesti puruks. Leedulasi ründasid (vähemalt põhiliselt) vaid sakslased. Nojah, venelastega löödi ka lahinguid. Nii Eestis kui Leedus.Anonymousnoreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-3103394870987873447.post-23014028005549475662019-12-15T08:23:02.263+02:002019-12-15T08:23:02.263+02:00Tegelikult olnuks positiivseim stsenaarium ikkagi ...Tegelikult olnuks positiivseim stsenaarium ikkagi aastas 1217. Võimalik, et saksa invasioon lõppenuks hoopis. Kusjuures täiesti käegakatsutav variant, kuid mida kahjuks ei juhtunud.<br />Sealt edasi võinuks vabadus küll edasi vähemalt Liivi sõjani kesta. Siit läheb asi muidugi kontrollimatuks. Võimalik, et Eesti oma armee suutnuks vabadust hoida. Kahtlasem tundub Põhjasõjas (või millalgi hiljem) vabaduse säilimine. <br /><br />Ometi on reaalselt toimunud väga uhke sündmus: Vabadussõda 1919. aastal, kui minema löödi nii sakslased kui venelased. Anonymousnoreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-3103394870987873447.post-52882414951858367122019-12-15T08:12:49.139+02:002019-12-15T08:12:49.139+02:00Ka "positiivse kujuteldava stsenaariumi"...Ka "positiivse kujuteldava stsenaariumi" korral, kui Eesti võinuks 1400-ndatel sajandiks-pooleteiseks vabaneda, on siiski raske pika Liivi sõja (1558-1583) ja ka edasiste Rootsi, Poola ja Taani vahel toimund sõdade taustal kujutleda, et iseseisvus mitme vastase vastu olnuks edukas. Aga seda me ei tea. Samuti ei ole ju teada, kui tugev Eesti armee selleks ajaks oleks olnud. Liivi sõda ja nn. jätkusõjad toimusid ju eestlaste jaoks vallutatud Eesti aladel, me ei tea, kas see sõdade periood nii hull ja laastav oleks olnud. Võib siiski arvata, et Ivan IV (Julm) oleks sõda ikkagi alustanud. Võib spekuleerida, et nn. Rootsi aeg oleks ikkagi tulnud, kuid ilma "vahemeestet" saksa mõisniketa meie maal oleks ka siis pehmemad olud valitsenud.<br /><br />Kui Peeter I 1700-ndate algul omakorda peale tungis, võib (jällegi oletuslikult) arvata, et Vene väed oleksid Eesti vallutanud, kuid jällegi võib arvata, et saksa mõisnikest "kohalike vahemeesteta" olnuks elu kergem, kuid ikkagi raskem kui rootsi ajal (Rootsis polnud pärisorjust). Samas võib kahtlustada mõisnike tulekut Venemaa poolt.<br />Ning muidugi nn. "oma eliit". Sakstevabal sajandil oleks arvatavasti feodaalkord Eestis tekkinud ka kohalike mõisnike näol. Loomulikult on see kõik spekulatsioon...<br />Siiski võib arvata, et Vabadussõda ja vabadus tulnuks ikka.<br /><br />Ning 1939. aastaks tulnuks armee ajakohastada ning õigel ajal vastu hakata, mitte jättes seda tööd hiljem metsade vahele...Anonymousnoreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-3103394870987873447.post-58781315087979370512019-12-15T07:45:08.445+02:002019-12-15T07:45:08.445+02:00Lisaks veel selle 1941. aasta novembri kohta, et t...Lisaks veel selle 1941. aasta novembri kohta, et timukas Stalini-rajakas istus juba kohvrite otsas, et jäädavalt Siberi poole "kolida". Eks ta koht seal olnud muidugi... Kahjuks tüli külm Moskvasse appi. Stalini armee tulnuks puruks lüüa, väga kahju, et nii vähe oli puudu. Hitler, samuti hullumeelne mõrvar, oleks varem või hiljem lääne poolt omakorda laiaks löödud. <br /><br />Tuleks Eestisse tagasi. Ilmast olenemata: Madisepäeva lahing 1217. aastal oleks kindlalt tulnud "meie poole", kui Eesti võimsaim sõjajõud saarlaste näol oleks hetkel ka platsis olnud. Sakslaste jõud oli niigi selle lahingu järel ka päris otsakorral, nende lõplik pikemaks ajaks minema löömine oli otustamisel.<br />Tegelikult on 1227. aasta tinglik aasta kogu Eesti vallutamise osas just Saaremaa kohta. Saaremaad siis tegelikult ei vallutatud (küll jah kahjuks Muhu), Lihtsalt esimest korda saavutasid rüütlid Valjala linnuse all kokkuleppe, et nemad hakkavad saart valitsema. Läti Hendrik lõpetas sealt oma kroonika kirjutamise. Tegelikult põrutasid saarlased ju enam kui sajandi edasi, kusjuures mitu korda (1236-1241, 1260-1261, 1343-1345, tegelikult ilmselt isegi sagedamini), polnud Saaremaal sakslastest varjugi. Eks mingil määral toimus edukaid vastuhakke mujalgi Eestis. Alles peale 1345. aastat läks olukord märksa raskemaks. Jälle kahju, oleks ligi 65 aastat edasi suudetud madistada, siis peale 1410. aasta Grünvaldi lahingut polnud sakslastest enam asja uute maade vallutamisel, asi hakkas kulgema vastupidi. Leedu, mille lääneosa oli Saksa ordu pika punnimise peale samuti vallutada suutnud, sai saksa vägedest seepeale täielikult lahti. Ordu otsustava nõrgenemise taustal olnuks ka kogu Eesti vabastamine Saaremaa suunalt olnud täiesti mõeldav. Aga noh, läks nagu läks...Anonymousnoreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-3103394870987873447.post-82750463923570178922019-12-15T07:12:03.230+02:002019-12-15T07:12:03.230+02:00Eelmise sajandi lõpp ja käesoleva algus, mis olid ...Eelmise sajandi lõpp ja käesoleva algus, mis olid ju alles hiljuti, juba olid järsult alates 1987/88 aasta talvest reeglina lollakad. Kusjuures üldiselt veel soojemad kui enamasti need viimatised. Keegi kusjuures sellist asja ette ei ennustanud. Sama järsk võib tulla muutus vastassuunas. Sellist asja on varemgi olnud. Mis tähendab "Gröönimaa"? Roheline maa, eks ole?<br />Seega eelmise aastatuhande vahetuse aegu pidi veelgi soojem olema. <br /><br />Huvitav on märkida, et sedamööda kuidas Eesti ajavahes 1227-1919 (olgu selle omariiklusega nime poolest kuidas on) oma iseseisvusest ilma oli, kulges üldjoontes väga külmade sajandite vältel. 1500-ndail kuni 1700-ndail oli asi eriti hull. Seda ka ilma osas. XIX sajand (1800-ndail) läksid talved aegamööda pisut pehmemaks ja ka Eesti olud paranesid. Suurte madinate taustal saabus 1919. aastal vabadus. <br />20. sajandi alguse sündmusi ei saa siiski väga otseselt ilmastikuga võrrelda.<br /><br />Ilmast sõltumatu märkus. Väga kahju, et Eesti armee ei liitunud 1919. aasta mais Loodearmee pealtungiga Peterburi peale ja just seetõttu jäid Venemaa punased võimule püsima.<br /><br /> Samas toimus alates 1939/40. aasta talvel ja mitme edasise jubekülma talve taustal taas iseseisvuse kaotamine. <br /><br />Naljakas, kuid just alates 1987/88. aastast alates tuli Eesti meel ja riik tagasi. Kahjuks hakati neid aga tasapisi uuesti kohe käest andma ja nüüd pole tõelisi külmi talvesid suurt vajagi, asi on niigi hapu...<br /><br />Huvitaval kombel on Venemaal külmade talvedega vedanud. Napoleon 1812/13 oma armeega külmus Venemaal ja 1941/42 juhtus sama Hitleri armeega. Vähemalt viimasel juhul on küll kahju et nii juhtus. Anonymousnoreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-3103394870987873447.post-66597842963425718412019-12-15T06:48:31.241+02:002019-12-15T06:48:31.241+02:00Ei kesta see soojade talvede maraton igavesti. Kes...Ei kesta see soojade talvede maraton igavesti. Kes seda igatseb, koligu nt Marokosse.Anonymousnoreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-3103394870987873447.post-48620052015558736712019-12-15T06:47:27.532+02:002019-12-15T06:47:27.532+02:00Kuu oma orbiidil on alati olnud. Öösiti täiskuu ae...Kuu oma orbiidil on alati olnud. Öösiti täiskuu aegu tõesti väga valgustav. Maa peal on jälgitav tõusu-mõõna efekt, kuid väga regulaarselt 2 korda ööpäevas. Kuid ilmastik EI OLENE Kuust, sest Maa atmosfääris ja selle vastasmõjus maapinna ja eriti merepinnaga toimvad VÄGA OLULISELT TUGEVAMAD efektid ja see "Kuu mõju" on ilma sisse täiesti tuvastamatu.Anonymousnoreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-3103394870987873447.post-48423680080268622182019-12-14T21:06:22.503+02:002019-12-14T21:06:22.503+02:00Kliima soojenemine on Eesti jaoks ikka suur õnnist...Kliima soojenemine on Eesti jaoks ikka suur õnnistus küll. Viimasel ajal jõulukuul plusskraadega õues käies meenub ikka ja jälle eelmise sajandi lõpp ja käesoleva sajandi algus, kus siin Kagu-Eestis võis ainult unistada null kraadist kõrgemast detsembri keskmisest, mis on viimasel ajal juba peaaegu iga-aastane nähtus. Loodetavasti soojade talvede maraton ja palmikasvatus Eestis jätkub. Anonymousnoreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-3103394870987873447.post-67240257924396763742019-12-14T20:05:17.407+02:002019-12-14T20:05:17.407+02:00Jutt siis esmaspäevast.Jutt siis esmaspäevast.Anonymousnoreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-3103394870987873447.post-39186678577266748952019-12-14T20:02:43.744+02:002019-12-14T20:02:43.744+02:00Lõunakad seekord värisema ei pea, sest torm jääb s...Lõunakad seekord värisema ei pea, sest torm jääb siinmail ära. Aga põhjakd pääsevad ka sajust.Anonymousnoreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-3103394870987873447.post-14919172095116146282019-12-14T19:59:17.062+02:002019-12-14T19:59:17.062+02:00Sel aastal mitte.Sel aastal mitte.Anonymousnoreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-3103394870987873447.post-56638817907385847482019-12-14T19:58:42.501+02:002019-12-14T19:58:42.501+02:00Kuu analoog aastate põhjal kuskil Jaanuari keskel ...Kuu analoog aastate põhjal kuskil Jaanuari keskel või nii. Anonymousnoreply@blogger.com