Teisipäev, 24. november 2009

Hatakpilved

Kui räägitakse pilvisusest, siis kasutatakse selliseid gradatsioone nagu selge, vähene, vahelduv, muutlik pilvisus, pilves selgimistega, pilves või lauspilvisus. Välja jäetakse küllaltki oluline mõiste, mida sobib üsna sageli taeva iseloomustamiseks kasutada: hatakpilvisus. See on eraldi taeva seisundi klass ning on 2 pügala võrra nõrgem kui lauspilvisus ja ühe pügala võrra nõrgem kui pilves selgimistega, ja mis (hatakpilvisus) iseloomustab taeva seisundit kihtpilvede puhul ja hatakpilvisuse inglisekeelne vaste on broken clouds (taevas kaetud umbes 60-90 protsendi ulatuses pilvedega). Selle asemel räägitakse tihti hoopis pilves või pilves selgimistega ilmast, kuid arvan, et tutvustatud mõiste sobib sobiks nii mõnigi kord paremini kirjeldamaks taevast, mida kirjeldatakse praegu küllaltki läbisegi kahe mõistega. Eks see ole peensus, kuid sisaldab endas olulist informatsiooni.
Muutlik ja vahelduv pilvisus sisaldab endas konvektiivset komponenti. Kihtpilvede puhul saame rääkida lasuspilvisusest, hatakpilvisusest, pilves selgimistega ja vähesest pilvisusest. Vähene pilvisus on lai mõiste ja võib tähistada ka rünkpilvedega päeva. Huvitav on see, et kui sajab tugevat hoovihma ning taevas näib meile ühtlaselt pilves, siis tegelikult on tegemist muutliku pilvisusega, sest pilveavad ja pilvede kiire vaheldumine on tavaliselt varjatud vihmakardinaga, kuid see on konvektsoonipilvede puhul tüüpiline (me ei näe kogu reaalsust). Muidugi on ka erandeid, aga need pole tüüpilised. Kahjuks praeguse seisuga ei saa kindel olla, et analüüsitud mõisted (ilmateates või kuskil ilmakirjeldustes) ka reaalselt sisaldavad infot konvektiivse komponendi kohta, kuid nii oleks ilmselt mõistlik.
Nüüd püüame visualiseerida öeldut.
Vähene ja vahelduv pilvisus. Vähene käib kõrgrünkpilvede ja vahelduv rünkpilvede kohta.
10. septembri lõuna Tartus.



Muutlik pilvisus. Taevas on täidetud konvektsioonipilvedega. Kui tugeva saju kardin oleks piisavalt paks, siis avasid ja pilvede vaheldumist ei näeks. See, et rünksajupilvealus on kuskilt alates ühtlane, on tegelikult petlik. Ainult saju tõttu näib see nii.
30. augusti 2009 õhtu Tallinnas.
Sellest pildist alates käivad taeva seisundit kirjeldavad klassid kiht-ja kihtrünkpilvede kohta.
Hatakpilvisus 8. septembril 2009 Tartus.
Pilves selgimistega.
14. septembri õhtupoolik 2009 Tartus.
Lauspilvisus. Tegemist on kihtsajupilvedega, millest on head (õnnestunud) fotot raske saada, kuid tundub, et antud juhul see õnnestus. Kihtsajupilvede all on näha Stratus fractus (halva ilma räbalpilved). Sel hetkel sadas mõõdukat lausvihma. Mõned inimesd tundsid sellest siirast rõõmu, mõned nurisesid.
4. septembri 2009 lõuna Tartus.

Kommentaare ei ole: