Teisipäev, 5. august 2008

Uus konvektsioonitüüp

Seoses 1. augusti äikeste ja tähelepanekutega õnnestus kindlaks teha veel üks konvektsioonitüüp. Selle päeval äikesed olid küllaltki huvitavad, kuna nad oli väga väikese pindalaga, nö miniäikesed.
Ka varem on midagi sarnast korduvalt esinenud, näiteks 10. juulil 2006. Tol päeval oli samuti väga soe ilm, suhteliselt tugev tuul ning konvektsioon hakkas alles lõunast tekkima, enne seda oli 1. augustile sarnaselt madalad väheareneud või räbaldunud pilverüngad. 2005. aastast tuleb samuti paar juhtu meelde.
Sellise konvektsioonitüübi põhikäik on ilmselt järgmine. Hommikul tempetratuur tõuseb üsna kiiresti ja ilm tuleb soe või kuum. Üsna varakult tekivad väikesed või räbaldunud rünkpilved, mida võib palju olla, ent nad ei arene vaatamata päikese soojendavale mõjule .
Läbimurre (sõna otseses mõttes) toimub lõuna paiku või kuni paar tundi hiljem. Ühte ilmakaarde, tavaliselt edelasse või läände, aga võib ka mõni muu ilmakaar olla, olenevalt asukohast (1. augustil põhjarannikul läänes, mujal Eestis ka põhjas), tekib pilvetorn, mis aga hajub kiiresti. Pärast seda hakkavad mujalgi rüngad suurenema ning väga kiiresti kujunevad sajualad ja äike, kusjuures rüngad on eriti kõrguvad, aga väikese pindala (efekti põhjus nende 2 asjaolu kokkusattumisel). Äikesehood on järsud ja toovad tugeva vihma, rahe, pagi vms kaasa.
Sellised äikesed tekivad arvatavasti energia äkilise vabanemise tõttu. Hommikupoolikul ei saa inversioonikihi tõttu kohe tekkida tugevaid konvektsioonivoole. Energia koguneb ja mingil hetkel löövad konv.voolud inversioonist läbi ja tekivadki väga kiiresti äikesepilved. Ilmselt on nii, et kuna inversioon täielikult ei lagune, siis ei teki ka suuri äikesepilvi, vaid ikka seal, kus parajasti energiasammas jõuab kihist läbi tungida.

Kommentaare ei ole: