Ilusaid pilvemaastikke

Taevas võib sageli ilusaid ja huvitavaid pilvi näha. Mõned näited viimastest päevadest.

27. mai õhtul oli taevas kaetud tihedalt väikeste pallikestega. Need on kõrgrünkpilved.

Juuni algus tõi endaga kaasa kiudpilvederikkaid päevi.

Jõgevamaal muutus pilvemaastik maalilisemaks. 2. juuni õhtu.

Veel kiudpilvi.

Siin on lisaks kiudpilvedele näha rünk-, kõrgrünk- ja kihtrünkpilvede tunnustega pilvetükke. Kui neid oleks vaja määrata, siis sobiks vist kihtrünkpilvede nimetus kõige paremini. Alus asus 2-2,5 km kõrgusel maapinnast.

6. juuni oli soojalaine esimene päev. Kiiresti arenesid rünkpilved, kuid sajupilvedeks need ei arenenud. Selline olukord tekib siis, kui niiskust on piisavalt (pilvede hulk on suur ja alus üsna madalal, vähem kui 1 km kõrgusel), aga labiilsus pole väga suur. Need pilved tekkisid ruttu, kuid kõrgemaks ei kasvanud. Seega pidi olema vaid 3-4 km paksune õhukiht üpris labiilne, kõrgemal oli atmosfäär stabiilsem.

Valgussambaid võib ka suvel näha, sest jääkristallid on siis väga tihti kiudpilvedena atmosfääris olemas.

Õhutemperatuurirekordid

Juba palju palju aastaid on Postimees vahendanud Tallinna ja Tartu kohta päevarekordeid (kõige soojem ja kõige külmem), algul vaid paberväljaandes, nüüd juba aastaid ka veebis. Kunagi, kui ilmus veel Sõnumileht, siis seal oli 1999. ja 2000. aastal samuti ilmaküljel olemas absoluuttemperatuurid Tallinna ja Tartu kohta. Ometigi, kui uurida EMHI kodulehte, siis ju pole seal mingeid päevarekordeid leida, vaid ainult kuude ja aasta kohta. Milles siis asi?

Need on tegelikult vananenud rekordid, mida Postimees vahendab. Asi on selles, et EMHI andis kunagi 1990ndatel need rekordid sisuliselt avalikkusele (ilmselt mõnedele ajalehtedele), mida siis on senini on avaldatud enam-vähem järjepidevalt. Aga rekordid anti üle 10 aasta tagasi, seega kuna uuendust pole ilmselt tehtud, siis on need järelikult vananenud. Pole ise täpselt kontrollinud, kas a la 2008. a.-l mingi kuupäeval registreeritud uus õhutemperatuuri päevarekord on järgmisel ehk 2009. a. samal kuupäeval olemas või on ikka kirjas 2008. a. sama kuupäeva vana päevarekord. Lugejad võiksid ju huvi pärast otsida mõne uudise, et Tartus ja Tallinnas registreeriti uueks päevarekordiks nii ja nii palju ja siis vaadata, kas see uuendus on järgmisel aastal või üldse mõnel hilisema aastal sisse viidud või mitte.

Ühe EMHI sünoptiku andmetel on hetkel olukord nii, et need rekordid on praegu enamasti paberil ja digitaliseerimine käib. Pärast 1990ndaid aastaid pole EMHI rekordeid kuhugi andnud ega kellegagi jaganud. Seega tõsiselt suhtuda tõepoolest igasugusesse infosse väga kriitiliselt ja mõelda, enne kui võtta seda "puhta kullana".

Rünksajupilved 1. juunil

2. juuniks taandus Venemaale lämbe lähistroopiline õhumass. Selle lääneservas tekkisid mitmel pool äikesed, kusjuures Baltikumi lõunaosas ja Soomes olid need tugevad. Eestis tekkis ainult üks kitsas rünksajupilvede vöönd, mille äikesed meenutasid pigem õhumassisiseseid.

Georg Verret ütleb oma raamatus "Pikne ja piksekaitseseadmed" (1939), et äikeseid on kolme tüüpi: kuumusäike, frontäike ja talväike. See jaotus on väga üldine, kuid kehtib tänini, kuigi sinna kõrvale on muidki klassifikatsioone välja mõeldud, nagu rünksajupilvede organiseeritusel põhinevaid. Sageli jäetakse talvine äike üldse välja.

1. juunil tekkinud konvektsiooniriba vastas tunnuste poolest kuumusäikesele ehk õhumassisisesele äikesele, kuigi oli seotud samal ajal ka ikkagi frondiga. Nendest pilvedest võis saada väga maalilisi pilte. Tallinnas toimus järsk jahenemine õhtupoolikul, üks inimene kirjeldas, et külm tuli peale trombidega - ta mõtles seda, et tugevate pagisarnaste tuultega. Tegemist oli briisifrondiga, kuid selle teket soodustas kindlasti sünoptiline olukord.

Lõuna. Taevas on vähearenenud rünkpilved.

Suletaoline kiudpilvede kogumik.

Mõned rüngad aktiviseerusid õhtupoolikul.

Need pilved asuvad briisifrondi kohal. Otse frondi all on tuulevaikus, pilvede taga tugev pagilaadne loodetuul, pilvede ees mõõdukas kuum lõunatuul.

Rünksajupilved on tuulenihke tõttu kaldu.

Õhtuks taandusid pilved ida poole.

Kõrgrünkpilvi valgustab loojuv päike.

AMS ja kondensjäljed

Kõige paremaks meteoroloogiaallikaks on AMS Glossary, see peaks igale ilmahuvilisele olema piibliks. Sealt võib kondensjälgede kohta lugeda järgmist: http://amsglossary.allenpress.com/glossary/search?id=condensation-trail1

See pole kondensjälg! 28. juuni 2010 Laitses.

Äike 23.5.2011

23. mail liikus üle Eesti tugev küm front. Juba öösel arenesid Lääne-Eestis rünksajupilved, mis liikusid hommikul kiiresti ida ja kirde suunas. Paljudes kohtades oli äikest. Hommik oli üsna tuuline, aga hästi soe. Kella 8 ja 10 vahel hommikul õnnestus saada järgmised fotod:

Päeval liikus üle Eesti äikestega sajutsoon. Äike polnud tugev, kuid siiski oli nõrgemapoolseid pagisid ning sademeid oli samuti üsna korralikult. Äikestele järgnes üsna kitsas laussajutsoon. Front liikus umbes 60 km/h ja oli õhtuks jõudnud juba Venemaale. Tegemist oli hommikuse konvektsioonitüübiga, sest päeva jooksul konvektsioon pigem taandarenes.