600. postitus: 2007. mai lõpu juhtumi selgituse revideerimine

See juubelipostitus olgu pühendatud ühele sissekandele, mis tehti seoses katsega klassifitseerida konvektsioonitüüpe ja seal tehti juttu 2007. a. mai lõpu äikestest. See on praegugi vist 2008. a. postituste hulgas alles. Järgnev on väljavõte, kaldkirjas on selgitus nüüdsest ajast.

1. ajaline jaotusviis
a) Öine konvektsioon
Sageli seguneb merelisega, võiks isegi öelda, et on peaaegu sellega samastatav. Tüüpiliselt areneb kahel juhul: kas väga kuuma (troopilise) õhumassi korral või sooja vee kohal. Vahel harva esineb ka iseseisev, madalrõhu survel tekkiv öine konvektsioon, näiteks 8. juunil 2008.
Troopilise näitena sobib suurepäraselt 2007. aasta mai lõpp, kui valitses tugev kuumalaine ning mitmel päeval arenesid rünksajupilved öösel. Ilmselt on selle põhjuseks eriti tugev maapinna sojenemine ning kõrge konvektsioonitasapind. Päeval soojeneb maa tugevasti, tekivad tõusvad õhuvoolud, kuid need ei ulatu veel nii kõrgele, et võiks formeeruda pilv. Õhtul, kui temperatuur langeb, suureneb ka niiskus ning konvektsioonitasapind madaldub: võimalikuks osutub pilvede teke, kusjuures maapind on endiselt õhu suhtes väga soe ja toetab pilvede arengut. See tähendab, et väga kaua ei saa selline pilvede areng kesta, sest pärast südaööd on maapind siiski piisavalt jahtunud, nii et konvektsioonivoolud manduksid
(selgitus 31.3.2012: 2007. a. mai lõpus saabus kagust tõepoolest Eestisse troopiline õhumass, sest 850 hPa tasapinnal ulatus temperatuur +15°C-ni või veidi kõrgemalegi. 29. mai oli üks soojemaid ja prognoositi ulatuslikult äikest. Päev aga oli päikeseline ja alles õhtu eel saabusid lõunakaarest suured rünkpilved ning pimeduse saabudes algas tõsisem konvektsioon. Tekkis intensiivseid äikesekoldeid, mis aktiivsetena ületasid 30. mai öösel Soome lahe. Sellest juhtumist on kirjutanud ka Soome tormijahtijad. 2008. a. kirjutatud selgitus pole põhjusena õige, vaid võib parimal juhul olla vaid soodustavaks asjaoluks. Äikedsekolded arenesid öösel ikkagi kas seetõttu, et konvektsiooniks soodne õhumass saabus alles õhtul kohale või oli tegu mingi frondiga, mis andis tõuke äikese arenguks. Kolmas võimalus on selline, et rünksajupilved ühest küljest triivisid kaugemalt kohale, ent teisalt nende niiskus ja õhuvoolude süsteem, näiteks pagid, andsid tõuke uute kollete arenguks ja seetõttu jätkus aktiivsus öösel).
Äikeste tugevus on varieeruv, kuid sageli on need väga võimsad. Palju on pilv-maa välke ja need on sageli kollakad või oranžikad õhu suure kolloidosakeste sisalduse/niiskuse/kauguse tõttu. Müristamist on kaht tüüpi: esimesel juhul on see nõrk või puudub, isegi kui välk tundub lähedal olevat, põhjus võib-olla selles, et maapinna lähedal on soojem ja see mõjutab helilainete levikut ning tugevust ja välgud on väga kauged, isegi kui nad on pea kohal (pilved asuvad väga kõrgel); teisel juhul vali pilv-maa välkude tõttu. Sademed on intensiivsed ja sageli rahega (sel juhul väga suureteraline).
Sooja vee kohal areneb selline konvektsioon tavaliselt suve lõpust kuni südatalveni (lahtise vee puhul). Täidetud peab olema kaks tingimust: vesi on palju soojem kui õhk ja õhumass on labiilne. Seda tuleb ette igal aastal. Selline äike on tavaline augustist oktoobrini ja peamiselt vee kohal või rannikul; maa kohal äike hajub. Rahet tuleb ainult juhul, kui ilm on külm (sel juhul on õhutemperatuur enamasti alla 10°). Suve korral areneb õhtul ja öösel, sügisel hommikul ja talvel päevasel ajal. Pilved moodustavad sageli väga ilusaid kujusid, eriti suve lõpus; sügisel ja talvel tuleb rahet, teralund, lumekruupe (näiteks 4. dets 2004) või lund (20. nov 2004). Mõnel aastal sajabki esimene lumi just selle konvektsioonitüübi ajal maha (2004).
/---/

Lumi 6.-7. aprill

Praegune ilm meenutab 2003. a. aprilli lumetormi, ka kuupäevad on peaaegu samad, kuid olukod on siiski palju leebem. Mõned pildid 6. aprilli õhtust ja 7. aprillist. Ülevaadet saab ka http://www.ilm.ee/index.php?510059

6. aprilli lumesaju algus




























Õhtul jätkus lumi.












7. aprill

Meteoroloogiapäeva kokkuvõte

23. märtsil tähistati EMHI uues majas (Mustamäe tee 33) maailma meteoroloogiapäeva ja ka 22. märtsi veepäeva erialase konverentsiga. Vaatamata muude kohustuste kiuste õnnestus mul ikkagi seal ära käia ning 24. märtsil kirjutasin kokkuvõtte, mis pandi alles 4. aprillil Horisondi-veebi üles: http://horisont.ee/node/1843. Fotosid sinna kahjuks ei pandud, kuid need saab mingil hetkel kuhugi keskkonda ikkagi üles riputada.

Samuti alles nüüd õnnestus alustada reaalselt 2011. a. ilmastiku kokkuvõtte kirjutamist. Eks näis, millal see valmis saab.

6. aprillil võis küll hommikul näha tõusvat päikest, kuid seejärel läks ilm pilve ja sadas lörtsi. Kogu päev on uue külma ja lume ootuses.

5. aprill

5. aprillil on ilm läbi aastate vägagi erinev olnud. 2003. aastal algas lumetorm 4. aprillil ja kestis 6. aprillini, kusjuures sadas üle 20 cm lund. Seega oli siis 5. aprill tormine ja tuisune, külma küll vaid kuni 2 kraadi. 2005. aastal aga oli tormine lõunatuul, kuid päikeseline ja sooja kuni 18 kraadi. Õhtul oli näha Ac castellanuseid ja hiljem saabus külm front tugeva vihmasajuga. Seega tänane üsna selge, mõõduka tuule ja mõne soojakraadiga 5. aprilli ilm on täpselt kahe toodud näite keskel.

Õhtul hakkas pilvisus tihenema - see oli märgiks loodest saabuvast madalrõhulohust. Ilmselt toob see lund ja lörtsi.

Kuu keskmisest

Aprill on käes ja inimeste ootused sooja suhtes äärmiselt kõrged. Ikka tahetakse palju päikest, 20kraadist sooja, ka vihma, et see sulataks viimase lume ja puhastaks looduse või räpased tänavad. Kuid milline on "karm tegelikkus"?

2012. aastal on kevad kõvasti ees, võrreldes 2010. või 2011. aastaga. Möödunud aastal algas lume sulamine alles esimesel aprillil. 1. aprilli öösel 2011 oli külma 2-9 kraadi, kuid päeval kehtestasid läänetsüklonid edelavoolu ja ilm läks sulale. 1. aprilli öö 2012 oli sama külm, kuid sünoptiline situatsioon on teistsugune, sest Atlandi ookeanil on endiselt blokeeriv kõrgrõhkkond, mis suunab tsüklonid loodest kagusse. Need kannavad arktilist õhku jätkuvalt Eestini (850 hPa pinnal -10°C või madalam). Sellele vaatamata on praegune ööpäeva keskmine normikohane ja sarnane talvine ilm püsib nädala.

31. märtsil olid paljud inimesed (peamiselt Põhja-Eestis) vapustatud piltidest, mis tehti hommikul kuskil lõuna pool, näiteks Pärnumaal, sest seal oli hommikul 5-10 cm värsket lund sadanud. Sellist efekti on igal aastal, seda peetakse tavatuks, et nii hilisel ajal võiks veel lund sadada. Ometigi muutub lumesadu harulduseks siiski alles pärast 20. aprilli.

Märts oli 2012. aastal keskmisest (1971-2000 -0,2 kuni -2,4°C) kolm kraadi soojem (Tallinnas +0,6°C), mis on märkimiväärne erinevus. Aprillis võib selline erinevus tähendada näiteks seda, et öösel on üle 0°C ja päeval sooja 15°C. Viimane on aprillis esimeses pooles sama, mis juulis 30°C, seega 20°C aprillis on tohutu kõrvalekalle.

Hilistalvel ja varakevadel tekivad rünkpilved tavaliselt siis, kui õhumass on väga külm, kuid päike paistab. 1. aprillil on päikese kõrgus nurgakraadides maksimaalselt juba 36, seega soojendav efekt on üsna suur. Kui hommikul ei ole pilvi ja tuul pole tugev, siis tõuseb temperatuur vaatamata õhumassi jahedusele 0°C-ni või veidi kõrgemale. Samal ajal võib-olla 850 hPa pinnal temperatuur -10°C. See tähendab, et õhu vertikaalne transport on soodustatud ja vaatamata stabiilsele õhumassile ilmnevad ikkagi labiilsuse tunnused, nagu rünkpilvede tekkimine. Sama juhtus ka esimesel aprillil - päev algas selge ilmaga, kuid juba ennelõunal tekkisid rünkpilved, mõnest hakkas lumekruupe sadama. Järgnev foto illustreeribki seda.