pühapäev, 28. märts 2010

Külm ja soe võitlevad

Sügis ja kevad on põhiliselt see aeg, kui Eestis tuleb polaarfrondiga tegemist teha. Ka rohkem kui viimase nädala jooksul on polaarfront meist üle käinud - kord on kevadiselt soe, siis jälle talviselt külm. Lisaks tähendab polaarfrondi kohalolek veel seda, et jääme otse tsüklonite teele.
Polaarfront eraldab põhimõtteliselt polaarse õhumassi troopilisest või pidades silmas atmosfääri tsirkulatsiooni, siis see on polaarraku ja Ferreli raku eraldajaks. Samuti on polaarfront tropopausi katkestuskoht või kohaks, kus tropopausi kõrgus järsult muutub. Polaarfrondiga käivad tihti kaasas jugavoolud.
Põhimõtteliselt leiab jugavoolu üles, kui tõmmata läbi tsüklonite keskmete joon, frondid aga kujutavad siis polaarfronti, nagu alltoodid EMHI ilmakaartidel võime näha. Ilmakaartidid on 19.-21. märtsi kohta, madalrõhu keskmetest ja polaarfrondist põhja pool oli ilm üldjoontes talvine, lõuna pool aga kevadine. Eesti jäi kord ühele, kord teisele poole.


.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
Nagu öeldud, muutub polaarfrondi üleminekul tropopausi kõrgus. Tropopausi leiab diagrammidelt üles selle järgi, et temperatuur jääb kõrgusega enam-vähem samaks või hakkab tõusma. Teatavasti on standardatmosfääris troposfääri tunnuseks temperatuuri langus kõrguse suurenedes, tropopausi ja stratosfääri puhul aga temperatuuri vähene muutus ja tõusmine.
Esimene diagramm (võetud http://www.emhi.ee/index.php?ide=19,394,416,422&diagramm=1) on 13. märtsi kohta. Näeme, et tropopaus algab umbes 400 mb pinna kõrguselt (sellele vastab umbes 7 km), mis on tüüpiline talvine tropopausi kõrgus. 13. märtsil asus polaarfront Eestist tunduvalt lõuna pool. Hoopis teine olukord valitses 27. märtsil, kui Eestisse jõudis üsna suur soojalaine Kesk-Euroopast, polaarfront jäi Eestist põhja poole. Nagu diagrammilt näeme, asus tropopausi alumine osa palju kõrgemal, 250 mb pinnal, millele vastab umbes 10,2 km (kuna EMHI saidil on diagrammid tegelikult HIRLAMi prognoosid, siis ilmselt oli tropopaus veelgi kõrgemal, ligi 12 km kõrgusel, sest vt atmosfääri sondeeringut näiteks siit: http://weather.uwyo.edu/cgi-bin/sounding?region=europe&TYPE=GIF%3ASTUVE&YEAR=2010&MONTH=03&FROM=2700&TO=2712&STNM=02963). Niisiis mitme km vahe!
Diagramm 13. märtsi kohta.
Diagramm 27. märtsi kohta.





laupäev, 27. märts 2010

Külma frondi äike 27. märtsil!

Täna on Eestis rahet ja äikest seoses põhja poole liikuva külma frondiga. Peatselt pikemalt.
Äikest on kollastes kohtades!


Satpilt: http://saturn.unibe.ch/rsbern/noaa/dw/realtime/current/n1bcurr.jpg

Jah, peatselt jäigi vist peatseks. Juhtusin täna, 21.8.2012, uuesti seda postitust vaatama ja nägin, et unustasin lähemalt kirjutada.  Tegu oli ebapüsivuse joonel arenenud rünksajupilvedega, milles oli äikest ja sadas ka rahet või jääkruupe. Äikest oli mitmel pool Lõuna-Eestis kuni Pärnumaa ja Jõgevamaani välja. Ka üle Tartu läks äike, mis põhjustas korraliku hoovihma, samal ajal oli lumi veel maas.

reede, 26. märts 2010

Rünkpilved, väike tsüklon 16.3.

16. märts oli pärastlõunani selge, tekkisid rünkpilved. Õhtuks lähenes Loode-ja Lääne-Eestini Soome edelaosast väike tsüklon, mis kandis endas intensiivseid lumesadusid. Sisemaale see ei jõudnudki.
Satpildi animatsioonil oli selgesti näha tsükloni pöörlemine.

Kuni pärastlõunani oli rünkpilvedega.






Õhtuks tihenes pilvisus.





Tsüklon satpildil.
Allikas: http://www.sat24.com/homepage.aspx?html=zoom&xas=434&yas=67

Pilvepiiri alanemine 14. märtsi öösel

Pärast 13. märtsi suurt konvektiivset aktiivsust oli öö esialgu tuulevaikne, moodustus härmatis ja tekkima hakkas udu. Pärast keskööd näitasid radarid, et Edela-Soomest liigub Eesti poole intensiivse lumesajuga ala. See liikus väga kiirest ja pärast keskööd hakkasid taevast katma kiudpilved, mis tihenesid kiiresti. Huvitav oli vaadata linnavalguse toel, kuid pilvepiir on suure nurga all kaldu sajuala poole - sajualas ju pilvepiir kõige madalam, perifeerias kõige kõrgem. Järgnes väga tihe lumesadu, kuid see ei kestnud kaua ja lisandus vaid paar cm lund.
Enne sajuala moodustus härmatis ja uduvine.







Taevas kattus ülemiste pilvedega.








Need tihenesid kiiresti ja pilvepiir laskus kiiresti.








Pilvepiir. Vasakul jookseks see justkui maapinnani - seal sajab tihedat lund.







Järgnes tihe lumesadu.

Võimas hooglumi 14. märtsil

13. märtsil oli Tartus äikest sekundaarsel külmal frondil, ka 14. märtsil oli konvektsioonipilvi ja sealhulgas rünksajupilvi rohkesti liikvel. Hommikul oli Otepääl ja Põlvamaal savernas ka äikest.

Tallinnas sadas hooti laia lund:











.

.

.

Pärastlõunal liikus Tallinna kohale rünksajupilv, kust sadas tugevat hooglund, helbed olid väga suured, suurimad 3 cm läbimõõduga:








.

.

.

.

Pärast sadu võis päikest näha, kuid selle ette liikus huvitava kujuga pilv, mille servad särasid vikerkaarevärviliselt (irisatsioon):