Kolmapäev, 9. detsember 2020

50. nädala ilm (7.–13.12.2020)

Kommentaariumi viide

Satelliitpiltide all on lõik detsembri päikeselisusest.

Kuna blogi lugejad on muutunud rahutuks ja huvi ilmastiku vastu on ülisuur, ei saa vältimatut edasi lükata. Paraku on nädala esimene pool tüüpiliselt kõige kiirem ja hullumeelsem aeg, lisaks on alanud eksamiperiood, nii et ...

Kanal 2 on teinud intervjuu jaanipäeva ilmast. See läheb eetrisse 1. jaanuaril 2021 kell 19:00. Samuti tundis Retro FM huvi jõulude ilma vastu ja üldisemalt sellest, mis saab talvest edasi. Ja siis Maaleht ... Kel huvi, saavad sealt kätte kogu lugemismaterjali.
Eriti vapustav oli tähelepanutorm seoses valgusreostuse ja pesu kuivatamisega talvel vabas õhus, mille lihtsustatud versioon on saadaval vastavalt https://drive.google.com/file/d/1Cip2Fg33MHTE_YpNnnsfMoj9qA_RjgeX/view ja https://drive.google.com/file/d/1xx4jYeLCIQ0KZxiOO-JpUn0mFyhMXBiT/view

 

Maismaa kohal punakas ja veekogude kohal rohekas toon on paduselge (absoluutselt) pilvitu taevas. On näha, et kõrgrõhkkonna lääneservas on niiskusraja, mis määrab pilvisuse. 9.12. satelliitpildid Läänemere regioonis (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/eesti-kohal/).

50. nädal oli päikeseline ja rahulik; tegemist oli kagutava ilmaga. Sademeid oli minimaalselt, sest Venemaal valitsenud tugev antitsüklon kindlustas kuiva õhu ja mitmel päeval ka selge ilma, nii et vaatamata miinuskraadidele jäi maa valdavalt mustaks. Reedeks (11.12.) saabus kagutuulega sulailm, mis püsis järgmise keskpäevani, kui kagust saabusid miinuskraadid.
Tõenäoliselt on detsembri päikesenorm täis: eelmise detsembri kokkuvõttest loeme: /---/"Eesti keskmisena oli päikesepaistet 16 tundi, mis on 78% normist (paljuaastane keskmine 21 tundi)." Seega võib arvata, et aasta lõpuni päikest eriti ei näe. 2015. a detsember oli uskumatult päikeseline: "Eesti keskmisena oli päikesepaistet 39 tundi, mis on 184% normist (paljuaastane keskmine 21 tundi)."
Vanade kliimanormidega võrreldes on detsember läinud keskmiselt 1 tunni võrra päikeselisemaks, sest 2014. a detsembri kohta on seal kirjas: "Eesti keskmisena oli päikesepaistet 20 tundi (paljuaastane keskmine 20 tundi)."

Detsembri esimeses pooles valitsevat üliintensiivset ja ulatuslikku kõrgrõhkkonda (õhurõhk keskmes kuni 1050 hPa) ei osanud veel kuu aega tagasi keegi ette näha. Nt kirjutas M .Kaasik 4. nov nii: "Kesk-Euroopas püsib kõrgrõhuala. Madalrõhkkonnad liiguvad Põhja-Atlandilt üle Skandinaavia Venemaale. Baltimaadel vahelduvad madalrõhulohud ja kõrgrõhuharjad toovad meile pehmet, kuid mitte pidevalt sula ilma ja mõõdukalt sademeid. Ida-Eestis kujuneb tasapisi lumikate, lääne pool veel mitte." Kuid läks teisiti ja nüüd on tal uues prognoosis Siberi kõrgrõhhkonna ulatumist Läänemereni mainitud, kuid see tähendab lõunavoolu ja seega mitte kuigi külma ilma (kuni –10 °C öösiti). Selle kõrgrõhkkonna mõju on näha ka NOAA kuuprognoosis: kõrvalekalle klimaatilisest normist https://origin.cpc.ncep.noaa.gov/products/people/wwang/cfsv2fcst/imagesInd3/euT2mMonInd1.gif.

Ilmateenistuse prognoos AK uudistesaate raames ööl vastu 9.12.2020 kohta (ilmateadet vt täispikkuses https://www.err.ee/1201969/kulm-ilm-jatkub).

See kõrgrõhkkond on nõrgenemas ja liikumas kaugemale itta Venemaa keskoblastite ja Kashastani kohale, kuid selle lääneserv jääb siiski Venemaa lääneosa kohale. Seetõttu püsib lõunavool, kuid niiskust tuleb lisaks: ilm läheb pilvisemaks (kuni reedeni ehk 10.12. on suhteliselt selge, v.a saartel), reedest alates on sombune ehk niiskus ja nullilähedane õhutemperatuur soosib libedust, jäite-kiilasjää teket.
Pärast kuu keskpaika paistab, et Siberi kõrgrõhkkonnal ei ole Läänemere äärde enam asja, nii et mõjule pääseb niiskem ja soojem ilm. Arvatavasti saab sisemaal ja kõrgustikel maa valgeks, sest rekordsooja ilma ka detsembri teises pooles ette näha pole (erinevalt novembrist) ja seal on maa vast kauem kui päevaks valge. Saartel ja läänerannikul on lumikatte püsimajäämine siiski ebatõenäoline.
Valgete jõulude tõenäosust võib hinnata saarte läänerannikul 10–15%, Eesti lääneosas ~25%, sisemaal ligi 40% ja sisemaa kõrgustikel ~55%. Kuid need on siiski üsna suure määramatusega arvud (hinnangud) – näiteks muidu üldise sulailma taustal võib sattuda mõni suur lumesadu või ajutine ilma külmenemine just jõuludele, millega peab arvestama.
Kokkuvõtlikult on detsembri teine pool pigem sagedaste sulailmadega kui püsivalt miinuskraadidega, ja püsiva lumikatte lootus on eeskätt sisemaa kõrgustel ja sedagi pärast 20.12. Jõulude paiku pakuks, et õhutemperatuur on –3...2 °C, kui ilm selgem, võib ka –7 °C olla, seega pehme talveilm või kerge sula. Sademete tõenäosus (loodetavasti lumi, saartel siiski tõenäoliselt vihm) on üle 50%.
Jaanuaris paistab, et ülekaalus on tugev läänevool, sagedased on tormid ja vihmasajud, kuid mitte nii äärmuslikult kui läinud talvel. Siberi kõrgrõhkkonna taastumist uued andmed ette ei näe, vt nt NOAA https://origin.cpc.ncep.noaa.gov/products/people/wwang/cfsv2fcst/imagesInd3/euT2mMonInd2.gif, samas kõrgrõhkkondade käitumist on raskem prognoosida – nad võivad ootamatult kuhugi suunas laieneda, või laguneda või jääda nädalateks ühe koha peale püsima, suunates madalrõhkkondi mööda äärealu liikuma. Näide: 2011. a hilissügis oli aastavahetuseni soe, ajuti kuni 10 °C, ja tormine. Kuid pärast aastavahetust laienes Siberi kõrgrõhkkond ootamatult Atlandi ookeanini, muutes sulailma pakaseliseks ja esialgne sooja talve prognoos lendas vastu taevast. Seda ei osanud keegi isegi veel detsembris ette näha. Seega kuigi prognoos on sarnaselt mulluse talvega väga soe ja niiske, juhtub eeskätt kõrgrõhkkonna käitumisega seoses ootamatusi. Seega elame-näeme!

44 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Vb loll küsimus, aga kuidas saab nii olla, et meil nüüd pidevalt kagutuul olnud ja ilm külm, aga reedel ja laupäeval sama tuulesuunaga sulale läheb?

Anonüümne ütles ...

Tundub, et sooja tulekut keritaksegi juba edasi

Anonüümne ütles ...

See laupäevane sula on mandril selline +0,5 kraadi, ehk et maapind plägaseks ei muutu. Ma seda kardangi kõige rohkem, et enne lund (reedene sadu tuleb tühine) jõuavad pigem suured vihmasajud kohale (see võib alles 10 päeva pärast juhtuda). Jääb kruusateedel sõitjatele palju vastupidavust soovida.

Mida kauem nüüd külmetab, seda enam rikub hilisem sulamine pinnast. Eriti selle kandevõime tähenduses.

Anonüümne ütles ...

Täna on lumetorm Monika 10. aastapäev! (Tervitused ka Monika Tamlale!)

Anonüümne ütles ...

Statistik siin.
Nagu ütlesin 30.nov ja 4.dets ütlen ka nüüd ,et NOAA jätkab jaanuari temperatuuri anomaalia väiksemaks kerimist. 31.detsembril on kaart juba jaanuari kohta kas valge või kergelt sinine.

Anonüümne ütles ...

No ma ütlen ausalt, mul üsna ükskõik, milline talveilm tuleb. Väga krõbedat pakast ei taha, kuna sellega pole tõesti enam harjunud... ja lumeuputust ka mitte, aga peaasi, et talv lühike tuleb ja märtsi keskpaigast alates püsivalt soojenema hakkab.
Eelmise talve juures oli see õudne, et oktoobri lõpust mai keskpaigani oli sama ilm. Praegu on see hea, et novembris oli veel päris soe ja on tunne et talv alles algas, kuigi kohe pool detsembrit läbi. Lootust on, et 2,5 kuu pärast saab selle aastaajaga ühele poole.

Anonüümne ütles ...

Mulle pigem istub see kõrgrõhkkond, mis-sest, et koos tuulekülmaga!

Päike üsna mõnus ja varsti hakkavad päevad ka pikemalt käima.

Anonüümne ütles ...

Nii, nüüd ongi käes see tõehetk, kui saab vähemalt GFSi viimase väljundiuuenduse järgi kuulutada, et mingit läänevoolu alates selle kuu keskpaigast ei tule.

Anonüümne ütles ...

Harjumaal peaks ka ametlikult -10 ära tulema, sest kagust lähenev pilveala on enne Harku jaama just hajuma hakanud.

Anonüümne ütles ...

Statistik siin:
Ma ütlen ,et mandri-Eestis on valgete jõulude tõenäosus sel aastal 100%
Saared jätan küsimärgiga.

Anonüümne ütles ...

Jätame viimase postituse meelde ja paneme postrile!

Anonüümne ütles ...

100% kindel on ainult see, et lund ei tule ka miinuskraadidega mitte.

Anonüümne ütles ...

Ehk et jõuludel tuleb parimal juhul viimastele päevadele omane ilm.

Anonüümne ütles ...

Keegi siin väitis, et 40 mm sademeid tuleb detsembrus täis, aga GFSi 00Z uuendus näitab 26. dets seisuga mandril vaid 3mm sadu. Seega jään oma kell 12.07 kommentaarile kindlaks.

Anonüümne ütles ...

Anonüümne ütles ...

10. detsember 2020 18:55

Kagueestlane ütles ...

GFS'i ja Euroopa mudeli viimased väljundid on ikka suurepärased. Rõõm näha, et soojamaraton jätkub täies hoos alates kuu keskpaigast.

Anonüümne ütles ...

Muudetakse tagasi selliseks uniseks nullkraadi ilmaks.

Anonüümne ütles ...

Ärge imestage, kui homne hilisõhtu ja laupäeva öö udused tulevad.
Siiski pole selle tõenäosus nii suur, et seda kindlalt siin välja ennustada.

Kagueestlane ütles ...

@10. detsember 2020 22:38

Null ka suurepärane võrreldes praegusega.

Anonüümne ütles ...

Kõige igavam sügis-talv üldse, mida mäletada. 4. nov äike vist jääbki selle sügise tipuks.

Et igavus peab jätkuma, pakun et homne ja esmaspäevane lumesadu jääb siin Tallinna kandis sisuliselt ära. (No 4 mm paksune lumikate ehk ikka hädisi tuleb ära)

Anonüümne ütles ...

Statistik siin.
Seda viimast Euroopa mudelit ärge vaadake. Homne on juba palju külmem. GFS seekord tõele lähemal. Sellist soojamaratoni lihtsalt ei saa tekkida kui mõlemad indeksid miinuses (NAO ja AO )

Anonüümne ütles ...

Kas keegi oskab öelda, kui palju selline lumeta külm võib kahjustada kevadel istutatud puid?

Anonüümne ütles ...

Statistik siin.
Praegu pole õunapuudel probleemi. Palju hullem on kevadine päike kui jätad oma noored puukesed nii nagu panid. Tüve alaosa tuleks millegagi katta - kasvõi fooliumiga kui muud pole.

Kagueestlane ütles ...

Ilmateenistuselt ka uudis rekordsooja aasta kohta: http://www.ilmateenistus.ee/2020/12/2020-aasta-keskmine-temperatuur-rekordikursil/

Õnneks näitab GFS ja Euroopa mudel ka täna soojamaratoni kindlat jätkumist.

Anonüümne ütles ...

Hetkel Gismeteol päris tore prognoos eelolevaks jõulunädalaks :D :D 21-22.12 tugev lume-lörtsi sadu ning peale seda arvestatav miinus jõuluajaks (-12). No võiks midagi sellist juhtuda küll, aga olgem realistid selle prognoosime kohapealt :S Igaljuhul pöidlad :D

Anonüümne ütles ...

Miinuskraadid võivad isegi tulla, aga lumi jääb küll tulemata.

Anonüümne ütles ...

Ilmateenistuse tänane prognoos kehtib pigem Lõuna-Soome kohta. Seal tõesti lumesadu kindel.

Anonüümne ütles ...

Arva, et sajuala kujuneb Soome lahe kohal ja liigub sealt samanimelisse riiki edasi. Esmaspäeval on sedasi, et Kagu-Eestis peaks 4 cm lund tulema, mujal vähem. Saartel võib ka omajagu sadada, aga soojema õhu tõttu pigem vihma. See sajuala liigub sealt mandrile, aga hajub enne Tallinna kanti.

Kagueestlane ütles ...

Mudeliväljundid lähevad iga päevaga aina paremaks. Praeguse seisuga näib 8-kraadine aasta keskmine isegi Tartu-Tõraveres reaalne, mis on ikka korralik hüpe eelmisest rekordist.

Kagueestlane ütles ...

Juba praegu saab öelda, et erakordselt külm talv nagu 2009/2010 või 2010/2011 on tänavu kindlalt välistatud, sest isegi ülikülma jaanuari ja veebruari korral tõmbaks soe detsember talve keskmise korralikult üles.

Anonüümne ütles ...

Keegi siin küsis külmakahjustuste kohta äsjaistutatud puude puhul, siis ma küsiks, kuidas üleüldse puude juurepallile selline külm mõjub?

Külmumine lõhub pinnase struktuuri (pärast ülessulamist muudab pudedaks) ja seetõttu peaks puude juurestik nõrgemalt pinnases püsima, mistõttu tormikahjud suurenevad.
Või ma eksin?

Anonüümne ütles ...

Tal sellised väiksed alles istutatud õunapuud (ütleme 2m kõrged) siin mingist tormimurrust küll rääkida on tobedus.

Anonüümne ütles ...

Arvatavasti 17:47 siiski mõtles üldiselt kõiki puid. Ehk ka suuri metsapuid.

Anonüümne ütles ...

Palju kuu keskmine dets miinuses on hetkel? Norm või normist jahedam?

Anonüümne ütles ...

@ 21:07

Jah, kõiki.
Muretsen natuke oma hoovi suuremate puude pärast, milledel mõned juured on vist täpselt maapinna all ja need oleks selle külmaga justkui nö "kerkinud", sest on näha selliseid "ussilaadseid" kõrgendikke puude all, mida enne polnud.

Võibolla oskab keegi täpsemalt midagi öelda. Hoov ise on selline pigem niiskemapoolne, kuna murus leidub ka sammalt.

Anonüümne ütles ...

Ja eriti tundub see külmunud maa kividega "mängivat." Sest pinnastees olvate mõndade suuremate kivide ümber on jäätunud pinnase ja kivi vahel ca sentimeetrised vahed. Neid samuti enne polnud.

Kahjuks see õudukas vist realiseerubki, mida ma oma kommentaaris varem ka pakkusin siin.
(Aeg 9. detsember 2020 20:20)

Kagueestlane ütles ...

@12. detsember 2020 21:20

Siit saab näha, kui palju on käesoleva detsembri keskmine: http://eestikliima.epizy.com/

Anonüümne ütles ...

Ja hästi on näha ka rekordkuivus. Kuu kohe poole peal ja vaid 1 mm sademeid seal.

Anonüümne ütles ...

Tänud, seda linki ma eile taga otsisingi, aga ei leidnud. Jüri peaks selle blogis kuskile kirja panema.

Anonüümne ütles ...

Keskmine temp päris hea Harkus, aga kas tõesti kolmapäevast läheb siis soojaks ja sajuseks?

Anonüümne ütles ...

Statistik siin. Soojemaks läheb aga mitte palju. Mandriosas jääb kõikuma sinna -1 ja +4 vahele. Ilmselt saab ka vahel maa valgeks ajutiselt.

Anonüümne ütles ...

Tundub tõesti uskumatu, et Tartu-Tõraveres vaid 1,6mm ja Harkus 0mm sademeid selle kuu jooksul. Samas pool kuud veel ees ning kui läänevool taastub ja soojaks läheb, siis tuleb ilmselt veel korralikult sadusid.

Praegu näib jah, et kolmapäeval tuleb selle kuu esimene korralik sajupäev.

Anonüümne ütles ...

Korraks taastub jah, aga pakun, et vahetult enne jõule tuleb uus sajuta jahedam periood.

Anonüümne ütles ...

@ 13. detsember 2020 11:12
Jah, 2-4 mm on suur sajupäev tõesti, arvestades, et mitmel pool pole sel kuul sadanud.