Kolmapäev, 2. detsember 2020

49. nädala ilm (30.11.–6.12.2020)

Kommentaariumi viide

Esialgu rahuliku ilmaga, kuid hiljem üha tugevneva tuulega nädal.
Reedel avaldatud nädalaprognoos https://ilm.ee/?518799. Selle juurde ilmus laupäeval (5.12.) kommentaar: "On sügis/hilissügis ning siis talv. Mingit eeltalve pole olemas." Tuttavaga arutades muidugi saab lause keeleliselt paremaks üsna lihtsasti: "On sügis / hilissügis ja siis talv./---/"  (kaldkriipsu ette ja taha tühik, ningitamisest arvamuslugu, mis aktuaalne tänapäevani https://epl.delfi.ee/kultuur/keelemote-seletamatu-kihk-mis-sunnib-uha-enam-ningitama?id=51177622).
Aga eeltalve küsimus. Sellest on pikemalt juttu http://ilmjainimesed.blogspot.com/2014/12/probleem-voi-husteeria-eeltalve-umber.html. Sealt võib osundada J. Jaagust: "/---/See jaotus on puhtalt subjektiivne ja igaüks võib kindlate kriteeriumide väljapakkumisega esitada alternatiivseid jaotusi. See on sarnane mistahes teadusliku klassifikatsiooniga, mis võib meeldida või mitte. See pole kellelegi kohustuslikuks kasutamiseks." ja veel kokkuvõtteks: ... selle kaheksa aastaaja kasutamine pole mingi kohustus, see on kokkuleppeline, suhteline, alati ja igal pool ei tööta jne. Kes nõustub, see kasutab, kes mitte, ei kasuta. Eriti need ülemineku-aastaajad on paljus kokkuleppelised, kusjuures mõnedes riikides nende eraldamisele suurt tähelepanu ei pöörata, kuid mõnes on neid veel rohkem. Kes on eeltalve (ja võib olla teistegi üleminekuaastaaegade) vastased, neid kindlasti kurvastab, et Eestis on nõustutud nende 8 klimaatilise aastaajaga  juba pool sajandit ja olulisi muudatusi selles osas vaevalt et tuleb. 
Klimaatilised 8 aastaaega on lühidalt ja lihtsustatult määratletud ja kirjeldatud http://aiandus.ee/art_loe.php?id=30 (varasem täpsem käsitus vkg-s ei ole veebis enam kättesaadav, aga trükis on olemas https://www.rahvaraamat.ee/p/eesti-kliima-minevikus-ja-t%C3%A4nap%C3%A4eval/48961/et?isbn=9789949323241). 

***

48. nädal lõppes ja 49. algas E-tüübiga (selgitusi vt allpool), mida iseloomustas Venemaalt lähtunud kõrgrõhuhari Skandinaavias ja Eestist lõuna poole jäänud madalrõhkkond (ilmselt lõunatsüklon). Seetõttu valitses idavool ja nii pilved kui sajualad liikusid idast läände (tavaliselt on vastupidi). See tõi ka õhukese lumekihi. Teisipäevaks asendus idavool lõunavooluga, tuues soojema ilma ja lume sulamise.
Kesknädalaks ilm selgines mitmel pool, tuul oli valdavalt nõrk ja kõrgrõhuhari tugevnes. See tõi õhutemperatuuri languse, nii et 2.12. hommikuks olid mitmel pool miinuskraadid, üksnes pilvisema taeva all püsis õhutemperatuur plusspoolel. Keskpäevaks selgines taevas ka loodeservas ja õhusoe langes alla 0 °C. Siiski muutus pilvisus päeva vältel oluliselt, nii et täiesti selge polnud taevas päeva ja õhtu jooksul kuskil. 
Prognoos nädala teiseks pooleks. Venemaal tugevneva kõrgrõhkkonna ja seda lääne poolt survestavate madalrõhkkondade mõjul lõunavool üha tugevneb, tuues vahemerelise õhumassi kaasa. Seetõttu lõõtsub päevade kaupa tugev kagutuul, kuid suuremat sadu ei tule. Kahjuks (?) on praegusel hilissügisesel ajal õhk ikkagi kõle (mandril õhk jahtub), olgugi et valitsevad plusskraadid ja õhk on pärit Vahe- ja Mustalt merelt. Elame-näeme!
Uus nädal algab selge ja külmeneva ilmaga:

Meteoblue prognoos Tallinnale

Põletavalt aktuaalseks teemaks on praegusel pimedal ajal muutunud valgusreostus. Nädala eest Maa Elus ilmunud artikkel tekitas elavat vastukaja ja tähelepanutormi. Seda teemat on Eestis vähe uuritud, aga midagi siiski https://leht.postimees.ee/7059822/marko-magi-uha-valgemad-ood-panevad-linnaloomad-ja-linnud-teistmoodi-kaituma, välismaalt https://besjournals.onlinelibrary.wiley.com/doi/full/10.1111/1365-2745.12551

Tsirkulatsioon ehk üldine õhuringlus on suurte ja suhteliselt püsivate õhuvoolude kogum, mille abil toimub õhumasside nii horisontaalne kui ka vertikaalne ümberpaiknemine maakeral. See muudab ilma ja ilmastiku muutlikuks.
Tsirkulatsioonide klassifikatsioone on juba ainuüksi Euroopa kohta rohkesti koostatud. Kuigi Eesti kohta on välja töötatud ka nn kodumaine tsirkulatsioonikäsitus (publikatsioonid Post, P.; Tuulik, J.; Truija, V. 2001–2003), eelistan kõige rohkem tsirkulatsioonide kolmest jaotust ehk Wangenheimi-Girsi klassifikatsiooni, mis on küll üsna üldine, samas sobib hästi Ida-Euroopa, sh Eesti kontekstis, selgitades ja aidates mõista siinset ilmastikku ja selle tagamaid. Selles käsituses on (Ida-) Euroopale iseloomulikud kolm tsirkulatsiooni makrotüüpi (vormi): vorm W – tsonaalne tsirkulatsioon, õhuvool läänest;  vorm E – poolmeridionaalne tsirkulatsioon, õhuvool idast, kagust ja lõunast;  vorm C – meridionaalne tsirkulatsioon, õhuvool põhjast. 

96 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Puuksurodi! ülipaukur.

Anonüümne ütles ...

Ei teagi nüüd mida kosta, kas praegune õhuvool teeb tänavust juulit tasa, või, on hoopis järgmise juuli arvelt.

Anonüümne ütles ...

Palju täna öösel külma tuleb ka? -3 juba

Anonüümne ütles ...

Statistik siin.
Detsembris toimuv teeb tagasi möödunut aga mis toimub jaanuarist - märtsini (k.a) mõjutab oluliselt eelseisvat suve.

Anonüümne ütles ...

@ 2. detsember 2020 19:11
Palju ei tule. Pilve läheb/läks.

Anonüümne ütles ...

Detsember teeb tagasi mida ja millega? Rekordiliselt sooja aastat -6 kraadiga öösel ja -2 kraadiga päeval? No küll on ikka "külm" detsember :O

Anonüümne ütles ...

Ei tuulesuunast oli jutt

Anonüümne ütles ...

Ürgrodi!

Anonüümne ütles ...

Rämelumepuuksurodi!

Kagueestlane ütles ...

NOAA prognoos eelolevaks talveks meenutab kangesti möödunud talve. GFS juba näitab kuu keskpaigaks läänevoolu taastumist, millele viitab ka NAO indeks. Oleks ikka tore küll, kui see soojamaraton jätkuks. Pole vaja seda lund ja külma.

Anonüümne ütles ...

18:55

Jah, sopas on niiii mõnus ja tore plätserdada. :-)

Kagueestlane ütles ...

@3. detsember 2020 19:15

Möödunud talvel oli praktiliselt kõikidel päevadel ööpäeva keskmine üle nulli, mis tähendab, et vahelduvast miinus- ja plusskraadisest temperatuurikõikumisest, mis teed ja pinnased ära rikuks, enamik ajast rääkida ei saanud, seega võiks täpselt samahästi öelda, et sügisel, kevadel või suvel on nii mõnus ja tore sopas plätserdada, kuna pole ju miinuskraade ja lund.

Teiseks, kui tulekski üks korralik talv lume ja külmaga, siis seda soppa ja rikutud teid oleks veel kordades rohkem kui möödunud talvel, kuna praeguses kliimas ei tule enam kõne alla see, et terve talve jooksul pole mitte kordagi perioodi, mil ühtegi sula vahele ei tuleks.

Ja isegi kui saaks ilma suladeta terve talv läbi, siis kevadel, kui läheb soojaks ning pinnas hakkab üles sulema, tuleb nii ehk naa selle sopa, lörtsi ja rikutud teedega arvestada, samas kui möödunud talve järel sellega probleemi polnud.

Seda nimekirja, kui palju on sooja talve korral eeliseid külma ja lumise ees võibki lugema jääda.

Anonüümne ütles ...

Jah aga kui tahad näha mingit sellist suve nagu näiteks 2010 või ka 1999 siis ikka looda pigem külma ja lund talveks.

Anonüümne ütles ...

@ 3. detsember 2020 20:26
Möödunud talvel oli 6 kuud seda sopajama. Korraliku talve puhul oleks ainult paar nädalat.

Minu jaoks on suur eelis külma ja lumise talve puhul see, et valgust on rohkem. Seda eelistust ei väära miski, isegi mitte suurem küttearve.

Anonüümne ütles ...

Kagueestlane 3. detsember 2020 20:42

"... seega võiks täpselt samahästi öelda, et sügisel, kevadel või suvel on nii mõnus ja tore sopas plätserdada, kuna pole ju miinuskraade ja lund."

Ei ole jah, aga päikese kuivatav mõju on suvel tohutu võrreldes praegusega.

Anonüümne ütles ...

See homne sadu piirdubki saartega ja mandri lääneservaga.
Tallinn-Virtsu joonel ja sellest idas-kagus on sadu tühine (sajuhulk 0,5 mm ja vähem; kerged hoogsajud) või isegi olematu (0,0 mm).

Kagueestlane ütles ...

@3. detsember 2020 20:42

Loodan hoopis, et tuleb möödunud talvega sama soe või veelgi soojem talv, millele järgneb 2010. a suvi.

@3. detsember 2020 21:07

Pole aimugi, kus soos elad, kui eelmine talv oli sopane. Siin Kagu-Eestis oli terve möödunud talv läbi metsad ja kõiksugu teed täpselt sama läbikäidavad nagu soojal poolaastal.

Lumise ja külma talve korral on seda soppa kordi rohkem, kuna toimub pidev teede soolatamine, millel tulemusel on kõik kohad seda lörtsi täis.

Lisaks tulevad külmade talvede korral vahele sulailmad, mis seda kõike võimendab ning lõpuks kui kevadel soojaks läheb, siis on kruusa- ja metsateedel täielik kaos. Möödunud talvel seda probleemi polnud, samuti polnud vaja teid lumest puhastada ning puudus libedus.

Jah, valguse pärast lumist talve oodata on küll põhjendatud.

@3. detsember 2020 21:13

Kui siin Kagu-Eestis suvine mussoon juba pihta hakkab, siis ei suuda seda päike ka enam kuivatada. Möödunud talve sademetesumma oli siin 151mm, möödunud suvel seevastu 262mm.

Anonüümne ütles ...

22:40.

Kui Kagu-Eesti siis tõesti. Siin Harjumaal on suvel vastupidine probleem, et millal ometi vihm selle tolmu jälle kinni lööks. Eriti halb oli ses osas 2018 suvi.

Anonüümne ütles ...

@ 3. detsember 2020 18:55
GFS-i 18z uuendus ei näita küll mingit läänevoolu. Kagukaarte õhuvool jätkub vähemalt 19. detsembrini. (Sellega prognoos lihtsalt lõppeb)

Nii oktoober kui november on silma paistnud sellega, et kusagil 16.-22. kuupäeval on suurte sadude periood, millede vahel on kuiv aeg. Tundub, et see vist jätkub. Ainult, et need suured sajud algavad seekord lumena, kuna on külmem aastaaeg, aga lõppevad ikka sulaga.

Kagueestlane ütles ...

@3. detsember 2020 23:30

Kagu-Eestis on 2018. a suvi paremuselt 2.kohal 2002. a järel, mis sademeid puudutab. Sellised suved peaksid iga-aastased olema.

@4. detsember 2020 01:25

Nüüd näitab GFS taas läänevoolu taastumist, mille suunas hakkab juba ka Euroopa mudeli väljundid minema. See oli juba ammu teada, et tuleb uus soe talv ja praegune seis ei jää kauaks püsima.

Anonüümne ütles ...

See jõuab veel 100x muutuda vahepeal

Anonüümne ütles ...

Muutub jah, 06z uuenduski veel otsest läänevoolu ei näita. Selline uimane lõunakaartevool.
Aga arvan, et viimastele päevadele omane ilm kuni jõuludeni võidab siiski. Ehk miinuskraadid ja mandril ka üsna kuiv.

Arvata on, et järgmine 18z GFSi uuendus näitab taas kaguste õhuvoolude püsimist.

Kagueestlane ütles ...

GFS'i viimase väljundi järgi läheb uuesti soojaks juba 10. detsembri paiku.

Anonüümne ütles ...

Korraks ehk jah, aga juba 16. kuupäevast miinused ja kaguvool taastub.

Anonüümne ütles ...

Statistik siin:
Nagu juba 30.nov ütlesin eelmise postituse NOAA jaanuari kaardi kohta ,et nii see ei lähe siis nüüd ongi hakatud sooja vähemaks kerima. Lisaks nüüd näitab CFS 10 jooksust 7 ,et jaanuaris tuleb SSW (vaata ka 1.nädal postitust 0 -6. jaanuar 2019). Seega aina tõenäolisemaks läheb valge aastavahetus ja veel talvisem jaanuar.

Anonüümne ütles ...

No üsna loogiline ju, et ei tule sama sooja talve, kui eelmine oli. Eriti arvestades veel seda, et see sügis pole ühtegi pikemat külmaperioodi olnud. (mingi 3-4 külmemat päeva oli oktoobri keskpaigas ja ka novembri lõpus, aga muud midagi) Eelmine aasta oli septmbri lõpus ja oktoobri alguses üsna pikalt jahe ja ka novembris olid mõned korralikumad öökülmad.

Mulle meeldiks, kui talv jätkuks nüüd umbes 2017/2018 või ka 2018/2019 stiilis. Väga suurt pakast ma ei soovi, aga peaasi et kevad ei jääks vinduma nagu see aasta. Nädal aega -25 kraadi kannataks ka ära kuumema suve nimel.

Anonüümne ütles ...

Nii, Euroopa mudel on nüüd (12z) ka kindlalt kaguvoolu lainel.

Anonüümne ütles ...

@ 4. detsember 2020 20:28

Jääb sutsu segaseks sinu viimane lause:
Kas valge aastavahetus seepärast, et kuiv selge ilm laseb Kuul särada?
Veel talvisem jaanuar - kas täpselt selline ilm nagu eile, aga -2 kraadi asemel nt -5..-10?

Anonüümne ütles ...

Statistik siin.
Samad sõnad. Oleks ka nõus seda külma ja lund taluma kui tasuks näiteks selline suvi nagu 2010 või 2011

Kagueestlane ütles ...

Ülikuuma suve jaoks ei ole vaja enam külma talve, samuti pole vaja ülikuuma suve jaoks nädal aega -25 kraadi. 2017/2018 talv oli normist selgelt soojem ning alla -25 kraadist külma oli terve talve jooksul vaid kahel päeval ning sedagi ainult üksikutes kohtades. Võtke Ilmateenistuse ööpäevaandmed ja kuukokkuvõte lahti ning veenduge ise.

Anonüümne ütles ...

Statistik siin:
Jah siis tegi külma veebruaris ning märtsis. Kuigi märts loetakse kevadkuuks siis see veel päästab. Nagu näiteks 2013 või 2006. Seega poleks paha kui ka eelolev märts normist külmem tuleks

Kagueestlane ütles ...

Aga see on ju peaaegu ideaalne, kui detsember ja jaanuar oleks sama soojad nagu möödunud talvel, samuti veebruari esimene pool ning alles veebruari lõpus ja märtsi alguses, mil päike käib sama kõrgelt nagu septembris ja soojendab juba tuntavalt, saabub 2018. a sarnaselt paariks nädalaks külm, mis toob ülikuuma suve.

Anonüümne ütles ...

Aetakse siin oma lootusi liiga kõrgeks. Juba kõigest 3 aastase vahega loodetakse samasuguse ilmamustri kordumisele. Võimalik, et 2021 ongi kogu talv selline lumetu, pilves, tuuline ja paari miinuskraadiga. Iseasi kas see suve pästaks.
Neid variante on lõpmatult palju.

Anonüümne ütles ...

Alates 2. detsembrist on Eestis keskmiselt kagutuul olnud. Enne kuu keskpaika tuulesuund peaaegu ei muutugi, jäädes endiselt sinna 90 ja 180 kraadi vahele pendeldama.

Oskab keegi kommenteerida, et ehk oleks selle realiseerumisel uus Eesti tuulesuuna püsivusrekord tulemas?
Minuteada polnud ka sel 2010 kuumal suvel tuulesuund nii püsiv, niisamuti ka 2018.

Kagueestlane ütles ...

@5. detsember 2020 11:51

Siinkohal ei pidanud silmas eelolevat talve, vaid uut normaalsust.

Anonüümne ütles ...

Tore näha, et see põud praegu kestab. Suve puhul tähendaks see 2018 juuli õuduka kordumist. Praegu on nii, et 5 päeva pole midagi sadanud, aga maapind pealt ikka täiesti niiske.

Anonüümne ütles ...

gismeteo ja accu näitavad peale järgmist nädalat jälle sooja

Anonüümne ütles ...

Loodusmärgid näitavad alles 20. detsembri paiku õhuvoolu suuna muutust sajusema ja soojema ilma poole.

Anonüümne ütles ...

Polaarpööris hakkab ka nõrgenema ja peaks külma saama

Anonüümne ütles ...

Äh, ma arvasin, et see juba on nõrgenenud. Miks muidu selline pidev kõrgrõhkkond Venemaal tekkida sai.

Anonüümne ütles ...

Nõrgenemises ongi süüdi pigem see kõrgrõhkkond?

Anonüümne ütles ...

Statistik siin:
Paistab ,et lisaks aastavahetusele saame ka ikkagi valged jõulud. Polaarpööris annab pooldumise märke kahe nädala päras. Üks kese hakkaks nagu moodustuma Siberi ja teine Gröönimaa kohale. Seega see talv tuleb varsti ja korralik !
Veidi kannatust veel !
Ja suvi 2021 tuleb super. Mäletan ,et 2010/11 talvel oli ka see pooldumine.

Anonüümne ütles ...

Mis see pooldumine täpselt tähendab?

Kas keegi viitsiks lahti seletada selle sündmuse?

Anonüümne ütles ...

Puuksurodi

Anonüümne ütles ...

Ülirämenunnukakapaukurrodinaator!

Anonüümne ütles ...

@ 5. detsember 2020 21:07
Ainult miinuskraadidest ei piisa valgeteks jõuludeks. Lisaks miinustele on ka sademeid vaja.

Anonüümne ütles ...

Nunnurodipaukur!

Anonüümne ütles ...

Nunnurodipaukus - kle, kasva suureks :)

Anonüümne ütles ...

blogi pidaja kasutab sõna rodi tihti. ülirämenunnupaugurodi

Anonüümne ütles ...

Blogi pidaja vaevalt siin räuskamas käib, bann peale sellele räuskajale!

Anonüümne ütles ...

To 5.dets. 21:22
Vaata vikipeediast "Berliini fenomen"

Kagueestlane ütles ...

Absoluutselt kõik prognoosid, mis üldse saadaval on, näitavad sooja talve, ka ECMWF äsja kuu alguses uuendatud pikk prognoos, seega pole loogine, et mitte kusagilt saabub korralik talv, mida keegi ette ei suuda näha.

See kõrgrõhkkond võib mõnda aega domineerida nagu juunis, mis tekitab mulje, et nii jääbki, kuid korralikku ehk külma talve pole siiski oodata. Normaalne talv võib tulla.

Kagueestlane ütles ...
SÜGISPAKKUMINE 2020 (täppimineku tõenäosus 90%)

Tartu-Tõravere sügiskuude(september, oktoober, november) keskmine jääb üle 4,5°C.

TALVEPAKKUMINE 2020/2021 (täppimineku tõenäosus 90%)

Tartu-Tõravere talvekuude(detsember, jaanuar, veebruar) keskmine jääb üle -5,5°C.

30. august 2020 17:00


Kui varasemalt kirjutasin, et pakkumise möödapanemisel lõpetan täielikult sügise, talve ja kevade pakkumiste tegemise, siis nüüd olen otsustanud, et panen pakkumiseameti täielikult maha ning ka enam suve kohta pakkumisi ei tee, kui eelolev talv tuleb Tartu-Tõraveres korralik ehk vähemalt -5,5 kraadi.

Seda seetõttu, et ma ei soovi omale "ükskord-täppi-teinekord-mööda" mainet. Edaspidi hakkab olema nii(juhul kui eeoleva talve täppi panen), et mistahes pakkumise möödapanemisel panen otsekohe pakkumiseameti maha ega tee neid enam kunagi mitte ühegi aasta, aastaaja, kuu, nädala ega päeva kohta.

Ning juhul, kui ma pole pakkumise täppiminekus vähemalt 90% kindel, siis jätan need lihtsalt tegemata, kuid ma ei kavatse enam mitte ühtainsat korda ka eksida. 99.9% täppimineku tõenäosusega suvepakkumine läks mul täppi, 90% sügispakkumine ka ja kui see talv mööda läheb, siis jääb see mu viimaseks pakkumiseks.

Kagueestlane ütles ...

Ahjaa, üks pakkumine on ju veel, mille 23. oktoober 2020 23:29 tegin:

Ma lähen lausa nii enesekindlaks Harku uue rekordsooja aasta realiseerumises tänavu, et kui seda ei juhtu, siis luban, et lõpetan pakkumiste tegemise sügise, talve ja kevade kohta!

Kui ka see pakkumine peaks mööda minema, siis panen pakkumiseameti täielikult maha nagu eelnevas kommentaaris kirjutasin.

Anonüümne ütles ...

Millal lund tuleb, kui nii kõva ennustaja oled? Muidu suht mõttetu külmalaine homsest tulekul ma vaatan.

Kagueestlane ütles ...

Ei pea ennast kõvaks ennustajaks ega teistest paremaks või täpsemaks, kuid mul on omad standardid, mis pakkumiste tegemist puudutab.

Nagu ühes eelnevas kommentaaris mainisin, siis ei tee selliseid pakkumisi, mille täppiminekus pole vähemalt 90% kindel.

Sademeid, eriti pika aja kohta, on võimatu täpselt ette prognoosida, mistõttu ei lisa neid reeglina ka aastaaegade pakkumistesse.

Anonüümne ütles ...

Suvel tähendaks see kagust lähenev selge ala kindlasti +30 ja kõrgemat temperatuuri, sest see kõrgrõhkkond on juba nii pikalt seal olnud, mistõttu suvel oleks selles õhumass ammu juba kuumaks köetud.
Aa, ja ega äikesevihmadki oleksid ilmselt sagedased, sest selle õhumassi piir jääb kusagile saarte läänerannikule.

Anonüümne ütles ...

musupaugurodijavascript:void(0)

hoolivuserodi

Anonüümne ütles ...

Kas see tuulenäru millalgi puhkusele läheb ka vä? Jube tüütu. Ega pole tore -5 kraadiga mingit tuult näkku saada.

Anonüümne ütles ...

5 päeva on sama tuult veel. Siis ehk hakkab midagi muutuma.

Kagueestlane ütles ...

Nii GFS kui Euroopa mudel on nüüdseks ühel meelel kuu keskpaiku taastuvas läänevoolus.

Anonüümne ütles ...

Liiga vara hõiskad. Ära imesta, kui sama äkki kaguvool taastatakse.

Anonüümne ütles ...

Äkki hoopis põhjavool? GFS 18Z näitab suure lumise talve saabumist alates 20ndast. See küll muudetakse ära, aga vahva vaadata ikkagi.

Anonüümne ütles ...

Mis selle polaarpöörisega oligi ?

Anonüümne ütles ...

Pupu on sellega - külm talv tulemas

Anonüümne ütles ...

Statistik siin. Külma talve vast ei tule aga selline kus lumi kauem maas püsib küll(ka siis lööb ilmselt sulapäevi vahele)
Teekski siin talveprognoosi
Detsember kuivapoolne ja kuu keskmine Harkus tuleb nii -1 (pluss/miinus 0,8 kraadi)
Jaanuar sajab norm. ja kuu keskmine tuleb nii -4 (pluss/miinus 1 kraad)
Veebruar sajab rohkem ja kuu keskmine tuleb nii -1 (pluss/miinus 1 kraad)
Seega kuu keskmiste järgi ootan sarnast talve 2018/19 olnud talvele aga muus on erinev.
Ka Tartu maratoniga on nii ,et mida varem pidada seda parem.(jaanuari lõppu näiteks lükata)

Anonüümne ütles ...

Jah, tol talvel oli siin Harjumaal 30 cm lund. Minu arvates on Tartu maraton kõige kindlam pidada 24. jaanuaril, sest see kuupäev on kõige tõenäolisemalt lumine olnud.

Anonüümne ütles ...

Praegu veel kõik portaalid kahevahel, et kas jääb külmaks või läheb tagasi soojaks

Anonüümne ütles ...

kahtlevuse rodi ja puuksuilmatuulerodi rämepaukur ürgilm!

Anonüümne ütles ...

@ 6. detsember 2020 22:36

Oh õudust. Loodetavasti ikka paari päevaga.

Kagueestlane ütles ...

Kuna Tallinn-Harku ja Tartu-Tõravere kliima on saarte omast suurel määral erinev, siis sai EestiKliima lehele lisatud ka Vilsandi jaam, mille aegrida algab 1920. aastast.

Kui Vilsandi pole lehel veel nähtav, siis vajutada Ctrl+F5.

Anonüümne ütles ...

Homme hommikul kella 8 ja 9 vahel on Harjumaal Tallinna lähedal ilm raudselt pilves, sest oleks vaja just sel ajavahemikul selget hetke.

Anonüümne ütles ...

See -8 Ilmateenistuse poolt on ülepakutud. Tugeva tuule tõttu pean alampiiriks pigem -6 kraadi.

Anonüümne ütles ...

Aga mis saab edasi? Julgeb keegi väita, et nii jääbki?

Anonüümne ütles ...

Ei jää. Juba neljapäevast hakkab taas pilve kiskuma.

Anonüümne ütles ...

Päris krõbe täna isegi - 7

Anonüümne ütles ...

Eilne kl.19:14
No vedas sul. Ei olnud pilves.

Anonüümne ütles ...

Eilne 21:00
Ilmateenistusel oli lähemale. Sinu -6 löödi lõhki

Anonüümne ütles ...

Ilm on ilus, aga see faking tuul rikub selle nautimise täiesti ära. :(

Anonüümne ütles ...

Vanasti seostus talvise karge päikesega ikka tuulevaikus ja talvekülmad saabusid idast, kirdest ja põhjast ning lund oli palju. See mis praegu õues on, pole minu jaoks talv, vaid normist külmem kevadpäev.

Anonüümne ütles ...

Kui ööpäeva pikkus välja jätta, on jah pigem selline märtsi alguse-keskpaiga tunne.

Ja tuul on tõesti nõme. Üldse on see aasta selline tunne, et päikesepaisteline ilm saabub ainult koos tugeva tuulega. Juunis oli vist mõni tuulevaikne selge päev ka, aga muidu on alati tugev lõuna-kagu-kirde tuul.

Anonüümne ütles ...

8. detsember 2020 12:34

Just täpselt minu mõte. Suvel (juunis), mil niigi palav ja päike lõõskas, polnud jahutavat tuult ollagi. Ja nüüd krõbeda külmaga nagu lõikaks sõrmed käest.

Anonüümne ütles ...

Reedeseid lumelootusi pole mõtet kõrgeks ajada. Tuleb suht sama kogus mis 30. november. Ehk et heal juhul 2-3 cm. Nagu sel päeval, peaks ka nüüd reedel enim just Kagu-Eestis tulema. Saared peavad endiselt palja maaga leppima. Tallinna piires on üle 2 cm lund palju loota.

Anonüümne ütles ...

Kanada mudel (GEM) näitab -15 kraadi 17. dets. õhtuks:
https://www.wetterzentrale.de/maps/GEMOPSC12_222_5.png

Keegi siin pakkus kuu keskpaigast läänevoolu taastumist, kuid see tuleb üürike ja väga uimane. Üle 10 m/s tuulepuhanguid tuleb ainult merel ja suurjärvedel.
Aeglase õhuvoolu tõttu jääb mandril soe siiski 5 kraadist madalamaks ja Kagu-Eestis ilmselt palju üle 0 kraadi ei soojenegi. Kõikvõimalikes faasides sademeid tuleb ka ülejäänud kuu lõikes tühiselt, mistõttu detsember peaks uue kuivuse rekordi tooma. Üle 20 mm sademeid ei tundu tõenäoline. Kindlasti on kohti, kus ka 15 mm ületamine on küsitav.
(Dets. sajunorm 53 mm)

Anonüümne ütles ...

Statistik siin.
Tahad näha ,et nii kuiv detsember ka ei tule. Ikka 40mm paljudes kohtades tuleb ära.

Kagueestlane ütles ...

Olgu soe või külm, aga peaasi, et kuiv. Praegune suurepärane põuane ilm võiks minu pärast kevadeni kesta.

Anonüümne ütles ...

No tulev nädalavahetus võib juba kostitada 5-10mm sademetega. Ei imesta, kui kusagil tuleb lund, kusagil lörtsi ja kusagil jäidet või vihma.

Proff on rääkinud!

Anonüümne ütles ...

@ 8. detsember 2020 19:17
Tahad näha et ei tule!

Rõhualad on liiga loiud, et detsi viimane dekaad sul 40 mm täis teeks.
Tänase seisuga pole detsembris veel kusagil üle 2 mm sademeid tulnud, kuigi esimene dekaad kohe läbi.

Anonüümne ütles ...

@ 8. detsember 2020 19:27

Pole siin suurepärsat midagi. Eriti tore on see, kui nüüd sellele külmunud maale paduvihm tuleb. :D

Anonüümne ütles ...

@ 8. detsember 2020 21:03
Ei. Pigem selline 1-2 mm.

Ahjaa, profist profim on rääkinud!

Anonüümne ütles ...

Tahate näha, et enne läheb juba tagasi soojaks, kui lund tuleb. Lõppkokkuvõttes pole sellest külmast mingit tolku ja lumi tuleb ikkagi ülessulava vesise maa peale. Pigem siiski läheb nii nagu 8. dets 21:43 kommentaaris öeldud.

Aga kõige tähtsam oleks selle külma tuule vaibumine!

Anonüümne ütles ...

Väga soojaks ei saa enam minna, sest see tugev jäine tuul peaks merd tublisti jahutama. FB-s juba jagatakse pilte, kus meri isegi hakkab vaikselt jäätuma ja see omakorda tähendab, et on toimunud merevee märgatav jahtumine. Aga mere poolt just ju need sooja õhu pahvakad tulevadki meile.
Seetõttu see +5 kraadi jääb teil ära seekord.

Anonüümne ütles ...

-8 käes

Anonüümne ütles ...

Harjumaap suht huvitavad pilvevormid.

Anonüümne ütles ...

Rämedalt külm on tõesti aga eks see ole sellest ,et oleme harjunud juba talvel sellise 0 kuni +8 ilmaga

Anonüümne ütles ...

Õnneks ometi pole seda vastikut tuult enam. Vähemalt siin Harjumaal.

Anonüümne ütles ...

Tundub et tuleb -10 kraadi ära, sest juba praegu ligi -7 siin Rae vallas.