Garrilt: Armsaid halle jõule ja imeliste värvidega uut aastat!
Lovely Grey Christmas and Wonderful Colors for the New Year!
Foto: Härmatis hommikuse päikesetõusu ajal auto katusel. 2.aprill 2019.
Osalised teated: Gert sai vasakule käele sõrmeluu murru, eelmisel nädalal jääl kukkudes, seega on nüüd mul töö tegemine osaliselt raskendatud ja teen seda blogi ühe käega. Teine autor Jüri saadeti seoses Ülikooliga välismaale lähetusele ja seega puudub tal aeg ja võimalus mind asendada.
16.12.2019 Esmaspäev
Õhutemperatuur on taaskord Eestis kerkinud üle 0 °C. Lund oli veel hommikuse seisuga kl 11.00 Ilmateenistuse andmetel Kesk-Eestis.
Nn täna jätkub meil ilm pilvisena ja aegajalt sajab kohati hoovihmu. Tuul võtab õhtul "hoogu maha". Õhutemperatuur on 1...6 °C.
17.12.19 Teisipäev
Öösel on pilves selginimistega ilm, kohati sajab vihma ja lörtsi, hommikuks sajuhood harvenevad. Tuul on edelast ja lõunast 5–10 m/s ja rannikul kohati puhanguid kuni 17 m/s. Õhutemperatuur on öösel 1...5 °C.
Päeval on samuti pilves selginemistega ilm ja tuulekiirus ega suund ei muutu päeva jooksul, ainult õhutemperatuur tõuseb 3...6 °C. Kohati võib esineda hoovihma.
18.12.19 Kolmapäev
Öösel on enamjaolt pilves ja kohati sajab vihma ja lörtsi. Tuul puhub lõunast 2–8 m/s (ehk praktiliselt olematu). Lääne pool Eestis võivad samas puhangud ulatuda 12–14 m/s. Öösel on õhutemperatuur 1...5 °C.
Päeval on peamiselt pilves ilm, kuid kohati võib esineda hoogvihmu. Päeval tuul tugevneb 8–15 m/s, puhanguti kuni 25 m/s (tugevaimaid puhanguid oodata saartel). Seega ilm muutub kolmapäeva päeval tormiseks mitmel pool üle Eesti, kaasaarvatud mandri aladel. Õhutemperatuur päeval tõuseb 3...9 °C. Õhtul võib temperatuur langema hakkata.
19.12.19 Neljapäev
Neljapäeva öösel on oodata pilves selginimistega ilma ja mitmel pool esineb hoovihma või hooglörtsi. Öösel ilm on endiselt väga tuuline, puhanguid on oodata endiselt saartel kuni 25m/s ja mandril maksimaalselt kuni 20m/s. Õine õhutemperatuur on 0...+3°C. Päeva jooksul tuul nõrgeneb. Päeval võib mitmel pool üle Eesti näha päikest ja pilvisust on oodata vähesel määral. Tuul muudab suuna läände jäädes vahemiku 3-9m/s, saartel puhanguti kuni 15m/s. Päeval on oodata õhutemperatuuri +1...+5°C. (Ilm on sügisele omapäraselt ilus ja päikeseline hetke prognoosi alusel.)
20.12.19. Reede
Kuna ilm muutub Neljapäeval selgeks, on oodata Reedel ka selletõttu öökülma. Ilm on pilves selginimistega, ja seega võib õhutemperatuur langeda öösel mandri Eestis kohati lausa kuni -3°C juurde. Öine õhutemperatuur jääb vahemiku -3...+3°C. Ka päeval on pilves selginimistega ilm üle Eesti. Tuul pöördub lõuna-kagu suunale ja seda on oodata 4-10m/s ja kohati kuni 15m/s. Päeval õhutemperatuur tõuseb 0...+4°C (üksikutes kohtades võib veel lõuna ajal olla õhutemperatuur alla 0°C).
21.12.19 Laupäev
Kagutuul püsib ka Laupäeval, mandril on puhangud 10m/s, rannikualadel kuni 14m/s. Õhutemperatuur öösel taaskord langeb kohati alla 0°C. Öösel on õhutemperatuur -2...+3°C. Päeval on oodata õhutemperatuuri tõusu, mis on kogu Eestis 0...+5°C. Ilm on pigem pilvine ja kohati esineb selginimesi, aga sadu enamjaolt kuskil oodata ei ole ja kui ka kuskilt miskit tuleb, siis seda on oodata vihmana.
22.12.19 Pühapäev
Madalrõhu ala "lööb" kõrgrõhuala Eesti kohalt ilmselt pühapäevaks "minema". Öösel hakkab mitmel pool üle Eesti vihma sadama ja päeva jooksul võib igal pool Eestis esineda sadu, aga ainult vihmana. Öösel on õhutemperatuur 0...+5°C. Päeval õhutemperatuur tõuseb +3...+6°C vahemiku. Tuulekiirus on sarnane laupäevasele.
Hetkel jääb püsima hilissügisele omane ilm ja talve veel ei tundu tulevat, ega võitu saavast meie imeilusast hilissügisesest. Eks tehke oma pakkumised 52.nädalaa ilma osas, mu sisetunne kahtlustab "musti ja sooje jõule". Eksnäis mida pühapäev või tuleva esmaspäev prognoosid näitavad.
Hetkeilm taeva poole vaadates Koplis. Ilusad pilved ja kohati esineb ka hoogvihmu ja hetkel on siin +4°C
97 kommentaari:
Kolmapäev siis ainus põnev ilm ja neljapäev ainus ilus ilm siis selle täiesti mõttetu ilma taustal.
Aga karta on, et kolmapäevase tsükloni puhul on ainult 2 võimalikku liikumistee varianti - läheb kas nii põhjapoolt, et Harjumaa jääb tormist ilma, või nii lõunapoolt, et Harjumaa ilma jääb.
Täispauku küll Harjumaa ei saa.
Aa ja 1 võimalus on veel - torm jääb üleüldse ära. 14. novembri juhtum on ikka veel meeles, kus päev enne tsüklonit arvutati see tormitsükloniks, aga midagi erilist ei tulnudki.
Paanikaosakond ütleb ,et rannikul tuleb kolmapäeval 30m/s ära.
Millisel rannikul - Liivi lahe või Soome lahe? Esimese puhul ma paanitsema ei pea, aga teise puhul juba küll.
Mõlemi lahe
https://www.yr.no/place/Estonia/L%C3%A4%C3%A4nemaa/Osmussaare_Tuletorn/hour_by_hour.html
Tuleb vist suur torm
Paanikaosakond siin. Hiiumaal isegi 35m/s võimalik !!
No nii õhtu peale see torm seal Osmussaarel küll ei jää. Pakun, et juba kell 14-15 on seal selle tipphetk, kella 16 ajal maksimum Tallinnas ja 17-18 ajal Narvas.
Terves eestis puud murduvad kolmapäeva 2 pooles seega kui ülehomme kuskile vaja autoga sõita käige homme ära.
Kas ma peaksin siin Kõpu poolsaarel mootorsae valmis panema? Mul on lehtpuude allee läänetuulele avatud.
Karta on
Niipalju veel (ehk lohutab) ,et Hiiumaal suurim tuul on pigem loode-põhja suunalt.
Kõpu poolsaarel detsembris veel puud lehes? Ilmselt on tegu siis palmialleega, sest need on tõepoolest ka talvel lehes! Palmide pärast küll muretseda ei tasuks, kuna need peaks ikka väga tugevaid rajusid taluma.
Edu palmide kasvatamisel!
Jutt jäi eelmisse nädalasse- kena -toon prooviks siia, ehk saab ka tulbad kohendatud
Aga kus ma kirjutasin, et need lehtes on? Saared, lepad ja kased murduvad kergemini kui männid.
Paistab, et tulemas on taas plusskraadise kuu keskmisega ning aegade üks soojemaid detsembreid. Loodetavasti praegune suurepäraselt soe ilm jätkub veel pikemat aega.
Talve enam tulla ei saa. Pööripäev on lähenemas ja päike hakkab kõrgemalt käima. Oli kuuldavasti professor Keevallik ka öelnud, et jaanuaris juba päike käib kõrgemalt ja pakasevõimalus väheneb. Kas seda artiklit saab keegi siia saata?
Pööripäev on lähenemas... Samas maa ja vesi jahtuvad veel tubli poolteist kuud ka pööripäevast ain aedasi. Loodame, et päris talvekuud jaanuar ja veebruar löövad korra majja.
Ilmateenistuse mudel küll mingit erilist tuult ei näita homseks. Narvas ehk veab puhanguid 28 m/s välja.
@ 17. detsember 2019 15:37
Loodame jah. Eriti seda et suvi 10 kraadi soojem oleks.
No nelja aasta rütmi järgi tulebki terve suvi sitt suusailm (vähemalt harjumaal) nagu oli 2000,2004,2008,2012,2016.
Mitmel korral on olnud kõige külmem talvekuu märts ja paugutand mis kole.
Mis see -"Pööripäev on lähenemas ja päike hakkab kõrgemalt käima."- siia puutub ?
Ja-jaa, just see pööripäeva päike on ise eriti kõrge !!
2012. suvi oli Harjumaal väga äikeseline.
Hommne torm on mandril ilmselt tugevaim Pärnu-Jõgeva joonest lõuna pool, sest tuul saab Liivi lahelt peale tuhiseda. Muu mandri suhtes jäävad saared ette.
Küsiks sellelt päikesefännilt ,et miks statistika järgi on viimase 100 aasta keskmiste järgi kõige külmem kuu veebruar ?
Nonoh, detsember tuleb soojem kui 2013 ja 2017 aprillid?
13.12.2013 öösel oli ka üleeestiline raju, siis sai öösel näha eri ilmakaartest el.liinide sähvatusi, justkui nagu öine äike oleks saabumas.
Kui homsed ennustused täide lähevad, tuleb Harjumaal üle 6 aasta taas tõeline torm.
Te narrid (nagu ütleks Toots) ei tea ligilähedaselti, mis on tõeline talv.
Ning seda ei teata ka, mis on tõeliselt külm suvi.
Ühelt poolt on nonsens, et ollakse juba harjunud, et talvekuudel on peaaegu ainus ilmapilt see, et Eesti on pidevalt mingi ulatusliku ja üha aktiveeruva madalrõhuala ida-, lõuna või kaguservas. Et ükskõik kui lõuna poolt tsüklon või osatsüklon ka ei tuleks, kerkib selle "nokk" (meenuta hakke, vareseid...) ikka eestist põhja poolt mööda. Kindluse mõttes on Lõuna-Euroopa kohal kõrgrõhuala...
Suvekuudel on sageli selline äärmus, kah varem tundmatu... üha aina ja aina liiguvad tsüklonid kagust loodesse, Eestisse jääb nende kauge ida-kirdeserv ja aina on kuum, kuum, kuum... Kindluse mõttes on Loode-Venemaa kohal kõrgrõhuala...
Ometigi pole õhumassid ja rõhkkonnad mitte kunagi paigal. Pole sugugi palju vaja, et kehtiksid muud ilmapildid, sh. selline: Eesti jääb (miks mitte) aina ja aina arktilise kõrgrõhuala lõunaossa, tsüklonid liiguvad Kesk- ja lõuna-Euroopas. Tuuled on põhjakaarest või idasuunalt. Suvisel ajal toob selline paigutus siiski sooja tuua, kui püsivad pms ida-kagutuuled (enam-vähem juba kirjeldatud pilt Loode-Venemaa kõrgrõhualast, talvel suure ulatuse tõttu sageli Siberi kõrgrõhualaks nimetatu). Samas, kui kõrgrõhuala kese on jonnakalt meist loode-lääne suunas, on valitsevad põhjakaare tuuled, ka suvel on siis jahe ilm, kuid päikesepaiste taustal siiski talutav, talvel aga on pakane ning rahvas ei kujuta vist ette, et nii võib äärmisel juhul -40 kraadi ja enamgi tulla. Et ei saa olla, jah? Vaadake kasvõi praegu ilmakaardil loodesse ja näete Gröönimaa kohal olevat väga külma kõrgrõhuala. Tihti on see nii pisike, et pole nagu kaartidel suurt märgatavgi, aga ometi on see pea alati olemas ja hoiab sealse ilma pakaselise. See pole vist "harjumuspärane" ettekujutus, aga selline kõrgrõhuala olla ka väga ulatuslik, võib ulatuda ka üle Eesti ning ainult külm, külm ja külm õhk on siis valitsemas ja see võib olla väga suurel maa-alal. Tsüklonitel jääb üle, kui neid üldse läheduses on, liikuda Venemaa kohale ja külmale põhjavoolule ainult kaasa aidata.
Suvised tsüklonid, kui need liiguvad Atlandilt itta: nende puhul on peamine "mure" see, et need Eestist liiga ligidalt ei möödu või otse üle ei lähe või suisa ligidale pidma ei jää. Pilves ja sajune ilm on suvepoolaastal peamised vilu ilma toojad. Reeglina on (või varem oli või saab olema...) sel juhul tuuled ka mere poolt ja see aitab jahedapoolsusele kaasa. Ka üle Läti-Leedu kiirelt itta liikuv tsüklon ei jõua reeglina lühiajalise kagu-ida tuulega ilma soojaks teha, ikka sajab vihma. Kõige külmem ilm tuleb "sukelduvate" tsüklonite tagalas, kui lisaks vihmale puhub külm loode-põhja-kirdetuul. Ootamatult õhtul selginev taevas võib siis tuua ka suvisel ajal külma öö (nii juhtuski nt 1992. aasta jaaniööl kartulivarte jm külmumine.) Jaheda olukorra toob (olenemata aastaajast, talvel on muidugi külmem kui suvel...) ka lõuna poolt Venemaale liikunud tsüklon oma lääneservaga. Tundub viimaste aegade taustal ehk imelik, kuid selline olukord võib tüütavalt pikalt püsima jääda. Ei ole külma ega kuuma fänn: ometi ei soovitaks eriti suvel sellist ilma kellelegi: kui ka vaatad et ometi on ilm ilus, kuigi jahe, lähed ilma vihmavarjuta kuhugi välja ning korraga oh üllatust; korraga kallab jube hoovihm jälle hoogsalt külma vett kaela...
Lisaks veel, et mõnikord on suviti põhjakaarest laskuv kiire jahenemine suureks kergenduseks eelnenevale kuumusele. Mäletate käesoleva aasta 28. juulit? Kuumus ulatus ligi 32-33 kraadini, järgmine päev oli kirdetuul ja saabunud arktiline õhumass paljudele supersündmus. Päike paistis ikka, kuid oli meeldiv jahedus, eriti varjus. Järgnevatel päevadel, kui ka pilvi tuli, oli ehk liiga jahe juba, kuid ega see eriti hull ka polnud. Pigem oli hull aastatagune suvi: no on ja on kuum ja ikka kuum, mine kuhu varju tahes.
Kuskil 1-kordses maamajas puude all kannatab kuuma suve muidugi palju paremini välja. Talvel pakasega pole suurt vahet: suuremate linnade kohal tekitab lauskütmine siiki nn "soojasaarekesed".
Siiski, suvel kuumaga on linnades siiski hullem. Päike ajab asfaldi kuumaks, lähestikku asuvate majade seinad samuti peegeldavad vastastikku palavust ning kokkuvõttes mine vaid keldrisse, ära unusta luuki sulgeda...
Lugesin veidi eestpoolt. Lisan juurde, et jaanuarikuu Päikesele võib sama vähe loota kui detsembri omale. Taeva pikalt selginedes temperatuur hoopis langeb ka päeval. Alles veebruaris on Päike juba rohkem tuntav, vahel võib esinda nn. märtsiilma päevaste suladega. Pikkade aastate keskmine annab aga just veebruarile aasta külmima kuu tiitli. Külmal on hoog sees... See muidugi ei välista lähiaastakümnetest tuntud laussooje veebruare nagu ka jaanuare, detsembreid.... Muidugi, selle teadmiseks, et peale talvist pööripäeva hakkab Päike tasapisi kõrgemalt käima, ei pea professor olema...
8 kraadi sooja praegu Tartus.
Öelda, et ei teata, milline on tõeliselt külm talv või suvi, lihtsalt selle põhjal, et praegu elavad siinsed inimesed tunduvalt soojema kliimaga Eestis kui see oli eelmise sajandi keskel või varem, pole küll midagiütlev.
Esiteks võib lugeja olla reisinud paika, kus on ka Eesti rekordkülmast talvest/suvest veel mitu korda külmemaid talvesid/suvesid. Teiseks ei jäänud 2009/2010 ja 2010/2011 talvede keskmised temperatuurid üldsegi mitte palju maha möödunud sajandi kõige pakaselistemast talvedest.
Kui aga "tõelise talve" all peeti silmas -40 kraadist temperatuuri, siis võib nõustuda, et ammu pole seda siinmail kogetud. Samuti pole hiljuti olnud ka suvesid, mis oleks jaheduselt võrreldavad sajanditaguste kõige külmematega.
Täiesti mõistetav on see, et olles sündinud ajal, mil valitsesid arktilised talved, tekib nostalgia, nähes siin nüüd Lääne- või Lõuna-Euroopale kohast kliimat, kus kasvavad palmid.
Käesoleva kümnendi algus näitas väga ilmekalt, mis on potentsiaalselt kõige äärmuslikumad stsenaariumid praeguses Eesti kliimas. Neil talvedel ei tulnud isegi -35 kraadi ära - las saab kõigepealt see mõõdetud, enne kui hakkame -40 kraadist rääkima. Viimastel aastatel ei pürgi talve miinimumid enam -30 kraadinigi.
Kas 2014. aasta juuni kordumine kogu suvekuude vältel tähendaks alles külmi suvesid, nagu sajand tagasi olid? Või on ka see liiga soe võrdlus?
Mäletan et 2014. aastal oli juunis sama soe kui täna.
@ 18. detsember 2019 12:37
Lähiajast oli -35 kraadine külm 2012 5. veebruari hommikul.
Tollel aastal oligi detsember viimati talvekuu.
Suve soojaks või külmaks arvestamine käib ikkagi ju terve suve keskmise põhjal ning kõikide suvekuude väitel nii madalat keskmist nagu 2014.a juunis poleks võimalik.
Jah, -35 või pisut alla selle oleks ehk reaalne, kuid -40 praeguses kliimas küll mitte. Seega, nii absoluutsed miinimumid kui ka maksimumid on suhteliselt tasakaalus.
2012 veebruaris tuli Jõgeval -35 ja samasse kanti tuli number ka kas 2001/02 või 2002/03 talvel
Lisan, et käesoleva kümnendi alguse all pidasin silmas 2010 ja 2011, sest need aastad olid terviklikult erakordsed, sh ka suved.
Tänase tormi maksimum-tuulekiirust ei saa kindlalt määrata, sest läänetormide tulipunktiks peetav Osmussaare ilmajaam on juba 5 päeva maas. Tuleb loota kas Pakrile või Dirhamile.
Vilsandi ja Sõrve väärtused ilmselt lüüakse Osmussaare jaama töökorras oleku puhul üle.
2009/2010 ja sellele järgnenud talv olid lihtsalt normaalsed talved, mitte rekordkülmad. 2003. aasta algul oli Jõgeval ühel ööl kuni 36 kraadi külma.
2010. ja 2011. aasta suved oli küll väga soojad. Noh, 2018 ei jäänud ka maha.
Nüüd tuleb veel oodata sama kuumasid suvesid nagu olid 2010, 2011 ja 2018, mis järgneks ka eriti soojale talvele, sest kõigile nimetatud suvedede eelnes korralikult pakast talvel, aga pole veel esinenud ülisooja talve, millele järgneks ülisoe suvi. Loodatavasti sünnib algaval kümnendil seegi, siis saab kliima soojenemise Eestis eriti edukaks lugeda.
2020 aasta seda ei too. Tuleb sarnane aasta 2008-le ja 2015-le. Ehk et suve ja talve keskmise temperatuuri vahe jämedalt 10 kraadi.
Ühtegi päeva- ega kuutemperatuuri rekurdit tulemas pole.
See oht on olemas aga ise ootaks enne jaanuari ja veebruari keskmised ära. Kui kuude keskmised vähemalt normilähedased on lootust soojale suvele aga kui jaanuar näiteks nullilähedane siis võib küll suve maha kanda.
Paigad, kus on rekordkülmad/kuumad talved/suved võrreldes Eestiga.... Loomulikult!
Ei viitsigi muud soovitada kui vaadake gloobust.
Kord on püütud talve suve järgi ennustada, et kuum suvi/külm talv, kord vastupidi. Sama lugu talvede ennustamisega suvede järgi. Paraku ei toimi ükski variant.
Ning kes ei usu -40 jne võimalikusesse, palun, ärgu uskugu. Piisab ilmapildist, mida juba kirjeldasin. Gröönimaa kõrgrõhuala võib ühendatuna Siberi omaga moodustada väga ulatusliku piirkonna kogu põhjapoolekera arktilistel laiustel ja ka mõnevõrra lõuna pool (Eestit hõlmates), kus valitsevad igal pool põhja-kirdetuuled. Viimati oli nii selline olukord mitte just ammu, 2013. aasta märtsi teises pooles. Oi kuidas meil vedas, et mitte kuu-paar varem. Samas võib see pilt veel käesoleva aastal korduda. Enne 3-4 päeva pole mõtet ennustada.
Sooja igavesti kestvatele uskujatele veel. 1999. aasta jaanuari lõpus liikus ida poolt Põhja-Skandinaavia kohale kõrgrõhuala, mis püstitas sealkandis külmarekordi: -50 kraadi. Polnud just ammu ja mitte just väga kaugel, eks ole?
2018. aasta veebruari lõpp oli külm, aga ei midagi erilist. Isegi -30 ei kukkunud. Talve algus oli väga soe. Ei saa seda talve tervikuna külmaks pidada. Viimane TALV oli 2012/2013, nagu siin mitu korda mainitud. Aastavahetuse ilm peaaegu rikkus sedagi talve.
Ikka see suur austus nädalapäevade vastu, pannes neile suured tähed esimeseks... Ning oh üllatust: detsembris pole vahet, kas on päev või öö, "öökülm" võib ikka tulla nii et arugi ei saa ehk kohe...
Nõus sellega, et talve järgi suve pole võimalik ennustada ja vastupidi, kuid samuti ei suuda mitte keegi ka ümber lükata fakti ja seost, et ülisoojale talvele ei järgne kunagi ülikuum suvi. Võtkem ette ligi 200 aasta pikkune Tallinna aegrida või Tartu 150-aastane ning veenduge ise.
Mis puudutab 2017/2018 talve, siis oli see tõepoolest keskmisest soojem, kuid ilmselt nõustuks igaüks sellega, et ülisoe see nüüd ka polnud. Veebruar oli siis ju 2.4 kraadi ja märts 2.2 kraadi normist madalam. Huviga kuulaks mõnda näidet, mil sarnaselt 2007/2008 või 1988/1989 ülisoojadele talvedele oleks järgnenud ülikuumad suved nagu 2010 või 2011. Need pole aegreas lihtsalt leitavad.
Taas ebareaalsest -40 kraadist. See, mis 1999. a oli võimalik, ei kehti enam praeguse aja kohta. Kliima on vahepeal tublisti soojenenud, rõhkkondade asetused muutunud, jääkate sulanud jne. See kõik avaldab oma mõju siinsele ilmastikule.
Vaadakem absoluutsete minimaalsete ja keskmiste temperatuuride trende. Väita, et -40 kraadi on Eestis praegu võimalik lihtsalt selle põhjal, kui muljetavaldavalt külmad kõrgrõhkkonnad näivad tuhandeid km loodes, põhjas, kirdes või idas, mis võivad järsku suuna otse Eesti peale võtta kavatsemata oma täit võimsust kaotada, pole just kuigi veenev.
Palju usutavamad on väited Eesti absoluutsest soojarekordist, mis võib iga hetk sündida, kuna praktiliselt igasuvised maksimaalsed temperatuurid on sellele väga lähedal. Seevastu pole olnud sel sajandil veel mitte ühtegi talve, mil oleks temperatuur ligilähedaseltki -40 kraadini langenud.
Nagu viimased aastad on näidanud, siis pole talve miinimumid enam -30 kraadinigi langenud ning parimal juhul saab -25 kraadi kuidagi ära mõõdetud.
Tartu-Tõravere käesoleva detsembri keskmine temperatuur on eilse(18.12) seisuga ~1,8 kraadi, mis viib selle soojuselt aegreas 3. kohale ja suure tõenäosusega see ka nii jääb, kuna kuu lõpp on soojaks prognoositud. See tähendab, et Tartu-Tõravere 152 aasta(1866-2018) pikkuse aegrea top 5 kõige soojemat detsembrit on kõik mõõdetud käesoleval sajandil. Esimene koht 2006. a 3,2 kraadi ; teine koht 2015. a 2,5 kraadi (samuti oli siis detsembri absoluutne soojarekord) ; kolmas koht hetkeseisuga tänavu, ~1,8 kraadi ; neljas koht 2013. a 1,7 kraadi ; viies koht 2011. a 1,6 kraadi.
Tule siit mingit kolmandat kohta. Peale pühi on ööpäeva keskmine pea iga päev kergelt miinuses ja hea kui kuu keskmiseks +1 saab.
Aastavahetuse ilm võiks tulla vihmane ja tuuline, siis ehk jääb seda õhku ja loodust saastavat ilutulestikku vähemaks.
Tuul küll siin ei päästaks. Raketid lendavad siis nii kuidas juhtub. Möödunud aastavahetuse Nurmiko põlengut veel mäletad ? Siis oli ka tuuline.
1992.aasta soojarekordiga suvele eelnes küll väga soe talv (ja mustad jõulud kohati).
... ning jaaniöö külm...
Keskiste temperatuuride järgi küll see 1992 millegi erilisega suvel silma ei paista.
Lisaks soojarekordile oli 1992 päris mitu päeva +30-ga või selle lähedal. Jahedad perioodid tõmbasid keskmise alla küll. Aga normaalne Eesti suvi, mida nagu ei oodanuks pärast sooja talve. Ja soe septembri algus, kus 1. sept oli Võrus 29,6 (sajandi soojeim septembriilm).
Täna on 22. detsember. 1985. aastal oli 20. detsembri õhtul nt Saaremaa keskpiirkonnas -11 kraadi, ilus poolkuu ja lumi maas, mitte küll paks. Järgmisel päeval, laupäeval, oli pilvine ja õhtupoole sadas vihma. Raadio jutt oli: "läheb VEIDI soojemaks". Kella 7-8 paiku aknast välja vaadates oli maa juba kaunis must, pühapäeva, 22. detsembri hommikul lõõtsus edelatuul ja talve ei kuskil. Alles reedel, 27. detsembril, keeras öösel tuule põhja ja tõi lume. Talv jäi lõpuks püsima.
Punasest tekstist jääb mulje, et siin on keegi neljaski selle blogi autor, peale Jüri, Kaivo ja Gerti.
Kuskilt ametlikult on kirjas, et 1. september 1992 oli 30 koma.
Vist oli Võru ja kui ei eksi siis see oli +30,3
Tundub et see reegel kehtibki, et kui mingi kuu on normist selgelt mööda, siis viimane nädal hakkab kuud normi kursile suunama.
November tundus tulevat ülisoe, aga viimane miinuses nädal tõmbas kuu keskmist alla. Nüüd detsembriga sama lugu - pärast jõule ähvardab nt pühapäev -5 kraadise ööpäeva keskmisega.
Aa, 2015. aasta detsember oli täpselt samamoodi rekordsoe, mil viimasel nädalal algas külmenemine ja viimasel hommikul oli Võrus juba -15 kraadi.
see "talveke" lõppe kiirelt peale 26. jaanuari 2016.
Jaanuar peaks tulema nullilähedase keskmisega (-0.x kraadi), -10 kraadini langeb temperatuur paaril-kolmel ööl.
Nagu varem olen öelnud siis Kuu analoogaastate järgi pigem -2 kanti kuu keskmine. Tartus ehk isegi -3. Seega jaanuari lõpus lumi püsivalt maas. Veebruar kas normis või normist sipa külmem.
See on küll meeldiv uudis! Kui selline ilm ka kevadeni kestaks ja järgneks veel kuum suvigi, siis oleks ikka väga suurepärane!
Kuu ei puutu asjasse, saage ometi aru!!!
Tundub et maalehe ilmatargad ja kuuuurijad on blogi üle võtmas.
Ega seapõrnad ka asjasse ei puutu. Miski ei puutu! Ilm muutub õnneks ennustamatult.
@ 23. detsember 2019 23:59
Oleks-oleks. Kui seda 4 aastast tsüklit ei oleks, siis oleks jah kuum suvi võimalik.
---------------
Nagu ma siin varemgi juba maininud, siis aasta 2020 tuleb igav ilma-aasta - kõige sarnasem 2008. ja 2015. aastale. Ehk et talve ja suve keskmise erinevus hea kui üle 10 kraadigi ulatub.
Täpsustaks, et mis puudutab talve ja suve vahelist seost, mida 19. detsember 2019 15:06 kommentaaris sai mainitud, siis kehtib see ikka keskmiste temperatuuride põhjal, kuna ametlikult määratakse aastaaeg soojaks või külmaks just viimase järgi.
Jah, täiesti reaalne on, et soojale talvele järgneb ülisoe suvi, ei vaidle absoluutselt vastu, vaid toon näitegi - 2018. a. Kindlasti on neid veelgi. Siiski on suur erinevus soojal ja ülisoojal. Ametlikult(keskmise temperatuuri põhjal) pole veel mitte kunagi, nii kaua kui on ilmavaatluseid tehtud, järgnenud ülisoojale talvele ülisoe suvi. See on fakt.
Samuti polnud ei 1992. a ja 2014. a suved ega neile eelnenud talved ametlikult ülisoojad. Jah, kuumarekordeid ja kuumalaineid esines küll, kuid keskmiste temperatuuride järgi ei paistnud need mitte millegi erilisega silma.
Mis puudutab kuumade suvede tsükleid(iga nelja aasta järel), siis ametlikult lõppesid need 2010. a. Kuumalainete osas võivad need tõepoolest veel edasi kesta.
2018 talv küll soe polnud. Veebruari teine pool ja märts olid siis tõeliselt talvised, tänu millele oli ka päikest küllaldaselt.
See 4-aastane tsükkel kehtib lisaks külmadele suvedele ka kuumade puhul. Aasta 2020 on külma suve aasta, 2022 kuuma suve aasta.
2024 on jälle külm suvi, siis 2026 taas kuum, jne.
Kõik paaritud aastaarvud on üleminekuaastad külmalt kuumale ja vastupidi.
Nagu 17:58 kommentaaris sai mainitud, siis ametlikult määratakse aastaaeg soojaks või külmaks keskmise temperatuuri järgi. 2018. a talvel oli tõepoolest veebruaris ja märtsis külma, kuid kokkuvõttes jäi talv ikkagi soojaks, mida kinnitab ka Ilmateenistus - http://www.ilmateenistus.ee/2018/03/normist-soojem-talv-rekordilahedaselt-kulma-veebruari-lopuga/
Ise olen märganud veel sellist asja just viimastel aastakümnetel ,et kui talv ongi soojapoolne aga kui kasvõi üks kuu on normist külmem siis see tihti "päästab suve". Eriti hea kui veel märts ka külm on. Nagu musternäide oli see 2017/18 talv ja märtsikuu. Ka 2006 mäletan ,et märts oli külm.
Loodetavasti jätkuvad ka ülejäänud talvekuud praeguses lõunamaa stiilis ilmaga. NAO indeksi ja Gismeteo prognooside põhjal nii pea suurt muutust ei pasta tulevat ning ka NOAA väljavaated eelolevaks talveks on väga positiivsed.
Need veel muutuvad. Kuu järgi elab veebruar veel sellise muutuse üle ,et vähe pole. (Üks tüüp saab jälle Kuu peale tigedaks :))
2020. aasta võiks tulla selline, et talv oleks nagu 2007/2008, kevad nagu 2007. a, suvi nagu 2010. a ning sügis nagu 2011. a - täiuslik ilma-aasta Eestis! See võib täiesti reaalseks saada algaval aastal, kuna 2007. a detsembri keskmine oli 0,8 kraadi Tõraveres ning käesolev detsember paistab sellest veel soojemgi tulevat ja praeguse seisuga paistab soojamaraton ka jaanuaris jätkuvat!
Unista edasi, seda ei juhtu. Talv tuleb soe, suvi külm. Teised aastaajad on normilähedased. Kõik.
Kui tahate teada täpsemalt, mis ilm tuleb järgmisel aastal, siis otsige välja andmed aastate 1010, 1111, 1212, ..., 1717, 1818 ja 1919 kohta, analüüsige ning saategi selgema pildi.
Ei ole ka teoreetiliselt võimalik vähemalt 50 aastat mitte. Sellise aasta keskmine oleks +8,5 kanti ja seda ei juhtu niipea. Senist tõusutrendi arvestades ehk kuskil 2060 juhtub see.
Aga risti vastupidi pole kah võimalik, et käredale talvele järgneb külm suvi?
On. Seda on küll olnud ,et kui talv väga käre on ka suvi vilets olnud. Eelmise sajandi näited näiteks: 1987 ,1985 ,1942 ja 1940 ,1929 ja 1970 ka peaaegu. Viimasel juhul juuni soe aga juuli ja august normist külmemad.
Kui keegi oleks siin blogis täpselt kümme aastat tagasi kommenteerinud, et 2010. a suvi tuleb nii kuum nagu see oli, või et käesoleval kümnendil kasvavad Eestis palmid, siis poleks seda ilmselt samamoodi võimalikuks arvatud. Niisamuti võib juhtuda, et järgmine aasta saab olema selline nagu 17:00 kommentaaris kirjeldatud.
Järgmisel aastal seda ei juhtu ikkagi. 2022 on pisutki võimalust.
@ 25. detsember 2019 01:58
Aga kõige kõigem jäi ikka nimetamata. Märts 2013.
See oli kõige erilisem talvekuu üldse sel kümnendil. Päikest polnud vist ainult kahel päeval näha. Umbes 20-30 cm kõva lund, mis kandis ka täismeest ja suusatamine üle põldude-heinamaade, saatjaks ere "Alpi" päike, oli elamus omaette.
01:58 kommenteerija. Aga 2013 suvega võib ju ka rahule jääda.
Kuu ei puutu asjasse. Kes seda pimesi ikka edasi usub, uskugu edasi.
2013. aasta märts oli vahva jah. Varasemalt oli nii nt 1984. aasta 3. dekaadi algul kuni 25-ni, kaasa arvatud. 25-ndal oli umbes -1 kuni -5 päeval, öösel alla -20.
Ennustajad ärgu pahandagu, kuid üle 5 päeva ennustada pole mõtet, juhtub sedagi, et "homne ilm" erineb ennustatust.
Teen 1 koopia enda varasemast kirjutisest siinsamas eespool seoses 2013. aasta märtsi meenutusega.
...........................................................
Ning kes ei usu -40 jne võimalikusesse, palun, ärgu uskugu. Piisab ilmapildist, mida juba kirjeldasin. Gröönimaa kõrgrõhuala võib ühendatuna Siberi omaga moodustada väga ulatusliku piirkonna kogu põhjapoolekera arktilistel laiustel ja ka mõnevõrra lõuna pool (Eestit hõlmates), kus valitsevad igal pool põhja-kirdetuuled. Viimati oli nii selline olukord mitte just ammu, 2013. aasta märtsi teises pooles. Oi kuidas meil vedas, et mitte kuu-paar varem. Samas võib see pilt veel käesoleva aastal korduda. Enne 3-4 päeva pole mõtet ennustada.
...........................................................................
1999. aasta polnud sugugi ammu. Mis siis peale seda nii väga soojaks on läinud, et -43 ja allapoole oleks võimatu? Ei, ma ei unista sellest, aga võimatu see küll EI OLE. Muidugi ei sooviks kuumast ahjust hoolimata jääs olevat seina imetleda...
Muuseas, aprilli miinimum on -23 kraadi. Sedagi on võimalik korrata ja "proovida" ülegi lüüa.
Inimene on muidugi uskuja tüüpi. Need ka, kes seda ise ei usu. Nt. praegugi: kui mitte keegi ei usuks Visa Hinge, siis seda igal jõuluajal ei näidataks. Omaette psühholoogilne uurimmisteema...
Blogi jõulupuhkusel?
Lehevaatamiste arv järsult langenud, kes võtaks blogi normaalselt üle?
Lehed... Rahva Hääl 1. augustil 1980. Esiplaanil sm Breznev ja vist keegi veel. Pealkiri: Sõbralik kohtumine.
Viimasel lehel, kus juttu ka ilmast, seisis umbes nii: "Eesti asub keskpunktiga Põhja-Skandinaavia kohal oleva kõrgrõhuala lõunaservas. Puhub idatuul ...m/s. Sooja on 24 kuni 29 kraadi. Kui lugesin seda ilmajuttu 1989. aasta augustis, imestasin, et kuidas see on võimalik. August (sh kuu algus) oli juhmi järjekindlusega mitu aastat vilet, pilves ja vihmane olnud.
Postita kommentaar