Kommentaariumi viide
Nädala lõpuga läks ilm mõõdukalt külmaks igal pool Mandri-Eestis. Vaatame, mis ilma oli oodata kajastatud nädalal. Hetkel (?) kell 12.00 / 24.00 valitsesid üle mandri miinuskraadid.
Taifuun Kammuri pilvetiputemperatuur ulatus ligi –110 °C-ni (kollakas ala keskel).
Figure 1. VIIRS infrared image of Typhoon Kammuri from the NOAA-20 satellite at 0420Z Saturday, November 30, 2019. Scott Bachmeier (CIMSS/SSEC/University of Wisconsin–Madison) manually added the yellow color just west of the center to denote the location of the coldest cloud tops, which had gone “off the scale” of the automatically generated color table. Image credit: Scott Bachmeier and SSEC RealEarth
Nädala lõpuga läks ilm mõõdukalt külmaks igal pool Mandri-Eestis. Vaatame, mis ilma oli oodata kajastatud nädalal. Hetkel (?) kell 12.00 / 24.00 valitsesid üle mandri miinuskraadid.
Figure 1. VIIRS infrared image of Typhoon Kammuri from the NOAA-20 satellite at 0420Z Saturday, November 30, 2019. Scott Bachmeier (CIMSS/SSEC/University of Wisconsin–Madison) manually added the yellow color just west of the center to denote the location of the coldest cloud tops, which had gone “off the scale” of the automatically generated color table. Image credit: Scott Bachmeier and SSEC RealEarth
[Taifuun Kammuri (Tisoy) 1.12. (kohaliku aja järgi) Vaiksel ookeanil, lähenemas Filipiinidele (https://www.ssd.noaa.gov/PS/TROP/floaters/29W/imagery/rgb-animated.gif), täpsem info http://bagong.pagasa.dost.gov.ph/tropical-cyclone/severe-weather-bulletin/2.]
25.11.2019 (esmaspäev)
Õhutemperatuur oli öösel kuni –9 °C, kuid päeva jooksul tõusis väga aeglaselt, ainult saartel püsis plusspoolel. Tuul puhus kagust 2–8 m/s. Ilm oli enamasti selge, kuid pilvisus tihenes hommikuks. Päeval oli päikest näha, kuid läbi pilvekihi, õhtuks läks ilm tihedalt pilve, aga püsis sajuta; miinuskraadid valitsesid Eestimaa mandri osas edasi ka kogu päeva. Tuule kiirus püsis vahemikus 2–8 m/s.
26.11. (teisipäev)
Pilvisus tihenes veel enam, kuid oli olulise sajuta ilm. Öösel oli õhutemperatuur 1...–4 °C. Päeva jooksul õhutemperatuur olulisi muutusi polnud, saartel jäi õhutemperatuur plusspoolele. Tuul oli 2–10 m/s.
NB! Hakkas sadama jäätunud ja jäätuvad vihma või uduvihma, esines allajahtunud udu. See tekitas teedel libedust (kiilasjää) ja arvukalt liiklusõnnetusi. See näitas, et õhutemperatuur oli 1000–2000 m kõrgusel tunduvalt üle 0 °C – tugev inversioon(ikiht).
Praegusel ajal on see üsna tüüpiline, sest maismaa jahtub tugevalt, aga selle kohale võib jääda soe õhukiht – õhk on halb soojusjuht; stabiilne kihistus, olles iseloomulik antitsüklonitele. Pikemalt nendest nähtustest https://ilm.ee/?45480
NB! Hakkas sadama jäätunud ja jäätuvad vihma või uduvihma, esines allajahtunud udu. See tekitas teedel libedust (kiilasjää) ja arvukalt liiklusõnnetusi. See näitas, et õhutemperatuur oli 1000–2000 m kõrgusel tunduvalt üle 0 °C – tugev inversioon(ikiht).
Praegusel ajal on see üsna tüüpiline, sest maismaa jahtub tugevalt, aga selle kohale võib jääda soe õhukiht – õhk on halb soojusjuht; stabiilne kihistus, olles iseloomulik antitsüklonitele. Pikemalt nendest nähtustest https://ilm.ee/?45480
27.11. (kolmapäev)
Pilves ja udune ilm, kohati esines sademeid nii vihma, jäävihma kui nõrga lumena. Öösel oli õhutemperatuur –3...2 °C, saartel ja rannikualadel jäi temperatuur plussi; kõige külmem oli idapoolsetes maakondades. Päeval oli õhutemperatuur on –1...4 °C.
28.11. (neljapäev)
Neljapäeva öösel õhutemperatuur tõusis igal pool üle Eesti taaskord üle 0 °C. Öösel oli sooja 0...4 °C. Päeval tõusis õhutemperatuur 1...7 °C-ni.
Ilm muutus tuulisemaks: tuult kuni 13 m/s. Sademeid oli ainult vedelal kujul.
Ilm muutus tuulisemaks: tuult kuni 13 m/s. Sademeid oli ainult vedelal kujul.
29.11. (reede)
Reede öösel püsis temperatuur plusskraadide poolel, õhutemperatuur ööpäeva vältel oli 3...8 °C. Sademeid oli enamjaolt ainult vedelal kujul, ehk vihmana, sadu mitmel pool üle Eesti. Õhtul hakkas alates loodeservas tuiskama, kuid lühiajaliselt, õhuke lumikate. Ilm püsis enamasti tuuline (kuni 21 m/s merealadel ja õhtul).
Osundi https://ilm.ee/?518153: Niisiis, täna (29.11.) jõuab madalrõhkkond Läänemerele (aktiivne madalrõhkkond liigub Taanist kirdesse). Hommikuks jõuab Lääne-Eestisse uus vihmasajuala, mis pärastlõunaks nihkub Peipsi äärde. Kagu- ja lõunatuul tugevneb veelgi, rannikul puhanguti 17 m/s. Õhutemperatuur on 3...7 °C.
Õhtul muutus alates saartest sadu tihedamaks ja tahkemaks, võib tuisata. Tuul on siis loodest ja tugevneb: vastu Läänemerd võib puhanguid üle 20 m/s olla. Õhutemperatuur langeb, nii et märjad teepinnad külmuvad ja muutuvad libedaks!
Kairo Kiitsak.·Nii see külm saabus siia Simunasse 29.11.2019. Andmed minu ilmajaamast.
Osundi https://ilm.ee/?518153: Niisiis, täna (29.11.) jõuab madalrõhkkond Läänemerele (aktiivne madalrõhkkond liigub Taanist kirdesse). Hommikuks jõuab Lääne-Eestisse uus vihmasajuala, mis pärastlõunaks nihkub Peipsi äärde. Kagu- ja lõunatuul tugevneb veelgi, rannikul puhanguti 17 m/s. Õhutemperatuur on 3...7 °C.
Õhtul muutus alates saartest sadu tihedamaks ja tahkemaks, võib tuisata. Tuul on siis loodest ja tugevneb: vastu Läänemerd võib puhanguid üle 20 m/s olla. Õhutemperatuur langeb, nii et märjad teepinnad külmuvad ja muutuvad libedaks!
30.11. (laupäev)
Öösel oli taaskord öökülma sellesse hilissügisesse aega, kohati lausa kuni –3 °C. (Ärge unustage taimi kaitsta öökülma eest jne).
Päeval oli õhutemperatuur üle Eesti –2...2 °C, kohati rannikualadel rohkem, õhtul sisemaal märksa madalam. Jagus palju päikest.
Õhtul ilm muutus: alates saartest tihenes ja hakkas sadama lund või lumekruupe, rannikualadel tuiskas, sest tuul püsis puhanguti kuni 21 m/s. Sisemaal oli ilm vaikne, paiguti tekkis udu.
Lumekruubid Tallinnas. Jaanus Leuska video
Päeval oli õhutemperatuur üle Eesti –2...2 °C, kohati rannikualadel rohkem, õhtul sisemaal märksa madalam. Jagus palju päikest.
Õhtul ilm muutus: alates saartest tihenes ja hakkas sadama lund või lumekruupe, rannikualadel tuiskas, sest tuul püsis puhanguti kuni 21 m/s. Sisemaal oli ilm vaikne, paiguti tekkis udu.
Pühapäev 31.11.2019 või 01.12.2019 või 335.01.2019
Jah, 335. päev, ehk siis on 30 päeva aastat veel jäänud. Blogi algne autor on suurim selles, et jätab kuu võimalikult kaua 01-na, sellest ka see 335.01.2019, sest teoreetiliselt on see sama, mis 01.12.2019.
Oodata on õhutemperatuuri järsku langus öösel, kuna ilm mitmel pool selgineb, lisaks on oodata lumesaju hooge. Kuid võib sadada suurema tõenäosusega lörtsi ja märga lund kui ka vihma. Õhutemperatuur võib langeda kuni –5 °C öösel. Päeval on õhutemperatuur –1...3 °C, päeval miinuskraadid on suure tõenäosusega ainult Ida-Virumaa kandis. Tuulepuhangud ulatuvad 14 m/s. Ilm on vahelduva pilvisuse ja sajuhoogudega.
Suur rõõm blogist pluss meeldiv tagasiside!
Tahaksin lisaks tänada kõiki lugejaid ja lugejaskonda, sest olete võtnud osa selle blogi lugemisest, kommenteerimisest ja arutelust ja näete, et blogi siiani elab ja teemaks on endiselt siiski ainult ilm ja seda meie kodumaa kohal. Ja mis eriti tore, blogi lööb lugemisrekordeid!
Igatahes tundub, et talv hakkab vaikselt tulema, aga ta veel ei võida seda võitlust, et sügis veel näitab enda võimu, seega küll millalgi talv tuleb, aga nautigem igat aastaaega, ja ilma kuni seda meil on võimalik nautida. Muidugi, Gismeteo, lubas Jõhvisse teisipäeval 3.12.2019 ~31 m/s tuult. Et jääme ootame seda suurt tormi Ida-Virumaale!
Paugurodi ... Gert
78 kommentaari:
Detsembri algus vist toob mereefekti toel Jõhvi üle 30 mm sademeid paari ööpäevaga. Võimalik et ka Kundasse.
Norrakate järgi jääks justkui see suur soe ära reedel. Ainult neljapäeval tuleb paar kolm plusskraadi.
31. november ehk 62. oktoober on midagi uut meie kalendris, aga taimed tuleb muidugi kinni katta.
Jätkaks alates 1986. aasta ilma kohta. Aprlli lõpus viskas jälle üle 20 kraadist sooja 4. päevaks. Mai tuli sel aastal päikeseline ja üldiselt soe, kuu keskpaik oli jahedam. Kuu viimastel päevadel viskas koguni 30 kraadi ligi. Enamjaolt soe (esines ka sadusid, ka öökülmad hiilisid suvise pööripäevani) oli ka juuni, samuti juuli ja augusti esimene pool.Selle aja sees väärib märkimist juuli keskpaiga lõunatsüklon, kus Eesti sattus lääneserva. Sellest lähemalt.
Juba mitu päeva oli oli Eestis hoovihmane ilm. Kuid reedel, 11. juulil keeras tuule loodesse ja põhja ning algas vihmasadu. Saartel hakkas sadama õhtul. Laupäev möödus laussajus, pühapäeval oli ka vihmavahesid, alles esmaspäevaks jäi sadu üle. Kogused olid päris suured, kuid kuna edaspidi hoidis pigem kuiva, siis lombid ja tiigid kuivasid. Augusti teisel poolel pööras üha vihmasemaks, seda joont hoidis ka september, kusjuures kuni 26. septembrini läks üha külmemaks, siis olla kohati ka lörtsi sadanud. Oktoober oli mahedam ja kuivem, kogu november oli soe ja nagu halli roti nahk, kui taevast pilti arvestada. 2. detsembri õhtul puhus ootamatu põhjatuuleraju korraga lume maha, mis sulas juba järgmisel päeval ja jälle oli sügisene ja hall. 12. detsembril oli viimaks taevas selge ja parajalt külm. 13. detsembril sadas lund, mis pööras pigem lörtsiks ja hakkas sulama, kuid 14. detsembri õhtuks keeras külmemaks. See saigi päris talve alguseks. 15. õhtul liikus tsüklon loodest kagusse-itta Eestist lõuna poolt ja koos kagutuulega tuli mõnus lumikate. Esimesed pakase maiku ilmad tulid peale jõule. Siis saabus 1987. aasta oma karmi jaanuari esimese poolega. Paljudes kohtades oli 6-st 12-ni igal ööl tublisti alla -30 kraadi, palju ei aidanud ka päevane jaanuaripäike. Siis tuli nädalapäevad mahedamat ilma, kuid mitte sulailma (üldiselt külma kõrgrõhkkonna põhjaservas pöördus tuul läände). Laupäeva, 24. jaanuari hommikul oli taas -20 ligi, taas pöördus siis tuul läände, sadas korralikult lund, temperatur aina tõusis ja 25. jaanuari hommikuks oli jaanuari esimene sulailm käes. Seda jätkus umbes lõunani, siis keerdus tuul loodese ja põhja ning tuli uus lumesadu tugeva tuisuga. 26. jaanuari hommikulgi sadas veel. 2 päevaga oli lisandunud tubli kogus lund. Sulake polnud seda efekti eriti muutnud. Kuni 29. jaanuari õhtuni oli korralikult,kuid mitte hullusti külm. 30. jaanuaril ilm muutus - tuul oli jälle läände pöördunud ja sadas lund. Sula oli kohal 31. jaanuaril. Külm tuli kergelt tagasi 1. veebruaril, kui taevas läks selgeks, kuid järegmised 5 päeva olid vesikaaretuule toel päris "tatised". Lumikate pidas siiski vastu ja 7. veebruaril oli põhja pöördunud tuul kohale kandnud külmakraadid ja päikesepaiste. Paraku 11. paiku tuli uus sulailm, mitte nii tugev kui eelmisel nädalal, kuid veebruari 2. dekaad oli nagu esimenegi pigem sula kui külm.
Tõsine talve tagasitulek toimus 3. dekaadi algul, vabariigi aastapäeva paiku ja hiljemgi võis jälle korralikke pakasekraade (-25 ja alla selle) nautida. Kevad ei kiirutanud tulekuga ka märtsis, lumi püsis kuu lõpuni. 4.-5. aprilli paiku üldine lumikate lagunes, kuid kuna aprill jäi soojaga vinduma, siis kohati metsa all oli korralik reetee veel kuu viimasel pühapäeval,26. aprillil. 30. aprillil jõudis kohale siiski lõunasoe (17-22 kraadi, 1.mail kraad rohkem, kohati enamgi. Nii et uuel pühapäeval võis nädalatagustest reeteedest vaid unistada. Kuid mai edasi enam lahke ei olnud - pööras külmale ja vihmale. Nii kuu lõpuni. Üldiselt jahe ja sajune oli ka juuni. Vett oli igal pool väga palju. Juuli siiski halastas - 1. dekaad oli pigem kuiv, siis tuli sajusem nädal, kuid 14. kuni 26. juulini valitses kõrgrõhuala ja 20. kuni 26-ni olid suve kõige soojemad ilmad, kuigi 30 kraadini just ei küündinud. Siis sai ilus suvi otsa ning juuli lõpp ja august jätkasid hiliskevade ja varasuve ilma - külm ja märg. 6. ja 7. augustil 1987. külastas meid jälle äge lõunatsüklon, saartele sajud seekord eriti tugevalt ei ulatunud, kuid eriti hull oli olukord Kirde-Eestis. September oli ka, kuigi veidi vähem sajune, oktoobris tuli võimas kõrgrõhkkond vananaiste suvega, 6.-7. novembri paiku tuli lumi maha, kuid see sulas nädal hiljem vastu 13. novembrit tugeva vihmaga. Uuesti hakkas lund sadama 6. detsembri õhtul, vaheldumisi suladega püsis see 25. detsembrini. See, 1987/1988. aasta talv oli esimene selles praguseks juba enam kui 30-aastases reas, kus enamasti päris talve ei olnudki. Vahel lund sadas, siis sulas, jaanuari teine pool siiski meenutas talve, kuid veebruari algul tuli täielik sügis jälle tagasi. Siiski, ka veebruari teine pool oli talvine ja 21. veebruaril maha sadanud lumi vast siis oligi see "päris" talve sissejuhatus, sest enamuse märtsist püsis pigem talvine ilm ja alles kuu viimasel päeval lagunes lumikate, mõni päev hiljem polnud lund enam kusagil. Kuid sellel lool on jätk. 22. aprillil 1988 pöördus tuul põhja, ookeanilt tulnud läänetsüklon jäi Eestist ida pool paigale ja süvenes, nii et 3 päeva jutti sadanud paks lumi (mitte kokkuhakkav, vaid kohev, miinuskraadides sadanud talve kõige paksem lumi tekitas uuesti tõelise talvetunde.
27. aprilli paiku hakkas Päike paistma ja kuigi väga soe ei olnud, siis aprillilõpu Päikesel on siiski suur jõud ja jällegi, 30. aprili hommikul maad kohati veel laialt katnud lumi oli 1. mail peaaegu üleni kadunud, mõni hangeserv pidas veel päeva vastu, sest paariks päevaks tuli mai algul kohale ka 20-kradine soojus. Päris vägeva sooja viskas mai veel viimasel kolmel-neljal päeval, kuni 29 kraadi. Ka 1988. aasta juuni oli väga soe, viskas ka üle 30 kraadi, soe oli ka juuli esimene 2/3. Viimasel dekaadil, eriti viimasel juulinädalal oli taas vägev vihm kohal, sest jälle jäime lõunatsükloni lääneserva. Augusti kohta pole midagi paremat lisada - jälle külm ja vihmane.
Ja selle ajaloo mõte on ? Tean isegi ,et 40 aastat tagasi olid talved külmemad kui praegu.
Ei olegi mõtet. Ära loe, kui ei taha. Samas ei välista miski juba sel talvel 40 miinuskraadi tulekut. Muuseas, Gröönimaa tähendab rohelist maad. St., kunagi oli ilm veel soojem, 1000. aasta paiku. Aga see soe sai otsa. Pöörded võivad olla väga äkilised.
1988. september ja oktoobri algus olid tavalised sügisesed. 24. oktoobril saabus külm ja riputas lund. 30. oktoobril oli ilus talveilm: kerge lumikate ja päikesepaiste. See siiski oli juba päev hiljem kadunud. Samas 2. novembril oli taa lumi maas, kohati juba päris kobe.
Siiski sulas see varsti. Reedel, 18. novembril tuli tõsisem katse talvele: idatuules sadanud vihm muutus lumesajuks ja tuli kena talvine nädalavahetus. 23-ndast 25-ni suaatas jälle korralikult, kuid siis läks jälle külmemaks ja lumisemaks. Tõsine lumesadu oli novembri kahel viimasel päeval ja detsember algas korraliku ilusa talveilmaga. Tundus, et algabki ilus talv, sest lumesajuseid tsükloneid tuli veel mitmeid. Ainus sulapäev kuu esimesel poolel oli 8. detsembril, kuid üldpilti see ei muutnud. Detsembri keskel tuli jälle sula, kuid see kestis vaid paar päeva ja siis sadas jälle lund. Senise traditsioonilise talve jaoks ootamatult jamaks keeras ilm alates 27. detsembrist, kui uued tsüklonid hakkasid aina sulasid tooma. Esialgu vaheldusid läänetuulised vihmasajud kiiresti sajuta külmalainetega loodest, kuid 1989. aasta 3. jaanuarist alates ei saanud keegi enam ilmast aru: vahetpidamata tuul edelast-läänest ja vihmasajud, vahel pikema selgmisega tuli nii -1.5 kraadine "pakane". Ning nii kuu lõpuni välja. Ah jaa, 7. ja 8. jaanuaril oli kergelt talvine veel. Lumi sulas täiesti juba jaanuari 1. nädalal, sest ka detsembrilõpu sulad olid suurt hävitustööd teinud.
Sama jama jätkus veebruaris, siis läks veel hullemaks see soojus, 7. veebruaril oli juba kuni 9 kraadi. Pörast seda tuli enam kui kuuajalise vaega mõnepäevane külmem periood, mis aga lund ei toonud. Siis tuli jälle läänesopa aeg. 17. kuni 19. veebruar oli taas talvine ja isegi lumine, kuid siis läks asi täiesti käest. Veebruari viimastel päevadel tuli juba kuni 10 kraadi üle nulli. Ega märtski midagi uut pakkunud. Ikka soe ja sompus. Külmem periood, mis kestis 4-5 päeva, tuli 1. aprilil, kuid taas praktiliselt lumeta. Siis.. muidugi jälle laussooja tulek. 12-14. aprilil oli kohati juba üle 20 kraadi sooja. 18. paiku tuli kerge tagasilöök,sadas lörtsigi, kuid siis oli tõesti talvemärkidega kõik. Mai oli soe, kuu lõpus jälle liiga soe, kuid juuni eriti soe ei olnud, kuigi kõrgrõhkkondi oli. Juulis oli kaks soojalainet: kuu aalgul ja lõpus, vahepeal ligi 2 nädalat oli jahe ja vihmane. Augustis polnud taas midagi erilist: pigem sajune ja jahe.
1989. aasta september rõõmustas soojusega 23. ja 24. kuupäeval: oli ligi 23 kraadi sooja ja päikesepaiste. Hiljem oli taevas pilvine, kuid ikkagi oli mõnusalt soe. Pööre külmale tuli mihklipäeval ja oktoobri 1. dekaad oli hilisügise nägu. Edaspidi läks soojemaks ning kuu viimane ja novembri 1. dekaad olid väga soojad. Mõneti sarnaselt eelmise aastaga hakkas novembri keskpaiku tulema lumiseid külmalaineid ning kadripäev oli nagu eile umbes 5 kraadise külmaga, kuid ka lumega. Detsembri alguspäevad praktiliselt viisid lume, kuid seejärel sadas lund tihti ja kuu keskpaigani tundus jälle, et ilus talv on tulemas. Kuid jälle! 18. detsembril algas totaalne sula, mis viis lume juba talviseks pööripäevaks. Kuu lõpp oli pilvine ja lumeta.
Algas 1990. aasta. Jaanuar oli meist ida pool üldiselt pakaseline, kuid Eestisse ulatus see (ilma erilise lumeta vaid mõneks päevasks 7. jaanuari ümbruses ja ka kuu keskpaiku. Siis oli taas täielik "finito" selle talvega: pidev läänevool ja vihmasajud. 26. jaanuaril oli korralik torm, kus meri tõusis 2005. kuulsa jaanuaritormi tasemele, teine samasugune tuli veel: 27. veebruaril. Ei tea, miks neist tormidest suurt ei räägita.
Veebruari ilmast muidu: jube soojus. 1. dekaadil 9-10 kraadi kanti, pisut jahedam oli 2.dekaad, millalgi tuli mõneks päevaks lundki. Alates 19. veebrarist oli ilm aprilli moodi, kraadid ulatusid isegi 11-12-ni üle nulli. Märts talve ei toonud, kuu keskpaiku tuli kuni 15 kraadi kanti sooja. Aprill polnud parem, 3 dekaad oli jälle nürilt soe. Mai alguski ehmatas soojusega, edaspidi oli pilvealune ilm.
1990. aasta juuni algul tuli paaripäevane südasuvi, mis aga tagasi kohkus. Palavus tuli korraks jälle kuu viimastel päevadel koos tantsu-ja laulupeoga ja lõppeski koos sellega 1. juulil.7-s ja 8-s olid aga korralikult kuumad taas. Muul ajal oli nii harju keskmine. Kõige pikem soojaperiood tuli sedapuhku augustis, kuu keskel, oli 30 kraadi ligi see maksimum. Edaspidi, kuu viimane nädal oli kõle ja sügisene. Sügise enda kohta erilist öelda pole, ka novmbris ei kiirustanud lund sadama ega külmetama, samas eriliselt soe ka polnud. 14. ja 15. detsembril külastas Eestit lumeta külm (mitte just kole külm). Ilusa talvekasuka sai maa 21. detsembril.Ning oh seda imet, jõulude ajal pidas lumi ja talv vastu, tuul jäi kagu ja lõunakaarde. Kuid... Aasta viimastel päevadel hakkas läänekotermann ikkagi pihta ja 1991. aasta jaanuar oli üldiselt jälle sügisene. Muutus tuli seekord järsult 31. oktoobril, kui hommikul oli korraga 15-20 kraadi külma umbes. Veebruari tulekuga tuli ka lumi ning vähemalt veebrari esimene pool on kenasti talvine ja andis ka suusatada. Kuu teisel poolel leiti kahjuks jälle läänevoolu noodivihik ja 22. veebruari paiku oli lumi juba prktiliselt kadunud. Hullu soojust just seekord ei tulnud, kuid piisas sellestki. Märtsis nägi vahel ka Päikest, kuid mitte külma ega lund. Eriti soe ka õnneks polnud. Sama oli aprillis, kui 12-s kuni 14-s välja arvata, taas kippusid maksimumid 21 kanti ronima. 1991. aasta mai oli sedakorda jahedapoolne, ka juunis ei kiirustanud soojaks minema. Soe nädal oli juulikuu esimene. Edaspidi olid sageli idapoolsed tsüklonid, mis eriti mandri-Eestit hoogsate hoovihmadega "rõõmustasid". Kuu lõpp ja augusti algus oli aaga igati palav. Edaspidi ilm mhenes. Eesti iseseisvuse saabumine ja seda ümbritsevad päevad olid harilikud, pilvealused ja ei midagi erilist. Kuid augusti lõpp tõi soojalaine, ka 1. septembril oli kindlasti 19-24 kraadi. Paar päeva oli veel septembripalavust, siis löks iga päevaga aina külmemaks ning 7. septembril oli küll päikesepaiste, kuid vaid 8-13 kraadi sooja ja põhjakaare tuul. Veel hullemaks läks päev hiljem, kui endisest tule suunast ilmusid ka vihmapilved. Edaspidi läks siiski leebemaks ningmida enam sügis arenes, seda harvemaks jäi selge taeva nägemine. 30. oktoobril Tartus riputas lund, kuid see ei tähendanud talve. Ka november oli kondlalt sügiskuu.
Gismeteo lubab pühapäevaks Kärdlasse lund koos äikesega. Seda muidugi ei tule, kuid põnev prognoos.
Täna on Hiiumaal terve päev tulnud tugevat uduvihma, räästad tilguvad. Kuigi ei lubatud sademeid.
Harjumaal tuleb ka uduvihma aga väljas miinused ja maapind aina libedamaks läheb.
Udusajud ilmselt jätkuvadki. Ilmateenistuse lubatud sajud kalduvad mudelite järgi küll nagu Soome peale. Alles reedene külm front võib korralikumat sadu tuua, aga üle 5 mm siiski ei usu.
Täna olid teeolud läinud päris libedaks
Jätkan 1991. aastast. 5.detsembril tuli külmalaine koos vähese lumega. Näiteks samal päevalkpatas Kalev Tel Avivi Mac abile 12 punktiga võõrsil, 118:106. 6. kuni 8. detsembrini oli päris külm, siis keeras jälle soojaks. Jõulude aegu ja pärast seda vehl keeras korraks tuule loodesse, kuid vaid pooleks päekas üldiselt ja soojus kestis. Ida-Eestis oli jaanuari keskel ja sealt veidi edasi lumine, siis aga oli kogu Eestis jälle vesine, üldiselt kogu veebruar samuti, kui kui 3. dekaadi alus välja arvata. Sel aastal õieti talveilmu ei olnduki. Märtsi viimasel kolmandikul tuli umbes nädalane talvine periood. Aprill osutus tavaliseks, veel 19. paiku esines lumesadu, kuid talveks seda siiski pedada ei saanud. Juhuslikult soe oli 1. mai, kuid uus soe jõudis kohale 31. mail, üheks päevaks, ka 17-18. mail oli päris normaalselt soe.
Vabandust, viimane jutt käis 1992. aasta alguse kohta.
1992 vot see oli põnev aasta. Vaatamata kliima soojenemisele selle aasta kuumarekord kehtib siiani.
Ega see 1992. aasta nii kaugel olegi. Arvata on, et kauem ajas tagasi aina minnes leiaks viimaks momendid kusagil juunis-juulis, kui veel soojem oli. Täpsed mõõtmised polegi ju väga vanast ajast... Üle 35 kraadi on juulis ometi ennegi mõõdetud: 30. juulil 1994 ning ka veel varem, täpselt hetkel ei tea.
Nojah, suvi 1992. aastal oli huvitav jah. Juuni esimene pool oli soe ja kuiv. Kuu teine pool oli muutlik. Jaanilaupäeva õhtul korraga virutas taeva selgeks ja väga jahe hakkas. Jaaniööl oli selline öökülm, et isegi kartulivarred külmusid ära. Nii et ehtne jaanipäeva külm...Tavaliselt ju enne seda aega on öökükmad lõppenud.
Juuli algas soojalt, kuid kuid 3. paiku tuli ligi 10 päevaks jahedam periood ning vaatama juulikuule oli esimesel dekaadil kohati maapinnal nõrka öökülma.
Edaspidi oli nö tavaline ilm. Juuli ja augusti vahetusel oli mõnda aega palav, siis tõmbus jälle tagasi. Kuulus soojarekordi aeg oli selline. Tsüklon liikus Hispaania kohalt kirdesse ja mõõdus Eestist lääne-loode poolt. Eesti jäi 10. augustil selle sooja sektorisse, kus oli kuum. 11-ndal lähenes edela poolt juba külm front, kuid vähemalt mandri-Eestisse see veel ei jõudnud. Nii see 35.6 kraadi sündis. Järgmisel päeval oli kuumus juba jalga lasknud. Edaspidi oli pigem mitte soe, kuid kuu lõpus tuli analoogilselt eelneva aastaga taas soojalaine. Temperatuurid viskusid 30 kraadi kanti ning seda kuumust jätkus septembri alugussegi: 1. septebril mõõdeti pragune ametlik septembri soojarekord 30 kraadiga, komakohti ei mleta hetkel. Paari päeva pärast läks jälle asi "rööbastesse", ei midagi erilist.
1992. aastal algasid talve märgid varakult, kuid nagu edasisest näha, polnud ka sellest sügise variandist mingit garantiid, et talv tuleks korralik.
Esimene lumi tuli 11. oktoobril koos vinge põhjatuulega. Varsti see lumi kadus, kuid tuli ja sulas oktoobris edaspidi mitmel korral, nii et üsna tihti oli lumi maas. Korralik talve pealetung oli 29. oktoobril, kui öösel oli sadanud korraliku lume ja külm oli ka. 31. oktoober oli selle aja kohta väga külm. Novembri algul "kadusid" jällegi talvetaadi vildid.
Vahel riputas ka novembris lund, kuid ei midagi erilist. Ööl vastu 28. novembrit aga virutas korraga pakase kohale, Narvas oli 22 kraadi külma, ka mujal suuremas osas Eestist, saartel tundus ilmateadet kuulates, et kas tehakse nalja... Kuid see külm tuli kirdest ja kuigi päeva jooksul ka saartele külmakraadid tulid, ei olnud see aga pakane. 29. novembril tuli lääne poolt kumesadu ja Saaremaa rannikul varsti ka vihmasadu. Muidugi jäi jälle soe peale, detsembri tulles tuli ka sügis jälle tagasi. Detsembris talve ei toonud, kuu lõpus oli küll ilus ilm mõni päev, mõnede külmakraadidega, kuid lumeta. Jaanuar oli jälle hall.
Muidugi ka sadas sageli ja palju, kuid vihma. Kuu lõpus siiski talv katsetas: nädal aega oli lumine ja ka parajalt külm. Kuu viimane päev aga tõi jälle vihma, varsti oli jälle must maa. Alles kuu teise poolel, alates 18. veebruarist, kui viimaks tsüklonid kaldusid Eestist lõuna poolt mööduma, oli siis ehk see "tõeline" talv sel hooajal, kuid ei midagi erilist. Märtsis hakkas tasapisi soojenema, nagu vaja (eks ole...) ja lumi sulas ära juba 2. dekaadi alguses. Talve viimane katsetus tuli 8. aprillil, kui taas 1 tsüklon möödus Eestist lõuna poolt ja vihmasadu läks ida-kirdetuule toetusel üle lumeks. 9. aprill oli väga kõle põhjatuule ja hoolume korras. Väga meenutas 11. oktoobrit. Edasi oli päris mitu päeva kohal külm kõrgrõhkkond, kus päeval olid plusskraadid, kuid mitte just suured. Öösel aga külmetas korralikult. Kuu keskpaiku oli veidi soojem, kuid siis tuli veel kord põhja poolt külma ja kohati ka lund, see juhtus 19-20. aprillil. Nüüd sai see pikk, samas taaskord nagu eelmistel aastatel, sisuliselt tulemata jäänud, 1992/1993. aasta talv viimaks otsa. 23. aprill, jüripäev, algatas uue soojaekstreemsuse.
1993. aasta soe algas siis 23. aprillil, juba järgmisel päeval oli üle 20 kraadi ja jäi kuni kuu lõpuni. Kuna enne seda oli pigem jahe olnud, siis puud sedapuhku enne 1. maid siiski rohetama ei hakanud, kui koos mai tulekuga käis hoogne vegetatsioon, sest soe aia püsis. Mõnikord käis mingi sajufront üle, kuid kohe tuli jälle soojus tagasi. Nii käis see kokku kuu aega, ka aprilli lõppu arvestades. Siis sai soe otsa. Külmaperiood algas ebatraditsioonilselt, hiilides, pöörates 22. mail tuule põhja, kuid paar päeva oli veel väga ilus, kuigi jahenes. Siis tulid ka vihmasajud ja kuu lõpus, eriti 27-ndal ja 28-ndal oli ikka väga külm, alla 10 kraadi. Võis ju arvata, et mis siis, suvi pole ju alanudki, on veel maikuu. Aga võta näpust!
Saabus juuni, kuid suveilmu ei tulnud. Enamasti oli pilvealune, aeg-ajalt sadas, eriti "tore" oli 20. ja 21. juunil, kui aina sadas ja sadas.
Kõige "palavam" oli kuu viimane päev, kuid ka see polnud midagi erilist.
Juuli oli juunist pisut leebem, kuid mitte hea. Eriti "vahvad" olid just nädalavahetuste aina korduvad sajupühad... Kõige ilusam, kuid mitte midagi erilist soojus mõttes, oli augusti alguses. Täielikult keerati suvi kinni alates 16. augustist, ainult jahedus ja sagedane sadu olid platsis.
1993. aasta september oli eriti külm. Terve kuu jooksul oli ainult külm see, mida sai nautida. Sadas muidugi ka, kuid lumesadude jaoks jäi nagu pisut külmast veel puudu... 30. kuupäev tõi enda järel eriti külma öö vastu 1. oktoobrit. Siis liikus kõrgrõhkkond üle Eesti itta ja lõpuks ometi pöördus tuul lõunakaarde. 3. oktoobri paiku oli viimaks ometi paljuaastase keskmise lähedane ilm. Kuu keskel, 14-ndal tuli üks vahva ligi 24-tunnine sadu, mis lõppedes asendus lumega, kuid seda sadada suurt ei jõudnud. Oktoober sai läbi ja tuli november, mis tavalise alguse järel keeras 8. paiku külmaks ja kuivaks ning taas tuli kokuvõtte kangesti külm kuu, kus Venemaa külmad kõrgrõhkkonnad aina domineerisid. Kraadid ulatusid 20. paiku -20-st allapoole. Kuu viimasel dekaadil riputas ka lund, samas hakkas tasapisi soojenema.
Saabus 1993. aasta detsember. Kuna sügis oli olnud külm ja ka merejääd oli tekkinud, võis ehk unistada lõpuks ometi talvest, mis on talv. Kuid ikka taas! Niipea kui detsember algas, algasid ka sulailmad. Küll mitte pidevad, kuid siiski piisavad, et pigem kõhn lumikate kaoks, mitte ei täieneks. 19. detsember oli jälle eriti vahva: vihmasadu ja kuni 7 kraadi sooja. Siiski edaspidi läks jahedamaks ja kuu lõpuks, ka jõulude ajal oli lumi olemas. Siiski kippus veel vana aasta sees sulaks pöörama, aastavahetus oli ikkagi talvine.
1994. aasta jaanuar oli nagu talvine ja ei olnud ka. Vaheldusid kuivad ja külmemad ilmad sajuste, kuid pigem vihmasajuste ilmadega: pool nädalat seda, pool nädalat teist. Nii sai kokkuvõtteks ikkagi 3. dekaadi keskpaiku lumest lahti, saartel eriti. Otsustav pööre, oh seda üllatust, sedapuhku külma kasuks tuli 30. oktoobril, kui tsüklon Islandi piirkonnast otsutas kagusse, Eestist lõuna poolt liikuda ja tõi ka ilusa lume maha. Selle järel saabus veebruar ja oi kui mitme aastase vahega oli see külm, pakaseline veebruar, kui sageli oli üle 20 kraadi külma, 10-nda paiku ka -30 kraadi. Lund eriti ei lisandunud.
Ka märts oli veel 2/3 talvine, sealt edasi läks soojaks ja kuu viimased päevad ei teadnud lumest enam midagi. Aprill seda ka kaasa ei toonud, jälle kippusid mõnikord liiga soojad ilmad olema, kuid eelmise aasta jüripäeva-jant siiski ei kordunud.
Mida selle, 1993/94 talve kohta siis arvata? Esimest korda peale 1986/87 aasta talve oli see kõige talvisem, samas detsember ja jaanuar oma soojalainetega nagu ei olnud seda ka. Eriti just lume osas oli taas nappus. Tundub ikkagi kõigele vaatamata, et päris talv, kus jaanuar ja veebruar, talve sisu määravad, oli ikkagi alles ootel.
1994. aasta mai tõi külma kõrgrõhkkonna, mis külma mitte lisandudes meie kohal tasapisi soojenes ja 10. mai oli juba suisa palav. Siis edasi oli pigem sajune ja jahe, kuid märksa soojem kui aasta tagasi. 1994. aasta juunit võib siiski eelnevaga võrrelda. Ikka jahe ja sajune, prognoosid suveilmade tulekuks tuli ikka peatselt ära muuta. 28. juuni oli lõpuks ometi suvekuumusega. Edaspidi, juulikuu alguses, tuli jahe kõrgrõhuala ja kuna õhuvool püsis põhjakaares, ilm soojemaks ka ei läinud, kuid öökülma siiski ei olnud ja vähemalt pilvedest sai ka vahepeal lahti. Siis liikus kõrgrõhuala Eestist ida poole ja 8. juulil oli juba palav ilm. Algul ennustati, et kõrgrõhkkond nügitakse veelgi ida poole ja tulevad selle järel tsüklonid (nii olime sel ajal harjunud), kuid ootamatult jäi kõrgrõhkkond oma lääneerva soojusega meie kohale paigale. Peale 16. juulit see kõrgrõhkkond taandus, kuid varsti tuli uus ja jälle jagus sooja palju. Soe ja kuiv juuli oli. Ka augusti esimene nädal oli sama palav. Siiski kuu edenedes läks jahedamaks ja sajusemaks.
21. august tõi kohale põhjast pärineva jaheda kõrgrõhuala, mis juuli algsega analoogiliselt tõi nädalaks ajaks päikeselise ja kuiva, kuid jaheda ilma. Edaspidi oli nn. harju keskmine ilm.
1994. aasta septembris oli ilm üldiselt ilus, aga jahe. Eestit külastasid mitmed kõrgrõhkkonna, kuid kuid soojavaru neil eriti polnud. Siiski oli märksa leebem september kui aasta tagasi. Oktoobri ja novembri kohta midagi erilist nagu pole. Novembris mõnikord jäime tsükloni lääneserva, nt 24. paiku, kuid erilisi talve nägu ilmasid ei olnud. Sügis.
Detsember algas ja kulges analoogilselt sügise rütmis. 3. dekaadil saime siiski sageli lund, kuid niisama sageli selle sulamist jälgida. Meist möödus lähedalt, kuid põhja poolt mitu tsüklonit. Nende saabudes puhus tuul lõunast ja kagust ning sadas lund, siis pöördus edelasse-läände ning sadas vihma, mitte eriti palju sadada jõudnud lumi sulas, siis püürdus tuuk põhja ning külmenes uuesti ja veidi ehk sadas ka lund.
Aastavahetus oli kahjuks jälle musta maaga.
1995. aasta algas lootuses, et saabub talv. Kuid õhuvool pöördus jälle läände. Siiski jäime kõrgrõhkkona põhjaservas miinuskraadidesse. Ka hiljem jaanuaris oli mitu kõrgrõhkkonda, mille lääneserv ka üle Eesti ulatus, külmakraadid alla -10 ei läinud.
Paar korda jäime ka meist möödunud tsüklonite idaserva, koos tugeva lõunatuulega.
Eriti suur lõunaraju oli 23. jaanuaril, kui üle pisike, kuid tige tsüklon piki Läänemerd põhja poole liikus.
Jaanuaris teatavasti aga sealtpoolt sooja eriti ei tule, selleks on vaja edela ja läänetuuli. Sama kehtib veetaseme kohta, nii et uputust ei tulnud.
Kuu lõpp tõi viimaks ka lume ja veebruai algul tundus, et talv on käima läinud.
Kuid ei! 3. veebruaril algas läänetsüklonite paraad ja lumi kadus kiiresti. Nädal hiljem oli veidi jahedam ja lumisem, kuid siis saabus jälle lõputu poriaeg. See kestis ka märtsis. Siisi tõi päris kuu lõpp külmema ilma ning tundus suisa võõrastav kuulda (eelnevatel kuudel polnud seda juhtunud...), et kusagil oli 10 kraadi külma olnud...
1. aprill tõi aprillinaljana lume maha ja päris korraliku. Eesti lääneosas rohkem, ida pool vähem. Eks see mõne aja pärast muiugi sulas.
Ilma suuremad tembud algasid 20. aprillil, kui ootamatult oli 20 kraadi sooja. Järgmisel päeval oli ka ilus, kuid hulga jahedam. Ilusad ilmad püsisid ning 23. aprill oli jälle liig palav selle aja kohta. Sama kehtib 24. kohta. Siis saabus soojale kiire lõpp. Ilm muutus pilviseks, sajuseks ja üha jahedamaks. 29. ja 30. aprillil sadas valdavalt lumelörtsi, mis siiski maha ei kippunud jääma.
Väga külm oli 1995. aasta aprilli ja mai vahetus. Lääne pool kõrgrõhuala, idas tsüklon, kokku suurel maa-alal põhjavool. 1. mai oli selge ilm, kuid vaid 2-7 kraadi sooja. Siis sattus Eesti just päeval külma keskmesse. Siiski tuli ka järgnev öö külm, -6 kraadi oli kohati kindlasti, oli üks maikuu külmemaid selgeid ööpäevi läbi aegade kindlasti. Edasi jätkas mai jahedat joont, enamasti pilves, ka vihmasajune. Kiire muutus saabus lõpuks 26. mail, siis liikus tsüklon Euroopas Eestist edlea poolt kagust loodesse. Eestis pöördus tuul kagusse ja tõi suvise sooja, mis paaril-kolmel kuu viimasel päeval suisa erakordse soojuse tõi.
Kuumus jätkus ka juuni saabudes, 30-31 kraadini ulatus.
4. juunil tuli läänest rajune sadu ja äike, mis mitmel pool pahandust tegi.
Edasi jäime uue, põhjast Venemaa kohale liikunud kõrgrõhuala lääneserva. Kaguvool püsis, korraks oli jahedam, kuid juunis kõrgrõhkkondade läänervad soojenevad kiiresti. Edaspidigi oli ilus, soe ja kuivapoolne juuni oli.
Mitte midagi pole norida ka juuliga, ka august oli algusest lõpuni suvine. Augusti lõpus saime küll mitu lõunatsüklonit korraliku sajuga, kuid tänu neile oli 31. august väga palav.
Kuuma jätkus ka septmbrisse, alles 6. septembril hakkas jahenema.
1995. aasta september tõi veel mõne lõunatsükloni ja aeg-ajalt ka sooja. Oktoober oli pigem soe ja vihmane, kuid kuu lõpus hakkas jahenema. 27. oktoober tõi päris külma öö. Ootamatult läks koos novembri tulekuga päris külmaks: 1. november oli lumetu, kuid külmakraadides päikeseline päev. Novembris sadas ka mitu korda lund, kuid 24. paiku tundus, et hakkab jälle tavaliseks saanud rada: igavene sügis, mis muutub millalgi kevadeks. Seda kinnitas ka detsembri soe ja lumetu algus. Jälle saabusid tsüklonid, kuid umbes nädal peale kuu algust hakkas maa valgeks muutuma. Ning uskumatu: talv suutis sel, 1995/96 hooajal tulla korralik!
1995. detsembri keskpaik oli suisa harjumatu: 6-11 kraadi külma reeglina, ehkki enamjaolt pilvine. Sama jätkus aasta lõpuni, lundki lisandus. Ilusad valged, parajalt külma ilmaga jõulud olid, samuti aastavahetus. Kuu lõpuks oli lumikate päri korralik ja üle kogu Eesti.
1996. aasta algas külmalt ja rahulikult. Eesti jäi sedapuhku kaugel lõunas olevate väheaktiivsete tsüklonite ja põhjapoolsete kõrgrõhualade vahele koos idakaare tuultega.
Kui kõrgrõhkkon sai mõjusamaks, siis oli ka selgem ja veel külmem. Kuu keskpaiku moodustus Briti saarte kohal võimas tsüklon, mille idaserv ka Eestini ulatus. Lääne-Euroopasse tõi see suure soojuse, ka Eestist lõuna pool tuli sulailm. Kõrgemates õhukihtides ulatus soe ka meie kohale, kuid soe front ise ei suutnud seekord Eestini kerkida. Siiski tõi see nädalajagu sombuseid päevi, kuid napid miinsed püsisid. Saartel ja Edela-Eestis oli siiski kergelt sula ja see võimaldas ilusaid lumemmesid ja kindlusi rajada. Muuseas, Kilingi-Nõmme bussijaama katusele rajati eriti võimas lumest tegelane. (Kui ma kogemata mingi muu aastaga segi ajanud.)
Seekord juhtus siis nii, nagu alati talvel peaks juhtuma: soe suruti tuldud teed tagasi.
23. jaanuari paiku taevas selgines ning kohale tuli ka pakane. Külm püsis, saabus veebruar. Esimene dekaad olivõimsalt külm, kraadid küündisid -30 ja enamanigi. Siis tuli läänetsüklon ja kuigi jäime selle lõunaserva, ei jõudnud seekord sulale minna (vaid saartel tõusis nullini) ja vaatamata korraks läände pöördunud tuulele tuli korralik lumelisa. Kohe läks jälle pakasekraadisse. Edaspidigi saime lund aeg-ajalt juurde.
24. ja ja eriti 25. veebruaril tuli jälle palju lund juurde. Siis liikus tsüklon Vahemer kohalt põhja ja jõudis Peipsi kanti. Sedapuhku muutus lumi kokkuhakkvaks just Ida-Eestis. Venemaal, Peipsist idas, sadas vihmagi. Kuu viimased päevad olid rahulikud ja mõõduka külmaga.
Märtsi algus hirmutas 3. paiku veel kord päris külmaga, kuid edaspidi eriti külm polnud, laussoe ka mitte. Alates 9. märtsist domineerisid päeval sula, öösel külm tüüpi päevad, mis sulatasid paksu lumevaipa päris aeglaselt, kuigi 21. ja 22. märtsi paiku oli kuni 10 kraadi üle nulli. 27. märts tõi õhenenud lumikattele kena lisa.
Aprill algas üldise korraliku lumikattega, mis lagunes alles 1. dekaadi lõppedes. Põhjuseks ikka need päevase päikesepaistega ja öiste kergete miinustega ilmad, mitu kraadi üle 10 juba ulatus. Koos lumikatte lagunemisega läks ilm pilvisemaks ja lumejäänused sulas aeglasemalt, olles siiski kuu teisel pool enam-vähem otsas. Kuu lõpus üritas liigsuur soe jälle kohale tulla ja jõudiski enamuse Mandri-Eestist, pisut ka Saaremaale, kuid mitte Hiiumaale ja Loode-Eestisse. Seetõttu arenes selkandis vegetatsioon palju aeglasemalt kui mujal Eestis.
3. mail tuli korraks üle Eesti veel suur soe, kuid löödi paari päeva pärast minema ja maikuu oli hiljem "harju keskmine".
1996. aasta juunikuu algus oli nagu vaja: oli parajalt soe ja kuiv. Näiteks kuulus Pühajärve rannapidu mahtus sinna sisse. Kuid 2. dekaadi algul pöördus külmale ja vihmale ning see asi ei tahtnud kuidagi üle minna. Sajune ilm jätkus juulis ning samas läks keskmiselt aina jahedamaks: kuu kolmas dead oli väga jahe, suisa öökülmadest vist päästis ainult reeglina pilvealune taevas. Kui juuli lõppes ja august sama "rumalana" algas, võis varasemate aegade analoogia põhjal eeldada, et kogu suvi jäi juuni algusesse. 4. augusti paiku aga saabus kõrgrõhuala ja toimus ootamatu murrang: ometi saabus päris-suvi. Üldiselt võib öelda, et 1996. aastal sai "alguse" hiljemgi mitmel korral juhtunu, et august ongi see ainus "hea" suvekuu ja seda terve kuu jooksul. Nii see 1996. aastal oli ja kuigi ka kuu keskel vahest oli ka veidi sajune, tuli soe ja kuiv ilm valitsema kuu lõpuni ja ka septembri algupäevad olid oma aja kohta liigagi soojad. Kiire muutus jahedusele saabus peale 4. septembrit. Päris jahe ilm küll veidi leebus ruttu, kuid maikaväel jalutamisest polnud sel aastal enam juttugi. Edasi oli nagu sügis ikka, talvemärgid tulema ei kiirustanud. Novembri keskel hakati ennustama, et kohe algab talv, kuid sagedastest kagutuultest hoolimata püsis poriooaeg. Siiski aegapidi jahenes. Ka detsembri esimene pool oli sügise nägu (nagu enamasti on olnud, eks ole). 14. detsembril tuli ilus külm päev ja sellele järgnes 15. detsembril ilus lumesajupäev ja kuna lume toonud tsüklon jäi Eestist itta liikununa väheliikuvaks, siis sadas hooti lund veel mitu päeva. Külmad ilmad süvenesid: 22. ja 23. detsember panid põsed punetama. 24. detsembril liikus tsüklon põhjast lõunasse üle Läänemere ja tõi lumelisa, eriti Saaremaal. Jõudnuna Vahemere äärde, viis tsüklon külma sinnagi ja osa Itaalia kanaleid jäätus. Tsükloni järel tuli põhjast kõrgrõhuala ja juba 24. vastu 25-ndat sajud lõppesid ja tuli kuni 30-kraadine pakane. Jõuluööd kaunistas täpselt selleks ööks sattunud täiskuu. Sama ilusad pühad kui aasta tagasi ja külmemadki veel! Järgnevatel päevadel andis külm järele, kui talv püsis ikka. Omapärane oli 31. detsember, kui päeval oli kena külm, kuid öö saabudes pilvitas ja jõudis ue aasta hommikuks sulapiirile välja.
1997. aasta algas talviselt nagu vaja. Samas hakkasid hiilima sulapäevad, mis küll kiiresti vaheldusid jahedamatega. Tsüklonid kippusid liikuma kaugelt põhjast kagusse, Eesti jäi nende loodeserva, kus küll suurem sula eiolnud, kuid samas lund sai juurde pigem Kirde-Eesti.
Briti saarte kohal asetsenud kõrgrõhuala hoidis esialgu otsesed läänetsüklonid meist eemal.
12-nda paiku aga läänepoolne kõrgrõhuala lagunes esimene läänetsüklon põrutas meist põhja poolt mööda paar päeva hiljem. See tsüklon ei olnud veel eriti jõuline ja asi piirdus mõningase lumesajuga. Umbes samal päeval või veidi varem avaldati pikemaajaline ilmaprognoos, kus kinnitati külma talve kestmist ja kogu Läänemere võimalikku jäätumist. Selle jutu peale saabus kohe järgmine tsüklon ja kostitas ööl vastu 15. jaanuari vägeva vihma ja soojaga. Päeval olid Lõuna-Eesti põllud kohati juba vaid lumetriibulised. Järgmisel päeval tuli juba uus tsüklon ja nii edasi. Kuigi pidevalt soojaks ei jäänud, tuli sula sagedasti tagasi ja hävitas aeg-ajalt uuesti sadanud lund. Kui tuul ka loodesse ja mõnikord tormisena püürdus, ei tulnud pikka külma. Ega veebruari alguses iseäranis saartel enam eriti polnud, pigem mngi jää ja vee segu oli maaas. Ida pool oli pisut parem. Veebruari keskpaik tõi vahelduseks siiski umbes 5 päevase külmalaine, kus ka -20 oli "lubatud". Vabariigi aastapäeva ajaks tilkus jälle igal pool. Sealt kuni kuu lõpuni oli eksteemelt soe, kuni 10 kraadi ja mingit lund enam maas polnud. 28. veebruar oli ilus, päikeseline ja kevadiselt soe mullusuvisest rohelise maaga.
Ka märts algas soojalt ja reeglina päikesepaistega: 10. ja 11-ndal oli juba kuni 14 kraadi "kuuma". Siis tõbus soojus veidi tagasi ja 14. märtsil oli kohal loodetuul koos jahedusega. Ega keegi ei uskunud, et miskit külma aega pikalt peab. Aga pidas! 2 kuud oli olnud pigem liiga soe aeg, nüüd pööras tükiks ajaks jahedaks. Lund sadas vahest ka, kuid mitte palju ja üldiselt lumikatet siiski ei tekkinud.
Aprilli kohta võiks öelda, et sel aastal hoidus ekstreemsest soojusest, kuid lumesadusid nagu ka (vähemalt eriti) polnud. Nii et aprill oli ehk pisut keskmisest jahedam, kuid mitte palju, pigem selline nagu olema peab. Jahedusest võiks jälle rohkem rääkida maikuu kontekstis, kus vaatamata kuu edenemisele soojemaks ei läinud, kui mitte vastupidi. Nt 22. mai sadas põhjatuules külma vihma ja umbes 6-11 kraadi lubati sooja, aga oli vist veelgi jahedam. Kuu lõpuni püsisid jahedad ilmad. 1997. aasta kevade kohta võiks öelda, et see oli jahe, vaatamata märtsi alguse soojusele.
Eelmise loo alguse õiend: Eesti jäi tsüklonite edelaserva, mitte loodeserva.
1997. aasta suvi aga oli kompu!
Üsna juuni algusest peale tuli meile soojalaine koos kõrgrõhualaga, suve esimene soojalaine püsis peaaegu 2 nädalat. 16. juunist algas vihmasem, siiski mitte eriti hull periood, kuid peale jaanipäeva läks jälle kuumaks. See, uus kuuma ja kuiva periood ulatus juulikuusse: kuni 31 kraadi sooja. Külmasid ilmasid ka juulis õigupoolsest polnud. Järjekordne kuumalaine oli juuli teises pooles ja see ulats ligemale augusti keskpaigani. Siis, 17. augusti paiku tuli korraks tagasilöök jaheduse näol, võib-olla oli kusagil isegi öökülma. Kuid juba paar päeva hiljem algas järjekordne kuumalaine ja kestis kuu lõpuni välja, temperaturid tulid kuni 30 kraadi. Mõnus soe, suisa kuum suvi oli ja NB! mahtus iluasti oma õigetesse raamidesse juunist augustini. Septembri 2 esimest päeva olid ka ilusad, kuid juba jahedamad ning suvesooja ei saabubud ka hiljem. Hoopiski jahedust ja vihma jagus.
Kuid mida öelda juba mainitud 1996/97 talve kohta? Eks see ikka kokkuvõttes kippus taas üks "katkine juhtum" olema, eriti veebruari lõpu foonil. Ka jaanuari teisel poole ja veebruari esimese poole ilma talve mõistes kiita ei saa.
Tore lugeda ja võrrelda neid ilmalugusid. Loodetavasti jõuab järg varsti 2010. aastani ka sama põhjalikult. :)
Vihjeks ilmateenistuse nädalaprognoosile, mis ilm nädala pärast tulemas, võidab soe õhumass.
1997. aasta sügis, nagu ka eelmine, erilise soojuse, kuid ka mitte erilise külmaga silma ei paistnud. Liiga kuiv ka mitte, suisa uputusi polnud ka. Nii need sügiskuud mööda loksusid. Detsembri algus talvist pööret ei toonud, kuu keskpaiku, 14-ndal aga saabus päikesepaiste ja ka ka ilm tuli külm. Seejärel pudenes aegapidi ka lund. Kahjuks aga sai talve katsetus koos talvise pööripäevaga otsa: vähesevõitu lumi sulas kiiresti ning jälle olid nii jõuluvanad kui näärivanad sunnitud reed nurka viskama. Üsna ühtlaselt hall ja vihmane oli tubli kuu aega jutti. Siseveekogude tase oli kõrge. Talv ilmutas end uuesti 1998. aasta jaanuari viimasel nädalal. 24. jaanuar oli üle pika aja päikeseline ja loodest tuli jahedust, järgnevail päevil tuli ka haruldast materjali nimega lumi.
Veebruar tuli ja rikkus üpris ruttu jälle kõik ära. Edaspidi oli veel lootusetumalt soe kui enamjaolt jaanuaris oli olnud. Kuu esimesel poolel, 10. paiku oli vahepeal paar külmemat päeva ka, kuid vähe, vähe, väga vähe oli seda. Päris kuu lõpp oli jälle hullumeelselt soe nagu aasta varem: kuni ´+10 kraadi.
Märtsi saabudes esialgu kümmet kraadi polnud, kuid talv enam arvestatavaid katseid ei teinud. Ka aprillis mitte. Seega see talv oli täiesti hapu. Traditsiooniline juba ammu, eks ole? Aprilli viimane dekaad pakkus jälle liigsooja üle 20 kraadi, see jant kestis ligi kuu lõpuni. 1998. aasta maikuu tõi aga jaheduse, ka kuu keskmisega võrreldes. Suvist sooja kahjuks või õnneks ei pakutud kordagi, terve kuu oli vilu ja ka pigem vihmane, kuigi mitte just väga vesine.
1998. aasta suvi jäi toreduselt eelmisest kaugele maha. 1. juuni oli küll suviselt soe, kuid edaspidi võimutsesid tsüklonid. Sajused ning järjepanu tulnud lõunatsüklonid tekitasid ulatusliku põhja-lõunasuunalise frondi, mis kord lääne, kord ida poole liikus. 10-nda paiku hakkas Eesti mandriosa pigem kuuma, kuid labiilsese õhumassi sattuma ja vinged äikesed olid kuumuse taustal sagedased. 14. juuniks oli Eesti üleni jahedamas õhumassis, st front oli ida pool. Kuid uus lõunatsüklon tuli ööl vastu 15-ndat, tegi kõva sadu ja äikest ning surus kuumuse Eesti kohale tagasi.
Kuumus oli Venemaa kohal aina paisunud ja kui oleks soojal pikem pidu olnud, võinuks langeda ka Eesti ametlik soojarekord. Narvas jõudis siiski üle 33 kraadi kerkida, mujal Eestis veidi vähem. Kumumatunnet leevendas mõnus tuuleke. Sama päeva õhtul aga oli tsüklon juba Eestist loode pool, liikus edasi kirdesse ja front libises edelatuules otsustavalt Venemaa kohale tagasi. Sellega sai troopika otsa, saartele see kahjuks polnudki eriti jõudnud. Vihmad muidugi küll. Edasi oli juuni jahedapoolne, sadas sageli edasi. Sama jätkus juulis. 13. juulil jäi suure saju tõttu ära kontsert Tartus Raekoja platsil. Kuu teine pool oli siiski kuivem ja mõneti soojem ka, kuid mitte midagi erilist ses mõttes.
August oli aga täitsa vilu taas, valitsesid pilvealused ilmad ja tihti sadas edasi.
Ootamatu pöörde tõi september: vaatamata koos öökülmaga 2. kuupäeval tulnud kõrgrõhualale asetus see edaspidi nii, et Eesti jäi selle lääneserva ning algas aasta pikim sooja ja kuiva periood. Nt. 13. septembri õhtupimeduses võis vabalt särgiväel väljas viibida. Suurem jagu septembrist oli reeglina kuiv ja soe. Ega kuu lõppki midagi hullu toonud, jahedam siiski kui kuu algul ja keskel, kuid mitte eriti. Pigem kuivapoolne, kuid septembrist siiski sajusem oli oktoobergi. Talviseid katsetusi polnud. Ootamatult külmaks kujunes aga november. 5. kuupäeval hakkas sadama lund ja tuul pöördus mitmeks päevaks põhjakaarde, hooti tuli ka lund juurde, ka saartel. Väga kogukaks lumikate ei saanud, kuid see ära ka ei kadunud, sest ilma hakkasid tegema külmad kõrgrõhualad. Nii oli see ligikaudu kuu lõpuni, kuid päris kuu lõppus hakkasid sulad jälle ligi hiilima ja detsember saabus enam-vähem lumeta maale. Kokkuvõttes oli suheliselt kuiv sügis suisa suvesooja septembri ja talvise novembriga.
1998. november sarnanes 1993. aasta omaga. Kuu lõpust alanud sulad tekitasid mõtte, et päris talv laguneb jälle ära. Ning üldiselt nii juhtuski. Detsember küll pidevat läänevoolu ei toonud, kuid ikkagi oli aasta lõpp lumeta ning sama jätkus jaanuari algulgi. Sadas, kuid muiudgi vihma. 1. ja 2. dekaadi vahetus tõi siiski talveilma ja ka lume, kuid see kestis jälle alla nädala, kuu keskpaik tõi taas laussula. Sedapuhku on loo lõpp talve osas siiski õnnelik. Januari 3. dekaadi alguses oli Venemaa põhjaaladel tekkinud väga võimsa pakasega kõrgrõhuala, mis liikus aegapidi läände-edelasse ja surus 26. kuupäeval sulailma Eestist minema. Kaasnes ka lumesadu. Kõrgrõhkond liikus Skandinaavia põhjatippu ja tekitas sealkandis kuni -50 kraadise pakase. Kohalik külmarekord! Eesti jäi suurimast külmast eemale, kuid paarikümnekraadine pakane kuu viimastel päevadel siiski valitses. Siis kõrgrõhkkond eemaldus, kuid mitte lõplikult soojale alla andes. Siiski, juba 1. veebruaril suutis uus läänetsüklon Eestisse kerge sula tuua, kuid ainult korraks, uba õhtupoole olid külmakraadid tagasi. Veebruar oli üle mitme aasta lumine ja talvine. Kuu teisel poolel olid korralikud lumesajud, sh. vabariigi aastapäeval. Kuu lõpp oli paksu lumega nagu sel ajal olema peab. Ka enamuse märtsist pidas talveilma, kuid mitte lõpuni. Kuu viimastel päevadel tuli kuni 14 soojakraadi ja lund polnud enam kusagil. Aprillis ka mitte.
NB! Korrektuur 1997/98. talve kohta. Veebruari algus oli siiski külmem kui enne kirjutasin, mingi lumi oli ka üldiselt maas. Peale 10. kuupäeva oli nii nagu räägitud, kevade saabumine...
Veebruaris
1998/99. aasta talv oli seega jälle pooletoobine, siiski parem kui eelmine. 1999. aasta jaanuari lõpp ja veebruar päästsid üht-teist...
Aprill sarnanes 1998. aasta omaga. Kuu viimasel dekaadil oli jälle aprillile varasematel aegadel sobimatu soojus. See lõppes parajasti koos kuu lõppemisega.
Mai tuli sedapuhku eriti külm. Esimesest kuupäevast valitsesid põhjakaare tuuled ja vihmasajud. 10. mai hommik tuli vinges ida-kirdetuules ja saartel ning Edela-Eestis ka tihedas vihmasajus. Kraadiklaas näitas sajus vaid pool kuni 1 kraadi üle nulli. Saaremaa näitel saabus keskpäev, tihe vihm kestis ja soojemaks ei läinud, hoopis null liikus ligemale. Ning mis jama: vihma sekka hakkas miskit valget poetama! Peale lõunat läkski sadu üle lumeks. Lumesadu levis üle Eesti ja õhtuks oli, mille sees sumbata, sest tegu oli siiski märja lumega. Enim sadas Saaremaal, kuid suurem osa oli seal vihmana tulnud, seega eriti paks lumi sinna siiski ei tekkinud. Öö jooksul sadu lakkas, selgines ja 11. mai varahommik oli Eestis ilusa talve nägu, päeval oli pilvine.
Mis siis juhtus? Ligi 10 päeva kestnud külma õhu sissevool aitas Läänemere lõunaosa kohal tekkinud ja itta liikunud tsükloni põhjaservas nii jaheda õhumassi tekitada, et seal nagu talvisel ajal suisa lund, olgugi märga, sadama hakkas. Eestit jäi valitsema ka edaspidi külm põhjavool, kuid maikuus lumikate lihtsalt ei suuda püsida ja mõni päev hiljem oli see kadunud. Jahedus, jah, püsis, vahel sadas ka vihma ning alles kuu päris lõpp oli soojem, noh nii parajalt selle aja kohta.
Kerge kõrvalepõige võrdlusena. 1992. aasta 29. novembril tuli lääne poolt saartele lumesadu, mis läks päeval üle vihmaks... (Noh, selliseid momente leiaks talvisest ajast rohkem kui küll...) 10. mail 1999. aastal tuli edela poolt saartele vihmasadu, mis läks päeval üle lumeks...
Külma tembud 1999. aasta mais lõppesid mai lõpus. Sarnaselt 1997. aastale saabus koos juuniga kiirelt ka suvi. Valitsesid kõgrõhualad ja suvekuumus, kuigi just jaanipäeval oskas vihm tulla. Suur soe suvi jätkus juulikuus, kuigi kuu viimane dekaad oli jahedam, kuid ikka kõrgrõhkkona rüpes. Õhk liikus reeglina idast läände, suvel hoiab see teatavasti kuumust. Ka augusti esimene pool oli sama ilus. Teisel augustikuu poolel oli pilvisem ja vihmasem, kuid päris kuu viimastel päevadel tuli suvi tagasi. Peaaegu septembri keskpaigani valitses suvist sooja (kuni ligikaudu 25 kraadi, kuu algul ehk enamgi) pakkunud kõrgrõhuala.
Paneme tähele: ka aasta tagasi oli ligikaudu sama olukord: septembris valitses kuivus ja soojus. Kõrgrõhuala liikus 1999. aasta septembris aga tasapisi lääne poole (enamasti on ju vastupidine liikumine) ja 13. septembri paiku jäime selle idaserva (enne olime lääneservas) ja põhjakaarde pöördunud tuul tõi jaheduse ja öised külmetamised, kuiv oli edasi. Kuu lõpupoole hakkas rohkem pilvitama ja sademeid oli ka.
Oktoober oli vihmane, eriti kuu keskel. Läänetsüklonid vaheldusid hirmsa kiiruga. 22. oktoober tõi ilmamuutuse külmema suunas. Päris kuu lõpus oli lumi maas ja 31. oktoobril mindi kuni 2001. aasta kevadeni üle pidevale talveajale. November oli jahedapoolne. 2. dekaadi lõpupoole ja 3. alguses püsis kerge lumigi maas, kokku kümmekond päeva järjest... Kuu lõpp tõi jälle soojuse koos vägevate läänetormidega. Siiski oli mõnevõrra soojem november kui aasta tagasi.
Detsembri tulekuga 1999. aastal tuli sedapuhku ka miski lume moodi asi maha, siiski vähe. Ega ei püsinud ka paraku. Aeg-ajalt oli siiski jälle lumine. Sedapuhku tulid jõulud valged ja ka külm oli. See andis lootust talve edenemisele. Ka aastavahetus oli talve nägu. Kahjuks lõppes talvelootus 2000. aasta 4. jaanuarist, kui ligi 2 nädalat kestis soojus. Lumi läks ka paremaid jahimaid otsima. Jälle...
Edasi läks külmemaks, 20-nda paiku oli mõni päev päris külm. Talvest siiski asja ei saanud, edaspidi kuu lõpus ja veebruaris aastal 2000 domineeris igavene sügis. Vabariigi aastapäev juhtus ilusa sooja ilmaga, ka kõnniteed olid puhtad nii lumest kui prahist...
Märtsikuu oli sedapuhku hallivõitu, talve moodi ka mitte. Sarnane oli aprilli 1. pool. Kuid umbkaudu juba kolmandat aastat järjest tuli nii, et aprilli lõpupoole oli liiga soe ja mai pigem külm.
Konkreetsemalt 2000. aastal just 16. aprillil hakkas soojaks minema ja kohe varsti oli ka liiga soe jälle. Nii kuu lõpuni välja. Päike aina säras pilvitus taevas. Eriti vahva, samas ikka väga imelik, oli 24. aprill, kus kuni 27 kraadi olla mõõdetud. Ning jälle üks "traditsiooniline nali": just 30. aprillil sõitis soojus minema. Mai algas jälle jahedalt ja vihmaselt, väidetavalt olla ka sedapuhku kohati lund sadanud. Külmapoolne mai sattus jälle, kuid nii hull ka polnud kui aasta tagasi.
2000. aasta suvest: üldiselt kehvapoolne see sattus. Juunis ei olnud just hirmus külm, aga eriti soe ka mitte ning vihma sadas ikka ka. Juuli polnud palju parem, ilusaid päevi sattus (eks mõni oli ka juunis), need aga tuli kiirelt ära kasutada, sest pikka perioodi need ei kestnud. Ida-Eestis sadas mingil määral päris sageli, lääne pool oli mõneti kuivem. Kuu lõpus võis juba tunda sügise lähedust. August ei pakkunud ka midagi uut ega huvitavat, siiski oli kuivem kui juulis.
Kolmandat aastat järjest domineerisid septembris kõrgrõhualad, sedapuhku eriti kuu teises pooles. Ning seekord oli just septembri lõpus, alates 26-ndast, eriti soe selle aja kohta.
Soojust jätkus ka oktoobri tulekusse: 1. oktoobril oli kuni 20 kraadi sooja. Taas nagu liigsooja moodi. See siiski enam kaua ei püsinud. Ülejäänud oktoober oli tavalise moodi, november oli ühtlaselt soe, hall ja märg, kuigi suuri sadusid ka polnud. Ka mitte vähimaidki talvemärke.
2000. aasta detsember. Pidevalt sooja novembri taustal võis ehk loota, et millalgi tuleb ka külmem ilm, ehk isegi nö. "õigel ajal". Ka tsüklonid hakkasid tekkima Islandist märksa lõuna pool. Paraku polnud sellest kasu, sest liikumistee sattus neil ikka selline, et liikusid Eestist põhja poole, kaasas mereline troopiline õhumass. Nii tuli detsember ligi 10-kraadise soojaga, terve kuu 1. pool oli väga soe. Alates 17-ndast hakkas siiski ka maa valgemaks muutuma. just jõulupühadeks tuli ka päris külm ilm. Kuid seda ainult korraks. Juba aastavahetus (mis oli ühtlasi sajandivahetus!!!) vastu 2001. aastat oli jälle vesine. Ega sellest talvest jälle suurt asja saanud. Jaanuaris ja ka veebruari algul vaheldusid külmad ja sulad, kokkuvõttes püsivat lumikatet polnud. Veebruari teine pool tõi siiski "püsiva" lumikatte ja ka külma. Üldiselt oli ka märts külm ja lumi püsis, kuid mitte just kuu lõpuni. Ega see kate väga paks saanudki.
Aprill alguses, seekord juba 5. aprillil 2001. aastal ehmatas taas soojusega, kuni 19 kraadi ja Päike, kuid seekord läks soe kohe üle. Sedapuhku oli aprilli 2. pool ka soojusega tagasihoidlikum. Lumiseks siiski ka ei läinud.
Mai oli sedapuhku soojem just kuu esimesel poolel, mõni päev, nt. 1. mai, oli liigagi soe. Kuu teine pool oli pilvealusem ja vihmasem.
2001. aasta juuni oli jahe ja vihmane. Ka üksikud selged päevad olid reeglina jahedad (mis see 13-18 kraadi siis on)). Juuli oli omapärane: sageli ulatus üle Kesk-Eesti põhjast lõunasse front, millest ida pool oli soe, isegi palav, kuid sagedaste sadude ja äikesega. Lääne poole jäi jahedam ja ühtlasemalt pilvealune ilm, kõu kõmises sealgi sageli.
August oli juulist kuivem, kuid kuumaperioode ka ei olnud.
Kokkuvõttes üks vilets suvi jälle.
September oli sedapuhku sügiskuu, mis ei olnud liiga kuiv, harilik sügis oli ka oktoobris ja novembris. Novembri keskel olid siiski vägevad rajuilmad, tuleks märkida. Sedapuhku kulges novembri viimasel dekaadil aegapidi talvisemaks, nii peakski ju olema. Detsember saabus lumise ja külmana. Detsembri kulgedes läks nagu parimas muinasloos: läks keskmiselt aina külmemaks ja eriti saartel, mujal ka, tuli lundki tihti juurde. Jõululaupäev ja jõuluöö olid kuni 24-kraadise külmaga. Ilus talv oli ka 2001. ja 2002. aasta vahetusel.
Keegi kirjutas siis kunagi nii, et kui nii ilus talv ka katki läheb, siis korralikke talvesid ei tulegi kunagi. Sest katki seegi talv läks!
2. jaanuaril 2002. aastal ei teadnud veel ohtu aimata: tsüklon liikus üle Läti kagusse ja tõi meile lumelisa ja korraliku pakaseöö. 3. jaanuari hommikul oli tuul läände pöördunud ja sinna see ka jäi. Kauge põhjatsükloni ja lõunasse liikund kõrgrõhuala vahel tekkis läänevool, mida kinni ei saadud. Nii see lumigi aegapidi kadus, kuigi tundus, et seda nagu jätkuks... Jaanuari teisel poolel tegi põikeid ka külmema suunas, kuid asjatult... Veebruari alguses tuli eriti mõnus soojus: 9-10 kraadi ligidale 3. veebruaril. Edasi oli täiesti must/roheline maa. Kuu keskel siiski talvetaat halastas ja tekkis uuesti lumikate, mis enne kuu lõppu alanud uute sulade abil kadus just täpselt koos veebruari lõppemisega.
Märts ja aprill enam lund ega külma ei pakkunud.
Jälle tatitalv kokkuvõttes.
2002. aasta oli kuulus pika soojaperioodi ja aasta lõpukuude külmaga.
Märtsi 1. poolel tõid läänetsüklonid vihma, kuu keskel läks kuivaks ja üldiselt ka jäi kuivaks ka aprillis ja mais. Aprill polnud küll väga palav, kuid siiski soe ja kuiv, soojus ja kuivus jätkus maikuus kuni kuu lõpuni. Meenus 1993. aasta maikuu soojus ja kuivus. Siis järgnes aga jahe ja vihmane suvi, võis karta selle stsenaariumi kordumist. Aga nii ei läinud, vägev suvi järgnes 2002. aasta vägevale kevadele. Juuni tõi kuni 17-ni palavad ja kuivad ilmad, sealt edasi oli sajusem periood, mis kestis juuli esimeste päevadeni, kus äike pahandusi tekitas. Siis tulid uuesti kõrgrõhualad, mis aina sooja ja kuiva pidasid, nii kestis ka terve augustikuu, kus mõnes kohas (nt Võrus) ei sadanud tilkagi!
Kuum ja kuiv oli kuni 9. septembrini (kaasa arvatud). Siis toimus otsustav ja kiire pööre. Kõrgrõhuala püsis, kuid keskpunkt liikus meist läände-loodesse ja tekkis püsiv õhuvool põhjast. Nii oli kuu lõpuni. Vahest sadas ka, kuid mitte eriti. Oktoober jätkas külmal lainel. Mõnes kohas 5-ndal, üldiselt 9-ndal sadas maha esimene lumikate. Tsüklonid liikusid läänest itta meist lõuna poolt. Püsivat lumikatet ei tekkinud, kuid see uuenes sageli ning 20. oktoober tõi väga korraliku lumesaju. Peale 25 oktoobrit läks pehmemaks ja kuu viimastel päevadel enam lund eriti polnud. November oli ehk enamjaolt veidi soojemgi kui oktoober (see oli väga külm olnud), kuid lumesadusid esines ikka ka. Kuu lõppes kiirete pööretega. 27. november tõi edelast saju ja 10, kohati enamgi kraade sooja, kuid juba 29. kuupäeval oli keset päeva ligi 9 kraadi külma.
Saabus 2002/2003. aasta talv, mida sageli meenutatakse kui väga hullu külma osas. Uurime asja.
Detsembri algus jätkas novembri lõpu joont: püsis päris külm ilm. Lumepuru tuli maha siiski alles 2. detsembril. Kuid külma jätkus ligi 10 päeva. Siis tundus, et jälle tekib läänevoolu jama, kuid seapuhku mitte. Läks uuesti külmale ja kuu keskpaik tõi taas pakaseilmad. Lund oli siiski vähevõitu. 20-nda paiku käis paar läänetsüklonit sula tuli ka, siis läks uuesti külmaks. Lund tuli ka juurde. Jõulupühad ja aastavahetus olid talvised ja väga külmad, samas sadas tihti ka lund juurde. Jaanuari algupool eriti oli see, mis sellele talvele "nime" tegi. 5-ndal jaanuaril 2003. aastal oli Lõuna-Eestis vaatamata pilvedele ligi 20 kraadi külma. Põhja pool selgema taeva all oli veel külmem. Edaspidi oli mitu päeva pakane, kord Jõgeval isegi ligi -36 kraadi.
10. paiku algasid temperaturi hüpped üles ja alla 20 kraadi ulatuses. Kahjuks juhtus jälle 1 hull asi, mida eriti ei meenutata: jälle tuli sulatont, see juhtus 14. jaanuaril ning kestis (kergete vaheaegadega) üle 10 päeva. Kuna lumikate polnud eriti paks, oli 20-nda paiku maa üsna must. Kuu lõpupoole, kui seda enam eriti ei loodetudki, läks uuesti külmemaks ja lumikate uuenes/täienes jõudsalt, oli seda kuu viimastel päevadel rohemgi kui kuu algul.
Veebruar ilmahüppeid eriti ei teinud, püsis mõnus talveilm. Siiski... 14-ndal tõi ida poolt tulnud tsüklonike meile korraliku lumesaju, seejärel pakaselise ööpäeva, mis juba 16-ndal asendus leebe päikeselise ilmaga. 20. ja 21. veebruar olid kena kevade nägu, siis mattus Päike pilvedesse ja jäi sinna kuu lõpuni. Talveilm püsis.
Märtsi algul tuli uus külm kõrgrõhala, kuid alates 7-ndast algasid sulailmad. Juba kuu 2. dekaadi algul lumi sulas ja 20. märtsil oli kuni 12 kraadi sooja. Soe oli kuu lõpuni, just 31. märts tõi kaasa loodetormi ja uue lume, seda mitte küll palju. Külm ja lumi vindusid siiski aprilli keskpaigani, siit ehk tunne, et talv ka väga pikk oli. Aga üleni ei olnud ju... Ning see va jaanuari sulaperiood, oli seda vaja...
Oli siis korralik talv või ei? Ei teagi. Oletame, et oli...
Aprilli teises pooles viskas paar päeva kuni 20 kraadi, edaspidi kuu lõpuni oli nö. paras ilm. 2003. aasta mai, vähemalt kuu esimeses pooles, eriti soe polnud, kuid eks eelmine aasta oli ära hellitanud. Märgatavalt ektreemne üheski suunas polnud ka mai 2. pool.
2003. aasta juunikuu ja juuli algupool olid Lääne- ja Ida-Eestis erinevad. Ida pool oli jahe ja pilvealune, ka sajune, kuigi mitte eriti sajune. Saartel eriti aga oli ilm reeglina ilus, kuid valdavate põhjatuulte tõttu jahe. Juuli keskel ronis Lääne-Euroopast meile kuum kõrgrõhuala ja kuu teine pool ning augusti algus olid kogu Eestis troopikakuumusega. August oli edaspidi jahedam, kuid ikka mitte eriti sajune. Iseäranis Lääne-Eestis ja saartel, kus ka eelmine aasta kuiv oli, tegi liigne sademete puudumine ikka palju pahandust.
Sama aasta sügis millegagi suurt silma ei paistnud. Eriti külm ega soe polnud, ka väga suured sajud jäid ikka olemata, midagi muidugi sadas. Detsember oli suuremalt jaolt ka sügise nägu, suurem vihmasadu oli 22. kuupäeval, saju lõpp oli lumine ning uus päev oli talvist nägu. Siiski suutis see lumi ära sulada, kuid uusaastaööl vähemalt mõnda kohta lund riputas.
2004. aasta jaanuar oli üllatavalt stabiilselt talvine: miinuskraadid ja aegamööda paksenev lumikate. Seda kuni 3. veebruarini. 3. ja 4. veebruari sula ja vihmasadu hirmtasid Tartu maratoni korraldajaid ning see otsustati ära jätta. Tegelikult vale otsus, sest lumi ära sulada ei jõudnud: juba 5. veebruaril olid külmakraadid tagasi. Veebruar oli jaanuarist soojem, kuid ikka talvine. 24. veebruar oli päikesepaistene ja plusskraadides, sai lumememmesid ehitada.
Ligi 5 esimest märtsikuu päeva oli veel talvine, siis algas sula ja lumi kadus peatselt.
Oli siiski ka nagu talve moodi talv, kuigi lühikesepoolne.
Märkus korras mainiks, et jätame ehk need 31-sed novembrid jms 1. aprilli tarbeks...
to: Mix 31-sed nov.-id 1.aprilliks? NOV...JHS
Vihma!
Teist päeva piserdab kuradima vägevat vihma. Eile oli ka vinge udusadu paradigmadaatumil. Tuul on kui ''norduutlik'' anemoese.
Vägevust ja vahvust!
Ruloo on nii tihe, et päike on tagamaadel. Vägev sajualake... filosoofilised sademed...
Kuradi kurat ja paganama pagan! :D:D Nalja piserdan kah!
Täna on 150. juuli, kui ma nüüd õigesti arvutasin.
Laupäev tuleb ilmselt huvitav pilvepäev neile, kes elavad saartel ning mandri lääne- ja loodeosas.
23.nov küsiti ja vastasin ,et kas mereefekti lund ka saab? Nüüd tõstan laupäevaks tõenäosuse 60% peale.
Muuseas, 16.ja 17. sajandil võeti ette reeretki Tallinn- Lübeck, st piki Läänemerd põhjast lõunassse ja tagasi.
Tegelikult on vaja kliima päästa. Sellepärast koguneme 2 päeva pärast, Prantsuse revolutsiooni alguskuul, 1789. aasta juulikuu päeval, mille võite ise täpselt kindlaks teha,
hangude ja vikatitega Suure Munamäe vaatetorni tippu ja seame end kliimale aru pähe panekuks valmis!
Olen suht kindel, Tallinnas suurt sadu ei tule enam. See praegune frontaaladu kas ka hajub just enne Tallinnat või läheb 5 km loode poolt mööda.
Tallinnas on/oli korralik lumesadu.
Huvitav oli see, et poole tunniga vahetas tuul ligi 180 kraadi suunda ja sügisest sai talv.
GFS 12Z väljund näitab 5. detsembri õhtupoolikuks 10 kraadi sooja.
Ups, 6.ndaks siiski.
Jah aga pärast seda sooja tuleb talv juba vähemalt 10 päevaks.
2004. aasta märtsis kadus lumi kiirelt ja 3. dekaadil võis juba muru riisuda. Kuigi hirmsoe just ka polnud, pilvealune ilm valitses 28-ni, siis sellest ajast taevas selgines ja kogu aprill oli üldiselt väga päikesepaisteline, päris suvesoe siiski mitte (ei peagi ju olema!!!). Mai oli kord päikeselisem, kord vähem, vihma tuli ka.
Kui kahel eelneval suvel oli tegu sademete puudusega, siis 2004. aasta suvi tegi kõik tasa.
Väga vihmane juuni oli. Nt.8. juunil, kui taheti jälgda Veenuse üleminekut Päikese kettast, sadas tihedat vihma päev otsa. Juulis oli rohek kuivi päevi, kuid vihmasaadusid jagus sinnagi. Väheseid ilsaid ja sooje päevi oli nädalavahetus, 17.ja 18. juuli.
Augusti algus väärib sedapuhku kiitust, 1. dekaad eriti oli ilusa sooja ilmaga. Kuu keskpaik ja lõpp mutsid ilma taas vihmaseks, päris jahedaks läks alates 18-ndast.
September pakkus eriti vägevaid sademeid just saartel, kuigi mujal sadas ka. Nimelt tsüklonid liikusid järjepanu üle Läänemere kagusse. Oktoober nii sajune polnud. November tõi kuu keskpaigast alates teise poolde talveilmad: tsüklonid liikusid jälle loodest kagusse, Eesti jäi nende kirde- ja põhjaservadesse. Kahjuks jälle kauemaks talve ei jätkunud, varsti peale detsembri saabumist domineeris sulailm, lumi sulas ka.
Ega see 2004/2005 talv jälle mõisa köiena lohisema hakkas: detsembris ja jaanuari esimesel poolel jäime väga ulatusliku madalrõhuala kagu-lõunaserva, selle ääres liikusid osatsüklonid meist põhja poolt mööda. Eriti võimsad ja läänetorme toonud keerised esinesid varsti peale jaanuari algust.
Kuulus jaanuaritorm 2005. aastal sattus siis 9. kuupäeva peale. Veetase tõusis ja tegi palju pahandust, kuid vähemalt Saaremaa läänerannikul viitasid adruvallide asukohad sama kõrget veetaset kui 2 korral 1990. aasta alguse tormides, nimelt 26. jaanuaril ja 27. veebruaril, ka siis ulatusid tuulepuhangud tublisti üle 30 m/s. 1967. aasta oktoobritormi taset siiski pole enam saavutatud.
Jaanuari lõpupoole aga võimas madalrõhuala Atlandi põhjaosas lagunes ja asendus kõrgõhualadega. Ka Eestis muutus ilm talvisemaks ja lumisemaks. Ilusa lund puistas nt 1. veebruaril ja seda sadas ka edaspidi. Korralik külm ida-kirde suunalt tuli 21.veebruaril ja püsis pikka aega ka märtsis, veel 2. dekaadi algul oli kohati alla -20 kraadi öösiti.
24-nda-l tulnud kiire sula ja kuni 10 kraadi sooja aga hävitasid lumikatte ligi 3 päevaga, kuigi edaspidi jahenes ja kohati lund veel leidus. Aprill algas hallina ja kogu lumi ikkag ikkagi sulas. Seekord tuli talvetunne aga tagasi ja nimelt 3. dekaadi algul, kui tuli jälle lumi maha ja nt. 22. aprill oli ilusa jõulutundega. Kuu lõpuni lund siiski ei jätkunud, läks ka jälle soojemaks.
1005. aasta mai oli pikka aega "tavaline", kuid 25 soojakraadi ja enamagi kanti soojus tuli koos 3. dekaadiga. See siiski ka kuu lõpuni ei kestnud.
2004/2005. aasta talv ei täitnud jälle vana traditsioonilise talve tingimusi, veebruarist üksi oli vähe.
Vabandust,see klaviatuur ja kirjavead... Ning muidugi oli lõpus juttu 2005. aasta maist (kuigi eelnevate arvamuste põhjal miks mitte ka 1005. aasta maist x-kuupäevadel...:)
Aeg-ajalt on olnud juttu, et muidu läheb ilm ajapikku pigem soojemaks, talved eriti, kuid aegapidi ka suved, samas just juunikuu on visalt ja sageli just pigem keskmine või alla selle. Ilmselt on see juhus, seda kinnitavad ju ka aeg-ajalt esinevad kuumad ja kuivad juunid.
2005. aasta juuni oli aga taas suve viletsaim. Kuigi midagi eriti hullu ka polnud, soojus vindus eks oli ka vihmsadusid. Juuli algus tõi ilusa pöörde: just meie kohal tekkis kõrgrõhuala ja püsis paar nädalat, kinkides kuumust ja kuivust. Kuu teine pool oli vihmasem, kuid mitte eriti jahe. Kiita saab ka augustit: kuu alguses ja ka lõpus olid ilusad, kuivad ja soojad ilmad, kuu kespaik oli sajusem. August ehk oligi suve parim kuu.
2005. aasta september oli ka reeglina soe, öökülmad ka eriti ei rünnanud. Suhteliselt soojalt ja kuivalt algas ka oktoober, edaspidi oli ilusat ilma vähem, ilma sajuta ka läbi ei saanud. November ei täienda ka üldjoontes eriti palju, lumesadusid siiski kuu edenedes ette tuli. Detsember algas ning saarte kandis oli maa must, ida poole sigines peatselt mõneti lund. Pidevalt seda siiski polnud. Ometigi oli kuu teine pool lumist nägu ja kergetes miinustes, samas oli ka sula "valvel".
2006. aasta jaanuari algus tõi peatselt meie kohale kõrgrõhuala, kuid see kujundas enese sooja õhumassi sisse ja mõnest miinuskraadistj pilvkattest enamaks sellest kasu polnud. Seejärel tuli läänetsüklonite kord, mis Eesti loodepoolses osas lume peaaegu hävitasid, mujal seda siiski säilis. Ning hea oli, et säilis. Kara mere kohalt liikus kagu poole võimas kõrgrõhuala, mis pakasega kokku ei hoidnud. 17/18-ndal jaanuaril läks ööpäevagaenam kui 20 kraadi külmemaks: ´+2-st alla -20-ni. Külm, kuni -29 kraadi, kestis 5 päeva. Siis saabus soojem õhumass ja peatselt ka sula, mis siiski kaua ei kestnud. Kuu lõpp oli jälle kõlmem ja lund said kõik kohad juurde. Veebruar oli kenasti lumine ja ka reeglina külm, sulasid ei nagu olnud.
Sarnaselt eelmise, 2005. aastaga oli enamus märtsistki külm ja lumine, veel 22. märtsil oli selge ilm, kuid ka päevasel ajal külmakraadidega. Siis tuli paar päeva nn. vahetusaega ja siis ikkagi sula: taas kord enne märtsi lõppu oli lumikate minema aetud. 2006. aasta aprill uut lund ka ei toonud. Mai muidugi ka mite:) Eriti suuri soojasid ka polnud.
Milline siis oli 2005/2006 talv? Enamuses Eestist püsis lumi maas ja ka kena pakast tegi. Kuigi oli kohti, kus lund oli liiga vähe, kui see jaanuaripakane saabus.
Kuna korralikke talvi on olnud vähe, liigitame siis selle korralike alla...
2006. aasta suvi.
Juuni algas jahedalt ja vihmaselt, kuu 2. nädal oli suvisem, kuid ootamatult kiire pööre südasuvele tuli juuni keskel: tulid ligi 30-kraadised sooja ja kuivad ilmad. Aasta tagusege sarnaselt oli kuiv ja kuum ka juuli esimene pool, kuid sedapuhku oli veel kuumem: temperatuurid küündisid isegi 35 kraadini, ähvardades ametlikku rekordit. Kuu keskel läks jahedamaks kuid mitte kauaks, soojus tuli tagasi. Soe ja kuiv oli ka august. Saabus september ja suveilmad jätkusid pikka aega. Pigem soe oli ka oktoober, keskmisest soojem ka september.
Soe suvi oli.
2006. aasta detsember oli nii soe nagu seda varem polnud mõõdetud. Pidev läänetsüklonite rivi meist põhja poolt tõi kaasa tihedad vihmasajud ja soojuse, rekord oli kusagil +12 koma kandis.
2007. aasta jaanuar pikka aega paremust talve suunas ei toonud, oli edasi väga-väga soe, kuni +10 kraadi kümnenda jaanuari paiku. 21-sel aga liikus tsüklon otse üle Eesti ja tõi talvise ilmamuutuse, sellele aitas kaasa ka järgmine tsüklon, mis juba lõuna poolt möödus. Vastu ootusi talv kohe ära ei kadunudki, veebruar oli isegi keskmisest külmem, ainus sulapäev oli 28. veebruar, mis kuulutas totaalse soojuse tagasitulekut. Muuseas, samal päeval avati Virtsu-Kuivastu jäätee, juba päev hiljem tuli see sulgeda.
Märtsis 2007. aastal olid ainult soojad päevad, vahel sadas vihma, vahel säras Päike. Temperatur ei langenud kordagi isegi kuu keskmise tasemele. Amtlik varasem soojarekord (18 kraadi) jäi napilt löömata. Lumi kadus mõne päevaga peale kuu algust.
Aprill nii ekstreemselt soe polnud, kuid külmaks läks kuu lõpus, puistas ka lund ning tõsine lumesadu tuli 30. aprilli õhtul, kui jäime mööduva tsükloni külm sektorisse. Volbriöö oligi seega lumesajune. 1. mail pidi Päike ja soojem õhumass hakkama lund sulatama ning üldiselt 1 päevaga saadigi hakkama!
Milline oli 2006/2007 talv? Jube sooja detsembri ja ka enamjaolt jaanuari tõttu kindlasti jälle sobimatu talv.
Kui 2007. aasta mai algas jahedalt ja enamus kuust oli keskmine ilm, siis kuu lõpp tõi liigsoojuse, kuni 30 kraadi ja ülegi.
Juuni saabudes tuli jahedam kõrgrõhuala, 30 kraadi see ei lubanud. Edaspidi juunis ja ka juulis valitsesid pigem vihmased ja pilvise, kuigi mitte just eriti külmad ilmad. Juuli lõpus läks soojemaks ning kindlalt suve parim kuu 2007. aastal oli august, kus 1 päikeseline ja kuum kõrgrõhuala vaheldus teisega ning seda kuu lõpuni. Ka mai lõpu soojakraadid löödi üle.
2007. aasta semptember oli enamjaolt septembrile kohane, kuid ootamatu soojus viskus kohale kuu lõpus. Vastu 27. kuupäeva tuli see öise äikesega ning 28. ja 29.september suisa suvise kuumusega, kusagil 20 ja 30 kraadi vahel. Edaspdi, oktoobri tulekuga suur soe eemaldus.
On vist vähe mainitud, et tihti satub oktoobri lõppu ajutine lühike külmalaine ka koos vähese lumesajuga. Nii oli ka 2007. aastal. Jälle sadas lund 7. novembril, Suure Sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni 72. aastapäeval. 10-ndal, mardipäeval hakkas see hoogsalt sulama ning algas pikk sügisilmade võidukäik. Detsember oli sama talvetu kui aasta varem, temperaturid siiski nii lakke ei hüpanud. Lootus talvele tuli koos aastavahetusega 2007/2008: tuul pöördus pühja ja tõi jahedust, külma ilma "rekord" oli kusagil -14 kraadi. Alate 6. jaanuarist 2008. aastal talve katsetus lõppes, kohe kadus kerge lumikate. Uus talve katsets tulu veebruari keskpaiku, 15-nda paiku. Veidi sads ka lund. Paraku polnud talvel üldse asu: juba paari päeva pärast seegi katse lõppes. Ilma talve ja lumeta pidime olema kuni 25. märtsini. Siis liikus aktiivne lõunatsüklon põhja suunas, Eesti jäi selle lääneserva. Sel kombel sadas põhjatuule toel maha talve kõige paksem lumekiht.Tsüklon möödus, märtsilõpu võimukas Päike tuli välja ja hakkas lund sulatama. KA õhumass asendus soojemaga. Nii et aprilli see lumi (eriti) ei jõudnudki.
Aprillilund sedapuhku polnud.
2007/2008. aasta talv oli kindlalt eriti vähe talve moodi, meenutades osalt 1991/92 aasa talve, tegelikult oli veelgi hullem.
Aprill ja mai osutusid, nagu kevadeti viimastel aasta(kümnete)l tavaks saanud, liigselt kuivad olema.Kuigi erilsi soojalaineid ka polnud. Ka juuni algas suviselt ja soojalt ning kuivalt, siis sedaphku hakkas peatselt vihma sadama ning nii see kuu, edaspidi ja juuli kulges. Eks sooje selgeid päevi sattus ka.Juuli 3. dekaadil oli kõige pikem sooja ja kuiva periood ligi nädal. Augustis oli ka ilusaid ilmasid, siiski enam mitte pikka kuivaperioodi ja sadas ikka ka.
Kes 2008. aastal otsis suve, see seda leidis, kuid pidi otsima...
September pakkus harilikku sügise alguse ilma, nii jätkas oktoober, siin-seal oli vahel äikest. Novembri keskpaik tõi kohati lund, siiki vähe. Korraliku lumesaju tõi 23. november analoogiliselt 25. märtsiga põhja liikunud lõunatsüklon, mille lääneserva Eesti jäi. Tsükloni kese ületas Peipsi ja Kirde-Eesti, kirdenurgas oli veidiks ka sula. Järegmisel päeval oli raskusi liiklsega, teed oli tuisulund täis. Edaspiid tuli aga lootusetus soe ja lumi sulas enne kuu lõppu.
2008. detsembri algus. oli jälle sügisene. Pigem oli tunne, et talv oli juba olnud koos novembrilumega. Siis aga, 7-ndal ja ööl vastu 8-ndat detsembrit sadas 0-kraadist kokkuhakkavat lund, edasi see külmus jära ei sulanud. Uskumatu, aga lumi püsis aasta lõpuni, aeg-ajalt tuli seda juurdegi. Detsembri lõpuni valitses talv!
2009. aasta jaanuar ja veebruar olid samuti valdavalt talvised, kuigi jaanuari keskel tüütas sulaga ja tekitas lumikattesse auke. Siiski pöördus talveilm tagasi. Veebruaris eriti sulasid polnud, kuu viimasel päeval tuli iseäranis Lõuna-Eestis, kuid mujale ka tubli lumelisa.
Märts algas külma ja lumisena. Kuigi 2. dekaadi algus pakkus sulavett, pidas lumi Eesti suuremas osas vastu kuu lõpuni ja alles mõni päev peale aprilli algust see lagunes ja seejärel kadus hoopis.
2008/2009. aasta talv tuleks vist korralike hulka liigitada.
Etteruttavalt võib öelda, et ka mõned järgmised aastad pakkusid korralikke talvesid.
Hiiumaalt ka keegi siin on ? Seal tuleb merelt järveefekti sadusi aga küsin ,et mida sajab ? Lörtsi ? Lund ?
Paljudes kohtades on lumi maas, aga Tallinnas endiselt maa murust roheline ja lund vedelemas näha pole, kohati ainult jäätunud teeääri, õhtul küll sadas paksu märga lund, aga nüüdseks ikka kõik täiesti sügisene ja lisaks oli päikest näha täna.
Hiiumaal tuleb hooti lumekruupi.
Tallinnas sajab rahet.
Sauel tuli lumena. Nii 2cm kohevat lund maas
Keegi võiks meelde tuletada, millal varem on juhtunud nii Tallinna kandis, et esimest sügist lund pole oktoobris ja novembris üldse tulnud, et maas oleks 2-10 cm kiht. Need üksikud kruubid, mis täna õhtul tulid, ei lähe lumena arvesse.
Nii ei juhtu sageli vaid Tallinnas, vaid mujal Eestis ka.
Marul novembri sajuhulk 103,8 mm.
Tänane loojangutaevas oli väga huvitav.
Esiteks olid pilved täpselt nagu helkivad ööpilved.
Teiseks, kui pärast loojangut muutuvad pilved punakateks, siis täna ei, vaid olid hoopis pruunikasvalged.
Nägi veel keegi?
Ilmateenistus küll ehmatab, et kolmapäeval sajab jälle midaiganes kõike, aga ise arvan, et ilmamuutus tuleb siin Eestis olulise sajuta. Suurim sajuoht on saartel. Mandrile jõudes sajuala hajub.
Ilmateenistus suht mööda pannud rannikutemperatuuridega - Pakril oli lausa 5 kraadi sooja natuke aega tagasi. Ega Dirhamigi vägapalju taga pole.
Kolmapäevane prognoospilt on muutunud veidi. Suurt sadu endiselt ei paku, aga sajuvõimalus on nüüd saarte asemel Ida-Eestis suurim.
Postita kommentaar