Kommentaariumi viide
Juba 4. päeva (16.10. seisuga) tekkisid uued aegade rekordid, vt allpool. Lisaks meenutagem aastataguseid erakordseid sündmusi: http://ilmjainimesed.blogspot.com/2017/10/.
Paar päeva kulus udu- ja niiskusuuringutele Läänemerel: Stockholm võttis vastu pilves ja jaheda ilmaga, aga avamerel sooja frondiga lõikudes (17.10. öösel) saavutas udu nn akustilise võimsuse, hakates helilaineid peegeldama.
Vananaistesuvi veel jätkub, kuigi selle intensiivsus kahaneb: https://ilm.ee/?517386. Artikli kohta, et sealsed varasemad rekordid on tõenäoliselt alates 1961. aastast, kuid pikema ajavahemiku (kuni 150 a) rekordite nimekirja leiab siit https://ilm.pri.ee/p%C3%A4evarekordid, kus siis selgub, et eelmine Tallinna rekord 13. ja 14. oktoobri kohta oli 17,0 °C (1889), uus on vastavalt 17,8 ja 19 °C. 15. oktoobri varasem rekord oli 15,6 °C (1953), mis ületati juba keskpäeval ja kokkuvõttes mitme kraadiga (tulemuseks 18,4 °C) ja siis koguni 16. oktoober, kui uueks rekordiks sai 17,3 °C. 17. oktoobril Tallinnas enam uut rekordit õige napilt ei tekkinud, ilmselt pilves ja uduse hommiku tõttu (?). Üks võimalik rekord on veel see, et ööpäeva keskmine püsis nii hilisel ajal järjestikku mitu ööpäeva üle 13 °C (13.–15. oktoober).
Tartu kohta on vastav rekordijada palju tagasihoidlikum, kuid siiski: 12. oktoobril 17,3 °C, 15. oktoobril 18,9 °C (1907, 2018) ja 17. oktoobril 17,1 °C (1907) asemel 17,8 °C. Seega võib vist päris julgelt väita, et vähemalt 150 aastat pole nii suurejoonelist (võimsat, intensiivset) vananaistesuve esinenud. Siiski, tegelikult oli väga intensiivne vananaistesuvi ka 2006. a oktoobris (Alatskivi ilmavaatleja Einar Laretei andmed), kui tekkis mõni uus rekord. Ka ööpäeva keskmine küündis mitmel pool suveni ehk 13 °C, siin-seal koguni mitmeid ööpäevi järjest (vt ülal).
Veel üks rekord: sündis uus aasta kõige hilisem 20 kraadi rekord: "Läinud nädala lõpus alanud soojalaine tipnes selle nädala esmaspäeval, kui sündis Eesti uus kõigi aegade kõige hilisem 20 kraadi rekord. Keskkonnaagentuuri ilmavaatluste osakonna asejuhataja Külli Loodla ütles, et Valga ilmajaam mõõtis 15. oktoobri kõige kõrgemaks õhutemperatuuriks 20,1 kraadi.
Nõnda kukkus soojarekord, mis oli püsinud üle-eelmisest sajandist. Eelmine rekord ehk aasta kõige viimane päev, mil õhutemperatuur suutis kätte saada 20 kraadi piiri, pärines 1896. aasta 11. oktoobrist, kui Tartu ilmajaama vaatleja pani päeva maksimumina kirja 20,2 kraadi.
Üleeile, 15. oktoobril oli Valga ilmajaam ainuke, kus õhutemperatuur 20 kraadi piiri ületas. Järgnesid Võru 19,9 ning Kunda ja Tõravere 18,9 kraadiga. Viljandis läks päeva maksimumina kirja 18,8 kraadi.
Maksimumide tabeli lõpetas Roomassaare 13,5 pügalaga. Loodla lisas, et tänavune 15. oktoober tõi osas ilmajaamades ühtlasi kaasa selle kuupäeva uusi soojarekordeid. Kuupäevarekordeid tuli riburada pidi ka mitmel eelmisel päeval." Osundatud: Sakala, 18.10.2018
Aga geoloogilisest lähiminevikust (Holotseenist) võib mainida atlantilist kliimaperioodi 5000–8000 a tagasi, kui suved olid märksa soojemad ja pikemad; Eesti aladel levisid laialehised metsad, mis on nüüdisajal iseloomulikud Kesk-Euroopale.
Tavatu soojus ja rekordite laviin jätkub mitmendat päeva. 15. oktoobri seis on selline (http://laguja.meteo.net.ee/obs.html).
M. Kaasiku ilmakommentaar Pärnu Postimehele: Kuni neljapäevani kujundab meie ilma suure kõrgrõhuala loodeserv, kuid soe lõunavool jääb loiumaks ja ilm jaheneb vähehaaval. Reedel liigub aktiivne tsüklon üle Skandinaavia põhjatipu ja selle lohk riivab Baltimaid. Sajuala arvatavasti Lõuna-Eestisse ei ulatu, kuid pilvi on rohkem ja ilm jaheneb märgatavalt. Sellele järgneb kõrgrõhuhari. Laupäeva ja pühapäeva ööl on maapinnal külmakraade oodata, kuid pühapäeval toob üle Skandinaavia põhjatipu itta liikuva madalrõhkkonna lohk meile uue portsu sooja ja niisket õhku, veidi vihma ja tuult, mis merel ja rannikul tormiks paisub.
Nädal algas kõrgrõhkkonna loodeservaga. See tõi selge või vähese pilvisusega sajuta ilma, kuid hommikupoolikul püsis paiguti, peamiselt ida pool, udu. Puhus edela- ja lõunatuul 4–10, saartel ja rannikul puhanguti kuni 14 m/s. Õhutemperatuur oli 15...20 °C.
Erilisi muutusi ilmas ei toimu, kuid õhutemperatuurifoon pärast 17. oktoobrit langeb ja nii udu kui halla(öökülma)oht kasvab siis uuesti – alates 19. oktoobrist tuleb tavapärasema soojusega ilm.
Tartu kohta on vastav rekordijada palju tagasihoidlikum, kuid siiski: 12. oktoobril 17,3 °C, 15. oktoobril 18,9 °C (1907, 2018) ja 17. oktoobril 17,1 °C (1907) asemel 17,8 °C. Seega võib vist päris julgelt väita, et vähemalt 150 aastat pole nii suurejoonelist (võimsat, intensiivset) vananaistesuve esinenud. Siiski, tegelikult oli väga intensiivne vananaistesuvi ka 2006. a oktoobris (Alatskivi ilmavaatleja Einar Laretei andmed), kui tekkis mõni uus rekord. Ka ööpäeva keskmine küündis mitmel pool suveni ehk 13 °C, siin-seal koguni mitmeid ööpäevi järjest (vt ülal).
Veel üks rekord: sündis uus aasta kõige hilisem 20 kraadi rekord: "Läinud nädala lõpus alanud soojalaine tipnes selle nädala esmaspäeval, kui sündis Eesti uus kõigi aegade kõige hilisem 20 kraadi rekord. Keskkonnaagentuuri ilmavaatluste osakonna asejuhataja Külli Loodla ütles, et Valga ilmajaam mõõtis 15. oktoobri kõige kõrgemaks õhutemperatuuriks 20,1 kraadi.
Nõnda kukkus soojarekord, mis oli püsinud üle-eelmisest sajandist. Eelmine rekord ehk aasta kõige viimane päev, mil õhutemperatuur suutis kätte saada 20 kraadi piiri, pärines 1896. aasta 11. oktoobrist, kui Tartu ilmajaama vaatleja pani päeva maksimumina kirja 20,2 kraadi.
Üleeile, 15. oktoobril oli Valga ilmajaam ainuke, kus õhutemperatuur 20 kraadi piiri ületas. Järgnesid Võru 19,9 ning Kunda ja Tõravere 18,9 kraadiga. Viljandis läks päeva maksimumina kirja 18,8 kraadi.
Maksimumide tabeli lõpetas Roomassaare 13,5 pügalaga. Loodla lisas, et tänavune 15. oktoober tõi osas ilmajaamades ühtlasi kaasa selle kuupäeva uusi soojarekordeid. Kuupäevarekordeid tuli riburada pidi ka mitmel eelmisel päeval." Osundatud: Sakala, 18.10.2018
Aga geoloogilisest lähiminevikust (Holotseenist) võib mainida atlantilist kliimaperioodi 5000–8000 a tagasi, kui suved olid märksa soojemad ja pikemad; Eesti aladel levisid laialehised metsad, mis on nüüdisajal iseloomulikud Kesk-Euroopale.
M. Kaasiku ilmakommentaar Pärnu Postimehele: Kuni neljapäevani kujundab meie ilma suure kõrgrõhuala loodeserv, kuid soe lõunavool jääb loiumaks ja ilm jaheneb vähehaaval. Reedel liigub aktiivne tsüklon üle Skandinaavia põhjatipu ja selle lohk riivab Baltimaid. Sajuala arvatavasti Lõuna-Eestisse ei ulatu, kuid pilvi on rohkem ja ilm jaheneb märgatavalt. Sellele järgneb kõrgrõhuhari. Laupäeva ja pühapäeva ööl on maapinnal külmakraade oodata, kuid pühapäeval toob üle Skandinaavia põhjatipu itta liikuva madalrõhkkonna lohk meile uue portsu sooja ja niisket õhku, veidi vihma ja tuult, mis merel ja rannikul tormiks paisub.
Nädal algas kõrgrõhkkonna loodeservaga. See tõi selge või vähese pilvisusega sajuta ilma, kuid hommikupoolikul püsis paiguti, peamiselt ida pool, udu. Puhus edela- ja lõunatuul 4–10, saartel ja rannikul puhanguti kuni 14 m/s. Õhutemperatuur oli 15...20 °C.
Erilisi muutusi ilmas ei toimu, kuid õhutemperatuurifoon pärast 17. oktoobrit langeb ja nii udu kui halla(öökülma)oht kasvab siis uuesti – alates 19. oktoobrist tuleb tavapärasema soojusega ilm.
Rekordite laviin 14. oktoobril Eestis ca 2 m kõrgusel maapinnast (http://laguja.meteo.net.ee/obs/img/t.png). Valgetes alades interpolatsioonivälja sees on väärtused skaalast väljas (interpolatsioon ei võimalda niisuguste väärtustega alu värvida ja see peaks olema enam kui 20 kraadi).
32 kommentaari:
Soome sai ka uue oktoobrikuu soojarekordi, mis on nüüd 20,9*C (vana oli 19,4*C) ning tehti ka uus öine soojarekord, mis on nüüd 14,3*C.
Holland pani Oktoobri rekordi lausa kolme kraadiga ülespoole eile. Oli vist +23 pealt +26 peale kui ei eksi nüüd numbrite osas.
Väga karm, kuid andmed tõesed!
Veel karmim on see, et kui eile, 14.10, oli sooja keskmiselt +18...+19 kraadi, siis 2 aastat tagasi samal päeval oli päevamaksimum keskmiselt +3.
Veel hullem oli 2002. Ka siis oli kuiv ja väga pikk suvi aga 5.oktoobril sai juba maa valgeks ja 9.oktoobril tuli juba teist korda lumi maha ja 15.okt juba kolmas lumi maas.
Jah, leiate karme näiteid. Aastataguseid sündmusi, eriti seoses 17. oktoobriga, tasub meenutada!
No tuli lõpuks ära Valgas üle 20 kraadi kell 16. Seega ametlik näit ka lõpuks kirjas.
Ühe rekordi vist saab vähemalt Harjumaal veel. Harku jaamas pole olnud Oktoobrit kus kolm päeva järjest on üle +13 ööpäeva keskmine.
Jah, see on tôesti ajalooline!
Ma ennustan, et lähema viie aasta jooksul tuleb oktoobris veel selline soojalaine. OKT
Kax põnevat filmi ka:
https://etv2.err.ee/v/haridussaated/aegruum/saated/f8ec4522-69b4-4b79-9309-48bd6fb495cd/aegruum-kosmose-vulkaanid-space-volcanoes-inglise-2017
https://etv.err.ee/v/dokumentaalfilmid/saated/2c0ed8ef-8e1e-445c-89f8-a87332b56dea/loodusdokk-everglades-voimas-kuid-habras-america-s-national-parks-everglades-saksamaa-2015
Täpselt Holotseenis oli veel soojem aga polnud inimtekkelist CO2 -te. Huvitav millest siis nii soe oli ?
Äkki oli päikesetugevuse kiirgus suurenenud? Aga mix ta suurenes, ei tää öelda.
Text Wikipeediast:
Kliima
Holotseeni kliima tähendab ka meie tänapäeva kliimat. Selleks, et globaalset kliimamuutust mõista, tuleb uurida, kuidas on kliima muutunud holotseeni vältel. Alates viimase jäätumise maksimumist (Last Glacial Maximum) on põhjapoolkerale langeva päikesekiirguse tugevus suurenenud ning kliima soojenes kuni holotseeni kliimaoptimumini vahemikus 10 000 – 7000 aastat tagasi. Soojenemine aga ei kestnud kaua, kuna seejärel hakkas põhjapoolkera päikesekiirguse tugevus vähenema ning väheneb siiani. See viis lõpuks Väikese jääaja tekkeni ligikaudu aastatel 1300–1850. Holotseeni jooksul on ka toimunud muutused CO2 ja CH4 sisalduses, kuid neil pole olnud erilist mõju globaalsele temperatuurile kuni nende järsule kasvule viimasel ajal.[11] Teadlastel on keeruline seletada tänapäeva võimaliku globaalse soojenemise ulatust, kuna täpsed andmed ulatuvaid vaid umbes saja aasta tagusesse aega. Seega on raske öelda, kas globaalne soojenemine on variatsioon üldises jahenemise trendis või osa üldisest soojenemisest.
Accu talveprognoosi kaarti vaadates ja juttu lugedes võib aru saada ,et külmalaineid on aga aegajalt suruvad ka tormised läänetsüklonid läbi (arvata võib ,et ka soojema õhuga). Seega ilmselt hüppeline talv - külm ja sula võitlevad.
Jah, selgeid põhjuseid on raske esile tuua. Päikese heledus kasvab iga miljardi aastaga ca 10%, kuid see ei tähenda, et kliimasüsteem järgib seda tendentsi (vt https://en.wikipedia.org/wiki/Gaia_hypothesis).
Tasub vast kuulata Sveni loengut https://www.uttv.ee/naita?id=18316, või siis veel üks kliimaoptikum, kui polaaralad olid sama soojad kui praegu Vahemere kant: https://drive.google.com/file/d/1fqNx9Oi_U3U8tMCXb11D9s4D-q7RWfjv/view jne. Lisaks siis ka veel Milankovići tsüklid. Eks kliimasüsteem ongi nii keeruline, et neid tegureid, mis tasakaalu mõjutab, leiab nii kliimasüsteemi seest kui väljaspoolt.
Praegust geoloogilist perioodi on hakatud nimetama ka Antropotseeniks, kuid see pole leidnud veel üldist heakskiitu ja jäänud geoloogilisest ajaskaalast veel välja http://stratigraafia.info/index.php?page=4.
Vot seda Milankoviči tsüklit ma olen kuulnud ja eelkõige seda osa ,et mingitsorti jahenemine peaks lähiajal toimuma. Vastupidi kliimasoojenemisele mõlemad kas nullivad teineteist või on soojenemine aastaks 2100 oluliselt väiksem kui IPCC ootab. Samal ajal Co2 sisaldus juba sel ajal no 600 ppm näiteks.
See on kliimasüsteemi väline faktor, aga kas see on tugevam, kui biosfääris, noosfääris jms toimuv? Ja kas see on piisavalt kiire ja intensiivne, et tasakaalustada praegust kliimamuutust?
Päike igaltahel pidi lähematel aastakümnetel tuhmuma kuni 0,2%. Igaüks arvutagu ise kuipalju terawatte see planeedi jaoks tähendab. See ei saa jääda märkamatuks.
Pikas ajamastaabis see ei oma tähtsust, sest Päikese heledus kasvab iga miljardi aastaga ca 10% ja võib arvutada, kui palju see siis energiat tähendab. Sellest on juttu põhjalikumalt Sveni loengus.
Solaarkonstandi muutlikkus võib jääda märkamatuks, sest need teravatid nii lühikese ajavahemiku kohta on tühine suurus, et see midagi jõuaks mõjutada, lisainfot sellest http://eprints.tktk.ee/128/2/paikesekiirgus/solaarkonstant.html, aga kui vastav mõjutus on suurem ja kestvam, siis võib teine asi olla, vt https://et.wikipedia.org/wiki/Maunderi_miinimum (need viited on lihtsalt märksõnade saamiseks, mida tasuks edasi uurida ja mõelda).
Natuke midagi infiks
www.ncas.ac.uk/en/climate-science-highlights/2567-possible-climate-impacts-of-a-future-grand
Hea, et kuskil mingit infot ja uurimusi leidub. Varem on need arutelud jäänud toppama lihtsalt isiklikele eriarvamustele.
Külma frondi piir hetkel ilusti edela-kirde suunalise sajuvööndina näha radarilt. Homsest peaks algama jahedam periood (õigemini tavapärane ilm praegusele ajale).
Jah, ilm tavapärastub. Külm front tuhises Laagrist üle ja jaheneski.
Seekord siis nii, et Tallinn ja Kuusiku langevad miinusesse, aga muud kohad jäävad plussi.
Siiski kõikjal sisealadel peaks miinusesse minema.
Jah, juba kell 2 oligi, ja mitmel pool tekkis tihe udu (siiski mitte rekord-).
Arktikas on jääd praegu sama palju, kui seda oli aastal 2012.
Jah aga vaata samalt lehelt Antarktika seisu. Keskmisest jääd rohkem kuigi seal ammu kevad.
Soojenemine tähendab rohkem sademeid ehk lund ja rohkem lund tähendab rohkem jääd. Loogiline eks.
Pole küll kuskilt näha, et pärast keskööd loodest vihmale läheb. Radar täitsa puhas ju.
Kusagil kella 4-st ja edasi peaks sajule minema, aga see pigem siis hoogsademed või nii.
Seega sisuliselt varahommikul alles läheb sajule.
Aga ei imesta, kui vaid tühiselt sajab - näiteks uduvihm ja kõik. Umbes nagu 9. oktoober ja 10. oktoobri hommik olid.
Tuuliseks läinust ja loodest lähenevad küll sademed. See jääb päraskesköisesse aega. Pole välistatud, et sadu jääb tühiseks.
Postita kommentaar