Kommentaariumi link
Ott Tuulberg. Rünkpilvede lummuses 11/8/17 (Suurbritannia Ipswich).
Urmas. Pilt on tehtud 12.08.17 Rutikveres, Koigi vald, Järvamaa.
Euroopa tormihoiatuste eksperiment ESTOFEX andis 3. astme hoiatuse Eestile:
Kairo Kiitsak. Hommikune udu Simunas 11.08.2017
Ott Tuulberg. Kihtrünkpilved vallutamas 10/8/17
Tuleb kuivem ja südasuviselt soe nädal.
Eemalduvad rünksajukad Laagris (4. augustil). Jaanus Leuska foto
NB! 6.–7. augustil meenutati sajandi tormi, vt http://www.ilmateenistus.ee/2017/08/sajandi-torm-loi-ilmamangu/. Pikem ülevaade https://drive.google.com/file/d/0B0lV2piPv8fBellRdEoyMENmeUk/view.
2010. aasta 7.–8. augustil oli ebatavaline kontinentaalse troopilise õhumassi sissetung, millest pikemalt http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/derecho.htm.
2010. aasta 7.–8. augustil oli ebatavaline kontinentaalse troopilise õhumassi sissetung, millest pikemalt http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/derecho.htm.
11.08.1992 mõõdeti Eesti soojarekord 35,6 °C Võrus, millest pikem ülevaade https://drive.google.com/file/d/0B0lV2piPv8fBbEJPM3BVcF9VUTQ/view.
13. augustil oli siin madalrõhkkonna lõunaserv. Selle mõjul oli öö enamasti pilves ja sooja 16...19 kraadi, kaguserva jõudis lõuna poolt veel äikest, kohati tekkis udu.
Päev oli vahelduva ja muutliku pilvisusega, mitmel pool sadas hoovihma, üksikutes kohtades oli äikest, Pärnu lahel tekkis vesipüks. Puhus mõõduka, puhanguti tugev edelatuul. Sooja oli selgematel hetkedel veidi üle 20 kraadi, kuid pilvede ja saju all vähem.
Järgmise nädala ilmast uues postituses.
12. augustil liikus osatsüklon üle Läänemere põhja suunas. Selle mõjul oli esialgu ilm vahelduva ja muutliku pilvisusega, algul saartel ja Pärnumaal, hiljem mujal oli äikest (seotud sooja frondiga), seejärel selgines. Kagutuul oli nõrk või mõõdukas, saartel oli tuul edelast.
Päeval jõudis saartele tohutu äikesekogum, mis tormas üle loodeserva Soome kohale (http://m.sport.delfi.ee/article.php?id=79168098). Osmussaarel oli pagi tugevuseks 38,2 m/s ja mujal loodenurgas üle 30 m/s, teistes kohtades jäi raju nõrgemaks. Hiljem nihkus äikesevöönd lääne poolt tasapisi itta (äikesed ise põhjakirdesse), jõudes öö hakul idaserva. See tõi samuti tugevaid tuulepuhanguid, kohati rahet. Käravetelt teatati, et tromb või tugevad tuulepuhangud rebisid maast puid ja lennutasid autosid. Ülevaade tormist http://reporter.postimees.ee/4209515/reporter-torm-tegi-puhta-too. Õhtul arenes üksikuid nõrku äikeseid veel lõunaservas, seal sadas hoovihma laialdasemalt, kuid mujal ilm paranes, kohati isegi selgines.
Pilvetippude temperatuur ulatus –65 °C-ni, sh oli mitmeid tropopausi tunginud tippe (vt https://en.wikipedia.org/wiki/Overshooting_top), ja välkude levik https://www.puuppa.org/~pnuu/salama/arkisto.php?pvm=20170812 (NB! Kuna andmesides vms oli mingi tõrge päevasel ajal, siis seal kaardil enamikke välke saartel ja Lääne-Eestis on puudu, tegelikult peaks kogu riik tervenisti olema ühtlaselt must.
Tundus, et eriti palju oli seekord nn ämblikvälke, vt http://stormhighway.com/storms/lightning/intracloud.php (välkude tüpoloogia http://stormhighway.com/types.php). Originaalis: Anvil Crawlers are horizontal, tree-like, in-cloud lightning discharges whos leader propagation is resolvable to the human eye.
Kuna saabunud troopiline õhumass oli ebatavaliselt niiske, siis õhutemperatuur ei tõusnud eriti üle 30 kraadi, jäädes valdavalt 26...30 kraadi vahele, kuid Valgas ja Viljandis oli vastavalt 30,3 ja 30,8 °C. Seega jäi õhutemperatuur oodatust madalamaks ja Ilmateenistuse konservatiivsem prognoos (25...30 kraadi) õigustas end.
Pilvetippude temperatuur ulatus –65 °C-ni, sh oli mitmeid tropopausi tunginud tippe (vt https://en.wikipedia.org/wiki/Overshooting_top), ja välkude levik https://www.puuppa.org/~pnuu/salama/arkisto.php?pvm=20170812 (NB! Kuna andmesides vms oli mingi tõrge päevasel ajal, siis seal kaardil enamikke välke saartel ja Lääne-Eestis on puudu, tegelikult peaks kogu riik tervenisti olema ühtlaselt must.
Tundus, et eriti palju oli seekord nn ämblikvälke, vt http://stormhighway.com/storms/lightning/intracloud.php (välkude tüpoloogia http://stormhighway.com/types.php). Originaalis: Anvil Crawlers are horizontal, tree-like, in-cloud lightning discharges whos leader propagation is resolvable to the human eye.
Kuna saabunud troopiline õhumass oli ebatavaliselt niiske, siis õhutemperatuur ei tõusnud eriti üle 30 kraadi, jäädes valdavalt 26...30 kraadi vahele, kuid Valgas ja Viljandis oli vastavalt 30,3 ja 30,8 °C. Seega jäi õhutemperatuur oodatust madalamaks ja Ilmateenistuse konservatiivsem prognoos (25...30 kraadi) õigustas end.
Mudel arvutas koguni tornaadoohu (http://weather.cod.edu/forecast/ – > http://climate.cod.edu/hanis/model/fsound/index.php?type=2017081200|GFS|WLD|850|temp|15|58.49,24.35|ml|severe).
Euroopa tormihoiatuste eksperiment ESTOFEX andis 3. astme hoiatuse Eestile:
Originaalis: "A level 3 was issued for parts of Latvia, Estonia and surroundings mainly for tornadoes (strong ones possible), severe to damaging wind gusts and very large hail.
As extreme events are possible and due to the chance for a long-lived MCS (derecho) event or an outbreak of strong tornadoes (depending on the final storm mode), a level 3 was issued."(http://www.estofex.org/cgi-bin/polygon/showforecast.cgi?text=yes&fcstfile=2017081306_201708120915_3_stormforecast.xml).
Algul liikus üle saarte ja loodenurga tohutu äike, hiljem arenes öötundideni püsinud äikesevöönd (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/).
Lõuna paiku oli ka Tartus kuulda sooja frondi äikeseid, kuid väga nõrgalt. Pärast ilmusid sellised kõrgrünkpilved.
Paide lähedalt Virumaale jõudnud äike, mis siiski üsna ruttu kadus.
Teel Jõgeva poole. Näha on troopilist õhumassi (somp) ja kõrgrünkpilvi.
Tapa lähedal. Äikese serv.
Aegviidus. Umbes sel ajal oli kuulda esimesi mürinaid (kella 19 paiku). Nõrk, puhanguti mõõdukas tuul puhus pilve poole. Sooja oli 28 kraadi.
Näha oli üsna sagedasi välgusähvatusi, mürinad olid katkematud. Piltidel on näha arenev rünk, mis on ilmselt uus pilveelement.
Ilmus madal räbaldunud pilveserv ja pilve poole puhuv tuul tugevnes veidi. Pilved liikusid pildil vasakult paremale, seega lähenes ka see räbaldunud serv suhteliselt aeglaselt.
Alasi alla ilmus mõõdukalt intensiivne mamma.
Riiulpilve kohalejõudes tuule suund muutus ja tuul oli puhanguline. Välgusähvatused ja mürinad kadusid. Ilm oli hämardunud, aga piltidel seda ei näe, säriaeg oli ligi pool sekundit.
On huvitav, et üsna sageli märkimisväärse äikesega, eriti kui tegu on riiulpilve ja pagiga, kaovad madala pilveosa kohalejõudmisel nii välgud kui mürinad (tegelikult ei kao, aga neid ei näe ega kuule).
Huvitav kobrutav pilvemass. Tuul oli puhanguline, kuid mitte väga tugev. Säriaeg oli ligi sekund, sellise valgustatuse korral süttib tänavavalgustus.
Vaade itta, kus veel hele. Siit saab natuke paremini aimu valgusoludest.
Pilvede liikumine oli väga huvitav ja turbulentne: võis jälgida eri suundades liikuvaid pilvetükke ja arvukaid keeriseid pilvemassides. Ei meenu, et oleks säärast liikumist näinud (või siis märksa vähem dramaatilisemalt).
Pagi oli tugev, aga üle 20 m/s siiski puhangud ei ulatunud.
Pilvede mäslev liikumine jätkus. Alumiselt pildilt on näha äikese lähenemine: uuesti ilmusid välgud ja mürinad.
Äike kohal. Jällegi siit valgusolusid ei näe, säriaeg oli ca 2 sekundit. Sadas rahet.
Pärast äikest ja uus lähenev äike (veidi enne kella 21).
Teise kaameraga (PENTAX) tehtud fotod samast sündmusest. Siin on valgusolud suhteliselt realistlikud. Kõige pimedam ehk alumine pilt on enne rahesadu kella 20 paiku.
Sarnane pimenemine meenub veel 26. juunist 2016 (sama koht, fotod http://ilmjainimesed.blogspot.com/2016/06/25-nadala-ilm-2026062016.html), 4. juulist 2002 ja veel 1998. või 1999. aasta juulis, täpselt ei mäleta, mõlemad Laitses.
As extreme events are possible and due to the chance for a long-lived MCS (derecho) event or an outbreak of strong tornadoes (depending on the final storm mode), a level 3 was issued."(http://www.estofex.org/cgi-bin/polygon/showforecast.cgi?text=yes&fcstfile=2017081306_201708120915_3_stormforecast.xml).
On huvitav, et üsna sageli märkimisväärse äikesega, eriti kui tegu on riiulpilve ja pagiga, kaovad madala pilveosa kohalejõudmisel nii välgud kui mürinad (tegelikult ei kao, aga neid ei näe ega kuule).
Video. Äikese tipphetk rahega oli möödas, kuid silmaga võis loendada kuni 32 välku minutis.
Sarnane pimenemine meenub veel 26. juunist 2016 (sama koht, fotod http://ilmjainimesed.blogspot.com/2016/06/25-nadala-ilm-2026062016.html), 4. juulist 2002 ja veel 1998. või 1999. aasta juulis, täpselt ei mäleta, mõlemad Laitses.
11. augustil oli Läänemere kohal väike kõrgrõhkkond, öösel läheneb madalrõhulohk. Nii oli rahulik, kuid hommikuks mõnel pool udune. Udu hajus kõige hiljem Pandiverel, näiteks Simunas kella 10 paiku (vt fotol).
Päevane ilm oli vähese ja vahelduva pilvisusega, sajuta. Sooja oli kõikjal üle 20 kraadi. Tuul oli edelast, kohati muutliku suunaga ja nõrk; mereäärseid alasid kimbutas briis.
NB! 12. augustil saabub tugevnevas lõunavoolus troopiline õhumass, mis toob valdavalt 27...33 °C, pole välistatud rohkemgi, kui püsib päikeseline rahulik ilm ja kuumahari satub just keskpäevale. On siiski viidatud ka märksa madalamale õhutemperatuurile, sest pilvisus võib küllaltki tihe olla (frondiga seotud pilved või hommikuks tekkivad kihtpilved, mis inversiooni tõttu on visad hajuma). Suurim labiilsus koondub Eesti kohale 12. augusti õhtul, ida pool 13. augusti öösel. Vaatamata ebatavalisele labiilsusele ei ole teada, kas ja millal võiks konvektsioon vallanduda, sest kahjuks on mudelitest selles osas vähe abi, nii et soovitame jälgida jooksvalt arenguid.
Võimalikud on peaaegu kõik ohud, mis äikesega võivad kaasneda, kuid rohkem on viidatud tugevatele pagidele (troposfääri keskosas peab siis kuiv õhukiht olema) ja hiidrahele.
Päevane ilm oli vähese ja vahelduva pilvisusega, sajuta. Sooja oli kõikjal üle 20 kraadi. Tuul oli edelast, kohati muutliku suunaga ja nõrk; mereäärseid alasid kimbutas briis.
NB! 12. augustil saabub tugevnevas lõunavoolus troopiline õhumass, mis toob valdavalt 27...33 °C, pole välistatud rohkemgi, kui püsib päikeseline rahulik ilm ja kuumahari satub just keskpäevale. On siiski viidatud ka märksa madalamale õhutemperatuurile, sest pilvisus võib küllaltki tihe olla (frondiga seotud pilved või hommikuks tekkivad kihtpilved, mis inversiooni tõttu on visad hajuma). Suurim labiilsus koondub Eesti kohale 12. augusti õhtul, ida pool 13. augusti öösel. Vaatamata ebatavalisele labiilsusele ei ole teada, kas ja millal võiks konvektsioon vallanduda, sest kahjuks on mudelitest selles osas vähe abi, nii et soovitame jälgida jooksvalt arenguid.
Võimalikud on peaaegu kõik ohud, mis äikesega võivad kaasneda, kuid rohkem on viidatud tugevatele pagidele (troposfääri keskosas peab siis kuiv õhukiht olema) ja hiidrahele.
Mudel on arvutanud koguni tornaadoohu (http://weather.cod.edu/forecast/). Saab sisestada oma kordinaadid.
Siit alt leiab: http://weather.cod.edu. Siis valid: "Weather analysis tools" ja sealt "Numerical models". Ülevalt ribalt valisin "GFS", siis alt valid piirkonna. Alguses võtsin "World", kuna Euroopat valikus pole. Siis laseb kaardile klikkida. Klikid enam vähem Euroopa peale. Lõpuks avaneb see sounding. Seal saad juba manuaaselt kordinaate muuta, tuleb komaga eraldada.
Ilmateenistuse sünoptik Helve Meitern: Südasuvine soojus on viimaks ka Maarjamaale jõudnud. Sedapuhku pole tegemist tavapärase statsionaarse Venemaa kuuma õhuga kõrgrõhkkonna servaga, mis pikalt paigal püsib, vaid Lõuna-Euroopast kõrgrõhkkonna järel ja tsükloni ees saabuva sooja õhumassiga. /---/
Sedakorda päädib kuum ilm laupäevaga, mis kõrgrõhkkonna rüpes otse Aafrikast üle Kesk-Euroopa meile jõuab, vahepeal küll veidi jahtununa kuid ikkagi kuumalaine. Korraks tõusevad termomeetrinäidud Lõuna-Eestis 30 pügalani. Seda aga vaid korraks, sest Põhja-Atlandi madalrõhkkonnad on veel piisavalt jõulised, et jõuda Norra merele ja sealt siis lohuna Skandinaaviasse tungida ning järgmine neist jõuabki laupäeva õhtul Läänemere ümbrusesse. Laupäeva pärastlõunal suureneb Eestis vihma ja äikeseoht. Suure tõenäosusega on oodata tugevat sadu ja äikesetormi laupäeva õhtul ja/või pühapäeva öösel, pühapäeva päeval püsib saju ja äikesevõimalus suur veel Ida-Eestis. Koos külma frondi üleminekuga tuleb pühapäev juba märksa jahedama ilmaga. Loe edasi: https://ilm.ee/?516417.
Kommentaar: tõenäoliselt tuleb 12. augustil sooja 30...35 °C, sest õhumass on ebatavaliselt kuum ja sooja õhu advektsiooni tõttu on ilm suure tõenäosusega päikeseline, samuti satub kuuma hari ilmselt päevasele ajale.
10. augusti päeval oli madalrõhkkonna lõunaserv, öösel Läänemere kohal väike kõrgrõhuhari. Seetõttu asendus kagutuul edelatuulega, tugevnedes puhanguti kuni 10 m/s. Õhumassimuutusega sadu ei kaasnenud.
Ilm oli aga valdavalt päikeseline ja seetõttu peamiselt sajuta. Hommikul liikus pilvevöönd Lääne-Eestis, mis keskpäevaks hajus. Sadu see ei andnud, kuid selle niiskusest arenesid päevad mõned võimsad pilved. Kaguserva lähedal olid õhtupoole äikesed. Sooja oli kuni 25 kraadi, lääne pool siiski enamasti 20 kraadi lähedal.
NB! 12. augustil saabub tugevnevas lõunavoolus troopiline õhumass, mis toob 25...32 °C, pole välistatud ka 34 °C, kui püsib päikeseline ja rahulik ilm. Suurim labiilsus koondub Eesti kohale 13. augusti öösel ja ilmselt siis on äikeseoht suurim. Vaatamata ebatavalisele labiilsusele ei ole teada, kas ja millal võiks konvektsioon vallanduda (arutelu), sest ilmselt on sellise õhumassiga tugevat inversiooni oodata (noolte võimsus näitab arvutusliku CINi).
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Läänemere kohal tugevneb väike kõrgrõhkkond. Seetõttu on ilm rahulik ja sajuta. Sooja tuleb üle 20 kraadi.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Läänemere kohal tugevneb väike kõrgrõhkkond. Seetõttu on ilm rahulik ja sajuta. Sooja tuleb üle 20 kraadi.
Infrapunasel satpildil on näha tohutu äikesekolle, mis liikus Poolast Leeduni ja siis hajus (http://www.wetterzentrale.de/de/reanalysis.php?model=sat&var=407&map=1).
Prantslaste mudel on mõnes mõttes kõige tähelepanuväärsem: maksimaalne labiilsus on arvutatud 13. augusti ööseks, aga eelneval päeval vähemalt 22-kraadine isoterm (ARPEGE).
Ott Tuulberg. 8/8/17 ja Yellow warning 9/8/17 (Suurbritannia Ipswich).
9. augustil määras Eesti ilma kõrgrõhkkonna lääneserv, kuid öösel madalrõhkkonna idaserv. Nii oli hommikul mitmel pool udu, aga see jäi enamasti üsna õhukeseks. Päev oli vähese ja vahelduva pilvisusega ehk peamiselt päikeseline ja sajuta. Sooja oli kuni 25 kraadi. Kagutuul oli nõrk, vaid kohati puhanguti mõõdukas.
NB! Mõne päeva eest pakutud võimalus "Soodsa sünoptilise olukorra püsides võib kohale jõuda troopiline õhumass. Sel juhul pole välistatud 25...32 °C ja sellise stsenaariumi tõenäosus on ~20 %, lähiminevikust meenub eestkätt 2015. a ligikaudu sama aeg." on endiselt õhus ja just paari aasta taguse ajaga samal kuupäeval, ja selle tõenäosus on praeguseks ligi 50%. Äikeserajude tõenäosus on praeguse seisuga ~70 %. Vt pikemalt allpool.
12.08.2015 hiidrahepuhangust võib põhjalikumalt lugeda http://www.euroforecaster.org/latenews/07-24-28.pdf (inglise keeles).
12.08.2015 hiidrahepuhangust võib põhjalikumalt lugeda http://www.euroforecaster.org/latenews/07-24-28.pdf (inglise keeles).
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Madalrõhulohk liigub Läänemere lõunaosast kirdesse. See toob pilvisuse tihenemise, aga ilmselt mitte olulist sadu, kagutuul asendub edelatuulega, jäädes rahulikuks. Õhumass jääb siiski südasuviselt palavaks, nii et öösel ei lange ilmselt alla 15 kraadi ja päeval ikka üle 20 kraadi.
Ilm järgmistel päevadel. Reedel (11.08.) suundub madalrõhkkond edasi üle Lapimaa Koola poolsaarele ja meil tugevneb kõrgrõhkkonna mõju. Seetõttu suhteliselt palav, kuid sajuta ilma püsib. Edasise osas osundan Ilmateenistuse nädalaprognoosi:
Laupäeva (12.08.) öö on kõrgrõhkkonna servas sajuta ja laialdaselt selge taevaga. Kagutuul on nõrk, hommikul saartel veidi tugevneb. Õhutemperatuur on 12...16, rannikul kuni 18 °C. Päeval kõrgrõhkkond taganeb Venemaa poole ja üle Skandinaavia laieneb madalrõhkkonna serv. Kahe rõhuala piirimail kannab tugevnev lõunavool meile väga sooja õhumassi ning õhutemperatuur tõuseb üle 25 °C, Lõuna-Eestis 30 °C ümbrusse. Läänemerele liikuv madalrõhulohk lisab õhtupoolseks ajaks niiskust ja muudab atmosfääri ebapüsivaks. Hoovihma ja äikeseoht on suur eelkõige õhtul, aga seda laiguti, sest sajud kõikjale ei ulatu. Tuul tugevneb, puhub kagust ja lõunast, õhtul pöördub Lääne-Eestis edelasse.
Pühapäeval (13.08.) liigub võrdlemisi aktiivne madalrõhkkond Norra looderannikule, laieneb servaga üle Skandinaavia ja Soome. Läänemere ümbruses pöördub õhuvool edelasse ja lükkab ööga kuumuse Venemaale. Õhumassi vahetusega kaasnevad sajuhood ja äike võivad mõnel pool tugevad olla. Tuul pöördub edelasse ja on tugev. Õhutemperatuur on 15...19 °C. Päeval on Lääne-Eesti suurema sajuta, ida pool püsib hoovihma ja äikese võimalus. Puhub tugev edela- ja läänetuul. Õhutemperatuur on 19...22 °C.
Arvestades prognooside muutlikkuse dünaamikat ja seaduspära, eelkõige aga sünoptilist olukorda, on seekord lämbe troopilise õhumassi sissetung tõenäoline, samuti võimalikud äikeserajud.
Laupäeva (12.08.) öö on kõrgrõhkkonna servas sajuta ja laialdaselt selge taevaga. Kagutuul on nõrk, hommikul saartel veidi tugevneb. Õhutemperatuur on 12...16, rannikul kuni 18 °C. Päeval kõrgrõhkkond taganeb Venemaa poole ja üle Skandinaavia laieneb madalrõhkkonna serv. Kahe rõhuala piirimail kannab tugevnev lõunavool meile väga sooja õhumassi ning õhutemperatuur tõuseb üle 25 °C, Lõuna-Eestis 30 °C ümbrusse. Läänemerele liikuv madalrõhulohk lisab õhtupoolseks ajaks niiskust ja muudab atmosfääri ebapüsivaks. Hoovihma ja äikeseoht on suur eelkõige õhtul, aga seda laiguti, sest sajud kõikjale ei ulatu. Tuul tugevneb, puhub kagust ja lõunast, õhtul pöördub Lääne-Eestis edelasse.
Pühapäeval (13.08.) liigub võrdlemisi aktiivne madalrõhkkond Norra looderannikule, laieneb servaga üle Skandinaavia ja Soome. Läänemere ümbruses pöördub õhuvool edelasse ja lükkab ööga kuumuse Venemaale. Õhumassi vahetusega kaasnevad sajuhood ja äike võivad mõnel pool tugevad olla. Tuul pöördub edelasse ja on tugev. Õhutemperatuur on 15...19 °C. Päeval on Lääne-Eesti suurema sajuta, ida pool püsib hoovihma ja äikese võimalus. Puhub tugev edela- ja läänetuul. Õhutemperatuur on 19...22 °C.
Arvestades prognooside muutlikkuse dünaamikat ja seaduspära, eelkõige aga sünoptilist olukorda, on seekord lämbe troopilise õhumassi sissetung tõenäoline, samuti võimalikud äikeserajud.
Senimaani näib labiilsuse osas üsna täpne olevat prantslaste mudel. Selle väljund näitab, et tõsise ilma oht on täiesti arvestatav (ARPEGE).
Ameeriklaste mudel on ekstreemsusi täis nagu ikka, sest see põhineb arvutuslikult kastepunkti temperatuuril, mis (nii sellel põhinev prognoos kui arvutatud kastepunkt) pole paraku enamasti adekvaatne (GFS).
Egert Ütsmüts. Ümmargune auk pilvedes. Pilt siis tehtud 09.08 kell 08.20. Asukohaks Soome ja Kalasatama Redi.
Kommentaar: 9.08.2017 oli tõeliselt võimas kiudrünk- ja kõrgrünkpilvede ja pilvelumestuse päev. Pilvelumestus on ümmargune või ovaalne auk pilvedes (kiudrünk- või kõrgrünkpilvede puhul).
Pilvelumestus tekib siis, kui pilved koosnevad allajahtunud veepiisakestest, mille temperatuur on -20...-30 °C, kuid jäätumist esialgu ei toimu, sest jäätuumakesi pole piisavalt. Kui tekib mingi häiring, näiteks sõidab lennuk või lendab linnuparv pilvekihist läbi, siis võib nt aerodünaamilise rõhulanguse tõttu moodustuda hulgaliselt jääkristalle ehk tekivad jäätuumakesed. Need võivad vallandada doominoefekti ehk allajahtunud veepiisakesed külmuvad peaaegu otsekohe jääkristallideks kuni teatud kauguseni häiringust. Tekkinud jääkristallid langevad sajujoontena pilvekihist välja. Seetõttu jääb pilvedesse tihti kontsentriline ring või auk.
8. augustil oli siin kõrgrõhuala põhjaserv. Selle mõjul oli ilm hommikul mitmel pool udune. Seevastu päev oli vähese ja vahelduva pilvisusega, kuid olulise sajuta. Sooja oli enamasti üle 20 kraadi. Edelatuul nõrgenes ja asendus õhtuks lõunakaartetuulega.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Öösel kõrgrõhkkonna loodeserv, päeval kõrgrõhkkonna lääneserv. Nii on rahulik ja enamasti selge (kõrgete pilvedega), mitmel pool tekib udu. Päev on enamasti kõrge pilvelooriga, kuid päikeseline. Sooja tuleb päikese toel üle 20 kraadi ja kagutuul on valdavalt nõrk.
Ilm järgmistel päevadel. Neljapäeva (10.08.) öösel jõuab madalrõhulohk ja toob mõnesse kohta vihmahooge. Õhumass püsib suhteliselt palav.
Äikeseoht paistab tekkivad peamiselt laupäeval (12.08.), sest siis liigub üle Läänemere Soome poole madalrõhulohk ja riivab servaga ka Eestit. See toob hoovihma ja päeval on äikeseoht tänaste andmete alusel suur, kuid see vajab kindlasti veel täpsustamist.
Äikeseoht paistab tekkivad peamiselt laupäeval (12.08.), sest siis liigub üle Läänemere Soome poole madalrõhulohk ja riivab servaga ka Eestit. See toob hoovihma ja päeval on äikeseoht tänaste andmete alusel suur, kuid see vajab kindlasti veel täpsustamist.
Vist kõige suurejoonelisem foto 8. augusti hiidpagist. Lasnamägi. Foto: Ahti Avent
7. augustil liikus madalrõhkkond aeglaselt Soome kohalt kirdesse. Seetõttu oli ilm tugeva läänekaartetuulega ja sajuhoogudega, kuid päris suured alad jäid sajuta, üksikutes kohtades oli äikest. Sooja oli alla 20 kraadi.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Kõrgrõhkkond liigub Baltimaade kohale. Seetõttu muutub ilm kuivemaks ja rahulikumaks, sooja võib päikesepaiste toel üle 20 kraadi tulla.
Ilm järgmistel päevadel. Kolmapäeva (9.08.) öö on kõrgrõhkkonna mõjul enamasti selge ja rahulik. Päeval eemaldub kõrgrõhkkond Venemaa poole, kuid selle servas püsib meie ilm sajuta ja enamasti päikeseline. Lõunavoolus saabub palav õhumass ja nii võib õhutemperatuur tõusta koguni üle 25 kraadi. Samas äikeseoht on väike või isegi olematu.
Suve tipphetked. 5. augustil Harjumaal (üleval) ja 6. augusti õhtul Nõmmel pärast tugevaid vihmahooge.
Tuleb kuivem ja südasuviselt soe nädal.
Nädala algul liigub madalrõhkkond Soome kohalt kirdesse. Teisipäeval (8.08.) tugevneb kõrgrõhuhari ja ilm on suurema sajuta. Kolmapäeva (9.08.) öö on kõrgrõhkkonna mõjul enamasti selge ja rahulik. Ilm muutub lõunavoolus üha soojemaks ja nii pole välistatud, et sooja tuleb koguni üle 25 kraadi.
Soodsa sünoptilise olukorra püsides võib kohale jõuda troopiline õhumass. Sel juhul pole välistatud 25...32 °C ja sellise stsenaariumi tõenäosus on ~20 %, lähiminevikust meenub eestkätt 2015. a ligikaudu sama aeg.
Kui troopiline õhumass on madalrõhulohus, siis on ilm jahedam ja sajusem, võimalik on pikne. Elame-näeme, kuid palavus ilmselt üle kahe päeva ei püsi!
227 kommentaari:
1–200/227 Uuemad › Uusimad»Tallinnas siis lõpuks ometi muidu Kagu-Eestile omased ilmaolud kohal - 3 päevaga kuunorm täis esimeses kuunädalas. Põud on vist selleks aastaks läbi loodetavasti.
Jah, veider tõesti, ent sellest vist veevarude taastumiseks veel ei piisa?
Kui selline föönilik ilm jätkub kaua, siis ei piisa(nud) jah. Miskipärast alati tuleb pärast suuri sajupäevi kohe vastik tuul ja päikeselõõsk.
Ahjaa, minu järgmine kogemuslik ennustus on järgmisteks nädalateks sajuta, kuna sedagi olen kogenud, et lisaks föönilikele ilmaoludele tuleb pärast suuri sadusid järsku pikk sajuta periood.
Nii et põud sai üksnes ajutist leevendust ja oleme silmitsi uue põuaga.
Oleks aeg hakata rääkima nädalalõpust. Soe õhumass jõuab kohale juba neljapäevaks märkimisväärse labiilsusega, kuid siis valitseb taaskord edelavool, mistõttu äikeseid pole mõtet oodata. Reedel peaks algama uus soojaõhu juurdevool ning laupäevaks näitavad mudelit kuumalaine jõudmist juba meieni, mis lõpuks ometi saabub lõunavooluga. Prognoositakse erakordset labiilsust - laupäeval katab pea kogu Lätit alla -10'ne LI ja korralikku labiilsust prognoositakse ka Eestisse, eelkõige hilisõhtuks(!), mis on seekord suunatud õnneks läänepoolsemasse Eestisse otsaga Tallinnasse välja. Labiilsuse tipp on arvutatud pühapäevaks, mil võib oodata -10 LI'd ka meil. Kui nüüd eikusagilt miski edelatsüklon välja ei ilmu nagu muidu tavaks, siis võib päris karme äikeserajusid oodata. Ilmselt labiilsust veel siiski muudetakse, aga samas vaid 4 päeva jäänud.
Aga edelavoolu küsimus: kuhu siis võimsad äikesed üldse satuvad?
Euroopa mudel nii optimistlik pole. Kui see sama näitama hakkab siis rõõmustan.
Aa vat siis! 2.aug liikusid ju edelast kirdesse võimsad äikesed, Eesti kohal aga nt 12.08.2015; lisaks saartel ja lääne pool vahel edelast võimsad piksed.
Andke nüüd midagi Viljandisse ka. Ärge olge nii kadedad eks!
Re 13:51 Sinu ootused kalduvad juba pikkamööda ida - kagupoole. Ilmselt ei jää Laupäevaks muud peale vihmase ilma.
@8. august 2017 19:18
Panin tähele jah, et eikusagilt ilmuv edelavool hakkab endast juba vaikselt märku andma :D:D:D, aga viimane mudelijooks näitab siia Lõuna- ja Kagu-Eestisse kuuma ja labiilsuse osas isegi paremat seisu reedeks ja laupäevaks kui eelmine väljund ning lõunavoolu nädalavahetuseks.
Jälgin juba 4 päeva järjest aktiivselt seda olukorda. Ennustused on seinast seina.
Jah, kõik nii muutlik ja ebakindel, et kes teab, kas ja mis tuleb.
Euroopa mudeli viimane väljund näitab jällegi laupäevaks kuni 20-kraadist isotermi Kagu-Eestisse. Loodetavasti peab seekord prognoos paika ning 30-kraadi piir saab ületatud.
Täpselt 4 aasta eest oli saartel ja Loode-Põhja-Eestis räme äike, mis oli 2 vägeva lainena.
#Edelavool
Jah, et edelast tulevad rämedad äikesed vist peamiselt lääne poole.
Nagu aru saan, siis peate rämeda äikese all silmas lihtsalt intensiivset sähvimist ja kõrget välgusagedust, mitte rämedat äikesetormi, millega kaasnevad hiidrahe, laastavad tornaadod/pagid jne, millest tulenevalt ka suur vara- ja keskkonnakahju.
No see on üpris keeruline olukord. Ilmahuvilised ongi tuntud sadistid. Paljud tahaksid ka seda hiidrahet näha ja tornaadosid ning ilmselgelt keegi ka selle tõttu kannatab.
Aga Laupäeval peaks nii mõnigi oma rahulduse kätte saama. Homme ehk ka juba lõunaservas.
Jah, pigem sagedast sähvimist (räme äike), aga kui kahjud ja laastamistööd, siis on räme äikesetorm.
Mnjaa, mis nostalgiahetked... Ise mäletan eredalt ka seda, mil see äike Tallinnast nii 60 km kaugusel veel oli, aga pidevad kõminad olid juba kuulda. Vahetpidamata kõmistas, täiesti nagu sõda käiks eemal. Selline ülibass kõla oli.
Ise olin sel ajal põllu servas. (Ida)tuult peaaegu polnud, aga äikese saabudes tuli järsku mõõdukas läänepagi. Välgusähvatuste põhjal oli näha pilve ülesehitus - päeval olnuks kindlasti vägevamgi vaatepilt.
See oli mu üks parimaid öid/varahommikuid äikese tähenduses.
:D ilmateenisus lubab nädala ilmas reede ööseks kuni +165
Juba märgati viga.
Kuigi olen jõhkrate äikesetormide huviline ja elan Kagu-Eestis, siis tõesti ootan praegu üht räiget äikesetormi rohkem teile sinna Loode-Eestisse kui siia. Mitte kahju pärast, vaid nägemaks, kuidas muutub teie suhtumine äikesetormidesse. Hetkel tundub küll, et nii mõnigi teist harjukatest maksaks oma kuupalga, et kogeda midagi sellist nagu oli siin kagus 2010 või 2001. Üks asi on vaadata seda show'd onlines või sõita jahile siia Kagu-Eestisse erilist pinget tundmata, ent teine asi on elada siin ja tunda muret oma elu, vara ning lähedaste pärast taolise katastroofi eel.
Ilmselt see soov ei täitu, seda ju kõik teavad, et Harjumaa lääneosas ei juhtu selliseid asju.
Jep. Seekordki on laupäevased näidud loodes kõige lahjemad. Kui harjumaa saab midagi siis alles sinna Kose - Aegviidu suunda.
Praegu on juba lämmatavalt kuumakas. Temp. on õueväljal +22 pügalat. Täna oli siin vägagi huvitavad pilved- mingid kõrgkihtpilvede laadsed värgid.
Homme liigun Lääne-Virumaale Simunasse. Vaja pisut lõuna poole saada, abiks ikka.
Maa Elusse sai esmaspäeval kirja:
Südasuvi veel jätkub: antitsükloni servas saabus palav õhumass ja nii tõusis õhutemperatuur koguni üle 25 kraadi. Samas äikeseoht on väike (10. augustil) või isegi olematu.
Aga pilvegruppi tänase kohta jutt:
Täna ehk 9.08.2017 on vähemalt Harjumaal tõeliselt võimas kiudrünk- ja kõrgrünkpilvede ja pilvelumestuse päev.
Pilvelumestus on ümmargune või ovaalne auk pilvedes (kiudrünk- või kõrgrünkpilvede puhul).
Pilvelumestus tekib siis, kui pilved koosnevad allajahtunud veepiisakestest, mille temperatuur on -20°...-30 °C, kuid jäätumist esialgu ei toimu, sest jäätuumakesi pole piisavalt. Kui tekib mingi häiring, näiteks sõidab lennuk või lendab linnuparv pilvekihist läbi, siis võib nt aerodünaamilise rõhulanguse tõttu moodustuda hulgaliselt jääkristalle ehk tekivad jäätuumakesed. Need võivad vallandada doominoefekti ehk allajahtunud veepiisakesed külmuvad peaaegu otsekohe jääkristallideks kuni teatud kauguseni häiringust. Tekkinud jääkristallid langevad sajujoontena pilvekihist välja. Seetõttu jääb pilvedesse tihti kontsentriline ring või auk.
Soome mtv3 uudistes oli hommikul juttu sellisest ümmargusest august pilvekihis. Ka seal pakuti seda lennuki läbilendu. Huvitav kui kõrgel sellised pilved on ?
Vaadates erinevaid ilmamudeleid tekib aina enam tunne ,et laupäev tuleb kuum ja tuuline aga ilma äikesteta. Külm front läheb nii üle ,et natuke pilvitab ja keerab tuult. Umbes nagu sellel kuumerekordi päeval 1992.
Pigem saagu jah ilusa ilmaga 30-kraadi piir ületatud kui nii kõrge labiilsusega äikesetormid, mida GFS'i viimane väljund siia Kagu-Eestisse prognoosib.
Meh, mina olen äikesteks valmis niigi vähe olnud, igal aastal alati mingi korralikum ikka olnud. Ei julge viimasel ajal isegi midagi spekuleerida, kardan ära sõnuda.
Mul õnnestub seekord Viljandi asemel laupäeval Põlvas kokkutulekul viibida, niiet loodan, et tuleb ikka täiega raju. Elame üle! Viljandis pole see aasta põhimõttelist äikest esinenudki.
Te võite selle laupäevase äikeseohu maha kanda, sest tänanegi ilm on üllatanud - külm front on JUBA Lääne-Eestis, aga pinanuks homme kella 5 aeg hommikul saabuma. Seega umbes 8 tundi varem, mis on ülimalt erakordne sama ööpäea ennustamisel.
Ega see mudelites laupäevase ilma prognoosis mõjuta jää. Eks me näe.
Õigemat aega ju Põlvas viimiseks polegi! Kui GFS'i prognoositud labiilsus tõesti realiseerub, siis näeme siin kagus ilmselt kõike, mida Oklahomas elavad inimesedki näevad.
Me oleme nkõrgrõhkkonna meelevallas, mis külm front sul siin kimbutab?
Jah, front ilmselt veel päris kaugel http://www.dwd.de/DWD/wetter/wv_spez/hobbymet/wetterkarten/bwk_bodendruck_na_ana.png.
Pilvelumestuseks vajalikud pilved asuvad enam kui 6 km kõrgusel ja see tekib ikka lennuki läbilendamisel.
GEM mudel prognoosib kuni 20-'ne ning ARPEGE mudel kuni 23-kraadise isotermi jõudmist Eestisse laupäevaks.
Hetkel ju kõikjal tuul lõunast ja kagust, seega front puudub. Saartele läheneb hetkel alles okludeerunud front ja pärast seda külm.
Jah, 23-kraadine isoterm prognoosis: http://www.wetterzentrale.de/maps/ARPOPSC12_78_2.png
Päeval sai väljavaade koostatud: https://www.facebook.com/OIEESTIS/photos/a.930425467012314.1073741827.930386433682884/1383886874999502/?type=3&theater
Võiks ruttu pilve minna, siis jääb see 10-kraadine jahedus erinevalt HIRLAMi prognoositud 16-st kraadist ära ja on võimalus taas telkima minna. 10 kraadiga eriti ei kutsu.
Kuusikul oli kella 20 ja 21 vahel ligi 4-kraadine temperatuurilangus, mis viitab ülikuivale õhule ja homne äike vist jääb ka idakagus ära.
Ja tuul on ka kuhugi kadunud, mis on frondi eel tavatu.
Öhk on kuiv jah, Tartus kastepunkt 9 kraadi hetkel. Ilateenistuse öösooja prognoos saab põntsu vist.
Ilma*
Õhuniiskus on idapoolses Eestis praegu madal, aga Tartus on 17,6(õhutemperatuur) x 64(õhuniiskus) / 100 = 11,2 kraadi( kastepunkt). Matemaatiliselt võiks ikka korrektsem olla, kui mingitest numbritest rääkida.
Öö tuleb ilmselt enam kui 15-kraadine. Õhk jah kuiv ja äike näib kahtlane, isegi kagus.
Huvitav oleks näha, mida ilmateenistus prognoosib, ilmselt hoiavad nad end täna veel tagasi.
Uskumatu! Iga mudeliuuendusega läheb laupäevane seis aina karmimaks, nüüd on isegi saartele ja Loode-Eestisse ülisuurt labiilsust arvutatud.
Huvitav, kas praegu Poolas olev äikeseraju veab õhtuks Kagu-Eestini välja?
Pigem on kirdesuunaline, kui miski jõuab, siis ilmselt homme.
Võrus juba 24 kraadi.
Täna domineerib edelavool, homme juba lõunavool. ECMWF ja GFS ennustused on ikka võimsad.
10:32-le- mis mõttes kirdesuunaline?- kas tuul, anemo või midagi muud?
Kahju et selle kuuma hari öösse ei jää. Jummala mõnus oleks Pepukate sadu 20-kraadises öösoojas vaadelda...
Jah ma vaatasin ka ,et kuskil sisemaal +33 poleks mingi ime laupäeval
Ma ise nii ekstaasi selle äikeseohuga ei läheks, sest tuleb vaatemänguline inversioon ja peale kihtrünksajupilvede enamat ei tule.
To @10. august 2017 13:09 - sellist pilveliiki isegi ei eksisteeri. Sünoptiline olukord igatahes soodustab äikeseid seekord. Isegi, kui päeval on inversioonikiht tugev, siis õhtul võib see väga kiiresti lagunema hakata. Möödunud nädalal täheldasin seda Lääne-Virumaal.
Aga miks kihtrünksajupilvi ei eksisteeri?
Sel kümnendil pole veel kordagi sellist aastat olnud, mil maksimaalne temp 30 kraadini ei tõuseks. Loodetavasti saab pärast laupäeva rekord jätkuda.
On küll lamedad ehk „hea ilma“ rünksajupilved (,Cumulonimbus humilis), mis võivad ulatuda vaid 5–6 km kõrgusele, aga ametlikult see tunnustatud vist pole, rohkem on seda nimetust kasutatud venekeelses kirjanduses.
Kui GFS nihutab reeglina kuuma ja labiilsuse ida poole või leevendab oma prognoose, siis nüüd tundub vastupidi olevat. Ilmselt saab seekord isegi Loode-Eesti jõhkrat show'd näha. Kujutan juba ette, kuidas Estofex asetab meid 3. taseme ohualasse ja tuleb ka Mesoscale Discussion. Ei mäleta, et kunagi varem oleks meile selliseid indekseid prognoositud, kui kõigest üks päev on veel jäänud.
Mille järgi üldse inversiooni laupäevaks prognoosite?
Endiselt väidan nagu eilegi ,et laupäeval äikest ei tule. Lihtsalt kuum ja tuuline ilm. EHK teeb mingi äikese koos külma frondiga ööl vastu pühapäeva
Erilist tuult küll ei paista. Inversioon on seotud sooja õhu advektsiooniga, olles ilmselt tugevaim soojal frondil ja vahetult pärast seda. Ka hommikul on tavaliselt inversioon tugevaim, sest öine jahtumine algab maapinnalt.
Ilmselt ongi prognoos sünoptilise olukorra ja advektsiooni järgi.
10. august 2017 16:10
Rahu rahu nüüd :D
Ka ilmateenistus jagab minu seisukohta ,et homme on kuiv ja kuum ning alles külma frondiga öösel tuleb äike. Tuulise ilma all mõtlesin laupäevaks umbes samatugevat tuult kui täna.
Vabandust mitte homme vaid ikka laupäeval
Ütleme nii, et kuum õhumass ainuüksi tugevaid äikeseid ei põhjusta. Vaja oleks väheaktiivset rõhuvälja.
19. mai 2014 oli sarnane olukord, et labiilsuskaardid võtsid silme eest mustaks, aga reaalsus mitte. Kardetud rajud jäid ära tollal ikka CINi pärast.
Vot seda tahtsin ka näitena tuua lisaks sellele 1992 näitele aga kuupäev ei meenunud. Sama tuleb ka seekord. Kraad hüppab kõrgemale kui ilmateenistus ootab aga äikesepilvi veel päevasel ajal pole.
Lisaks peaks laupäev ka üsna kõrgpilvine tulema, mis lisaks äikesevõimalusele vist nurjab ka 30 kraadi ületamise.
Soomes ka juba artikleid ilmumas: http://www.myrskybongarit.fi/mb/index.php/175
30...32 kraadi võimalus hetkel ~70% ja 34 kraadi võimalus ~20%. 19. mai 2014 tõi näiteks 33 kraadi.
Huvitav, et inversioonist hoolimata arenevad rünkpilved Lätis praegu täitsa hästi. Punased kobrutavad pallid läbi häguse pilveloori ka Viljandist näha.
Sest sooja õhu juurdevoolu ju pole täna. See algab homme õhtul.
Jutt käis inversiooni takistavast mõjust äikesepilvede arengule.
Millest sina nagu räägid?
Selle saidi arvutused: http://www.lightningwizard.com/maps/, tunduvad päris karmid.
Mis arvutused? Samasugune nagu iga suvaline CAPE andmetega värviline GFS mudel laupäevaks. Mis selles erilist on?
Oodake, ma olen nüüd segaduses mis see CIN siis on, halb või hea, kuidas seda vaadata.
Seal on väga palju erinevaid kaarte, uuri seda saiti natuke. Sealt on võimalik kõiksugust infot välja lugeda. Seal on võimalik lugeda ka õpetust, kuidas neid kaarte kasutada (http://www.lightningwizard.com/maps/ConvectiveWeatherMaps.pdf).
CIN (ik. convective inhibition) – konvektiivne piirang.
Näide: http://weather.uwyo.edu/cgi-bin/sounding?region=europe&TYPE=PDF%3ASKEWT&YEAR=2012&MONTH=07&FROM=2900&TO=2900&STNM=26038
Konvektsiooniks on vaja, et õhumassi energia oleks positiivne ja õhk hakkaks tõusma, nii et sellele hakkab mõjuma üleslükkejõud. Diagrammilt on näha kolme jämedat joont. Vasakpoolne siksakiline on kastepunkt, paremal tunduvalt sirgem on temperatuur ja seda kolmest kohast lõikav üsna sujuv joon on olekukõver. See näitabki õhumassi energiat. Kui see jookseb temperatuurijoonest paremalt poolt, siis on selles kohas konvektsioon võimalik. Sellisel juhul lõikuvad need jooned teatud kõrguses, mis näitab, kuhu maani saab konvektsioon ulatuda. Vahel on selleks tropopaus, nagu antud juhul võib näha. See pindala, mis jääb olekukõvera ja temperatuurijoone vahele, moodustab CAPE, näidates kui palju on potentsiaalset energiat konvektsiooniks kättesaadav. See arvutatakse integreerimise teel ja tulemus antakse J/kg. Ühtlasi näitab see teoreetilist kõige suuremat tõusvate õhuvoolude kiirust. Diagrammist paremal ülal on terve rida indekseid. Sealt otsides CAPE leiame, et 29. juuli hommikul oli see sondeeringu järgi 837,5 J/kg, mis on väga ebatavaline tulemus. Lisaks on näha, et aluspinna lähedal on olekukõver temperatuurijoonest vasakul, kusjuures saab leida ka selle pindala. See on negatiivne CAPE ehk CIN, mis antakse samuti J/kg. See on tõkkekiht, sageli inversiooni tõttu, mis takistab konvektsiooni teket.
Kui hästi hoolega vaadata homset viimast GFS väljundit (00:00 Z) siis aeg homseks 09:00 ja 12:00 GMT näitavad ,et suurim kuumus väldib Harjumaad. Huvitav kas tekib hommikul jälle udu mis ei taha hajuda või tuleb kiudpilvitus Harju ja Raplamaa kohale ? Või on lihtsalt mingi jõnks süsteemijooksus sees mida ei viitsita korrigeerida ?
Mõtlesin täna hommikust väljundit homse kohta
Hirlami mudel on ka kuuma maha võtnud.
Ma ütleks ,et Hirlam on veel päris ok võrreldes viimase gfs jooksuga. Umbes 20 isoterm vs 16 kraadine Harjumaa kohas.
Tahaks lisada paar sõna delfis olnud artikklile. 1994 30 juulil oli ka minu maakodus +34 ja soomlane samal päeval lubas järgmiseks päevaks veel kraadi rohkemgi. Mõtlesin ,et nüüd lööb selle kuumarekordi üle aga ööl vastu 31 lõi taeva selisesse madalasse kihtpilve ja sinna see soe jäigi. Ja nagu juba mainitud artikklis mina olen ka kindel ,et 2010 rekord jäi just selle mõne kümnendikuga venemaalt tulnud vine taha. Nüüd ootan pônevusega ,et mis elemendiga homne võimalus kaob. Udupilv ? Kiudpilved ? Liiga varajased äikesed ?
Miks sa nii kindel oled, et peaks olema mingi element, mis kuuma takistab.
Lihtsalt sisetunne. Ei kuuma tuleb aga mõtlesin ,et selline kuum saab takistatud mis ohustaks 1992 kuumarekordit. Näiteks +32 sisemaal tuleb mitmelpool ära.
Jah, üle 30 kraadi tuleb küll suure tõenäosusega.
2010. a 7.-8. augustil oodati uut absoluutset Eesti soojarekordit, kuid seda ei juhtunud, sest 7. augustil mõõdeti Narva-Jõesuus 35,4 °C. See juhtum on vahest kõige tähelepanuväärsem, mistõttu vajab pikemat selgitust.
Kuna õhumass oli 1992. a. juhtumist soojem, siis arvati, et rekord tuleb 8. augustil, eriti arvestades, et öine miinimum oli 7. augusti miinimumist kõrgem (nn parem stardipositsioon, sest miinimum oli kohati 23 kraadi), kuid päev oli siiski 7. augustist veidi jahedam ja lõppes erinevalt 1992. a. kuumalainest hiidpagiga (derecho). Üheks rekordi ärajäämise põhjuseks toodi õhumassi halba läbipaistvust (somp, sh Venemaa metsapõlengute suits), kuid ma ei pea seda usutavaks, sest Soomes ja Peterburis, mis jäävad Eestist põhja poole ja kus nähtavus oli veelgi halvem tiheda suitsu tõttu, mõõdeti 7. augustil üle 37 °C. Järelikult saab olla ainsaks usutavaks selgituseks see, et õhumass ei olnud suunatud Eestisse, vaid Kagu-Soome ja Eesti jäi selle kuumuse äärealale. Tõsi, võib arvata, et mingit rolli mängis ikkagi ka õhu läbipaistvus, sest kui oleks olnud täiuslikult kirgas ja selge ilm, oleks võib-olla temperatuur olnud mõni kümnendik kraadi kõrgem ja sündinud uus Eesti rekord.
HIRLAMi väljundi järgi üle 28 kraadi ei tule. Eilne väljund näitas, et 30 kraadi siiski Pärnumaa ja Viljandimaa lõunaosas tuleks.
Asi selles, et mõttetult pilves ilma osakaal iga uuendusega suureneb. Sademeid sisuliselt ei tulegi ka külma fondiga.
@ 11. august 2017 09:37
Arvan et nii udu (ehk kihtpilvisus) kui ka kõrgpilvisus (prognoositavalt massiliselt kiudkihtpilved) rikub homse kuumavõimaluse ja muidugi ka äikese-.
Pessimistide klubi, teate, et sõnadel on jõud, ärge rikkuge seda teiste jaoks ära.
Ma jään ikka oma 25...32 kraadi juurde, kohati võimalik 34 kraadi. Postitusse sai isegi 30...35 kraadi.
Kuid tänane hommik üllatas mitmel pool udu ja kihtpilvedega, mis Simunas hajus alles kella 11ks.
Täna plaanis nn kuumarekordipidu: ikkagi 25. aastapäev ju.
Ja leedus on siiani mõnes kohas udupilv paigal
Nii et kihtpilveoht on ikka suur?
Mainisin seda Simuna jutu peale. Ise toetan tuulist kuuma ilma.
Minu ennustus homseks:
Hommik on enamjaolt udune ja pilvine, kuid pilvisus hajub lõunaks. Pärast seda on kuum ilm. Kella 20 paiku liigub üle Lääne- Eesti esimene laine äikeseid, pärast seda kella 23 paiku liigub üle Kesk- ja Ida- Eesti teine laine äikeseid.
Simunas hajus udu siiski kella 10 paiku. Aga püsis jah üllatavalt kaua.
DMI sademeteprognoos tundub üsna usutav: http://www.dmi.dk/vejr/til-lands/vejrkort/
Jah, on uduoht, kuuma ja äikest peaks ka saama. Ega rohkemat öelda ei teagi. Aga mudel on tornaadoohu küll välja arvutanud: http://climate.cod.edu/hanis/model/fsound/index.php?type=2017081106|GFS|WLD|850|temp|36|58.59,26.25|ml|severe
Ilmateenistus on homseks ka uudise väljastanud: http://www.ilmateenistus.ee/2017/08/kuumus-ja-aike/
Front vist võib jah sussakaid tuua, aga frondist eemal ärge äikest küll oodake. Vaadake praegust Poolat ja kõrvutage GFSi labiilsuskaardiga. Vaadatud. Kas nüüd ka olete nii ekstaasis?
Eriti üllatav on see, et õhumassisiseselt pole Poolas isegi Cumulus Humiliseid! Pilvi pole -11-se LI puhul!
Kas kuskilt ka reaalajas 850 hPa temperatuure mingi piirkonna kohta näha saab?
See hea et seal pilvi pole, kui kunagi front sinna jõuab läheb mäng lahti, muide Poolas on min. Li-8.
Edela-Poolas on äikeste areng käivitunud, mis ühinevad juba olemasoleva ulatusliku koldega. Ei välista, et praegu kujuneb Poolas meie homneõhtune ilm - sealsed äikesed võivad pikalt vastu pidada.
@ 11. august 2017 17:44
Või siis hea selle poolestki, et päike saab kütta võimalikult kaua, et õhumass meieni jõudmisel võimalikult vähe sooja kaotaks. Kuum pinnas ju aitab kauem sooja hoida.
Pealegi on viimased õhtud näidanud, et äikesed käivituvad just pärast kella 15st.
to 17:36
Poland:
According to most of the NWP model scenarios, surface-based storms should develop between 15 and 18 UTC.
Poola sünoptiline olukord täna õhtuks on ikka veidi lahjem ka, kui homseks Eesti prognoositud tsenaarium. Ja teiseks hetkel justnimelt mööllab seal frontaal- vaid õhumassi sisene äike.
*mitte frontaal
Samas on seal jällegi kuumem kui siin - enamikes kohtades seal praegu 36 kraadi sooja.
Ma väga ei usu, et need Poola äikesed, mis lähimate tundide jooksul arenevad Poola keskosas Eestini jõuavad nad on pigem suunatud Läänemerele. Eesti peaks tähele panema äikeseid, mis arenevad Leedus, Valgevenes, Lätis.
Re 17:36 Ma ütlesin juba üleeile ,et tuleb kuum kuiv aga sussakatest homme õhtul on asi kaugel. Pigem saab mõni siis kõhu lahti. Sussakad võib hoopis homme hommikul soojast frondist Saaremaal tulla.
Poola äikesed nüüd meile kindlasti ei jõua. Baltikumis tekivad vööndid, derechot ei ole oodata. Aga Poola äikeste tipphetkel võib täna 500-600 pauku per min väljaareneda küll. Lisaks keeristormi oht on olemas.
Esotex võiks täna ikka homse väljavaate ära teha, siis teaks, kuidas ette valmistuda varakult.
Estofex*
Estofex'i väljavaade tuleb üldiselt pärast keskööd.
Viimane GFS mudeliväljund homseks paneb küll õhku ahmima. Ja üldiselt on 00Z ja 12Z mudelid kõige usaldusväärsemad. Eks näis.
Mesoscale Discussion on Estofex'il juba Poola kohta.
Kas homme õhtul ja öösel tuleb Kiilis äikest
Tõenäosus 80% ja ei ole sussukas
@ 11. august 2017 19:32
Kas sa oledki see kiilikas, kelle FB on Martin Kivi ja Youtubes kanal "EestiLoodus"?
Küsiksin asjatundjatelt: kas homme saab tõesti kuumust ja äikest tulla. Näiteks kunagi jaanuaris öeldi, et pakast ei saa enam tulla, sest päike hakkab kõrgemalt käima. Homme ei saaks loogika põhjal äikest ja kuuma tulla, sest päike on madalal. Kas keegi saab selgitada ja põhjendada olukorda?
Siis tuleks küsida, miks on eesti soojarekord just mõõdetud augustis, ilmselgelt ei ole see väga oluline komponent hetkel.
Jah, homme saab kuumust ja kui hilishommikust kuni kella 17ni püsib taevas enam-vähem selge, siis ka ohtralt äikest, eriti mandri Eestis. Madal päike ei sega, sest õhutemperatuuri rekordid sõltuvad peaaegu täielikult konkreetsest õhumassist, mis kujundab vastava sünoptilise olukorra (näiteks võimas antitsüklon Venemaal). Päikse paiste nurk soodustab kuumenemist, aga see ei ole kõige tähtsam määraja.
Taevas praegu palju helkivaid ööpilvi, kes soovib jälgida või jäädvustada.
Tundub et see Poola äikesepilvisus jõuab enne teie oodatud hilishommikut juba kohale ja varjab negatiivses tähenduses piisavalt päikest.
@ 11. august 2017 22:31 (ja teistele selleteemalistele)
Just. Päikesesõltumatust tõestavad ehedad näitedki ilmavaatlustest. Näiteks võrrelge temperatuurilt 20.12.2015 ilma 17.06.2014 ilmaga.
See Poola äike üha enam põhjasuunaline, ma ei ütleks väga kindlalt, et see Eestisse jõuab.
Aga samas täitsa huvitav, et blogile on ka vaba juurdepääs ülinegatiivsetele kinnise asutuse klientile.
Jah, me ei tsenseeri. Vajadusel võib ju hakata. Ajakohaseid isotermikaarte pole. Sussunaatoreid pole vast oodata. Jah, õhumassi omadused määravad ilma, sh õhutemperatuuri.
Aga elame-näeme!
@ 11. august 2017 23:00
Tänapäeval ongi vanglas elu vaata et isegi kui 5 tärni hotellis. Seda enam, et e-maailm siiski.
Just siis kui ohtliku ilma tõenäosus on suurim ja väga kindel, siis ilmateenistus ei väljastagi hoiatust. Aga kui on edelavool ja suur ebakindlus ohtliku ilma suhtes, siis saame juba eelmisel päeval hoiatuse. Kuigi jah, nad tegid eriuudise.
Poola äikesepilve serv/riismed peaksid umbes 3-4 tunni pärast juba Saaremaale saabuma.
Sama palju hiljem ilmselt juba Eesti idapiirile.
Põhja-Poolas läks korralik mürgel lahti nüüd.
Kuumus on hetkel Lõuna- Eestisse sisenemas, tuul on Võrumaal ja Valgamaal kagust ning Tuulemäe vaatlusjaamas on temperatuur tõusnud viimase tunni ajaga.
Jah, üha soojeneb kaguservas. Aga pole tööpäev ja eks sünoptikud ei taha paanikat külvata.
Paistab, et tänane kuumalaine pole kaugeltki mitte viimane. Järgmise nädala lõpuks prognoositakse juba uut.
ESTOFEX läks enne väljavaadet nädalavahetust nautida. Oleks võinud ju ära kirjutada. :)
Kas Ilmateenistuses on praegu 386 serveriks pandud või? Tohutult aeglane www.
Ma ei imesta, kui Estofex meile hoiatust ei väljastagi, sest milleks, Baltimaades elab nii vähe inimesi *khkm6miljonitkhkm*
Lääne- Eesti pange tähele, esimene äike on liikvel. Kas see pilvisus Lõuna- Eestis ja Liivi lahel on seotud sooja frondiga?
Jah, see on seotud sooja frondiga, mis ei paista silma erilise äikseaktiivsusega. Külma frondiga peaks olukord muutuma.
Ega ma seda ei arvagi, soe front päeval väheaktiivne, kuid siiski mingid rünksajukad on Liivi lahel arenenud.
Liivi lahel tekkis päris hea kaja üpris kiiresti tõesti
Blitzortungi detektoritel hetkel mingi viga, euroopas kadusid äkitselt kõik välgud..
Jah, sellega viimastel päevadel mingi jama, et vahepeal katkeb.
Ja ilmateenistus on ka pidevalt maas.
Pärnumaa lõuna osas kah välgud olemas
Lätist selge ala suht varakult juba Lõuna-Eestisse jõudmas, mis loob head tingimused väga kõrgeks temperatuuriks täna.
balticra.in alternatiiviks.
Mina kasutan radarina tutka.meteo.fi, pakub ka erinevaid võimalusi.
See näeb vaid Kesk-Eestini
Minul näitab Pärnu äikesed ära, nimelt sa pead Helsingi peal punasele täpile vajtuama ja valima 0,5dbz.
Marult lääneedelas müristab.
Paistab, et mitmed paigad saavad täna mitu äikeselainet.
Kas Eestis on tõesti nii palju ilmahuvilisi, et ilmateenistuse serverid jooksevad kokku?
Ilmselt vaadatakse ka välismaalt. Ilmateenistus 2. taseme hoiatuse andnud.
Arvan, et Harjumaa ja vb ka saared jäävad täna vaatemängust ilma. Sest kui meri suutis juba selle võimsa äikese Poolast läheneva lammutada, siis kohapeal merel vaevalt et uuesti midagi tekib.
Ega sellise õhumassiga vist meri isegi külm aluspind konvektsiooniks.
Täna hea näide, et ka paljukurdetud edelavool võib ohtliku ilma tuua! Niiet kagulased pangu end valmis!
Ilmahuviline Viljandist pidi täna Põlvas viibima, aga just ikka siis, kui kodukohta jõuab raju äike :D
Muuseas ma viibin veel kodus Viljandis hetkel ja jälgin sussakaid arvatavasti kella 14ni, enne kui sõitma hakkan. Ma usun, et õhtuks on Põlva pool siiski paremad võimalused. :)
Huvilisi võib arvatust enam küll olla. See äikesekogum jah sooja frondiga ja ega see veel igale poole jõuagi. Õhtul või öösel ehk rohkem.
Ilmateenistus väljastas ORANZI hoiatuse.
Siin Kagu-Eestis on üliumbseks läinud, vilus juba 29 kraadi.
ESTOFEX andis 3. kat hoiatuse 2017081306_201708120915_3_stormforecast.xml.
Kõige põhjapoolseim level 3 hoiatus Euroopas.
Njah, mis iganes saama ei hakka, vähemalt saame nüüd uhkust tunda.
Jah, Sven soovis ka palju õnne. Aga näib, et õhumass on niiske, nii et pilvi palju ja hea kui 30 kraadigi kätte tuleb. Samas ekstreemsete nähtuste osas see kuigi oluline pole, et tuleks 32 kraadi.
Ilmateenistus mainib hoiatuses juba trombe!
Viljandis hakkab selginema nüüd, Läti poolt on taevas selge. Põlvasse sõit algab, eks näis, mis siis saab.
Jah, ikka kaguserva. Aga soe front vist läheb nüüd üle. Tanel Tartust: Tartus äikesemürin Võrtsu poolt kostab juba. Sajupilved liginevad.
Kas see soe front natuke ei hiline?
Viimati anti vist tõsine tornaadohoiatus aastal 2012.
See peab olema soe front, muuga ei ole võimalik praeguseid pilvi ja äikest võimalik selgitada. Õnneks just uuenes: http://www.dwd.de/DWD/wetter/wv_spez/hobbymet/wetterkarten/bwk_bodendruck_na_ana.png
Sooja frondi äike muidugi. Peale üle minekut läks väga lämbeks ja soojaks õhk. Nüüd jääb üle ainult oodata. Ma pakun, et konvektsioon käivitud umbes 19 paiku.
Jah, kella 18-21 vahel.
Iklas on temperatuur üle 30 kraadi läinud
Panin kaamera juba üles, reaalajas pilt Tartust:
http://ustre.am/1dOUv
Kaamera vaatab täpselt Võrtsjärve suunas.
Valgas juba 29,2 mõõdetud viimasel tunnil.
Kesk- Eestis ka nüüd selge, nüüd tuleb oodata.
Nõmmel selge ja 27,5 kraadi. Viimati oli siin 30+ kraadi 04.08.2014.
Aa, ja ärgem seda alahinnake, et Eesti on täna maailmas vist põhjapoolseim 30-kaadine riik.
Eesti on ka tänast sünoptilist olukorda arvestades maailma ühes ohtlikumas tsoonis, ilma naljata.
Ma arvan, et see EMHI veateade "Andmebaasiga ei saadud ühendust" ongi ajutine asendus avalehele ehk see ongi kogu avalehe info praegu. Hetkega lööb veateate ette, serveri maasolekule omast "ketramist" pole üldse.
Loodetavasti te loode-eestlased saate kaugaoodatud show täna.
Saartele peaks jõudma esimene tõsisem äike, hiljem nagu öeldud, kella 18- 21 vahel peaks tõsisem äike mandril arenema.
See mis Kurakurgust läänepoole on vist juba külma frondiga seotud.
Jah külma frondi läheduses.
Ilmateenistus nüüd ikka täitsa maas.
30-kraadi piir ületatud!
Leedus on kiire areng.
Peabki olema, et Kagu-Eesti ka midagi näeks, sest pärast kella 18 on õhuvool juba edelast.
Põlvas, Moostes 30c ja tohutult lämbe.
Olukord on vägagi murettekitav
Looderannikul oli pagi tugevuseks 38 m/s ja see juuris puid välja, tuttav, kes seal, tänas õnne, et eluga pääses.
Mesoscale Discussion @Estofex.
Pealiini taga on moodustumas uus liin äikeseid.
Põlv lähistel ilm rahulik, MD ootel. Front on suht rahulik ju. Natuke äikest ja titi-viti.
Tulin pilve alt Arukülas läbi ja nägin juhuslikult sellist pilti ,et mõned kilomeetrid eemal lõi välk alla ja murdosa sekundit hiljem lõi kõrgepinge alajaama kilbikapist sõna otseses mõttes sädemeid välja. See alajaam jäi sel hetkel just vaate suunda auto aknast.
Postita kommentaar