32. nädala ilm (7.–13.08.2017)

Kommentaariumi link

NB! 6.–7. augustil meenutati sajandi tormi, vt http://www.ilmateenistus.ee/2017/08/sajandi-torm-loi-ilmamangu/. Pikem ülevaade https://drive.google.com/file/d/0B0lV2piPv8fBellRdEoyMENmeUk/view.
2010. aasta  7.–8. augustil  oli ebatavaline kontinentaalse troopilise õhumassi sissetung, millest pikemalt http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/derecho.htm. 

11.08.1992 mõõdeti Eesti soojarekord 35,6 °C Võrus, millest pikem ülevaade https://drive.google.com/file/d/0B0lV2piPv8fBbEJPM3BVcF9VUTQ/view. 

13. augustil oli siin madalrõhkkonna lõunaserv. Selle mõjul oli öö enamasti pilves ja sooja 16...19 kraadi, kaguserva jõudis lõuna poolt veel äikest, kohati tekkis udu. 

Päev oli vahelduva ja muutliku pilvisusega, mitmel pool sadas hoovihma, üksikutes kohtades oli äikest, Pärnu lahel tekkis vesipüks. Puhus mõõduka, puhanguti tugev edelatuul. Sooja oli selgematel hetkedel veidi üle 20 kraadi, kuid pilvede ja saju all vähem.

Järgmise nädala ilmast uues postituses.

 Ott Tuulberg. Rünkpilvede lummuses 11/8/17 (Suurbritannia Ipswich).

Urmas. Pilt on tehtud 12.08.17 Rutikveres, Koigi vald, Järvamaa.

12. augustil liikus osatsüklon üle Läänemere põhja suunas. Selle mõjul oli esialgu ilm vahelduva ja muutliku pilvisusega, algul saartel ja Pärnumaal, hiljem mujal oli äikest (seotud sooja frondiga), seejärel selgines. Kagutuul oli nõrk või mõõdukas, saartel oli tuul edelast. 

Päeval jõudis saartele tohutu äikesekogum, mis tormas üle loodeserva Soome kohale (http://m.sport.delfi.ee/article.php?id=79168098). Osmussaarel oli pagi tugevuseks 38,2 m/s ja mujal loodenurgas üle 30 m/s, teistes kohtades jäi raju nõrgemaks. Hiljem nihkus äikesevöönd lääne poolt tasapisi itta (äikesed ise põhjakirdesse), jõudes öö hakul idaserva. See tõi samuti tugevaid tuulepuhanguid, kohati rahet. Käravetelt teatati, et tromb või tugevad tuulepuhangud rebisid maast puid ja lennutasid autosid. Ülevaade tormist http://reporter.postimees.ee/4209515/reporter-torm-tegi-puhta-too. Õhtul arenes üksikuid nõrku äikeseid veel lõunaservas, seal sadas hoovihma laialdasemalt, kuid mujal ilm paranes, kohati isegi selgines.
Pilvetippude temperatuur ulatus –65 °C-ni, sh oli mitmeid tropopausi tunginud tippe (vt https://en.wikipedia.org/wiki/Overshooting_top), ja välkude levik https://www.puuppa.org/~pnuu/salama/arkisto.php?pvm=20170812 (NB! Kuna andmesides vms oli mingi tõrge päevasel ajal, siis seal kaardil enamikke välke saartel ja Lääne-Eestis on puudu, tegelikult peaks kogu riik tervenisti olema ühtlaselt must.
Tundus, et eriti palju oli seekord nn ämblikvälke, vt http://stormhighway.com/storms/lightning/intracloud.php (välkude tüpoloogia http://stormhighway.com/types.php). Originaalis: Anvil Crawlers are horizontal, tree-like, in-cloud lightning discharges whos leader propagation is resolvable to the human eye. 
Kuna saabunud troopiline õhumass oli ebatavaliselt niiske, siis õhutemperatuur ei tõusnud eriti üle 30 kraadi, jäädes valdavalt 26...30 kraadi vahele, kuid Valgas ja Viljandis oli vastavalt 30,3 ja 30,8 °C. Seega jäi õhutemperatuur oodatust madalamaks ja Ilmateenistuse konservatiivsem prognoos (25...30 kraadi) õigustas end.

Mudel arvutas koguni tornaadoohu (http://weather.cod.edu/forecast/ – > http://climate.cod.edu/hanis/model/fsound/index.php?type=2017081200|GFS|WLD|850|temp|15|58.49,24.35|ml|severe).

Euroopa tormihoiatuste eksperiment ESTOFEX andis 3. astme hoiatuse Eestile: 

Originaalis: "A level 3 was issued for parts of Latvia, Estonia and surroundings mainly for tornadoes (strong ones possible), severe to damaging wind gusts and very large hail. 
As extreme events are possible and due to the chance for a long-lived MCS (derecho) event or an outbreak of strong tornadoes (depending on the final storm mode), a level 3 was issued."(http://www.estofex.org/cgi-bin/polygon/showforecast.cgi?text=yes&fcstfile=2017081306_201708120915_3_stormforecast.xml).

Algul liikus üle saarte ja loodenurga tohutu äike, hiljem arenes öötundideni püsinud äikesevöönd (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/).

Lõuna paiku oli ka Tartus kuulda sooja frondi äikeseid, kuid väga nõrgalt. Pärast ilmusid sellised kõrgrünkpilved.

Paide lähedalt Virumaale jõudnud äike, mis siiski üsna ruttu kadus.

 Teel Jõgeva poole. Näha on troopilist õhumassi (somp) ja kõrgrünkpilvi.

 Tapa lähedal. Äikese serv.

Aegviidus. Umbes sel ajal oli kuulda esimesi mürinaid (kella 19 paiku). Nõrk, puhanguti mõõdukas tuul puhus pilve poole. Sooja oli 28 kraadi.

Näha oli üsna sagedasi välgusähvatusi, mürinad olid katkematud. Piltidel on näha arenev rünk, mis on ilmselt uus pilveelement. 

Ilmus madal räbaldunud pilveserv ja pilve poole puhuv tuul tugevnes veidi. Pilved liikusid pildil vasakult paremale, seega lähenes ka see räbaldunud serv suhteliselt aeglaselt.

Alasi alla ilmus mõõdukalt intensiivne mamma.

Riiulpilve kohalejõudes tuule suund muutus ja tuul oli puhanguline. Välgusähvatused ja mürinad kadusid. Ilm oli hämardunud, aga piltidel seda ei näe, säriaeg oli ligi pool sekundit.
On huvitav, et üsna sageli märkimisväärse äikesega, eriti kui tegu on riiulpilve ja pagiga, kaovad madala pilveosa kohalejõudmisel nii välgud kui mürinad (tegelikult ei kao, aga neid ei näe ega kuule).

Huvitav kobrutav pilvemass. Tuul oli puhanguline, kuid mitte väga tugev. Säriaeg oli ligi sekund, sellise valgustatuse korral süttib tänavavalgustus.

Vaade itta, kus veel hele. Siit saab natuke paremini aimu valgusoludest.

Pilvede liikumine oli väga huvitav ja turbulentne: võis jälgida eri suundades liikuvaid pilvetükke ja arvukaid keeriseid pilvemassides. Ei meenu, et oleks säärast liikumist näinud (või siis märksa vähem dramaatilisemalt).

 Pagi oli tugev, aga üle 20 m/s siiski puhangud ei ulatunud.

Pilvede mäslev liikumine jätkus. Alumiselt pildilt on näha äikese lähenemine: uuesti ilmusid välgud ja mürinad.

Äike kohal. Jällegi siit valgusolusid ei näe, säriaeg oli ca 2 sekundit. Sadas rahet. 

Video. Äikese tipphetk rahega oli möödas, kuid silmaga võis loendada kuni 32 välku minutis.

Pärast äikest ja uus lähenev äike (veidi enne kella 21).

Teise kaameraga (PENTAX) tehtud fotod samast sündmusest. Siin on valgusolud suhteliselt realistlikud. Kõige pimedam ehk alumine pilt on enne rahesadu kella 20 paiku. 
Sarnane pimenemine meenub veel 26. juunist 2016 (sama koht, fotod http://ilmjainimesed.blogspot.com/2016/06/25-nadala-ilm-2026062016.html), 4. juulist 2002 ja veel 1998. või 1999. aasta juulis, täpselt ei mäleta, mõlemad Laitses.

11. augustil oli Läänemere kohal väike kõrgrõhkkond, öösel läheneb madalrõhulohk. Nii oli rahulik, kuid hommikuks mõnel pool udune. Udu hajus kõige hiljem Pandiverel, näiteks Simunas kella 10 paiku (vt fotol).
Päevane ilm oli vähese ja vahelduva pilvisusega, sajuta.  Sooja oli kõikjal üle 20 kraadi. Tuul oli edelast, kohati muutliku suunaga ja nõrk; mereäärseid alasid kimbutas briis.
NB! 12. augustil saabub tugevnevas lõunavoolus troopiline õhumass, mis toob valdavalt 27...33 °C, pole välistatud rohkemgi, kui püsib päikeseline rahulik ilm ja kuumahari satub just keskpäevale. On siiski viidatud ka märksa madalamale õhutemperatuurile, sest pilvisus võib küllaltki tihe olla (frondiga seotud pilved või hommikuks tekkivad kihtpilved, mis inversiooni tõttu on visad hajuma). Suurim labiilsus koondub Eesti kohale 12. augusti õhtul, ida pool 13. augusti öösel. Vaatamata ebatavalisele labiilsusele ei ole teada, kas ja millal võiks konvektsioon vallanduda, sest kahjuks on mudelitest selles osas vähe abi, nii et soovitame jälgida jooksvalt arenguid.
Võimalikud on peaaegu kõik ohud, mis äikesega võivad kaasneda, kuid rohkem on viidatud tugevatele pagidele (troposfääri keskosas peab siis kuiv õhukiht olema) ja hiidrahele.

Mudel on arvutanud koguni tornaadoohu (http://weather.cod.edu/forecast/). Saab sisestada oma kordinaadid. 

Siit alt leiab: http://weather.cod.edu. Siis valid: "Weather analysis tools" ja sealt "Numerical models". Ülevalt ribalt valisin "GFS", siis alt valid piirkonna. Alguses võtsin "World", kuna Euroopat valikus pole. Siis laseb kaardile klikkida. Klikid enam vähem Euroopa peale. Lõpuks avaneb see sounding. Seal saad juba manuaaselt kordinaate muuta, tuleb komaga eraldada.

Kairo Kiitsak. Hommikune udu Simunas 11.08.2017 

Ott Tuulberg. Kihtrünkpilved vallutamas 10/8/17

Ilmateenistuse sünoptik Helve Meitern: Südasuvine soojus on viimaks ka Maarjamaale jõudnud. Sedapuhku pole tegemist tavapärase statsionaarse Venemaa kuuma õhuga kõrgrõhkkonna servaga, mis pikalt paigal püsib, vaid Lõuna-Euroopast kõrgrõhkkonna järel ja tsükloni ees saabuva sooja õhumassiga. /---/

Sedakorda päädib kuum ilm laupäevaga, mis kõrgrõhkkonna rüpes otse Aafrikast üle Kesk-Euroopa meile jõuab, vahepeal küll veidi jahtununa kuid ikkagi kuumalaine. Korraks tõusevad termomeetrinäidud Lõuna-Eestis 30 pügalani. Seda aga vaid korraks, sest Põhja-Atlandi madalrõhkkonnad on veel piisavalt jõulised, et jõuda Norra merele ja sealt siis lohuna Skandinaaviasse tungida ning järgmine neist jõuabki laupäeva õhtul Läänemere ümbrusesse. Laupäeva pärastlõunal suureneb Eestis vihma ja äikeseoht. Suure tõenäosusega on oodata tugevat sadu ja äikesetormi laupäeva õhtul ja/või pühapäeva öösel, pühapäeva päeval püsib saju ja äikesevõimalus suur veel Ida-Eestis. Koos külma frondi üleminekuga tuleb pühapäev juba märksa jahedama ilmaga. Loe edasi: https://ilm.ee/?516417.

Kommentaar:  tõenäoliselt tuleb 12. augustil sooja 30...35 °C, sest õhumass on ebatavaliselt kuum ja sooja õhu advektsiooni tõttu on ilm suure tõenäosusega päikeseline, samuti satub kuuma hari ilmselt päevasele ajale.

10. augusti päeval oli madalrõhkkonna lõunaserv, öösel Läänemere kohal väike kõrgrõhuhari. Seetõttu asendus kagutuul edelatuulega, tugevnedes puhanguti kuni 10 m/s. Õhumassimuutusega sadu ei kaasnenud. 

Ilm oli aga valdavalt päikeseline ja seetõttu peamiselt sajuta. Hommikul liikus pilvevöönd Lääne-Eestis, mis keskpäevaks hajus. Sadu see ei andnud, kuid selle niiskusest arenesid päevad mõned võimsad pilved. Kaguserva lähedal olid õhtupoole äikesed. Sooja oli kuni 25 kraadi, lääne pool siiski enamasti 20 kraadi lähedal.

NB! 12. augustil saabub tugevnevas lõunavoolus troopiline õhumass, mis toob 25...32 °C, pole välistatud ka 34 °C, kui püsib päikeseline ja rahulik ilm. Suurim labiilsus koondub Eesti kohale 13. augusti öösel ja ilmselt siis on äikeseoht suurim. Vaatamata ebatavalisele labiilsusele ei ole teada, kas ja millal võiks konvektsioon vallanduda (arutelu), sest ilmselt on sellise õhumassiga tugevat inversiooni oodata (noolte võimsus näitab arvutusliku CINi).
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Läänemere kohal tugevneb väike kõrgrõhkkond. Seetõttu on ilm rahulik ja sajuta. Sooja tuleb üle 20 kraadi.

Infrapunasel satpildil on näha tohutu äikesekolle, mis liikus Poolast Leeduni ja siis hajus (http://www.wetterzentrale.de/de/reanalysis.php?model=sat&var=407&map=1).

Prantslaste mudel on mõnes mõttes kõige tähelepanuväärsem: maksimaalne labiilsus on arvutatud 13. augusti ööseks, aga eelneval päeval vähemalt 22-kraadine isoterm (ARPEGE).

Ott Tuulberg. 8/8/17 ja Yellow warning 9/8/17 (Suurbritannia Ipswich).

9. augustil määras Eesti ilma kõrgrõhkkonna lääneserv, kuid öösel madalrõhkkonna idaserv. Nii oli hommikul mitmel pool udu, aga see jäi enamasti üsna õhukeseks. Päev oli vähese ja vahelduva pilvisusega ehk peamiselt päikeseline ja sajuta. Sooja oli kuni 25 kraadi. Kagutuul oli nõrk, vaid kohati puhanguti mõõdukas.

NB! Mõne päeva eest pakutud võimalus "Soodsa sünoptilise olukorra püsides võib kohale jõuda troopiline õhumass. Sel juhul pole välistatud 25...32 °C ja sellise stsenaariumi tõenäosus on ~20 %, lähiminevikust meenub eestkätt 2015. a ligikaudu sama aeg." on endiselt õhus ja just paari aasta taguse ajaga samal kuupäeval, ja selle tõenäosus on praeguseks ligi 50%. Äikeserajude tõenäosus on praeguse seisuga ~70 %. Vt pikemalt allpool.
12.08.2015 hiidrahepuhangust võib põhjalikumalt lugeda http://www.euroforecaster.org/latenews/07-24-28.pdf (inglise keeles).

Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Madalrõhulohk liigub Läänemere lõunaosast kirdesse. See toob pilvisuse tihenemise, aga ilmselt mitte olulist sadu, kagutuul asendub edelatuulega, jäädes rahulikuks. Õhumass jääb siiski südasuviselt palavaks, nii et öösel ei lange ilmselt alla 15 kraadi ja päeval ikka üle 20 kraadi.  

Ilm järgmistel päevadel.  Reedel (11.08.) suundub madalrõhkkond edasi üle Lapimaa Koola poolsaarele ja meil tugevneb kõrgrõhkkonna mõju. Seetõttu suhteliselt palav, kuid sajuta ilma püsib. Edasise osas osundan Ilmateenistuse nädalaprognoosi:
Laupäeva (12.08.) öö on kõrgrõhkkonna servas sajuta ja laialdaselt selge taevaga. Kagutuul on nõrk, hommikul saartel veidi tugevneb. Õhutemperatuur on 12...16, rannikul kuni 18 °C. Päeval kõrgrõhkkond taganeb Venemaa poole ja üle Skandinaavia laieneb madalrõhkkonna serv. Kahe rõhuala piirimail kannab tugevnev lõunavool meile väga sooja õhumassi ning õhutemperatuur tõuseb üle 25 °C, Lõuna-Eestis 30 °C ümbrusse. Läänemerele liikuv madalrõhulohk lisab õhtupoolseks ajaks niiskust ja muudab atmosfääri ebapüsivaks. Hoovihma ja äikeseoht on suur eelkõige õhtul, aga seda laiguti, sest sajud kõikjale ei ulatu. Tuul tugevneb, puhub kagust ja lõunast, õhtul pöördub Lääne-Eestis edelasse. 
Pühapäeval (13.08.) liigub võrdlemisi aktiivne madalrõhkkond Norra looderannikule, laieneb servaga üle Skandinaavia ja Soome. Läänemere ümbruses pöördub õhuvool edelasse ja lükkab ööga kuumuse Venemaale. Õhumassi vahetusega kaasnevad sajuhood ja äike võivad mõnel pool tugevad olla. Tuul pöördub edelasse ja on tugev. Õhutemperatuur on 15...19 °C. Päeval on Lääne-Eesti suurema sajuta, ida pool püsib hoovihma ja äikese võimalus. Puhub tugev edela- ja läänetuul. Õhutemperatuur on 19...22 °C.
Arvestades prognooside muutlikkuse dünaamikat ja seaduspära, eelkõige aga sünoptilist olukorda, on seekord lämbe troopilise õhumassi sissetung tõenäoline, samuti võimalikud äikeserajud.

Senimaani näib labiilsuse osas üsna täpne olevat prantslaste mudel. Selle väljund näitab, et tõsise ilma oht on täiesti arvestatav (ARPEGE).

Ameeriklaste mudel on ekstreemsusi täis nagu ikka, sest see põhineb arvutuslikult kastepunkti temperatuuril, mis (nii sellel põhinev prognoos kui arvutatud kastepunkt) pole paraku enamasti adekvaatne (GFS).

Egert Ütsmüts. Ümmargune auk pilvedes. Pilt siis tehtud 09.08 kell 08.20. Asukohaks Soome ja Kalasatama Redi.

Kommentaar: 9.08.2017 oli tõeliselt võimas kiudrünk- ja kõrgrünkpilvede ja pilvelumestuse päev. Pilvelumestus on ümmargune või ovaalne auk pilvedes (kiudrünk- või kõrgrünkpilvede puhul).

Pilvelumestus tekib siis, kui pilved koosnevad allajahtunud veepiisakestest, mille temperatuur on -20...-30 °C, kuid jäätumist esialgu ei toimu, sest jäätuumakesi pole piisavalt. Kui tekib mingi häiring, näiteks sõidab lennuk või lendab linnuparv pilvekihist läbi, siis võib nt aerodünaamilise rõhulanguse tõttu moodustuda hulgaliselt jääkristalle ehk tekivad jäätuumakesed. Need võivad vallandada doominoefekti ehk allajahtunud veepiisakesed külmuvad peaaegu otsekohe jääkristallideks kuni teatud kauguseni häiringust. Tekkinud jääkristallid langevad sajujoontena pilvekihist välja. Seetõttu jääb pilvedesse tihti kontsentriline ring või auk.

8. augustil oli siin kõrgrõhuala põhjaserv. Selle mõjul oli ilm hommikul mitmel pool udune. Seevastu päev oli vähese ja vahelduva pilvisusega, kuid olulise sajuta. Sooja oli enamasti üle 20 kraadi. Edelatuul nõrgenes ja asendus õhtuks lõunakaartetuulega.

Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Öösel kõrgrõhkkonna loodeserv, päeval kõrgrõhkkonna lääneserv. Nii on rahulik ja enamasti selge (kõrgete pilvedega), mitmel pool tekib udu. Päev on enamasti kõrge pilvelooriga, kuid päikeseline. Sooja tuleb päikese toel üle 20 kraadi ja kagutuul on valdavalt nõrk.

Ilm järgmistel päevadel. Neljapäeva (10.08.) öösel jõuab madalrõhulohk ja toob mõnesse kohta vihmahooge. Õhumass püsib suhteliselt palav.
Äikeseoht paistab tekkivad peamiselt laupäeval (12.08.), sest siis liigub üle Läänemere Soome poole madalrõhulohk ja riivab servaga ka Eestit. See toob hoovihma ja päeval on äikeseoht tänaste andmete alusel suur, kuid see vajab kindlasti veel täpsustamist.

Vist kõige suurejoonelisem foto 8. augusti hiidpagist. Lasnamägi. Foto: Ahti Avent

7. augustil liikus madalrõhkkond aeglaselt Soome kohalt kirdesse. Seetõttu oli ilm tugeva läänekaartetuulega ja sajuhoogudega, kuid päris suured alad jäid sajuta, üksikutes kohtades oli äikest. Sooja oli alla 20 kraadi.

Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Kõrgrõhkkond liigub Baltimaade kohale. Seetõttu muutub ilm kuivemaks ja rahulikumaks, sooja võib päikesepaiste toel üle 20 kraadi tulla.

Ilm järgmistel päevadel.  Kolmapäeva (9.08.) öö on kõrgrõhkkonna mõjul enamasti selge ja rahulik. Päeval eemaldub kõrgrõhkkond Venemaa poole, kuid selle servas püsib meie ilm sajuta ja enamasti päikeseline. Lõunavoolus saabub palav õhumass ja nii võib õhutemperatuur tõusta koguni üle 25 kraadi. Samas äikeseoht on väike või isegi olematu.

Suve tipphetked. 5. augustil Harjumaal (üleval) ja 6. augusti õhtul Nõmmel pärast tugevaid vihmahooge.

Tuleb kuivem ja südasuviselt soe nädal.

Nädala algul liigub madalrõhkkond Soome kohalt kirdesse. Teisipäeval (8.08.) tugevneb kõrgrõhuhari ja ilm on suurema sajuta. Kolmapäeva (9.08.) öö on kõrgrõhkkonna mõjul enamasti selge ja rahulik. Ilm muutub lõunavoolus üha soojemaks ja nii pole välistatud, et sooja tuleb koguni üle 25 kraadi.

Soodsa sünoptilise olukorra püsides võib kohale jõuda troopiline õhumass. Sel juhul pole välistatud 25...32 °C ja sellise stsenaariumi tõenäosus on ~20 %, lähiminevikust meenub eestkätt 2015. a ligikaudu sama aeg.

Kui troopiline õhumass on madalrõhulohus, siis on ilm jahedam ja sajusem, võimalik on pikne. Elame-näeme, kuid palavus ilmselt üle kahe päeva ei püsi!

Eemalduvad rünksajukad Laagris (4. augustil). Jaanus Leuska foto