kolmapäev, 19. detsember 2012

Kas ilmaprognoos on kaup või toode?


Alguses mõtlesin, et las ta olla, aga siis sain selle kohta huvitava arvamuse, mis pani mõtlema ja seetõttu kirjutan ka siin: "Põhimõtteliselt on nuriseval kodanikul õigus - ega heausksel tarbijal ei pea olema teadmisi, kuidas iPod tegelikult töötab aga kui see muusika asemel müra väljastab, siis on tarbijal õigus nuriseda. Kui ilmateatest on saanud kaup, siis on igal tarbijal õigus viletsa kauba pärast häält tõsta."

Sellega seoses tekkis mul küsimus, kas ilmaprognoos on siis tõepoolest samasugune toode/kaup nagu telefon, pesumasin või netiühendus? Või peaks sellesse ikkagi teistmoodi suhtuma? Mul on tunne, et kuna määramatus mängib siin olulist rolli, siis ei saa ikkagi ilmaprognoosi suhtuda nagu mõnesse konkreetsesse tootesse.
Küsisin tutvusringkonnas selle kohta ka arvamusi ja sain teada, et ilmaprognoos on info, mis mõeldud inimeste informeerimiseks. Sellise arvamusega võib vast nõustuda.
Kuna arvamusi ilmaprognooside kohta leidub igasuguseid ja kindlasti ei ole suuremal osal inimestel ettekujutust, millega on üldse tegu ja kuidas see toimib, siis peaks seda kuskil selgitama. 
Kindlasti võib nõustuda arvamusega, et ilmaprognoos ei ole kindlate omadustega kaup, sest määramatust on väga palju. Mida pikaajalisem on prognoos, seda suurem roll on kaosel. Sünoptikute ülesanne on leida paljude variantide hulgast kõige tõepärasem/usutavam tuleviku tegelikkus. Seega on endiselt määrav sünoptiku kogemus, intuitsioon jms omadused, mistõttu on ilmaprognoosimine endiselt jäänud suures osas kunstiks.
Ühes loengus küsisin lektorilt, et vana kooli meetodid võivad ju jääda unustusse, kui automatiseerumine jätkub ja mingil hetkel minnakse täielikult üle mudelitele, nii et inimene jääb kõrvale. Vastati midagi rahvalike ennustajate kohta. Siis tekkis mõte, mis see siia puutub, ega ma seda küsinud. Silmas pidasin ikka sünoptiku kui inimese kogemusi, tähelepanekuid ja töövõtteid, mis võivad lõpuks unustuse hõlma vajuda, kui neid korralikult ei dokumenteerita ega talletata kusagil. 
Ilmaprognoosimise kohta on palju huvitavaid võrdlusi ja metafoore toodud. Seda on näiteks võrreldud Ariadne lõnga lahtiharutamisega, sest vaja on saada õige otsa peale, et jõuda tõepärase variandini. 
M. Merilain on toonud hulga huvitavaid võrdlusi ja seoseid, loetlen neist mõningaid: 
1) "Teist laadi loomingu valdkonda kuulub igapäevane ilmaennustus. Seda võiks võrrelda koduse musta leiva küpsetamisega, mis teadlaste valmistatud vahukooretortide kõrvalt sünoptiku maa peale toob."
2) "Halvimatel päevadel, nagu 2005. a. 8.-9. jaanuari torm, meenub tahes-tahtmatult õnnetu Trooja printsess Kassandra, kes sai Apollolt küll ande tuleviku ette näha, aga ka needuse, sest keegi ei uskunud enne, kui karm ennustus täitunud."
3) "Siin meenub vana hea Pöial-Liisi muinasjutt, kellele Mutionu tegi ahvatleva ettepaneku sooja ja turvalise elu jaoks. Pöial-Liisi ihkas vabadust ja päevavalgust, meie aga olemegi tahes või tahtmatult valinud elukaaslaseks Mutionu, sukeldudes tegelikust ilmast kaubanduskeskuste kunstvalgusesse, saateks tümps ja vale ilmateade, millel polegi muidu mingit tähendust, kui ainult erandolukordades."
Kuskil eespool esitati küsimus, kas siis tõepoolest ongi nii, et inimene lükatakse prognoosimise köögipoolelt kõrvale, asendades ta täielikult masinatega? Ka sellele vastab M. Merilain: "Kindlasti mitte. Millegipärast kiputakse nii arvama Eestis, kus ilmatehnika areng alles lapsekingades. USA ning Euroopa suurimad ilmateenistused jätkavad vapralt ilmaennustajate koolitamist, alustades mitte uutest vahenditest, vaid ikka meteoroloogia ABC-st. Meteo-France on oma uue ilmatööjaama Synergie tarkvara arendusel läinud isegi niikaugele, et püüab arvutikeelde tõlkida neid väikseid nüansse, mida kogenud sünoptik võib ilmaarengutes täheldada ja niiviisi mudeleid paremaks muuta."

8 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Tahame seda või mitte, kuid ilm on mujal maailmas n.ö kaubastunud juba tükk aega. Lihtsalt meie arusaamised on ka "juba" sinnamaale "jõudmas". Siinkohal oleks ehk tark tõmmata joon kommertsilmateadete ning nn akadeemilise meteorologia vahele. Tark inimene leiab endale kõige adekvaatsema prognoosi just viimasest. Ehk tuleks meteoroloogidel ja klimatoloogidel võtta enda missiooniks ning kohustuseks elanikkonda rohkem teavitada sellest vahest. ilm.ee ja käesoleva blogi näol on tegu tänuväärt projektiga, millel ON kuhjaga perspektiivi.
Tänud Sulle Jüri ja teistele mõttekaaslastele!!

Anonüümne ütles ...

võiks olla nii, et kui ennustajad hakkama ei saa, ei saa nad ka palka!

Jüri ütles ...

Oo, aitäh arvamuse eest. Mul on ka tunne, et kui keegi on saavutanud mingid oskused või arusaamad valdkonnas, siis on tal vastutus inimeste ees (vajadusel) selgitada, tutvustada jne.
Ilm.ee meeskonda olen jäänud juba mitmeks aastaks seetõttu, et neil on huvi ka tutvustada ja jagada inimestele midagi sellest valdkonnast, mitte lihtsalt pakkuda kommertsilmaprognoose. Õnneks toimib see päris hästi, sest väga paljud inimesed loevad ja jälgivad ning seetõttu sobib see tutvustamiseks, harimiseks jne väga hästi.

See pole nii lihtne, et kui ei saa ennustamisega hakkama, siis ei saa palka, saadame vangi või nõuame surmanuhtlust (on olnud juhtumeid, kui sünoptikutele on seda nõutud mittetäitunud prognoosi eest).
Igaüks, kes midagi sellist välja pakub, peab mõistma seda, kuidas üldse ilmaprognoose tehakse, miks tuleb eksimusi ette, ka ise vastutuse sellise soovituse/ettepaneku eest võtma jne. Samuti peab ta suutma tagada selle, et kui selline soovitus heakskiidu leiab, ei muutuks see nõiajahiks, nagu Itaalias maavärinaohtu alahinnanud seismoloogidega juhtus.
Selle kohta soovitan lugeda A. Kallise lugu Maalehest: http://www.maaleht.ee/news/loodus/loodusuudised/ennustajate-elu-laheb-uha-keerulisemaks.d?id=65298388
Ja lõppude lõpuks, kui ei olda rahul prognoosidega, miks siis mitte ise ära õppida mõned lihtsamad seosed? Mudeli väljundid on Internetis kättesaadavad ning nende põhjal saab edukalt teha omaenda prognoosi. Küllap nii toimides tekib ka mõistmine, et ilma puhul me ei saa rääkida kaugeltki eksimusteta prognoosidest. Määramatusega ja stohhastiliste protsessidega peab arvestama!

Anonüümne ütles ...

mulle meeldib sula aint siis kui tugev tuul või torm on ka.

Jüri ütles ...

Jah, olen sama mõelnud, et kui juba läheb sulale, siis mingu lumetormi, padulume, suure tuisu jms. See tundub kuidagi "mõttetu", kui sula tuleb lihtsalt rahuliku pilves ilmaga.

Anonüümne ütles ...

kas on võimalik, et saabuv sula toob +5..+10 kraadi.

Jüri ütles ...

Jah, aga siis peab kas väga aktiivne tsüklon, millel on lai soe sektor, kiiresti siia liikuma, nii et kaasatoodav kuum õhk ei jõuaks maha jahtuda või peab terve tsüklonite seeria meist põhja poolt mööduma, kusjuures sel juhul võivad need olla vähem aktiivsed ja aeglasemad, sest iga järgmine toob ju uue portsu sooja. Praegu mudelid seda varianti ei toeta, aga eks saame näha.

Anonüümne ütles ...

Ei oska midagi tarka arvata. Sula ei oota ning sellest, kas ennustus on kaup-toode, ei tea ma midagi.