Laupäev, 19. juuni 2010

Ilmarindel taas kassi ja hiire mäng; tuulenihkepilved ja Ac virga

Taas on ilmarindel tõeline kassi ja hiire mäng, nagu oli see 8. mail ja 11. juunil, kui väga sooja ning jaheda õhumassi piir läks just üle Eesti. Viimastel kordadel kaasnes ka äike, eriti 8. mail, aga kuidas nüüd, eks see selgub. Tundub, et vihma on rohkelt oodata, äikest aga pigem algaval nädalal, st 21. juunist alates.
18. juuni hommik pakkus Tartus vaatamiseks nn tuulenihkepilvi. Nendeks on tavaliselt kiud-jt sajujoontega pilved, antud juhul aga kõrgrünkpilved, mis transformeerusid kiudpilvedeks. Kuna sajujooned läbivad vertikaalselt vähemalt mõnedsajad meetrid, siis annavad need informatsiooni õhuvoolude kiiruse ja suuna kohta. Tavaliselt teatud kõrgusest alates väheneb märgatavalt tuule kiirus. Selle kõrguse piiril asuvadki sageli kiudpilved. Sajujooned jäävad enamasti nn pilvepeadest tunduvalt maha, sest nagu öeldud, õhuvoolude kiirus väheneb kiiresti laskudes. See on ka põhjuseks, miks kiudpilved on tihti pikad pilveviirud - kuna sealt langeb enamasti pidevalt jääkristalle, millest need pilved koosnevad, siis madalamale laskuvad kristallid jäävad maha, kõrgemal asuvad liiguvad õhuvooludes kiiresti edasi ja nii tekivadki pikad kiudpilvetriibud taevasse.
Kui õhuvoolude suund on kõrgusega erinev, siis on langjooned või kiudpilved sakilised, nagu murtud või volditud. Ka seda võis 18. juunil näha.
Õhtu pakkus teel Tallinnasse imelisi vaatepilte, kuid fotot neist ei saanud läbi bussiakna. Näha olid kõrgrünkpilved vähemalt kahel kõrgusel (Ac duplicatus), Tyndalli efekt (videvikukiired lehvikuna), mõned huvitavad, peaaegu kärjekujulised kiudpilved (Ci lacunosus) ja kondensjälg, millel ilmnes Crow ebastabiilsus (lennukitiibade põhjustatud keeriste interaktsioon kondensjäljega). Viimase tunnuseks on rõngaste teke või kondenjälje deformeerumine, olles kohati märgatavalt kitsam, teisalt aga laiem.
Kõrgrünkpilved, mis on jäätumas ja sealt langeb juba jääkristalle (Ac virga).
Progresseeruv jäätumine. On näha, et sajujooned on hakanud maha jääma.
Seniidi lähedal asunud kõrgrünkpilved. Need koosnesid tugevalt allajahtunud veepiisakestest, mis kaldusid jäätuma.

Kiudpilvedeks transformeerunud kõrgrünkpilved. Kui transformatsioon on täielik, kasutatakse liidet -mutatus, kui on säilinud veel lähtepilve tunnuseid, siis -genitus.
Sellel fotol on kohati Ac tunnuseid, seega võiks nimetada Ci altocumulogenitus, aga kohati oli transformatsioon täielik, siis võib nimetada Ci altocumulomutatus.
Märgata on tuulenihe, sest sajujooned (või kiudpilved) lohiseksid nagu järel.

Nende pilvede puhul on õigem öelda Ci altocumulogenitus, sest lähtepilve tükke on veel näha.
Märgata on suunaline tuulenihe, sest sajujooned (või kiudpilved) on kohati nagu murtud või volditud.

Kommentaare ei ole: