kolmapäev, 12. august 2009

Äikeste meenutused VII

See äike oli juulis, kas 2000. või 2001. aastal (esimest aastat pean tõenäolisemaks), kuid kuna täpne aeg on teadmata, siis selletõttu postitan meenutuse alles nüüd (ajaline seosv ju nõrgem). Äike paistis silma oma kestvuse poolest.
Ilm oli ennelõunal suhteliselt soe ja paistis ka päike, kuid taevas polnud sugugi selge - siin-seal oli kõrgrünkpilvi jmt pilvetükke, kuid kogu põhjakaares oli väga pikk äikesepilv. Kui kaugele see ulatus, seda siis ei teadnud ning seetõttu iseloomustangi, et oli pikk pilv. Näha oli jäätunud pilvetippusid ida-kirdest üle põhja kuni lääneni välja. Pilv ei liikunud otse peale, vaid lähenes väikese nurga all, kuid pidevalt (pilved liikusid idakirdest läände või edelasse). Oli kuulda ka müristamisi, ent mitte kuigi palju ja tugevalt.
Veidi aega pärastlõunat liikus viimaks äikesepilve serv üle ja ilm läks pilve, sadas vihma. Kahjuks mäletan äikese esimesest poolest vähe, valja arvatud seda, et kestis mõne tunni. Seejärel jäi vihm järele ja oli vaikne, ent selgeks ei läinud. Natuke aega viibisin väljas. Kõik oli muidugi läbimärg ja õhk ei olnud ka kuigi soe. Umbes veerand tunni pärast oli kirdes näha üsna ühtlases pilvemassis välku ning see tähendas, et oli vaja jälle siseruumidesse minna.
Äike liikus peale, sadas vihma ja oli palju välkusid, ent need ei olnud pilv-maa välgud, vaid jooksid pilve alumise pinna peal ning seetõttu olid sähvatused näha, vahel võis välgukanalit ennastki näha. Pilvede ja saju tõttu olid välgud roosakad. Umbes 2 tunni pärast välkusid enam näha polnudki, ent müristas pidevalt. Järgneva tunni jooksul liikusid müristamised kõik läände, kuid ilm oli endiselt lauspilves ja sadas üsna tugevasti vihma. Oli tuulevaikne. Saju-räbalpilvi peaaegu polnudki, sest oli äike. Oleks vihm kihtsajupilvedest tulnud, oleks taevas räbalpilvi (fractus, fractonimbus) täis. Ilm tundus nüüd pigem soe (sooja oli kindlasti üle 15°).
Kui hakkas pimedamaks minema (kell võis olla juba 22 ringis), siis oli näha läände eemalduvat rünksajupilve tippu, kuid ammugi polnud enam müristamist kuulda ja vihm oli ka lakanud. Taevas päris selgeks ei läinud, vaid kiud-või kiudkihtpilvede vine oli siiski üsna tihe.

Kommentaare ei ole: