neljapäev, 27. august 2009

Äikeste meenutused IX

See äike oli 15. augustil 2002. Juba mitu päeva oli ilm olnud väga soe (iga päev kuni 30º) ja pikka aega olnud kuiv (põud). Ei olnud seegi päev erand – palav ning taevas väga tugev põuavine nii et taevas oli piimjas. Pilvi ei olnud või vine varjas neid.
Üsna äkki võis edelas näha üht suurt rünka, mille tipp hakkas päikest varjutama. Tipp jäätus, oli müristamisi kuulda, ent pilvest oli vaid tipp vine tõttu nähtav. Pilv liikus äärmiselt aeglaselt lähemale ja hajus enne kohale jõudmist vähem kui tunni ajaga. Kuna päike oli varjutatud, siis temperatuur langes 28º peale, aga suurenev õhuniiskus ei lubanud sellest veel rõõmu tunda.
Hilisem uurimine näitas, et pilve asukohas oli tugevasti sadanud, inimeste kinnituste järgi paduvihma. Sadanud vihm aurustus järgmiste päevade kuiva ja soojaga muidugi jäägitult.
Tasub siiski veel midagi huvitavat lisada. Esiteks see äike oli tõesti absoluutselt üksik pilv, st täiesti isoleeritud ja väike. Mitte ühtki teist pilve, isegi mitte kiudpilvi, polnud. Teiseks, järgmisel päeval puhus kagutuule asemel loodetuul ja taevas oli kirkalt sinine, kuid oli veel peaaegu sama soe, kui eelmistel päevadel. Loodes ja põhja oli silmapiiri lähedal ennelõunal näha madalaid kiiresti liikuvaid pilveräbalaid, mis hajusid varsti. Järgmised päevad oli vaid 20º soojaga, kuid siis läks jälle hästi soojaks.

Kommentaare ei ole: