30. nädala ilm (30.07.–5.08.2018)

Kommentaariumi viide

NB! Seoses Spa-Francorchamps' ringrajal viibimisel nädala teises pooles kuhjus väga palju tegemata asju, sest erinevalt teistest etappidest ja motospordi liikidest ei olnud seal võimalik kõrvalt teha eriti midagi, seega enne 30. juulit polnud võimalust siinsega tegeleda.

Väga tuline ja kohatise äikesevõimalusega (peamiselt lääne ja põhja pool) nädal

Nädal algas antitsükloni edelaservas tuliselt: nii tõusis õhutemperatuur mitmel pool üle 30 kraadi ja öösel jäi 20...25 kraadi vahele. Ehkki 30. juuli öö oli sama soe kui 29. juuli öö, ei tulnud päev soojem, vaid jäi ikkagi alla 34 kraadi (Lääne-Nigulas 33,2 °C ja Tallinn-Harkus 32,5 °C, võrdluseks: 29. juulil mõõdeti Tallinn-Harkus 34,2 °C, mis on peaaegu "kõigi aegade rekord", täpsemalt vt http://www.ilmateenistus.ee/2018/08/maksimaalsed-ohutemperatuurid-juulis/).
Äikesega seotud rajuhoog (ilmselt märg allapuhe) räsis õhtupoolikul Rummut ja Ämarit, selle hooga tuli 27 mm sademeid, vt https://www.youtube.com/watch?feature=youtu.be&v=qFiSUFVr6Ak&app=desktop. Ämari sünoptik: Juhtus eile õhtul äikesepilve all kellajal ca 17.20-17.30. Olin ise tööl ja nähes seda möllu, kahtlustan nähtust "wet microburst". 10-15 min jooksul sadas 27 mm vihma, max puhang oli 23 m/s ja tippajal nähtavus mõnikümmend meetrit.

Hiljem nihkus antitsüklon Venemaale, nii et Eestit jäi katma selle lääneserv. Äikest oli 31. juuli öösel palju Kirde-Eestis (vööndina Alatskivilt kuni Kundani) – see äikesevöönd oli statsionaarne ja nõrgenes hommikul, kuid päeval tekkis uusi äikesekoldeid peamiselt Harju- ja Virumaal, püsides mitmeid tunde väheliikuvana. 1. augustil oli äikest peamiselt loodeservas ja saartel, kusjuures keskpäeva paiku oli üks äikesekolletest eriti tugev. Ka Harku aeroloogiajaama sondeeringud näitasid öösiti CAPE väärtuseks enamasti 600–1000 J/kg, 31. juuli öösel koguni üle 1500 J/kg, ainult 27. juuli öösel ei olnud midagi. Kuna tuulenihet ei olnud, siis olid äikesed üksikud või väheorganiseerunud kogumitena, ja väheliikuvad. Õhutemperatuur ulatus iga päev üle 30 kraadi (Tallinn-Harkus vähemalt 31 kraadini). Suure kuumusega esinesid / olid nähtavad väga eredad helkivad (mesod, hõbepilved), mida võib pidada ebatavaliseks.

Erakordne palavus saab läbi. Reedel (3.08.) jõuab Läänemerelt madalrõhulohk ja liigub üle Eesti. Öösel võib sadada Lääne- ja Edela-Eestis hoovihma ja olla äikest, kuid päeval on äikest sisemaal; alates saartest ilm selgineb. Sooja on öösel 17...22, päeval veel 25...30, meretuulega rannikul kuni 22 °C.

Äikeseline ja mõõdukalt soe on nädala lõpuni. Kõige jahedam ilm tuleb esmaspäeval (6.08.), kui Soome kohal tekib uus osatsüklon, mis muutub aktiivsemaks ja liigub edasi Peterburi suunas.  Edela- ja läänetuul tugevneb puhanguti 15, päeval 18, rannikul 22 m/s. Päeva jooksul asendub tuul loode- ja püsib tugev. Hooti sajab vihma. Kuigi öö on väga soe (õhutemperatuur on 13...18), siis päeval vaid 19...24 °C, vihmahoogudes isegi vähem.

Uus kuumus kerkib Läänemere idakaldale 9. augustiks, kui võib taas paugutada 24...32 kraadi (paariks päevaks).

Kuumade ilmadega oli ka äikest, seekord enam loodeservas (ülemised kaks pilti 1. ja alumine 2. augustil Laagris).

29. nädala ilm (23.–29.07.2018)

Kommentaariumi viide

NB! Sel nädalal on Soome ralli ja Spa 24 h, kus tuleb kohal viibida, et koostada ilmaprognoose ja hoida ilmamuutustega jooksvalt kursis.

Uudiseid: Ilma- ja äikesevaatlejate kokkutulek – toimunud 28. juulil Ilmar Tiismaa eestvedamisel Põlde talus! Einar Laretei transporditi veteranilmavaatlejana spetsiaalselt kohale (initsiaatoriks ja organiseerijaks Rein Raudvere).

Ettevaatust, kuuma ilma hoiatus (lähemalt vt http://ilmjainimesed.blogspot.com/2018/07/28-nadala-ilm-1622072018.html)!

Tuleb suure soojuse ja kohatise äikesevõimalusega nädal. Eriti kuumaks muutub ilm nädala lõpuks!

Nädal algas jahedalt, sest õhutemperatuur langes üsna mitmel pool alla 15 °C, ja tekkis udu. Päev (23.07.) tuli nõrgas kõrgrõhuharjas olulise sajuta, kuid idaserva jõudis äikest (https://www.puuppa.org/~pnuu/salama/arkisto.php); sooja oli 24...30 °C.

Teisipäeval (24.07.) ulatub kagu poolt madalrõhuala loodeserv, kuid püsib ka kõrgrõhuhari. Seetõttu on vihma- ja äikesevõimalus üsna suur. Õhutemperatuuris olulisi muutusi ei ole. Tuul on nõrk ja muutliku suunaga, hiljem idast.

Nädala jooksul muutub ilm oluliselt soojemaks: öösiti 18...24 ja päeviti 27...34 °C. 28.–31.07 sajab päeval mitmel pool hoovihma ja on äikest. Tuleoht on püsib peamiselt III–IV klassi piires, Jõgevamaal V klassi piires, vt lähemalt http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/tuleohukaart/.
Erakordne kuumus kestab veel mõned päevad, pärast 32. juulit võib hakata muutuma leebemaks, kuid soojus siiski järele ei anna.

27. juulil võttis Charleroi lennujaamas Belgias vastu 38-kraadine soojus. Nii näeb selline õhumass pilvepiirilt ja maapinnalt välja.
Belgia ilmateenistus andis hoiatuse: "Aujourd'hui, quelques orages de chaleur pourront éclater. De la grêle sera possible et il faudra aussi s'attendre localement à d'importantes quantités de précipitations en peu de temps." Selles seisab hoiatus hiidrahe eest!

***

Kuna suvi kestab ja ilmad on vabaõhuürituste korraldamisteks väga soodsad, siis on huvitav lugejatel tutvuda sellega, milliseid prognoose erasünoptikult tellitakse (alljärgnev kuulub pikema koostöö raamesse, ei ole ühekordne). 23. juuli õhtul kell 23 valmis selline prognoos:
Prognoos 24.07.2018 kell 12 kuni 24 (keskööni) Hiiu piirkonnale Tallinnas
• Prognoosi täituvus 70%.
• Usaldusväärsust vähendavad asjaolud: konvektsioonipilvede areng on ettearvamatu, hoovihmade ja äikese piiratud levik ja lühiajaline kestvus, briisi tekkimisvõimalus.
*Läänemere ja Eesti kohal on väheaktiivne madalrõhuvöönd, mis soodustab päevasel ajal pilvede arengut. Seetõttu päeva jooksul pilvisus tiheneb (päikeselisemaid hetki on siiski ka õhtu poole) ja nii on hoovihma- kui äikesevõimalus ~50% (tõenäosus suureneb sisemaa poole liikudes ehk väikseim on mere ääres).
Sooja on päeva jooksul 25 °C, sest ilm püsib võrdlemisi pilvealune ja loodetavasti sajuta. Õhtul langeb väga aeglaselt 20 °C lähedale. Nõrk tuul (1 kuni 5 m/s) puhub idakaartest.
NB! Pilved liiguvad väga aeglaselt, samas on võimatu prognoosida, kus üks või teine pilv saab sajuküpseks! Seega võib mõni pilv sattuda Hiiu kohale ja saada seal sajuküpseks, andes sajuhoo – sellest ka võimalus 50:50, kas saab kuivalt läbi.
Edasine ilm. Võib öelda, et ilm läheb oluliselt soojemaks, seda siis alates neljapäevast. Kuni neljapäevani (26.07.) jääb soojapiir alla 30 kraadi, aga edaspidi on oodata öösiti üle 20 ja päeviti üle 30 kraadi sooja, kui on vähegi päikest. Äikeseoht muutub väga suureks nädala lõpus (27. juuli õhtust alates, esialgu Eesti kaguserv, hiljem ka mujal).
30. juulist muutub ilm kuivemaks ja päikeselisemaks, aga sooja on öösiti 20 kraadi või enamgi, päeviti üle 30 kraadi. Veekogude lähedal, kus tekib briis, on päeviti jahedam.
Pole ette näha, et olukord lähematel nädalatel oluliselt muutub. Enam kui 10-päevase prognoosi usaldusväärsus langeb alla 70% nii või naa, nii et võib öelda, et usaldusväärsus 10 päeva kohta ca 90%. Seega tasub töörohke ajaga arvestada kindlasti ka augusti esimesel nädalal.

Uskumatu, mis pilvi Universumis esineb – konvektsioon otse aluspinnalt!? 21.07.2018, Tallinn.

28. nädala ilm (16.–22.07.2018)

Kommentaariumi viide
NB! Blogi ei ole sel nädalal uuenenud, sest on tõsine (mitte tõeline) hullumaja: tellimused ettevõttele, ralliasjad, doktöö jms.
Ettevaatust, kuuma ilma hoiatus (lähemalt vt allpool)! Kuula ilmateadet
Legendaarsete äikeste aastapäev http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/meenutused.htm.

Kätte on jõudnud 20. juuli. Prognoos on täitunud üldiselt hästi. Kontrastselt mõjus näiteks 19. juuli mõnel pool loodeservas, kus Dirhamis, Lohusalus jm oli vaid 15...17 °C ja kontserdile tulnud inimesed külmetasid ja otsisid autost sooja, kui polnud paksemaid riideid kaasas. Selle põhjuseks on üsna tugeva kirdetuulega tekkinud süvaveekerge, nii et kohati langes veetemperatuur alla 5 °C, kuid udu ei tekkinud.

20. juuliks andis Ilmateenistus hoiatuse: 20.07. hommikul arenevad Kirde-Eestis hoovihma- ja äikesepilved. Intensiivsete sajupilvede vöönd levib lääne poole. Päeva jooksul suureneb äikesevõimalus kõikjal. Sadu on kohati tugev, võib sadada rahet, äikesepilvede all on tuulepuhangud üle 20 m/s. 

[20. juuli kell 14: ]Praeguseks on pigem laussajuala (äikest polnud) liikunud Virumaalt lääne poole. Selle eel tekkis varahommikul Raplamaal lühiajalisi nõrku äikeseid, mis olid Laagris koos välkudega nähtavad. Uuesti tekkisid äikesed pärast keskpäeva Pärnumaal, veidi hiljem juba intensiivne äike Saaremaal, kus sadas ka rahet. Hiljem oli äikest hiljem ida pool (Virumaal) ja sisemaal, kusjuures äike oli mõõdukas või isegi tugev. 

Õrn pikne vastavalt Mäo lähedal ja Vändras.

Tuline ja mõningase äikesega nädal

Nädala alguses ulatub Eestini veel madalrõhkkonna kauge loodeserv. Loode pool tugevneb antitsüklon, mis liigub Valge mere suunas. Nädala teises pooles on mõnevõrra tugevam lõunapoolse madalrõhkkonna mõju ja äikeseoht suureneb.

Nädala vältel on öösiti valdavalt 15...20, kohati rannikualadel võib jääda 22 °C lähedale, päeviti aga 25...32 °C, kohati rannikualadel vähem.

***

[Väljavõte Horisondi artiklist: ]Inimese tervisele võib ohtlik olla erakordselt kuum suvi. Eestis peetakse hädaolukorraks (kuumalaineks) sellist erakordselt kuuma ilma, kui ööpäeva maksimaalne õhutemperatuur on kõrgem kui 30 °C kauem kui kaks päeva. Seda on Eestis juhtunud perioodil 1961–2010 kokku 32 korral, neist 20 viimasel aastakümnel. Inimese tervisele peetakse eriti ohtlikuks ilma, kus ööpäeva maksimaalne õhutemperatuur on vähemalt 30 °C viie ja enama päeva vältel, mida on Eestis tulnud ette kokku viiel korral aastatel 2003, 2006 ja 2010. Lisaks veel on olulised kuumapäevad, kui õhutemperatuur on 30 °C üksikul või kahel järjestikul päeval (Tarand jt, 2013). 

Miks on see terviserisk? Äärmuslikult kõrge õhutemperatuur suurendab suremust ja haigestumist, laiendab teatud nakkushaiguste leviala, halvendab elutingimusi ja heaolu. Uuringud on näidanud, et ööpäevase maksimaalse õhutemperatuuri tõustes 1 °C võrra jääb suremuse tõus 1% ja 3% vahele olenevalt regioonist ja kuuma suve tervisemõju on kuumalainete tervisemõjust veelgi suurem. Nii näiteks põhjustas 2003. aasta erakordselt kuum suvi 16 Euroopa riigis kokku 70 000 lisasurmajuhtu. Lõpetuseks: aastail 1996–2013 tehtud uuringu järgi suureneb üldsuremus aasta keskmise õhutemperatuuri suurenemisel Eestis 1° C võrra ehk 1,68% (aluseks on võetud aastate 2010–2014 keskmine suremus, muud tegurid peale õhutemperatuuri jäeti konstantseks) (Rekker, 2013).

Kaiti Pilk. Tänak ja KH pilved? Tänak ja Järveoja oskavad lennata nii, et Kelvin Helmholtz sabas on... Palju ōnne rallivōidu puhul!

27. nädala ilm (9.–15.07.2018)

Kommentaariumi viide

Uudiseid: Ilma- ja äikesevaatlejate kokkutulek https://drive.google.com/file/d/1gtMQ49a8-t1FV_eWTPLq_oFrFMDR5M4i/view.

Juuli Horisondis on  ilmumas lugu  "Ohtlik äike", mille juhtkiri: Kuna juuli on Eestis suvesüda ja reeglina kõige äikeselisem kuu, siis räägime äikesest ja selle mõjust inimestele. Uurime lähemalt „leebete“ ja „kurjade“ äikeste olemust, et paremini  mõista nende põhjustatud traumade ja surmade tagamaid.

Einaril blogi http://ilmauudis.blogspot.com/.
http://laguja.meteo.net.ee/obs.html ei alati uuene, sest ruum saab vahel otsa virtuaalmasinal. Alternatiiviks: https://kachelmannwetter.com/de/messwerte/estland/temperatur/20180712-1000z.html

15. juuli:
KESKKONNAAGENTUUR
RIIGI ILMATEENISTUS
15.07.2018, kell 13.45
Hoiatus N 23 Eesti kohta. 
Täna (15.07) pärastlõunal on Eesti mandriosas mitmel pool äikest, tõenäosus on suurem Haapsalu-Jõhvi piirist lõuna pool. Äikesega kaasneb tugevaid sajuhooge, tuulepuhanguid ja ka rahet. 

Kommentaar: keskpäeval tekkisid üksikud äikesekolded, kuid need polnud esialgu intensiivsed, hiljem tekkis lääneranniku lähedal juba tugevam äike.
Tõenäoliselt on olukord selline: Kui äike on kujunenud vaid ühes võimsas pilverüngas või -sambas, on tegemist vaid ühe elemendiga, mida nimetatakse lihtrünksajupilveks. Sel juhul pole atmosfääris märgatavat tuulenihet ja rünksajupilved ei pruugi organiseeruda, vaid võivad jääda üksikuteks. Lihtrünksajupilv on tavaliselt väikese ulatusega ja äike kestab nendes lühikest aega – kuni tund. Vaid ühest pilveelemendist koosnevaid rünksajupilvi tekib harva, tavaliselt näiteks termilise konvektsiooni korral ühe ja sama õhumassi sees. Need on harva ohtlikud, ent kui õhumass on energiarikas, võivad rünksajupilved siiski põhjustada lühiajalise pagi või paduvihma ning vahel võib tekkida isegi nõrk tornaado. Põhiline oht selle äikeseliigi puhul on välgutabamus.[Väljavõte Horisondi viimase nr-i äikeseartiklist]

Äikese levikut saab jälgida nt https://www.puuppa.org/~pnuu/salama/.

14. juulil oli siin madalrõhuala loodeserv. Nii oli vahelduva pilvisusega ilm, kohati sadas hoovihma ja oli äikest. Puhus muutlik tuul 2–7, rannikutel põhjatuul kuni 10 m/s, kuid äikese ajal oli tuul ajuti puhanguline. Õhutemperatuur oli 22...29 °C.

Heli Olen. Tänane saju tipphetk...mis muutis kohati Pärnu Veneetsiaks-14.07.2018: https://drive.google.com/file/d/1CbV0TzEy-zFjiRVIfUfdgKsNTF0-FCaX/view

Eda Varis. Võimas äike. Asun Jalgsema külas, Järva-Jaani lähedal, ja olem sattunud vist otse tsükloni keskmesse, pilved liiguvad ringselt, pea kohal sinine taevas ja päikegi paistab. Välku ise ei ole näinud veel, aga müristab.
Rohkem pilte: https://drive.google.com/drive/folders/1ec4cd6IbzMkvJiqJuryjgbUhG7TAyi3L.

13. juuli: 
[Arhiveeritud, kehtivuse lõpetanud]
KESKKONNAAGENTUUR
RIIGI ILMATEENISTUS
13.07.2018, kell 7.35
Hoiatus N 21 Eesti kohta. 
Täna (13.07) on oodata mitmel pool äikest. Keskpäeva paiku suureneb äikeseoht Põhja- ja Kesk-Eestis, pärastlõunal ka mujal. Äikesega kaasneb tugevaid sajuhooge, tuulepuhanguid ja ka rahet. 

Hoiatus(ADEO31)

ADEO31 EETN 131120 HOIATUS 2 TALLINNA LENNUVÄLJA KOHTA KEHTIB 131445/131900 ON OODATA ÄIKEST TUGEVNEB=http://www.lennuilm.ee/opmet/.

Pisut pärast kella 12 tekkisid esimesed nõrgad äikesekolded. Hiljem arenes Harjumaa servas ja Järvamaal äikesekogum, mis triivis tasapisi loodesse. Jälgi äikest https://www.puuppa.org/~pnuu/salama/ või https://en.sat24.com/en/bc/visual.
ESTOFEX (tekstis: A level 1 is issued for W Latvia and W Estonia for flash floods.)

Uus ilmalugu https://ilm.ee/?517180, mis kuulub reedeste ilmateadete sarja https://ilm.ee/mailing/.

Juba 12. juulil arenesid tohutud pilvemassid, mis kobrutasid silmnähtavalt. Mõnda sellisesse kogumisse tekkis pikne. Harkus jälgisid inimesed lähenevat äikest mure või huviga, kuid midagi kohale ei jõudnudki.

11. juulil oli vähese ja vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm. Paiguti sajab hoovihma, on äikeseoht. Puhus idakaartetuul 2–8, rannikul puhanguti kuni 10 m/s. Õhutemperatuur oli 19...24 °C.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Kõrgrõhuala mõju väheneb, Läänemerele tuleb Kesk-Euroopast madalrõhkkonna põhjaserv. Seepärast on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, paiguti sajab hoovihma, on isegi äikeseoht (~25%). Puhub idakaartetuul 2–8, rannikul kuni 10 m/s. Õhutemperatuur on 22...27 °C (hommikul 10...15 °C, kui pilves, siis soojem).

Ilm järgmistel päevadel.  Reedel (13.07.) jõuab madalrõhkkond Leedu kohale ja selle serva mööda lisandub sooja ja ka niiskust. Öösel on sajuta, kuid päeval on hoovihma ja äikest oodata. Idakaartetuul on tuntav. Õhutemperatuur on öösel 12...17, päeval 22...27 °C.
Laupäeval (14.07.) jääb madalrõhkkond Leedu lähedale püsima. Seetõttu on kohatiste äikese- ja vihmahoogude võimalus. Mõõdukas tuul puhub valdavalt kirdest. Õhutemperatuur on öösel 13...18, päeval 23...29 °C, jahedam on meretuulega rannikul ja sajuhoogude ajal.
Pühapäeval (15.07.) ulatub madalrõhkkonna loodeserv veel Eestini. Üksikute vihmahoogude ja äikese võimalus on suurem Lõuna- ja Ida-Eestis. Puhub mõõdukas kirdetuul. Õhutemperatuur on öösel 13...18, päeval 24...29°C, jahedam on vaid meretuulega rannikul.
Edaspidine ilm kuiveneb ja kuumeneb.

Heli Olen. 10.07.2018. Vot säärane suvi. Linnas vast rahet ei tulnud.Vihmasadu oli küll tublilt tugev. Äikesehuvilistesse tuleb võimsaid pilte aina Pärnust. Minu elupaik jäi seekord möllu serva. Algul kuulsin vaid müristamist ...4-5 minutise vahega ,siis tuli tugev vihmasadu ,mis peagi vaibus.Siis nägin 7 sähvatust ja seejärel kostus veel kauget müristamist. Mai rannas oleks parem vaade olnud.

Kairo Kiitsak. Pilv-maa välk Pärnu külje all Papsaare kandis 10.07.2018

Kuna äikeseoht kasvab üha kõrgemaks, tasub jätkata viimaste ilmalugude teemat – äikese sari Maa Elus. Seekord tutvustan mõningaid äikesega seotud ohte.
Esmalt meenutagem, et äike on osaliselt elektriline atmosfäärinähtus, mis tekib tavaliselt tõusvate õhuvoolude ja konvektsioonipilvede intensiivse arengu käigus ning sellega kaasnevad rünksajupilved, sajualad, õhuvoolud, elektrilaengud, välgud, müristamine jne. Loe edasi...

Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Madalrõhkkond liigub lõunasse. Skandinaavia kohalt laieneb kõrgrõhkkonna serv Läänemerele. Seetõttu on vahelduva pilvisusega ilm, kohati sajab hoovihma, võib-olla äikest. Puhub valdavalt põhjakaartetuul 2–8 m/s. Õhutemperatuur on 19...24 °C (päikesetõusu ajal sisemaal alla 10 °C).

Ilm järgmistel päevadel.  Kolmapäeval (11.07.) on Eesti rõhualade piirimail. Kohati sajab hoovihma, äike on võimalik. Neljapäeval (12.07.) tuleb Kesk-Euroopast madalrõhkkonna serv üle Baltimaade. Ilmas olulisi muutusi pole, kuid idakaartetuul muutub tugevamaks. Õhutemperatuur on öösiti 11...16, päeviti 20...26 °C.

Reedel (13.07.) madalrõhkkond läheneb (tuleb Leedu kohale) ja selle põhjaservas on sajuhooge-äikest tõenäoliselt rohkem. Muid muutusi ilmas oodata pole.

Andres Kunnus · Pilve tagosõ helkivä üüpilve! 10.07 2018

***

Tuleb südasuvine ja hoogsadudega nädal.

Nädala alguses on Läänemere veel madalrõhkkonna lääneserv. Selle mõjul on enamasti sajuta, kuid õhk niiske ja seetõttu õhutemperatuur hommikuks 11...16 °C, kuid päeval sajab hoovihma (saju tõenäosus on suurem Ida-ja Lõuna-Eestis); õhutemperatuur on 19...24 °C.

Madalrõhkkond kaugeneb itta ja kaob ilmakaardilt. Vaatamata sellele püsib teisipäeval (10.07.) ja kolmapäeval (11.07.) Läänemere idakallas väheaktiivses madalrõhuvööndis, mistõttu hoogsadude võimalus on ~50%, sisemaal ehk rohkemgi. Õhutemperatuur on öösel 11...16, päeval 19...24 °C.

Neljapäevaks (12.07.) on lõuna poolt lähenemas uus madalrõhuala, mis toob lisaniiskust, vihma ja äikest. Puhub kirde- ja idatuul 2–8 m/s. Õhutemperatuur on öösel 12...17, päeval 20...26 °C.
Edaspidi muutub ilm kuivemaks ja soojemaks.

Ott Tuulberg. Meeletu põud ja kuumus jätkub. 4.07.2018 Ipswichis. 

8. juuli öösel olid sooja öö saatel võimsad mesod. Idaservas oli pilves ja kohati sadas pisut, mistõttu mesotormi ei olnud näha.

26. nädala ilm (2.–8.07.2018)

Kommentaariumi viide

Uudiseid: Ilma- ja äikesevaatlejate kokkutulek https://drive.google.com/file/d/1gtMQ49a8-t1FV_eWTPLq_oFrFMDR5M4i/view.
Einaril juhtus blogiga õnnetus, mistõttu http://einlar.simplesite.com/ asendus http://ilmauudis.blogspot.com/ ja jääb siinse hallata.
Meenutagem: 3.07.2016 oli erakordselt võimas joonpagi. Raju algas Lätist, tormas üle Valga- ja Tartumaa kuni Virumaani. Raju oli nii võimas olnud, et mõnes mõttes varjutas isegi 8.08.2010 hiidpagi, kuigi tuulepuhanguid üle 30 m/s ei mõõdetud. Vaatamata sellele laastas see raju ulatuslikult haudu, suutes isegi surnuid „välja juurida“, lisaks tekitas mitmel pool, eriti aga Tartus, äkküleujutusi, mõnel pool sadas kuni 3 cm läbimõõduga hiidrahet. Lähemalt: http://ilmjainimesed.blogspot.com/2016/06/26-nadala-ilm-27063072016.html

Tuleb tasapisi soojenev, kuid üsna sajune nädal.

[Korrigeeritud 3.07. ja 7.07. õhtul (alates reede).] Nädala alguses oli Läänemerel Valgevene kohal paikneva madalrõhkkonna loode-, hiljem selle lääneserv. Seetõttu oli pilves ilm ja mitmel pool sadas vihma, kuid sajud eemaldusid läände (õhtul liikusid idast läände uued sajualad, Soome lahel oli äikest). Puhus põhja- ja kirdetuul 7–12, saartel ja rannikul puhanguti 15–17 m/s, kuid pärastlõunal asendus peamiselt ida- ja lõunaservas idatuulega, mis järk-järgult nõrgenes.  Õhutemperatuur oli 11...16 °C.

Teisipäevaks ja kolmapäevaks (4.07.) jääme Eesti kohal pöörleva, aeglaselt nõrgeneva ja Venemaale suunduvasse madalrõhkkonda. Seetõttu sajab Lõuna- ja Ida-Eestis hooti vihma (kohati võib sadu olla tugev ja olla äikest), seevastu lääneservas ja saartel on laussadu, mujal peamiselt sajuta ilm. Tuul on mandril nõrk ja muutliku suunaga, kuid rannikul mõõdukas põhjakaarte-. Õhutemperatuur on öösel 7...12, päeval 14...20 °C.

Neljapäeval (5.07.) on tsükloni lääneservas ilm hoovihmadega (hoovihma võimalus 70–90%). Puhub nõrk läänekaartetuul. Õhutemperatuur on öösel 8...11, rannikul kuni 14, päeval 17...20, sajupilvede all 14...15 °C.
6.07.: Karjala kohal püsinud tsüklon saab energiat juurde ja tuleb lähemale. Nii on ilm tuulisem ja sajusem, mõnel pool on võimalik äike. Soojapiir jääb valdavalt alla 20 °C.
Äikeseoht tundub olevat suur iseäranis 7. juulil [äike oli kagupiiril, hoovihmu idaservas]; siis saabub põhjast ka südasuvine õhumass, mis kergitab õhutemperatuuri 25-kraadiseks.

***

Selline tsirkulatsioonitüüp, et Läänemere idakallas jääb madalrõhuala lääneserva, jääb ilmselt pikemaks ajaks püsima. Sel juhul tulevad madalrõhulohud ja osatsüklonid põhjast või loodest ja sademeid võib sisemaal olla väga palju (peamiselt hoovihmad). Äikeseoht jääb kõikidel päevadel alla 50% ehk et mõnes kohas nädala jooksul ilmselt äikest siiski tuleb. Õhumass on aastaajale vastava soojusega, aga selline tsirkulatsioonitüüp ei soosi üle 24-kraadist õhutemperatuuri, isegi kui korraks võib sattuda väga soe õhumass, samas ööd on suhteliselt soojad ja öökülmaohtu pole.

Veel 1. juulil ja 5. juulil oli Jõgevamaal tuleohuindeks üle 10000 ühiku. Paistab, et tuleoht küll väheneb, aga ei pruugi kaduda – oleneb, kuhu ja kui palju sademeid satub. Uuendus 5. juulil: peamiselt Peipsi ääres jätkus erakordne tuleoht, mida kinnitasid ka paar kohalikku elanikku.

Lõunatsükloni saabumisel on päikeseloojang värviküllane ja võib näha loojanguaegset vikerkaart (tavaliselt on punetav õhtutaevas ilma paranemise tunnuseks, sest keskmiselt liigub õhk läänest itta).