esmaspäev, 27. juuni 2016

26. nädala ilm (27.06–3.07.2016)

Kommentaariumi link

3. juuli öösel liikus madalrõhulohk üle Läänemere itta, sellest tekkis osatsüklon, mis liikus Baltimaadest ida poolt põhja suunas.
Sellises sünoptilises olukorras oli öö soe ja vihmane, saartel äikeseline; hommikupoole ööd liikus üle Kesk-Eesti äike. Päeva jooksul nihkus meridionaalne front Kesk-Eesti kohale, selle soojal küljel arenes hulgaliselt äikeseid. Lätist liikus tugev äike Valgamaa kohale ja ühines Eestis tekkinud äikestega. Tekkinud joonpagi põhjustas äikeseraju, kohati esines üleujutusi ja purustusi. Äike suundus üle Ida-Eesti Virumaale ja nihkus õhtuks Venemaa kohale. Õhtul ilm rahunes, kuid mitmel pool sadas areneva lõunatsükloni mõjul vihma.
Öö oli soe: õhutemperatuur püsis 20 °C lähedal, ainult saartel oli pärast äikest madalam; päeval oli frondi külmal küljel püsis maksimaalne õhutemperatuur jätkuvalt alla 20 °C, kuid soojal küljel, st Ida-Eestis, tõusis enne äikest 27 °C-ni.
Järgnevalt mõned fotod lisaks ilmakaartidele.

Meridionaalne front ulatus enam kui üle poole Euroopa kontinendi; sellest itta jäi kuum ilm kuni Põhja-Jäämereni, aga läände jahe ilm kuni Alpide ja Lõuna-Prantsusmaani (http://ilmatieteenlaitos.fi/euroopan-saakartta).

Sellel ilmakaardil on näidatud tumekollase joonega ebapüsivusjoon õhtuse seisuga, st juba idapiiri taga (DWD).

 
Satelliidipildilt on joonpagi teke hästi näha (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/). 


Üks karmimalt tabatud kohti oli Põlva- ja Valgamaa kõrval seekord Tartu, mida äike tabas lõuna-edelasuunalt, mis on üldiselt äikese jõudmisel Tartusse ebasoodne. Ühe tartlase kirjeldus: (enne äikest) Tartus sooja 25 kraadi, madal pilvisus segab vaadet, üsna tuulevaikne. Jääme ootele, ehkki radari järgi sajuala nõrgeneb.
(Pärast äikest) Oli äge äike, saadan ka kokkuvõtte.
Tartu sai tõesti täiega. Natuke enne kella 13 ilmus lõuna poole tume pilveserv (muidu varjutasid madalad pilved nähtavust). Esimene hetk tundus, et ei olegi väga kõva äike, kuid üsna järsku müristamised sagenesid. Oli just palju pilv-maa välke.
Pärast täistundi hakkas järsku sadama koos tugeva pagiga. Vihm tuiskas ja peksis vasta aknaklaasi, nähtavus langes mõnesaja meetrini, kohati vähem. Äike oli ilmselgelt kosunud, välgutas pidevalt ja kui mõni hetk nii meeletult ei sadanud, kostus taustaks pidev kõmin.
Igal juhul tekkis aias korralik üleujutus ja natuke vett läks ka keldrisse. Igal juhul viimaste aastate üks võimsamaid looduselamusi.
Järgnevalt fotod Tartust ja siis ka veidi kaugemalt.

Tanel Kindsigo. Tartu 3. juuli (enne äikeseraju).

Ain Vindi. Padukaäike Tartus. Pilt, mis jõudsin enne paduka algust teha. Jube kiiresti liikus sadu peale.

Ain Vindi.  30,4 mm sadanud 24 tunniga, sellest 29 mm äikeserajuga.


Pilte Valgamaalt. autor Kaspar V.  Autori muljeid: väga hull oli olnud, vihma sadas horisońtaalis, nagu keegi oleks survepesuriga lasknud, telgid olid taevas lennanud nagu tuulelohed Mõnistes.
Ellu: Aktuaalses kaameras olla samalt maanteelt pilte näidatud, kus need, mis ma saatsin, tohutult oli puid murtud.

Äikesejaht 3. juulil: kokkuvõte piltidega. Kuna tundus, et tulemas on midagi erakordset, siis planeerisime Edaga uut äikesejahti. Mõeldud-tehtud!
3. juuli varahommikul asusime teele ja saime kokku Paides, kus suundusime Imaverre (esimene äike), siis Leiele (teine äike) ja seejärel läksime mööda Võrtsjärve lõuna poole, jäime Puka lähedale äikest passima. Kuid oh üllatust! Praktiliselt mitte midagi ei toimunud, kuid detektorid näitasid meeletut sähvimist! Ilmselt sattusime tobedasse (pilve)elementidevahelisse rahulikuma äikesega vööndisse.
Sõitsime lõpuks Rõngusse ja sealt tagasi Tartu poole, olles pidevalt tugeva äikese sabas. Tartu sündmuste tõttu kaotasime linnas tublisti aega ja äike lipsas enne Mustveed lõplikult käest. Iisakus nägime veel viimseid riismeid. Eda kommentaarid: kuigi meil oli ka lahe :D sai ikka välku näha ja mürin oli võimas, Tartusse jõudes nägime lähivälku ka.
Nüüd fotod koos kommentaaridega:


 Külm front saabumas hommikul Tallinnasse.

 Taas kuumas õhumassis.


 Esimene äike Imaveres.

 Teine äike Leie lähedal.



 Võrtsjärve ääres. 

 Puka lähedal. Kuigi välke näis olevat meeletult, siis oli ilm rahulik, ainult mõni kõmin oli kuulda.

 Valga poole. Äikese all, samas midagi erilist ei olnud.

 Tagasiteel Tartusse.

Tartu lähedal, teel Mustvee poole. 

Simuna lähistel.




Ja nii saabus äike Iisakusse. Aigar Tellingu fotod.

2. juulil jäi Eesti ülisuure madalrõhkkonna idaserva, kuid öösel liikus madalrõhulohk üle Läänemere itta.
Öösel ja päeval oli siiski ülekaalus Venemaa kuum antitsüklon. Selle mõjul tekkis öösel niiskes õhus mitmel pool udu ja päeva esimene pool oli päikeseline. Keskpäeva paiku tekkis Pärnumaal hoovihm, mis liikus põhja, äikest sellega ei kaasnenud. Teine hoovihmade ala liikus Kuramaalt Saaremaale, kus tekkis äike. See liikus üle saarte Lääne- ja Loode-Eestisse. Õhtul tekkis hoovihmu peamiselt äikeseta mitmel pool läänepoolses Eestis, kaugemal idas oli õhtu täiesti pilvitu.
Valdavalt päikeselise ilmaga tõusis juba keskpäevaks õhutemperatuur enamasti üle 25 °C, maksimaalne õhutemperatuur tõusis kohati 28 °C-ni, lääne pool langes saju ajal kohati 20 °C.
3. juulil areneb Eesti kohal või läheduses lõunatsüklon. See võib tuua tugevad sajud ja äikesed, eriti kui front on meridionaalne (seda soodustab lõunavool). Pilves ja sajuse ilmaga on sooja ilmselt alla 25 °C.

Ka Skandinaaviamaade lennumeteokaartidel lubatakse pärastlõunaks ja õhtuks õhumassisisest äikest (https://www.aro.lfv.se/Links/Link/ViewLink?TorLinkId=229&type=MET).



2. juulil võis Harjumaal näha uskumatuid rünkpilvi, kuid äikest need ei toonud.




Kibunast läks nõrk pikne riiulpilvega üle. Ilmselt paari pilvesisest välku detektorid lihtsalt ei registreerinud.

1. juulil kujundab ilma madalrõhkkonna idaserv, mille mõjul juba öösel pilvisus tihenes ja läks sajule. Päeva jooksul lääne poolt suurem sadu lakkas ja ilm selgines, kuid kohati sadas hoovihma. Õhtul selgines ilm kõikjal.
Pilves ja sajuse ilma tõttu püsis õhutemperatuur valdavalt alla 20 °C, õhtul ilma paranedes oli kohati 24 °C.
2. juulil jõuab kuumus täiel määral kohale. Seega on kuum ja päikeseline ilm, pole välistatud üle 30 °C. Õhtul võib kohati sadada hoovihma ja olla äikest.
3. juuli hommikul on oodata hoovihmade ja äikeste sagenemist. Kõige intensiivsemaks võivad äikesed ja sajud kujuneda päevasel ajal Ida-Eestis, kus veel püsib kuum ja niiske õhumass, kuid 4. juuli öösel on see tõrjutud juba idapiiri taha.

Eda Varis. Panoraam 42st kaadrist. Tänane äike näitas mulle vaid oma sabaotsa ja liikus kirde suunas kiirelt edasi :) 
Röa, Järvamaa 30.06.2016, Pisut pärast kella nelja õhtul :)


Ivo Ahun. Valgas paari päeva taguse 26.06.2016 kella 17-18 vahel toimunud äikse videosalvestusest tuli veel üks huvitav kaader välja. Filmitud edelasse suunaga.

30. juunil oli Eesti kohal madalrõhulohk ja see liikus Läänemere kohalt põhja poole. Seetõttu sadas mitmel pool hoovihma, kohati oli äikest. Samas õhk püsis väga soe: õhutemperatuur oli 20...26 °C, kagunurgas kõrgemgi, rannikualadel jäi kohati madalamaks.
Venemaa kuum antitsüklon tugevneb, mistõttu soojust tuleb juurde, aga ka läänepoolne tsüklon avaldab mõju, mistõttu tulekul on kuumad ja äikeselised päevad. Jahedamaks läheb 4. juulil.

Eda Varis. Pildid tehtud Kolus, Järvamaal, 29.06.2016 

29. juunil liikus kõrgrõhuhari Läänemeremaade kohalt itta ja nõrk madalrõhulohk liikus Taani kohalt üle Läänemere kirdesse.
Nende ilmategijate mõjul algas päev enamasti päikeseliselt, ainult Ida-Eestis, eriti Virumaal oli pilves ja sadas veidi. Keskpäevaks arenesid rünkpilved, millest kohati tuli hoovihma.
Õhutemperatuur oli valdavalt 20...24 °C, kohati mere ääres jäi madalamaks.
Madalrõhulohk jõuab 30. juuniks Eesti kohale ja toob vihmasajud, kohati ilmselt ka äikest. Juuli alguses suureneb kõikjal nii hoovihma- kui äikesevõimalus, sooja tuleb juurde (õhutemperatuur võib kohati tõusta 30 °C lähedale).

Tarmo Lukk. Kuskil Urge ja Pulli vahel, 28. juunil 2016 kell 19.

28. juunil püsis Baltimaade kohal nõrk kõrgrõhuvöönd. Selle mõjul oli päev enamasti päikeseline ja sademeteta, kuid õhtu jooksul pilvisus tihenes ja kohati sadas hoovihma, hiljem kattus taevas lausaliselt pilvedega, kuid olulist sadu ei tulnud.
Õhutemperatuur oli valdavalt 20...24 °C, kohati mere ääres jäi madalamaks.
Ilmategijaid on põhiliselt kaks: läänepoolne suur tsüklon, mille lohud toovad vihmasadusid ja äikest, ja Venemaa kõrgrõhkkond, mis hoiab ilma väga sooja, ajuti palava. Alles 4. juulil võib suurem palavus itta nihkuda ja edela- või läänevool rohkem mõjule pääseda.


Aigar Telling.  Äike iisaku vaatetornist 26.06.2016, 15 min enne seda kui ma oleks pihta saanud...... olge ettevaatlikud!

27. juunil liikus Norra merelt Soome lahele ulatuv madalrõhulohk aeglaselt kirdesse. Läänemere kohal tugevnes kõrgrõhuhari. Nende ilmategijate mõjul asendus lämbe troopiline õhumass mõõdukama õhumassiga ja suur kuumus andis järele.
Öösel alates Lõuna-Eestist pilvisus tihenes ja hakkas sadama hoovihma, oli äikest. Üks äikesekolle arenes ka Harjumaal. Saju eel oli mitmel pool udu. Päev oli pilves, sageli sadas vihma (nii hoo-, laus- kui uduvihma). Äike jäi valdavalt idapiiri taha, eriti kagu poole, seega kulges ilm üsna rahulikult. Alates saartest ilm selgines.
Õhutemperatuur oli valdavalt 17...22 °C, Mustvees kuni 25 °C, pärast külma fronti langes kohati 15 °C lähedale. Kastepunkt ulatus keskpäeval Virumaal kuni 20 °C-ni, kuid pärast frondi üleminekut langes 15 °C lähedale.
Tugevnev kõrgrõhuhari liigub Venemaale ja tugevneb. Selle mõjul hakkab õhumass soojenema ja nii on päeviti mitmel pool üle 20 °C oodata, ka ööd on suhteliselt soojad.
Juuni lõpuks suureneb läänepoolse tsükloni mõju, mistõttu on oodata vihma ja äikest. Mõjule võib pääseda ka troopiline õhumass, mistõttu õhutemperatuur võib tõusta kohati üle 25 °C. 3. juulil peaks lämbe õhumass asenduma taaskord mõõdukamaga. Jahenemine võib olla olnud tuntavam, kuid eks näis.

Emil Pütsepp. ​Pilt on tehtud 26.06.2016 Jõgevamaal Saare vallas!

Öösel Tartusse lähenenud äike.

Troopiline leitsak asendub mõõdukama soojusega, kuid soe või isegi väga soe suveilm jääb püsima, tuleb ka vihma ja äikest.
Nädala alguses mõjutab Eestit veel troopiline õhumass, mistõttu mitmel pool on äikest ja sadu võib väga tugev olla. Enne äikest ja sadu tekib mitmel pool udu.
28. juuniks peaks ilm muutuma rahulikumaks ja jahedamaks, kuid suvine soojus püsib. Nädala teisel poolel muutub tõenäoliselt kuuma õhumassi mõju taas tugevamaks ja õhutemperatuur tõuseb päev-päeval, suhteliselt suur on saju- ja äikeseoht.

 Äike Jäneda lähedal. Eda Varise foto


Äikesejaht ja välgukaader (Jäneda ja Tapa lähedal). Kairo kiitsaku materjal

131 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Olin Karjamaa kandis, oi, mis seal toimus...ma ei suutnud isegi autoga sõita, polnud midagi näha vihma tõttu, ja paugud olid nii kõvad...

Kalle ütles ...

Tartus oli eilne äike veidi eriline seetõttu, et välgud olid väga selgelt nähtavad. Sageli on pilvesisesed välgud kusagil pilve sees ja välgust on näha vaid läbi pilve paistev kuma. Seekord aga oli mitmel korral väga hästi näha, kuidas välk mööda pilve välispinda "jookseb".
Küsimus äikesejahilistele: kas kunagi mõnd fulguriiti pole proovinud välja kaevata, kui on täpselt näha, kuhu lähedane pilv-maa välk lööb ja pinnas piisavalt liivane?

Kalle ütles ...

Edelast lähenev välgutamine on juba kenasti näha (müristamist pole veel kuulda). Kaamerat pole vist mõtet välja panna, vaevalt, et praegusel kellaajal keegi seda vaadata viitsib.

Jüri ütles ...

Jah, käisin Emajõe luhtadel vaatamas, väga huvitav.
Fulguriiti pole üritanud otsida, ega väga täpselt pole ju näinud, kuhu välk lööb.

Kalle ütles ...

Tartus seega 2 äikest vähema kui 24 tunni jooksul (ja võimalik, et tuleb lisagi). Pole paha, eriti võrreldes eelmise aastaga. Huvitav, kas tõesti El Niño mõjutab kuidagi Eesti (äikese)kliimat? 2015. a. oli see väga tugev, sel aastal selleks korraks lõppes.

Anonüümne ütles ...

Ilmateenistus on andnud taas äikesehoiatuse - mis ajal äike Tallinnas kõige tõenäolisemalt võiks olla?

Anonüümne ütles ...

Täna - ära aja naerma. Tallinnas on täna lumesadu ka tõenäolisem kui äike.

Anonüümne ütles ...

Soovitaks ka ikka Cape ja Li kaarte vaadata enne, kui hakata igasuguseid Estofex'i ja Ilmateenistuse äikesehoiatusi uskuma.

Jüri ütles ...

Tallinnas või selle lähistel oli hommikupool ööd küll äike. Praegu ei pea äikest tõenäoliselt, aga eks paistab - see võib ka mujalt kohale levida. Kui see juhtub, siis pealelõunasel ajal (pärast kl 14). Äikeseoht on täna eeskätt Eesti idaservas, suurim võimalus on kagunurgas.

Anonüümne ütles ...

Tallinnas Nõmmel on tunda tuult läänest. See on märk, et külm front on siit juba üle läinud ning äikest enam ei tule siin. Harjumaa, Läänemaa, Pärnumaa ja Raplamaa on äikeseohust juba kindlasti väljas. Ehk veel ka Viljandimaa.

Anonüümne ütles ...

Aga Simunas, Tartus, Jõgevas ja Valgas on oht tõsine.

Anonüümne ütles ...

Ja eile oli Nõmmel aasta esimene lähiäike. 2 päris lähedast välku olid. Mürinad igatahes olid "selgelt üle normi".

Anonüümne ütles ...

Sajuradari järgi pakuks ,et see külm front momendil ligikaudu Tampere - Helsingi - Paide joonel.

Anonüümne ütles ...

Ei tea, kui palju pilv-maa välke eile Eesti pinnal registreeriti? Üle 10 000?

Anonüümne ütles ...

Nõme, minu kohta äikest jälle ei tulnud. Hooaja selgroog on murtud, sest päike hakkab madalamalt käima ja ilm enam ei soojene nii palju. Keevallik rääkis midagi sarnast jaanuari kohta - eks ta ole tark palju saavutanud inimene ja teab kõike.

Ilmselgelt kehtib Keevalliku paradoks ka suve kohta. Enamus äikeseid on olnud ja Paides pole suurt midagi veel tulnud. Nii et nulliring see äikesehooaeg.

Kalle ütles ...

Ei ole hooaja selgroog veel kaugeltki murtud (kui lugeda äikesehooajaks ajavahemikku aprilli algusest oktoobri lõpuni). Pealegi, kõige tugevamad äikesed esinevad tavaliselt just juulis-augustis, eriti juuli teises ja augusti esimeses pooles. Ei maksaks unustada sedagi, et ka Eesti soojarekord on mõõdetud justnimelt augustis. Selleks ajaks on ka ööd juba piisavalt pimedad, et ööäikeste pakutavat vaatemängu täies ilus nautida saaks.

Margus Voitk ütles ...

Äikesekahjudest ka. Mul lõi välk eile puu all kudrutanud lehma ja tõupulli maha. Nii et pole vaja puu all olla äikese ajal.

Margus Voitk ütles ...
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
Anonüümne ütles ...

Millega selgitada siis Keevalliku ütlust, et päike mõjutab temperatuuri. Ta ütles, et kuumalaine on üle 5 päeva üle 30 kraadi. Aga nii sooja ei tule, sest professor ütles, et juunist hakkab päike madalamal käima. Seda inimest võib uskuda, selles olen ma kindel!

Anonüümne ütles ...

Kallel on õigus. Kui vaadata kasvõi möödunud jaanuari siis alles Jaanuar oli külm kuigi päike käib kõrgemalt. Oli vist mingi National Geographicu saade kus rääkis sellest,et kõiksugu arvutuste tulemus on see ,et Põhjapoolkera nö külmim hetk on 19.jaanuari paiku ja kuumim hetk 19.juuli paiku. Ja selline kuuajane nihe on tingitud ookeanidest ja meredest mis ei soojene nii ruttu.

Jüri ütles ...

See on jah termiline inerts, sest nii jahtumiseks kui soojenemiseks kulub aega.

Anonüümne ütles ...

Just, millega see Keevalliku haipija seda seletab, et 17.06.2014 sadas lund ja 20.12.2015 oli 12 kraadi sooja.

Jään huviga vastust ootama :D

Margus Arge ütles ...

Juunis veel ei hakka päike madalamale käima, sest pööripäev ise on ~21 -l. Enne ja pärast tipphetke on muutus suht marginaalne.
Kūll aga väheneb kõrgus juulis, jäädes siiski maikuust enamaks...
Millega "haipija" nūūd selgitab tänavust maid ?
Termilise inertsi arvestuses on räägitud pigem 5...10 augusti paiku olevast nn. suve tipust. On ju meilgi kuumarekord pärit 10. st augustist.

Anonüümne ütles ...

Jah see Geogrphicu saade rääkiski põhja-poolkera keskmiseks 19.juulit aga samas mainiti ,et piirkonniti on see veidi erinev. Väga võimalik ,et siinmail saabub maksimum alles kuu aja pärast.

Anonüümne ütles ...

Oleks hea. Enamus kuuma ja äikesepäevi on siis alles ees.

Anonüümne ütles ...

Minu lemmikaeg ongi mõnesmõttes juuli lõpp ja augusti algus, sest siis on ilmad enamasti suviselt soojad, aga samas sumedad - taustaks ritsikate sirin. Ainus miinus on see, et ei saa seiklemas käia.
Valgete ööde võlu ongi see, et kui öö on mõnusalt soe, siis saad valguse tõttu igal pool ilma lambita seigelda, ilma lõõskava päikeseta. Samas on soe, et jakki vms vaja pole. 26. ja 27. juuni ööd olid sellised ülimõnusad.

Anonüümne ütles ...

Tuli 26. juunil uus kastepunkti rekord siis või ei?

Jüri ütles ...

Ei tulnud rekordit, sest üle 23 kraadi ei küündinud kuskil, kuid peab üle kontrollima.

Jah, seekordne juuni lõpp on uskumatult soe.

Kalle ütles ...

Aigar Telling. Äike iisaku vaatetornist 26.06.2016, 15 min enne seda kui ma oleks pihta saanud...... olge ettevaatlikud!
--------------
Margus Voitk ütles ...
Äikesekahjudest ka. Mul lõi välk eile puu all kudrutanud lehma ja tõupulli maha. Nii et pole vaja puu all olla äikese ajal.
--------------
Kuidagi kurjavõitu äikesed sel aastal. 3. juunil ei jäänud ka minul välguga pihta saamisest väga palju puudu.

Jüri ütles ...

Ilmselt on pilv-maavälkude osatähtsus siis suurem? Ka on mitmed äikesed tekkinud väga suure labiilsusega (kõrge CAPE), mis mängib kindlasti oma rolli.

Anonüümne ütles ...

Olen kuskilt lugenud ,et suurem kosmilise kiirguse foon soodustab ka välkude teket. Ja praegu on just selline aeg ja ilmselt mitu aastat veel

Jüri ütles ...

Jah, suure energiaga kosmilised osakesed on välkude vallandajad, https://en.wikipedia.org/wiki/Runaway_breakdown

Anonüümne ütles ...

Ja see kosmilise kiirguse foon ongi suurem madala päikeseaktiivsuse ajal. Momendil see käes ongi. Kõrge aktiivsus pidi aga talviti andma tsüklonitele hoogu juurde kui nii lihtsustatult öelda. No seda ei oska kommenteerida. Ei ole teinud statistikat kas on talviseid torme rohkem aktiise päikese või mitteaktiivse ajal. Viimast on raske ka arvestada kuna Maale mõjub samamoodi laikudelt tulevad pursked (CME -d) kui ka kronosfääri aukudest tulevad "puhangud". Viimaseid esineb eriti just madala aktiivsuse alguses. Kui see teooria paika peab siis võib ees oodata mitu krõbekülma talve. Kas see aasta veel on - raske öelda. Momendil on neid kronosfääri auke veel liikvel küllaga.

Jüri ütles ...

Jääme / ei jää siis seda äikeselist ja tormist ilma ootama!

Anonüümne ütles ...

Vaatlusandmete järgi tundub, et äikesevõimalus on kuupäevaliselt täna vaid idapoolses Eestis. Saaremaal ja Liivi lahel tuul juba lõunast.

Anonüümne ütles ...

Lubjapinnas äikesele vist ei sobi, aga graniit sobib, sest Soomes juba mitu äikesekollet, aga Eestis pole vaatamata 10-le kollase-oranži kajaga kompaktsetele pilvedele ikka veel ühtegi välku!

Jüri ütles ...

Jah, Soomes on maastik järvede-rabade tõttu vaheldurikkam, mis võib olla üheks oluliseks teguriks.

Anonüümne ütles ...

Tartumaal tänase seisuga 10 äikesepäeva sel aastal, mil on kuulda olnud müristamist.

Anonüümne ütles ...

Valgas peaks sama olema. Raplas 4.

Anonüümne ütles ...

@ 30. juuni 2016 12:38
Täitsa usutav. Olen rabades palju olnud ning päikesega on seal tõepoolest palavam kui mujal. Samas on rabad väga niisked ning see niiske palavus ongi äikestele hea toide. Järved annavad samuti niikust.

Anonüümne ütles ...

Homne äikesevõimalus paistab tulevat GFSi prognoosistust nadim, kuna sat24 järgi on lähenevas lohus ilm pmst lauspilves. Kui äikest natuke tulebki, siis ilmselt Lääne-Virumaa lõunaosas ja Tartus või mujal idapool.

Tänane front oli 4-tunnise valeajastusega varasema poole. Ehk et kella 16 asemel juba kell 12 ajal sadas Tallinnas Nõmmel päeva ainus hoogvihm ja seda loomulikult äikeseta.

Kalle ütles ...

Tartus vihma tuli aga äikest ei täheldanud. Radari- ja detektoripildilt (ka niisama visuaalselt) võis näha tüüpilist "Tartu anomaaliat" ehk seda, kuidas lähenev äike jaguneb vahetult enne linnani jõudmist kaheks ja möödub linnast kahelt poolt. Sedapuhku siis lõunast lähenenud äike möödus ida ja lääne poolt.

Anonüümne ütles ...

@ 30. juuni 2016 19:05
Hea seegi, sest Tallinnasse jõuavad enamasti äikeste riismed. Ülejäänud on nn miniäikesed kuni 10 välguga, harva tekib siin tugevaid äikeseid. (Sel aastal pole olnud)
Tähelepanuväärne on seegi, et meie läänesaartel on isegi parem äikesekliima kui Tallinna ümbruses. Parim äikesekliima on Simunas ja Jõgeval, järgneb Valga ja sel aastal omakorda Tartu. Tallinnas Nõmme linnaosas oli esimene lähiäike nüüd 26. juunil, see koosnes 2 nähtavast välgust ja vastavaarvulisest valjust mürinast. Ülejäänud olid kõminad.
Kõik muud äikesed on siin kostunud samuti kõminatena - esimene mürin kostus siin 16. juunil, aga Tallinnasse jõudes äikest enam ammu polnud - välkudeta joonpagi.

Jüri ütles ...

Vist oligi Nõmmel rekord, et hiliseim esimene lähiäike (eelmisel aastal vist 24. juunil).

Anonüümne ütles ...

Sat24 järgi tundub, et labiilsus läheb sama rada tänasega, ehk et keskpäeva paiku on tagalapiir juba Tallinn-Pärnu joonel.
Seega Simunas taas äikest tulemas.

Anonüümne ütles ...

@ 30. juuni 2016 20:19
Rekord lähiäikese mõttes on jah, aga kaugäikeste mõttes oli eelmine aasta siin rekordiline.
--------------
Lähipäevade prognoosist:
01.07. on äikesevõimalus idas ilmselt üle 50%, mujal alla selle. (Läänemerelt lähenev kihtrünkade masiivide ala tähistab juba stabiilset ala)
02.07 on tõenäoliselt äikesevaene - põhjuseks sooja õhu juurdevool (analoog 25.06).
03.07 on idas umbes sama äikeseline analoogselt 26.06, ehk et on oodata ulatusliku joonpagi teket - põhjuseks päevane soojusenergia lisaks frondi mõjule. Läänes on ilm oluliselt rahulikum ehk et võimalik üksikäikeste teke frondil - põhjuseks külma frondi varane ajastus, mistõttu seal mängib rolli ainult frondi mõju; front peaks kella 12-ks juba Tallinn-Pärnu joonele jõudma.

Anonüümne ütles ...

19:05 Anonüümsele ütleks ,et Kesklinnas oli äike juba 10.juuni lõunapaiku. Välke oli 4 aga ikkagi oli ja ühe korra müristas päris tugevalt. Ei tahaks uskuda ,et see Nõmmele ei kostnud.

Kairo Kiitsak ütles ...

30. juunil jõudis Lääne-Virumaale Simunasse järjekordne rünksajupilv ühes äikese, pagi ja hoovihmaga. Üks pilv-maa välk lõi meie majast umbes 300-500 m kaugusele. Alguses käis kiire sähvatus ja sellele järgnes koheselt väga vali mürin. Äike liikus edasi põhja poole, müristas tihedalt. Hiljem pilvisus hõrenes ja päike tuli taas pilvede tagant välja. Rünksajupilve juures panin tähele esmalt selle all olevat "saba". See meenutas nagu mesotsükloni algfaasi või midagi sarnast, mis muudkui kogus endale jõudu juurde. Seda pikka saba (ilmselt inflow´i) oli näha enne kohale jõudmist Simunast umbes 20-30 km kaugusele. Tegu oli ilmselt hästi organiseerunud süsteemiga. Panen pildi ka sellest: https://www.upload.ee/image/5931027/IMGP6022.jpg

Anonüümne ütles ...

Äikeseoht on siiski ka idas väike, kuna ilm on lauspilves ning see taandub hiliseimalt just ida-Eesti kohalt.

Anonüümne ütles ...

Estofex on igatahes Ida-Eesti esimese taseme ohualasse märkinud võimalike tornaadode ja rahe tõttu. Suurim labiilsus on arvutatud õhtuks ning selleks ajaks jõuab ehk vähemalt Lõuna-Eestis taevas selgeks minna.

Anonüümne ütles ...

Huvitav, kas 3. juuli ilm tuleb ohtlik?

Anonüümne ütles ...

Ainult idapiiril. Ütleme Valga - Paide - Loksa mõttelisest joonest idapoolt võib jälle hullu juhtuda.

Anonüümne ütles ...

Aa, selge. Siis tuleb kolima äikese nimel hakata.

Kairo Kiitsak ütles ...

Tipphetk on jah ilmselt täna õhtupoolikul. Edela-Eestis on hakanud selginema juba, see on positiivne märk.

Jüri ütles ...

Padise lähedal on üks pilv end kogumas, eks näis.

Anonüümne ütles ...

@ 1. juuli 2016 12:51

Jah, lastele öeldakse, et põhjas on külm ja lõunas soe. Eesti puhul on pigem nii, et läänes on külm ja idas on soe. Sama ka äikese jaotumisega.
Seega, mida ida poole, seda soojem - kuigi päikese asend on piki laiuskraadi koguaeg sama.
Talvel on kõik termilised nähud siiski vastupidised.

Jüri ütles ...

See siin on ookeani mõju, et isotermid on pigem meridionaalsed kui tsonaalsed. Globaalselt on mitmes kohas teoreetilisest tsonaalsest jaotusest suuri kõrvalekaldeid hoovuste, ookanide-mandrite jms tõttu.

Anonüümne ütles ...

Ütlus, et loodus ei salli tühja kohta, on ikka õige küll. Mai oli rekordkuiv ja nüüd juuni rekordsajune. Ei jäeta siin midagi tasa tegemata.

Anonüümne ütles ...

@ 1. juuli 2016 14:31
Kusjuures selle ütluse kohaselt justkui tundus/tundubki, et 2010. ja 2011. aasta suved olid rekordäikeselised 2015. ja senini ka praeguse, 2016. aasta arvelt.

Anonüümne ütles ...

Ehk et mida öelda tahan - 2010. ja 2011. suve äikeserikkus tehti/tehakse 2015. ja 2016. suvel äikesevaesusega tasa.

Anonüümne ütles ...

@1. juuli 2016 14:39

Praegu ei saa seda kindlasti öelda, sest terve suvi on veel ees ja siin Kagu-Eestis oli möödunud kuu väga äikeseline. Kui pidasid silmas Loode-Eestit, siis ei vaidle sulle vastu.

Anonüümne ütles ...

Ka elukoht loodes ja siis alles kolm äikesepäeva olnud. Mõni kagupool loeb vist juba kahekohalisi numbreid.

Anonüümne ütles ...

Hetkel tundub nii, et üle Liivi lahe, suunaga Pärnumaa ja Viljandimaa, liigub juba äike.

Jüri ütles ...

Taas äike. Aga kui loode on loodusele tühi koht, siis miks seda sallitakse?

Anonüümne ütles ...

Konvektsioon kadus sama kiireti nagu tekkis. Järelejäänud rünkpilved eemalduvad itta.

Anonüümne ütles ...

@ 1. juuli 2016 18:51
Sallitakse seepärast, et loodes on pisim oht tapvale kuumusele ja loodusjõududest tingitud kahjudele.

Anonüümne ütles ...

GFSi labiilsuskaarte tulueb võtta justkui lustlikku värvidemängu.

Jüri ütles ...

Kaleidoskoop missugune. Jah, sallivust tuleb vist arvestada vastavalt kohalikele tingimustele. Keegi uuris, kas on kunagi juhtunud, et loodenurgas on aasta jooksul rohkem olnud äikest kui kagunurgas.

Martin Kivi ütles ...

Ma nägin päris ulmelist unenägu täna - HIRLAM näitas Türile 2 ööpäevaga 170 mm sademeid eesoleva külma frondiga.

Anonüümne ütles ...

Nõmmel rohkelt rünkpilvi ja jube lämbe.

Anonüümne ütles ...

Nõmmelt lõunas sutsu kakku näha rünksajukat.

Jüri ütles ...

Lämbus kasvab. Unenägu oli küll meeldivalt ulmeline, aga kes teab, kui kauaks.

Anonüümne ütles ...

Täna on see päev kui äikest ega vihma ei taha - plaan minna sõpradega ja tuttavatega mere äärde öist piknikku pidama, sest lausa 20 kraadi näitab hirlam saabuvaks ööks (edaspidi on see päevamaksimum mõnes kohas, paljudes alla sellegi).
Vihm teeb vastikult rõskeks/märjaks ja äikesega on ohtlik. Ku eemalt möödub, on äike oodatud.

Jüri ütles ...

Loodame, et siis saate kuiva ja mõõdukalt palavat ööd. Praegu on saartel hoovihmade vöönd arenemas.

Anonüümne ütles ...

Plaan minna Suurupisse või Valklasse.

Anonüümne ütles ...

Saared teevad taas Loode-Eestile pika puuga ära :)

Jüri ütles ...

Hiiumaa kuulub vist ka Loode-Eestisse? Mõned vähemalt liigitavad nii. Eks näis, kas Lääne- ja Harjumaale ka jõuab.

Anonüümne ütles ...

Tore oleks tõesti, et ka homme õhtul ja ööl vastu 4. juulit äikest tuleb.

Anonüümne ütles ...

Mõeldakse vist ikka tänast (2.07) õhtut ja öö vastu 3 juulit.

Anonüümne ütles ...

Isegi kui äike Harjumaale jõuab (Keilasse-Vasalemma eelkõige), siis selle keskossa ehk Tallinna lõunaossa raudselt jälle mitte :(.

Anonüümne ütles ...

Nõmmel oli padukas ca 10 min tagasi, aga äikest polnud. Eks Soome lahe või Soome kohal tekib.

Anonüümne ütles ...

Tulin hetk tagasi Kabli rannast (Pärnu maakonas) ja mere peal paistis päris vägev rünksajukas Pärnu poole teel olevat. Tipp on ilusti jäätunud ja laiali valgunud, Ruhnus on ka sademeid andnud. Detektori andmeil selles pilves veel äikest ei ole esinenud. Aga ilusti liigub, visuaalselt nagu taandarenguid ei märganud. Kui kõik hästi läheb veab suunaga Tallinnasse välja. Viljandis igaljuhul on ilm vahelduva pilvisusega ja kohalikud pilved ei ole eriti kõrgemaks kasvanud, midagi on puudu.

Anonüümne ütles ...

@ 2. juuli 2016 18:47
Jüri sõnade kohaselt on need õhumassisisesed äikesed. Neil on komme hajuda ööseks. Frontaaläikesed jõuaksid jah antud juhul Tallinnasse välja.
---------------
Ise arvan, et see konkreetne pilv siia ei jõua, vaid pigem tekib mõni kohalik välkudeta äike siia lähemal.

Anonüümne ütles ...

Detektorid aina kihavad. Õige möll alles hakkab peale. Vaadakem, mis areng Läänemere kagukaldal on käivitunud.
Öö tuleb igatahes huvitavate pilvedega.

Anonüümne ütles ...

Kui sa nüüd nende äikeste, mis asuvad praegu Leedu rannikul, trajektoori mõtteliselt endale ettekujutaksid, siis vähemalt minumeelest need küll Eesti territooriumit ei puuduta oma teel, võibolla vaid Lääne-Eesti saari parimal juhul. Iseasi, kui külmema õhumassi pealetung lükkab konvektsiooni rohkem sisemaa poole. Ma väga ei usu, et need on õhumassi sisesed äikesed seal allpool, ilmselt ikka külmem õhk tegutseb juba.

Anonüümne ütles ...

Nojah, päris vara sel juhul. Loodetavasti enne päikesetõusu front veel kohale ei jõua Tallinn-Pärnu joonele.

Anonüümne ütles ...

See konkreetne äike on mõne tunniga Saaremaal.

Anonüümne ütles ...

Täitsa mitu korralikku sajuala Loode ja Põhja-Eestis aga ei ainsatki välku, täiesti fenomenaalne ikka. :)

Anonüümne ütles ...

Peab vist hoopis Saaremaale kolima Kagu-Eesti asemel. Äikesepilved mere kohal on meeldejäävam vaatepilt kui sisemaal heinamaa kohal.

Anonüümne ütles ...

@ 2. juuli 2016 20:23
Jah, sest siin on äikesehuvilised ;).

Jüri ütles ...

Hoiatusse lisatud märkus, et Mõeldakse vist ikka tänast (2.07) õhtut ja öö vastu 3 juulit.

Anonüümne ütles ...

@ 2. juuli 2016 19:22
Ei imesta, et juba tegutseb. Tuul saab ju mööda merd vabalt puhuda, st hõõrdejõudu peaaegu pole. Mudelid seda ilmselt ei arvesta frontide arvutamisel.
Teine asi hõõrdejõuga seoses on see, et külm õhk on raskem ja valgubki ilma takistusteta sooja õhu alla. Kõrgustes on front vist Gdanski-Gotlandi joonel, aga aluspinnal ilmselt juba mere kagu- ja idakalda rannikul. Sellisel juhul on ilmamuutus oodatust mitu tundi varem kohal. Ehk et näiteks Viljandis peaks tuul läände pöörduma kella 12 ajal, aga pöördub juba kell 8. Jne.
------------------------------
Jah, näha on konvektsiooni nihkumist sisemaa poole. Nn "külma õhu lööklaine" levib sooja õhu all ilmselt. Pärineb tõenäoliselt selle suure kolde märjast allapuhkest, vms.

Jüri ehk oskab seletada paremini minust.

Anonüümne ütles ...

Imelik, et Soomest saabuvad äikesed lammutab laht alati ära, aga Eestist lahkuvaid hoopis võimendab. (Soome lahel tekkis äike siit lahkunud pilvesse)

Jüri ütles ...

Troposfääri front peaks siin olema õiges kohas https://www.aro.lfv.se/Links/Link/ViewLink?TorLinkId=229&type=MET, aga jah, uued kolded tekivad puhangufrontide jms häiringutega, sest õhumass on labiilne ja iga tõuge võib põhjustada kiiresti uue äikese tekke.
Ida-Eestisse jõuab front siiski vast päeva jooksul ja seal saaks siis ka äikesejahi teha.

Võib olla on nii, et see äike, mis Eestis tekkis, on sooja niiske õhumass kohal, mis lõunavool kaasa toonud, aga põhjast tulevatel ei ole sellist pehmendavat patja, vaid sõltub teravamalt aluspinnast - merel hajub rutem.

Anonüümne ütles ...

Aktuaalses kaameras mainiti trombiohtu homseks.

Anonüümne ütles ...

Viljandist läänes ja lõunas on juba lauspilvisus paista, mis varjutas päikseloojangu. Läbi selle tiheda pilvisus on näha ka hiiglaslikke rünkpilvi.

Anonüümne ütles ...

Saaremaa saab täna öösel mitu järjestikkust aktiivset äiksest.

Jüri ütles ...

Jah, paistavad need piksed siiagi. Postituses ka mõned uskumatud rünkpilved.

Anonüümne ütles ...

Huvitav läpakas näitab seda ,et hoiatuse kuupäevad sulgudes parandatud aga nutikas (android op) näitab ainult seda vigast teateosa. refresh ei aita.

Anonüümne ütles ...

Soome ilmateenistuse hoiatus Ida- Soomele:
Kymenlaakson, Etelä-Karjalan, Etelä-Savon ja Pohjois-Savon maakunnissa kehittyy iltapäivällä ja illalla ukkoskuuroja, joiden yhteydessä esiintyy erittäin voimakkaita ukkospuuskia, yli 25 m/s. Severe thunderstorm warning: Provinces Kymenlaakso, South Karelia, Etelä-Savo and Pohjois-Savo: In the afternoon and in the evening severe thunderstorms can produce very strong wind gusts, over 25 m/s.

Anonüümne ütles ...

Ja juhtuski see, mida arvata oli - äike ilmub pilvedesse alles Soome lahele jõudes ja Soomes.
------------
Eelolev ööpäev näitab, kui sitt äikesekliima Tln ümbruses on - täna ja homme öösel äike Saaremaal ning homme lõunal Ida-Eestis.

Jüri ütles ...

Siis peab taas jahil käima, enne kolimist muu ei aita.

Anonüümne ütles ...

Viljandis äike.

Anonüümne ütles ...

Kas oleks võimalik saada seda komposiitpildi veidi pilemat ajalugu järele vaadata kuskilt, olen kahjuks selle lehekülje ära unustanud

Anonüümne ütles ...

http://www.ilm.ee/kola/pildid/EMHI_Radar_composite/

Anonüümne ütles ...

Jälle lükkab kõik suure äikse ilusti Viljandist mööda Lõuna-Eesti peale. Algselt tundus, et tuleb otse linna välja aga nüüd põhimõtteliselt pöörab itta, lahe vaikus kerge vihmasabinaga. Lootusetu teema. :)

Jüri ütles ...

Oleme Rõngu lähedal meeletu alasimassiivi lähedal ja läheneme Valgale!

Anonüümne ütles ...

Valgas on võimas äike jah. Ilusaid elamusi!

Anonüümne ütles ...

Kellega sa seal oled Jüri?

Anonüümne ütles ...

Kas see Läti-Valga äike liigub üle Kesk-Eesti põhja suunas ka nagu mõned aastad tagasi??? Mäletan ükskord tuli sarnane massiivne äike lõunast otse üle Kesk-Eesti. Purustused olid suured, minuteada läks siis Väike-Maarja kirikutorn..

Anonüümne ütles ...

See torm oli 8. augustil 2010. aastal. Läti- Valga äike liigub jah põhja, aga kaldub ka veidi kirdesse. Tartumaa ja Jõgevamaa on selle äikese trajektooril. Loomulkult oli 8. augusti äikesetorm võimsam kui praegune.

Anonüümne ütles ...

Njah, Tartu saab küll ägeda äikse lähi aja jooksul.

Kalle ütles ...

Tartus metsik äike, tuul ja paduvihm.

Anonüümne ütles ...

Tallinnas Nõmmel oli äikesemürinaid idas ja kagus kuulda kella 14 ja 14:15 vahel. Nüüd vaikus.

Kalle ütles ...

Ilus oli aga otsa sai... Päike hakkab välja tulema. Ei mäletagi enam, millal viimati sellist äikest ja vihma Tartus oli. Ikka hea hulk aastaid tagasi. Tegelikult kõige ägedam äike, vihm ja padukas väga kaua ei kestnudki - ca. 15-20 minutit ainult. Aga välke oli väga palju, sh. lähivälke ja pilv-maa välke. Müristamised kärgatasid iga mõne sekundi tagant, teravalt nagu kahuripaugud. Ja kui siis pagi ja vihm algasid, oli õhk korraga vihmast piimvalge. Panin algul ka kaamera akna taha üles, aga see tuli ruttu ära korjata, kuna vesi tuiskas sinnagi sisse. Eks näis, kas peale kuivamist on veel töökorras. Rebase tänaval voolas vesi nagu jõgi, sõiduteel oli oma 10-15 cm vett. Rahet huvitaval kombel ei tulnud. Küllap see vihane äike kusagil kurja tegi, sest kohe, kui suurem raju hakkas üle minema, oli õige mitmel korral päästeautode sireene kuulda.

Anonüümne ütles ...

Kas öösel liigub veel mingi front üle Eesti või mis äikest ja tugevat sadu ilmateenistus lubab?

Anonüümne ütles ...

Ei tule siin enam midagi - see mida ilmteenistus ööseks lubab käis möödunud öö kohta.
Edaspidi terve nädala jooksul tavalised hoovihmad. Mõni välk eksib ka mõnda pilve ära ja sooja tuleb kuni Reedeni (k.a) vahemikus +17...+21. Heina või puhuseilma näha esialgu pole.

Anonüümne ütles ...

puhkuseilma tahtsin öelda

Anonüümne ütles ...

Yess, mul hakkab homsest puhkust, rõõmu kui palju siis ju! Samas, isegi hästi oli täna Viljandis äikesega, sest see oli täiesti kohal. Lausa 1h välgutas siin umbes 10-15 sekundise intervalliga. Tugevust ei ole mõtet teiste maakondadega küll võrrelda, aga võib rahule jääda. Küll kord augustis ikka midagi võimsamat ka siia satub. Kena frontaaljoon on tekkinud nii ca 5000+km.

Anonüümne ütles ...

No ilmateade kehtib kindlasti TULEVA (04.07) öö kohta, sest õhutemperatuurid ja tuulesuund vastavad puhtalt praegusele olukorrale. Eks see äikesehoiatus on antud igaksjuhuks, sest temperatuurid langevad vägagi madalale peae keskööd. Täna ehk 03.07 öösel oli valdavalt +15 - +20 ja selginemist ei toimunud saartel vaid vastupidi. ;)

Jüri ütles ...

Olin Aigari, Eda ja Kaareliga. Ehk õhtu jooksul saab ülevaate.

Anonüümne ütles ...

Minu meelest, ei jää tänane äike viimaseks Tartus ja Võrus. Jälgige radareid. Jüri, ootan huviga kokkuvõtet, kuna Valgas tundus äike olevat kõige ägedamas staadiumis.

Anonüümne ütles ...

Huvitav kas sellele pikale frondile on tekkinud väike osatsüklon kuskile Leedu idapiirile ,et üritab nagu pilvi tagasi suruda lääne suunas ?

Anonüümne ütles ...

Mis edasi saab? külmad päevad või saame kuumust veel?

Anonüümne ütles ...

Huvitav olukord praegu jah, justkui tõmbaks tagasi neid sajualasid. Lõuna-Eesti piiri äärde on üks massiivne pilv juba jõudnud.

Mis järgmine nädal saab? Tavaline jahedapoolne Eestimaa suvi koos hoovihmadega. Kuumust ei saabu lähiajal.

Anonüümne ütles ...

Pagisid väga ei registreeritud. Kahjustuste järgi võis mõnes kohas üle 25m/s kindlasti olla. Kohati Valgamaal terved metsad maas.

Anonüümne ütles ...

Jumaltänatud, et Tallinnas selliste pagide oht võib öelda et nullilähedane.
--------------
Prognoositud 30 mm laussadu jääb ära ilmselt. Vähemalt Tallinna ümbruses kindlasti.

Jüri ütles ...

Nii, uuendasin blogi, kuid veel pooleli, sest pole veel jahist ülevaadet, kuid see tuleb.

Anonüümne ütles ...

Mitte [seekord] ei tabanud raju Tartut, vaid sel aastal saabki Tartu kõik eelnevad möödaläinud äikesed tagasi. Teiseks vist täpselt kuu tagasi tabas ka Just Tartut meeletu raju.

Teine äikesega hiilgav koht on Valga tänavu.
------------------------------------------------
Sisetunne aimab, et tänavune aasta tulebki selline, et saared ja Ida-Eesti saavad möödunudaastast tublisti enam äikest, kuid meridionaalne Kesk-Eesti (Pärnumaa, Raplamaa, Harjumaa) vähem möödunud aastast.

Anonüümne ütles ...

Tallinnas ehk 3 mm uleb sademeid tänases kuupäevas.

Jüri ütles ...

Nüüd postitus valmis.