teisipäev, 30. september 2008

GLOBE´i konverents 19.-20. septembril

(Kui kellelgi on täpsustusi, parandusi jne, siis need on oodatud).
19. – 20. septembril 2008. a. toimus toimub Tallinna Reaalkoolis üleriigiline Globe´i keskkonnaalaste uurimistööde konverents (algusega kell 11.00). Konverentsil osalesid kõik üleriigilisele Globe´i keskkonnaalaste uurimistööde konkursile tööd esitanud autorid ja tööde juhendajad. Oli ka muid külalisi, kuid suhteliselt vähe. Tööde autorid tutvustasid oma uurimistöid ja parimaid töid tunnustati. Konverents oli tasuta, kusjuures see hõlmas enda all ka toitlustamist.
Esimesel päeval oli kohalejõudmine ja pikem tööde tutvustab voor.
Pärastlõunal oli Ingeri ja Rootsi bastionide külastus, kus enamik kohalviibijatest polnud veel käinud. Huvitavamatest asjadest võiks mainida kiiret stalaktiitide kasvu mõningates käiguosades ja et suure osa sisustusest aitasid säilitada kodutud, kes seal kunagi aastaid elasid. Infot jagati ka seal tegutsenud maffia kohta ja räägiti punkaritest, kes pidasid seal kõiksugu plaane kuni utoopiateni välja. Kõigele sellele tehti umbes 4 a eest lõpp. Ühe käiguotsa pikkus on kuni 500 m ja sügavamas osas jääb maapinnani umbes 10 m. Käik lõppes mudase osaga, kus see jätkus veel päris palju maad edasi, kuid sinna ei pääsenud, kuna see ots oli vee all. Kogu info tagumisest otsast pärineb tuukritelt, kes seal on käinud.
Pärast külastust oli veel üks ots tutvustusi ja kui ma õigesti mäletan siis oli ka väike ekskursioon (või oli enne bastionite külastust) Reaalkoolis (õpilased viisid läbi). Muuhulgas räägiti väga huvitavaid asju eeskirjast, liftist ja garderoobi saamisloost, mis oli alguses mõeldud üldse spordisaaliks, aga muinsuskaitse astus vahele, sest selle saali tegemine kujutas endast koopa kaevamist maja alla ja oleks võinud majale saatuslikuks saada. Siis aga muudeti see kaevatud auk uisuväljakuks, mis osutus liiga väikeseks ja muudeti viimaks garderoobiks. Ka liftiga oli terve müriaad probleeme: samuti muinsuskaitse astus vahele, kuna maja ikkagi aastast 1883 ja liftid olevat traditsiooni rikkumine jne. Kuna aga liftide tegemine oli restaureerimisplaani sees ja mingi osa isegi valmis ehitatud, siis suudeti pärast pausi lõpuks ehitus lõpule viia, kuid sellega seoses on lifti kasutamise eeskiri väga karm: liftis on isegi kaamerad ning lindid vaadatakse kõik hiljem üle, kes seda on kasutanud. Kui kasutaja polnud just ratastoolis, siis üldjuhul antakse välja käskkiri ja kaasneb muidki probleeme. Lõpuks näidati üht trepiastet, mida ei oldud restaureeritud, näitamaks, kuivõrd võivad õpilased kivi ära kulutada (umbes 10 cm sügavune lohk oli tõesti sees). Samuti oli juttu reaalipoisist ja et treppe kasutades peab alati käepide paremale jääma, muidu tekib ummik. Samuti oli seal veel oluline, kuidas ja kustkaudu on vaja siseneda garderoobi ja sealt välja jne. jne. siis oli mõne tunni pikkune orienteerumismäng Vanalinnas, kuhu ma ei läinud, sest oli vaja saada kokku mõne teise inimesega. Osalejad rääkisid hiljem, et ega seal polnudki midagi erilist. Unetutele oli õhtul mõeldud veel mingi ööfilm, mida samuti ei kiidetud. Väga huvitav oli vestlus legendaarse õpetaja Mart Kuurmega (valiti aasta õpetajaks 2008).
Järgmisel päeval jätkusid ettekanded ning oluliseks sündmuseks oli keskkonnafüüsik Ülle Kikase pikem loeng energeetikaprobleemidest.
Kuna aga mul oli üsna kiire, siis päris päeva lõpuni ei saanudki jääda. Järgnevatest plaanidest aega näpistades osalesin siiski veel ühes töötoas: oli valida, kas minna kuulama muljeid üleilmsest geograafiaolümpiaadist või kuulata, kuidas on elu ja looduskaitse korraldatud Portugalis. Valisin viimase kõike läbi kaaludes viimase. Seegi oli väga huvitav ja meelt rikastav. Pärast loengut oli juba küll vaja edasi minna plaanidega .
Kokkuvõtteks, et õpilased tegid väga huvitavaid uurimistöid ja hea oli seegi, et ka vene õppekeelega koolidest olid õpilased esindatud.
Pilte konverentsist:
Tuleohtlikkus Tallinna piires







Vist kõige teaduslikum töö (atropiini mõju närvisüsteemile)






Õlireostuse mõju lindudele (tehti 61 lahkamist).







Hiirekogukonnast ühes konkreetses elamus







Äikesevaatlused Muhu saarel







Kõige entusiastlikum ja põhjalikum töö (soo määramine vintidel)














Sama õpilase koostatud sulekaardid.



Vasakul: kui koorem on liiga suur.
Bastionite külastusest:
Keskaegne WC Ingeri bastionis
Stalagmiidid

pühapäev, 28. september 2008

Äike Tartus 28. septembril 2008

Suhteliselt ootamatu äike oli Tartus 28. septembril. Ootamatu seetõttu, et otsesed viited äikesele ilmnesid alles paar-kolm tundi enne äikest.
Pikaajaline kõrgrõhuilm lõppes umbes 26. septembril. Põhja-Skandinaaviasse jõudis aktiivne tsüklon, mille lohk libises üle Eesti. Tartus sadas hommikupoolikul seoses sooja frondiga üsna tugevat vihma. Seejärel satuti sooja õhumassi, mis kujutas endast üsna sooja ja pilvealust ilma. Kl 14 olid põhjataevas näha võimsad rünklikud pilved, mis muutsid üsna kiiresti kuju, kusjuures nende alusel oli sajujooni ja nad paistsid alt läbi (seal oli selget taevast näha), sest lähenes külm front.
Umbes kl 15 lähenens Tartule üsna tume pilv ebaühtlase alusega ja hiljem hakkas sadama, alguses hoovihma, siis ka rahet poole tunni vältel. Pilv oli väga kobrutav. Seejärel oli veidi aega selget ilma ja kl pärast kl 16 saabus uus pilv, mis tõi endaga juba veidi jämedamat rahet kaasa. KL 16.14 sähvataski otse pea kohal välk. Näha oli jäätunud tipuga pilve, mis liikus kiiresti kagu poole. Hiljem muutus taevas üsna selgeks ja ilm rahulikuks.

Hommikune tugev vihm soojal frondil.














Külm front läheneb






Kobrutav pilveserv

Rahesadu

Hetk tagasi lõi välku.

Äikesepilv lahkub

Septembri ilm ja tulevik

Septembri ilm on olnud nii muutlik kui ka stoiline.
Kuu algus oli suhtekliselt muutlik, olles alguses õige jahe (esimene öökülm oli juba ööl vastu 1. septembrit), kuid hiljem pakkus ilm suvist soojust, mille juurde käisid ka äikesed. Selle tõi lõunatsüklon, mis hääbus Eesti kohal. Eesti sattus ainult hetkeks 6.-7. septembril väga sooja õhumassi (Venemaa, Leedus, Lätis oli isegi kuni 30° sooja).
Seejärel sadas tsükloni hääbudes väga palju ning Põhja-Skandinaaviast saabus kõrgrõhkkond, mis pakkus ligi 2 nädalat küll kuiva, ent väga jahedat ja sombust/pilvist ilma. Lõpuks, pärast 20. septembrit inversioonikiht lagunes (inversioon tähendab temperatuuri kasvu kõrguse suurenedes; normaalsel juhul temp. langeb) ja päike hakkas paistma. Ilm läks hulga soojemaks - sooja oli peaaegu 20°, mis tähistas lühikest vananaistesuve. Jahtumise tõttu siiski temperatuur langes päev-päevalt veidi .
Lõpuks, 26.-27. septembril murdsid tsüklonid Sksandinaaviasse ja ilm muutus - näiteks Tartus sadas 28. septembri hommikupoolikul isegi tugevat vihma (Tallinnas oli samal ajal täispäike). Lühikeseks ajaks läheb ilm selgeks, kuid tulemas on uusi tsükloneid ja madalrõhulohke, nii et ilm on sügisele omaselt väga kiirete muutustega. Suuremat sadu ja tsüklonit on oodata oktoobri alguseks. Aeg-ajalt on näha ennustustes, et oktoobris võib lörtsi ja lund tulla. Pigem siiski jätkub vähemalt oktoobri lõpuni üsna soe ja niiske ilm. Võimalik, et midagi muutub kuu aja pärast ja alles siis võib esimest lund või lörtsi tulla.

esmaspäev, 22. september 2008

pühapäev, 21. september 2008

Meteoroloogiamatk

Täiendatud 25. septembril
Meteoroloogiamatk toimub 24.-26. oktoobril. Seal võivad kõik osaleda, st see on avatud üritus. Põhiprogramm on kahepäevane (reedel ja laupäeval e 24. ja 25. okt). Arvatavasti alustame Nõo kandist ja liinibussiga lähme, sest nii on odavam (bussi üürimine on liiga kallis). Kel kiire või pole tahtmist jätkata, võib õhtul muidugi ära minna.
Juhtmõtted, mida seal teeme: 1. päev - kohalejõudmine ja tutvumine, Tõravere külastus, matk lähipiirkonnas, pilvede tutvustus I, õhtul infrapunatermomeetriga mõõtmised (näiteks saame mõõta pilvede alumise pinna temperatuuri), kui ilm lubab, siis väikese teleskoobiga tähistaeva tutvustus (õhtul või öösel);
2. päev - matk jätkub, looduse tutvustus, niiskusemõõtmised metsas ja avamaastikul, katsed tuulelohega (?), fenoloogia või baromeetrilise astme määramine(?), pilvede tutvustus II, kohaliku matkaraja külastus (ilmselt laudtee soos) ja seente tutvustus, tagasiside (võib ka eelmisel päeval olla).
Sulud näitavad, et üks tegevustest toimub. Matk on plaanitud nii, et programm ei oleks väsitav ega liiga tihe.
Vastavad seadmed (infrapunatermomeeter jmt) saan GLOBE´st ja arvatavasti
astronoomiaühingust Ridamus teleskoobi.
Üritust toetab Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering, kes on nõus meid matkal toiduga ja taldrikute jmt varustama, samuti ehk ka telkidega* märkus: faktiviga - Ring ei saa telke laenata, kuna Ringil kui organisatsioonil pole telke. Osavõtjad võtavad need ise kaasa. Külm ilm pole ka probleem, sest alati on võimalik võtta 2 õhukest magamiskotti ja need üksteise sisse panna, kui korralikku paksu magamiskotti pole), kui on lisa vaja (enamik saavad ise kaasa võtta), sest ööbimine on telkidega. Loomulikult arvestame ka ilmaga – kui on väga külm, siis peame püüdma leida võimaluse ööbimiseks ka mõnes campis või mujal siseruumes, kui ei taha telgis magada. Sel juhul on vaja ilmselt lisakulutustega arvestada. Hetkel ei ole veel täpselt selline võimalus teada, nii et infot tuleb oktoobri alguseks.
Matkaliste arv pole täpselt teada, kuid huvilisi on. Tallinnas olles tutvustasin üritust ka mõnede koolide õpetajatele, kes samuti olid asjast huvitatud (ja õpilased nende kaudu). Plaanis on teha üritusest õppefilm Eesti koolidele, kuid sellest samuti täpsemalt oktoobri alguses.
Matk algab 24. oktoobri pärastlõunast. Kes tulevad laupäeval, siis oleme arvestanud, et tulek võtab aega ja enne kl 12 põhiüritusi ei toimu, seega saavad nn hilinejadki võimaluse. Hilinejatele veel, et tuleb teada anda, et tullakse – teame arvestada ja neile siis vastu tulla. Info kohalejõudmise kohta tuleb samuti oktoobri alguses.
Kui inimesi tuleb palju, siis toimub gruppideks jagamine (10-15 inimest grupis). Tõraveres oleme arvestanud vähemalt 2-3 tunniga. Tõravere külastust juhib klimatoloog Ain Kallis (hetkel on aeg talle sobiv). Plaanis on veel lõkkeõhtud.
Lisan veel, et kui see matk õnnestub, siis kas kevadel või suvel on plaan teha bussimatk "Eesti kliimarekordid", mis tähendab nende kohtade külastust, kus neid on mõõdetud + ärajäänud matkaüritused ja võibolla veel midagi.
Nädala jooksul pannakse info ka Tartu Ülikooli listidesse üles ja infopäev toimub 2. oktoobril ilmselt kl 18 koos vastava esitlusega.
Sama info:

Tulemas: septembri ilma iseloomustus, GLOBE´i konverents ja mõtteid geograafiast.

teisipäev, 16. september 2008

Ilm septembris

Hetkel valitseb Skandinaavia ja samuti Eesti kohal võimas kõrgrõhkkond, kuid ilm on kõigele vaatamata kõle ja pilvine. Põhjuseks on inversioon - maapinna lähedal on külm õhumass, kuid ülemistesse õhukihtidesse on voolanud tundvalt soojem õhk ja temperatuur kõrguse kasvuga tõuseb. Sügisel, aga ka talvel juhtub seda sageli.
Arvatavasti õhk aja jooksul (nädala lõpus) veidi maheneb, kuid pilvine või paremal juhul segimistega ilm jätkub. Kuu lõpus võb toimuda pööre ja temperatuur langeb. Suuri sadusid pole oodata, pigem on just ideaalne matkailm. Järgmisel nädalal on lootust selgemaks ilmaks.
Tuul püsib nõrk, vahetevahel võib isegi olla tuulevaikust ja tuul on idast või kirdest, nädalõpus enam kagust (see mahendab), kuid hiljem jälle rohkem põhjast. Lõpuks tuul pöördub ja hakkab ilmselt lõunast või edelast puhuma. Soiis on jälle veiudivihma ja ehk ka soojema ilma lootust.

laupäev, 13. september 2008

Äike

Leidsin kokkuvõtte, mis on väga hea.
Ameerika teadlaste uurimuse kohaselt konsentreeritakse äikese energias vähem, kui kolmandikule Maa pinnast - 10% välkudest tabab maismaad ja teist niisama palju vett ehk igast kümnest välgust üks tabab maismaad, teine aga vett (vee kohal on äikesed vähem intensiivsemad).
Maapinna kohal on vertikaalsed õhuvoolud tugevamad ja pilvedes tekib enam jääd, mis omakorda soodustab äikese teket. Osakeste põrkumine pilvedes laeb neid ning gravitatsiooni ja õhuvoolude toimel vajuvad negatiivsed ioonid (laetud osakesed) pilve põhja, positiivsed tõusevad aga pilve ülaossa. Selle tulemusel tekib pilvedes hiiglasuur elektriväli (täpsemalt ruumlaengud + nende paiknemine), mis äkitselt elektrilahendusena end maha laeb.

Kirjutatud ajakirja "Loodus" juuli/1998 põhjal

kolmapäev, 10. september 2008

Tartu Ülikoolist ja inimestest

Ligi 2 nädalat tihedat olemist Tart Ülikoolis lubab teha juba mõningaid järeldusi inimeste ja olustiku kohta. Nagu ikka, jagunevad inimesed gruppidesse selle järgi, miks nad üldse ülikooli astusid. Suurem osa inimesi on seetõttu edasi tulnud õppima, et saada vastavat kvalifikatsiooni mingis elukutses töötamiseks, mis on iseenesest täiesti mõistlik mõte. Vähem on neid inimesi, kes tulid ideoloogilistel põhjustel. Neid näeb eelkõige mitmesugustel üritustel ja juturingides.
Ka õppejõud on senini silma paistnud heaga, loengud on edasi antud suhteliselt selgelt, kuid mitte alati süstematiseeritlt, näiteks füüsika (mingil viisil näitab selline materjalikäsitlus õppejõu head valdamist antud aines. Üldiselt ollakse vasatstikku abivalmid ja sõbralikud, luues üsna hea töökeskkonna.
Tartu Ülikooli suureks heaks on veel väga suur andmebaas, mida pole sugugi kõikidel ülikoolidel, ja tegemist on teadusülikooliga. Näiteks Tallinna Ülikool ei ole, aga TTÜ on teadusülikool. See tähendab, et suur panus on teadustegevusel ja pakutakse teaduspõhist haridust.
Kahjuks üldise hea mulje taustal leidub ka vastupidine näide (senini). 8.-10. septembril korraldati Vanemuise 46 majas seenenäitus, mis oli suhteliselt väikese ekspositsiooniga, ent lihtne ja arusaadav. 10. septembri õhtul korjas keegi naine näituse kokku, sest seened olid jõudnud juba laguneda hakata. Küsisin talt veidi infot seenenäituse kohta, ent üllatas tema üleolev suhtumine. Ka nimi õnnestus välja selgitada - Külli Kalamees.

esmaspäev, 8. september 2008

Väljavõtted Karl Linné eluloost

Karl Linné lõi teatavasti tänapäevase süstemaatika alused, tähtsaimaks saavutuseks on binaarne nomenklatuur. Tema kohta öeldi, et kui ta oli vaid mõni aasta vana, siis jättis ta nutmise kohe järele, kui talle anti mõni taim kätte. Lemmiktaimeks kujunes talle harakkuljus (Eestis teda pole just liiga palju, aga hajusalt siiski; tegemist on väga tagasihoidliku ja lihtsa taimega).
Ta tundis enda väljapaistmisest suuremat uhkust kui ükskõik kes teine. Näiteks oli tema tagasihoidlikuks viimaseks sooviks saada hauakirjaks "Botaanikavürst" (ta suutis anda nime 13 000 taime-ja loomaliigile). Ta arvas, et temast suuremat botaanikut ja zooloogi pole eales sündinud ja et tema liigitussüsteem on suurim teadussaavutus.
Tema teiseks peatunnuseks oli palavikuline kiindumus seksi. Teda rabas kõige muu hulgas merekarpide sarnasus naise häbemega. Ühe karbilise kehaosad said nimeks vulva, labia, pubes, anus ja hymen.
Peale selle, et ta liigitas taimi nende sigimisorganite järgi (mis on tegelikult ka õige), omistas ta neile inimliku erootilisuse. Taimede õite ja viljastumise toimumise kohta kasutas ta ohtralt väkljendeid: "valimatus sugulises läbikäimises", "viljatud liignaised" (mõeldud on seda, et mõnede taimede õies on emakad, mis pole viljastumisvõimelised) ja "pulmavoodi".
Aastaaegade ja üldse taimede elu kohta võib tema töödes leida veelgi rabavamaid näiteid, olgu esitatud neist üks. "Armastus ei jäta taimigi puutumata. Sugupooled peavad pulmi..., näidates oma suguelundite abil, kes on isane, kes emane. Õite kroonlehed on otsekui pulmavoodi, mille Looja on kaunisti üles teinud, kaunistanud uhkete eesriietega, lõhnastanud magusasti, et pruut ja peigmees saaksid seal veeta kirgliku pulmaöö. Kui voodi nõnda valmis, on peigmehel aeg emmata armastatud mõrsjat ja temale anduda."
Üks taimeliik sai nimeks Clitoria, mistõttu pole imestada, et teda peeti veidrikuks. Ikkagi, tema liigitussüsteem osutus parimaks. Ta asendas pikad lohisevad nimed tabavate ja lühikestega. Enne ted ei võinud botaanik kunagi kindel olla, kas Rosa sylvestris alba cum rubore, folio glabro on sama taim, mis Rosa sylvestris indura seu canina. Linné nimetas taime lihtsalt Rosa canina ja asi oligi lõpetatud. Tol ajal (ja praegugi) on üht ja sama liiki väga sageli mitmekordselt kirjeldatud ja talle mitu nime antud, mistõttu see külvab väga sageli segadust.
Muide, tol ajal kasutati väga sageli taimenimedena vulgaarsusi, näiteks märapeer, alasti naised avaperse jne. Viimaks arvati, et sellised asjad tuleks välja rookida, kuid Botaanikavürst külvas sääraseid nimesid juurde, näiteks on ühe molluski nimi tänapäevani Crepidula fornicata (hooraja). Paljud sarnased nimed siiski kadusid käibest.

"Kõiksuse lühiajalugu" põhjal

Tegelikult esitatakse ka tänapäeval sarnaseid teadustekste - arvatavasti seetõttu, et nii on inimestele arusaadavam. Lapates ajakirju ja muid raamatud, leidsin lõpuks ühe kirjelduse, mis sarnaneb õige palju Linné stiiliga, ainult et uues kuues. Toon selle siin ka ära.

"Perekond liudik on üks algelisemaid liudseente seas. Seene viljakeha on ühtaegu nii abieluvoodi kui ka häll. Ühes rakus kokku saanud isas-ja emastuuma kaitseks ehitataks ematuuma genoomis sisalduva info alusel liudseene viljakeha. Eoslava, kus eoskotid arenema hakkavad, on vooderdatud "ema" hüüfidega. Pildil (toodud on ühe teadmata liiki liudiku 2 tumedat viljakeha mõningase suurenduse all - autori märkus) on valmiv viljakeha: liuakujuline voodi/häll on küll valmis, aga tuumad seal sees pole veel liitunud. Veel pole eoskotte ega eoseid, mille järgi saaks määrata liudiku liiki."

Kullman, Bellis . Seksiv seen. EL, 11/2004

Äike 6. septembri öösel Tallinna ja 7. septembri õhtul Tartu lähedal

Parandus: äike oli septembris, mitte augustis. Õnneks juhtis tähelepanlik lugeja veale, palju tänu talle!
(videot ei lisanud, sest peale ei jäänud eriti midagi)
Seoses kuuma ja jaheda õhumassi vastasseisuga oli kahel päeval, tükkis ka kolmandatki, Eestis äikest. Esimene äike tekkis 6. septembri õhtul Lääne-Eestis ja liikus üle Kesk-Eesti ida-kirde suunas, kujundades justkui äikesevööndi üle Eesti.
6. septembri päev Tallinnas algas üsna selge ilm, kuid õige kiiresti tekkis kihtrünkpilvi ja ilmusid ülemise kihi pilved. Õhtupoole hakkas ka vihma sadama, pimeduse saabudes võis märgata Ac inhomogenuseid - ebaühtlased kõrgrünkpilved, mis liikusid omavahel nurga all. Samuti kasvas pilvede rünklikkus ja vihm oli hootine. Muuhulgas olid mõned vihmahood väga jämedapiisalised, mis näitasid, et atmosfääris toimusid aktiivsed elektrilised protsessid.
Umbes kl 22:30 oligi edelas esimest sähvatust näha. Aja jooksul oli sähvatusi enam, need liikusid kiiresti üle kagusse, kusjuures u kl 23 oli sähvatusi üsna palju, kuid müristamist polnud kuulda. Äike oli vähemalt 30 km kaugusel. Pilved liikusid väga ruttu ja äike taandus kiiresti itta.
Järgmine päev oli samuti vihmane, kuid tuulevaikne. Tartusse saabudes oli ilm aga täiesti selge ja soe (23°). Õhtu poole ilmus taevasse aga taas inhomogenused, mis moodustasid väga huvitavaid pilvevorme. See tähendas, et äike oli lähedal. Kl 19-ks oligi lõunataevas näha ülespoole pürgivaid pilverünki ja siis oli näha päikesevalguses punakaspruuni pilve. Kl 19:57 oli esimene sähvatus, kuid rohkem oli neid alates kl 20:30. Alguses tundus, et äike liigub lähemale, kuid üldiselt oli ta üsna statsionaarne ja umbes kl 22 liikus lõpuks kagusse. Sähvatusi ja välke oli palju, vahel ka müristas nõrgalt, ent vihma ei tulnud üldse.
Ka 8. septembril oli mõnes kohas hommikul äikest, kuid Tartus oli lihtsalt pilves, kuiv ja mahe ilm. Alles õhtul hakkas sadama.

6. septembri õhtupoolik.







Enne pimeduse saabumist - Ac inhomogenus.







7. septembri õhtupoolik Tartus







Ac inhomogenus







Pilveribad














Pilveribad Emajõe kohal







Eemal on näha äikesepilve.







Huvitavad pilvevormid taevas.


Äikesepilve serv







Äikesepilv

reede, 5. september 2008

Uued lootused koostööks

Ülikoolis on käidud üks nädal ja on tekkinud mingi ettekujutus sellest, mis toimub. Võimalused on märksa avaramad - palju uusi inimesi, võimsad andmebaasid ja mis põhiline - suurem osa õppejõude paistab tundvat oma eriala, mitte aga nagu enamik kooliõpetajaid.
Seoses sellega on muidugi võimalik arendada ka koostööd meteoroloogia alal. Olen juba kuskile Internetti infot riputanud, kuid ega küll küllale liiga tee. Tartu Ülikoolis tegutseb juba 51. aastat Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering, kes korraldab matku ja käike loodusesse ning teeb eelkõige looduskaitsealaseid uurimusi. Nad korraldasid 4. septembri õhtul koosoleku, kus nad tutvustasid lühidalt ennast ja oma tegevust. Seoses nendega tekkis mul mõte, et võiks teha meteoroloogilise matka. Miks selline üritus peaks toimuma ja milliseid eesmärke teenima?
Mõnedes eluvaldkondades on koostöö väga tihe, paljudes aga kahjuks mitte. Viimaste hulka kuulub ka meteoroloogia. Koostööd on vaja, kui tahetakse tulemusi ja edu. Keegi peab selle nimel vaeva nägema. Niipalju, kui olen kohtunud vastava ala inimestega ja nende tegevust mõnda aega jälginud, on enamik kapseldunud oma uurimisvaldkonda. Tundub isegi, et selline tendents jätkub, põhjuseks võib-olla mingid endisaegsed mentaliteediigandid, inimeste vähene huvi, tegevusvabaduse vähesus ja muidugi ka huviliste enda passiivsus või huvipuudus. Seega, on vaja kas mingit elujõulist ja aktiivset organisatsiooni (Jõgeva ilmahuvikeskus ei ole kindlasti seda) või siis foorumeid, ümarlaudu, matku jmt. Selle eesmärgi nimel ongi mõte korraldada meteoroloogiamatka. Ei ole veel looduskaitseringiga sellest rääkinud, ent plaan on seda teha, ehk juba täna.
Meteoroloogiamatka eesmärgiks oleks eelkõige muidugi huviliste kokkusaamine ja omavaheline tutvumine, edasi (matka käigus) looduse tutvustamine meteoroloogi pilgu läbi (pilved, ilmaended looduses, fenoloogia jmt), õhtul või puhkepausidel on juturingid koostöö arendamisest, ilmast, äikesest ja vastavatest uurimustest. Vestlusring avatakse äikeseküsitlusega ja siis võiks jutt minna üle vabaks temaatiliseks vestluseks.
Head mõtted tulevad inimestega suheldes ja ehk leidub, juhul kui matk ikka nüüd toimub, veel tugevaid ja aktiivseid huvilisi, kes ettevõtmist veaksid edasi.
Kuna mõte on algusjärgus, siis enne oktoobrit vaevalt et matk toimub. Arvatavasti toimub matk Tartumaa piires, kuid see võib ka mujal toimuda, oleneb, mida inimesed välja pakuvad. 4. septembri õhtul õnnestus paaris inimeses huvi tekitada, kes teevad ka lobitööd ja loodetavasti on esmaspäeval kuulda häid uudiseid.

esmaspäev, 1. september 2008

Läheb soojaks

Tartus oli hommik karge ja täiesti selge, hiljem tekkis rünkpilvi. Külm õhumass, mis andis öökülma, taandub ja Atlandilt tuleb sooja merelist õhku koos tsüklonitega järjest juurde ning nii võime isegi sattuda veel suvisesse soojusesse.
Ajapikku võib olukord kujuneda selliseks, et temperatuur tõuseb üle 20°. Kui ilm on vaiksem ja selgem, siis on selline olukord väga soodne udu tekkeks, sest teatavasti tähendab sügisene udu sooja. Kui kaua soe püsib, on raske öelda, kuid võib juhtuda, et isegi kuu lõpuni, kuid kõige tõenäolisemalt kuni 10 päeva, sest üks tsüklonite seeria ei kea tavaliselt üle 2 nädala (iseasi, kui ühele seeriale järgneb teine).
Olgu lisatud, et 1. september on peaaegu alati ilusa ilmaga. Ainult möödunud aastal küll sadas Tallinnas hoovihma, kuid see möödus peagi.