laupäev, 28. jaanuar 2012

Ebatäpsusi

Pidevalt toimub areng. Olgu siis teadmistest, oskustes või isiksuses (jätame looduse hetkel välja). Seetõttu vanu asju lugedes võib märgata nende kirjutiste puudusi.

Mingil hetkel tuleb näiteks siin tekstis üht-teist muuta, juba kasvõi seetõttu, et seal on räägitud mingitest kuupäevadest ja näidetest, kuid lugejal on seda kõike raske seostada. 20. aprilli 2009. a. kohta pole seal isegi fotot, mõned lingid ei tööta, illustratsioonid vajavad pikemat lahtiseletamist (kes ikka viitsib kogu aeg tekstis olevaid linke klõpsida läbi) jne. Ka pilvede nimetused ei ole lõpuni korrektsed (Cirrus vertebratus ei hõlma Noa laevadeks kutsutavaid kiudpilvi).

Samuti on vaja 2010. a. kokkuvõte üle vaadata ja mõningaid asju täpsustada. Lisaks puuduvad seal täielikult pildid kevadest. 2009. a. kokkuvõttes on rohkem pilte, sest 2010. a. oli rohkem silmapaistvaid hetki, millest pidi tingimata pildi lisama, kuid 2009. a. olid kõik huvitamad hetked üksteisega rohkem võrreldavad. Mainitud muudatusi ja 2011. a. kokkuvõtet veel niipea ei saa, sest kaitseringkonna arvutites pole vastavat tarkvara ja lisaks puuduvad pildid, mida vaja lisada.

pühapäev, 22. jaanuar 2012

2009. a. kokkuvõte

Lõpuks sai valmis 2009. a. ilmastiku kokkuvõte: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/2009.htm. Järgmisena on vaja teha 2011. a. ilmastiku kokkuvõte, mida saab heal juhul nädala pärast.

pühapäev, 15. jaanuar 2012

2009. a. kokkuvõte

2011. a. alguses kirjutasin 2010. a. kohta kokkuvõtte, kuna selle aasta ilmastik oli nii eriilmeline ja huvitav. Idee aasta kokkuvõtte kohta polnud originaalne, vaid saadud S.-E. Ennolt, kes on aastaid selliseid kokkuvõtteid kirjutanud oma kodulehel. Tema lähenemine on pigem teaduslik, sest ta teeb ka kokkuvõtteid äärmuste ja kokkuvõtete kohta, mis on esitatud tabelina. Minu lähenemine on muljete- ja kogemusepõhine, kusjuures oluline koht on fotodel.
Nüüd otsustasin teha aasta kokkuvõtete tegemise traditsiooniks. Esialgu tuleb kirjutada 2009. a. oma ja siis alles 2011. a. kokkuvõtte. Varasemate aastate kohta esialgu pole plaan teha, sest need on nii kauge minevik, et enamus asju on juba meelest läinud, kuigi fotode poolest saaks ka 2007. ja 2008. a. kohta teha. Teine võimalus oleks nende aastate kohta tuua välja värvikamad hetked.

laupäev, 14. jaanuar 2012

Lumest

12. jaanuaril jõudis Eestit mõjutama kiiresti süvenev tsüklon, mille keskmes langes õhurõhk alla 970 hPa. Eestis oli õhurõhulangus kuni 9 hPa 3 tunni kohta. Seejärel tsükloni itta liikumine peatus ja 13.1. hakkas see täitudes ja aeglaselt liikuma lõuna poole. Ilm külmenes ja tasapisi hakkas tuiskama ning lumesadu tihenes.

14.1. liitus ka järveefekt ning tuisk jätkus. Pärastlõunal, kui sadu hõrenes, siis jäi lumekristalle uurides silma see, et üle 90 % langevatest lumekristallidest moodustasid kaetud sambad (capped column). Aastate jooksul ei olnud kordagi näinud, et nii suur hulk lund moodustavatest kristallidest oleksid sellised. Tavaliselt on neid vähe. Sellised kaetud sambad tekivad siis, kui alguses soosivad pilvedes olevad keskkonnatingimused sammaste teket, kuid seejärel liiguvad kasvavad sambad pilveosasse, kus on soodustatud plaatjate kristallide teke. Seetõttu hakkavadki sammaste otsad kasvama plaatjateks. Mõne minuti pärast olukord muutus järsult, sest äkitselt hakkas pilvedest langema massiliselt lumehelbeid - hõre sadu muutus intensiivseks ja koheselt muutus ka lumekristallide koosseis: enam polnud ühtki kaetud sammast, vaid ainult kas ebakorrapärased kristallide tombud või sellised kogumikud, nagu oleksid "tüüpilised" kuuetipulised kristallid pooleks lõigatud ja siis lõikekohalt omavahel ühendatud.
11. jaanuaril oli vähemalt Tapal tugev lumesadu. Siis õnnestus üsna palju näha jää kaksistumise tulemusena tekkinud 12-harulisi kristalle.

reede, 13. jaanuar 2012

Jaanuar keskmine

Jaanuari keskmine temperatuur tuleb normilähedane, sest kuu kogu teine pool on külmaperioodi päralt - temperatuur vastab siis klimaatilisele keskmisele või on sellest madalam, tasakaalustades kuu esimese poole soojemat ilma. Ka NOAA prognoos, mida uendatakse iga päev, on kahe nädalaga kardinaalselt muutunud. Talve alguseks loeme sel korral 31. detsembrit - ehkki talv tuli hilja, järgnedes erakordselt soojale sügisele, ei ole siiski tegu sooja, vaid tavalise talvega, sest on piisavalt ka klassikalisi talveilmu. Kevadet prognoositakse siiski soojaks.

Sellise olukorra otseseid põhjuseid tuleb otsida ilmaselt ookeanilt või Ameerika poolelt. Kui senini oli aktiivse tsüklonaalsuse põhjuseks väga soe vesi Ameerika mandri lähedal, vt http://www.osdpd.noaa.gov/data/sst/anomaly/2012/anomw.1.2.2012.gif, siis ikkagi, kuna tegu on suhtelise väärtusega (võrreldes keskmisega) ehk vesi jahtub, siis nõrgeneb ka läänevool viimaks ja on rohkem antitsüklonaalset ilmastikku või põhja ja idavoolu. Kevade poole on oodata ookeani pinnatemperatuuri alanemist normist madalamale, http://www.osdpd.noaa.gov/data/sst/anomaly/2011/anomw.1.3.2011.gif sellega võiks seostada siis sooja kevadet. Veel võib põhjusi otsida päikese aktiivsusest, kuid selle mehhanism tsirkulatsioonile pole teada.

pühapäev, 8. jaanuar 2012

Talvest

Jaanuari Horisondis on artikkel lumest. Sissejuhatuses on mainitud, et lund pole olnudki ja lähiaeg seda ei pruugi tõotada. Tegelikult sai talv siiski juba alguse ja lähiajal on lund tulemas ning kaugem tulevik tõotab talvist ilma. Mõned sulapäevad üldpilti ei muuda. Arvestama peab seda, et artikkel kirjutati novembris ning sissejuhatuses öeldu kehtis üllatavalt kaua aega.

8. jaanuari hommikul mõõdeti Väike-Maarjas selle talve kõige madalam temperatuur, milleks on -15,8°C. Temperatuuri vahe oli kl 8 ligi 18 kraadi (Liivi lahe saartel üle +2°C ja Pandiverel kuni -16°C).

laupäev, 7. jaanuar 2012

Sissekannete tegemine opiiratud

NB! Kuna võimalused uute sissekannete tegemiseks on väga piiratud, siis lähiajal ei pruugi siia midagi uut lisanduda. Kommentaaridele vastamiseks siiski aega leiab. Senikaua uurige juba olemasolevaid postitusi või seda: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/