esmaspäev, 31. juuli 2017

31. nädala ilm (–1.–6.08.2017)

Kommentaariumi link
Blogi sai 10-aastaseks. Palju õnne huvilistele ja blogisse panustajatele! Keda huvitab, siis sünnipäevalaud on kaetud ... Esimene postitus http://ilmjainimesed.blogspot.com.ee/2007/08/eesti-suvi.html.

Ilmateenistuse sünoptik Merike Merilain
Vaid nädalake suve ja juba sügisemärgid? Pole enne juhtunud nägema, et pärnad ja kanarbik ühel ajal õitseb, aga nii see praegu Nõmme kandis on. Samal ajal on mõni pärnapuu kuldkollane ja pärast tugevaid vihmavalinguid tükk maad hõredama lehestikuga. Niisugust suvist kuiva lehevaipa olen vaid kord näinud Lääne-Euroopas, aga siis oli ka tõsine põhjus, sattusin sinna vahetult pärast 2003.a. tapvat kuumalainet. Meil siin pole ei kuuma ega ka pikka kuiva olnud, võta siis kinni, kus viga. Loe edasi: https://ilm.ee/?516405.

6. augustil liikus madalrõhkkond Soome kohalt kirdesse. See hoidis ilma muutliku pilvisusega ja hoovihmadega, kohati, peamiselt põhja pool, oli äikest. Edelatuul oli mõõdukas või tugev (puhangud ulatusid mitmel pool üle 15 m/s), sooja oli valdavalt alla 20 kraadi, pikema päikesepaistega tõusis 22 kraadini.

Kairo Kiitsak. Lääne-Virumaa, Karivärava 6.08.2017 

5. augustil oli Ahvenamaast põhja pool väheliikuv osatsüklon, mis liikus aeglaselt Soome lõunaossa. Nii oli ilm hoovihmade ja kohatise äikesega, paiguti sadas ka rahet. Edelatuul oli mõõdukas, puhanguti vali. Sooja oli päikese toel 20 kraadi, muul juhul vähem.

Hoovihmad ja rünksajukad 5. augustil Kesk-Eestis. Jaanus Leuska foto

4. augustil liikus madalrõhulohk Läänemere põhjaosast kirdesse. Öösel madalrõhkkonna lõunaserv. Seetõttu oli hommikul sajune ilm, kuid laussadu eemaldus kiiresti kirdesse. Äikest oli Liivi lahel.
Päev oli pilves selgimistega ja muutliku pilvisusega, hiljem kohati ka vahelduva pilvisusega. Mitmel pool sadas hoovihma, üksikutes kohtades oli äikest. Edelatuul oli nõrk või mõõdukas, kuid tugevamaid puhanguid oli sajuhoo ajal. Sooja oli päikese toel üle 20 kraadi, pilvede ja saju all vähem.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Ahvenamaast põhja pool on väheliikuv osatsüklon. See toob hoovihmadega ja suhteliselt tuulise ilma, üksikutes kohtades on äikest. Sooja on hommikuks üle 10 kraadi, päikesepaiste toel tõuseb päeval paiguti üle 20 kraadi.
Ilm järgmistel päevadel.  Pühapäeval (6.08.) püsib madalrõhkkond väheliikuvana Põhjalahe ääres ja selle lõunaserv ulatub Soome lahe ümbrusse. Seetõttu ilm oluliselt ei muutu: on hoovihmade ja üksikute äikestega, edelatuul püsib tuntav.
8. augusti paiku on oodata Venemaa lääneserva antitsüklonit. Muutunud sünoptilise olukorra tõttu on oodata soojemat ilma, võimalik, et suve kõige palavamat. Kuid seda veel täpsustame!


Kairo Kiitsak. Ilmaolud Kariväraval 4.08.2017 

3. augustil liikus kõrgrõhuhari päeval Läänemere kohalt itta. Selle mõjul oli ilm enamasti vähese ja vahelduva, kohati muutliku pilvisusega, kuid olulise sajuta (üksikud paigus siiski sadas hoovihma). Õhtuks pilvisust alatest saartest tihenes ja läks sajule.
Edelatuul oli nõrk või mõõdukas, Soome lahe ääres puhanguti ka tugev (iiliti 15 m/s), õhtul nõrgenes ja asendus valdavalt kagutuulega. Sooja oli päikese toel üle 20 kraadi.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Madalrõhulohk levib Läänemerele. See toob sajuse ilma, hommikul on alates saartest tõenäoline äike (jooksvalt jälgi https://www.puuppa.org/~pnuu/salama/). Sooja on üle 10 kraadi. Päeva jooksul liiguvad hoovihmad ja ilmselt ka äike üle Eesti, kuid suurem on saju ja pikse võimalus keskpäevani, seejärel väheneb.
Ilm järgmistel päevadel. Laupäeval (5.08.) kulgeb mitmeosaline madalrõhuvöönd Skandinaaviast üle Soome Karjalasse ja selle lõunaservas on meie ilm vihmahoogudega, on võimalik äike. Näib, et piksevõimalus on suurem hommikul keskpäevani, eriti mere kohal ja rannikualadel, päeva teises pooles ka sisemaal. Selline ilmarütm võib jääda mitmeks päevaks püsima.



3. augusti rünkpilved Laagris ja Jõgeva lähedal.

2. augustil liikus süvenev osatsüklon üle Läänemere kirde suunas. Selle sooja sektorit täitis troopiline õhumass, tagalasse aga voolas Põhjamerelt (ja Atlandi ookeanilt) palju jahedam polaarne õhumass. Niisiis eeldused tugevaks ja ohtlikuks äikeseks olid täidetud ja selle eest hoiatas õigustatult ka Ilmateenistus: 2.08. hommikul jõuab tugevate vihmasadude vöönd Liivi lahe ümbrusse ja laieneb kiiresti üle Eesti, on äikest. Ennelõunal on tugeva saju tõenäosus suurem Eesti lääne- ja loodeosas, pärastlõunal on äikese ja tugevate tuulepuhangute oht Pärnu-Narva joonest ida pool. Pärastlõunal on oodata ka edela- ja läänetuule tugevnemist puhanguti 16 m/s.
Nii juhtuski, et öösel tekkis Läänemerel ja Leedu rannikul soojal frondil äike, mis liikus kirdesse. Soe front oli seotud madalrõhulohuga, milles moodustus osatsüklon. Kuigi merel olev äikesekolle kadus öö jooksul (sellest andis sisuliselt tunnistust hommikuks Eestisse jõudnud vihma, mis loodetavasti põuda leevendas), siis Leedus ja Lätis muutus äike öö jooksul võimsamaks. Tekkinud tohutu äikesetorm tõi kaasa ka hiidrahet, vt https://www.facebook.com/OIEESTIS/posts/1377770975611092, rääkimata metsikust taevasest tulemöllust. Äikese liikumistee on alloleval kaardil kenasti näha:

Üle Baltimaade kirdesse Venemaale liikus mitu tugevat äikest, üsna laia vööndina on näha ühtlaselt must ala – välkude hulk oli nii suur, et neid ei ole võimalik eraldiseisvate punktidena kujutada (NORDLIS välgudetektorivõrgu kaart, https://www.puuppa.org/~pnuu/salama/arkisto.php?pvm=20170802). 

Ilmakaardilt (vt allpool) on näha, et öösel liikus üle Baltimaade soe front. Kuna pealetungiv soe õhumass oli väga niiske ja seetõttu ka labiilne, arenes soojal frondil konvektsioon ja tekkis äike. Milvi Jürissaar kirjutab Eesti Loodus august / september 1997 numbris: /---/ „Suvel võivad rünksajupilved areneda ka I liiki külmal frondil ja sooja tüüpi oklusioonifrondil. Haruldasemad on rünksajupilved soojal frondil. Sel juhul on nad väga võimsad, nendega kaasneb intensiivne äike ja tugev vihm. Tavaliselt arenevad need pilved soojal frondil siis, kui tekib suur temperatuuri erinevus pilvede alumisel ja ülemisel piiril. Nii suureneb vertikaalne temperatuuri gradient, see omakorda põhjustab vertikaalvoolude tekke. Atmosfäärifrontidel võivad rünksajupilved esineda igal kella- ja aastaajal, siiski on neid rohkem soojal poolaastal.“
Lisaks sellele kirjutab Milvi Jürissaar oma õpikus (1998. Meteoroloogia. Tartu Lennukolledž) järgmist: „Äike esineb soojal frondil suhteliselt harva, kuid võib olla väga intensiivne. Eriti tugevad on sooja frondi äikesed siis, kui tsükloni sooja sektorit täidab mereline troopiline õhumass. Viimane on soe ja niiske ning selles arenevad võimsad tõusvad õhuvoolud. Äikestega kaasnevad tugevad hoogsajud ja suur sademete hulk. Sooja frondiga seotud äikesed esinevad peamiselt öösel, merede ja ookeanide kohal ka päeval. /---/ Võrdlemisi harva, ent see-eest väga tugev ja ohtlik on äike soojal frondil. Tavaliselt tuleb sooja frondi äike öösel: siis jahtub pilvede ülemine pind, kasvab temperatuuri vertikaalne gradient, kujunevad vertikaalvoolud ja äike.“
Osundan Jürissaart, sest nendes lõikudes on väga täpne kirjeldus 2. augusti öösel toimunu kohta. 

2. augusti hommikune ilmakaart, kus on näha arenevat osatsüklonit ja sooja fronti Baltikumi kohal (DWD).

Niisiis sai 2. augustil Eestile osaks vihmane hommik (natuke äikest oli lõunapiiril ja päeval Tartus), hiljem päikeseline päev. Sooja oli enamasti üle 20 kraadi ja tuul puhus hommikul kagust, hiljem läänekaartest, tugevnes puhanguti kuni 15 m/s (Soome lahel).
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval.  Kõrgrõhuhari liigub üle Läänemere itta. See toob selgema ja sajuta ilma. Öösel püsib õhutemperatuur üle 10 kraadi, aga päeval päikese toel tuleb sooja üle 20 kraadi. Õhtuks võib kohati vihm kohale jõuda. Edelatuul on mõõdukas, puhanguti tugev, seejärel nõrgeneb.

Martin Kivi. Ööd on juba tunni võrra kummastki otsast pikemad. 02.08.2017 04:35 Tammemäe järve ääres.

Martin Kivi. Kiili lähedal Saustist.

1. augustil taandus kõrgrõhuhari Läänemerelt itta, öösel läheneb uus madalrõhkkond. See tõi rahuliku ja peamiselt sajuta ilma, kuid saartest pilvisus tihenes ja läks sajule (sajuhulk polnud siiski suur).
Edelatuul oli nõrk või mõõdukas, asendudes õhtuks lõunakaartetuulega. Sooja oli päikese toel üle 20 kraadi, kuid ka tihedate pilvede ja saju all jäi 18...20 kraadi piiresse.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Süvenev osatsüklon liigub kiiresti Kesk Euroopast üle Läänemere kirde suunas. See toob sajuse ja pikselise ilma, kuid sadude-äikese osas on ebaselget – seetõttu soovitame jälgida jooksvat ilmainfot: http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/radaripildid/komposiitpilt/, https://www.puuppa.org/~pnuu/salama/ ja http://en.sat24.com/en/bc/visual.
Meedias paanikat külvanud algne uudis http://www.is.fi/kotimaa/art-2000005309425.html hoiatab / ähvardab: "The Finnish Meteorological Institute warns of heavy thunderstorms - the Baltic Sea is becoming even dangerous". Kuigi ESTOFEX andis juba 1. augustiks tõsise väljavaate, osutus päev siiski rahulikuks, v.a Alpide läheduses. Samas on troopiline õhumass väga labiilne ja ohtliku ilma võimalus püsib ikkagi õhus.
Ilm järgmistel päevadel. Neljapäeva (3.08.) öösel madalrõhkkond ühes vihmapilvedega eemaldub ja selle järel muutub taevas selgemaks. Nii muutub ilm rahulikumaks ja kuivemaks. Sooja on päikese toel ikka üle 20 ja öösiti ei lange alla 10 kraadi.

Kairo Kiitsak. Konvektiivne pilvestik Kariväraval 31.07.2017

31. juulil liikus madalrõhulohk Läänemerelt kirdesse. Öösel tugevnes kõrgrõhuhari. Nii läks hommikuks ilm sajule, aga selgines seejärel mitmel pool uuesti.
Päev tuli muutliku pilvisusega, üksikutes kohtades sadas hoovihma (lõunapiiril ajuti ka nõrka lausvihma), põhjarannikul oli äikest*, Kundas aga sadas tunniga 21,9 mm vihma (kell 19–20). Sooja oli 20...27 kraadi. Hommikune lõunakaartetuul asendus õhtuks kõikjal edelatuulega, tugevnedes veidi (üksikud puhangud põhjarannikul üle 10 m/s.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Läänemere kohal tugevneb kõrgrõhuhari. See toob rahulikuma ja sajuta ilma. Läänekaarte tuul on mõõdukas, puhanguti tugev. Võimalik on hoovihm ja päikese toel on sooja üle 20 kraadi.
Ilm järgmistel päevadel. Kolmapäeva (2.08.) hommikuks jõuab madalrõhkkond Gotlandi lähistele ja päeval liigub üle Eesti ja toob rohket vihma, on äikest, praegune ennustus: http://www.vader-alarm.se/en/weather/weather-for-professionals/clouds-precipitation-film/sweden.html, lisaks on oodata kõrgemates kihtides tugevat tuult. Kuid need asjaolud vajavad kindlasti veel täpsustamist.
* – hoiatati suure äikeseohu eest paljudes maakondades, sest õhus oli elektrit, kuid ainult põhjarannik sai mitu korralikku äikesehoogu, ilmselt koos rahega. Mitmed inimesed olid vihased, pettunud või üllatunud, kuidas sai nii minna – prognoos osutus ju valeks! Ilmselt on sellega nii ja naa, sest potentsiaal suurteks pikseteks oli ju olemas, niisiis jääb küsimuseks, miks see potentsiaal ei osutunud tegelikkuseks (või ainult väikesel alal põhjarannikul).
Ilmselt oli tegu sooja frondi mõjuga (sooja õhu advektsioon ja sellega seotud inversioon), hiljem inversiooni nõrgenedes pilvisuse tihenemine ja päris õhtul juba päikese loojumine. Põhjarannikul jõudis päike pärast inversiooni nõrgenemist ilmselt piisavalt kiiresti välja tulla, lisaks näis, et oluline mõju oli briisifrondil, mis võis nõrgendada inversiooni ja anda tõuke pilvede arenguks (lokaalne konvergentsivöönd), vastavatest tõukemehhanismidest on juttu http://www.theweatherprediction.com/habyhints2/535/, briisifront oleks sealt Low Level Convergence.

Kairo Kiitsak. Rünksajupilv ühes äikesega Karivärava lähistel 31.07.2017

***

Tuleb muutliku ja heitliku ilmaga nädal, ent on südasuviselt soe. 

31. juulil jõuab Läänemerele madalrõhulohk, mis liigub päeval üle Baltimaade ida poole. See toob ööseks saartele sajuhooge, kuid äikest pole. Päeval on äikeseoht, samas päikese toel võib sooja olla kuni 25 kraadi.
Edaspidine ilm allub tsüklonite ja nende lohkude meelevallale: seepärast on päev-päevalt ilm heitlik, kuid püsib südasuviselt soe. Sajuvõimalus on enamikel päevadel ~50%, mõnel päeval koguni 90%, ja on äikeseoht, ent see vajab jooksvalt täpsustamist.
Kui päike paistab, on sooja ikka üle 20 kraadi, ja öösel ei lange õhutemperatuur 10 kraadist madalamale.

Einar Laretei. Peipsi taguse äikese pildid.

pühapäev, 23. juuli 2017

30. nädala ilm (24.–30.07.2017)

Kommentaariumi link
Kummaline mõelda, et juba aprillis oli selge, et suvi tuleb äikesevaene ja puhkajatele ebasoodne: http://ilmjainimesed.blogspot.com/2017/04/mustiline-seos-aprilli-aikeselisuse-ja.html.
GFSi kohta on huvilised välja töötanud järgmise kontseptsiooni: GFS on tabloid, mis annab üksnes kuulujutte labiilsuse kohta.
NB! Vihmauputus oli Tallinnas 28.–29.07.2004, seega täna suure saju alguse aastapäev (kirjaviis muutmata, st minevikuvormi panemata):

Ilmateenistuse arhiiv

30. juulil liikus väike kõrgrõhuhari üle Läänemere itta, sellele järgnes öösel madalrõhulohk. Seetõttu alates saartest pilvisus tihenes ja kohati sadas ajuti nõrka vihma. Tuul oli valdavalt edelast ja nõrk või mõõdukas. Sooja oli päikesepaiste toel üle 20 kraadi, kuid pilvede ja sajuhoogude all vähem.
Lõunatsüklonite ohtlikkusest: kaugemal piiri taga tuli eile äikestega vihma 4 tunni jooksul 113 mm. Novgorodi piirkonnas sadas kõige enam. Kommentaarides on öeldud, et paljud inimesed pole oma elu jooksul sellist paduvihma Suur Novgorodi piirkonnas näinud. Keldrid olevat vett täis, palju maju on elektrita jne (Euroopa Ohtlike Ilmanähtuste Andmebaas, https://www.eswd.eu/).

Bogdan Parubok. Enam-vähem pilt tuli, telefoniga kah veel, sai rattaga kahe põllu vahelt sõidetud, korralik maastik ses suhtes ja avastasin ühe mooni nisu põllu ääres, ainult ühe. sellise põllu vahelt sai mindud: üks oli nisu põld ja teine ei teagi mis taim oli.

29. juulil liikus väike kõrgrõhuhari Läänemere lõunaosast itta. Nii oli ilm rahulik (hommikul oli kohati udune), nõrk tuul puhul lõunakaartest. 
Aktiivse lõunatsükloni mõjul alates lõunapiirist pilvisus tihenes ja kaguservast hakkas nõrka lausvihma sadama, kuid sajuhulk jäi väga väikeseks (ja mõnel pool, kus radar näitas sademeid, jäi ilm tegelikult kuivaks, nt Alaltskivil). "Kõrge sadu" levis põhja poole, jäädes idaserva, kuid taandus juba õhtuks idapiiri taha. Saartel püsis kogu päeva päikeseline (peaaegu pilvitu) ilm, tasapisi nihkus see selge ala ida poole, samas tekkis rünkpilvi, lääneranniku lähedal sadas ajuti sajuküpseks saanud konvektsioonipilvedest ka nõrka hoovihma.
Sooja oli valdavalt üle 20 kraadi, tihedate pilvede ja nõrga saju all (peamiselt kaguservas) jäi madalamaks.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Öösel tugevneb kõrgrõhuhari, päeval liigub läänest itta nõrk madalrõhulohk. Nii on ilm rahulik ja sajuta, kohati udune, päeval enamasti päikeseline, kuigi hoovihmu ei saa välistada, ja sooja enamasti üle 20 kraadi. 
Ilm järgmistel päevadel. Eesti kohale jõuab troopilise õhumassi serv, mistõttu päikeselise ilmaga võib sooja tulla üle 25 kraadi, aga on ka äikeseoht. See vajab siiski täpsustamist.

29. juulil määrab Ida-Euroopas ilma aktiivne lõunatsüklon (DWD).

Einar Laretei. Alatskivi taevas

28. juulil liikus väike madalrõhkkond aeglaselt üle Läänemere põhja poole. Nii selgines ilm hommikuks (sooja oli päikesetõusu ajaks 15...18 kraadi, üksnes kaguservas oli selge taeva all külmem) ja õhutemperatuur tõusis päikese toel keskpäevaks 25 kraadini. 
Alates saartest pilvisus tihenes ja hakkas uduvihma sadama, tugevam oli sadu üksnes saartel, hiljem oli üksikuid hoovihmu ka mujal, peamiselt idaservas, kuid seal püsis valdavalt siiski päikeseline. Õhtuks hõrenes pilvisus ka lääne pool ja sajud lakkasid.
Idapiiri taga vallandus ebapüsivusjoonel joonpagi, mis tõi kohati äikeseraju ja rahet, teine tugevate äikeste vöönd arenes Edela-Soomes, liikudes mööda läänerannikut tasapisi põhja suunas.
Lõunakaartetuul tugevnes puhanguti kuni 15 m/s, alates saartest asendus edelatuulega, mille tugevus ulatus iiliti kuni 21 m/s, kuid õhtu jooksul tasapisi nõrgenes. Sooja oli idaservas veel õhtuni kuni 25 kraadi, pilvede ja saju all langes alla 20 kraadi, kuid õhtul päikese väljatulemisel tõusis taas pisut üle 20 kraadi.
NB! Aasta soojim ilm: Kundas mõõdeti täna sooja +27,6 kraadi, mis ületab 19. mai soojuse mõne kümnendikkraadiga, ja võrdluseks: sama palav oli 24. aprillil 2000, kui Kundas mõõdeti "kõigi aegade" aprillikuu kuumarekord. Einar: Täna Alatskivil tõeliselt suvine päev ,sooja oli 25,8 kraadi Eelmine selle aasta soojarekord pärines 19. maist ,kui oli sooja 25,6 kraadi. Tänane maksimum oli kella 14 paiku ,pärast on temperatuur tasapisi langenud. Praegu kell 17.18 on sooja 22,6. 
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Väike madalrõhkkond liigub Põhjalahelt põhja poole ja Peipsi tagant liigub teine keeris ühes tiheda sajuga Viiburi suunas. See lõunalohk võib tuua tugevad sajud Eestini, aga pole välistatud ka see, et olulist sadu siia ei jõuagi, sel juhul kohati hoovihma ja äikeseoht (< 50%). Päikese toel on sooja ikka üle 20 kraadi.
Ilm järgmistel päevadel. Pühapäeval (30.07.) tugevneb lõunapoolse kõrgrõhkkonna mõju. Seetõttu võib ilm ajutiselt taas kuivemaks muutuda, kuid üksikuid hoovihmu ei saa välistada. Sooja on öösiti üle 10 ja päeviti üle 20 kraadi, kui päike paistab.
Sarnane ilmastik oli ka 2004. ja 2012. aastal (õhutemperatuuri fooni alusel), kui südasuvi saabus juuli lõpus kaheks nädalaks. Ilmselt on sel korral sarnane olukord.

Kairo Kiitsak. Ilus soe varahommik Lääne-Virumaal Kariväraval 28.07.2017.


Kairo Kiitsak. Suviselt soe ilm suurte rünkpilvedega Kariväraval 28.07.2017.

Ilmateenistuse sünoptik Merike Merilain:  Sel suvel, kus oleme nii vähesega leppinud, on esimesed ööpäevad, mil õhutemperatuur sai õige juulikuu keskmise näidu, peaaegu liiga soojad. Kõigega harjub: mäletan ammust pilti maikuuselt Islandilt, kus õhutemperatuur vaevu ületas +10 kraadi ja juba kõndisid noored särgiväel ja paljasääri. Eks meiegi oma siiani karmis suves oleme nii päikest kui suplust nautinud, kes külmetas ja põdes natuke, kes sai lihtsalt karastatud.
Kui õhutemperatuuri käiku möödunud aegadega võrrelda, on hetkel kõige sarnasem 2004.a suvi. Seegi sai hoo sisse alles juuli viimasel kolmandikul, soe tuli ägedate vihmadega. Tallinnas, kui mälu ei peta, oli kuskil 23-24. juuli paiku sajuhulk 130 mm. Augusti alguseks taastus aga normaalne suveilm, ööpäeva keskmine õhutemperatuur oli paar kraadi üle normi ligi 10 päeva vältel. Ka september pakkus ilusaid päevi ja üsna sooja ilma. Loodame, et ka seekord ei lähe talvesse tühjade akudega. Loe edasi: https://ilm.ee/?516387.

Inge Alupere. 26. juuli loojang

27. juulil liikus madalrõhkkond Läänemere lõunaosast põhja poole. Selle mõjul pilvisus tihenes aeglaselt ja lõuna poolt liikusid sajuhood tasapisi põhja, kuid igale poole sadu veel ei jõudnud.
Sooja oli päikese toel üle 20 kraadi, kuid tihedate pilvede all ja saju ajal vähem. Idakaartetuul oli enamasti nõrk.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Väike madalrõhkkond liigub aeglaselt üle Läänemere põhja poole. Seetõttu pilves ja kohatiste sadudega ilm püsib, hommikuks tekib paiguti udu. Sooja on ööpäevaringselt 16...20 kraadi, kui päike pikemat aega paistab, võib tõusta 25 kraadini. On ka pisike äikeseoht.
Ilm järgmistel päevadel. Laupäeval (29.07.) püsib Skandinaavia kohal madalrõhkkond ja Peipsi tagant liigub teine keeris ühes tiheda sajuga Viiburi suunas. Seetõttu näib saju- ja äikesevõimalus olevat peamiselt idaservas. Õhutemperatuurifoonis pole olulisi muutusi oodata.

Gert Ekholm. Lehola, Keila vald, Harjumaa, 17.07.2017 õhtu 

26. juulil oli siin madalrõhuala põhjaserv. Selle mõjul oli ilm vähese ja vahelduva, kohati muutliku pilvisusega, lõunapiiril pilvisus tihenes, kuid püsis olulise sajuta. Tuul oli kirdest ja nõrk või mõõdukas (puhangutes). Sooja oli päikese toel enamasti üle 20 kraadi.
26. juuli öösel olid vaadeldavad tugevad mesod loodes, vähemal määral mujal põhjakaartes madalal horisondi kohal. Sellest tingituna tellimusel kirjutatud lugu (ei ole täismahus): http://m.rahvahaal.delfi.ee/article.php?id=78997602.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Läänemere lõunavete kohalt liigub aeglaselt Gotlandi poole madalrõhkkond. Selle mõjul pilvisus tiheneb ja läheb sajule, kuid sajuhulk ei pruugi olla suur. Idakaartetuul tugevneb. Sooja on ööpäevaringselt üle 10 kraadi. 
Ilm järgmistel päevadel.  Reedel (28.07.) suundub madalrõhkkond Skandinaavia kohale. Õhumass on soe, mistõttu ööpäeva keskmine õhutemperatuur peaks ulatuma üle 15 °C ehk võimalik on see, et saabunud on (klimaatiline) südasuvi. Suur on vihmavõimalus ja pikseoht.
Edaspidigi peaks sarnane ilm püsima: sagedased sajud, sooja enimalt 25 kraadi, öösiti üle 10 kraadi.

Mesod Laagrist nähtuna (heledus oli vähemalt 4).



Kalmer Saar. helkivad ööpilved 26.07.2017 kell 0:40 Muhu

25. juulil oli siin madalrõhuala põhjaserv. Selle mõjul muutus õhk niiskemaks ja ilm muutus pilvisemaks, hommikul oli kohati isegi nõrka vihma. Päev oli muutliku pilvisusega, kuid sajuta. Tuul oli kirdest ja enamasti nõrk, sooja pikema päikesepaiste korral üle 20 kraadi, pilvede all madalam.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Madalrõhuala põhjaserv. Seetõttu on ilm rahulik, hommikuks mitmel pool selge. Vaadeldavad on tugevad mesod loodes, vähemal määral mujal põhjakaartes madalal horisondi kohal. Päeval võib pilvisus tiheneda, kuid püsib olulise sajuta, vajadusel täpsustame. Sooja on päikese toel üle 20 kraadi.
Ilm järgmistel päevadel. Neljapäeval (27.07.) liigub madalrõhkkond aeglaselt edasi põhja poole ja tihedam pilvekiht laieneb. Võimalik on vihm ja pikne. Suurem on võimalus siiski 28. juulil.

Eero Hermann. 26.07.2017

Inge Alupere. Emajõel

24. juulil nõrgenes Läänemere kohal asuv kõrgrõhuhari. Vaatamata sellele püsis ilm rahulik ja enamasti päikeseline, kuigi pilvisus õhtuks mitmel pool tihenes (sadu ei olnud). Sooja oli päikese toel enamasti üle 20 kraadi ja nõrk tuul puhus valdavalt põhjakaartest.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Läänemere kohal asuv kõrgrõhuhari nõrgeneb. Seetõttu on ilm pilvine, kuid sajuta. Sooja on hommikuks enamasti üle 10 kraadi ja udu pole või vähestes kohtades. Päev toob vahelduva ja muutliku pilvisuse, kuid püsib olulise sajuta; päikese toel on sooja üle 20 kraadi, ja tuul on valdavalt kirdekaartest, ent püsib nõrk.
Ilm järgmistel päevadel.  Teisipäeval (25.07) püsib Venemaa põhjaalade kohal madalrõhkkond ja teisalt suureneb Poola poolt uue madalrõhkkonna surve, kuid Skandinaavias on ülekaalus Norra merel oleva kõrgrõhkkonna mõju. Seetõttu püsib sajuta ilm, kuid öösiti on üle 10 ja päeviti üle 20 kraadi sooja (kui päike paistab). Pikseohtu esialgu ei paista.

Pilveteater. Juuli 2017, Kibuna, Harjumaa.

Tuleb üsna soe ja kuiv nädal (vajadusel täpsustame).

Nädal algab Läänemere kohal oleva nõrgeneva kõrgrõhuharjaga. Selle mõjul on ilm enamasti rahulik ja olulise sajuta, kuigi üksik hoovihm pole välistatud. Päikese toel on sooja üle 20 kraadi, kohati mere ääres ja pilvede all vähem.
Idakaartetuul hakkab tugevnema ja ilm läheb soojemaks, sest lõunakaartest läheneb tsüklon. Pole välistatud, et kohati on sooja üle 25 kraadi ja tuleb pikset (äikest). 
Nädala lõpuks võib suurem palavus ja äikeseoht järele anda, ent on võimalik, et Venemaal resideeruv kuumus säilib ja soodustab Läänemere idakaldalgi üle 25-kraadiste ilmade jätkumist.

Bogdan Parubok. 4 hommikut oli Tallinnas udu. 23.07.2017

pühapäev, 16. juuli 2017

29. nädala ilm (17.–23.07.2017)

Kommentaariumi link
NB! 16. juuli ööl 2001 algasid kurikuulsad suvetormid. Sellest on põhjaliku ülevaate teinud Sven-Erik Enno ja Kairo Kiitsak, vt http://loodusvaatleja.blogspot.com.ee/2014/06/2001-aasta-juulitorm.html, mälestusi http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/meenutused.htm.

23. juulil nõrgenes Läänemere kohal asuv kõrgrõhuhari. Selle mõjul oli öö rahulik, udune ja sarnase temperatuurifooniga nagu eelmisedki ööd ehk sooja oli valdavalt alla 10 kraadi.
Päev oli vähese ja vahelduva pilvisusega, üksikutes kohtades sadas vähest hoovihma. Päikese toel oli sooja üle 20 kraadi, kuid pilvede all ajuti pisut vähem. Tuul oli nõrk ja muutliku suunaga või põhjakaartest.

Suur kuumus on koondunud Vahemere regiooni ja Põhja-Jäämere lähedale ehk Põhja-Venemaale, kus on sooja kuni 30 ja öösiti kuni 20 kraadi. Skandinaaviamaid katab külma õhumassiga antitsüklon, Soomes avaldab mõju Loode-Venemaa tsüklon oma pilvede ja sadudega (FMI).

Inge Alupere 22. juuli. Täna jälle käis mingi sudu üle ja huvitav,nagu sulatab pilvi....  Siin saadetises ka see Ufo sõnum. Vihmapilv,andis tiheda saju.

22. juulil oli Läänemere kohal väheliikuv kõrgrõhuala. Selle mõjul öösel ilm selgines, kohati oli udune, ja sooja oli 5...10, mere ääres kuni 15 kraadi.
Päeval pilvisus tihenes ja kohati hakkas hoovihma sadama, üksikutes kohtades oli äikest. Päikese toel oli kohati sooja üle 20 kraadi, saju ja pilvede all madalam. Tuul oli nõrk ja muutliku suunaga või põhjakaartest.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Läänemere kohal on kõrgrõhuhari. Selle mõjul on ilm rahulik ja olulise sajuta; öösel on kohati udune ja õhutemperatuur sisemaal 5 kraadi, rannikualadel kuni 15 kraadi, päeval vähese ja vahelduva pilvisusega, paiguti sajab hoovihma, sooja on päikese toel enamasti üle 20 kraadi, pilvede ja saju all vähem.
Ilm järgmistel päevadel. Esmaspäeval (24.07) suureneb hoovihma võimalus lõuna poolt läheneva madalrõhuvööndi tõttu. Idakaartetuul hakkab tugevnema. Tasapisi muutub ilm soojemaks.

Äike Virumaal nähtuna Harjumaalt (Saue lähedalt).

21. juulil oli Läänemere kohal kõrgrõhuala. Nii oli päikesetõusu ajal vaikne ja enamasti selge, kuid kohati udune ilm, sooja oli 5...10 (Lätis mõõdeti uusi kuupäeva külmarekordeid, Kairo teade https://twitter.com/KairoKiitsak/status/888315206509760513), mere ääres kuni 15 kraadi.
Päeval pilvisus tihenes ja hakkas hoovihma sadama, Virumaal oli äikest, mere ääres oli selgem ja sajuta. Tuul oli enamasti nõrk ja muutliku suunaga, kuid rohkem esines põhja- ja läänetuult. Sooja oli päikese toel kuni 21 kraadi, saju ajal langes 14 kraadini.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Läänemere kohal on külma õhumassiga kõrgrõhuala.  Nii on ilm vahelduva ja muutliku pilvisusega, kohati sajab hoovihma. Tuul on valdavalt põhjakaartest ja nõrk. Sooja on päikesepaistega kuni 20 kraadi, pilvede all ja sajuhoogude ajal vähem.
Ilm järgmistel päevadel. Esmaspäeval (24.07) suureneb hoovihma võimalus lõuna poolt läheneva madalrõhuvööndi tõttu. Idakaartetuul hakkab tugevnema. Teisipäeval (25.07) võib tekkida Poola lõunapiiri lähedal tsüklon, mis kiiresti süvenedes Läänemere poole liigub ja toob tormise idatuule, ilm on peamiselt sajuta.


Ott Tuulberg. Võrgutav loojang. 21 juuli Mustamäel tehtud.

20. juulil oli Läänemere kohal kõrgrõhuvöönd. Samal ajal pöörles kõrgemates õhukihtides Soome ja Loode-Venemaa kohal väheliikuv madalrõhuala, mis hoidis taevas pilvi. Nii oli ilm pilves selgimistega, hiljem vahelduva ja muutliku pilvisusega, mitmel pool sadas hoovihma, kuid äikest polnud (siiski üks välk).
Tuul oli valdavalt loodest, hiljem nõrk ja muutliku suunaga, ja sooja 15 kraadi, päikesepaistega tõusis lõpuks 19 kraadini.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Läänemere kohal tugevneb kõrgrõhuala. Nii on ilm vahelduva ja muutliku pilvisusega, kohati sajab hoovihma. Tuul on valdavalt läänekaartest ja nõrk või mõõdukas. Sooja on päikesepaistega kuni 20 kraadi, pilvede all ja sajuhoogude ajal vähem.
Ilm järgmistel päevadel. Läänemere kohal tugevneb Skandinaavia põhjaosas oleva kõrgrõhuala lõuaserva mõju. Samal ajal pöörleb kõrgemates õhukihtides Soome ja Loode-Venemaa kohal väheliikuv madalrõhuala, mis hoiab taevas pilvi ja sajuvõimalus Eestis püsib, ulatudes idaservas ~50%.

Kairo Kiitsak. Helkivad ööpilved Papsaare kohal Pärnumaal 19.07.2017

19. juulil oli siin jätkuvalt madalrõhkkonna edelaserv. Selle mõjul oli ilm vähese ja vahelduva, hiljem muutliku pilvisusega, kohati sadas hoovihma ja Virumaal oli äikest. Õhtul läks alates Soome lahest pilve, kuid püsis sajuta.
Tuul oli edelast ja nõrk või mõõdukas, päeval tugevnes Soome lahel ääres läänetuul puhanguti kuni 15 m/s. Sooja oli päikese toel kuni 20 kraadi (Ruhnus ja Võrus isegi rohkem), mere ääres ja pilvede all vähem.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Läänemere põhjaosa kohal on madalrõhkkonna edelaserv. Nii on ilm muutliku pilvisusega, kohati sajab hoovihma. Tuul on valdavalt läänekaartest ja nõrk või mõõdukas (tugevam Soome lahel). Sooja on päikesepaistega kuni 20 kraadi, pilvede all vähem.
Ilm järgmistel päevadel. Läänemere kohal tugevneb kõrgrõhuvöönd (antitsüklon Norra merel), mis veidi ida poole nihkub. Sajuvõimalus väheneb, kuid on Ida-Eestis jätkuvalt ~50%.

Antitsüklon Norra merel ja tsüklon Loode-Venemaal hoiab suve harju keskmise piires, kuid Venemaa põhjaservas, siinpool Uuraleid, on 30-kraadine leitsak (FMI).

18. juulil oli siin madalrõhkkonna edelaserv. Selle mõjul oli hoovihmade ja äikestega ilm, kohati sadas rahet, oli vesi- ja maapükse (https://www.youtube.com/watch?v=KAqHCsnLnRM). Õhtuks ilm selgines, kuid merelt jõudis saartele uus saju- ja äikesevöönd. 
Tuul oli valdavalt edelast ja puhanguti mõõdukas või vali (iiliti kuni 13 m/s). Sooja oli päikesepaistega kuni 19 kraadi, sajuhoogude ajal langes 10 kraadi lähedale.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Ilma määrab madalrõhkkonna edelaserv. Selle mõjul on ilm vähese ja vahelduva, hiljem muutliku pilvisusega, kohati sajab hoovihma ja võimalik on äike. Sooja on päikese toel kuni 20 kraadi, mere ääres ja pilvede all vähem.
Ilm järgmistel päevadel. Läänemere kohal tugevneb kõrgrõhuvöönd (antitsüklon Norra merel), mis veidi ida poole nihkub. Sajuvõimalus väheneb, kuid on Ida-Eestis jätkuvalt ~50%.

Inge Alupere. Äike-2. Pilvest tuleb nool välja.

Inge Alupere. Selline padukas tuli,mingi 15 min.ja korra üritas äike veel keerutada.

17. juulil liikus madalrõhulohk Läänemerelt itta. See tõi pilves ja sajuse ilma, mõnel pool oli laussaju järel hoovihma, kuid äikest polnud. Õhtuks ilm selgines, kuid edelatuul püsis puhanguti vali (Soome lahel üle 15 m/s). Sooja oli pilvede ja saju all 15 kraadi, selgematel hetkedel ja päikesepaiste toel kuni 20 kraadi.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Madalrõhkkonna lõunaserv, päeval edelaserv. Selle mõjul on ilm vähese ja vahelduva, hiljem muutliku pilvisusega, alates Soome lahest on hoovihma oodata, äikese võimalus on Soome lahe lähedal < 50%, mujal madalam. Õhtuks koonduvad hoovihmad ja võimalik äike Peipsi äärde.  Sooja on päikese toel kuni 20 kraadi, mere ääres ja pilvede all vähem.
Ilm järgmistel päevadel. Ilma määrab madalrõhuala edelaserv, mis päev-päevalt nõrgeneb, kuid samal ajal tugevneb Läänemere kohal kõrgrõhuvöönd, mis veidi ida poole nihkub. Seetõttu sajab vähemalt kohati hoovihma, kuni lõpuks on ilm sajuta.

Inge Alupere. Tartus

Tuleb muutliku ilmaga, kuid mõõdukalt soe nädal.

Nädala algul liigub madalrõhulohk Skandinaavialt Läänemerele. See toob pilves ja sajuse ilma, kuid sadu ei pruugi olla märkimisväärne ega igale poole jõuda. Lõunakaartetuul tugevneb ja sooja on kuni 20 kraadi (päikeselise ilmaga võib enamgi olla).
Teisipäeva (18.07.) ööl suureneb alates saartest hoovihma ja äikese võimalus. Päeva jooksul liigub madalrõhulohk ühes hoovihmade ja piksetega itta (Soome lahe ääres on saju-pikse tõenäosus suurim).
Kolmapäevaks ja neljapäevaks sirutub üle Eesti kõrgrõhuala ja vihmavõimalus on väike, ent kohatist hoovihma päris välistada siiski ei saa. Sooja on päikese toel valdavalt üle 20 kraadi, öösiti langeb kohati alla 10 kraadi.
Harja seis kaua ei püsi: juba reedeks (21.07) ulatub Läänemerele madalrõhulohk, mis toob järgmistel päevadel pilvi ja vihma. Kuid neid asjaolusid täpsustame järgmiste päevade jooksu. Suurt külma ega sooja pole ette näha.

Janek Pärn kohas nimega Simuna, Lääne-Virumaa. Täna siis selline pilv .15.07.2017.

kolmapäev, 12. juuli 2017

Algas pilvefotojaht Pilvepiir 2017!

PILVEPIIR 2017 toimub rahvusvahelise pilveaasta raames, vaata ka http://www.ilmateenistus.ee/2017/03/wmo-uus-pilveatlas/.

Ilmaportaal ilm.ee, ajakiri "Horisont", blogi „Ilm ja inimesed“ ja Riigi Ilmateenistus kuulutavad välja pilvejahi „Pilvepiir 2017“. Korraldajate sihiks on fotovõistlusega ärgitada inimestes huvi ilma ja pilvede vastu.


Janek Pärn. Kelvini-Helmholtzi pilvelained helkivatel ööpilvedel. Pilvepiir 2017 võidutöö

Võistluse auhinnad on välja pannud MTÜ Loodusajakiri, ajakiri Horisont ja Fotograafia Arendus- ja Koolituskeskus.

AUHINNAD
I koht – põnevaim pilvepilt
Ajakirja Horisont aastatellimus, „Looduse raamatukogu“ sarja raamatud „Füüsika. Higgsi bosoni lugu“, „Riigita rahvad. Kaukaasia“, „Aafrika, Austraalia ja Okeaania metsad“.

II koht
Ajakirja Horisont aastatellimus, „Looduse raamatukogu“ sarja raamatud „Füüsika. Higgsi bosoni lugu“ ja „Riigita rahvad. Kaukaasia“.

III koht
Ajakirja Horisont aastatellimus

Põnevaim pilvevideo
Ajakirja Horisont aastatellimus

3 PUBLIKU LEMMIKUT (internetihääletusel): auhinnaks saab valida raamatu „Looduse raamatukogu“ sarja teoste hulgast „Füüsika. Higgsi bosoni lugu“, „Riigita rahvad. Kaukaasia“ ja „Aafrika, Austraalia ja Okeaania metsad“.

ERIAUHINNAD
Fotograafia arendus- ja koolituskeskuselt, ajakirjadelt Eesti Loodus ja Eesti Mets ning riigi ilmateenistuselt. 

ÜLDTINGIMUSED
1. Võistlus toimub ilm.ee keskkonnas.
2. Fotod peavad olema ilm.ee keskkonda üles laaditud ajavahemikus kuni 1. oktoobrini 2017 kaasa arvatud. Võistlusele esitatud töö maksimaalne suurus 2000x2000px, maht 2 MB.
3. Võistlusele esitatavad videoklipid pilvedest peaks olema laetud Youtube'i või Vimeo keskkonda ja link saadetud aadressile pilved@ilm.ee.
4. Võistlusel osalemiseks tuleb registreerida end ilm.ee kasutajaks (kui veel pole sealne kasutaja) ja laadida fotovõistluse võistlustöö(d) üles.
5. Osaleda võivad kõik inimesed fotodega, mis vastavad võistluse nõuetele ja mis liigituvad pilvefotode hulka.
6. Osaleda ei või võistluse korraldamisega seotud isikud.
7. Esitatavate tööde arv pole piiratud, kuid kindlasti tuleb autoril teha enda parimate fotode hulgast eelvalik.
8. Korraldajatel on õigus kasutada võistlusel osalevaid töid tasuta koos autori nimega fotovõistlusega seotud trükistes, meedias ja riigi ilmateenistuse materjalides.
9. Võistluspildi saatja garanteerib ja vastutab selle eest, et kõik pildi autoriõigused kuuluvad talle.
10. Esitatud piltidest teeb eelvaliku kolmeliikmeline koosnev žürii, lõpiliku paremusjärjestuse otsustab viieliikmeline fotograafidest/pilveasjatundjatest koosnev žürii.
11. Kõiki võistlusele esitatud töid saab hinnata ka publik; selle põhjal selgitatakse välja kolm (3) publiku lemmikut.
12. Publiku hääletus kestab ilm.ee keskkonnas 1.-20. oktoobrini.
13. Publiku lemmik ja ka kõik teised võitjad kuulutatakse välja novembris Tallinna teletornis toimuval lõpuüritusel.

VÕISTLUSTÖÖLE ESITATAVAD NÕUDED
1. Tööd tuleb esitada digitaalselt ilm.ee keskkonnas.
2. Esitatud töö maksimaalne suurus on 2000x2000 px, maht 2 MB.
3. Fotod võivad olla nii digitaalselt pildistatud kui ka filmilt digiteeritud.
4. Fotode juurde peab olema märgitud selle tegemise aeg ja koht, pildistamise aja ja koha piirangut pole.
6. Tööd tuleb esitada JPEG-vormingus, soovitatavalt sRGB-värviruumis.
7. Lubatud on arvutitöötlus hea tava piires, fotod peavad olema tõepärased. Keelatud on objektide lisamine ja eemaldamine (v.a tolmuplekid). Fotodele ei ole lubatud lisada kujunduselemente (teksti ega raami).
8. Žüriil on õigus nõuetele mittevastavad fotod võistluselt eemaldada.
9. Küsimuste tekkimise korral on võistluse korraldajal õigus nõuda autorilt foto algfaile või teisi duubleid samast võttekohast.
10. Administraator jätab endale õiguse kahtlase ja/või organiseeritud hääletustegevuse korral eemaldada korrarikkujast kasutaja ja tema jagatud hääled.
11. Videoklipp pilvedest võib olla üles võetud ühel ajaperioodil mobiiltelefoni, fotoaparaadi, veebi- või videokaameraga või kokku pandud intervallvõtetest (time-lapse video). Erinevatel päevadel filmitud ja pildistatud klippidest ning fotodest kokku monteeritud videod arvesse ei lähe.

KES FOTOSID HINDAVAD?
Laekuvatest fotodest teeb iga nädal eelvaliku kolmeliikmeline žürii koosseisus Ulvar Käärt (Horisont), Ellu Vibur (ilm.ee) ja Jüri Kamenik (pilveekspert, blogi „Ilm ja inimesed“). Lõppvooru edasi pääsenud fotod avaldatakse galeriina ilm.ee keskkonnas.
Lõppvooru pääsenud pilte hindab fotograafidest/pilveasjatundjatest koosnev žürii.
Jüri Kamenik (pilveekspert), klimatoloog Ain Kallis, meteoroloog Ene Tillmann ja fotograafid Arno Mikkor ja Jaak Kadak.

Pilvi ja teisi atmosfäärinähtusi aitab määrata Androidiga nuhvlitele mõeldud mobiilirakendus „Horisondi pilveaabits“. Otsi tasuta pilveaabitsat Google Play vidinapoest!

Lingi piltide lisamiseks leiab https://ilm.ee/index.php?511358116131152.

esmaspäev, 10. juuli 2017

28. nädala ilm (10.–16.07.2017)

Kommentaariumi link
Huvilistel on võimalus silma peal hoida alanud orkaanihooajal http://www.nhc.noaa.gov/gtwo.php?basin=epac&fdays=2.
2017. aasta suvel toimus juba kaheksandat aastat järjest ilmahuviliste ja äikesevaatlejate kokkutulek: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/kokkutulek_2017.htm (täiendatud info).
Vikerraadio eetris kell 10:05 – kuulab, kel huvi: http://vikerraadio.err.ee/v/huvitaja/saated/5a42037b-f945-4230-ab02-1141d605fada/huvitaja-suveilm.

16. juulil liikus madalrõhulohk Skandinaavialt Läänemerele. Selle mõjul oli vähese ja vahelduva pilvisusega, lääne pool enamasti päikeseline, ida pool pilvine, kuid olulise sajuta (kagunurgas siiski tuli ette vihmahooge – see oli Venemaal asuva madalrõhuvöönd ja frondi mõju).
Tuul oli nõrk ja muutliku suunaga või põhjakaartest, saartel edelast. Sooja oli päikese toel enamasti üle 20 kraadi, kuid pilvede all ja kohati mere ääres vähem.
Lääne-Venemaal tekkis osatsüklon, mille soe front ühes võimsate piksetega hakkas suure kiirusega läände liikuma, vt ilmakaardil:

Osatsüklon ühes sooja frondiga Eestist idas (DWD).

Kairo Kiitsak. Ilmaolud Simunas 16.07.2017 pärastlõunal kell 15:50 

15. juulil oli Läänemere kohal kõrgrõhuala. Selle mõjul oli ilm enamasti vähese ja vahelduva pilvisusega. Ida-Eestit mõjutas Venemaal asunud madalrõhuvöönd ja front – sellest ka idaserva üsna tihe pilvisus, kuid püsis olulise sajuta.
Tuul oli nõrk ja muutliku suunaga või loodest. Sooja oli 19...23 kraadi (soojem oli päikeselises lääneservas). 
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Läänemere kohal on kõrgrõhuala. Selle mõjul on ilm rahulik ja sajuta, kuid Venemaa madalrõhuvööndi mõjul idaservas endiselt pilvine. Hoovihma võimalus on lõunapiiril < 50%, mujal madalam. Sooja on päikese toel 20 kraadi, mere ääres ja pilvede all võib vähem olla.
Ilm järgmistel päevadel. Madalrõhulohk toob uued sajud ja ka tuule tugevnemise. Äikeseoht on esialgu väike, kuid suureneb 18. juuli öösel mere kohal.
NB! 16. juuli ööl 2001 algasid kurikuulsad suvetormid. Sellest on põhjaliku ülevaate teinud Sven-Erik Enno ja Kairo Kiitsak, vt http://loodusvaatleja.blogspot.com.ee/2014/06/2001-aasta-juulitorm.html.

Kairo Kiitsak. Kokkutulek 15.07.2017 

14. juulil tugevnes Läänemere kohal kõrgrõhuhari. Selle mõjul ilm selgines: oli vähese ja vahelduva pilvisusega, kusjuures kõige päikeselisem oli saartel, pilvisem aga idaservas, kuid sajuta. Tuul oli enamasti läänekaartest, hiljem loodest, puhangud kohati 10 m/s. Sooja oli 14...19 kraadi.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Läänemere kohal on kõrgrõhuhari. See toob rahuliku ja selge ilma. Hoovihma võimalus jääb idaservas ~50% lähedale, mujal ei tohiks sadu tulla, kuid vajadusel täpsustame. Sooja tuleb kuni 20 kraadi.
Ilm järgmistel päevadel. Pühapäeval (16.07.) on Eesti kohal kõrgrõhuhari ja ilm peamiselt sajuta. Sooja võib päikese toel tulla üle 20 kraadi. Uued sajud jõuavad kohale 17. juuliks.
Ilmateenistuse sünoptik Helve Meitern: Kuigi seitsmevennapäev oli kuiv ja päikesepaisteline, mis vanaraha ütluste järgi lubab kuiva heinaaega, ei ole järgnevate päevade ilmastik seda mitte kinnitanud. Lootust kuivale heinaajale ei maksa aga veel kaotada. sest Atlandi madalrõhkkonnad on leidmas oma tavapärast suvist rada, mis kulgeb piki Norra merd ja nende lohud ulatuvad järjest vähem üle Skandinaavia.
Nädalavahetusel tugevneb maapinnalähedases õhukihis küll kõrgrõhuhari, kuid kõrgemal atmosfääris on ülekaal veel madalrõhuala käes. Nii ei saa nädalavahetuseks päriselt sajuvaba ilma lubada. Pärast tugevaid vihmasadusid on niiskust piisavalt, et päevasel ajal rünksajupilvi tekitada, et see siis hoovihmana maa peale tagasi tuua. Samuti on uue nädala alguses veel ühel madalrõhulohul jaksu jõuda üle Läänemere ja Baltimaade. Eestis tähendab see taas sagedasi vihmahooge, aga need on juba nõrgemad ja harvemad kui juulikuu teise nädala vihmasajud. Kesknädalal saab ülekaalu taas kõrgrõhuhari, mida alates neljapäevast kasvab välja ka kõrgemale atmosfääri. Loe edasi: https://ilm.ee/?516362.

Inge Alupere. Tartus, Kalda tee,Ehituse ABC vastas, seda halot ma pildistamise ajal ei näinud,nii terav oli päike.

Kalmer Saar. 14.07.2017 Muhu

13. juulil liikus madalrõhulohk merelt itta. Selle mõjul oli kahe Eesti päev, sest kohale jõudis meridionaalne (põhja-lõunasuunaline) frontaalvöönd: lääne pool oli jahe ja sajune, sooja enamasti 10...15 kraadi, puhus läänekaartetuul, kuid ida pool oli vähese ja vahelduva, hiljem muutliku pilvisusega ilm, sooja oli 20...25 kraadi, Tõraveres 27 kraadi, ja puhus nõrk idakaartetuul.
Alates lõunapiirist ilmusid äikeseid, mis nõrgenesid, kuid uued tekkisid Võrtsjärve lähedal ja need liikusid üle idamaakondade viimaks kirdesse, tugevaim oli äike Jõgevamaal, kus kohati oli ka pagi ja rahet. Seetõttu soovitasime jälgida jooksvat ilmainfot: http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/radaripildid/komposiitpilt/, https://www.puuppa.org/~pnuu/salama/ ja http://en.sat24.com/en/bc/visual.
Ilmateenistus andis välja sellise hoiatuse (säilitatud arhiveerimise pärast):
Täna pärastlõunal   sajab Eestis mitmel pool äikesevihma. Sajuhood on kohati tugevad ning mõnel pool võib tulla rahet. Äikesepilvede all on tuul puhanguline. Pilved liiguvad Eesti lõunaosast ida-kirde suunas. 
Lisaks hoiatasime: Ettevaatust, kahe Eesti päev! Mis on kahe Eesti päev: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/kaheeesti.htm.
Tartus nii Riia viadukti all kui ka Lõunakeskuses taas uputas: 10 minutiga ligi 20 mm, paneb ju uputama küll (intensiivsus oli pea sama mis aasta tagasi 3. juulil, isegi tuleku suund sama, aga sadu kestis lühemat aega ja välke oli palju vähem). Ka mujal oli päev väga sajune: Jõgeva ilmajaamas tuli 20,6 mm äikesevihma lühikese ajaga, Simunas 13 mm ja Marul 28,4 mm.
Päeval alates saartest pilvisus hõrenes ja sadu lakkas, õhtuks jõudis selge ilm läänerannikuni. Ida-Eestis läks uuesti sajule. Õhutemperatuur oli kõikjal pärast pikseid 10...16 kraadi ja tuul puhus valdavalt loodest.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Madalrõhulohk liigub Eesti kohalt itta. Läänemere kohal tugevneb kõrgrõhuhari. Seetõttu pilvisus hõrenes lääne pool ja seal on sajuta, kuid idaservas sajab veel lausvihma, päeval lakkab sadu ilmselt sealgi ja hakkab selginema.
Sooja on öösel 10...15 kraadi, päeval kuni 20 kraadi. Tuul on enamasti läänekaartest. Hilisõhtul anti idaserva kohta välja hoiatus:
Viimati uuendatud: neljapäev, 13. juuli 2017 kell 23:26
Eesti hoiatused
14.07. Öösel sajab Ida- Eestis äikesevihma. Sajuhood on kohati tugevad ning mõnel pool võib tulla rahet. Äikesepilvede all on tuul puhanguline. .

Satelliidipildil oli kahe Eesti päev hästi näha (http://en.sat24.com/en/bc/visual).


Kairo Kiitsak. Rünkpilved Simunast nähtuna 13.07.2017 

Ain Vindi. Juba hommikul andis taevas märku,et on äikest tulemas. Tartu. 13.07.2017.


 Ain Vindi. Selline see uputaja oli. Tartu. 13.07.2017.


Ain Vindi. 18 mm: umbes 10 minutit oli tugev sadu, pärast tuli veel peenikest mingi aeg, aga see enam oluliselt juurde ei andnud.

12. juulil oli siin madalrõhkkonna lõunaserv, öösel lauge kõrgrõhuhari, päeval liigub madalrõhulohk merelt itta. Selle mõjul oli hommikuni pilves ja kohati udune ilm, üle Eesti idaosa liikus tugev laussadu, Peipsi ääres ja Virumaal oli äikest. Sooja oli hommikul 14...19 kraadi.
Päev tõi ilma paranemise: laussadu eemaldus itta ja tugevnev läänekaartetuul aitas taeva pilvedest puhastada, st päike tuli välja. Kuna õhumass oli labiilne ja madalrõhkkonna mõju ülekaalus, siis alates Muhust sadas kohati hoovihmu, kuid äikest polnud (või siis välkudeta). Sooja oli saju all 16 kraadi, päikesepaistelistes kohtades enamasti üle 20 kraadi.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Madalrõhkkonna lõunaserv, öösel lauge kõrgrõhuhari, homme päeval liigub madalrõhulohk merelt itta. Seetõttu pilvisus hommikuks tiheneb ja läheb sajule. Päeval on pilves selgimistega, sajab tugevat vihma, äikeseoht on peamiselt Eesti idaservas. Sooja on öösel 10...15 kraadi, päeval sajuga alla 20 kraadi, kus päikesepaistet rohkem, seal kuni 23 kraadi. Tuul on enamasti nõrk ja muutliku suunaga, hiljem ida- ja põhjakaartetuul, mis hakkab tugevnema.
Ilm järgmistel päevadel. Reedel eemaldub madalrõhuvöönd Baltimaade kohalt aeglaselt kirdesse ja edela poolt tugevneb kõrgrõhuhari, mille arvel ilm reedel ja laupäeval paraneb. Nii tuleb öö idapoolses Eestis vihmane, kuid päeval sajuvõimalus väheneb ja hoovihma sajab vaid kohati. Puhub mõõdukas lääne- ja loodetuul, aga põhjarannikul ulatuvad loodetuule puhangud 15 m/s. Õhutemperatuur jääb öösel 10 kraadi lähedale, päeval alla 20 kraadi.

Kairo Kiitsak. Võimsad rünkpilved Simunast vaadatuna 12.07.2017 õhtul 

11. juulil liikus madalrõhkkond Läänemere lõunaosa kohalt Soome suunas. Selle mõjul oli ilm enamasti pilves, mitmel pool sadas vihma, kohati oli sadu tugev, kuid mõni piirkond jäi siiski suurema sajuta. Õhtul oli äikest peamiselt Pärnumaal, Lätis aga arenes joonpagi.
Sooja oli 18...23 kraadi, kastepunkt oli kõikjal üle 15 kraadi; ida- ja kagutuul oli nõrk või mõõdukas.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Madalrõhkkond liigub Läänemerelt Põhjalahe suunas. Seetõttu on ilm pilves selgimistega, kohati sajab hoovihma, öösel on äikeseoht Eesti idaservas, päeval aga sisemaal, ehk isegi lääne pool. Sooja on öösel 15...20 kraadi, päeval valdavalt 20 kraadi, kus päikesepaistet rohkem, seal kuni 23 kraadi. Tuul on valdavalt läänekaartest ja nõrk, puhanguti mõõdukas.
Ilm järgmistel päevadel. Neljapäeval (13.07.) liigub Läänemere lõunaosast meie suunas uus osatsüklon. See toob tugevad sajud ja äikeseohu. Sooja on 20 kraadi lähedal, kus päikesepaistet enam sellest rohkem, pilvede ja saju all aga vähem.
Kindlasti on juba tähele pandud, et mudelprognoosis http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/mudelprognoosid/eesti/#layers/sadufaas,sadutext on idaosas kohati pruunikaspunast, mis võiks justkui padulörtsi (tugevat märga lund) tähendada, kuid palume vaadata skaalat: sajufaasist olenemata on skaala maksimum ühtmoodi pruunikaspunane. Seega tähendab see punakas toon eriti tugevat (ränka) sadu. Alatskivi kanti näitab 69 mm ja Ida-Virumaale 64 mm. Elame-näeme!

Eestini jõudis segatüüpi tsüklon, mis tõi kohale sajud ja lämbe õhumassi (FMI).

Infrapunaselt satpildilt on näha õhtul Läti kohal arenenud joonpagi, mis ulatus Ukrainani (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/).

Tasub tähele panna skaala maksimumi ehk ülemist otstväärtust: kõikide sajufaaside puhul on selleks pruunikaspunane toon, nii et mitte pidada seda tugevaks märjaks lumeks (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/mudelprognoosid/eesti/#layers/sadufaas,sadutext).

10. juulil liikus kõrgrõhuhari Läänemere lõunaosa kohalt kirdesse. Selle mõjul oli öö rahulik ja vähese või vahelduva pilvisusega, edela pool olid pilved tihedamad, ja mitmel pool udune.
Päev jätkus vahelduva ja muutliku pilvisusega, kuid olulise sajuta. Pilvede hulk ja kastepunkti temperatuuri tõus näitasid niiskuse lisandumist, samas mõnest kohast teatati taeva ebatavalisest kirkusest (Laagris küll oli pigem valkjas või nõrk somp). Sooja oli päikese toel enamasti üle 20 kraadi (esmalt Virumaal ja siis peamiselt Soome lahe ääres), pilvede all oli esialgu veel jahedam; tuul oli nõrk ja muutliku suunaga.
Tugevad äikesed jõudsid Poolast Läänemere kohale. Kõrge ja läbipaistev pilveloor jõudis õhtuks saarte kohale ja see liigub edasi kirdesse.
10. juuli on seitsmevennapäev Üldlevinud on ilmaenne, et seitsmevennapäeva vihmasadu kestab seitse nädalat järjest. Sama kehtib kuiva ilma kohta. Kolga-Jaanis öeldi: "Kui seitsmevennapäev niipalju kuiva on, et mees saab obuse selga üpata, siis saab madalamaamees veel rukki maha teha". Sealse kandi rahvas on seda ka teisiti sõnastanud: "Kui seitsmevennapäevani on sadanud, aga sellel päeval niipaljugi kuiva on, et mees ratsahobusega saab risti üle tee minna, siis läheb pärast ikka niipalju kuivale, et saab heina teha" (osundid: "Eesti rahvakalender" IV, Tallinn 1985). Kuigi see õige päev alles tuleb (vana vs. uus kalender), ei seoks seda ilmaennet konkreetse kuupäevaga, vaid vaataks kogu nädala ilmastikku – see esindab võimalikku tsirkulatsiooni (ilmamustrit) paremini.
Palju vähem tuntud on seitsmemagajapäev, mis oli 27. juunil, kuid seegi on ilmaendelise tähtsusega: "Kui säitsmemagajapäävä müristas ja vihma satas, sis tulõ viil säitse viläterrä üles ja nakkas kasuma", ütleb vanasõna. Seitsmemagajapäev on Eesti rahvakalendris üsna vähetähtsal kohal, eelkõige ennustatakse selle päeva järgi ilma – kui seitsmemagajapäeval sajab, siis sajab seitse päeva järjest!
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Saksamaa kirdeservas asetsev madalrõhkkond liigub Läänemere suunas. See toob pilvi ja kohati tugevat sadu, on äikeseoht. Näib, et tugevam võib sadu olla Eesti lääne- ja lõunaosas, kuid ilmselt peab eeskätt jälgima jooksvat ilmainfot.
Ilm järgmistel päevadel. Labiilsus püsib. Seepärast võib ka ajutises kõrgrõhuharjas hoovihma tulla ja äikest olla. Uued tugevad sajud võivad kohale jõuda 13. juulil.
Päikese toel võib sooja tulla üle 20 kraadi, saju all on jahedam. Ööd on niiskuse ja madalrõhkkondade mõjul möödunud nädalaga võrreldes märksa soojemad, õhutemperatuur ei pruugi isegi alla 10 kraadi langeda.

10. juuli 2016. aastal Alatskivil: päev oli ebatavaliselt pikseline, mida ei saa just suve kohta öelda.

Nädal tuleb mõõduka temperatuurifooniga ("harju keskmine" suvi), kuid potentsiaalselt väga sajune. 

Nädal algab madalrõhuvööndiga Läänemere kohal. Seetõttu on ilm rahulik, hommikul udune, tuul on nõrk ja muutliku suunaga, olulist sadu pole oodata, päikesepaiste toel peaks valdavalt üle 20 kraadi tulema. 
Ilm muutub peagi: 11. juuliks liigub piki Läänemerd põhja suunas võrdlemisi aktiivne madalrõhkkond. See toob uued ja võimalik, et tugevad sajud, on äikeseoht. 12. juulil ilm paraneb, kuid hoovihma tõenäosus on veel suur, pikseoht suurim Soome lahe ääres (vajadusel täpsustame).
Nädala teine pool võib kujuneda lõunatsüklonite meelevallas: kui frontaalvöönd satub Baltikumi kohale, on oodata heitliku ilma tugevate sadude ja piksetega. Selles osas nendime, et tuleb jälgida jooksvaid ilmaprognoose (https://www.meteoblue.com/en/weather/forecast/multimodel/tallinn_estonia_588409).

Andres Kunnus. Pühäpäivä! Poolõ  kuuõpaiku [Kalatsova külas]! 
Milvi Jürissaar: Kui õhus esineb laineline liikumine ja õhk samal ajal pikkamööda laskub, tekivad pilved, mida nimetatakse Stratocumulus mammatus. Eesti keelde võiks selle nimetuse tõlkida “näsalised ehk mullilised kihtrünkpilved”. Niisugune nimetus on neil pilvedel sellepärast, et nende alumine pind on kaetud nagu suurte mullide või rippuvate kotikestega.
[Märkus]Üks teooria väidab, et mamma tekib õhu laskumise tagajärjel, kusjuures niiske ja kuiv õhk jahtub erineva kiirusega, millest tuleneb konvektiivne segunemine ja mullide moodustumine. Teine teooria põhineb hüdrometeoorsel jahtumisel, mistõttu õhk laskub kuni tasakaaluseisundini ja õhutaskute servad tõusevad uuesti üles, tekitades pilvedele mullilise välimuse.