pühapäev, 27. juuni 2010

Helkivate ööpilvede video


27. juuni öösel olid käesoleva aasta kõige korralikumad helkivad ööpilved (26. juuni öösel olid ka hästi näha, aga paraku ei saanud siis taevast head ülevaadet), kusjuures õnnestus salvestada Tähe 4 ilmajaama kodulehelt video helkivatest ööpilvedest, mis jäid ka kaamerasilma ning liikuvate piltide alt võis selle endale alla laadida. Panin ühe videotest ja paar fotot ka siia, samuti Youtube´s: http://www.youtube.com/watch?v=eE7MUxVIkXs
Videol on hästi näha helkivatele ööpilvedele iseloomulikud lained. Pikemalt on neist pilvedest juttu: http://ilm.ee/index.php?46393
Põhjataevas
 
Läänetaevas kuni peaaegu seniidini.

neljapäev, 24. juuni 2010

Tasub vaadata!

Sellele saidil (http://www.extremeinstability.com/) on üpris muljetavaldavad pildid ja video, mida tasub vaadata!

**********

Viimaste prognooside alusel tasub reedel endiselt minna, kuigi soodsad tingimused näivad saabuvat hilisemal ajal ning on pigem Lätis ja äärmises kagunurgas.

Allikas:http://www.wzkarten.de/pics/Rtavn4811.png NB! Lingi all olev pilt muutub aja jooksul.

kolmapäev, 23. juuni 2010

Äikesejaht

Mais õnnestus tervelt 8 korral käia äikesejahil soodsate asjaolude tõttu. Paraku polnud siis fotoaparaati kaasas ja jäädvustada ei saanud midagi, Horisondi-veebis avaldatud kokkuvõttes on nendele jahtidele toetutud. Ka reedel on kavas minna äikesejahile, sest näib, et Ida-Eesti riivab tsükloni soe sektor koos väga suure äikesevõimalusega. Kuigi prognoosid muutuvad iga päev, võiks ehk panustada sellele päevale. GFS-mudeli prognoos reedeks:
See prognoos võib õhtul või homme jälle hoopis teine olla.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
Lääne-Venemaa kohale jääb väga soe õhk, näiteks Weatheronline´ prognoos Novgorodi kohta:

Ühest talviselt kargest intervjuust

Üks Novaatori teadusportaali toimetaja tegi jaanuaris minuga lume teemal intervjuu, kuid kas ja millal see avaldati, jäigi teadmata. Nüüd leidsin selle täiesti juhuslikult üles; intervjuu on avaldatud Õhtulehes. Kel huvi, see lugegu: http://www.ohtuleht.ee/ilm/artikkel/367551
Lund sajab ka suvel, ainult et see paistab meile mitme kilomeetri kaugusel kiudpilvede ja sajujoontena (virga).

pühapäev, 20. juuni 2010

Veel muudatusi ilm.ee keskkonnas

Otsustasin lisada veel ühe kategooria - segatüüpi pilved. Kuni praeguseni on kiudrünk-ja kõrgrünkpilved kihiliste ning kihtrünkpilved konvektiivsete pilvede all, kuid need ei sobi sinna, arvestades nimetatud põhiliikide kogu mitmekesisust. Seetõttu on vaja neile eraldi kategooriat.
Kiudrünkpilved jäävad ka vanasse kohta alles, kuid ülejäänud kaks jäävad ainult uude, et vältida kordusi ja arusaamatusi. Kiudrünkpilvede kohta tegin sellise otsuse seetõttu, et need on kiud-ja kiudkihtpilvedega tihedalt seotud ja nende paigutus kihiliste pilvede hulka pole nii häiriv, kuid ülejäänud kahe puhul.
Jutud segatüüpi pilvedest tulevad siia: http://www.ilm.ee/index.php?47521

laupäev, 19. juuni 2010

Pilvede tutvustusi on täiendatud

Muudetud 20. juunil kl 11.30.
Otsustasin ilm.ee keskkonnas ka ülejäänud pilvede jutte täiendada, peamiselt lisasin fotosid ja lisasin mõne lause, mis tundus vajalik. Küllaltki olulisi muudatusi on kõrgkihtpilvede jutus: http://www.ilm.ee/index.php?46337
Ilm.ee keskkonnas olevat kiudrünkpilvede juttu, vt http://www.ilm.ee/index.php?46334, on üsna oluliselt täiendatud. Lisasin fotosid ning rõhutamist vajas jutust see osa, mis puudutab kiudrünkpilvede ja kõrgrünkpilvede segiajamist.
Nagu vaatlused näitavad, siis kiudrünkpilved võivad koosneda nii jääkristallidest kui veepiisakestest, kuid viimasel juhul transformeeruvad pilved üsna kiiresti tavaliselt kiudpilvedeks (Cc stratiformis võib ka kiudkihtpilvedeks muutuda). Paraku paljudes või isegi enamikes allikates väidetakse, nagu koosneksid kiudrünkpilved ainult jääkristallidsest, kuid vaatlused seda ei kinnita.
Cc stratiformis virga 31. mail 2010 Tartu kohal, mis transformeerus kiiresti kiudkihtpilvedeks:

Ilmarindel taas kassi ja hiire mäng; tuulenihkepilved ja Ac virga

Taas on ilmarindel tõeline kassi ja hiire mäng, nagu oli see 8. mail ja 11. juunil, kui väga sooja ning jaheda õhumassi piir läks just üle Eesti. Viimastel kordadel kaasnes ka äike, eriti 8. mail, aga kuidas nüüd, eks see selgub. Tundub, et vihma on rohkelt oodata, äikest aga pigem algaval nädalal, st 21. juunist alates.
18. juuni hommik pakkus Tartus vaatamiseks nn tuulenihkepilvi. Nendeks on tavaliselt kiud-jt sajujoontega pilved, antud juhul aga kõrgrünkpilved, mis transformeerusid kiudpilvedeks. Kuna sajujooned läbivad vertikaalselt vähemalt mõnedsajad meetrid, siis annavad need informatsiooni õhuvoolude kiiruse ja suuna kohta. Tavaliselt teatud kõrgusest alates väheneb märgatavalt tuule kiirus. Selle kõrguse piiril asuvadki sageli kiudpilved. Sajujooned jäävad enamasti nn pilvepeadest tunduvalt maha, sest nagu öeldud, õhuvoolude kiirus väheneb kiiresti laskudes. See on ka põhjuseks, miks kiudpilved on tihti pikad pilveviirud - kuna sealt langeb enamasti pidevalt jääkristalle, millest need pilved koosnevad, siis madalamale laskuvad kristallid jäävad maha, kõrgemal asuvad liiguvad õhuvooludes kiiresti edasi ja nii tekivadki pikad kiudpilvetriibud taevasse.
Kui õhuvoolude suund on kõrgusega erinev, siis on langjooned või kiudpilved sakilised, nagu murtud või volditud. Ka seda võis 18. juunil näha.
Õhtu pakkus teel Tallinnasse imelisi vaatepilte, kuid fotot neist ei saanud läbi bussiakna. Näha olid kõrgrünkpilved vähemalt kahel kõrgusel (Ac duplicatus), Tyndalli efekt (videvikukiired lehvikuna), mõned huvitavad, peaaegu kärjekujulised kiudpilved (Ci lacunosus) ja kondensjälg, millel ilmnes Crow ebastabiilsus (lennukitiibade põhjustatud keeriste interaktsioon kondensjäljega). Viimase tunnuseks on rõngaste teke või kondenjälje deformeerumine, olles kohati märgatavalt kitsam, teisalt aga laiem.
Kõrgrünkpilved, mis on jäätumas ja sealt langeb juba jääkristalle (Ac virga).
Progresseeruv jäätumine. On näha, et sajujooned on hakanud maha jääma.
Seniidi lähedal asunud kõrgrünkpilved. Need koosnesid tugevalt allajahtunud veepiisakestest, mis kaldusid jäätuma.

Kiudpilvedeks transformeerunud kõrgrünkpilved. Kui transformatsioon on täielik, kasutatakse liidet -mutatus, kui on säilinud veel lähtepilve tunnuseid, siis -genitus.
Sellel fotol on kohati Ac tunnuseid, seega võiks nimetada Ci altocumulogenitus, aga kohati oli transformatsioon täielik, siis võib nimetada Ci altocumulomutatus.
Märgata on tuulenihe, sest sajujooned (või kiudpilved) lohiseksid nagu järel.

Nende pilvede puhul on õigem öelda Ci altocumulogenitus, sest lähtepilve tükke on veel näha.
Märgata on suunaline tuulenihe, sest sajujooned (või kiudpilved) on kohati nagu murtud või volditud.

neljapäev, 17. juuni 2010

17. juuni õhtu oli hoopis eripäraste pilvedega

Eelmises postituses oli juttu 17. juuni pilvedest kuni õhtuni. Kl 19-20 vahel toimus pilvedes täielik muutus ja kõrvutades päikeseloojangu ajal tehtud fotod päevaste ning õhtustega, võiks arvata, et tegemist on kahe täiesti erineva päevaga.
17. juunil liikus üle Eesti loodest laskuva madalrõhkkonna ees kiud-ja kiudkihtpilved. Sealjuures paiknesid jääkristallide kihid erinevatel kõrgustel, mis lubas pilved määratleda Cirrus/Cirrostratus duplicatus. Selle pilvede alaliigi määramiseks on parim aeg õhtu, sest madalal asuva päikese tõttu värvuvad eri kõrgustel asuvad pilvekihid erinevalt ja see annab meile informatsiooni pilvede suhteliste kõrguste kohta. Päeval on sageli võimatu öelda, kas kiud-või kiudkihtpilvede kihte on üks või mitu. Nõrgad varjud, virga jmt annab selle kohta mõnikord informatsiooni, kuid üldiselt on keerukas öelda, kuidas on tegelikult.
Lõpuks tundus, et õnnestus näha ka üks haruldane kiudpilveliik - Ci castellanus.
Valge triip

Pilvede erinev värvus annab tunnistust, et on mitu pilvekihti. Tumedamad pilved asuvad madalamal.
 
Väga lühikest aega oli halo jälgitav. Oli ka ebapäike, kuid see jäi taamal asuvate hoonete taha.

Ilmselt on tegemist sakmeliste kiudpilvedega, mida näeb harva või väga harva.

Rünkpilvede muutumine kihtrünkpilvedeks; nende värvus

17. juunil võis jälgida rünkpilvede arengut hommikupoolikul ja nende muutumist kihtrünkpilvedeks pärastlõunal.
Sarnane situatsioon, et konvektsioonivoolud on enamasti nõrgad ja valguvad laiali, mille tunnuseks on kihtrünkpilved, on kestnud juba mitu päeva. Selle põhjuseks on konvektsioonivooludeks ebasobiv atmosfääri kihistus - temperatuur ei lange kõrgusega piisavalt. Kuna aga niiskust on jätkunud ja mais ning juunis on päike üpris terav, soojendades oluliselt maapinda, siis tekivad alumises troposfääris kõigele vaatamata tõusvad õhuvoolud, mis küll kuigi kõrgele ei jõua.
Õhtuks võivad kihtrünkpilved ühineda ja moodustada peaaegu pideva pilvkatte. Kui mõnest pilveavast paistab päike läbi, siis võib suure kontrastsuse tõttu näida mõni koht pilvkattes väga tume ja see pani näiteks täna nii mõnegi inimese arvama, et tulemas on vihma. Tavaliselt Sc cumulogenitus vihma ei anna või ainult mõne piisa (talvel võib siiski üsna korralikult lund sadada). Seda, et pilve tumeduse põhjal sademete kohta järelduste tegemine on väär, arutati juba eelmises sissekandes.
Järgnevalt mõned pildid 17. juunist Tartu piiril (Kalmistu paljandi ümbrus):

Esimesede pilverüngad tekkisid veidi aega pärast kl 10.
 
 

Need kasvasid mõõduka kiirusega kõrgusesse.

Ka suhteliselt õhuke rünkpilv võib näida tume, kui see jääb päikese ette, sest rünkpilved hajutavad ja neelavad palju valgust ning pilve põhjani on valguse hulk oluliselt väiksem. Seetõttu näibki rünkpilv altvaates tume.

Üsna suur rünkpilv päikese ees. Pilve servad on säravalt valged, seda nähtust nimetatakse silver lining. Lisaks võib näha videvikukiiri, sest troposfääri alumine osa on alati suuremal või vähemal määral kolloidlahus (aerosool).


Pärastlõunaks rünkpilved lamenesid ja tekkisid kihtrünkpilved (Sc cumulogenitus, st rünkpilvedest tekkinud kihtrünkpilved).
Õhtul oli mõneks ajaks terve taevas kihtrünkpilvedega kaetud.

kolmapäev, 16. juuni 2010

Pilvesegud

Eesti taevas on väga tüüpiliselt esindatud pilvesegud või et mitu pilveliiki on olemas korraga. Ka 14.-16. juuni on pakkunud pilvesegusid, peamiselt on pidevad üleminekud kiht-ja kihtrünk-ning rünk-ja kihtrünkpilvede vahel, mis demonstreerisid ilmekalt klassifikatsiooni kunstlikkust jne; jaotust on vaja kommunikatsiooni eesmärgil. Kuna see töötab väga hästi, siis on klassifikatsioon püsinud tänini.
14. juunil oli segamini kiht-ja kihtrünkpilved:
Õhtul oli kihtpilvede all omakorda kihtpilvede tükke; eemal on kihtrünkpilved.

15. juunil asendusid kihtpilved kihtrünk-ja rünkpilvede seguga.


16. juuni hommikul Saadjärve kohal. Hommikul sadas lausvihma madalrõhulohu tõttu, kuid päevaks eemaldus see Venemaale ja kihtpilved asendusid uuesti kihtrünk-ja rünkpilvede seguga.


Sc congestus. Inimesed arvavad sageli, et tumedast pilvest tuleb vihma. Tegelikult ei anna pilve tumedus mingit informatsiooni selle kohta, kas tegemist on sajupilvega või mitte. Rohkem aimu annab pilve värvus ja kuju, kuid ka see võib eksitada.
 

Mõnikord tekivad tugeva tuulega pilveread või isegi pilvetänavad. Kui viimaseid moodustavad rünkpilved, siis on tegemist Cu radiatusega. See foto on tehtud Rannapungerja jõe alamjooksu kohal ja midagi sinnapoole on näha, kuid õhuvoolud polnud siiski piisavalt tugevad, et rünkpilvede tänavad kujuneksid välja. Foto ülaosas on kihtrünkpilved.
Ka õhtul võivad taandpilved (vesperalis-tüüpi) olla reana ja kui need read ulatuvad silmapiiri lähedale, siis perspektiivi tõttu tunduvad need trepina madalduvat - on tekkinud Sc diurnalis.


Selliseid pilvi nimetatakse ka ebamäärasteks kihtrünkpilvedeks. Mingit kindlat kuju või vormi pole, vaid pilved on omavahel sulandunud ja pidevas üleminekus.

Hiljem, 16. juuni õhtul toimus siiski diferentseerumine (fotol Vasknarva) ja eraldi on kihtrünkpilved ning kõrgrünkpilved, kuid viimased asuvad veel üpris madalal.

 
Õhtuks jäid järele kõrgrünkpilved, millel oli sajujooni (virga) märgata. Päikese loojudes tekkisid ka videvikukiired. Tartu.

esmaspäev, 14. juuni 2010

Soomes kogub populaarsust pilvede vaatlemine

Soomes kogub populaarsust juba nii mõnelgi pool küllalt levinud harrastus - pilvevaatlemine (soome k pilvibongaus, inglise k cloud spotting). Pilvedest ja nende vaatlemisest räägib meteoroloog-pilvevaatleja Jarmo Koistinen, vt videot: http://areena.yle.fi/video/1061087.

Vaatlusi arvestatakse teatud punktisüsteemis, näiteks Cb mammatuse (soome k utarepilvi) ja Kelvin-Helmholtzi nägemist loetakse kümne punkti vaatluseks.
Soome keeles on erinevalt paljudest teistest mitmetel rahvusvahelistel sõnadel ja nimetustel olemas ka päris omamaine või eripärane sõna, nii ka pilveliikide puhul. Näiteks kõrgrünkpilved on hahtuvapilvi ja castellanused vallinharjapilvi (vt ka
http://fi.wikipedia.org/wiki/Vallinharjapilvi; konkreetselt Ac castellanus on vallinharjamainen hahtuvapilvi), aga rünkpilved kumpupilvi, mis ei ole täiesti eripärane sõna, vaid aimatav on sarnasus ladinakeelse Cumuluse või ka inglisekeelse cumulus cloud´ga. Huvitav sõna on soome keeles kihtrünkpilv: kumpukerrospilvi; ja läätsekujuline pilv (lenticularis) - mantelipilvi.

Ka soome keeles on välja antud "Pilvevaatleja käsiraamat": http://www.atenakustannus.fi/index.php?pagecat=3&page=kirja&kirjaluokka_id=4&kirja_id=171

pühapäev, 13. juuni 2010

Esimesed helkivad ööpilved nähtud 13. juuni öösel

13. juuni öösel õnnestus näha selle aasta esimesi helkivaid ööpilvi ja sedagi juhuslikult, sest muidu pilves taevas läks just pilvede esinemisajal selgemaks. Helkivaid ööpilvi võis ka varem olla, aga kuna ilmad on pilvised olnud, siis pole selle kohta teateid. Euroopas üldse nähti helkivaid ööpilvi sel aastal juba 1. juunil Taanist (foto: http://www.spaceweather.com/submissions/large_image_popup.php?image_name=Jesper-GrAcnne-obs-nlc0081_1275428636.jpg).
Saadud fotod pole kvaliteetsed ja pildi headust vähendas tugeva tuule tõttu pidevalt liikuvad puud ning kiiresti liikuvad madalad pilved, mistõttu veidigi pikema säriaja puhul ei jää foto kuigi kena, kuid midagi siiski on näha. Tallinna taevas 13. juuni öösel:


Põhjataevas - näha ainult peen helkivate ööpilvede hõbedane triip.












Ida-ja kirdetaevas - hõbedasi pilvi on märksa rohkem.









Kuumalaine puudutus 11. juunil

11. juunil puudutas Eestit tõeliselt palav ja niiske õhumass. 0ºC isoterm asus koguni kuni 4 km kõrgusel (tavaliselt suvel 2-3 km, kui on väga jahe õhumass, siis 1,5 km kõrgusel). Ennelõunal ja lõuna paiku läks üle Eesti sooja frondiga seotud sajuala, kusjuures kihtsajupilvede sees arenes mõnel pool rünksajupilvi ja oli äikest (Tartu ümbruses, Edela-Eestis ja Kesk-Eestis laussaju sabas).
Lõuna poolt läks taevas selgemaks, kuid esialgu oli väga tugev vine, mis viitas eriti soojale ja niiskele õhumassile. Tuul oli idast, kuid pöördus kagusse (Edela-Eestis pöördus järk-järgult, hakates viimaks edelast ja läänest puhuma, mistõttu lämbus asendus mõõduka jahedusega, mujal Eesti sisemaal püsis lämbe ja soe.) Tuul oli võrdlemisi tugev, aga vaikis öö saabudes. Õhtul arenes peamiselt Kagu-Eestis äikesepilvi, öösel oli leebet (pilvesiseste välkudega) äikest mujalgi, näiteks Kesk-Eestis.
aktiivsus üpris tagasihoidlikuks. Atmosfäär oli üsna napilt labiilne, kuigi vähemalt 10 km kõrguseni. Kuna niiskust oli meeletult (mõnel pool oli kastepunkt koguni üle 20 °C), siis võib-olla oligi see põhjuseks, miks ikkagi õhtul arenes äikesepilvi - väga suure niiskuse korral langeb õhuosakese temperatuur vähem kui 6 kraadi km kohta ning samal ajal vabaneb varjatud soojus ja see võimaldas äikesepilvedel areneda (hüpotees).
Õhtul võis jälgida ka äikese-eelset taevast (thundery sky). Seda mõistet võib kasutada nii kitsamas kui laiemas tähenduses. Esimesel juhul on taevas kaootilise ilmega (ebaühtlased kõrgrünkpilved - Ac inhomogenus), teisel juhul võib-olla taevas ka teistsugune, näiteks suurte rünkpilvede või kõrgkihtpilvede ja kõrgrünkpilvedega vms.
Olgu toodud illustreerimiseks terve rida fotosid (Nigulas ja Kilingi-Nõmmes tehtud):


 



 

Pannkoogiläbu

Üle pika aja jälle inimestest.
27. mail toimus pannkoogiläbu, kuhu valiti ainult teatud inimesed, et huvi pärast jälgida, kuidas omavahelised suhted kujunevad jne. Inimesed klappisid omavahel hästi, kuid välja tuli kaks inimeste rühma - ühed, kes lasid teistest end mõjutada, teised, kes ei lasknud. Viimased jagunesid veel nendeks, kes suhtlesid üldiselt kõikidega ja nendeks, kes valisid kindlalt 1-2 suhtluspartnerit. Viimane tüüp oli omas mullis.
Välja tuli veel see, et sõbralikkust hindavad nii mehed kui naised. Seda näitas nii gümnaasiumis oldud aeg,(?)* kui õhtu, millest jutt. Üks inimene oli seal silmapaistvalt sõbralik ja hiljem, kui uurisin muljeid jmt, siis jättis ta ka kõige parema mulje ja meeldis kõikidele kõige rohkem.
Samuti ilmnes huvitav käitumine kahel neiul - nad olid sõbrannad ja nende käitumine sellel õhtul oli hoopis teistsugune kui eraldi olles. Selle käitumistüübi nimetasime toanaabriga indutseeritud tibilikkuseks, sest selle kutsus ette sõbrannaga olemine sellisel õhtul.
Kokkuvõttes jäid kõik rahule ja eks millalgi tuleb jälle sarnane õhtu, aga siis ilmselt pole eesmärgiks sarnane jälgimine huvi pärast.
------------
*-küsimärk käib koma kohta, sest pole kindel, kas antud juhul on koma vajalik või mitte.

laupäev, 12. juuni 2010

Maikuu ilmastiku ülevaade

Viimaks valmis ka maikuu ilmastiku ülevaade Eesti kohta, mida saab lugeda siit: http://horisont.ee/node/1432 See ülevaade keskendub pilvedele ja konvektiivsetele nähtustele, sest inimene räägib ja kirjutab võimalusel ikka sellest, mis talle kõige rohkem huvi pakub.
Horisondi toimetaja pakkus välja, et ka trükinumbris saab hakata midagi avaldama. Seda siis alates uuest aastast.
Toon siin välja ka ülevaate tekstis kasutatud terminite ja mõistete väikese sõnastiku koos selgitustega.

Terminid ja mõisted

Ac castellanused on kõrgrünkpilvede alaliik, mis meenutab kindlusemüüre, millest on oma nime ka saanud (castle, castellum - kindlus, loss), st alus on sile, aga ülaosa sakmeline. Need pilved on sageli reas ja näitavad ebastabiilsust troposfääri keskosas, seega äikesevõimalust.

Labiilne atmosfäär tähendab õhkkonna seisundit, kus kogus õhku, mis on liikuma pandud, kaldub liikuma hakkamisel oma esialgsest suunast eemale, st esialgne häiritus suureneb. Atmosfääris on õhu vertikaalne tasakaal määratud temperatuuri vertikaalse gradiendiga. Labiilse atmosfääri puhul on see vähemalt 10°C temperatuurilangust ühe km kõrguse kasvuga (NB! See on keskkonna temperatuurilangus, õhuosakese enda temperatuur langeb labiilsuse korral enamasti oluliselt vähem!).

Positiivne välk on üpris haruldane välguvorm. Kõikidest välkudest on neid vähem kui 5 % ning erinevalt tavalistest pilv-maa välkudest, mis kannavad endaga negatiivset laengut, kannab positiivne välk vastavalt positiivset laengut maa poole. See välguvorm saab alguse tavaliselt äikesepilve jäätunud ülaosast (jäätunud - rünksajupilve ülaosa koosneb jääkristallidest ning on tihti laienev, meenutades alasit) ning liigub esialgu pilvest maapinnaga isegi peaaegu horisontaalselt eemale ja siis otse maa poole. Seetõttu võib välk lüüa mitmeid km põhipilvest eemale, kust võib-olla pärineb ka ütlus „välk selgest taevast“. Kuna positiivne välk peab läbima tunduvalt pikema tee, kui tavaline pilv-maa välk, siis on see ka märksa võimsam. Tavaliselt tekivad positiivsed välgud äikesepilve elemendi hajumisstaadiumis, samuti on neid rohkem talvistes äikestes. Selle välguvormiga seostatakse ka keravälkude teket, sest viimast on nähtud pärast positiivse välgu lööki.

Pilveelement. Mõistel „pilveelement“ on kaks tähendust: a) pilveelementideks nimetatakse veepiisakesi, jääkristalle ja nende kogumeid, millest koosnevad kõik pilved või b) pilveelement on suuremas pilves või pilvekobaras väiksem pilv või pilveosa, ehk sisuliselt on tegemist üksikrüngaga. Suuremad pilved koosnevad kümnetest ja sadadest rünkadest, seega niimitmest elemendist, kuid rangema käsitluse järgi on pilveelement pilv või pilveosa, mida saab eristada radari või muu instrumendiga. Viimases tähenduses on mõistet ka selles ülevaates kasutatud.
Äikese- ja teiste konvektsioonipilvede puhul peetakse silmas enamasti rünki, millel on väljas kujunenud iseseisev sajuala ja mis on sageli võimeline tekitama välke.



Atmosfääri tsirkulatsioon

Tsirkulatsioon ehk õhuvoolude süsteem sõltub õhurõhuerinevustest. Eesti ilmastikku kujundavad tsirkulatsioon ja õhumassid. Viimaste liikumisi suunab tsirkulatsioon, mis on võrdlemisi püsiv õhuvoolude süsteem ja mida põhjustavad püsivad (püsiv tähendab päevi, nädalaid ja kuid kestev) õhurõhuerinevused. Need erinevused sõltuvad Assoori maksimumist ja Islandi miinimumist. Seejuures õhurõhuerinevused nimetatud süsteemi (NAO) piires muutuvad.

Väga üldistes joontes on nii, et kui need erinevused on suured (NAO positiivne faas), siis valitseb läänevool, mis põhjustab talvel sooja ja niisket ning suvel jahedat ja niisket, aga suvel on vastav seos nõrgem, eriti käib see jaheduse põhjustamise kohta. Kui õhurõhuerinevused on väikesed (NAO negatiivne faas), siis läänevool nõrgeneb ja suvel võib mõjule pääseda lõuna-või idavool, tuues sooja või palavat ilma, kuid talvel jällegi väga külma ilma (Siberi kõrgrõhkkond laieneb Euroopani).

Pagi on äkiline tuule tugevnemine, mis käib kaasas rünksajupilvedega ja seostub tavaliselt muutliku või heitliku (ebapüsiva) ilmaga. Pagi korral võib tuul tõusta vaikusest 30 m/s ja enamgi mõne hetkega ja tavaliselt hiljemalt poole tunni jooksul tuul jälle nõrgeneb. Enamasti kestab pagi mõned minutid, millele järgneb vihm. Seejuures võib tuule suund muutuda ja seejärel taastuda.

Pagi ei seostu alati äikesega, vaid võib kaasas käia talviste hooglumesadudega, eriti veekogude läheduses, samuti tugevneb tuul mõnikord ka siis, kui suur rünkpilv läheb üle. Siiski see ei pruugi alati pagi olla, sest definitsiooni järgi peab tuul tugevnema vähemalt 6-8 m/s võrra 1 minuti kestel (määratlusi on mitmeid).
Pagi on tegelikult laskuv õhuvool, mille tõttu õhutemperatuur langeb. Pagi põhjuseks on jahedama õhumassi teke pilvedes. Teatavasti on külm õhk raskem kui soe õhk ja see põhjustabki laskuvaid õhuvoole. Sageli peitub pagi tekkimise algpõhjus vihma õhumasse jahutavas toimes.


Planetaarne ehk Rossby laine on troposfääri ülaosas läänest itta kulgeva õhuvoolu meander. Need tekivad Coriolisi jõu sõltumise tõttu laiuskraadist (mida väiksem laius, seda nõrgem on Coriolisi jõu mõju). Rossby lainetel on ilmale ja ilmastikule otsene mõju, sest need määravad polaarfrondi vonklemise.

teisipäev, 8. juuni 2010

KH lainepilved, Noa laevad, vesine päike 7. juunil 2010

7. juunil lähenes Eestile keskmiselt aktiivne tsüklon. See tõi endaga kaasa rohke vihmasaju, kuid äikest polnud. Ilm oli üsna soe, ööselgi üle 10 kraadi. Enne sadu pakkus taevas taas vaheldusrikkaid pilvi ja pilvemaastikke.
Ülimalt hästi olid välja kujunenud Noa laevad, võis jälgida rünkpilvi, KH lainepilvi ja kiudpilvede tihenemist kuni kihtsajupilvedeni (järgnevus!).

Lennuki kondensjäljed Viljandi järve äärest vaadatuna. Ilmneb Kelvin-Helmholtzi ebastabiilsus.







Rünkpilved Viljandi kohal kiud-ja kiudkihtpilvede taustal.
Lisaks rünkpilvedele oli kiudkihtpilvedel nõrk halo ja veel üks KH lainepilv.
Üliselged Noa laevad. Neid oli taevas rohkesti. Noa laevad on noole-või suusakujulised kiudpilved, mis ulatuvad horisondini ja näivad seal koonduvat (perspektiivi ilming) ja näitavad sajuse ilma saabumist (neid on vanarahvas tähele pannud ja on selle kohta ilmavanasõnasid).
Ka Noa laevad, kuid mitte nii selged.
Kiudkihtpilved ja kiudpilved, taandarenevad rünkpilved (Õisu).
Õisu. Kiudkihtpilved ja halo.
Pilvelained kõrgrünkpilvedel.
Tali lähedal. Kõrgkihtpilved kõrgrünkpilvedega.
Päike paistab läbi kõrgkihtpilvede vesise ilmega, sest need pilved koosnevad veepiisakestest või veepiisakeste ja jääkristallide segust. Tavaliselt halosid pole, kuid antud juhul väga nõrgalt siiski oli, mis annab tunnistust jääkristallide olemasolust. Kõrgrünkpilvede puhul täisvarjusid ei teki.

Taevased mustrid

Mõnikord moodustavad pilved, eriti kiudpilved, imeilusaid mustreid taevasse. Alljärgnevalt 6. juunil sooja frondiga seotud pilved Tallinna kohal.
Kihtrünkpilved

Pilvede segu

Kiudpilved

Kõrgrünkpilved