11. juunil puudutas Eestit tõeliselt palav ja niiske õhumass. 0ºC isoterm asus koguni kuni 4 km kõrgusel (tavaliselt suvel 2-3 km, kui on väga jahe õhumass, siis 1,5 km kõrgusel). Ennelõunal ja lõuna paiku läks üle Eesti sooja frondiga seotud sajuala, kusjuures kihtsajupilvede sees arenes mõnel pool rünksajupilvi ja oli äikest (Tartu ümbruses, Edela-Eestis ja Kesk-Eestis laussaju sabas).
Lõuna poolt läks taevas selgemaks, kuid esialgu oli väga tugev vine, mis viitas eriti soojale ja niiskele õhumassile. Tuul oli idast, kuid pöördus kagusse (Edela-Eestis pöördus järk-järgult, hakates viimaks edelast ja läänest puhuma, mistõttu lämbus asendus mõõduka jahedusega, mujal Eesti sisemaal püsis lämbe ja soe.) Tuul oli võrdlemisi tugev, aga vaikis öö saabudes. Õhtul arenes peamiselt Kagu-Eestis äikesepilvi, öösel oli leebet (pilvesiseste välkudega) äikest mujalgi, näiteks Kesk-Eestis.
Vaatamata prognoositud suurele äikeseohule (vt http://estofex.org/cgi-bin/polygon/showforecast.cgitext=yes&fcstfile=2010061206_201006101734_2_stormforecast.xml) jäi
aktiivsus üpris tagasihoidlikuks. Atmosfäär oli üsna napilt labiilne, kuigi vähemalt 10 km kõrguseni. Kuna niiskust oli meeletult (mõnel pool oli kastepunkt koguni üle 20 °C), siis võib-olla oligi see põhjuseks, miks ikkagi õhtul arenes äikesepilvi - väga suure niiskuse korral langeb õhuosakese temperatuur vähem kui 6 kraadi km kohta ning samal ajal vabaneb varjatud soojus ja see võimaldas äikesepilvedel areneda (hüpotees).
Õhtul võis jälgida ka äikese-eelset taevast (thundery sky). Seda mõistet võib kasutada nii kitsamas kui laiemas tähenduses. Esimesel juhul on taevas kaootilise ilmega (ebaühtlased kõrgrünkpilved - Ac inhomogenus), teisel juhul võib-olla taevas ka teistsugune, näiteks suurte rünkpilvede või kõrgkihtpilvede ja kõrgrünkpilvedega vms.
Olgu toodud illustreerimiseks terve rida fotosid (Nigulas ja Kilingi-Nõmmes tehtud):
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar