teisipäev, 2. juuni 2020

23. nädala ilm (1.–7.06.2020)

Kommentaariumi viide

Põud on kiiresti süvenemas, kuid paistab, et neljapäev toob leevendust (Virumaale jõudiski hommikul sajuala, mis liigub kiiresti idast läände). Üldjoontes võib öelda, et ilm kagutab ehk valitseb poolmeridionaalne tsirkulatsioon. Esialgu on kagutamine natuke tinglikum, sest idavool on väga tugev ja tuul on kirdest, ent nädala lõpuks muutub õhuvool kagupoolsemaks ja tuul on idakaartest. Lisaks näib, et kevad areneb sujuvalt suveks.
Ärevalt on küsitud hirmsa kuumalaine kohta, mis pidavat nädala pärast saabuma ja Eestit raputama. Kuigi 20. mai paiku näitasid kuuprognoosid, et juuni esimesel nädalal võib 32 kraadi tulla, lükati see peatselt Lapimaale ja on nüüd enam kui nädal aega üldse kõikidest allikatest kadunud, ei ole ka seda Põhjamaades, kuigi mõnel pool on siiski väga soe http://www.meteociel.fr/observations-meteo/tmaxi.php?region=fi.
Siit https://www.wetterzentrale.de/de/topkarten.php?map=8&model=ecm&var=2&time=0&run=0&lid=OP&h=0&mv=0&tr=24 võib küll vaadata kuni 240-tunnist prognoosi, kuid pärast 120. tundi muutub prognoos iga päev väga palju. Siiski tendents on soojema poole, aga see paistab pigem tähendavat suve algust, sest ööpäeva keskmine jääb üle 13 kraadi. Seega, kel vaja soojust, siis peab jääma ikkagi ootele. Lisaks on osa prognoose pikselised, kuid ometigi näib, et midagi tulemas ei ole (mõõdukas võimalus on alles 7. juunil).

Suveks piisavalt mõõdukas, kuid kaunis äikeseline ilm (https://www.meteoblue.com/en/weather/14-days/laagri_estonia_794964).

Kõrg- ja madalrõhkkonna vastasseis toob kagutava ilma ja tugeva idakaartetuule (DWD).

reede, 29. mai 2020

22. nädala ilm (25.–31.05.2020)

Kommentaariumi viide

On helistatud ja küsitud, mis juhtus, ja selgitanud, mis hullumaja lahti: vanni äravooluavast hakkas solki välja tulvama ja mitu päeva oleme sellega kimpus olnud. Torusiil ega kiirtellitud torumehed pole aidata suutnud. Peab vist tegema kapitaalremondi.
Inimeste huvi praeguse põua ja läheneva lõunatsükloni osas on väga suur! Lisaks ajakirjanikele ja telesaadete toimetajatele helistavad või saadavad kirju ka blogi lugejad, paar kirja tuli paberkandjal postkasti ja üks oli pakk mingite ilmavaatlustega postkontoris, Amblast. Tore, kui on nii suur huvi!
On küsitud ka Kaivo kohta. Ta on hetkel vanglas ja saadab korra kuus kirja, kus räägib oma olukorrast ja palub nädalaprognoose ja ilmapilte jms (vanglas ei tohi telefone, sotsiaalmeediat jms kasutada).

Nädal on põuane, kuigi 25. mail sadas mõnel pool äikesevihma (isegi tunde järjest) ja 28. mai hommikul sadas jälle teistes paikades vihma, kuid äikest polnud. Õhutemperatuur püsib kevadele omane ja pikaajalisele keskmisele lähedal.

25. mai äikesed. Kuigi välke tähistavaid punkte näib vähe, olid piksed väheliikuvad, tõid tunde kestva äikese ja kohati isegi rahet kaasa (https://www.puuppa.org/~pnuu/salama/arkisto.php?pvm=20200525).

30. ja 31. mai toovad tuulise, kuid päikeselise päeva, sest Eesti ilma mõjutab aktiivne lõunatsüklon. Isegi Ilmateenistus andis välja hoiatuse selle kohta. Paraku põud jätkub ja süveneb kiiresti. Hea uudisena võib öelda, et öökülmad paistavad olevat lõppenud. Küll aga on lahtine see, kas kevad jätkub sujuvalt suvena või osutub kuumus agressiivseks ja lõikab nagu noaga kevade läbi. Elame-näeme!

Keskmistatud prognoos on jätkuvalt väga mõõdukas, aga ööd üllatavalt soojad. Siiski on veapiir üpris suur ja kuumus on võimalik (https://www.meteoblue.com/en/weather/14-days/laagri_estonia_794964). Suurema kuumuse saab ilmselt Lapimaa.

31. mail oli lõunatsüklon täitumas ja püsis paigal (DWD).

teisipäev, 26. mai 2020

21. nädala ilm (18.–24.05.2020)

Kommentaariumi viide

*Vahepealset nädala jagu kestnud tõsist hullumaja ei hakkagi siin kirjeldama (blogi lugejad on küsinud ja siis seda ka selgitanud). Kuid uuendatud on rekordlund käsitlevat postitust: http://ilmjainimesed.blogspot.com/2020/05/20-nadala-ilm-1117052020.html.

Nädal pööras uue lehekülje: ilm muutus kevadiseks. Kuni 18. maini oli ööpäeva keskmine õhutemperatuur ikkagi varakevadiselt omane, mõned soojemad ööpäevad sekka, aga edaspidi püsis ööpäeva keskmine kevadele omane.  Tuletame meelde:
  • Varakevad algab siis, kui maapind on lõplikult vabanenud lumikattest ja kestab kuni kasvuaja alguseni, mil õhutemperatuur tõuseb püsivalt üle +5 °C.
  • Kevad on kasvuperiood enne suve algust, püsivate temperatuuride vahemikus 5–13 kraadi.
Kõige kauem on varakevad kestnud 27. maini, seekord venis varakevad peaaegu 20. maini. Nii et hiline kevade algus, aga lõpuks see siiski käes. Nädal osutus suhteliselt põuaseks ja tuleoht kasvas kiiresti, kuigi mõned paigad said siiski ka lumekruupe jt sademeid. Nädala lõpuks jõudis õhutemperatuur kohati ligi 20 kraadini ja ööpäeva keskmine üle 10 kraadi.

Jätkub väga mõõdukas temperatuur, kuid olud on kuivad (https://www.meteoblue.com/en/weather/14-days/laagri_estonia_794964).

27. mail: palju on küsitud sademete kohta, sest põud võtab võimust. Kahjuks häid uudiseid ei ole, sest paistab, et sajuvõimalus on väga väike ja ka juuni esimene nädal tõenäoliselt ei too leevendust. 
28. mai hommikul sadas kohati küll vihma, aga olulist leevendust see kaasa siiski ei toonud. Ainult mõni üksik koht võis saada üle 5 mm sademeid, kuid suurem osa Eestist jäi siiski olulise sajuta ja päev otsa päikesepaistet aurustab selle vähesegi niiskuse. Põud süveneb kiiresti.

pühapäev, 17. mai 2020

20. nädala ilm (11.–17.05.2020)

Kommentaariumi viide

Hullumaja tõttu (õppetöö on faasis, kui kodutööde jms tähtajad on käes ja alanud eksamiperiood + prognoositellimuste suur hulk kapriisse ilma tõttu) ei olnudki lihtsalt aega tegeleda blogiga.

Nädal oli külm, lumine ja äikeseline, kaks videot tugevast lumesajust:

11. mai keskpäev

13. mai hommik

Suurimate räitsakate läbimõõt ulatus 7 cm-ni, mis võib Eesti uus rekord olla. Kirjanduse andmed on suurimate räitsakate osas siiski vastukäivad. Eesti kohta andmeid eriti ei ole, aga Euroopa kohta on teada, et suurimad räitsakad on registreeritud 10.01.1915 Berliinis, kui helveste läbimõõt ulatus 10 cm-ni, kuid on teateid ka sellistest juhtumitest: 1951. a Suurbritannias Berkhamstedis kuni 13 cm läbimõõduga ja 1888. a Shirenewtonis mõõtmetega 9,52x0,64 cm (ehk siis justkui lendtaldrik frisbi). Viimase kahe juhtumi täpsed kuupäevad pole teada.
Maailmarekordiks peetakse tavaliselt 28.01.1887 Fort Keogh, Montanas langenud gigantset helvest mõõtmetega 38x20 cm. Veel on mainitud suurima loodusliku räitsakana 1971. a Bratskis Siberis registreeritud hiidu mõõtmetega 20x30 cm.
Siiski, Eesti rekordiks võib vast pidada kunagist juhtumit Uuemõisas https://epl.delfi.ee/eesti/taevast-sadas-lumesiile?id=50916463, kuid kahjuks pole mõõtmed teada, on vaid võrdlus tennisepalliga. Kui suur on tennisepall? Kui vähemalt 7 cm, siis uut hiidräitsaka rekordit seekord ei tulnud, aga kui vähem, võis 11. mai uue rekordi tuua. Ka 13. mai hommik jahmatas hiidräitsakatega, kuid nende läbimõõt üle 5 cm siiski ei ulatunud.
Eestis võib rekordiliselt suuri räitsakaid näha kevadel alates märtsist (nt https://sakala.postimees.ee/3611345/viljandis-langes-hiidlumehelbeid, pildil on helves laiali vajunud, nii et tegelikud mõõtmed õhus olles olid tõenäoliselt kompaktsemad), vähem tõenäoliselt talvel sulailmadega.
Hiidräitsakad tekivad ainult teatud tingimustel: mitme km paksune õhukiht peab olema veeaurust küllastunud ja võimalikult soe – lumesaju ajal siis ilmselt mitte kuigi palju üle 0 °C, sest muidu sulaks lumi ära. Soodsa asjaoluna on veel mainitud nõrka muutliku suunaga tuult, sest tormise ilmaga lõhuks tuul väga suured helbed väiksemateks. Kokkuvõttes peab rekordiliste helveste tekkimiseks olema mitme km paksune õhukiht, mis on võimalikult soe ja veeaurust küllastunud ja milles ei ole tugevat tuult. Senised vaatlused kinnitavad neid tingimusi. Kokkuvõte hiidhelveste tekketingimustest on https://www.theweatherprediction.com/habyhints/261/.
Sobivad tingimused sellisteks ülihiidhelvesteks on õhumassi piirialal ülipaksudes kihtsajupilvedes (11. mail) või rünksajupilvede puhul, mis on niikuinii väga suure veesisaldusega ja mitme km paksused (13. mai hommikul). Mitmel korral, kui on sääraseid räitsakaid sadanud, on pilvede all olnud väga madalad kihtpilved või isegi udu, mis näitab siis õhukihi veeaurust küllastatust.
Kokkuvõtlikult oli nädal märg ja väga külm. See hoidis vähemalt põuaohu eemale, kuigi looduse areng oli väga aeglane ja tekkis kuni 3-nädalane mahajäämus pikaajalisest keskmisest (vaatamata väga soojale varakevadele).

reede, 8. mai 2020

19. nädala ilm (4.–10.05.2020)

Kommentaariumi viide

Lugejad on nõudnud uusi andmeid ilmast, aga ka seda, kas on oodata lund. Kevad on vindunud juba sisuliselt pool aastat (detsembri, jaanuari ja veebruari võib siiski määrata ka eeltalvena). 1. mail asendus varakevad kevadega ja on suutnud jääda sellisena püsima. Ilus kevadine ilm kestab nädala lõpuni, kuid siis ilm muutub ja pöördub tagasi varakevadesse. Ehk ongi see hea, sest muidu on aasta soojusressursid niivõrd ära kulutatud, et suvele ei jäägi midagi?
Usutakse, et aasta vältel saame teatava soojushulga, mis siis jaguneb kuidagimoodi aasta peale. Talve ja kevadega on sel juhul suur hulk sellest ressursist juba ära kulutatud. Tõepoolest, pikaajalised prognoosid on soojuse osas üha nirumaks muutunud https://origin.cpc.ncep.noaa.gov/products/people/wwang/cfsv2fcst/htmls/euT2me3Mon.html. Eriti suure põntsu sai suvi aprilli äikeselisuse tõttu http://ilmjainimesed.blogspot.com/2017/04/mustiline-seos-aprilli-aikeselisuse-ja.html
Meenutagem aprilli äikesepuhangut. 3.04.2020 äikeseraju lõhkus ikka kõvasti. Kõige kurvem lugu juhtus Lihulas, vt https://parnu.postimees.ee/6941016/lihulas-lennutas-tormituul-kortermajalt-katuse-ja-19-inimest-jai-koduta?_ga=2.29132476.1204295440.1585469520-301393123.1559042892. Aga oli ka minul üks tuttav, kelle laudalt viis puhkenud äikeseraju katuse ja vaesed loomad said rahe ja lume tõttu kahjustada. Kaardil 2.04. ja 3.04. öö välgud, päeval läks möll edasi (https://www.puuppa.org/~pnuu/salama/arkisto.php?pvm=20200402).

Ränk päikesepaiste 6.05. Laagris