esmaspäev, 21. jaanuar 2019

4.nädala ilm(21.-27.01.2019)

Kommentaariumi viide

/siit alates/ Postitanud: Kaivo Lõppe, kes kasutanud allikaid: Riigi Ilmateenistus, Windy rak, Norra ilmaportaal yr.no, Meteoblue, Wetterzentrale, Wetter und Klima
Kõik pretensioonid ja kaebused saata vajadusel kaivoloppe@gmail.com.


Ees ootab karge päev ! Riietugem soojalt


Uuendatud 21.01.2019 kell 09:50

Tuleb talvine nädal.

Esmaspäeval (21.01) võimutses kõrgrõhkkond. Taevas selgines päeva jooksul kõikjal, kuid päeva esimeses pooles siiski sadas mitmel pool kerget lund.
Hommikul oli näha paljudes kohtades ka täielikku superkuuvarjutust.
Tuul vaibus ning temperatuur hakkas õhtul kolinal langema, saavutades juba kella 22:00ks -24 piiri. Jahtumine jätkus ööselgi, kuna taevas selge ja tuul vaikne.
Ilm oli tõeliselt mõnus, karge ja talvine. Siras täiskuu, võis vabalt ajalehte lugeda.
Külma oli siis juba 20,8 kraadi, langus 1,5...2kraadi/tunnis. Meeletu !
Kaivo Lõppe foto, Lääneranna vallas 21.01.2019 kell 22:00

Teisipäeva (22.01) esimeses pooles võimutses seesama kõrge. Ilm oli sajuta,karge ning enamasti meeletult paduselge.
Ilmateenistuse vaatlusandmed 09:00. Padukargus on vallutanud kogu maa.

Öö oli tuule poolest rahulik, päeval pöördub tuul lõunakaarde ja õhtupoolikul algab tugevnemine läheneva madalrõhkkonna tõttu.
Pealelõunal-õhtul algab saartest lumesadu.
Õhutemperatuur oli öösel -15...-23, sisemaal langes paiguti -27°C-ni, meremõjuga rannikul alla -15°C ei lange (Saaremaa lõunatipus oli näiteks vaid -2...-3! ) päeval -12...-16, meremõjuga rannikul -3...-10°C.

Kolmapäeva (23.01) öösel laieneb üle Läänemere madalrõhulohk ja sadu laieneb üle kogu maa.
Lõunakaaretuul on öösel tugev(17m/s), päeval pöördub läänekaarde ja nõrgeneb veidi. Õhutemperatuur on enne sajupilvede jõudmist saartel kuni -5°C, mandril -10...-16, Ida-Eestis kuni -22°C, hommikuks tõuseb, päeval Lääne-Eestis -2...+1, ida pool ennelõunal -6...-10, õhtupoolikul tõuseb -3...-5°C-ni. 

Neljapäeva (24.01) öösel madalrõhulohk kaugeneb ja selle järel pudeneb veel tsipa lund.
Tuul pöördub läänekaarest kirdesse, on enamasti nõrk, põhjarannikul tuntavam(13m/s).
Päeval minikeerise mõju väheneb, kohati sajav veel lund.
Tuul pöördub itta ja kagusse ning on nõrk. Õhutemperatuur on -2...-8, kohati võib -12°C ümbrusse langeda, ennelõunal palju ei tõuse, pärastlõunal kukub taas langusse..

Reedel (25.01.) jõuab Skandinaaviast Soome juba järgmine pisike madalrõhkkond ja selle lõunaservas on meil kohatise hooglumega ilm.
Lõunakaare tuul tugevneb veidi ning seda eelkõige Soome lahe ümbruses. Õhutemperatuur on öösel -6...-13, kohati võib -17°C-ni langeda, saarte rannikul on veidi pehmem, päeval -4...-10, vastu Läänemerd(saarte rannikul, põhjarannikul) kohati kuni -2°C.

Laupäeval (26.01) tungib Skandinaaviasse uus, veidi jõulisem madalrõhkkond ja laieneb üle Läänemere meieni.
Öö on suurema sajuta, päeval jõuavad lumepilved peamiselt Eesti loode- ja põhjaossa, omapoolse lisa annab ka mereefekt.
Lõuna- ja kagutuul tugevneb kõikjal(kuni 18m/s).
Õhutemperatuur on öösel Lääne-Eestis -4...-9, Kesk- ja Ida-Eestis -10...-15, päeval Lääne-Eestis 0...-5, Kesk- ja Ida-Eestis -6...-11°C.

Pühapäevaks (27.01) jääb madalrõhkkond Skandinaavia kohale, selle idaserv ulatub ikka üle Läänemere.
Tihedamad pilved veel ei jõua, kuid ikka pudeneb lund.
Puhub tugev lõunatuul(iilid 16m/s) Õhutemperatuur on öösel saartel ja läänerannikul 0...-5, mandri sisealadel -7...-12, päeval -2...-7°C.

pühapäev, 13. jaanuar 2019

3. nädala ilm (14.–20.01.2019)

Kommentaariumi viide
20.28. jaanuaril ei ole Eestis ja uuendusi Kaivo osa ette lubada ei julge. Äraoleku ajal uuendab Kaivo iga päev (tal olid vahepeal lihtsalt kiired ajad, seetõttu ei jõudnud).

Uus ilmateade: https://ilm.ee/?517564

17. jaanuar on kuupäevana eriline:
Polaarpööris on jagunenud: https://earth.nullschool.net/#current/wind/isobaric/10hPa/orthographic=-328.81,86.25,303. Aasta eest oli sarnane olukord, millest uudis: http://loodusvaatleja.blogspot.com/

/siit alates/ Postitanud: Kaivo Lõppe, kes kasutanud allikaid: Riigi IlmateenistusWindy rakNorra ilmaportaal yr.noMeteoblueWetterzentraleWetter und Klima
Kõik pretensioonid ja kaebused saata vajadusel kaivoloppe@gmail.com. 



Uuendatud: 19.01.2019 kell 23:34

Tuleb enamasti talvine nädal.


Esmaspäeval (14.01.) ruttas madalrõhkkond edasi üle Läänemere ning liugles üle Irbe väina (väin Saaremaa ja Läti tipu vahel) idakagu suunas.
Öösel levis lumesadu üle Eesti, päeval sadu jätkus. Päeval tuul mõneks ajaks nõrgenes, õhtupoolikul pöördus saartest alates loodesse ja põhja ning paisus uuesti tugevaks, seega tegi ka veidi tuisuilma.
Õhutemperatuur oli öösel 0...-6, saarte rannikul on 0 °C lähedal, päeval 1...-2 °C.

Teisipäeval (15.01.) eemaldus madalrõhkkond Venemaa poole ja paljudes kohtades oli võrratu talveilm, kuid esines ka padusajuhooge.
Imeilus, karge ja muinasjutuline talveilm Pärnus 15.01 hommikul kell 09:45. Külma oli 11 kraadi!
Kaivo Lõppe foto

Õhtul lääne poolt alates tihedam sadu eemaldus ja padusajuvõimalus vähenes. Tuul pöördus kõikjal loodesse ja läände, nõrgenes.
Õhutemperatuur langes külma sissetungiga, langes hommikuks -5...-11 °C-ni ning päeva jooksul tõusis vaid mõne kraadi võrra.

Kolmapäeva (16.01.) öösel libises üle Eesti kõrgrõhuhari.
Sadas veel kohati tsipa kerget lund, kuid oli ka laialdaselt päikesesära, õhtul aga lähenes merelt uus lumesadu koos aktiivse keerisega, kusjuures sadu muutus õhtul padusajuks, s.t tihedaks.
Öösel ja hommikul oli läänekaaretuul nõrk, vastu õhtut pöördus lõunasse ja kagusse ning kogub veidi hoogu.
Õhutemperatuur oli öösel -5...-11, selgineva taeva all sisemaal -15 °C ümbruses, saarte rannikul oli pehmem. Õhutemperatuur tõusis saartel ja läänerannikul 0...-3 °C-ni, sisemaal on -4...-7 °C.

Neljapäeval (17.01.) liikus seesama aktiivne keeris üle Läänemere itta ja kaldus veidi põhja poole.
Esialgu sadas öösel lund, mis siis lörtsiks ja vihmaks läks. Õhtul sadu hõrenes, kuid läks taas alates läänest lumeks, tormise tuule tõttu esines ohtralt ka tuisuilma.
Tuul puhus algul lõunakaarest, siis pöördus läänekaarde ning oli väga tugev, edelatuule iilid ulatusid kuni 22 m/s, õhtul pöördus loodesse ja läände ning nõrgenes.
Õhutemperatuur oli öö hakul saartel ja läänerannikul -6...0, mandril -4...-11, hommikuks tõusis 0...3 °C-ni, Kirde-Eestis jäi veel alla 0 °C. päeval -1...4 °C, õhtul langes kõikjal kiiresti.



Tõeline tuisuilm! Kairo Kiitsak fotod

Reedel (18.01.) eemaldus madalrõhkkond kaugemale itta ja selle tagalas sadas ja tuiskas veel lund, loodetuul oli öösel veel rannikul tormine, päeval veidi vaibus. Tegi tuisku. Eriti tihedad sajuhood olid põhja- ja looderannikul!
 Õhutemperatuur oli öö jooksul -3...-7 °C piires ja päeva jooksul oluliselt ei tõusnud.

Laupäeval (19.01.) keeris kaugenes veelgi, kuid selle kauges nurgas tuli meil veel kohatist lumelisa.
Õhtul aga lähenes madalrõhulohk, mis alates loodest tõi tiheda lumesaju ja tuisu.
Õhutemperatuur oli ööpäevaringselt miinuspoolel, öösel kuni 12 külmakraadi, päeval 2...7, õhtul tõusis kohati ajutiselt plusspoolele.
Tuul oli läänekaarest ja vaikne, õhtul pöördus edelasse ja läände ning tugevnes, iilid kuni 22m/s.

Pühapäeva (20.01.) öösel liigub lumesadu koos tuisuga üle Eesti, hommikul sajud hõrenevad. Päeval sajab lund kohati, eelkõige rannikul võimaliku mereefekti mõjul.
Lääne- ja edelatuul tuul on öösel tugev(kuni 18m/s), päeva peale pöördub enam loodesse ja veidi nõrgeneb.
Õhutemperatuur on ööpäevaringselt kindlalt miinuspoolel.

Padutuisu kõrval saab nädala lõpus näha ka idüllilist talveparadiisi. Kairo Kiitsak foto

esmaspäev, 7. jaanuar 2019

2. nädala ilm (7.–13.01.2019)

Kommentaariumi viide
Eelinfo: 20.–28. jaanuaril ei ole Eestis, kuid täpsem info uues postituses.
Uus ilmateade http://www.ilmateenistus.ee/2019/01/aktiivsest-ilmast-mojutatud/ ja  https://ilm.ee/?517552.

NB! 9. jaanuaril oli rekordilise tormi aastapäev. See toimus 9.01.2005 ja sellest võib lugeda https://et.wikipedia.org/wiki/2005._aasta_jaanuaritorm. Selle metsitu jaanuaritormi auks peeti aastaid tagasi ka konverents, mille kohta leiab materjale https://ilm.ee/kola/pildid/tormide_konverents/. Sääraste rämedate tormide korduvusperiood on umbes 60 aastat, kuid kliimamuutuse tõttu võib see olla muutunud. 
Lisa: legendaarse Alatskivi ilmavaatleja Einar Laretei tähelepanekud: Möödus 40 aastat suurest detsembrikuu külmast 1978. aastal. 30. detsembril 1978 oli Alatskivil –41 kraadi. Minu vaatlusrea rekord! 
Einar on Alatskivil ilmavaatlusi teinud alates 1970. aastast, seega jookseb juba 49. aasta, kusjuures mitte ühtegi päeva pole vahele jäänud. Inimesed küsivad: kuidas see on võimalik!? Ja veel ahvenauimede pealt täpselt talve karmuse ennustamine ...
Intervjuud Einariga saab kuulata https://vikerraadio.err.ee/878621/okoskoop-ilmavaatleja-einar-laretei-ja-metsanduse-ajalugu.

*Tasub ettevaatusega suhtuda väidetesse: Ojmjakonis (kirjapilt erineb) olevat mõõdetud –69 kraadi, mille tõttu ilmus meediasse hulgaliselt uudiseid uuest erakordsest rekordist. Siiski selgus, et see oli aga Fahrenheiti järgi, st vaid 53 °C (teistel andmetel olevat kuni 57 °C mõõdetud).

Väga muutliku (heitliku) ilmastikuga nädal.

/siit alates/ Postitanud: Kaivo Lõppe, kes kasutanud allikaid: Riigi IlmateenistusWindy rakNorra ilmaportaal yr.noMeteoblueWetterzentraleWetter und Klima
Kõik pretensioonid ja kaebused saata vajadusel kaivoloppe@gmail.com. 



Uuendatud: 13.01.2019 kell 00:27

Esmaspäeval (7.01.) reisis üle Skandinaavia põhjatipu uus pisike madalrõhkkond ja selle servast tuli meile leebemat ja sajusemat ilma. Öösel saabus saartele ja looderannikule sadu, mis oli esialgu lumi ja lörts, kuid läks kiiresti alates saartest üle vihmaks, vaid Kesk- ja Ida–Eestis säilis tahkem ja kuivem ilm. Sajuala aga oli kahjuks suhteliselt õbluke ja hommikul loode pool pilvisus juba hõrenes ja sadu lakkas.
Külma frondi üleminekul saabus kõrgematesse kihtidesse külmem õhk, mis tasapidi laskus maapinnale ning tekitas laialdaselt udu.
Tuul oli võrdlemisi tugev (kuni 15 m/s), puhus öösel edelast, päeval pöördus järk-järgult läände, õhtul tasapisi nõrgenes. Õhutemperatuur oli öö hakul saartel ja läänerannikul 2...–3, hommikuks tõusis 2 °C-ni, mandril –4...–9, lõunapoolsetes maakondades langes –13 °C ümbrusse, päeval 0...3, ida pool 0...–3 °C.

Teisipäeva (8.01.) öösel liikus üle Skandinaavia juba järgmine pööris, mille mõjualas meil hakkas öösel sadama alates saartest vihma. Sadu läks suhteliselt kiiresti üle lumeks, Hiiumaal sadas juba lõuna paiku lund ja nii terve päev. Postituse uuendamise ajal jätkus tihe, aga samas idülliline lumesajuga talveilm. Õhutemperatuur oli öösel 3...–2 °C. Päevaks jõudis keeris Läänemerele. Tuul pöördus lõunasse ja kagusse, tõi külma ning tugevnes kuni 16 m/s. Õhutemperatuur langes päeva jooksul 0...–5 °C.

Kolmapäeval (9.01.) liikus seesama madalrõhkkond vaikselt Poola poole ja ulatus vööndina üle Läänemere. Samal ajal tugevnes Skandinaavia ja Venemaa kohal kõrgrõhkkonna mõju. Eesti jäi mitme rõhuala piirimaile. Tuli veel lumelisa, nõrga tuule tõttu oli mitmel pool idüllilist talveilma. Kagu- ja lõunatuul oli ööpäevaringselt nõrk. Õhutemperatuur oli öösel –2...–11 °C, päeval palju ei tõusnud 

Neljapäeval (10.01.) oli veidi tugevam kõrgema rõhuga vöönd ja ilm oli suurema sajuta, kuid mõni lumehoog siiski siin-seal oli, enam öösel.
Tuul oli väga nõrk ja muutliku suunaga. Õhk oli krõbe, olles öösel –5...–15, pikemate selgimiste korral –18 °C ümber, päeval –3...–12 °C.

Reedel (11.01.) liikus üle Skandinaavia põhjaosa eriti aktiivne madalrõhkkond(õhurõhk keskmes 950hPa) ja see laienes väga jõuliselt üle kogu Põhja-Euroopa. Varahommikul loodest alates sadas lund ja lörtsi, tuiskas,  rannikul hommikul ja päeval lääne pool sekka ka vihma. Lõunal loode poolt alates pilved hõrenesid ja sadu lakkas, temperatuur langes. Puhus väga tugev edela- ja läänetuul (kuni 24 m/s), õhtul pöördus järk–järgult loodesse ja nõrgenes lühiajaliselt, õhtul algas saartel uus tuule tugevnemine.
Õhutemperatuur oli öö hakul saartel 0 °C ümber, mandril kuni –14, hommikuks tõusis, Kagu–Eestis oli veel –1...–4 °C, päeval 0...3, Ida- ja Kagu–Eestis kuni –5 °C.

Laupäeval (12.01.) keeris kaugenes, õhuvool pöördus loodesse, taevas selgines. Hommikuks oli mitmel pool juba selget taevast palju. Mõnes kohas siiski tuli lund, nt Märjamaalt teatati talumatust ja eluohtlikult tihedast padulumesajust.
Loodetuul oli öösel tugev, päeval vaibus, kuid lähks taas külmaks. Õhutemperatuur oli öösel 0...–6 °C, rannikul ja saartel plussis, päeval langes kõikjal.

Pühapäeval (13.01.) jääme veel sama keerise serva, tuleb talvine ja kerge lumesajuga ilmake.
Õhtul aga jõuab Liivi lahele uus tihe sajuala, mis levib hilisõhtul ja öösel üle Eesti.
Tuul on algul läänekaarest, õhtul pöördub lõunakaarde, tugevneb kuni 12m/s.
Öösel on külma 4...14, päeval  +1...-5°C

Ain Vindi. Öine Emajõe Atheena. 3.01.2019.

pühapäev, 30. detsember 2018

1. nädala ilm (0.–6.1.2019)

Kommentaariumi viide


Legendaarse Alatskivi ilmavaatleja Einar Laretei tähelepanekud: Möödub 40 aastat suurest detsembrikuu külmast 1978. aastal. 30. detsembril 1978 oli Alatskivil 41 kraadi. Minu vaatlusrea rekord! 
Mäletan seda detsembrit aastast 1978. Terve detsember oli külm. Kuu keskmiseks temperatuuriks arvutasin siis 12,9. Juba tolle aasta 16. ja 17 detsembril oli Alatskivil 28 ja 29 kraadi külma. Ühel ööl oli siis 33 kraadi külma ja Võrus 34 kraadi. Tugev pakane saabus just aasta viimastel päevadel, kui Alatskivil oli 30 detsembril külma 41 kraadi. Ka aastavahetus 1978–´79 oli külm, 30 kraadi. Külm püsis siis 7. jaanuarini, 8. jaanuaril 1979. aastal läks sulale. Uus suurem külmalaine sellel talvel saabus 1979. aasta veebruari teisel kümnepäevakul. Siis oli külma mõnel hommikul 3235 kraadi, Narvas isegi 36 kraadi.
Lisaks: 1975. aastal 19.21. novembril möllas Alatskivil lumetorm. See tõi maha lumikatte keskmise paksusega 30 cm. Teede ääres olid suured lumevallid, autoga sõites suurt lumevallidest kaugemale ei näinud.
Praegu näitavad kaardid õhu soojenemist stratosfääris, huvitav, kas kordub eelmise talve lõpplahendus, kui polaarfrondi jagunemisel saabus meile veebruari teisel poolel ja märtsis tõeline talveilm. 
Detsember 2018 oli muutlike ilmadega kuu. Keskmine õhutemperatuur oli keskmisest veidi kõrgem ja sademeid tuli normist vähem. Soojalained vaheldusid külmemate ilmadega. Suurt külma ei olnud. Kuu algul olnud lumikate sulas. Alates teisest kümnepäevakust kuni kuu lõpuni oli Alatskivil lumi maas. Lumikatte paksus ulatus jõulude ajal maksimaalselt 21 cm-ni. Kuu lõpul oli lumikatte paksus 12 cm.         
Kairo: Külm ja lumine detsembri lõpp Euroopas 29.31.12.1978. Eestis langes temperatuur mitmel pool 35 kraadist madalamale. Narvas mõõdeti 30. detsembril 42,6 kraadi. Vanemad inimesed mäletavad kindlasti seda talve. Mind polnud siis olemaski.
Stratosfäär soojeneb  millalgi jaanuaris võib ehk põnevaks minna. Suured soojenemised soodustavad tavaliselt külmalaineid. Elame, näeme! Allikas: http://ds.data.jma.go.jp/tcc/tcc/products/clisys/STRAT/

***

Tormiliste muutustega (heitliku ilmastikuga) nädal.

/siit alates/ Postitanud: Kaivo Lõppe, kes kasutanud allikaid: Riigi IlmateenistusWindy rakNorra ilmaportaal yr.noMeteoblue, WetterzentraleWetter und Klima
Kõik pretensioonid ja kaebused saata vajadusel kaivoloppe@gmail.com. 



Aastavahetuse ja uue aasta esimese paari päeva ilmategijaks oli äge madalrõhkkond, mis liikus üle Skandinaavia - Põhjalahe - Ida-Eesti - Venemaa sisealade suunas. Kirde-Eestisse jõudes oli keeris muutunud nii ägedaks, s.t intensiivseks, et mõjutas meie ilma mitu päeva.

Uuendatud: 5.01.2019 kell 00:20

HOIATUSED: 
- 5.01 öösel langeb termomeeter taas miinusesse, mis teeb teed väga libedaks!
Olgem ettevaatlikud ja hoolitsegem enda ja lähedaste eest!
Aasta viimase päeva, esmaspäeva (31.12.), ka 1.01.2019, hommik ja päev olid kõrgrõhkkonna servas veel sajuta ja pilvine. Õhtul jõudis Skandinaavia poolsaare põhjaossa  ja Põhjalahe äärde aga aktiivne madalrõhkkond ja see lükkas kõrgrõhkkonna minema ja laienes ise üle Läänemere meie kohale. 
Õhtupoolikul alates saartest läks sajule ja sadas lörtsi ja lund, saartel keskööks ka sekka vihma. Lõuna- ja edelatuul tugevnes kiiresti, puhudes sisemaal 7–13, saartel ja rannikul 15–22 m/s. See tõi kaasa merelt sooja õhu ning õhutemperatuur hakkas kõikjal tõusma. Enne soojema õhu saabumist oli temperatuur –3...0 °C.

Uusaastaööl (1.01.2019) laienes madalrõhulohk koos sajuga sisemaa suunas, sadu jõudis Ida-Eestisse juba enne aastavahetust. Mandril sadas lund ja lörtsi, ning tuiskas, kuid alates saartest läks sadu järk-järgult üle vihmaks. 

Merelt jätkus sooja juurdevool tugeva lõuna-ja edelatuule toel, mis tõstis hommikuks termomeetrinäidud kõikjal plusspoolele, jäädes ida pool 0 °C-st 5 °C-ni saartel. Päeval jätkusid sajuhood enamasti vihma ja lörtsina. Tuul võttis õhtuks lühiajaliselt tuure maha ja hakkas alates saartest loodesse pöörduma ning tugevnes uuesti, kell 23:00 oli puhanguid 24m/s ja tugevnemine jätkub ! Soome rannikul olu 22:00 puhanguid 36,2m/s !
Jõudis ka sadu, mis juba õhtul läks üle mitmel pool lörtsiks.

Kolmapäeva, 2.01. öösel liikus äge keeris lähemale, tuul lühiajaliselt vaibus, kuid siis algas taas tuule kiire tugevnemine. Kõikjal pöördus tuul loodesse ja põhja ning tugevnes sisemaal puhanguti 20 m/s, rannikul kuni 30m/s. Algas külma õhu väga jõuline sissetung, sadu läks kõikjal taas lumeks ja Soomes esines lisaks 41,6m/s orkaanituuleiilile veel ka mitu välgujuhtumit, mis kõik said ka kinnitatud ametlikult.



Ägeda keerise kese liikus üle Ida-Eesti. Prognooskaart 2. jaanuar kella 14 kohta oli aga selline.


Temperatuur langes hommikuks mandril taas miinuspoolele. Päeval liikus ägeda madalrõhkkonna kese  üle Ida-Eesti edasi Venemaa sisealade suunas. Paljudes kohtades jätkusid sajuhood, mis päeva jooksul kõikjal lumeks üle läksid.
Tuul püsis tormine ja tugevnes veidi veelgi, sisemaal oli puhanguid 21 m/s, rannikul ja merel üle 25 m/s, maksimaalne puhang eestis oli Osmussaarel, milleks oli 30,1 m/s ! Jätkus temperatuuri langus ning õhtuks oli kõikjal –2...–8 °C.

Neljapäeval (3.01.) äge keeris kaugenes Venemaa sisealade poole. Selle järel oli veel Ida-Eestis ennelõunal lumehooge ja tuisku, kuna põhjatuul puhus sisemaal kuni 15, rannikul kuni 22 m/s. Õhtuks tuul nõrgenes ja taevas selgines.  Õhutemperatuur on öösel –2...–8 °C, päeval –2...–6 °C, õhtul hakkas langema.

Reede (4.01.) öö hakul ulatub meieni kõrgrõhkkonna mõju, taevas selgines, tuul vaibus ja õhk jahtus tugevalt. Öö jooksul aga jõudis loodest madalrõhulohk, hakkas sadama esialgu lund, saartel ja läänerannikul enam lörtsi ja vihma . Tuul oli ösel nõrk ja muutliku suunaga, päeval pöördus läände ja loodesse, tugevneb rannikul 18 m/s, tõi merelt sooja õhu. Õhtul aga taas pöördus  loodesse ja põhja. Õhk oli öösel karge, ulatudes sisemaal pikemate selgimiste korral –15 °C ümbrusse, päeval läks alates saartest aga sulale, ida poole ei pruugi sula jõuda.

Metsaväljal(Virumaal, Padaoru kandis) on lund lausa 40cm ja lisandub ! Milline meeletu, kuid meeldiv lumekogus!
Karoliina Mõis pildid

Laupäeva (5.01.) öösel keeris eemaldub Venemaa edelaosa suunas, kuid selle järel on veel sadusi, peamiselt lumena ja mandril, alates loodest sajuhood harvenevad. Tuul pöördub põhja ja kirdesse, tugevnedes hommikul kuni 15m/s, päeva peale nõrgeneb. Õhutemperatuur on ööpäevaringselt enamasti paar-kolm kraadi alla nulli, Ida-Eestis enamgi.

Pühapäeval (6.01.) sadusi oodata ei ole, kuid päeval paiguti püsib pilvekiht. Öösel on taevas laialdaselt selge, tuul vaikne ja õhk karge. Päeva jooksul tugevneb tasapidi lääne- ja edelatuul kuni 15m/s. Külma on öösel kuni –14 °C, päeval mõned kraadid soojem.

Sellist talveidülli, nagu oli jõuludel, eelseisval nädalal tõenäoliselt tulemas ei ole. Kaivo Lõppe pilt, 23.12.2018 kell 14:58 Lääneranna vallas.

pühapäev, 23. detsember 2018

51. nädala ilm (24.–30.12.2018)

Kommentaariumi viide
Soovitame lugeda suve kokkuvõtet: https://drive.google.com/file/d/1Fbkmc514iSL1S6dl0Lb7CGR7sRFyTBVI/view ja lisa https://drive.google.com/file/d/1tDkelcTxY2e5XQmy4SHfrP-3QVLBvlYU/view.
J. Jaagu kommentaar: /---/ lühikese jutu lõppeva aasta ilma  iseärasustest. Siia on see lisatud koos tabeliga, mis oli kirjutise  aluseks. Tabelis rasvased numbrid tähistavad vastava jaama suurimaid väärtusi ehk ilmarekordeid. Juttu on soojast ja põuasest suvest, samuti rekordist aktiivsete temperatuuride summas.
/---/ kasutada olnud andmestikus on ööpäeva keskmised temperatuurid olemas kuni 7. oktoobrini. Sellega võib seletada erinevusi ilmateenistuse rehkenduste tulemustest. Tõenäoliselt esines üle 10 kraadi ööpäeva keskmist temperatuuri ka hilisematel päevadel. Seetõttu ei maksa tabelis toodud aktiivsete temperatuuride summasid pidada lõplikeks suurusteks.
J. K. kommentaar: Ööpäeva keskmist temperatuuri saab tagantjärgi vaadata http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/vaatlusandmed/oopaevaandmed/ ja selle abiga lisa arvutada.
/---/ tuli info, et absoluutne rekord oli ka efektiivse temperatuuri osas, kuid nende kohta üle-Eestilist analüüsi tehtud ilmselt veel pole (selle aasta kohta), aga ka see läheb suve erakordsuse alla. Õhutemperatuuri alla lisaks veel äärmustemperatuuri, kas seal oli midagi erakordset (kõige soojem ööpäev, kõige rohkem järjestikku ööpäevi üle 30 kraadiga jne). Sellega seoses oli üks rekord veel: suvi lõppes rekordiliselt sooja ööga, sest 21. septembri õhtul hakkas õhutemperatuur pärast lühikest langust uuesti tõusma ja saavutas sekundaarse maksimumi kella 23 ja 24 vahel. Seega toimus ööpäevavahetus troopilises soojuses. Ilm oli kas selge või kõrgete õhukeste pilvedega ja tuuline, isegi tormine. 
Kuna omavahel on võrreldud klimaatilist ja meteoroloogilist (kalendaarset) suve, siis võib tekkida nihe või küsimused, milline oli keskmine temperatuur, sademehulk jne klimaatilise suve (136139 päeva) jooksul ja kõrvale siis võrdluseks samad näitajad kalendaarse suve kohta  äkki pigistaks sealt veel mõne rekordi välja.

Väga muutliku ja pehme talveilmaga nädal; lumi suures osas sulab.

/siit alates/ Postitanud: Kaivo Lõppe, kes kasutanud allikaid: Riigi IlmateenistusWindy rakNorra ilmaportaal yr.noGismeteo.
Kõik pretensioonid ja kaebused saata vajadusel kaivoloppe@gmail.com. 



HOIATUS: Teed püsivad mitmel pool libedad, eriti kõnniteed. Olgem ettevaatlikud ja hoolitsegem lähedaste eest!


Uuendatud: 30.12. kell 22:58

Jõululaupäeval, esmaspäeval (24.12.) püsib eelnevate päevadega sarnane ilm. Madalrõhkkond eemaldus tasapisi, kuid lumehooge siiski jagus mõnele poole.
Põhjakaare tuul oli pea olematu, puhudes vaid rannikul kuni 13 m/s, mujal 1–8 m/s.
Öösel oli külmakraade 3...8 °C, päeval 1...6 °C

Esimesel jõulupühal, teisipäeval (25.12.) läks olukord aga vesisemaks, kuna läänest laienes  aktiivne madalrõhkkond koos soojema õhumassiga. Hommikul jõudis looderannikule ja saartele padulume- ja padulörtsisadu, mis levis edasi üle kogu maa, sadu on veidi hõredam vaid kagus, kuid õhtuks vallutas padusadu ka kagunurga.
Päeval sadas juba paljudes kohtades vihma, mis jõuliselt sulatama ja lumikatet kokku pressima hakkas.
Lund oli õnneks enamus kohtades juba pea 10 cm ja rohkem, seega koheselt lumi ära siiski ei sulanud.
Öö esimeses pooles muutlik ja nõrk olev tuul pöördus alates saartest edelasse ja tugevneb 5–11, puhanguti 16 m/s-ni.
Päeval oli tuul sama kiirusega, õhtul pöördus alates saartest aeglaselt läände ja loodesse ja veidi tugevnes veelgi, hilisõhtul oli looderannikul puhanguid 22m/s ja enamgi.
Öösel olid veel kindlad külmakraadid, ulatudes 4...13 °C, päeval hakkas aga tõusma ja miinuskraadid püsisid vaid Kagu-Eestis. Saartel oli päeval sooja kuni 3, õhtul aga lausa üle 6 kraadi! Mitmel pool teatati jäitest.



Teisel jõulupühal, kolmapäeval (26.12.) keeris tasapisi eemaldus, sadas veel öösel ja tuli Kagu-Eestis pigem lund, lörtsi ja mujal lörtsi ja/või vihma.

Päevaks lume- ja lörtsihood koondusid ida poole, õhtul lahkusid sealtki. Oli ka rohkem selgemat taevast ja päikesesira.
Ööpäevaringselt puhus tugev lääne- ja loodetuul 6–12m/s.
Õhutemperatuur oli öösel –5...5°C, päeval  2...3 °C.

Neljapäeval(27.12) oli ilm rahulik, kuid jätkub sulailm.
Sademeid esines kohati.
Loodetuul pöördus edelasse ja lõunasse ja püsis nõrk. Õhtul hakkas taas pöörduma loodesse.
Õhutemperatuur oli öösel alla nulli, ulatudes kuni –8 °Cni, päeval aga –3...4°C.

Reedel (28.12.) jätkus kohatiste lörtsi- ja vihmahoogudega ilm. Ööpäevaringselt oli mitmel pool udu ja padulibedust!
Tuul pöördus kõikjal läänekaarde ning püsis pea olematuna.
Õhutemperatuur oli ööpäevaringselt –4...3 °C.

Laupäeval (29.12.) olime väheaktiivses rõhuväljas. Päeval lähenes aga ookeanilt madalrõhulohk, mille sajud meile ei jõudnud. Üksikuid sajuhooge siiski päeval oli, peamiselt vihmana ja uduvihmana.
Tuul puhus läänest ja edelast ja oli endiselt pea olematu, õhtul saartel tugevnes veidi ning puhub kuni 15m/s.
Õhutemperatuur oli ööpäevaringselt nulli ümber. Öösel enam miinust, päeval plussi.

Pühapäeval (30.12.) oli sadusi vaid kohati ja vähesel määral. Kus sadas, seal siis vastavalt idas tuli pigem lund, mujal lörtsi ja vihma.
Tuult puhus vähe, seda läänekaarest, õhtul pöördus põhjakaarde ja algas jaheduse sissetung. Mitmel pool tekkis tihe paduudu.
Temperatuurifoon oli sarnane laupäevaga, mõni kraad üle nulli läänes, mõni kraad alla nulli idas. Öösel külmakraade kuni 3, päeval sooja paar kraadi.

Aastavahetusel on ilm sajune, sajab enam lörtsi, saartel vihma, idas lund. Teeb ka valju tuult, edelatuule iilid ulatuvad kuni 20m/s!
Edasi, peale aastavahetust(2.01) saabub loodest tormiga (merel ja rannikul iiliti 28m/s) külm õhumass ning temperatuur vajub ööpäevaringselt taas miinuspoolele.


Lund on (30.12 õhtu seisuga) enim Ida-Eestis ja kagunurgas, kus seda on kuni 22cm(Tuulemäe, Võru maakond). Mujal on sula põhjustanud lumikatte peaaegu täieliku sulamise lund on mitmel pool 0cm.

Kairo Kiitsak. Talve võlumaa Simunas 23.12.2018.