esmaspäev, 13. veebruar 2017

7. nädala ilm (13.–19.02.2017)

Kommentaariumi link

19. veebruaril liigub aktiivne madalrõhulohk  üle Läänemere itta. Alates saartest hakkab sadama: lääne pool peamiselt vihma, sisemaal ka lund, päeval on ilm vihmane, kuid lääne poolt ilm paraneb. Edelatuul tugevneb, hiljem on läänekaartest. Õhutemperatuur tõuseb päeval 2–6 kraadini.

Tsüklonite seeria puhangu algus näeb satelliidipildil selline välja: sooja sektorit katab kõrgetest pilvedest kilp (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/).

Kalmer Saar. 18.02.2017 kell 1:40 Saaremaa, Orissaare

18. veebruaril
 oli Läänemere kohal madalrõhkkonna edelaserv.
Sellega seotud külm front puhastas taeva alates saartest pilvedest ja udust: läks oluliselt klaarimaks ja kargemaks. Sisemaal püsis kohati udu siiski hommikuni, kuid see hajus, päeval jõudis merelt uus udu rannikualadele. Lääne- ja loodetuul tugevnes veidi ja õhutemperatuur langes mitmel pool pisut alla 0 °C.
Päev tuli sajuta ja päikeseline; kui hommikul oli õhutemperatuur enamasti veidi alla 0 °C, siis päeval 2...6 kraadi, vaid udust haaratud kohtades kuni -1 kraadi. Läänekaartetuul püsis nõrk või mõõdukas, hiljem asendus edelatuulega.
Lisaks eelnevale: Välgudetektorid registreerisid ühe pilv-maa välgu Kesk-Soomes kella 13 paiku (18.02.2017) [originaalis: Lumikuuroja liikkuu parhaillaan maan keski- ja itäosan yli kaakkoon. Seassa on ollut myös ukkosta. -MattiHuu].

Airi Köster. Seal on meri...ausõna! :D Kihnu, Pitkänä, 17.02.2017

17. veebruaril on siin jätkuvalt madalrõhuala lõunaserv. See tõi öösel kohati tugevad vihmasajud, vastu hommikut sadas ida pool ka märga lund, paiguti jääkruupe, mis viitas konvektsioonile. Pärast sadusid arenes udu, mis haaras hommikul pea kogu Eesti enda valdusesse.
Päeval udu küll hõrenes, kuid jäi siiski kohati püsima, kohati rannikualadel, näiteks Paldiskis, muutus uuesti tihedaks. Kohati esines nõrku sajuhooge ja uduvihma. Edelatuul asendus päeva jooksul enam läänetuulega, püsides nõrk või mõõdukas (puhangud ainult merel üle 10 m/s). Sooja on 0...2 kraadi.
Alates saartest küll selgineb, ent vähemalt sisemaal võib udu püsima jääda ja tiheneda, sest niiske õhk jahtub, samuti pole tuul väga tugev. Ilm on olulise sajuta.
Uued märkimisväärsed sajud võivad tsükloni lõunaservas kohale jõuda 19. veebruaril. Kuna õhumass on soe, siis ilmselt lumelisa veel ei tule. Edaspidi muutub õhumass siiski külmemaks ja võib lund tulla. Nii võib tsüklonite seeria tuua talvise ilma, ent tõenäoliselt ei jää see püsima.

Kalmer Saar. 6.02.2017. Saaremaa, Harilaid

Üllatus: M. Kaasik: Nüüd on lõpuks ometi sadu oodata. Esmalt tuleb seda lörtsi ja vihmana, sest põhja poolt mööduvad tsüklonid toovad meile sooja õhku Atlandilt. Aga nädala pärast on lootust ka lumevaibale vähemalt Ida-Eestis. 

Ilmateenistuse sünoptik Merike Merilain: Päikselised kõrgrõhuala ilmad lõpevad ja reedest alates on Atlandil sündinud tsüklonid järjestikku tulekul. Edelavooluga saabub jätkuvalt sooja õhku ja õhutemperatuuri foon  ligi 5 kraadi selle aja normist kõrgemal.
Reedel-laupäeval on Läänemere ruumis ilma kujundamas Norra merelt üle Põhja-Skandinaavia liikuv tsüklon. See meile palju sademeid ei too, kuid lörtsi-või vihmahoogude võimalus on kõikjal. Läänekaare tuul on puhanguline. Laupäeva pärastlõunal võib vähekeseks ka päikest näha olla, kuigi järgmine Islandi lähedalt saabuv tsüklon tuleb eelnevast palju lähemale ning selle pilved ja sadu algul lörtsina, hiljem vihmana, on juba pühapäeva öösel kohal. Pühapäeval peaks ka tuul tsükloni lõunaservas tugevalt puhuma ja merel jääkatet lõhkuma ja kuhjama hakkama. Nii et sel aastal jäävad pikad jääteed tulemata, olgu märts milline tahes.
Esmaspäeval peaks korraks tsükloni tagalas tuul põhjakaarde pöörduma, kuid külma õhu juurdevool jääb lühikeseks. Teisipäeval tuleb juba järgmine tsüklon veelgi lõunapoolsemat teed, kuid ikka veel nii, et satume selle sooja sektorisse ja sajud on lörtsi ja vihmasegused.
Kolmapäeval on võib-olla kõige ägedam tsüklon sellest seeriast tulekul ning edelatuul võib tormilähedaseks paisuda, sadu esialgu ikka veel vesine. Neljapäeval toob sama tsükloni tagalas loodetuul külmemat õhku. Parimal juhul tuleb ka vabariigi pidupäev karge ja päikselise ilmaga. Kaugemaid arvutusi ei tasu üleliia usaldada. Lähemal ajal tasub tormihoiatusi jälgida ja jääleminekul ikka mõistlik olla.


Jarmo Arusoo. Natuke pilvede vahelt näha seda iridiumi [8. veebruaril Paides]

16. veebruaril oli siin madalrõhuala lõunaserv. See muutis ilma kohati, eriti edela pool, uduseks, samas päeval tuli mitmel pool päike välja, sest edalatuul tugevnes mõnevõrra, kuid õhuke kõrge pilvekiht säilis paljudes kohtades.
Õhtul lähenesid merelt hoogsajud, mille ees tihenes uuesti pilvisus, kuid see oli konvektiivsema iseloomuga. Õhutemperatuur tõusis hommikuselt karguselt 0...4 kraadi, vaid Pärnumaal oli enamasti külmem. Õhtul levis lisaks hoogsadudele uduvine üha enam kirde poole.
Sünoptiline olukord üldjoontes väga palju ei muutu, kuid sajusemad päevad on ilmselt 17. ja 19. veebruar. Ilm muutub ühtlasi talvisemaks.

Kalmer Saar. 15.veebruar 2017.a. Väikese väina tamm

15. veebruaril liikus kõrgrõhuhari itta ja seejärel liikus Skandinaaviast Läänemerele madalrõhulohk. Nii oli ilm vaikne ja enamasti päikeseline, kuid taevast varjutas kõrge õhuke pilveloor (enamasti joonpilved), seevastu saartel arenes hommikuks udu, mis püsis kohati päevalgi ja levis õhtu jooksul mandrile.
Kui hommikul oli õhutemperatuur -1...-8 kraadi, siis päevaks tõusis 1...4 kraadini, vaid mere ääres udus oli 0...-1 kraadi. Õhtul külmenes taas. Tuul oli nõrk ja muutliku suunaga, hiljem lõunast ja tugevnev.
16. veebruar määrab ilma madalrõhuala lõunaserv, täpsemalt http://www.ilmateenistus.ee/wp-content/themes/emhi2013/data/raadio/ilm_2017-02-15_12_puhas.mp3. See toob pilvisema ja tuulisema ilma, pole välistatud märkimisväärsed sademed, eriti 17. veebruari paiku.
Edaspidi on ilm heitlik, st kiiresti vahelduv.

 Einar Laretei. Pilte joonpilvedest Alatskivil. 

Jarmo Arusoo. Paide, 14.02.2017

14. veebruaril liikus kõrgrõhuhari üle Läänemere Baltimaade kohale.
Kuna loodest saabunud tuline õhumass oli ebatavaliselt kuiv, siis selgines hommikuks ilm kõikjal ja päev oli päikeseline, ent õhtul alates Virumaast tihenes pilvisust, siiski olulisi sademeid polnud. Öösel tugevnenud loodetuul nõrgenes päeval, kohati oli ajutiselt isegi põhjatuult.
Islandit räsis 12. veebruaril tõsine kuumalaine: õhutemperatuur tõusis +14...19 kraadini. See anomaalia levis kagusse ja tõi Eestissegi kevadhõngulise ilma, kuid õhumass jahtus pikal teekonnal, lisaks polnud tingimusi fööni* tekkimiseks – nii oli ebatavaliselt soe ilm 14.02.2017 mitmel pool Eestis: vähemalt Tõravere ilmajaamas ja Tallinnas on uued soojarekordid sündinud. Tõenäoliselt juhtus see teisteski ilmajaamades, kuid mitteametlikes ilmajaamades ulatusid temperatuuri näidud ligi 8 kraadini.
Öösel selgineb ilm uuesti ja kohati tekib udu, esineb jäidet ja kiilasjääd. Õhutemperatuur on enamasti alla 0 °C. Päev tuleb enamasti päikeseline, aga juba jahedam.
Pärast 15. veebruari muutub ilm uuesti tormisemaks ja sajusemaks. Võib juhtuda, et põuane aeg lõppeb ja ilm omandab viimaks jälle talviseid jooni.

Anomaaliakaart 850 hPa (http://www.wxcharts.eu/) – mida roosam, seda kuumem, õhtuks jõudis see juba Poola kohale.

Kalmer Saar. Vahelduseks mõnus pilvevaba päev :). 9.veebruar 2017.a. Muhu

13. veebruaril süvenes madalrõhulohk Soome kohal ja liigub kagusse, seejärel oli kõrgrõhkkonna idaserv Läänemere kohalt.
Selline sünoptiline olukord tõi ilma soojenemise ja mitmel pool üsna päikeselise ilma, siiski ida- ja lõunaservas püsis pilves, ent olulisi sademeid ei olnud. Õhutemperatuur tõusis 0...2 kraadini, vaid kaguservas jäi õhtuni madalamaks. Läänekaartetuul oli tugev, aga nõrgenes siiski päeva jooksul.
Läänepoolne kõrgrõhuhari nihkub itta. Loodest saabub kuiva ja sooja õhku. Seepärast võib mitmel pool ilm olla päikeseline ja väga soe, tõenäoliselt kuni +5 kraadi, kuid 15. veebruariks ilm külmeneb.
Pärast 15. veebruari muutub ilm heitlikumaks: läheb tuulisemaks, sajuvõimalus suureneb (17. veebruariks on mudelid arvutanud isegi märkimisväärse saju). Võib-olla tähendab see talvise põua lõppu, kuid eks paistab.

Lea Pihlak. Loojuv kuu, 11.02.2017 7:52 Jõgeval. Jah, selline ta oli :) Ei ole siin mingit topeltsäri ega muid töötlusi :)

Tuleb soe ja kevadhõnguline nädal, kuid sademeid on minimaalselt, vt ka eelmise postituse viimaseid värskendusi. 

Nädala alguses pööratakse uus ilmalehekülg: karge ja rahulik antitsüklon asendub tormisema ja palju soojemaga, sest õhutemperatuur tõuseb kõikjal üle 0 °C; Soome lahe ääres võib algul sadada ka lund ja tuisata ehk ilmamuutust saadavad siiski mingid sademed (kasvõi udulumi 12. veebruaril).
Edaspidi on ilm olulise sajuta, kuid püsib tuuline; ilmselt taevas selgineb, nii et päevad võivad olla päikeselised ja kuni 7-kraadise soojaga. 
15. veebruariks võib õhutemperatuurifoon veidi langeda ja tuul rahuneda, kuid paistab, et see on vaid ajutine, sest kõrgrõhuhari eemaldub itta ja nii tuleb ilm madalrõhulohkude mõjul tsüklonite lõunaservades muutlik, aga siiski üpris soe. Sademeid pole või on üksnes minimaalselt.
Islandit räsis 12. veebruaril tõsine kuumalaine: õhutemperatuur tõusis +14...19 kraadini, vt täpsemalt http://en.vedur.is/#tab=athugun. See anomaalia levib kagusse ja toob Eestissegi kevadhõngulise ilma, kuid õhumass jahtub pikal teekonnal, lisaks pole tingimusi fööni* tekkimiseks, nii et loota ei maksa isegi +10 kraadi. 
*Jüri Voit:  Järgmisel [juba algas] nädalal saabub meile Skandinaaviast soe kuiv õhk nimega "Föhn´i tuul", vikist kahjuks eestikeelset seletust sellest ei leidnud, kuid soome ja inglise keeles need olemas: https://en.wikipedia.org/wiki/Foehn_windhttp://yle.fi/uutiset/3-9455268 [Vikis olemas artikkel https://et.m.wikipedia.org/wiki/F%C3%B6%C3%B6n].

Islandi ilmateenistuse http://en.vedur.is/#tab=athugun 12. veebruari ilmakokkuvõttes on näha võimsat anomaaliat.

Seda tohutut soojust näeme infrapunasel satelliidipildil http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/ kiiskavvalge (väga külm) pilvemassina peale tungimas. See õhumass jahtub mandri kohal, samas annab Skandinaavia mäestik tõuke õhu kerkimiseks, selle jahtumiseks ja pilvede moodustumiseks (valge mass).
Eesti saab sellest kuumalainest samuti osa: õhutemperatuur võib tõusta +7 kraadini, sest nii pikal teekonnal jõuab õhk tublisti jahtuda ja fööni meil lihtsalt pole.

Inge Baikov. 11.veebruar 2012 oli väga kaunis selge ilm ja rohkelt härmatist.

esmaspäev, 6. veebruar 2017

6. nädala ilm (6.–12.02.2017)

Kommentaariumi link

12. veebruaril liikus kõrgrõhuvöönd Läänemere kohalt lõuna poole. Madalrõhulohk süveneb Soome kohal ja liigub kagusse. See tõi tuule tugevnemise ja kohatise saju (Laagris sadas lühiajaliselt kell 14 tihedat lund ja tuiskas veidi). 
Ilm oli pilves, mitmel pool sadas udulund (lumeteri) või lund, paiguti tuiskas veidi. Lääne(kaarte)tuul tugevnes: Soome lahel oli puhanguid juba lõunaks kuni 15 m/s, hiljem veelgi rohkem. Ilmamuutus on jälgitav: http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/.
M. Kaasik: Äärmiselt sajuvaene talv jätkub. Kõrgrõhkkonna ümberpaiknemise tulemusena asendub pakane taas nullkraadi ümber kõikuvate temperatuuridega, kuid sellegipoolest jäävad Atlandi madalrõhkkonnad meist kaugele põhja- ja idapoole, suutmata tuua midagi peale uduvihma ja üksikute lumehelveste.
Edaspidise ilma kohta on juba teada: Mis lumekahuritest ja maratonist te räägite. Homme algab kevad :)).

Kairo Kiitsak. Härmatis Lääne-Virumaal Simuna ümbruses 11.02.2017 

11. veebruaril liikus kõrgrõhkkond Eesti kohalt lõuna poole, vt http://www.dwd.de/DWD/wetter/wv_spez/hobbymet/wetterkarten/bwk_bodendruck_na_ana.png. See tõi vaikse, kuid uduse ja härmas ilma, mõnel pool läänes oli ilm siiski selge. 
Päeval oli kohati päikeseline, kohati pilves või isegi udune. Õhutemperatuur oli hommikul valdavalt ~-10 kraadi (kuni -15 Pandiverel ja -5 merealadel), päeval tõusis -2...-7 kraadini, kohati Pandiverel püsis -10 kraadi. Tuules muutusi polnud (nõrk ja muutliku suunaga).
Ka õhtune ilm oli eripalgeline: kus püsis selge ja väga külm, kus pilves, kus udune, kuid tendents oli pilvisuse tihenemisele ja udu vähenemisele; samuti varieerus õhutemperatuur olenevalt tuule suunast ja pilvisusest, ent siiski läks üldiselt soojemaks.
Ilm tormistub ja soojeneb tuntavalt: juba 13. veebruaril on tugev ja tuul ja sooja 0...5 kraadi. Sademeid arvatavasti ei tule, kuigi idaservas võib midagi sadada kuni 40% tõenäosusega.

Ain Vindi. Madalad kihtpilved. 10.02.2017. Võrumaa. 19:24

10. veebruaril liikus kõrgrõhkkond üle Soome Eesti kohale. See muutis ilma niiskeks ja uduseks, tekkis härmatis. Selgem püsis lääne pool ja seal langes õhutemperatuur -15 kraadini, mujal soojem. 
Päeval selgines mõnes kohas pilvisus, teisal jälle tihenes, paljudes kohtades oli siiski pilves või selgimistega, õhtul tihenes pilvisus uuesti ja Virumaalt levis udu edasi: näiteks Simunas oli tihedas udus nähtavus kohati alla 150 meetri. Tuule osas muutusi polnud.
Märkus: ilm oli selgem lääne pool. Jah, see vastab tõele. Samas Virumaal oli ka palju selget taevast, alles õhtul pilvisus tihenes ja tekkis udu. Lääne pool langes õhutemperatuur -15 kraadini – tuli välja, et hoopis Ida-Eestis langes -15 kraadini, ka siin Simunas. Lääne pool oli ikka mõnevõrra soojem. 
Ilmateenistuse sünoptik Helve Meitern: Kõrgrõhuala jääb meie aladele valitsema kuni nädala lõpuni. Õhutemperatuur vähehaaval tõuseb, öised miinuskraadid jäävad pühapäeva öösel juba valdavalt 10 pügalast kõrgemale ja päeval tõuseb õhutemperatuur saartel nulli, mandril -5 kraadist kõrgemale.
Sedavõrd kuivõrd kõrgrõhuala aeglaselt laguneb ja eemaldub lõunasse, ulatub üle Nordkapi itta liikuva madalrõhkkonna lohu mõju Eestisse. Edela- ja läänetuul tugevneb, niiskust tuleb juurde, taevas tõmbub pilve ja õhutemperatuur tõuseb ning esmaspäeva öösel võib maa isegi saada veidi lumelisa. Edasi süveneb kõrgele atmosfääri välja arenenud madalrõhulohk Musta mereni. Samal ajal, kõrgemates õhukihtides, 500 hPa kõrgusel, läheneb Atlandilt Skandinaavia suunas kõrgrõhuala, mis idapoolse madalrõhulohu poolt suunatakse üle Taani Vahemere suunas. Meie jääme kahe võimsa baarilise piirialale, ilmastikus avaldub see pilvisema taevana, eriti just Ida-Eestis, kuhu on ka sademeid oodata. Lääne-Eesti jääb enamjaolt kuivaks ja ka lootust päikesepaistele on suurem. 
Juba järgmisel pühapäeval tugevneb edelatuul, mis on tugev veel ka esmapäeval. Nädala edenedes tuul veidi rahuneb. Vesikaarest puhuv tuul toob paariks päevaks sula, et siis üle loode kesknädalaks põhja pöörata.
/---/ Üleskutse kõigile, kellel huvi vaadelda rannikumere jääolusid või märkavad midagi muud huvitavat seoses merejääga jagaksid seda lahkelt ka ilmateenistuse töötajatega. Sest hoolimata kosmose ja digiajastust on (oma) silm ikka kuningas. Teated oma tähelepanekutest palume/saate teatada maili aadressil mere@envir.ee.

Andres Kunnus. Päiv'ä! kas nu teemandi kristallidõs kutsutas õhuh sädeleväid kristalle külmä ja päiksega, nee pildi ommaki tettü nõist kristalle helendämisest (http://www.atoptics.co.uk/halo/diamonds.htm -> midagi sarnast oli jah!, mul jäi varjuh vasta päivä pildistamata). Fotol: pilve piir 160m piiril.

Raikki Luik. Korstnapilvemaagia 7. veebruaril Jõgeval. 

9. veebruaril oli väheliikuv kõrgrõhuala on Skandinaavia, Soome ja Eesti kohal. See hoidis ilma rahuliku idakaartetuulega ja enamasti selge, v.a öösel ja hommikul kohati tekkinud kihtpilved, mis piirasid ka nähtavust. 
Päeval oli ilm pea kõikjal päikeseline, pilvitu ja (väga) nõrga idakaartetuulega. Kui hommikul oli külma kuni 17 kraadi, siis päeval -2...-7 kraadi, kohati idaservas kuni -12 kraadi, kuid päeva jooksul soojenes sealgi õhk üle -10 kraadi. Õhtu jooksul langes õhutemperatuur taas -10 kraadist madalamale, v.a kohati rannikualadel.
Hommikuks on kohati, eriti põhja pool, pilves ja udune, on härmatist. Päeval võib ilm selgineda ja olla taas enamasti päikeseline. 
Antitsüklon tuleb Eesti kohale ja ilm püsib vaikne ja mõõdukalt külm, kuid võib pilves ja udune olla. Seejärel on oodata ilmamuutust: läheb tormisemaks ja oluliselt soojemaks (ilmselt 13. veebruari paiku).


Kairo Kiitsak: see oranžikam tehtud 07.02.2017 ja teine, mis sinakam, see õhtul 08.02.2017 enne pilvisuse tihenemist.

Tihe udu. 8./9.02.2017 Laagris.

8. veebruaril oli võimas kõrgrõhuala Skandinaavia, Soome ja Eesti kohal. 
Öösel pilvisus küll alates Virumaast tihenes (keskmise kihi pilved), kuid olulist sadu ei kaasnenud ja pilved ei jõudnudki enamikesse kohtadesse. Hommikuks selgines ilm uuesti, vaid Virumaale ja Peipsi kohale jäid madalad pilved (alumine piir 200...300 m kõrgusel maapinnast) püsima. Mujal jätkus päev päikeseliselt. 
Kuna idakaartetuul rahunes ja asendus nõrga põhjakaartetuulega ning õhumass soojenes, siis tõusis päikese toel õhutemperatuur üle -10 kraadi, eriti mere ääres, kus kohati oli -2...-4 kraadi, külmimaks jäi Virumaal ja Peipsil madalate pilvede alla (kuni -8 kraadi).
Õhtul ilm külmenes, kuid madalate pilvede areaal hakkab jahtumise tõttu suurenema. Tekkis udu ja härmatis. See võib hommikuks tuua paljudesse kohta pilves ja üsna sombuse ilma.
Antitsüklon tuleb nädala lõpuks, s.o 11. veebruariks, otse Eesti kohale. Ilm on vaikne, mõõdukalt külm ja ilmselt udune / pilves, kuid olulist sadu pole oodata. Plusskraade on oodata alates 13. veebruarist.

Reet Sepp. 07.02.2017 keskpäeval Stroomis - korstnapilv

7. veebruaril oli siin kõrgrõhuala lõunaserv. See hoidis ilma külma ja selge, kuid üsna tuulise.
Nii langes õhutemperatuur hommikuks -23 kraadini (Virumaal), üksnes kohati rannikualadel oli kuni -7 kraadi. Ka päeval jäi õhutemperatuur enamasti -10 kraadist madalamaks (soojem oli lääne pool, külmem seevastu idas). Idakaartetuul oli mõõdukas, kuid nõrgenes päeva jooksul.
Antitsüklon püsib siinmail nädala lõpuni, liikudes 11. veebruari paiku üle Eesti. Kas ilm jääb selgeks või läheb pilve, pole kahjuks teada, ent hetkel näib, et 8. veebruar võib pilvine tulla, seejärel on taas selge või vähese pilvisusega ilm.
Õhumass soojeneb tasapisi, seega annab suurem külm tasapisi järele (vastu 8. veebruari võib kohati veel -20...-25 kraadi tulla, nädala lõpus on ehk minimaalselt -10 kraadi). Sadu pole oodata.
On olnud jutte, et õhurõhk võib saavutada uue rekordi. 7. veebruaril tõusis õhurõhk 1048 hPa-ni, kuid jääb edaspidi vähemuutuvaks ega pruugi üle 1050 hPa tõusta.

Kalmer Saar. 6.02.2017 Muhus

6. veebruaril oli siin kõrgrõhuala lõunaserv. See hoidis hommikul ilma veel endiselt pilvise, aga siis jõudis kohale kärekülm ja kuiv õhumass, mis puhastas taeva pilvedest. 
Päikeseline päev oli mõõduka idakaartetuulega, mis hoidis õhutemperatuuri valdavalt -7kraadise, vaid kohati rannikualadel oli soojem ja kõrgustikel külmem. Õhtul külmenes ja õhutemperatuur langes mitmel pool alla -10 kraadi.
Selget ja külma ilma jätkub veel vähemalt kaheks päevaks. Idakaartetuul püsib esialgu tuntav. Seejärel jõuab kohale soojem õhumass ja tuul nõrgeneb (täpne aeg pole teada, see võib juhtuda juba 7. veebruari jooksul, aga võib ka 9. veebruaril või hiljemgi). Võib tekkida udu ja ilm pilve minna. 
Nädala lõpus võib antitsüklon Eesti kohale tulla. Kas see tähendab ilma külmenemist ja selginemist või suhteliselt sooja ja pilves ilma, veel täpselt ei tea. Õhurõhk püsib enamasti 1045...1050 hPa piires, kuid võib nädala lõpus olla ka 1060 hPa lähedal. Kas pärast seda ilm muutub, veel ei tea.

Kairo Kiitsak. Nõrk lumesadu ja päikesesammas hommikul Jõgeval 06.02.2017 

Tuleb talviselt külm, kuid peamiselt sajuta nädal ehk lund on enamasti endiselt napilt.

Nädal algab ilma külmenemise ja kohatise kerge lumesajuga, sest Põhja-Venemaal tugevneb külma õhumassiga antitsüklon, mis triivib edelasse, st Läänemere poole. Külma ja kuiva õhumassi tõttu võib loota selgimisi. 
Antitsüklon tuleb nädala vältel Läänemere, hiljem lausa Eesti kohale, kuid selle kese võib nihkuda kord Soome, kord Põhjalahe või Skandinaavia, siis jälle Läänemere idakalda ja Venemaa kohale, ent pole välistatud veelgi suuremad nihked. Õhurõhk selle antitsükloni keskmes püsib 1050 hPa lähedal, varieerudes nädala vältel vahemikus 1045...1055 hPa.
Antitsüklonis on õhumass esialgu väga külm, kuid paistab, et see soojeneb. See tähendab, et ilm on küll vaikne ja olulise sajuta, kuid selgeid päevi on ehk vaid paar, seejärel taas pilvisem. 
Kuu keskpaik võib tuua muutusi, aga pole välistatud ka rahuliku ja külma ilma püsimine. Elame-näeme!

Ain Vindi. Loodus teeb trikke. Põlvamaa. 29 jaanuar 2017.

esmaspäev, 30. jaanuar 2017

5. nädala ilm (30.01–5.02.2017)

5. veebruaril tugevnes Põhja-Venemaal kõrgrõhkkond ja liikus aeglaselt Soome kohale. See muutis ilma kuivemaks ja külmemaks (päeva jooksul langes õhutemperatuur: kui hommikul oli kohati veel 0 ºC, siis õhtul juba kohati -8 ºC), kohati selgines, kirdetuul tugevnes. Sellele vaatamata liikus siin-seal lumesadusid, rohkem Soome lahe ja Pandivere kohal.

ERIKA  ·  Avaldas Ele Pedassaar ·
Lähipäevil läheb Eesti ilm märgatavalt külmemaks. Põhjuseks Arktiliste merede kohal arenenud kõrgrõhuala ERIKA, mis oma valdusi Valge mere äärest lõuna-edela suunas laiendab ning arktilist külma õhku lõunapoolsete laiuste suunas kannab. 
Külma eel on täna (5.02) madalrõhulohk kandnud üle Eesti põhjast lõunasse kergeid lumepilvi ning maa on mandriosas mitmel pool õhukese valge kihiga kaetud (Harju- ja Virumaal kuni 9 cm, Võrumaal kuni 11 cm). Saartele on lumehelbeid vähe jõudnud. 
Järgnevatel päevadel läheb ilm selgemaks ning lumelisa pole loota. 
Esmaspäeval (6.02) on kõrgrõhuala Karjala kohal, miinuskraade on selle lõuna- ja edelaservas Eestis 10 ringis, kuid kõledust lisab puhanguline ida- ja kirdetuul. Teisipäeval-kolmapäeval (7.-8.02) nihutab kõrgrõhuala oma keskpunkti Soome aladele: tuul annab järele ning ilm külmeneb: Ida-Eestis võib tulla öösel külma kuni 20 ºC, lääne pool 15 ºC, saartel jäävad miinused 10 ºC lähedale. Päeval peaks õhk soojenema umbes 5 ºC võrra. 
Nädala teises pooles peaks ilm taas pehmemaks minema.

6. veebruari prognoos http://www.met.fu-berlin.de/de/wetter/maps/emtbkna.gif

4. veebruaril oli Läänemerel nõrgeneva kõrgrõhuala lääneserv. Öösel tugevnes Põhja-Venemaal kõrgrõhkkond ja liigub aeglaselt edelasse.
Ilm püsis jätkuvalt pilves ja vaikne, kuid olulise sajuta; õhutemperatuur langes päeva jooksul aeglaselt miinuspoolele: kell 14 oli -0,1...-1,1 kraadi, kõrgustikel kohati -2 kraadi, õhtul jätkus väga aeglane külmenemine, sest valdavalt püsis lauspilvisus. Tuul oli lõunakaartest ja väga nõrk, hiljem muutliku suunaga või tuulevaikne.
Õhtul hakkas alates Virumaast lund sadama ja sadu levis edela poole. Sajukogus pole siiski suur ja lisandub ehk paar cm värsket lund.
Edaspidi tuleb antitsüklon Eesti kohale ja muudab ilma külmemaks, uuesti rahulikumaks ja esialgu ehk ka päikeseliseks. Nädala jooksul õhumass soojeneb ja ilmselt on ilm siis pilves. Sadu pole oodata.
Veel meenutusi hiljutisest nn rekordudust:

Katrin Tarand. tehtud kl.18.38 28.01.2017 Sakus

Kalmer Saar. Saaremaa. 30.jaanuar 2017.a.

3. veebruaril kujundas Eesti ilma nõrga kõrgrõhuala lääneserv. See hoidis ilma pilves ja uduse, paiguti sadas vähest lund (öösel näiteks Pärnumaal, vt fotot), allajahtunud ehk jäätuvat uduvihma ja udulund (lumeteri), mis tekitas ohtralt jäidet ja kiilasjääd.
Tuul on nõrk ja enamasti lõunakaartest, õhutemperatuur püsib valdavalt alla 0 °C, vaid paiguti saarte rannikualadel on soojem (kuni +1 kraad). Mitmel pool oli jäidet ja kiilasjääd, sest vedel vesi kukkus allajahtunud pindadele, jäitest pikemalt: http://ilm.ee/?45659.
Rõhuväli püsib lame, st väheaktiivne ja ühegi rõhkkonna mõju pole kuigi tugev. Seetõttu jätkub rahulik sombune ilm ja tuul on muutliku suunaga.
5. veebruaril olukord muutub: Põhja-Venemaa kohal tugevneb  kõrgrõhkkond, mis toob siia vähest lumesadu ja ilma karmistumise. Alates 6. veebruarist on kohati õhutemperatuur -10 kraadist madalam.

Pärnus sadas juba öösel lund. Targo Taggo: "Talv vastu kevadet".

Kuna seekordne reedene ilmateade on huvitav ja informatiivne, toon selle siin täies mahus ära. 
Ilmateenistuse sünoptik Helve Meitern: Ühe kõrgrõhuala serv eemaldub täna meist Venemaale ja nädala lõpus jääme nõrka madalrõhuvööndisse. Õhumass meie kohal on niiske, mis jätab päikese ja kuu pilvede taha peitu. Pühapäeva öösel võib põhja poolt läheneva kõrgrõhuala servas saabuda veelgi niiskem õhumass ning puhkepäeva hommik üllatab meid uue puhta valge vaibaga.
Uuel nädalal enam märkimisväärset lumelisa oodata ei maksa, sest Arktiliste merede kohalt jätkub kõrgrõhuala liikumine meie suunas. Õhuvool pöördub põhja ja seejärel kirdesse. Kaasa toob see kuiva ja külma õhumassi, kuigi samast kandist ulatub meieni ka kõrguste lohk, mis omakorda soodustab pilvede teket. Eestist lõuna pool tegutsevad madalrõhkkonnad, mis avaldavad kõrgrõhualale vastuseisu ja nii tugevneb pühapäeval kirdetuul.
Kõigi nende ilmaelementide koosmõjul, lisaks veel üle lahtise veega Soome lahe puhuv nõrgenev kirdetuul, tekkivad esmaspäeval soodustavad tingimused konvektiivsete pilvede arenguks, mis heal juhul võivad Põhja-Eestisse või vähemalt rannikule lume maha tuua.
Nädala keskpaigaks koondub kõrgrõhuala kese Lõuna-Soome kohale ja jääb seal väheliikuvaks, kui just mõni madalrõhkkond teda kaugemale ei suru. Meil tuul vaibub jäädes puhuma ida ja seejärel põhjakaarest ning külm ilm püsib. Mõnel ööl Ida-Eestis võib termomeetri näit langeda 20 pügala kanti, päevad on juba soojendava päikese toel kõrgema temperatuuriga.
Kui meile toob külma arktiline õhumass, siis Lääne-Euroopasse saabuvad üksteise järel külmalained, üle jahtuma hakkava Atlandi vete, arktilisest Kanadast. Nii jagub öiseid miinuskraade uue nädala keskpaigas nii Prantsusmaale kui ka Hispaaniasse. Ookeanite veetemperatuuri saab jälgida siit

Ülle Kopelik. 28.01.2017 L.-Virumaa Sae 

2. veebruaril kujundas Eesti ilma kõrgrõhuala lääneserv. See muutis ilma pilves ja sombuseks (uduvine, udulumi ja uduvihm), sest harja läbistas soe front, mis mõjutas Eesti ilma, vt https://drive.google.com/file/d/0B0lV2piPv8fBYU1XWU1JWnFZMTA/view?usp=sharing, kuid õhutemperatuur püsis kõikjal alla 0 °C: valdavalt -1...-4 kraadi. Lõunatuul asendus õhtuks kohati isegi kagutuulega, püsides siiski endiselt nõrk.
Nädala lõpuni on oodata ilma aeglast külmenemist; esialgu on pilves ja rahulik, hiljem võib tuul tugevneda ja sadama hakata, kuid suuri sajuhulki pole kuivas õhumassis loota.
6. veebruaril on oodata ilma karmistumist: idast võib saabuda ultrapolaarse teljega antitsükloni toel kontinentaalne polaarne õhumass, mis toob kuni -20 kraadi. Vt ka intervjuud allpool.

Rekordjäide (kuni 5 cm diameetriga) ja kihtpilved 1. veebruaril 2017 Harimäel Kääriku lähedal. See valge on kõik jääladestus, aga mitte härm. Tartu lähedal polnud jääd, lund ega härma.

Ajakirjanik küsis:  Tere õhtust, Jüri! Mul on paar küsimust ilma kohta. Kuidas Te arvate, kas talv tuli tagasi? Millal hakkab kevad? Kas see on tõesti, et tuleb kõige soojem veebruar? Ütlevad, et tuleb väga hea ilm, umbes +9 kraadi. Kas see on tõesti nii? Tänan Teid vastuse eest! Head õhtut!
Vastus: Alustuseks kokkuvõte senisest ilmastikust, mille koostas Einar Laretei: „Sellel aastal on üldse eriline situatsioon,õigem oleks öelda ,et sellel talvel: võimas kõrgrõhkkond on Kesk-Euroopas ja suunab sooja õhu siia meie aladele,tsüklonid ise on sunnitud liikuma üle Skandinaavia põhjatipu.“ 
Praeguseks on olukord hakanud muutuma: kõrgrõhkondade raskuskese nihkub Venemaa aladele. See tähendab meile ilma külmenemist. Õhutemperatuuri mõttes on see talve tagasitulek, aga lund suure tõenäosusega oodata ei ole või siis minimaalselt. Kahjuks ei oska öelda, kui kaua talvine külm kestab, kuid on arvamusi, et 16. veebruarini. 
NOAA mudel näitab, et veebruar peaks tulema ebatavaliselt soe: http://origin.cpc.ncep.noaa.gov/products/people/wwang/cfsv2fcst/htmls/euT2me3Mon.html ja sel juhul ei saaks saabuv külm püsima jääda, nagu juhtus ka jaanuari alguses. Oleme viimastel aastatel näinud kevadet juba veebruaris, kuid on selge, et praegusel juhul veel lähema paari nädala jooksul kevadet tulemas ei ole. 
Kui NOAA mudel osutub õigeks, siis võib kevad veebruaris alata, aga mis juhtub pärast saabuvat külma – elame-näeme! Senimaani on veebruaris kõige soojemat ilma prognoosinud Gismeteo – kuni +14 kraadi, aga praeguseks on see asendatud -10 kraadise ja isegi madalama temperatuuriga, kuid juba alates 14.–15. veebruarist taas plusskraadid.
Kokkuvõtlikult: tuleb üks kuni kaks nädalat päris külma ilma, pole välistatud, et mõnes kohas näiteks -20 kraadi, aga praegu ei tundu kuigi tõenäoline, et see jääb väga pikaks ajaks. Üheks võimalikuks murdepunktiks on pakutud 16. veebruari, ent me oleme näinud igasuguseid variante, ka seda, et sooja, muutliku ilmaga talvele on veel märtsis olnud kuni 30 päeva külma ja lund – pole võimatu, et nii juhtub ka nüüd.

1. veebruaril kujundas Eesti ilma Musta mere kõrgrõhuala loodeserv ja mõjutas ka Venemaa tsüklon. See muutis ilma vaikseks, kuid pilves ilm püsis, mitmel pool sadas nõrka lund, udulund, uduvihma või isegi nõrka vihma.
Õhutemperatuuris suuri muutusi polnud: -0,2...+0,9 kraadi (idaservas külmem, rannikualadel soojem, vastu Läänemerd isegi üle +1 kraadi), õhtul külmenes tasapisi. Valdav edelatuul asendus õhtuks enamasti lõunatuulega, püsides nõrk või mõõdukas (puhangud kohati üle 10 m/s, õhtul kõikjal nõrgemad).
Kõrgrõhuharja mõju tugevneb ja ilm püsib rahulik ja pilves, kohati võib esineda väheseid sademeid ja udu. Tasapisi muutub ilm külmemaks.
3. veebruariks läheneb läänest madalrõhuvöönd, kuid rõhuväli jääb väheaktiivseks (juhul, kui rõhkkondade vastasseis osutub siiski tugevamaks, võib lõuna- ja kagutuul pisut tugevneda). 
5. veebruariks tugevneb Põhja-Venemaal antitsüklon, mis toob külma ja tuulise ilma Eestissegi. Tuul on idakaartest.

Ülle Kopelik. Männikvälja 27.01.2017 

31. jaanuaril sirutus üle Läänemere keskosa Lõuna-Skandinaaviasse kõrgrõhuhari (sünoptiline ülevaade võetakse http://www.dwd.de/DE/leistungen/hobbymet_wk_europa/hobbyeuropakarten.html?nn=357606).
See muutis ilma rahulikuks, aga püsis enamasti pilves (niiskust veel jätkus pilvedeks), sest õhumass oli pigem soe. Mõnel pool sadas udulund ja lund, tugevamat sadu täheldati Raplas ja loodenurgas.
Edelatuul oli nõrk või mõõdukas, Soome lahel puhus läänetuul. Õhutemperatuur oli valdavalt üle 0 °C, kuid märkimisväärset sula polnud.
Nädala jooksul võib ilm "pöörduda" ehk asenduda külma ja ehk ka päikeselise ilmaga. Tähelepanuväärsem külmenemine algab ilmselt 5. veebruari paiku.

Katrin Tarand tehtud kl.12.48 27.01.2017 Tondil

30. jaanuaril kujundas Eesti ilma madalrõhkkonna edelaserv, lääne ja kagu pool olid antitsüklonid. Külma frondiga seotud lohk tõi suure lumesaju ja kohatise tuju: alates loodest levis sadu itta ja kagusse, kohati tekkis ööpäevaga kuni 10 cm lumekiht, kuid see hakkas päeval siiski sulama, sest vaid idaservas jäi õhutemperatuur alla 0 °C.
Päeva jooksul suuremad sajud eemaldasid, ent hilisõhtul ja öö hakul jõudis loodeserva uus märja lume sadu, mis osutus suhteliselt tihedaks. Kohati tekkis udu, mitmel pool oli uduvine, esines ka üksikuid selgimisi. Lõunatuul nõrgenes päeva jooksul ja asendus õhtuks edelatuulega, mille puhangud jäid kõikjal alla 15 m/s.
Eesti kohale ulatub kagu poolt kõrgrõhuhari või antitsüklon, mis hoiab suuremad sajud ja tuuled eemal, ent ilm võib jääda sombuseks ja uduseks. Edaspidi olukord võib pisut muutuda, sest läänest läheneb madalrõhuvöönd – see võib ilma tuulisemaks ja ehk ka klaarimaks muuta. Õhutemperatuur püsib eriliste muutusteta, jäädes 0 °C lähedale, aga kui selgineb, võib hommikuks kohati -5 °C-st madalamalegi langeda. 
Nädal võib lõppeda ilma külmenemisega, kuid seda täpsustame veel edaspidi, kas ja kui külmaks võib minna.

Raikki Luik. Tänase päeva lõppvaatus. 21.01.2017 Leedi

Ilm on varakevadiselt jahe ja nõrgalt ehk isegi sajune (lumest vihmani). 
Nädal algab lohu mõjul tuuliselt ja sajuselt (vihmast lumeni), kuid sajukogus ei pruugi olla suur (mudelid on pakkunud kuni 11 mm, aga arvatakse, et tuleb kaks korda vähem).
Ülejäänud osa nädalast määrab ilma Venemaa või Ukraina kohalt Läänemerele ulatuv antitsüklon või vähemalt selle hari. See võib ilma külmemaks ja vaiksemaks muuta (täpsustame edaspidi). 

esmaspäev, 23. jaanuar 2017

4. nädala ilm (23.–29.01.2017)

Kommentaariumi link
Kuula ilmateadet: http://www.ilmateenistus.ee/wp-content/themes/emhi2013/data/raadio/ilm_2017-01-29_10_puhas.mp3

29. jaanuaril ulatus kõrgrõhuala loodeserv Läänemere kohale. Läänemere kohale laienes madalrõhuala kaguserv.
Udune ilm muutus: öösel oli udu peamiselt läänes ja kohati sisemaal, päeval jäi alles vaid üksikutesse kohtadesse, kus oli õhutemperatuur alla 0 °C, mujal oli lihtsalt pilves (lõunapiirilt anti teada ajutistest selgimistest). Õhutemperatuuris erilisi muutusi ei olnud: enamasti -0,5 kuni +0,5 kraadi, saartel vastu Läänemerd oli isegi 2 kraad sooja (õhtul), kuid lõunatuul muutus tugevamaks.
Õhtul liikus märja lume sadu lõuna poole, paiguti tuiskas, edelatuul tugevnes puhanguti üle 15 m/, kuid õhutemperatuur langes natuke.

Ain Vindi. Jääladestus Põlvamaal. 

Veel fotomälestusi erilisest udust (ulatuse ja kestvuse poolest):


Udune Iisaku ja udune Tartu 27. jaanuaril. Vastavalt Aigar Tellingu ja Regina Alberi foto

28. jaanuaril oli kõrgrõhuala põhja-, seejärel loodeserv Läänemere kohal. Ilm püsis rahulik ja udune, kuigi kohati asendus udu madalate kihtpilvedega (tugev inversioon), oli jäidet, sh puudel-põõsastel, kiilasjääd, kohati tekkis vesine-jäine härmatis, sest õhutemperatuur langes tasapisi hommikuks -1 kraadini.
Päeval oli õhutemperatuur enamasti -0,5 kuni +0,5 kraadi, saartel vastu Läänemerd oli isegi üle 2 kraadi sooja. Valdav edelatuul oli nõrk, merel mõõdukas (puhangud kohati ligi 10 m/s). Õhtul peaks jahtumise süvenedes udu taas tugevnema.
Udu kohta selgitus: http://tehnika.postimees.ee/3994713/ilmateadlane-selgitab-mis-tekitas-keset-paeikeselist-paeeva-ootamatu-udu, millest võib osundada: Kokkuvõtlikult tekib selline udu siis, kui pilvede puudumise või vähesuse tõttu maha jahtunud aluspinna kohale saabub soe ja niiske õhumass. Vastu külma aluspinda, olgu see siis külm merevesi, lumine maapind või lihtsalt ööga jahtunud maapind, puutudes hakkab see intensiivselt jahtuma, mis viib veeauru kondenseerumise ja udu tekkeni.
Valik eilseid udupilte:

Jarmo Arusoo. Mustamäel oli jumala selge. Ülemistes oli paks udu. Poolel sõitsin nagu vastu paksu uduseina.

Einar Laretei. Udu Alatskivil. Siin päev otsa udune ilm. Eilsest peale udutab

Kalmer Saar. 27.01.2017.a. Orissaare

Kairo Kiitsak. Tihe udu Jõgeva linnas 27.01.2017 

27. jaanuaril oli kõrgrõhuhari Skandinaavia ja Läänemere kohal. See tõi uduse ilma, kus oli õhutemperatuur 0 °C lähedane, ainult lääneservas oli päev päikeseline ja väga soe (kuni +5 kraadi).
Sisemaal tekkis juba 26. jaanuari õhtul advektiiv-radiatsiooniline udu (vt selgitust allpool), mis levis öö jooksul jahtumise tõttu loode poole ja jõudis lõpuks Tallinnani, kus Lasnamäe piirkond oli pea kogu päeva tihedas udus (vt pilte allpool), mujal oli päikeseline. Päikese mõjul udu mõnes kohas küll taandus, aga pealelõunal jahtumise süvenedes levis uuesti edasi ja õhtuks kattis kogu Eesti. Õhutemperatuur langes aeglaselt alla 0 °C ja mitmel pool tekkis jäidet ja kiilasjääd.
Udune ja  rahulik ilm võib püsida veel ühe päeva, siis muutub ilm suure tõenäosusega klaarimaks, on võimalik vähene sadu vihma ja lörtsina. Tasapisi paistab ilm päev-päevalt külmenevat, aga märkimisväärset pööret talve poole veel ei paista.
* Ele selgitus: See advektiiv-radiatsiooniliseks uduks nimetatav ilmanähtus tekib, kui soe õhk valgub külmemale aluspinnale ja hakkab kiirelt jahtuma, mistõttu õhumassi sees tekib kondensatsioon. Kui järgnevad ööd on külmad, jahtub aluspind veelgi ning siis on oodata veelgi tugevamat udu. 
Einari kokkuvõte ilmastikust: Sellel aastal on üldse eriline situatsioon,õigem oleks öelda ,et sellel talvel: võimas kõrgrõhkkond on Kesk-Euroopas ja suunab sooja õhu siia meie aladele,tsüklonid ise on sunnitud liikuma üle Skandinaavia põhjatipu
See kestab huvitavalt kuust kuusse
Tarmo muljed: imelik ilm on, ebatavaline vist. Taevas oli õhtul ja öösel täiesti selge, oli ka tuulevaikus, temperatuur 0 ja isegi natuke üle! Jaanuaris! Tavaliselt ikka on talvel külmakraadid, kui pole tuult ja taevas on selge. Isegi aprillis on levinud see, et selge ööga on alla nulli. Jaanuaris olen märganud, et üle nulli on vaid niiske sombuse ilmaga ja reeglina edelatuulega. Selge taevaga ja ilma tuuleta ma ei mäletagi, et oleksin näinud plusskraade talvel!

Rapla keskpäeval (http://ilm.ee/rapla/).



Inga Sõelsepp. Hommikune pilt tehtud kell 8.46 (aparaadi kell on suveajal): see oli kõige selgem aeg tänasel kuupäeval. Õhtune  pilt on tehtud kell 15.58 ja ühe vahepealse pildi kellaaeg 15.26

26. jaanuaril liikus madalrõhulohk Läänemere kohalt edasi itta. See tõi sooja ja uduse ilma, kohati sadas tähistas ilmamuutust isegi lumesadu ja tuisk, hiljem vähene vihm ja esines jäidet. Õhtuks tõusis õhutemperatuur kõikjal üle 0 °C. Hommikune edelatuul asendus õhtuks valdavalt läänetuulega, püsides mõõdukas ja nõrgenedes veidi.
Merikese ilmateade: 25. jaanuari ilus päev saab tähtsaks rahvakalendri abil, see oli paavlipäev. Vanarahva tarkus  ütleb, et: Paavlipäeva ilm ennustab suveilmu: päike – päikeseline ja soe suvi ning hea saak; sajune ilm – haigused ja vihmane suvi. Uskugem siis , et kõik talvise meelehärmi kustutab suurepärane suvi.
Ilmakaardilt talve ei leia, ka Avignonist mitte. Kuid kõige lähemad madalad temperatuurid on endiselt Kesk-Euroopas ja küllap on suurepärane suusailm eelkõige Tatrates. Põhja-Euroopa suusakuurordid on kõik järjestikused tavalised ja tormitsüklonid üle elanud, ei oska arvata, millised lumeolud seal valitsevad. Vt. lumeolusid siit: http://zoz.cbk.waw.pl/snieg/en/
Ka järgmisel seitsmel ööpäeval jätkub tsüklonite tee mööda sissetallatud rada, ikka kaugel põhjas ja siis vahel ka lähemal. Heal juhul on selles soojas edela- ja läänevoolus ajuti ka selgemaid taevalaike, parimal juhul satuvad need ka päevasele ajale. Suurem osa ajast on aga ikka sompus või lausa udune. Õnneks märatsevad tormituuled aeg-ajalt  kaugel põhjas ja siia neil asja pole. Pigem kujundab ilma kas Kesk- või Ida-Euroopas paikneva kõrgrõhuala serv. Järgmise nädala teisel poolel võib õhutemperatuur kõrgrõhuala servas kagusse pöörduva tuulega miinuspoolele langeda ja ehk on ka päikest rohkem.
Marko Kaasik: Pehme ja sajuvaene ilm jätkub. Suuremal osal Euroopast püsib kõrgrõhkkond. Madalrõhkkonnad liiguvad kaugel põhjas ning nende lohud ulatuvad meile tooma sooja õhku läänest, kuid niiskust ei jätku suuremaks sajuks. Õhutemperatuurid kõiguvad nullkraadi ümbruses. 

Neljapäeval liigub kaugel põhjas paikneva madalrõhkkonna lohk üle Soome itta, riivates Eestit oma lõunaservaga. Ilm on pilves ja sajab veidi vihma. Kuna vihm tuleb algul külmale maale, siis on hommikupoole oodata libedust. Puhub mõõdukas läänetuul. 


Janek Laanemäe. Selline küsimus, et nägin eile igas igas ilmakaares valgussambaid, kas mujal ka nähti või mis eile erilist oli? minu asukoht on Sämi-Tagaküla, Sõmeru vallas.
Jääkristallid olid alates ca 2500 m kõrgusest. Kui võtta aluseks, et vähemalt 2500 m, siis saaks välja arvutada, kui kaugele nad paista saavad. Aga kuna nad on üsna kõrgel horisondi kohal, siis pakuks ikka ~10 km ehk. Muidu võiksid nad vähemalt 15-20 km kaugusele paista kuni silmapiir tuleb ette.

25. jaanuaril liikus kõrgrõhuala Soomest kagusse. Madalrõhulohk liikus Norra kohalt Läänemerele. See tõi esialgu üpris külma, kuid peamiselt sajuta ilma, ent läks soojemaks: kui hommikul oli veel kõikjal alla 0 °C (Mustvees koguni kuni -10 kraadi), siis õhtul tõusis juba saartel üle 0 °C.
Hommikune idatuul asendus õhtuks üha tugevneva lõunatuulega (puhangud lõpuks üle 15 m/s). Pilvisus päeva jooksul tihenes: hommikul võis veel mitmes kohas näha värvikat päikesetõusu, aga õhtul oli juba kohati paksult pilves, peamiselt ida ja lõuna pool oli ka värvikat loojangut ja taevastki läbi pilvekihi kumamas.
Ilmamuutus on hästi jälgitav infrapunaselt satelliidipildilt: http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/, kuid olulist sadu sellega ei kaasne.
Läänemere kohale jõuab väga sooja õhumassi kandev antitsüklon või siis, kui antitsüklon jääb pigem Ukraina kohale – selle hari. Kui õhu läbisegunemine on tugev, võib sooja tulla üle 5 kraadi, aga kui mitte, st on tugev inversioon madalate pilvedega, ka udu, võib sooja olla üksnes 0–4 kaadi.

Inge Baikov. 25.jaan.2017, kl.17.24, Raplamaa, Kumma. Punane pidu pilvedel oli juba otsakorral, aga midagi jäi veel pildile ka :)

24. jaanuaril liikus kõrgrõhuhari üle Läänemere kagusse. See tõi ilma külmenemise ja kohati lumehooge, ka teralist lund. Loodetuul asendus õhtuks kirdetuulega, kuid oluliselt ei tugevnenud: üle 10 m/s puhanguid oli vaid merel ja kohati rannikualadel. Õhtuks oli kõikjal õhutemperatuur alla 0 °C.

Ilmahuviliselt Priidult saabusid 2016. a kohta huvitavad sademeandmed: Läks siin 2016 sademete,põua aruteluks ,lisan siis andmed Viljandimaalt,Halliste vallast,Maru külast,Maru-Endriku talust.
Jaanuar 57,3 mm
Veebruar 109,1 mm
Märts 39,3 mm
Aprill 39,6 mm
Mai 28,1 mm
Juuni 142,8 mm
Juuli 74,6 mm
August 187,2 mm
September 51,9 mm
Oktoober 43,5 mm
November 42,4mm (lisaks veel lumi ,lumikate oli 2-16 nov ,max paksus 16 cm)
Detsember 69,9 mm
Aasta 885,1 mm
NB! Selles sissekandes ilmaprognoosi ei esitatud, kuid kommentaariumis on vihjatud, et pärast 30. jaanuari läheb külmemaks.

22. jaanuaril Iisakus. Aigar Telling

23. jaanuaril liikus madalrõhkkond üle Soome keskosa kagusse. See tõi sooja ja vesise ilma: mitmel pool sadas kerget vihma, aga esines ka tugevaid sajuhooge lörtsi ja märja lumena, hiljem jäid suuremad sajud lõuna poole. Õhtul alates saartest selgines ja tuul rahunes.
Sooja oli ühtlaselt 1–2 kraadi, mõne märja lume hoo ajal langes veidi madalamale, vastu Läänemerd oli koguni +4 kraadi. Edelatuul oli üsna tugev: puhangud paiguti üle 15 m/s.
Ilm läheb tasapisi külmemaks ja tuul püsib esialgu valdavalt tugev (eelolev öö võib vaiksem tulla), võib tulla väheseid sademeid peamiselt lumena. 
25. jaanuaril on ilmselt kõige rahulikum ja külmema ilmaga päev. Kuid juba õhtuks toimub muutus: tuul tugevneb, õhutemperatuur tõuseb ja pilvisus tiheneb, kuid sadu ei pruugi tulla.
Edaspidi on oodata troopilise ilmega õhumassi, mis toob ilmselt sombused ja pilves ilmad, aga õhurõhk on kõrge, sest antitsüklon tuleb Läänemere kohale.
Kui õhu läbisegunemine on nõrk ja inversioon tugev, siis võib õhutemperatuur jääda üsna 0 °C lähedale, ainult ajuti ja ka mere ääres võib tõusta isegi kõrgemale, aga suurt kuumalainet ei pruugi tulla.

Edgar Seemendi. Viru Raba vaatetornist 21.01.2017 kell ca 16:35.  

Tuleb kevadiselt soe nädal, ainult esimeses pooles on kargevõitu päevi (kevadine külmalaine?).

Nädal algab sooja õhumassi mõjul sombuselt, kohati sajab veidi vihma ja on udu, puhub tugev edelatuul.
Kuid juba õige pea muutub õhumass külmemaks, sest see jahtub ja samal ajal liigub Loode-Venemaa külma õhumassi kandva tsükloni servas lõunasse lohk, millega kaasneb ilmselt kohatine lumesadu ja õhutemperatuuri langus.
25. jaanuaril on antitsükloni ja ehk ka külma õhumassi mõju tugevaim: pole välistatud, et kohati on hommikuks õhutemperatuur -10 kraadist madalam. Aga pärast paari karget päeva läheb jälle soojemaks.
Seekord soojenemine paistab tulevat palju võimsam kui eelnevad: edelast läheneb antitsüklon, mille serva mööda jõuab ebatavaliselt soe õhumass Läänemere idakaldani. See soe näib olevat visa püsima: võib olla saab enne kuu lõppu veidi suurest soojast hinge tõmmata, kui juba uus soojapahvak paiskub Läänemerele.

Ain Vindi. Veenus on nii ere,et paneb isegi pilved helendama. Võrumaa. Holsta küla. 21.01.2017.