kolmapäev, 14. august 2019

33. nädala ilm (12.–18.08.2019)

Kommentaariumi viide
Märkus: nädala esimesel paaril päeval tuli blogiga seotud tigedaid e-kirju, telefonikõnesid ja muid teateid (üks oli isegi tavaposti jäetud paberkandjal kiri), neist viimase sain teisipäeva õhtul kella 8 ja 9 vahel telefoni vahendusel. Seda on tore teada, et mõnele inimesele on blogi eluliselt tähtis. Kuid paraku on mitme inimese tervised nii hullusti üles öelnud, et pühapäeva õhtul jäi selle nädala postitus poolikuks ja edasi tuli lükata isegi töölepingu sõlmimine Tallinna Ülikoolis. Teisipäeva õhtuks õnnestus 3 inimese tervis stabiliseerida ja saada kontrolli alla. Loodetavasti võttis kolmapäeva hommik vastu rõõmsamate sõnumitega.

On mõõdukalt (tempereerivalt) soe nädal, kuid nii sadu kui äikest jagub.

Nädala alguses (12. ja 13.08.) määras ilma madalrõhkkonna kaguserv. Selle mõjul sadas mitmel pool hoovihma ja oli äikest, paanikat külvasid mõnel pool tekkinud SLC ehk hirmuäratava välimusega pilved http://www.scarylookingcloudclub.org/slcs kui ka lehterpilved (http://glossary.ametsoc.org/wiki/Funnel_cloud). Ööd olid udused, kuid suhteliselt soojad (valdavalt 12...17 °C) ja päevad mõõdukalt soojad (20...25 °C).
Einar Laretei Alatskivilt: Alatskivile saabus enne kümmet õhtul (11.08.) mõõdukas äike, seekord tuli otse Alatskivi peale.Äikesega kaasnes tugev paduvihm. Poole tunniga sadas 24,8 mm vihma.
Tegemist oli esimese tõsisesema äikesega Alatskivil sellel suvel. Sademetehulk on ka selle aasta rekord. Päev oli soe ja vahelduva pilvisusega, soojakraadid ulatusid 24,1 kraadini.
Ilm kolmapäeval (14.08.): ilma määras jätkuvalt madalrõhkkonna kagu- ja lõunaserv. Seetõttu oli muutliku pilvisusega ilm, mitmel pool sadas hoovihma, üksikutes kohtades oli äikest (rohkem öösel ja merel), kaguservas oli pilves ja sadas lausvihma. Puhus edelatuul 5–12, merel puhanguti kuni 16 m/s. Õhutemperatuur oli hommikul valdavalt 12...17 ja päeval 17...22 °C, sajuhoo ajal ajuti vähem.
Ilm neljapäeval (15.08.): Läänemerel oli madalrõhuala lõunaserv, õhtupoole liikus kõrgrõhuhari aeglaselt Skandinaavia kohalt itta. Seetõttu oli öösel esialgu vähese pilvisusega ilm, kaguserva ulatus veel lausvihm, kuid see eemaldus keskööks; saartele jõudsid merelt hoovihmad, kohati oli äikest.
Päev oli muutliku pilvisusega ja mitmel pool sadas hoovihma, võis olla äikest (rohkem loodeservas), kuid õhtu poole jäid sajuhood harvemaks ja lakkasid.
Puhus edela- ja läänetuul 5–11, rannikul puhanguti kuni 16 m/s. Õhutemperatuur oli 16...20 °C (Võrus kuni 20,7 °C), sajuhoogude ajal vähem.
Ilm reedel (16.08.): kõrgrõhuhari liikus aeglaselt Skandinaavia kohalt itta. See muutis ilma kuivemaks, kuid hommikul alates saartest pilvisus tihenes, ent püsis olulise sajuta.
Selgema ööga oli sisemaal jahe, alla 10 °C, kuid öökülmaohtu polnud, meretuulega rannikutel jäi kuni 15 °C piiresse (vaid Vilsandil ja Kihnus jäi oluliselt soojemaks), aga päeval oli päikesepaiste toel 20...23 °C (vaid Vilsandil oli soojem), kuid pilvede all oli ajuti jahedam; tuul oli nõrk.
Ilm laupäeval (17.08.): ilma määras ulatusliku madalrõhuala idaserv. Seetõttu oli lääne pool pilvisem, kuid olulise sajuta, idaservas selgem ilm. Puhus nõrk või puhanguti mõõdukas lõunakaartetuul. Sooja oli 20...24 °C. Õhtul puhus kagutuul ja sooja oli hilisõhtul 14...19 °C; selge oli idamaakondades, samas lääne pool läks uuesti pilvisemaks, kohati sadas vihma.
Ilm käesoleval ööl ja homme päeval (18.08.): sünoptiline olukord püsib. Nii on vähese kuni muutliku pilvisusega ilm, kohati sajab vihma peamiselt läänemaakondades (äikeseoht on minimaalne). Sooja on 20...26 °C, vaid paksemate pilvede ja sajuhoogude ajal võib jahedam olla. 
Ilm ülejäänud nädalal: märkamatult on käes august (mädakuu, sajukuu jne), mida peetakse meil kõige sajusemaks kuuks, kui isegi 90 mm sademeid kuu kohta võib lugeda tavapäraseks. Näib, et sel aastal õigustab august oma nime: peaaegu kõikidel päevadel on sadanud, mõnes kohas ööpäevaga lausa üle 40 mm ehk pool kuunormi vett.
Alates 16.08. on paariks päevaks sadusid vähem ja kuiva rohkem, nii et lõunakaartest lisanduva soojaga võib ilm päeval olla südasuviselt soe: pole välistatud, et nädala lõpuks võib  isegi 26 kraadi tulla, ent uuel nädalal seisab jälle sajusem ja pisut jahedam ilm ees. Lõunakaartetuul muutub alates reedest tasapisi tugevamaks. Sajuvõimalus on nädala lõpuni marginaalne, suurim laupäeval loodeservas kuni 30%.
Nn eelhoiatusena võib 15.08. seisuga öelda, et pärast 20. augustit ohustab Eestit lõunatsüklon. Olenevalt mudelist ja konkreetsest väljundist on selle trajektoor küll varieerunud, aga viimastel päevadel kindlalt olemas olnud. See lõunatsüklon võib tuua tormise ja paduvihmase ilma, mis suvel tähendab lehtes puude tõttu ka suuremaid kahjusid. Siiski midagi kindlalt väita on ilmselgelt vara, aga teatav oht on olemas. Eriti agressiivne on selles osas ECMWF 15.08. väljund, mis näitab ebatavaliselt tugevat tormi ja paduvihma.
Uuendus 16.08. õhtuse seisuga: lõunatsüklon on mudelitest kadunud ja asemele arvutatud rahumeelne ilm. Siiski õhumasside gradient Ida-Euroopas püsib, nii et oht ei ole välistatud. Vajadusel saab täpsemat infot edastada nädala alguse postituses.

Einar: Äike ja udu. Saadan mõned pildid eilsetest rünksajupilvedest, mis kandsid endas äikest Alatskivi lähedal ja täna hommikusest udust (8.08.).Eile läks äike siit kahe pilve näol mööda ja sadas vaid veidi nõrka vihma.

pühapäev, 4. august 2019

32. nädala ilm (5.–11.08.2019)

Kommentaariumi viide
Intervjuu Ringvaates: https://www.err.ee/968176/ilmauurija-hoovihmadega-ilm-pusib-ilmselt-augusti-lopuni#comment. Vastus kommentaarile: ettevaatus tasub teinekord ära. Üldiselt avalikel esinemistel tuleks sõnastus täpselt valida. Eks mulje jms ka loeb, kuigi pole alati esmatähtis. Oleks pidanud rõhutama, et kõige olulisem keskkonnaprobleem on saastatus.

Teade: kuna esimesel (kp.) õnnestus saada loomalt pureda, nii et parem käsi sai kahjustada, ei olnud senini (paar päeva) võimalik teha postituses olulisi uuendusi. Praeguseks on käsi juba parem ja on võimalik arvutiga rohkem tööd teha, kuigi postitus jäi esialgu suhteliselt lakooniliseks (5.08. seisuga).
Kaivo praegu (edasise osas rääkimata) ei osale renderdamis- / lähtestamisprotsessis (paremat terminit pole), mis venis õnnetu juhtumi tõttu arvatust märksa pikemaks. 

Hilissuvine, kuid mõõdukalt soe nädal. Reedene ilmateade https://ilm.ee/?517956

Ülevaade: jaheduse ja niiskuse toonud ilmamuster (tsirkulatsioonitüüp; Loode-Venemaal 980 hPa tsüklon) on eemaldumas Uuralite poole. Seetõttu pääseb mõjule soojem, kuid niiskem õhumass, mis tähendab, et suureneb hoovihma ja äikese võimalus.

Prognoos päevhaaval:
  • 5.08. oli Läänemere kohal kõrgrõhuhari. Selle mõjul oli peamiselt sajuta ja päikeseline ilm, kuid pilvi oli esialgu võrdlemisi palju, samas õhtuks selgines. Puhus loode- ja läänetuul (õhtul ka edelatuul) valdavalt 5–10, Soome lahel tugevnes puhanguti kuni 16 m/s. Õhutemperatuur oli 17...21 °C. Kuigi öö oli jahe, siiski öökülma õhus ega maapinnal ei mõõdetud, samas väike öökülmaoht oli nõgudes ja turvasmuldadel.
  • 6.08. öösel liikus üle Eesti lõunapoolne kõrgrõhuhari ja päeval jõudis merelt madalrõhulohk –  hakkas sadama hoovihma ja oli äikest (kõige rohkem Rapla- ja Harjumaal, kuni 46 mm, samas enamasti kuivaks jäid lõunamaakonnad). Õhutemperatuur oli öösel valdavalt 9...15 (Valgas ja Lääne-Nigulas vähem) ja päeval 19...23 °C, kuid sajuga vähem.
  • 7.08. oli Läänemerel madalrõhkkonna idaserv, selle lohk oli suunatud Eesti kohale. Mitmel pool sadas hoovihma ja oli äikest (äike algas saartelt), Tartu-Tõravere jaamas sadas 20 mm. Õhutemperatuuris muutusi polnud (öösel 10...16, vaid Narvas ja Jõhvis vähem, päeval 19...23 °C) . Tuul oli valdavalt lõunakaartest kuni 8 m/s ja Soome lahel idakaartest kuni 12 m/s. Õhtul arenes mitmel pool udu.
  • 8.08. (hiidpagi aastapäeval) oli Eesti kohal väheaktiivne rõhuväli, Poolast liikus kirde suunas osatsüklon. Hoovihma ja äikest oli vaid mõnel pool, sh Tallinnas, kus sadas kohati üle 10 mm vaid tunniga, kuid taevas oli kõrge pilvekihiga kõikjal kaetud, alles hilisõhtul selgines. Õhutemperatuuris olulisi muutusi ei olnud, aga öö oli mitmel pool udune ja õhutemperatuur langes suhteliselt paljudes kohtades alla 10 °C.
  • 9.08. oli Lõuna-Skandinaavia kohal on väheliikuv madalrõhuala. Osatsüklon liikus Leedu kohalt kirde suunas. Seetõttu sagenesid hoovihmad – öösel ja hommikul eeskätt saartel, päeval kõikjal, oli äikest. Väheaktiivse rõhuvälja tõttu oli tuul nõrk ja muutliku suunaga, hiljem põhjast. Õhutemperatuur oli pilvisema ja sajusema ilma tõttu pisut madalam, aga päikeselisematel rannikutel ja saartel siiski kuni 22 °C. Hommikul nagu ikka, oli kohati udu.
  • 10.08. õhurõhk pisut tõusis, sest moodustus nõrk kõrgrõhuväli. Seetõttu kahanes sajuvõimalus 5% lähedale, kuid õhtul siiski sadas mitmel pool hoovihma. Öösel tekkis udu, mis hajus kohati alles enne keskpäeva (niiske õhk ja antitsüklonaalne areng soodustavad udu teket ja püsimist). Pikema päikesepaiste tõttu oli päev eelnevast veidi soojem: kuni 24 °C (Tallinn-Harku). Tuul oli nõrk ja muutliku suunaga, õhtul lõunakaartest ja hakkas tugevnema.
  • 11.08. jõudis Läänemerele madalrõhkkonna kaguserv, mille lohk oli Eesti kohale suunatud. Selle mõjul oli öö soe (13...19 °C) ja sajune; päeval oli mitmel pool hoovihma ja äikest. Kagutuul asendus päeva jooksul (siiski mitte õhtul mandril) lõuna- ja edelatuulega, püsides valdavalt tugev (sisemaal oli ajuti ka päris nõrk). Õhutemperatuur jäi nädalaga võrreldes samadesse piiridesse, ainult Liivi lahel oli selgema ilma tõttu kuni 24 °C.
Vajadusel täpsustame olukorda. Ettepanekud muu maailma uudistest on teretulnud!

31. juulil nagu kõikidel teistelgi nädalapäevadelgi, kattis taevalaotust valkjas-pruunikas somp, mis ei olnud pilvekiht, vaid mingi peente osakeste kogum (täpsemalt teadmata, kuid seotud õhumassiga). 
19-kraadises soojuses Harjumaal (võrdluseks, samal ajal Alatskivil, vt viimane foto: http://ilmjainimesed.blogspot.com/2019/07/31-nadala-ilm-2935074082019.html). 

Valkjas-pruunikas somp 3.08. päikeseloojangu ajal Tartus. Samal päeval toimus kokkutulek https://eav.meteo.net.ee/uudis.php?id=6.
On huvitav, et Triin Saue ettekandes (andmed ja materjali analüüsis ja koostas Laine Keppart) ühtib südasuve periood varasemates ilmajuttudes (nt https://ilm.ee/?517890) mainituga ehk 4.06.–4.07., mis on täpselt kuu aega, kuigi mingit omavahelist suhtlust ega arutelu pole olnud.

pühapäev, 28. juuli 2019

31. nädala ilm [29.–35.07.(4.08.)2019]

Kommentaariumi viide
Blogi sai juuli lõpuga 12-aastaseks, mistõttu alustati juba kuu aja eest nn lähtestamisprotsessi (parema sõna leidmiseta kasutame asendusterminina just seda, kuigi informaatikas jms on sel teine tähendus). Selle (lähtestamise) eesmärgiks on pakkuda lugejatele kvaliteetset lugemis- ja kvaliteediteenust, nagu oli veel umbes aasta-kahe eest. Hiljem on blogis toimunud muutused, mida ei ole heaks kiidetud, kuid samas vahel tuleb teha otsuseid ja muudatusi, mis ei pruugi enamusele meeldida, isegi kui need on piisavalt põhjendatud.
Lähtestamise stardipauguks on ilmselt praegune postitus. Kaivo on olukorraga leppinud, kuid tema roll on edasise osas veel ebaselge: pole teada ta panustamise ulatus ja laad.
/Täiendus 31.07. ülihilisõhtul/ Sünnipäevapidu osutus arvatust võimsamaks, sest osalejaid oli üle 50 ja kõik ei mahtunud ära. Seetõttu tehakse järelsünna 25ndal, asukoht selgitamisel.
* EINAR LARETEI kokkuvõte: Juulikuu oli jahe ja kuivapoolne teine suvekuu. Kuu esimene pool oli lausa külm, kui võrrelda varasemate aastate juulikuu perioode. Juulikuu teisel poolel olid ilmad soojemad ja kuu viimane kolmandik kujunes suviselt palavaks. Samas kuu viimased päevad tõid külmad ilmad tagasi. 28.juulil sündis Alatskivil selle suve soojarekord, kui temperatuur tõusis 32,1 kraadini. Sademeid tuli kuu jooksul normist vähem ja kõige sajusemaks kujunes kuu esimene kolmandik, kui vihma tuli 40,9 mm jagu.

Hilissuvine nädal, pikemalt https://ilm.ee/?517945.

28. juuli oli veel ebatavaliselt soe (reedene ilmateade on saadaval https://ilm.ee/?517926). Seda põhjustav õhumass polnud enam troopiline, vaid esiteks transformeerunud, teiseks segunenud kontinentaalse polaarse õhumassiga, mis suviti võib palav olla ja õhutemperatuur tõusta üle 30 kraadi – ei siga ega kägu. Äikeseoht oli olemas ja suurim õhtupoolikul idaservas(ESTOFEXiga).
Euroopa II 2019. a kuumalaine kohta on infot eesti keeles http://www.ilmateenistus.ee/2019/07/kuum-nadalalopp/ ja inglise keeles https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_weather_records#Europe, kuid mõni asjaolu vajab täpsustamist: Suurbritannias mõõdeti juuli esialgseks uueks rekordiks 38,1 °C ja üleüldiseks 38,7 °C, lähemalt https://www.metoffice.gov.uk/about-us/press-office/news/weather-and-climate/2019/new-official-highest-temperature-in-uk-confirmed) ja Prantsusmaal 42,6 °C (Pariisis; kogu riigis 28. juuni 46 °C).
Nädal algas järsu kraadikõikumisega: 29. juulil oli veel kuni 27-kraadist õhutemperatuuri, kuid edaspidi jääb enamasti isegi alla 20 °C, kuigi päikest võib jaguda. 
Meenutagem: 29.07.2018 ehk aasta eest mõõdeti Tallinn-Harkus 34,2 °C, mis jäi ühtlasi aasta kõrgeimaks usaldusväärselt registreeritud õhutemperatuuriks standardtingimustes (avatud koht, 2 m kõrgusel maapinnast, varjus, taadeldud instrumentidega mõõdetud jne).
Kirdest jõudis kohale arktilise päritoluga õhumass. See on kuiv ja külm, nii et sooja üle 20 kraadi loota ei tasu. Kuu algus toob soojema ilma, kuid ikkagi mitte südasuviselt; sajuvõimalus on suurem alates 8.08. (k.a).
Tegelikult: kirdest (Barentsi ja Valgelt merelt) saabus arktiline õhumass. See jäi Eesti kohale nädala lõpuni, sest Loode-Venemaal püsis suhteliselt intensiivne (980 hPa) tsüklon. Selline ilmamuster (tsirkulatsioonitüüp) on suviti tavaliselt kõige jahedam (teine selline on pööriseline tüüp, sel juhul on tsüklon pikka aega otse vaadeldava piirkonna kohal).
Et põhjameredest saabus niiskust, jätkus ka pilvi ja sajuhooge (peamiselt idamaakondadesse), kuid äikest polnud – põhjavool on teadmata põhjusel äikesevaene, isegi kui niiskust jms jätkub. 
Lisaks jahedusele ja sajuhoogudele värvus taevas 29. juuli paiku valkjas-pruunikaks. See oli ilmselt mingitest peenetest osakestest, mis valgust hajutasid. Suure tõenäosusega ei olnud see Siberi metsapõlengute suits, vaid allikas asus palju lähemal, ja võimalik, et lisandusid ka aerosoolipuhangud, vt http://meteo.physic.ut.ee/kkfi/index_files/huvilisele/aerosoolid/aerosooliosakeste_allikad.html.
Ebatavaliselt külm 31. juuli: E. Laretei Alatskivilt: 31. juuli 2019 oli erakordselt külma ilmaga pāev. Ilm oli pilves, tuli hoogvihma ja muidu tibutas (foto allpool). Hommikul oli sooja 9,8 ja päeval vaid 11,5 kraadi. Alles õhtul tõusis maksimum 12,3 kraadini. Päevakeskmiseks arvutasin vaid 11,2 kraadi.
Meenutus: midagi sarnast oli ka 31.07.2007 (blogi asutamise päev), kui päev oli sajune ja sooja alla 15 kraadi. Õhtul jäi sadu hootisemaks, tekkisid pikemad pausid sajju, temperatuur tõusis veidi ja läheduses oli äikest.

Einar Laretei. L, 27. juuli: Täna käisin Peipsi ääres vett ja päikest nautimas.Kuidas atmosfääriteadlane klassifitseerib pilvi, mis seisavad muutumatuna horisondil kogu päeva ? 
– Pilvede liikumiskiirust määramisel ei arvestata. Siit http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/eesti-kohal/ võis näha, et tegu oli tavaliste rünkpilvedega. Need liikusid edelasse ja hajusid järjepidevalt mingil kaugusel järvest või järve kalda kohal. Kui nad oleksid ahelatena (mitme rivina) näha, nimetataks neid Cu radiatus ehk rida-rünkpilved. Kui siit http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/eesti-kohal/ vaadata, siis hea tahtmise korral keskpäeva paiku võis näha neid ridu.

Einar Laretei. Erakordselt külm 31. juuli.

reede, 19. juuli 2019

30. nädala ilm (22.–28.07.2019)


Postitanud: Kaivo Lõppe, kes kasutanud allikaid: Riigi Ilmateenistus, Windy rak, Norra ilmaportaal yr.no, Meteoblue, Wetterzentrale, Wetter und Klima
NB! Kõik mured saata vajadusel kaivoloppe@gmail.com.


Nädalavahetusel jõuab Läänemerele kuuma kõrgrõhkkonna kese. Sellega koos jõuab meieni tavatult kuum õhumass, mille algpäritolu on Aafrikast ja sealt edasi Lõuna-Euroopast kaarega üle Skandinaavia ja Soome jõuab meieni. Ka Lapimaal on oodata 30-kraadist kuumust.

GFS-mudelennustus: laupäeval peaks meieni jõudma 850 hPa (~1,5 km) kõrgusel 16-kraadine isoterm, mis päikeselise päeva puhul juulikuus tähendab maapinnal 30-kraadist või kuumematki ilma!

Tähelepanu! Kaugeltki mitte kõik inimesed ei kannata sellist kuuma, seega ettevaatust: kandke peakatteid, tarbige palju vedelikku, hoidke lapsi ja vanemaid sugulasi / tuttavaid ja muidugi ka ennast!

HOIATUSED: jah, kollane, sest on väga palav, lähemalt http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/hoiatused/.

Nädalavahetuseks on oodata ebatavalist kuumust: temperatuurimaksimum tõuseb  33°C-ni. Olgem ettevaatlikud!

Tuleb südasuvine nädal (oih ...).

Esmaspäeval (22.07.) jõudis meieni üle Läänemere nõutav madalrõhuvöönd. Selle esimesed sajupilved ühes kohatise piksega ja oklusioonifrondiga saabusid saartele juba pühapäeva õhtuks.  Saabunud front jäi Eesti kohal väheliikuvaks ning nii sadas näiteks Kuressaares nii meeletult vihma (40 mm), et inimesed ujusid otse tänaval. Kohati olid tänavad enam kui poolemeetrise vee all.


Mudelprognoos 22. juuli keskpäeva kohta. On näha oklusioonifronti, mis jäi meie kohal väheliikuvaks.


Sadu oli mehisem / naisestavam mandril ja ka Kuressaare ümber. Idakaartetuul puhus nõrgalt, kuni 8 m/s. Õhumass oli suvine: sooja on öösel 11...16, päeval 18 °C-st sajupilvede all Lääne- ja Lõuna-Eestis kuni 26 °C-ni selgema taeva all Ida- ja Kirde-Eestis.

Teisipäeval ja kolmapäeval (23. ja 24.07. ) tugevnes Skandinaavias kõrgrõhkkond, mis sirutus oma kaitsva tiivaga üle Läänemere. 
Teisipäeval arenesid Lääne- ja Lõuna-Eestis rünksajupilved ja äikesed, mis hajusid kella 18:30ks. Kolmapäev oli sajuta, vaid mõne üksiku rünksajupilvega. Taevas seejärel selgines, tuul oli nõrk (1–8 m/s) ja põhjakaartest. Ilm oli suviselt soe: öösel oli sooja 12...17, päeval 23...27 °C.

Neljapäeval (25.07.) ja reedel (26.07.) olime endiselt kogu Põhja-Euroopat katva kõrgrõhkkonna meelevallas. Ilm oli jätkuvalt selge ja suvine. 
Samas oli neljapäeval Ida- ja Kagu-Eestis hoovihmu, kuna seal oli lähemal Ukrainas pesitsev madalrõhkkond ühes niiskusega.
Põhjakaare tuul oli neljapäeval nõrk, puhudes 1–7 m/s, reedel ulatusid puhangud päeval 11 m/s. Õhutemperatuur oli öösiti 12...17, päeviti 20...28 °C.

Laupäeval ja pühapäeval (27. ja 28.07.) oleme kõrgrõhkkonna keskme lähedal ning meile saabub uus kogus kuumust.
Ilm püsib selge või vähese pilvisusega. Puhub nõrk muutlik tuul. Kuumust on öösiti 12...21, päeviti 25...33 °C.

Meelika Härm. Rocca al Mare Kooli juurest 12:30 (23.07.2019) – ideaalne flammagenitus.

esmaspäev, 15. juuli 2019

29. nädala ilm (15.–21.07.2019)

Kommentaariumi viide

Postitanud siit alates: Kaivo Lõppe, kes kasutanud allikaid: Riigi Ilmateenistus, Windy rak, Norra ilmaportaal yr.no, Meteoblue, Wetterzentrale, Wetter und Klima
Kõik pretensioonid ja kaebused saata vajadusel kaivoloppe@gmail.com.


HOIATUSED: Ilm on rahulik!

Möödus suvesoojaga suvine nädal.


Esmaspäev (15.07.) oli väheaktiivses rõhuväljas enamjaolt sajuta, kitsas sajuvöönd libises üle Eesti ennelõunal, õhtul jõudis saarte läänerannikule tihedam ja tugevam sadu koos piksega seoses läheneva osatsükloniga.
Rannikul (põhjarannikul) arenes õhtul ka üksikuid pikseid. Öösel oli mitmel pool, kus taevas selgem, näha ka üsna eredaid mesokaid.


Korralikud helkivad ööpilved ööl vastu esmaspäeva Pärnumaal. Kaivo foto

Tuul oli lõunakaartest ja nõrk, sooja oli öösel alla 10, päeval 15...21 °C.

Teisipäeva (16.07.) öö esimeses pooles saabus Soome edelarannikule päeva esimeses pooles Rootsi rannikul tekkinud osatsüklon koos niiske, veidi soojema ja labiilsema õhumassiga.
Selle sajupilved ühes kohatise piksega saabusid saartele juba esmaspäeva õhtuks ning levisid aeglaselt edasi ida suunas, jõudes hommikuks ka mandri lääneosa kohale. Sadu oli paljudes kohtades väga tugev.

Vaade Pärnumaalt läände esmaspäeva õhtul kell 21:45. See serv on saabuva mõõduka / tugeva laussajuala serv, mis oli pildistamise hetkeks jõudnud saarte lääneosa kohale.

Päevaks suurem laussajuala oli osaliselt hajunud, kuid idapoolsetes maakondades arenes mitu äikeseliini.
Õhtuks pilved enamuses hajuvad.
Lõuna- ja kagutuul tugevnes öösel veidi, päeval puhus enam kagust ja püsis mõõdukas. Õhtul nõrgenes.
Õhusooja oli öösel sajupilvede all eelnevatest öödest enam, olles vahemikus 9...15, päeval aga 20 ümbruses, maksimumid ulatusid päikeselisemates paikades paar-kolm kraadi üle 20 °C.

Kolmapäeva (17.07.) ööks oli laussajuala taandunud ja päevasel ajal tekkinud rünksajukad samuti enamjaolt hajunud, laialdaselt oli ennelõunal selget taevast.
Päeval aga arenes niiskes ja soojas õhumassis taas palju rünksajukaid, mis tõid vihmahooge ja äikest enam Kesk- ja Lääne-Eestisse.
Kella 16 paiku arenes läänerannikul äkitselt äikeseliin, mis merel juba hajus.
Blitzortung
Ilmateenistuse radaripilt kella 16 paiku. Näha on äikeseliini kiiret arengut läänerannikul.
Tuul püsis kergelt tuntav, kuid pöördus enam kirdesse. Sooja oli öösel 10...14, päeval 17...24 °C.

Neljapäeval (18.07.) püsis ikka seesama madalrõhkkond Venemaa lääneosa kohal ja see tingis päevasel ajal niiskes ja soojas õhumassis rünksajukate arengut. Kuna niiskuse hulk õhus oli vähenenud, arenes sajuhooge ja äikest eelmisest päevast vähem. Õhtul jõudis Ida-Eestisse laussadu, mis sealt edasi ei levinud.
Mõõdukas (iilid 12 m/s) tuul pöördus põhjakaartesse. Õhumass tasapisi soojenes: sooja on öösel 9...14, päeval juba 20...25 °C.

Reedeks (19.07.) madalrõhkkond lõpuks eemaldus kaugemale Venemaa sisealadele, kuid selle servas sadas ida pool veel mitmel pool hoovihma.
Õhurõhk tõusis, taevas klaarub lääne pool ja ilm oli seal sajuta ja mõõduka põhjakaartetuulega. Õhutemperatuur oli öösel 10...15, päeval 18...26 °C.


Laupäeval ja pühapäeval (20. ja 21.07.) jätkus õhurõhu tõus ja õhumassi soojenemine. Ilm oli sajuta, enamjaolt paduselge või mõne pilverüngaga ning suvitajatele igati meelepärane. Pühapäeval hakkas aga õhurõhk tasapisi langema läänest läheneva madalrõhulohu tõttu.

Tuul oli mõlemal päeval üsna nõrk ning põhja- või läänekaartest. Õhusooja oli öösiti 10...18, päeviti 20...26, pühapäeval juba kuni 28 °C.