pühapäev, 15. jaanuar 2017

3. nädala ilm (16.–22.01.2017)

Kommentaariumi link. See postitus on 1000. ehk 10 aastaga on õnnestunud teha tuhat postitust.
Eesti pilved maailma taevakaardil: http://www.ilmateenistus.ee/2017/01/eesti-pilved-maailma-taevakaardil/ ja WMO kalender http://library.wmo.int/opac/doc_num.php?explnum_id=3339. NB! Selle kalendri saavad vaid priviligeeritud asutused ja isikud üle maailma; kalendris on viga, Kairo sõnade kohaselt: WMO ise pani muidu pilveliigiks "Kõrgrünkpilved". Pole nõus eriti sellega 🙂. Novembrikuud ilmestavad tegelikult 😛. Ilmateenistuse uudises on kõik õige. 
Veel: esialgse info kohaselt toimub meteoroloogiapäev 23. märtsil, millele registreerumine on juba alanud, lisaks kutsuti sinna Kairo esinema (tõenäoliselt WMO uudise tõttu).

Ilmateenistuse sünoptik Merike MerilainÖöpäeva keskmine õhutemperatuur on jätkuvalt arvutatud keskmisest 3...5 pügalat kõrgemal ja lumikate kipub olematuks muutuma ka ida pool. Neljapäeval liikus üle põhjalaiuste kaks järjestikust nii kõrgete laiuste kohta ebatavaliselt sügavat tsüklonit, neist viimasel oli õhurõhk keskmes kuskil Karusaare juures vaid 958 hPa. Ainult mõned 2016.a Atlandi orkaanidest ja tormidest olid niisama madala õhurõhuga, vaata siit.
Selliste võimsate õhuhiiglaste servas on soe õhk jälle kaugele itta ja ka arktilistele laiustele liikunud. Kuid siiski sätib homme õhtul veidi kargemaks, kui Barentsi merel hetkeks  peatuvate tsüklonite tagalasse hakkab voolama õhk Teravmägede poolt. Aga see viiv kestab vaevu pühapäevani. Siis on juba uus tsüklon Norra merel ja haagib end vanade olijate hõlma. Kuid liigub eelkäijatest lõunapoolsemat teed ja võib pärast sooja sektori möödumist pakkuda päris korralikku tagalat, seda nii tugeva loodetuule kui külma õhu advektsiooni näol.  Lumelootus on väike.  Kui kolmapäeval jõuab lääne poolt kohale üsna külmas õhus tekkinud kõrgrõhuhari, võib õhutemperatuur paariks ööks idapiiri lähedal -10 lähedale langeda. Kui kõrgrõhuala kese paigutub Kesk-Euroopast Venemaale, võiks külmem ilm ka natuke püsida. Kuid tõenäoliselt jääb see vaid tühjaks lootuseks.

Õhtune selge ilm Laagris

19. jaanuaril oli Eesti kohal madalrõhuala lõunaserv. See muutis ilma soojaks ja sombuseks, peamiselt rannikualadel oli udu.
Samas õhumasside poolest oli ilm piiripealne – see tähendas järske muutusi, udu hajumist ja asendumist tormise ja kõleda ilmaga. Juhtuski nii, et õhtul tugevnes lühiajaliselt (paariks tunniks) edelatuul Soome lahel puhanguti üle 20 m/s (enne seda oli edelatuul mõõdukas, eelnenud ööl lühiajaliselt tugevnes), nõrgenedes ja asendudes seejärel läänetuulega, ja ilm alates saartest selgines. Sooja oli ühtlaselt 2–3 kraadi, kohati isegi pisut vähem. Lumi sulas hoogsalt.
Hommikuks on oodata ilma jahenemist, sest külm front toob / märgib õhumassivahetust. Üllataval kombel võib päeval üle Eesti liikuda mõõdukalt intensiivne sajuala, mis koosneb peamiselt lumest ja lörtsist, aga lõunaservas, Liivi lahel pole ka vihm välistatud.
22. jaanuaril on uus soe kohal. Selle toob ookeanilt kohale antitsüklon, mis nihkub üle Põhjamere Skandinaavia ja viimaks Läänemere (eriti selle lõunaosa) kohale.
24. jaanuar. Loode-Venemaal on pakaselist õhumassi kandev tsüklon, mille lohk toob ilma külmenemise ja ehk ka lund Eestissegi, aga suuri sajuhulki ilmselt ei ole oodata. See on praegusest jõulisem külmenemine.

Ott Tuulberg\18.01 Hommik @ Felixstowe. Those awesome mornings when you have to stop on your way home to take a photo...


Torm ja lörts 19.01.2008: uskumatult võimas märg lumi Laagris.

18. jaanuaril oli Eesti kohal madalrõhuala lõunaserv. See tõi pilves ja sombuse, isegi õrnalt sajuse ilma (hommikusest lumest õhtuse uduvihmani).
Hommikune +2...-3 kraadi asendus õhtuks 0...+2 kraadiga, vaid kaguserva jäi -1 kraadi püsima; mitmel pool arenes uduvine ja udu, kuid see jäi hõredaks. Edelatuul püsis mõõdukas, Soome ja Liivi lahel esines puhanguid üle 10 m/s.
Ain: [20:43]Tartus veel -0,8. Telefoniprognoosi järgi peaks paari tunni pärast plussi jõudma. [21:19]Tartus veel miinuses -0,7.
Inge: [21:06]Õhtust! Kummas nii tuuline, sajab vihma, +1,5 kraadi, maapinnal on veel veidi lumiseid kohti, aga need justkui ära jäätunud pealt. Sulamine on viimase kolme tunniga väga kiire olnud.
20. jaanuar. Suur soe saab läbi, tormise ilma saatel läheb külmemaks. Loode-Venemaa tsüklon hoiab karget ilma kuni kaks päeva, kuid sademeid ei ole või hooti pisut lund.
22. ja 23. jaanuar. Ookeanilt saabub järjekordne kogus sooja õhku. Sademeid võib tulla väga vähe, kuid Loode-Venemaa tsüklonis servas võib päev-kaks hiljem saabuda lohk, mis võib tuua lund ja lörtsi. See jahenemine võib osutuda eelmisest jõulisemaks.

Raikki Luik. Tormised päevad tulevad taas...

17. jaanuaril taandus kõrgrõhuhari Läänemere ja Eesti kohalt kagusse, õhtul lähenes Skandinaaviast madalrõhulohk. Selle mõjul oli ilm pilves (selgimisi peamiselt saartel ja lääneservas), sadas udulund (lumeteri), kohati ka lund (peamiselt lõunaservas).
Õhutemperatuur oli valdavalt -2...-7 kraadi, vastu Läänemerd 0 °C lähedal, kesköö paiku Pärnus ja hommikul kohati Jõgevamaal kuni -12 °C, sest seal selgines ja arenes ka udu. Õhtul läks pilvekiht õhemaks, aga siiski püsis, mistõttu mõnel pool jälgiti teemanttolmu ja nähtavus halvenes.
Hommikune nõrk lõunatuul asendus õhtuks edelatuulega, mis pisut tugevnes (loodeservas puhangud kuni 11 m/s).
19. jaanuar. Antitsükloni servas muutub ilm üha rahutumaks: aktiviseeruv arktiline õhumass tõstab tuult ja toob Eestisse esialgu suure sooja. Võib juhtuda, et vähene lumi sulab.
21. jaanuar. Arktiline õhumass jõuab lõpuks Eestini: tuuline ilm püsib, kuid läheb tunduvalt külmemaks (5-kraadine soe võib asenduda isegi 0...-2 kraadiga).
Lumelisa ei paista tulevat, kuid sademeid võib ilma soojenemisega tulla isegi paar millimeetrit, on suur jäite- ja kiilasjääoht; külmenemine võib toimuda sajuta (õhumass on kuiv).
Edaspidi ootavad ees uued soojenemised; ilm võib püsida sajuta.
NB! Taavi Pae: Eesti kehtiv külmarekord mõõdeti täna 77 aastat tagasi Jõgeval –43,5 °C. Kindel on see, et Petserimaal paukus veel kõvem pakane, seal aga polnud lihtsalt korralikku mõõtepunkti. Petseri jaamas külmus viin ja raporteeriti, et kraadiklaas oli põhjas (-50). Siinkohal üks huvitav jutuke tollasest ajakirjandusest, kuidas setu joomise maha jättis: https://www.facebook.com/photo.php?fbid=1719929201366165&set=a.113412582017843.15995.100000473047502&type=3&theater või.

video
Jarmo Arusoo. Keegi seletaks? Nagu lund sajaks. Aga midagi naole / kaele ei lange. Ja täiega sätendab. Sadas, aga midagi nahal tunda polnud. Ilus sädelev oli. Isegi auto tuledest tekkisid väiksed sambad.
Priit: Ülipeened jääkristallid,neid ei tunnegi kui nahale langevad,pika aja peale jopile imepeen kirme koguneb.,kalal olles küllalt nähtud.
Päris ametlik: teemanttolm sisaldab jääkristalle, mis on moodustunud õhus oleva niiskuse tõttu; need tekivad tavaliselt väga külma ja selge ilma korral ning sellega on seotud mitmesugused halonähtused, vahel võivad tekkida ka keerukad multihalod http://www.atoptics.co.uk/halo/diamonds.htm.

Kairo Kiitsak. Taas üks mõnus õhtu kihtpilvedega Jõgeva linnas 16.01.2017. Õhutemperatuur oli -6,5 kraadi.

16. jaanuar täitus kohal Läänemeremaade väheliikuv madalrõhulohk. Selle mõjul püsis enamasti pilves ilm ja õhutemperatuur -2...-4 kraadi, aga kus selgines, oli udu ja kuni -8 kraadi (peamiselt lääneservas ja saartel), kuid vastu Läänemerd oli rannikualadel koguni 0...-1 kraadi; sademeid polnud. Tuul oli nõrk ja muutliku suunaga.
Muutusi päeva jooksul ei tulnud: lääneservas oli kohati isegi päikeseline ja kõige külmem, mujal püsis pilves ja soojem, kuid ikka vaikne, õhtul oli Pärnumaal kuni -9 kraadi.
19. jaanuar. Rahulik ja karge ilm saab otsa. Saabuv suur soe võib viia kogu lume. Sademeid ei pruugi tulla või siis tuleb väga vähe (lumena < 2 cm).
21. jaanuar. Paistab, et läheb jahedamaks, aga sademeid tõenäoliselt ei tule. Edasise ilma kohta on vähe teada, kuid üks versioon on kirjeldatud http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/nadala-ja-kuuprognoos/nadalaprognoos/

Martin Kivi. Kuna loojanguks olid pilved hajunud, siis tuli päikeseloojangut pildistada :). 11.01.2017 15:39 Kiili vallas.

Rahulikult ja kargelt algav nädal muutub edenedes tormisemaks ja soojemaks.

Nädala alguses eraldub Assoori maksimumist antitsüklon, mis tuleb Läänemere kohale. See muudab ilma vaikseks ja külmemaks. Pole veel täpselt teada, kui tugevaks ja kauaks selle mõju jääb. 
18. jaanuaril muutub ilm suure tõenäosusega oluliselt soojemaks ja tuulisemaks. Ilmamuutusega võib kaasneda ka lumesadu ja tuisk, kuid märkimisväärne sajuhulk või lumelisa ei tundu tõenäoline.
Nädala lõpuks muutub arktilistel laiustel väga külm õhumass aktiivsemaks, mis võib ilma tuulisena hoida ja jahedamaks muuta, aga püsivalt külma ilma ja lumelisa ei paista tulevat.

Kalmer Saar. 15.01.2017.a. Saaremaa Sääretuka

pühapäev, 8. jaanuar 2017

2. nädala ilm (9.–15.01.2017)

Kommentaariumi link

15. jaanuaril oli Läänemere kohal madalrõhkkonna lääne-edelaserv. See tõi pilves ilma ja mitmele poole kerge lumesaju, Hiiumaal oli päikeseline. Tugevnes loodetuul, kuid puhangud püsisid alla 10 m/s (Laagris tuult ei olnud). Õhutemperatuur oli pea kõikjal 0...-1 °C, õhtul külmenes (kus selgines, seal isegi -4 kraadini).
Läheb külmemaks ja rahulikumaks. Ilm võib alates loodenurgast selgineda, mujal jääb esialgu veel pilve.

Martin Kivi. Taevas oli loojangu eel suviselt sumeda ilmega. 11.01.2017 14:25 Kiili vallas.

14. jaanuaril täitus Läänemere kohal madalrõhulohk, öösel oli madalrõhkkonna lääneserv. See tõi mõnele poole lund (rohkem sadas idaservas), mõnele poole lihtsalt vaikse pilves ilma, kohati oli udune. Lumisemates kohtades oli õhutemperatuur alla 0 °C, mujal püsis veel soojem.
Kagutuul nõrgenes hommikuks ja asendus tuulevaikusega, paiguti jäi siiski püsima muutliku suunaga tuul. Mitmel pool täheldati madalaid kihtpilvi, isegi alla 60 m aluspinnast. Selgemaks läks õhtul ainult vastu Läänemerd.
Õhtul anti Kalatsova külast teada (kirjaviis muutmata): [A. K.] Puulpäävä õdagut!Siin maal huvitav ilm jäävihma tulõ alla, kõik jääga kaetu! midagi uduvihma taolist, Torni tulesid paarsada meetrit ei ole pea näha! siin kui poole neljase bussiga kodu sõitsõ, oli mägi udune, vast 160m kõrguselt. ei olõ häste pääle jäänü.
Idapiiri tagant möödub lõuna(osa)tsüklon, mis annab idaserva lund ja miinuskraade. Sajuhulk ei ole tõenäoliselt suur. Ilm on rahulik, kohati koguni udune.
17. jaanuar. Assoori maksimumist eraldub antitsüklon, mis tuleb Läänemere kohale. See muudab ilma vaikseks ja külmemaks. Pole siiski teada, kui tugevaks ja kauaks selle mõju jääb. Võib juhtuda, et rahulik ja külm ilm kestab vaid kaks päeva, edaspidi on ilm tuulisem ja soojem, aga pole välistatud ka antitsükloni keskme püsimine siinmail isegi kuni 20. jaanuarini.

Kairo Kiitsak. Lumine maastik ja tihe pilvisus Simunas 14.01.2017

Eve Aigro. Priit: Rakveres oli päevalgi juba vägev udu,üks sõber elab seal ,pani oma seinale fotod ,linnus täiesti udusse mattunud.

13. jaanuaril liikus Läänemere lõunaosast Liivi lahele väheaktiivne madalrõhkkond ja täitus. See tõi sooja ja kohatise kerge sajuga ilma: kui hommikul oli õhutemperatuur veel ida pool alla 0 °C, siis õhtuks juba kõikjal sellest kõrgemal (sooja oli 0–2 kraadi), mõnel pool sadas nõrka vihma või märga lund. Hommikune edelatuul asendus õhtuks valdavalt lõunatuulega, püsides mõõdukas (puhangud jäid alla 15 m/s). 
Ilm muutub rahulikumaks ja külmemaks. 14. jaanuariks võib lõuna poolt saabuda laussadu (lumi või märg lumi), kuid pole kindel, kui palju ja kuhu sademeid täpselt satub. 
16. jaanuar. Assoori maksimumist eraldub antitsüklon, mis tuleb Läänemere kohale. See muudab ilma vaikseks ja külmemaks. Pole siiski teada, kui tugevaks ja kauaks selle mõju jääb. Võib juhtuda, et rahulik ja külm ilm kestab vaid kaks päeva, muul ajal on ilm tuulisem ja soojem, aga pole välistatud ka antitsükloni keskme püsimine siinmail isegi kuni 20. jaanuarini.

11. jaanuar 2017  MAALEHT Rein Raudvere: Talv veab seanahka. Mis saab edasi?
Kuigi kõvemad külmad on möödas, tuleb ilmatark Margus Arge sõnul jaanuaris-veebruaris veel üksikuid külma¬laineid. Sünoptikute arvates võib aga ilm märtsis talvist nägu näidata.
Novembri algupoolel tundus, et tuleb varajane ja lumine talv. Ent külmapoistel ja lumemöldritel jätkus jaksu vaid paariks nädalaks. Seanahavedamise asemel tööle hakata ei viitsinud nad jõulukuulgi ning nii möödusid pühadki meil musta maaga. Lausa maha magasid nad ka aasta viimase ja vastse aasta esimese päeva, mil sadas vihma ja enamikus ilmajaamades mõõdeti nende kuupäevade uued soojarekordid.
Aasta teisel päeval aga said külmapoisid kui herilaselt susata ja viskusid meeleheitlikult toimetama. /---/ Pingutused kandsid vilja ja Võrus mõõdeti õhus 25 külmakraadi, Narvas arvutati tuulekülmaks 30 kraadi. Sellist võhma ja väge jätkus külmal kõigest või ka õnneks vaid mõneks päevaks. Selle nädala alguses jõudis sulalähedane ilm taas Eesti idaossagi tagasi, ent lumememmede meisterdamiseks napib materjali sealgi. 
Maaleht uuris, mida võib meile tuua talve teine pool.
Suusavõistlused küsimärgi all: “Talve kõvemad külmad on möödas ja ega suurt külma enam tulegi,” usub Maalehe ilmatark Margus Arge, kes juba sügisel ennustas pehmepoolset talve. Tõsi, üksikud külmalained jaanuaris ja veebruaris veel tulevad, kuid need on pikitud suladega. Siis on lühematel aegadel nii 10–15 külmakraadi, äärmisel juhul 20, kuid mitte enam. Saartel on neil puhkudel temperatuurid jällegi nullile lähemal.
“Samas on ootused lumele olemas, seda hakkab nüüd tulema nii saartele kui mandrile,” ennustab Arge. Paraku on ilmatarga arvates endiselt kahtlane, kas Tartu maratoni ajal veebruaris lund jätkub – seda võivad sulad ohustada.
Tartu suusamaraton toimub tänavu tavapärase veebruari kolmanda nädalavahetuse asemel nädala jagu hiljem./---/Viimasel kümnel talvel on maraton lumepuudusel ära jäänud kolmel korral, sealhulgas ka mullu.
Ilmaportaalid on eri meelt
USA ilmaportaal Accuweather ennustab talve teist poolt tulevat pehmet ja üsna vähese lumega. Tartus ei ole jaanuari lõpuni öösiti oodata 12 külmakraadist enamat ja päeviti jääb valdavalt 4–6 miinuskraadi juurde. Veebruari külmimal ööl on 13 kraadi, enamasti aga 5–10 vahel ning päeviti veelgi vähem. Märtsi keskpaigast tõusevad päevased temperatuurid püsivalt plussi.
Ent Vene ilmaportaali Gismeteo eilse [10. jaanuari] ennustuse järgi püsib Tartus pehme talveilm 20. jaanuarini, misjärel on kuu lõpuni öösiti 15–22 külmakraadi ning päevalgi ei tõuse termomeetrinäit kümnest kõrgemale. Veebruar algab sulailma järel väheste külmakraadidega.
Taimi Paljak, Ilmateenistuse sünoptik. Heitlus jätkub 
Atlandi soe ja arktiline külm jätkavad omavahelist jõukatsumist, lähiaja ilm on ikka muutlik. Uue nädala keskpaigas võib läänekaarest taas pehmem õhumass Atlandilt meieni jõuda ja nädala lõpuni hoida temperatuuri 0°st pisut kõrgemal, seda eriti Eesti läänetiivas. Ülekaalu võib jääda kõrgrõhkkonna serv ja sadu on siis õige nõrk.
24.–25. jaanuari paiku hakkab talv end taas kehtestama, aga külm võib püsida vaid paar päeva ja seejärel jälle koha pehmusele loovutada. Heitlikult võivad ilmaprotsessid jätkuda ka veebruaris, ning pole märke, mis annaks lootust stabiilse külma talveilma pikaajalisele püsimisele.
Viimase aastakümne trendi järgides võib aga ilm märtsikuus talvist nägu näidata. Nõnda ei saa nõustuda juhtivate Euroopa ja Ameerika ilmamudelite pikaajalise prognoosiga, mille järgi on ilm jaanuari lõpust kuni kevadeni keskmisest 1–3 kraadi soojem.

Kihtpilved 13. jaanuaril 2017 Laagris.

Kairo Kiitsak 13. jaanuar 2016. a [kehtib ka praegu, vist!?] · 13. jaanuari hommikul jätkus Baltimaades tavapärane talveilm. Minu ülevaade puudutab eelkõige Eestit. Õhutemperatuur püsis nii saartel kui ka mandril miinuspoolel. Sisemaal puhus õnneks võrdlemisi nõrk tuul. Kuid rannikul ja merel ulatusid tugevamad tuuleiilid kohati kuni 21 m/s. Kõige intensiivsemaks osutus lumesadu taas põhjarannikul, kus piirkonniti oli ööga juurde sadanud üle 20 cm värsket lund. Isegi teised maakonnad olid saanud endale rohkelt lumelisa. Näiteks mõnes ida- ja lõunapoolses maakonnas, kus varem oli lund vähem, ulatus nüüd lumepaksus 10 cm-st kõrgemale. Ilmateenistuse kinnitusel mõõdeti hommikul Harjumaal Vanaküla idaservas lumepaksuseks 40 cm. Millest on nii suur erinevus üldse tingitud? Kõige selle taga on ikka mereefekt, mis intensiivistus juba paar päeva tagasi. See kestab tõenäoliselt veel ka järgnevatel päevadel ja toob lund Lääne-Eestisse ja Põhja-Eestisse.
Päeva jooksul oli olukord liikluses halvenenud, esines hulgaliselt sõidukite omavahelisi kokkupõrkeid ja rohkelt saabus teateid selle kohta, kuidas üks või teine inimene oli enda sõiduautoga tugevas lumesajus ja tuisus teelt välja sõitnud. Liiklusõnnetusi juhtus ka jalakäijatega. Samuti on inimestega juhtunud erinevaid õnnetusi merel ja siseveekogudel. Autodega jääle minek ei ole praegusel ajal aktsepteeritav. Viimaste päevade jooksul on saabunud palju teateid selle kohta, kuidas inimesed on autodega läbi jää vajunud. Sellisest tegevusest tuleks kohe kindlasti hoiduda.
Uurisin huvi pärast ka ilmamudeleid ning talvesõpradele on mulle häid uudiseid. Talvine ilm veel püsib. Külmema õhu sissetung jätkub ning saabuvatel öödel võib õhutemperatuur sisemaal taas -20 kraadist madalamale langeda. Lumetõenäosus saab olema kõige suurem põhjarannikul ja osaliselt ka Lääne-Eestis. Mujal sisemaal tuleks piirduda pigem nõrga sajuintensiivsusega. Ainukesena on küsimärgi all järgmise nädala lõpp, sest siis võib meieni jõuda tsüklonitega Atlandi ookeanilt rohkelt sooja õhku. Tuletan meelde, et tegu on pikaajalise prognoosiga. Samas on ka neid ilmamudeleid, mis ei prognoosi üldse selle saabumist, vaid näitavad ikka külmema ilma jätkumist. Kui aga juhtub nii, et soojalaine jõuab meieni, siis see tähendab seda, et õhutemperatuur võib tõusta mõnel pool 0 kraadi lähedusse. Ajutine soojalaine ei tohiks siis tänase seisuga kaua kesta ja pärast seda peaks taas algama külmema õhumassi sissetung. Ütlen teile uuesti, et raske on hetkel midagi täielikult kinnitada. Ootame ja vaatame, sest ilmamudelite ennustused alles muutuvad!

12. jaanuaril täitus tsüklon Rootsi kohal. Selle mõjul püsis lõunatuul tormine (loodenurgas puhangud kuni 28 m/s), õhtul veidi nõrgenes ja asendus osaliselt kagutuulega. Alates saartest hakkas ajutiselt lund sadama, paigutine sadu levis itta ja kirdesse, esines kohatist tuisku [E.P.: juhtus see, et läänerannikule jõudnuna läks hommikul sadu pooleks ja Põhja-Eesti jäi suuremast lumest ilma]; õhtul tuli saartel ka nõrka vihma, tekkis jäidet ja kiilasjääd. 
Kui hommikul oli õhutemperatuur veel kõikjal -2...-7 kraadi, siis õhtul enamasti -3...-5 kraadi, läänerannikul kuni -1 kraadi ja saartel vastu Läänemerd koguni kuni +3 kraadi.
Ilma soojenemine jätkub, kuid tuul tasapisi nõrgeneb. Ajuti sajab lund, kohati võib ka lörtsi ja vihma tulla, kuid sajuhulk on väga ebaühtlane ja enamasti väike, kuid kohati saab lumikate siiski täiendust, kohati aga sulab vähemaks. Kommentaaridest: HIRLAMist on näha et homme varahommikul kella 5 ümbruses peaks üle Eesti liikuma pikk ja kitsas, ent tugev laussajuvöönd. Aga ennustan jälle puht kogemustest, et juhtub üks järgnevast: (edasi vt kommentaare).
14. jaanuar. Üle Eesti võib liikuda osatsüklon, millel on võime tuua märkimisväärne sadu (enamasti märja lume ja lörtsina). Seejärel muutub ilm uuesti külmemaks ja sadu kuivemaks, aga kohatisemaks / hootisemaks. 
17. jaanuar. Assoori maksimumist eraldub antitsüklon, mis tuleb Läänemere kohale ja hiljem nihkub üle Eesti Venemaale. See muudab ilma rahulikuks ja külmaks, pole välistatud udu ja härmatise teke.

Kairo Kiitsak. Ilmaolud Jõgeva linnas 11.01.2017

11. jaanuaril liikus aktiivne madalrõhulohk Skandinaaviast Läänemerele. Nii saabus Venemaa antitsükloni servas lõunast külma õhku ja õhutemperatuur langes lõunapiiril -10 kraadini, mujal jäi soojemaks, aga siiski alla 0 °C. Ilm alates lõunast selgines. Edelatuul asendus lõunatuulega ja tugevnes, eriti lääne pool (kuni 20 m/s). 
Õhtuks muutus ilm tormiseks, kuid mitmel pool jäi selgeks ja sadu polnud.
Sadu ja tuisk jõuavad alles hommikuks kohale. Läheb tasapisi soojemaks, kuid ilmselt kõikjal õhutemperatuur üle 0 °C siiski ei tõuse, püsib lumesajuvõimalus. Nädala lõpuks ilm rahuneb ja külmeneb.

Ohtlikud ilmanähtused Eestis · Avaldas Kairo Kiitsak
Tähelepanu! 11. jaanuaril liigub aktiivne madalrõhkkond Norra edelarannikult Stockholmi suunas ja laieneb Läänemere poole. Eesti rannikuvetes tugevneb lõuna- ja kagutuul puhanguti 15, rannikul 20 m/s, õhtu poole jätkub tugevnemine ning sisemaal võib olla puhanguid 18, saartel ja rannikul kuni 25 m/s, Läänemerel avaosas pole välistatud tuuleiilid kuni 30 m/s või kohati isegi enam.
Rootsi Ilmateenistuse andmete kohaselt ulatusid tugevamad tuulepuhangud pärastlõunasel ajal Kattegati väina lähistel juba 29 m/s ja Gotlandi piirkonnas kuni 24 m/s! Lisaks tuletame meelde, et nii täna õhtul kui ka saabuval ööl esineb veel mitmel pool Eestis miinuskraade. Teedel püsib jätkuvalt libeduse oht. Ööl vastu 12. jaanuarit pole välistatud Lõuna-Eestis kuni 10 kraadi külma.

Tormine Stockholm 11. jaanuaril. Sadu ja tuisk jõudsid alles pimedas kohale.

10. jaanuaril vähenes kõrgrõhkkonna mõju, öösel laienes aktiivse madalrõhkkonna serv Läänemerele. See tõi pilves ja edelatuulise, kuid olulise sajuta ilma. Õhutemperatuur langes alates lõunapiirist -4 kraadini (pärast keskööd -8 kraadini) ja ilm selgines, sademeid polnud.

Ele Pedassaar· Tormine kesknädal.
Homme (11.01) saab Eesti ilma kujundajaks ühelt poolt Venemaale koonduv kõrgrõhuala (nimeks ANGELIKA), mille lääneserva mööda saabub meile Lõuna-Euroopast külma õhku. Samal ajal laieneb Norra merelt üle Põhja-Euroopa väga aktiivne madalrõhkkond (nimeks DIETER), mis muudab ilma Läänemere ümbruses tormiseks. Kulminatsioon peaks saabuma homme õhtu poole: avamerel on oodata siis lõunatuule iile kuni 30 m/s ning laineid, mis võivad kerkida üle 6 m. Veetaseme ohtlikuks tõusuks pole lõunatuul soodne, kuid tõstab meie läänerannal merevee 50 kuni 70 cm keskmisest kõrgemale. Valdav Eesti ilm on homme kahe võimsa rõhu piiril veel sajuta, kuid mõõdukate miinuskraadidega ja väga tuuline: sisealadel ulatuvad puhangud 15-17, rannikul 22-25 m/s, saarte läänerannal pole välistatud ka 30 m/s. 
Neljapäeval (12.01) levib ühes merelt saabuva madalrõhulohuga lumesadu üle terve maa ning tugeva tuule tõttu on ilm tuisune. Eesti lääneservas läheb päeval sadu mitmel pool üle lörtsiks ja vihmaks ning teedele tekib jäide. Tuul hakkab hommikul vähehaaval nõrgenema.

11. jaanuari prognoos (http://www.met.fu-berlin.de/de/wetter/maps/emtbkna.gif).

9. jaanuaril oli madalrõhkkonna kaguserv Läänemere kohal. See tõi alates Põhja-Eestist kerge lumesaju ja tuisu, päeva jooksul läks saartest sadu vesisemaks. Õhutemperatuur tõusis tasapisi ja lume sulamine levis kagu poole, kuid jäi õhtul veel Võrtsjärvest kagu ja ida pool alla 0 °C. Edelatuul nõrgenes, kuid jäi siiski õhtuni mõõdukaks.
Soe, enamasti üle 0 °C ilm püsib veel päev või isegi paar päeva, seejärel hakkab lõuna poolt külmenema, lõunatuul ühtlasi tugevneb (11. jaanuaril). Tormine ilm jääb nädal teise poole, võib kaasneda lumesadu ja tuisk. Nädala lõpuks tuul rahuneb ja vahepeal uuesti soojemaks muutunud ilm külmeneb.

Raikki Luik. Tänane loojang. 05.01.2017 Leedi.

Tuleb valdavalt talvine nädal, kuid ilm on muutlik nagu ikka.

Nädal algab ilma soojenemisega: paljudes kohtades hakkab lumi sulama. Alates Põhja-Eestist hakkab nõrka lund sadama, kuid sajuhulk on väike.
10. jaanuaril tugevneb Ukraina kohal antitsüklon, mille serva mööda hakkab külm õhumass põhja poole liikuma. Alates lõunapiirist õhutemperatuur langeb. Kohati võib veidi sadada.
Ilma külmenemine jätkub, kuid juba 11. jaanuaril on oodata tuule tugevnemist ja 12. jaanuaril lumesadu ja tuisku, sest Läänemerele jõuab Norra merelt sügava tsükloni serv. 
Tormine ilm rahuneb aegamööda 14. jaanuariks. Kas ja kui palju õhutemperatuur muutub, pole veel selge, kuid võimalik, et tuisuga läheb soojemaks ja hiljem jälle külmemaks, sest õhumass tsükloni piires jahtub. Nii tuleb nädala lõpp rahulikuma ja talvisema ilmaga.

Ain Vindi. Pakaseöö. 6.01.2017 kell 21:09 Holsta küla

pühapäev, 1. jaanuar 2017

1. nädala ilm (2.–8.01.2017)

8. jaanuaril liikus madalrõhkond Põhja-Skandinaavia poole ja selle lõunaserv ulatus Läänemerele. See tõi rahuliku, pilvise, kuid peamiselt sajuta, ja soojema ilma: saarte rannikualadel tõusis õhutemperatuur üle 0 °C, lääneservas jäi veel alla 0 °C, idaservas jäi veel kuni -8 kraadi juurde ja kohati oli udu ja härmatist. Edelatuul püsis nõrk või mõõdukas. Loodenurgast alates ilm selgines aeglaselt, kuid siis tihenes pilvisus uuesti.
Prognoosis olulisi muutusi ei ole: võib lähtuda eelmisest sissekandest.

Külm hilisõhtu selge taeva all Simunas 06.01.2017. Pildistamise ajal oli külma ligi 19 kraadi.

7. jaanuaril liikus madalrõhulohk aeglaselt Läänemere kohalt itta. See tõi alates saartest ja loodenurgast lumetuisu ja soojenemise, mis levis aeglaselt kagu poole. Sadu oli loodenurgas mõõdukas ja ajutiselt isegi tugev, mujal nõrgem. Õhtuks jõudis lumesadu nõrgemal kujul ka kagunurka. 
Kui hommikul oli Võrus veel -25 kraadi, siis saarte läänerannikul oli vaid -1 kraadi. Keskpäeval oli õhutemperatuur sarnane, ainult -20 kraadi ja madalamat õhutemperatuuri ei olnud enam kuskil, kuid soojenemine jätkus: õhtul oli ida pool siiski veel veidi madalam kui -10 kraadi, lääne pool -2...-5 kraadi ja vastu Läänemerd juba kuni +2 kraadi.
Lõunatuul tugevnes juba öösel Soome lahel puhanguti 18 m/s, hommikuks levis tuule tugevnemine mujalegi, ainult kaguservas püsis veel väga nõrk; enne keskpäeva olid tugevaimad puhangud kuni 22 m/s, kuid õhtul nõrgenes ja asendus edelatuulega.
Ele Pedassaar · Talvine ja keeruline ilm.
Täna on Eesti ilma määrajaks üle Barentsi mere itta liikuv aktiivne madalrõhuala. Pöörise lõunaservas levivad ühes madalrõhulohuga tihedad lumepilved Loode-Eestist kagu suunas. Hommikupoolikul haarab sadu enda alla saared ning mandri lääne- ja põhjaosa. Pärastlõunal laieneb veidi nõrgenev lumesadu Kagu-Eesti kohale. Lõuna- ja edelatuule iilid ulatuvad sisealadel 12-15, rannikul 20-23 m/s ning sadu saadab nähtavust piirav tuisk. Õhtu poole annab edelasse ja läände pöörduv tuul järele. Koos sajuga levib Eesti kohale veidi soojem õhumass ning saarte piirkonnas tuleb lume sekka lörtsi. Ühtlasi suureneb jäiteoht! Õhutemperatuur tõuseb Ida-Eestis -12...-6, kagunurgas -15 °C-ni, Lääne-Eestis -5...-0, saarte rannikul +2 °C-ni.

Õhutemperatuur tõuseb tasapisi. Seetõttu võib hommikuks kohati tekkida advektsiooniudu, mida soodustab ka nõrgenenud tuul. Lumi hakkab õhtuks ilmselt juba mitmel pool saartel ja lääne pool rannikualadel sulama, kuid see pole siiski kindel.
9. jaanuar. Õhutemperatuur tõuseb ilmselt paljudes kohtades 0...+2 kraadini, mis tähendab, et lumi hakkab sulama. Ainult mõnes üksikus kohas, ilmselt kõrgustikel ja päris kagunurgas, võib õhutemperatuur alla 0 °C jääda.
10. jaanuar. Lõuna poolt läheneb külm õhumass, mistõttu õhutemperatuur hakkab lõunapiirist langema ja ilma külmenemine levib põhja suunas. Mõlema päeva jooksul võib esineda nõrka sadu lumest uduvihmani.
11. jaanuar. Läheb tormiseks ja sajule, võib tuisata. Järgmine päev on sajune ja tuisune, sadu võib tugev olla. Ilm hakkab uuesti soojemaks muutuma.

Martin Kivi. Siin ehk Kiili kandis oli pärast [6. jaanuari] loojangut ka udulaamu näha. Loojangul  algas tormiline selginemine.

6. jaanuaril liikus kõrgrõhuhari üle Baltimaade, sellele järgnes aktiivne madalrõhulohk. Kõrgrõhuvööndis jäi tuul vaikseks, olles nõrk ja muutliku suunaga. Kohati oli ilm päris selge, kuid mitmel pool oli siiski vähene või vahelduv pilvisus, mõnes kohas mereefekti mõjul ka pilves selgimistega, sadas kerget lund. Mitmel pool vaadeldi optilisi nähtusi (halod).
Kui öösel oli üksikutes kohtades kuni -20 kraadi, eriti kagunurgas, siis hommikuks õhutemperatuur tõusis, jäädes -13...-18 kraadi vahele, kohati oli ka vaid -10 kraadi ja isegi soojem (tuulepealsetel rannikualadel, eriti saartel). Päevane õhutemperatuur väga ei muutunud, püsides alla -10 kraadi (kohati rannikualadel ikka soojem), õhtul külmenes tasapisi.
Öö tuleb väga külm: pole välistatud kohatine õhutemperatuuri langus -25 kraadini, enamikes kohtades on siiski -10...-20 kraadi, rannikualadel võib soojem olla.
7. jaanuari jooksul ilm muutub: pilvisus tiheneb ja tuul tugevneb; hommikul võib alates saartest ja loodenurgast hakata tuiskama. Seekord näib tihedam sadu jäävat saartele, loodenurka ja ehk ka lääneserva, samal ajal sisemaale jõuab sadu hiljem ja võimalik, et ka nõrgemalt, kagunurka ei pruugi üldse midagi jõuda.
9. jaanuar. Ilm on muutunud soojaks, vähemalt kohati on oodata lume sulamist. Samal ajal tugevneb antitsüklon Lõuna-Venemaal ja selle serva mööda hakkab eriti külm õhumass Musta mere äärest liikuma põhja poole.
11. jaanuar. Lõuna poolt läheneb külm õhumass. Ilmselt muudab see ilma (oluliselt) külmemaks ja võib sisse juhatada uue talvise perioodi.

Ott Tuulberg tunneb end õnnelikuna kohas Ipswich, Suffolk. 02/01/17 kell 8:40 hommikul, Ipswich Suurbritannias. Imeline päikesetõus! :)

5. jaanuaril määras Eesti ilma aktiivse madalrõhkkonna loodeserv, kuid öösel tugevneb Läänemerel kõrgrõhuhari. Selline sünoptiline olukord hoidis ilma tormise ja külma.
Rannikualadel tuiskas hooti, sest meri oli aktiivne (mereefekt), seevastu sisemaal oli ilm päikeseline, võis näha optilisi nähtusi (halod). Kirdetuule puhangud ulatusid veel kogu päeva üle 20 m/s, sisemaal oli nõrgem. Õhutemperatuur oli enamasti -10 kraadist madalam.
NB! Prognoos on muutunud: 9. jaanuarist on oodata lume sulamist ja soojade ilmade jätkumist. Enne seda jõuab kõrgrõhuvöönd Eesti kohale ja peaks ilma vaikseks muutma. Kui on selge, võib kohati vähemalt -25 kraadi tulla, kuid pilves ja tuulise ilmaga on palju soojem.
8. jaanuar. Ilm muutub oluliselt soojemaks, võib kaasneda lumesadu.
10. jaanuar. Soe ilm, lumi võib sulada. Pole siiski välistatud, et mõõdukas külm jääb püsima, sisemaal näiteks -2...-7 kraadi. 

Tuisk. Näib, et on kõrgkihtpilved, aga ei ole: pigem kihtrünkpilvede tükid mereefektist, kuid sajuloor muudab pilvemassi ühtlaseks. 5.01.2017 Tallinnas

Tuisk käis hooti. Üks tuisuhoog oli selline: läks hämaraks ja ei suutnud hingatagi vahepeal.

4. jaanuaril liikus aktiivne madalrõhkkond üle Valgevene kagusse ja Skandinaavia kohal tugevneb külma õhumassiga kõrgrõhkkond. See tõi tormise ja tuisuse ilma, ent mitmel pool paistis ka päike. Kihtsaju- ja kõrgkihtpilvedest sadas lund peamiselt saartel ja lõunapiiril, kuid Soome lahel arenes mereefekt, mis tõi tugevaid tuisupuhanguid rannikualadele, hiljem ka sisemaa poole. Idatuul tugevnes hommikuks puhanguti 15 m/s, seejärel jätkus kirdetuule tugevnemine (puhangud loodenurgas üle 27 m/s). 
Õhutemperatuur langes hommikuks Virumaal -10 kraadist madalamale ja päeval jätkus külmenemine (kell 14 oli juba Pärnus -10 kraadi), läks ka selgemaks. Õhtul oli soojem -10 kraadist üksnes kohati rannikualadel ja saartel. 
5. jaanuar. Tsüklon on juba Valgevene kohal ja selle servas jõuab erakordselt külm õhumass Eesti kohale. See peaks tooma intensiivse mereefekti rannikualadele. Kus selgem ja vaiksem, on õhutemperatuur ilmselt -20 kraadist madalam ja ka päeval ei pruugi sellest piirist kõrgemale tõusta.
7. jaanuar. Pakaseline õhumass püsib veel Eesti kohal. Selgetes ja vaiksetes kohtades võib õhutemperatuur langeda -27 kraadini, pole välistatud ka -30 kraadi, kuid pilves ja tuulistes kohtades võib jääda -10 kraadi juurde või olla soojemgi.
9. jaanuar. Pakaseline õhumass on kadunud, kuid endiselt on külm (-2...-7 kraadi). Mõned allikad näitavad, et ilm on oluliselt soojem ja lumi võib sulama hakata. 

Mereefekt tõi rannikualadele lumetormi. Ilm.ee akna taga möllab ja paugutab, mis hirmus (4. jaanuar kell 15.50).

3. jaanuaril tekkis Skandinaavia kohal uus madalrõhkkond ja see liikus üle Läänemere lõunaosa kagusse. See tõi rahuliku, kuid muutliku pilvisusega ja kohatiste tugevate lumehoogudega ilma, paiguti sadas lumekruupe (talvine konvektsioon merel). 
Õhutemperatuur langes hommikuks kohati -12 kraadini ja oli udune (Simunas), kuid enamasti oli siiski -3...-6 kraadi. Päeval oluliselt soojemaks ei läinud, v.a kohati rannikualadel (0...-2 kraadi), kuid õhtul oli Virumaal kohati taas -10 kraadi. Tuul oli nõrk ja enamasti muutliku suunaga.
4. jaanuar. Tsüklon jõuab Läänemerele ja tuul tugevneb. Kohati võib tuisata, suurim on üldtuisu võimalus Saaremaal, põhjarannikule võib ka mereefekt jõuda.
5. jaanuar. Kohale jõuab ebatavaliselt külm õhumass, rannikualadel võib mereefekt tugev olla, võib tuisata. 
7. jaanuar. Hakkab minema soojemaks, kuid enne seda võib selge ja vaikse ilmaga kohati -25 kraadi olla (senimaani on ilma selleks liiga tuuliseks ja pilviseks peetud).
Ohtlikud ilmanähtused Eestis: 3. jaanuari õhtul jätkas aktiivne osatsüklon enda teekonda Rootsi kohalt Leedu ja Poola suunas, põhjustades samal ajal rohkelt sademeid ja tuule tugevnemist. Välgudetektorite kohaselt esines Rootsi lõunaosas isegi mitmeid pilv-maa välke. Osatsükloni kese jõuab prognooside kohaselt Poola ja Leedu aladele hiljemalt homseks ehk 4. jaanuariks. Sealt liigub see edasi kagusse.
Ööl vastu 4. jaanuarit hakkab tuul järk-järgult ka Eesti vetes tugevamaks muutuma. Päevasel ajal võivad tuulepuhangud ulatuda Läänemerel ja saartel 23-25 meetrini sekundis. Sisemaal pole välistatud tuulepuhangud kuni 15 meetrit sekundis, üksikud tugevamad tuuleiilid võivad pürgida isegi 17 meetrini sekundis. Kuna paljudes Eesti piirkondades katab maapinda juba kohev lumevaip, siis on suur võimalus laialdase pinnatuisu esinemiseks. Eesti kohal on arktiline õhumass ja seetõttu tuleb ilm üsna külm. Päevased õhutemperatuuri näidud jäävad -3...-13 kraadi vahele. Lisaks tasub teada, et pärast osatsükloni kaugenemist meist algab ka väga kiire külmema õhu pealetung kirde poolt. Tulemas on väga külmad ööd. Juba 5. jaanuari ööl ja varahommikul võib mõnel pool Eestis kohata selliseid termomeetri näite, mis on madalamald kui -15 kraadi. Tuginendes värskematele mudelite ennustustele, siis Ida-Eestis ja Kagu-Eestis pole kohati välistatud ligi 21 kraadi külma.

Nn rekordkülm õhumass 6. jaanuaril Eesti kohal (http://old.wetterzentrale.de/topkarten/fsecmeur.html).

Õhtune selge ilm.

2. jaanuaril määras Eesti ilma ulatusliku madalrõhuala lääneserv. Selle mõjul muutus ilm rahulikumaks ja külmemaks, esines selgimisi ja kohatist nõrka lumesadu.
Päeval arenes mereefekt, mis tõi lund peamiselt rannikualadele, aga midagi sisemaalegi, eriti Peipsi äärde. Õhutemperatuur püsis igal pool pärast kl 11 alla 0 °C. Tuul oli nõrk ja enamasti loodest või muutliku suunaga.
Ilmahuviline Martin kirjutab: Olevikust rääkides, siis nii 2. novembril kui ka 2. jaanuaril praegusel hooajal algas talveilm. Kas pole mitte huvitav kokkusattumus kuupäevaliselt? (Täpselt 2 kuud vahet)
5. ja 6. jaanuari 850 hPa isoterm tõotab põnevust - vist 2013. aasta 22. märtsil oli taoline viimati.
Alatskivil päris lumine juba. Ida-, Kagu-, ja Lõuna-Eestil ongi ju sademetega kõvasti vedanud. Sademetekaart ka ootuspärane.
Vello lisab: Eelmise aasta analoogne ilm ja jaanuar, aga 5 päevase nihkega ja soojaks läheb 10 veebruaril
Kommentaarides kirjutatakse: HIRLAMist on näha et 04.01 tsüklon ei too Eestisse helvestki lund. Samas pole mere kohal, sh ka Soome lahel, näha ühtki mereefekti sajupilve. Ega see mingi ime pole ka, sest mida külmem õhumass, seda väiksem niiskusesisaldus.
Mudelid ei suuda tõenäoliselt ilmutatult näidata mereefekti. Lahutusvõime peaks olema praegu kasutuselolevatest märksa suurem, kuid võib proovida http://www.meteo.pl/index_en.php. Õhumassi niiskushulk ei mõjuta (meri ise ongi peamine niiskuseallikas) või siis, mida kuivem, seda soodsam, sest õhumassi kihistus on siis vee kohal labiilsem: niiske õhu termikud kerkivad kiiremini. 
4. jaanuariks saabub Läänemerele tsüklon. See toob tuulise ilma, kohati võib tuisata. Pole teada, kas tugev sadu ja tuisk jõuavad Eesti piiresse. Kairo: Praeguste ennustuste kohaselt võib Saaremaal väike lumetorm tulla 4. jaanuaril. Pole välistatud puhangud üle 20 m/s ja mõõdukas/tugev lumesadu.
5. jaanuaril tugevneb mereefekt, sest õhumass on erakordselt külm, rannikualadel võib tuisata. Vaatamata õhumassile ei prognoosita eriti külma ilma. Miks? Laseme Martinil selgitada: Neljapäeva öö on väga tuuline. See takistabki jahtumist. Reede öö on vaiksem, aga mitte tuuletu. Samuti on oma osa ka pilvisusel. Isiklikult loodan rajule mereefektile.

Einar Laretei. Ilm oli ilus ,äkki vaatan välja ja näen ,et selline padulumesadu. Lumesadu Alatskivil 2.01.2017.

Tuleb talvine, kuid muutliku ilmaga nädal, on lumesadude võimalus.

Nädal algab pilves ilma ja ilma külmenemisega, mõnes kohas sajab pisut lund või lörts, lumikate tekib ilmselt vaid Virumaal. Siiski on võimalus, et õhumassi külmenedes sajuvõimalus suureneb ja õhuke lumikate tekib mitmel pool, rannikualasid võib mõjutama hakata mereefekt. Tuul on muutliku tugevusega ja võib pärast ajutist tugevnemist uuesti peaaegu kaduda.
4. jaanuaril tuleb Läänemere kohale tsüklon. Kuigi tuul ilmselt tugevneb, ei pruugi sadu ja tuisk Eestini ulatuda või ulatub näiteks ainult Saaremaa ja Pärnumaani, samuti Liivi lahele. Tsükloni jõudmisel Leedu ja Valgevene kohale on suur tõenäosus mereefekti tekkeks Soome lahel, sest õhuvool on kirdest ja õhumass ebatavaliselt külm.
6. jaanuaril hakkab uuesti minema soojemaks. Enne seda võib juhtuda, et ilm selgineb ja tuul nõrgeneb või kaob ja siis võib õhutemperatuur kohati langeda vähemalt -25 °C-ni.
8. jaanuariks on ilm muutunud märksa soojemaks. Võib tulla uuesti soe ja niiske ilmastik, aga pole välistatud, et pehme või koguni mõõdukas talveilm jääb püsima.

Kommentaaridest: Võite päris kindlad olla, et see talveilm on jaanuari keskpaigast alates taas minevik. Hiljemalt 16. jaanuaril on sula kohal, pigem isegi varem.
Miks?
Sest kõrgrõhkonda ei teki, mis blokiks tsüklonite siiatuleku. November ju näitas, millega see lõppes.
Novembritalvest lund siiski rohkem ei tule - Näiteks Narvas jääb lumi 85%-lise tõenäosusega tulemata. Aga külma tuleb kõikjal rohkelt vastukaaluks vähesele lumele - loodus ju tühjust ei salli.
Veelkord - see külmalaine jääb max 10-ks päevaks, sest kõrgrõhuala/-alasid ei teki Venemaale.


Rekordudu 1.01.2017 Laagris.

pühapäev, 25. detsember 2016

52. nädala ilm (26.–32.12.2016)

Kommentaariumi link

32. detsembril (1. jaanuaril 2017) määras Eesti ilma ulatusliku madalrõhuala tagalaosa, mis muutis ilma vaikseks ja alates loodest uduseks, kuid mõnel pool oli selgimisi. Tugev vihm nihkus kagu poole, eriti Peipsi kohale, kus sadas mõneteisttunniga kohati üle 10 mm, õhtul anti Alatskivilt ja hiljem Tartust teada lörtsist. Edelatuul jäi väga nõrgaks ja asendus mõnel pool muutliku suunaga tuulega.
Tartus sadas terve ööpäeva, viimane näit 17,6 mm minu arvates on see ikka erakordne arvestades praegust aastaaega.
Õhtul ilm alates loodest selgines ja muutliku suunaga tuul asendus loodetuulega. Päevane 3–6kraadine soe asendus 0–4 kraadiga, kohati oli kell 20 juba alla 0 °C, näiteks Tallinn-Harkus -0,5 °C ja külmenemine jätkus.
Päev-päevalt läheb külmemaks, aga lumesadude kohta pole teada, kas ja kui palju sajab: võib juhtuda, et mõned kohad jäävad lumeta.

Kairo avaldas siin https://www.facebook.com/OIEESTIS/ eile kell 12:48 erakordselt pika ilmaülevaate:
2016. aasta viimane päev on nüüdseks kätte jõudnud ja meie soovime enda poolt kõigile inimestele head vana aasta lõppu ja veel paremat uue algust. Aga millist ilma pakub meile uue aasta algus?
31. detsembril jääb Eesti märkimisväärselt sooja õhumassi mõjusfääri, kus päevased termomeetri näidud võivad kerkida ligi +8 kraadini. Tunduvalt soojem ja niiskem õhk pärineb Atlandi ookeanilt, mida on siia toonud madalrõhkkonnad ehk tsüklonid. Ilm on väga pilvine ja suuremaid selginemisi ei ole oodata. Mitmel pool puhub mõõdukas või kohati lausa tugev edelatuul.
1. jaanuaril suundub madalrõhkkond üle Botnia põhjatipu Lõuna-Soome ja selle servas sajab öösel osades kohtades vihma. Tugev edela- ja läänetuul järk-järgult nõrgeneb. Päevasel ajal sajab paiguti vihma, prognoositavalt on sadu tihedam Lõuna-Eestis. Õhutemperatuur jääb 0...+5 kraadi vahele. Õhtul algab põhja poolt aeglane arktilise õhumassi sissetung, ilm jaheneb. Vihma sekka võib juba lörtsi tulla. Õhu jahtumine toob endaga kaasa kindlasti ka libeduse ohu suurenemise kõnniteedel ja sõiduteedel.
2. jaanuaril jätkub soojema õhumassi asendumine külmema vastu. Arktiline õhumass haarab selle päeva jooksul kõik Balti riigid enda mõjusfääri. Termomeetri näidud langevad sügaval sisemaal miinuspoolele, üksnes 0 kraadi lähedasi õhutemperatuure võib esineda veel läänepoolsetes maakondades. Hiljem asenduvad plusskraadid ka seal miinuskraadidega. Mainimist väärt on ka see, et ilmaolud muutuvad tunduvalt talvisemaks nii Kesk-Euroopas kui ka Lõuna-Euroopas, mitte ainult Põhja-Euroopas. 
Ilmast rohkem, 2. jaanuaril jõuab Läänemere ümbrusesse ühtlasi ka uus madalrõhkkond, mis liigub üle Eesti idasse Venemaa poole. See toob endaga kaasa rohkelt sademeid. Kõigepealt sajab mitmel pool vihma ja lörtsi, aga varastel hommikutundidel läheb sadu osades kohtades lumeks üle. Ennustuste kohaselt peaks selleks ajaks õhumass juba piisavalt külm olema. Miinuskraadid soodustavad püsiva lumikatte teket. Kohatised lumehood ja miinuskraadid muudavad teeolud keerulisemaks ning seetõttu tasub liikluses hoolikas olla, vältimaks liiklusohtlike olukordade tekkimist.
3. jaanuaril kaugeneb madalrõhkkond Kesk-Venemaale ja selle mõju Läänemere ümbrusele väheneb. Lumehood pole siin-seal veel välistatud. Õhutemperatuuri näidud jäävad miinuspoolele püsima. Nädala keskpaigas võivad termomeetri näidud juba -10 kraadist madalamalegi langeda ja tõenäoliselt on ka saabuvate madalrõhkkondadega lumelisa oodata paljudesse kohtadesse. Aeg-ajalt võivad ilmad pehmemaks muutuda, aga suuremaid soojenemisi veel uuemate ennustuste kohaselt ette näha pole.


Käesolevalt õhutemperatuuri kaardilt on näha, kuidas arktiline õhumass alustab pealetungi Skandinaavia põhjaosast ja levib aegamisi lõuna poole. Lisaks tasub teada, et see prognoos temperatuuride kohta kehtib eelkõige 1-1,5 km kõrgusele. Seal on õhk tunduvalt külmem kui maapinna lähistel. Allikas: Wetterzentrale


Ott Tuulberg. Väga räme udu. Rekordudu. Needham Market Suurbritannias

31. detsembril määras Eesti ilma ulatusliku madalrõhuala edelaserv. See tõi vastupidiselt varem arvatule tugeva vihma, kuivem oli vaid saartel ja alguses kagu pool, hiljem jõudis sadu sinnagi; samuti rekordilise soojuse: Kummas tuli +8,9 ära, Marul +7,6 rekord ja Tallinn on küll uue rekordi saanud täna, praegu 7,1 kraadi sooja (eelmine 5,9 °C, 1936). Edelatuul nõrgenes päeva jooksul, ent jäi siiski mõõdukaks, Liivi lahel oli puhanguid siiski õhtulgi üle 15 m/s.
Tasapisi läheb külmemaks ja sadu võib kahe päevaga muutuda lumeks. Kahjuks pole teada, kuhu ja kui palju satub lund. Mõni paik võib saada ööpäevaga üle 10 cm lund, aga teine koht jääda täiesti lumeta.
4. jaanuariks võib tulla tuisk, kuid kogu sadu võib kanduda lõuna poole ja siia jääks siis vaid mereefekti lumi. Pärast seda saab ilma enda kätte ultrapolaarne õhumass. 

Etienne Kapikian ‏@EKMeteo: Douceur record à #Stockholm (10.3°C), #Oslo (8°C), #Tallinn (7.1°C), et #Helsinki (6.9°C): #SaintSylvestre la + douce battant le 31-dec-1975.
Ilmselt on ta päringuga saanud selle siit: 
http://cci-reanalyzer.org/wx/DailySummary/#T2.

Jarmo Arusoo ·Värvikat vana-aasta lõppu ja imelist uut aastat, kallid sõbrad!!

30. detsembril määras Eesti ilma ulatusliku madalrõhuala lõunaserv. See tõi aasta lõpuks väga sooja ja sajuse ilma.
Päev oli pilves, kuid olulise sajuta. Mõõdukas edelatuul tugevnes õhtuks puhanguti 20 m/s (Soome lahel). Lisaks madalatele pilvedele ilmusid ka kõrged pilved, need on madala temperatuuri tõttu siit hästi näha: http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/, ent (olulisi) sademeid ei kaasnenud. Sooja oli üsna ühtlaselt 3–6 kraadi, kusjuures äkksoojenemine toimus õhtul Tallinn-Harku jaamas.
Aastavahetus on sooja ja ilmselt sajuse ilmaga, tuul on jätkuvalt tugev. Lume võimalus tekib pigem alles 2. jaanuari paiku, kuid pole kaugeltki kindel, et lund jagub igale poole, ka võivad sajukogused olla kordades erinevad.

Eesti kohale on prognoositud kontinentaalne polaarne õhumass, mis tekib arktilise õhumassi transformeerumisel (http://old.wetterzentrale.de/topkarten/fsecmeur.html).

29. detsembril määras Eesti ilma madalrõhuala lõunaserv. See tõi pilves ja sombuse ilma; õhutemperatuur tõusis üle 0 °C. Edelatuul tugevnes kohati puhanguti üle 15 m/s. 
Õhutemperatuur tõuseb päev-päevalt ja vähene lumi sulab täielikult. Samas tugev vihm ei näi tõenäoline, kuid aastavahetuse paiku võib siiski üsna vihmane olla. Mõõdukas kuni tugev lumi ühes ilma jahenemisega võib tulla 2. jaanuaril.

Einar Laretei. Pilvepildid 29.12.2016. Alatskivilt ja soovin head aasta lõppu ! Einar. 

28. detsembril liikus kõrgrõhuhari Skandinaaviast üle Läänemere ja Baltimaade kagusse, hommikuks jõudis Läänemerele uus madalrõhulohk. Selline sünoptiline olukord tõi hommikuks mitmele poole lumesaju, mistõttu maa kattus lumega, mõni maakond jäi sajuta. Selle ilmamuutusega kaasnesid väga tugevad tuulepuhangud (isegi üle 23 m/s), sisemaal oli ülekaalus loode- ja mere ääres põhjatuul. 
Päeva jooksul ilm selgines ja tuul rahunes. Pilvi jäi üha vähemaks, kohati, eriti saartel ja läänerannikul, oli päris päikeseline, pilvisemaks jäi õhtuni lõunapiiril ja idaservas, kuid õhtu jooksul levis lauspilvisus tagasi lääne poole, jättes veel saared ja ranniku selgeks.
30. detsember. Saabub eriti soe õhumass, läheb tuulisemaks, võib veidi vihma sadada. Pole välistatud päevarekordi teke.
32. detsember ehk 1. jaanuar. Suure ilmamuutuse lävel: soe asendub jahedamaga ja vihm lumega. See võib jääda mitmeks päevaks püsima.

Ott Tuulberg. Päike loojumas pilvede varjus, kraadi ei mäleta, Ipswich Suurbritannias

27. detsembril liikus Läänemere keskosa kohal olev osatsüklon kiiresti kagusse. See tõi juba öösel paiguti tugevaid hoogsademeid nii vihma, lörtsi kui märja lumena (Pandiverel), peamiselt Virumaal tekkis lumikate.
Päeval jätkus kohatiste sajuhoogudega ilm, kohati paistis päike. Tuul oli esialgu edelast ja mõõduka tuulega, siis nõrk ja muutliku suunaga ja seejärel tugevnes loodetuul; ilm hakkas külmenema, kuid esialgu püsis õhutemperatuur veel üle 0 °C.
29. detsember. Läheb tunduvalt soojemaks ja vähene mahasadanud lumi sulab. Saabuv soe ilm püsib aastavahetuseni, siis läheb külmemaks, paljudes kohtades võib tekkida lumikate.

Hr Raul Harro. Tänane 26.12.2016 Loojang.

Tuleb muutliku ilmaga nädal, millesse mahub troopilist soojust ja talvist kargust.

26. detsembril liikus Norra merele uus aktiivne tsüklon, mille lohk nihkus Skandinaaviast üle Läänemere itta (Norra mere kohal asuva aktiivse tsükloni kaguserv).
Selle mõjub saabus erakordne soojus: õhutemperatuur tõusis hommikuks kohati +8 kraadini, kuid olulisi sademeid soojuse tulekuga ei kaasnenud (satelliitpildil oli siiski valge pilvemassina näha http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/), aga edelatuul tugevnes, puhanguid üle 20 m/s esines peamiselt Soome lahel. Päeva jooksul alates saartest ilm selgines, kuid juba õhtul liikusid hoogsajud tugeva lörtsi ja märja lumena läänest itta.
27. detsembril ilm külmeneb ja kohati võib lumi maha tulla, sest sajuvõimalus on suur; on veel hästi tormine. 
29. detsembril jõuab kohale uus, koguni ehk troopiline soojus ja nii võib veel enne aasta lõppu uusi päevarekordeid tulla. Olulisi sademeid ei pruugi olla (uduvihm, nõrk vihm).
Uus aasta algab ilma külmenemisega.

Kalmer Saar. Esimene lumi umbes 2.november 2016

esmaspäev, 19. detsember 2016

51. nädala ilm (19.–25.12.2016)

Kommentaariumi link
Lume- ja tormiootuse päevik: http://ilm.ee/?515841.
Jõulutaifuun kingituseks Filipiinidel: http://www.jma.go.jp/en/typh/. 24. detsembri seisuga on tegu uskumatult tugeva taifuuniga, vt lähemalt https://en.wikipedia.org/wiki/Typhoon_Nock-ten_(2016)

25. detsembril liikus aktiivne tsüklon aeglaselt Norra merelt Skandinaavia kohale ja täitus. Osatsüklon liikus Põhjalahelt kirdesse.
Nii tekkisid öösel hoogsajud, mõnel pool oli sadu tugev (peamiselt hoovihm, paiguti siiski ka hooglörts või jääkruubid). Sooja oli 2...4 kraadi, kohati kõrgustikel vähem. Päeval olulist ilmamuutust polnud, oli üsna palju selgimisi ja nõrku sajuhooge, õhutemperatuur püsis  ikka üle 0 ºC ja edelatuul tugev.
Suurem sadu koos soojema õhumassiga jõuab 26. detsembril kohale. Sellele järgneb märksa külmem, aga endiselt väga niiske õhumass, nii et 27. detsembriks võib paiguti lumi maha tulla.

Ülle Loog. 21.12.16 Kavilda

24. detsembril oli aktiivne tsüklon Norra mere kohal, osatsüklon liikus Skandinaaviast üle Põhjalahe kirdesse. Selle mõjul oli öösel selginemisefekt (õhutemperatuur jõudis selge taevaga langeda kohati alla 0 ºC), kuid siis tihenes pilvisus: alates Pärnumaast, hiljem saartest, hakkas sadama vihma, kõrgustikel sadas ka lörtsi ja märga lund, õhtuks sadu lakkas, saartest alates jälle selgines.
Õhutemperatuur oli 2...5 kraadi, vastu Läänemerd koguni soojemgi. Edelatuul tugevnes ja ulatus puhanguti üle 20 m/s. 
Uued tugevamad sajud ja tuul jõuab kohale 26. detsembril. Kuna õhumass on siis eriti soe, võib sooja olla kuni 7 kraadi ja sadu tuleb üksnes vihmana. Sellist jõulukuumust on siiski vaid üürikeseks: juba loetud tundidega asendub see palju jahedama, lörtsi ja isegi märga lund võimaldava, õhumassiga. 
28. detsember. Saabunud kargem ja tormine ilm on ajutine. Juba enne aasta lõppu on suur soe ja vihmasajud tagasi. Pole välistatud mõne päevarekordi teke.

Kalmer Saar. 23.12.2016.a. kell 23:14. Saaremaa, Orissaare

23. detsembril liikus aktiivne tsüklon Norra merele, kuid uus osatsüklon tekib Skandinaavial. See hoidis edelatuule mõõdukalt tugeva, kuid olulisi sademeid polnud (anti teada, et teel Võrru tuli mitu hoogu jämedat vihma), ilm oli muutliku, kohati vahelduva pilvisusega, päris selge oli kohati saartel. Sooja oli 2...5 kraadi.
Tulekul on kaks tormihoogu: üks 24. ja teine 27. detsembril. Mõlemal juhul võivad tuulepuhangud ulatuda üle 20 m/s. Tugevam on sadu 26. detsembril, kusjuures lörtsi ja märja lume tõenäosus on ~40%. 
Pärast tormipuhanguid läheb ilm kargemaks, aga püsima see ei jää: aasta viimased päevad on väga soojad.

Ele Pedassaar · Jõulutormi ootel.
Täna (23.12) liigub väheste sademetega madalrõhulohk üle Eesti itta ning seejärel muudab merelt saabuv lauge kõrgrõhuhari meie ilma veidi kuivemaks ja õhtu poole ka rahulikumaks. Aga mitte kauaks.
Jõululaupäeval (24.12) tuleb meil suure tõenäosusega rinda pista keeruliste ilmaoludega, kui Norra merelt liigub Põhja-Euroopa kohale väga aktiivne madalrõhkkond. Pöörisega seotud lohk kannab päevasel ajal tihedad vihma- ja lörtsipilved saartelt mandrile, ida pool tuleb ka jõululund. Edela- ja lõunatuul tugevneb sisemaal iiliti 12-16, rannikul 20-25 m/s. Öine õhutemperatuur on -2 ºC-st Ida-Eestis +4 ºC-ni saartel. Päeval on sooja 1 kuni 5 ºC.
Pühapäeva (25.12) öösel eemaldub sajune madalrõhulohk kirdesse ning tsükloni enda kese koondub kaugele Barentsi merele. Tuul annab järele. Pärastlõunal saabub merelt uus sadu vihma- ja lörtsina. Õhutemperatuur on ööpäevaringselt 0 ja +4 ºC vahel.
Esmaspäeval (26.12) võib Norra merelt jõuda Põhja-Euroopasse uus äge madalrõhkkond, mis meile uue saju ja tormituule toob. Öösel on valdavad miinuskraadid, päeval soojeneb õhk kiiresti plusspoolele.
Teisipäeval (27.12), kui pööris liigub Venemaale, jääb Eesti selle külmenevasse ja jätkuvalt tormisesse tagalasse. Õhk läheb külmemaks ja vihmasadu asendub järk-järgult lörtsi kui mitte lumega.
Igal juhul on jõulurahu parem nautida tubastes tingimustes!

Kairo Kiitsak. Pilvine ja udune õhtu Jõgeva linnas 19.12.2016.

22. detsembril on siin madalrõhuala lõunaserv. Ilm püsis enamasti pilves, kuid õhtul alates saartest selgines, kohati oli sombune ja isegi väga sajune (tugevam sadu on Pärnumaal) või udune; edelatuul on mõõduka tugevusega, kuigi läinud ööl anti teada koguni tormipuhangutest Harjumaal. Sooja on 2...5 kraadi, vaid kõrgustikel külmem, isegi alla 0 °C. 
Sajused ja tormised ilmad jätkuvad. Kuna õhumass muutub jahedamaks, võib tulla lörtsi ja märga lund, mis põhjustab ajuti valgeid jõule. Tormisemad võivad olla 24. ja 26. detsember, kuid midagi väga kindlat ei ole (täpsema arutelu leiab kommentaaridest.
27. detsembril läheb talvisemaks. Võib tekkida lumikate ja olla natuke külma, aga see ei jää püsima.
Sünoptik Merike Merilain: Veidi alla nädala kestnud edelavool on ööpäeva keskmise õhutemperatuuri tõstnud 5...6 °C üle normi ja näib, et tugevate soojatoovate edelatuulte vööndis  saame olla veel ka pühade ajal ja väikeste kõrvalekalletega ka vana aasta viimasel nädalal.
Jõuluaegne ilm Lääne-Euroopas ja ka Skandinaavias kujuneb rahutuks. Juba neljapäeval oli näha tormitsükloni kujunemist Newfoundlandist kagu pool Põhja-Atlandil. Inglased on nii reedeks kui laupäevaks edastanud hoiatuse tuleva tormi kohta ja andnud sellele nimeks Barbara, sakslastel kannab sama torm nime Antje, vaata siit ja siit.
Ka meil tuleb seda tormi jälgida ja tähele panna Skandinaavial tekkivat osatsüklonit, kuid arvatavasti piirdub meie vetes vaid tugevate tuuleiilidega (kuni 25 m/s) laupäeva lõuna paiku, jõuluõhtuks on juba väheke vaiksem. Esimene jõulupüha on suhteliselt rahulik, kuid uus tsüklon on tulekul pea sama teed ja ilmselt saab ka see nimeliselt ära märgitud.
Uute tormide nimekiri: https://en.wikipedia.org/wiki/2016%E2%80%9317_UK_and_Ireland_windstorm_season.
Tugevas tuules pole rannikul mahti nii ebaolulist asja nagu sajud isegi mitte jälgida, kuid sisemaal võib vihma sekka ka lörtsi tulla ja nii mõnegi jõulusoovid on siis täitunud. Ajutine ilmamuutus toimub pärast viimast tormi, sest 27. detsembril peaksid nii põhitsüklon, kui ka selle lohus külmal frondil tekkivad osatsüklonid kaugenema Venemaa loodeossa. Tagalas algab tugeva(võib-olla tormise) loodetuulega külma õhu sissetung, mis kestab veel ka 28. detsembril. 29. detsembril algab taas sooja õhu pealetung ookeanilt ning vastu aastavahetust algab uus tsüklonite võidujooks. Hämarates päevades on oma võlu ning õue tasub ikka minna. Kes aga tahab tormide hingeeluga tutvuda ja uuteks arenguteks valmis olla, saab lugeda tublisti täiendatud veebilehte.
Euroopa tormid läbi ajaloo: https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_European_windstorms
Rõõmsaid jõulupühi!
Loe ka sünoptik Helve Meiterni prognoosi http://ilm.ee/?515858. Kolmanda variandi leiab võrdluseks: http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/nadala-ja-kuuprognoos/nadalaprognoos/


Udused olud olid nii 18. detsembril Laagris kui 21. detsembril Tartus.

21. detsembril oli siin madalrõhuala kaguserv. Selle mõjul püsis pilves ja soe ilm, päeval arenes mitmel pool udu, kuid edelatuul tugevnes ja udu tõrjuti Virumaale. Sooja oli valdavalt 1...4 kraadi, vastu Läänemerd pisut rohkem. Olulisi sademeid polnud. 
Eriti soe õhumass tõrjutakse Venemaale ja asemele tuleb märksa jahedam. See tähendab ka lume ja lörtsi võimalust, eriti 23. detsembrist, kuid kõik see on ajutine. 
26. detsembriks läheb üha tormisemaks. Kui tormi kese tuleb otse Eesti kohale, siis on tuul tugevaim tormi alguses ja lõpus, kui see liigub üle Põhjalahe või Kesk-Soome, siis võivad tuulepuhangud olla üle 25 m/s ja ilm märksa soojem. Võib kaasneda tugev sadu vihmast märja lumeni, kuid tekkiv lumikate on tõenäoliselt lühiajaline. 
27. detsember. Ilm on tormine, võib sadada lund ja lörtsi, läheb jahedamaks, kuid see talvise näoga ilm ei pruugi kesta aastavahetuseni.
Siberis toimub ebatavaline soojenemine: veel praegu on kohati ligi 60 kraadi külma (vt nt https://estonian.wunderground.com/ru//surgut/zmw:00000.1.23849 ja jaama ajalugu, konkreetne teade: #ExtremeCold In Surgut, Russia, this morning 21.12.16 recorded a very chilly -58°C! We thank EUSM's Marta for the report (Y)), kuid paari päevaga läheb sulale või tõuseb õhutemperatuur vähemalt -5 kraadini, seega paiguti ligi 50-kraadine temperatuuritõus.

Raikki Luik. Kihtpilved valitsemas Leedit. 18.12.2016

20. detsembril liikus madalrõhulohk Eesti kohalt itta, seejärel tugevnes kõrgrõhuhari. See tõi uduse ilma, sadas uduvihma. Kuna edelatuul tugevnes (kohati oli puhanguid üle 10 m/s), siis udu nõrgenes päeva jooksul. Sooja oli valdavalt 2...5 kraadi.
Pilves ja sombune ilm jääb esialgu püsima, nähtavus on väga halb. Seda põhjustav eriti soe õhumass tõrjutakse alles 22. detsembriks idapiiri taha ja siis tugevneb ka tuul (nähtavus hakkab paranema).
23. detsember. Läheb jahedamaks ja sajusemaks: enam ei tule 5-kraadist soojust, võib tulla lörtsi ja märga lund.
26. detsember. Eestisse jõuab ebatavaliselt sügav tsüklon ühe tugeva sajuga. Kui kese läheb otse üle, on tsükloni saabumisel ja lahkumisel tuul kõige tugev, võib üle 20 m/s puhanguid olla, kui üle Põhjalahe ja Kesk-Soome, siis võib puhangud olla üle 25 m/s.
27. detsember. Läheb jahedamaks, võib lund sadada ja tekkida pisut püsivam lumikate, kuid on vähetõenäoline, et talveilm jääb püsima.

Ivar Uutar. Asukoht oli pangodi järv. Novembri kuu kohta vägagi selge taevas

Tuleb soe ja pilvine nädal, aeg-ajalt sajab midagi.

19. detsember. Nädal algas soojalt ja uduselt, mitmel pool sadas pisut vihma, sest kohale jõudis eriti soe õhumass (advektsiooniudu soojal frondil). Sooja oli 1...5 kraadi. Õhtul jäi läänetuul nõrgemas ja kadus peaaegu täiesti, mis soodustas udu arengut: suurem osa maast oli mattunud ebatavaliselt tihedasse uttu. 
Olulist ilmamuutust ei toimu enne 22. detsembrit, kui väga soe õhumass viimaks lükatakse idapiiri taha. Sellele järgnevad sajused ja tormised ilmad, õhumass muutub külmemaks, mistõttu lörts ja märg lumi on tõenäolised.
Ultrapolaarne õhumass tõrjutakse 23. detsembril Lääne-Siberi kohalt: jälgi dramaatilisi muutusi ka prognoosides: http://www.weatheronline.co.uk/weather/maps/forecastmaps?LANG=en&CONT=euro&REGION=0006&LAND=RS&LEVEL=4&R=0&CEL=C&MAPS=over.
Valgete jõulude tõenäosus 60% veel kehtib, eriti ida pool, kuid sel juhul on lumi ilmselt märg ja lühiajaline. Võrdluseks: 2001. a jõulud oli pakaselised (Võrus mõõdeti 24. detsembril -33,5 °C), vt ülevaadet mineviku jõuluilmast: http://www.ilmateenistus.ee/2016/12/joulupuhade-ilmarekordid/.

19. detsembri õhtul arenes soojas õhumassis ja tuule nõrgenedes ebatavaliselt tugev udu (http://laguja.meteo.net.ee/obs.html).

Kalmer Saar. Kihtpilved. 18.12.2016.a. kell 11:35. Orissaare, Saaremaa