pühapäev, 23. juuli 2017

30. nädala ilm (24.–30.07.2017)

Kommentaariumi link

27. juulil liigub madalrõhkkond Läänemere lõunaosast põhja poole. Selle mõjul pilvisus tiheneb aeglaselt ja lõuna poolt liiguvad sajuhood tasapisi põhja, kuid kaugeltki igale poole sadu ei satu. Sooja on päikese toel üle 20 kraadi, kuid tihedate pilvede all ja saju ajal vähem. Idakaartetuul on enamasti nõrk.

26. juulil oli siin madalrõhuala põhjaserv. Selle mõjul oli ilm vähese ja vahelduva, kohati muutliku pilvisusega, lõunapiiril pilvisus tihenes, kuid püsis olulise sajuta. Tuul oli kirdest ja nõrk või mõõdukas (puhangutes). Sooja oli päikese toel enamasti üle 20 kraadi.
26. juuli öösel olid vaadeldavad tugevad mesod loodes, vähemal määral mujal põhjakaartes madalal horisondi kohal. Sellest tingituna tellimusel kirjutatud lugu (ei ole täismahus): http://m.rahvahaal.delfi.ee/article.php?id=78997602.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Läänemere lõunavete kohalt liigub aeglaselt Gotlandi poole madalrõhkkond. Selle mõjul pilvisus tiheneb ja läheb sajule, kuid sajuhulk ei pruugi olla suur. Idakaartetuul tugevneb. Sooja on ööpäevaringselt üle 10 kraadi. 
Ilm järgmistel päevadel.  Reedel (28.07.) suundub madalrõhkkond Skandinaavia kohale. Õhumass on soe, mistõttu ööpäeva keskmine õhutemperatuur peaks ulatuma üle 15 °C ehk võimalik on see, et saabunud on (klimaatiline) südasuvi. Suur on vihmavõimalus ja pikseoht.
Edaspidigi peaks sarnane ilm püsima: sagedased sajud, sooja enimalt 25 kraadi, öösiti üle 10 kraadi.

Mesod Laagrist nähtuna (heledus oli vähemalt 4).


Kalmer Saar. helkivad ööpilved 26.07.2017 kell 0:40 Muhu

25. juulil oli siin madalrõhuala põhjaserv. Selle mõjul muutus õhk niiskemaks ja ilm muutus pilvisemaks, hommikul oli kohati isegi nõrka vihma. Päev oli muutliku pilvisusega, kuid sajuta. Tuul oli kirdest ja enamasti nõrk, sooja pikema päikesepaiste korral üle 20 kraadi, pilvede all madalam.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Madalrõhuala põhjaserv. Seetõttu on ilm rahulik, hommikuks mitmel pool selge. Vaadeldavad on tugevad mesod loodes, vähemal määral mujal põhjakaartes madalal horisondi kohal. Päeval võib pilvisus tiheneda, kuid püsib olulise sajuta, vajadusel täpsustame. Sooja on päikese toel üle 20 kraadi.
Ilm järgmistel päevadel. Neljapäeval (27.07.) liigub madalrõhkkond aeglaselt edasi põhja poole ja tihedam pilvekiht laieneb. Võimalik on vihm ja pikne. Suurem on võimalus siiski 28. juulil.

Eero Hermann. 26.07.2017

Inge Alupere. Emajõel

24. juulil nõrgenes Läänemere kohal asuv kõrgrõhuhari. Vaatamata sellele püsis ilm rahulik ja enamasti päikeseline, kuigi pilvisus õhtuks mitmel pool tihenes (sadu ei olnud). Sooja oli päikese toel enamasti üle 20 kraadi ja nõrk tuul puhus valdavalt põhjakaartest.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Läänemere kohal asuv kõrgrõhuhari nõrgeneb. Seetõttu on ilm pilvine, kuid sajuta. Sooja on hommikuks enamasti üle 10 kraadi ja udu pole või vähestes kohtades. Päev toob vahelduva ja muutliku pilvisuse, kuid püsib olulise sajuta; päikese toel on sooja üle 20 kraadi, ja tuul on valdavalt kirdekaartest, ent püsib nõrk.
Ilm järgmistel päevadel.  Teisipäeval (25.07) püsib Venemaa põhjaalade kohal madalrõhkkond ja teisalt suureneb Poola poolt uue madalrõhkkonna surve, kuid Skandinaavias on ülekaalus Norra merel oleva kõrgrõhkkonna mõju. Seetõttu püsib sajuta ilm, kuid öösiti on üle 10 ja päeviti üle 20 kraadi sooja (kui päike paistab). Pikseohtu esialgu ei paista.

Pilveteater. Juuli 2017, Kibuna, Harjumaa.

Tuleb üsna soe ja kuiv nädal (vajadusel täpsustame).

Nädal algab Läänemere kohal oleva nõrgeneva kõrgrõhuharjaga. Selle mõjul on ilm enamasti rahulik ja olulise sajuta, kuigi üksik hoovihm pole välistatud. Päikese toel on sooja üle 20 kraadi, kohati mere ääres ja pilvede all vähem.
Idakaartetuul hakkab tugevnema ja ilm läheb soojemaks, sest lõunakaartest läheneb tsüklon. Pole välistatud, et kohati on sooja üle 25 kraadi ja tuleb pikset (äikest). 
Nädala lõpuks võib suurem palavus ja äikeseoht järele anda, ent on võimalik, et Venemaal resideeruv kuumus säilib ja soodustab Läänemere idakaldalgi üle 25-kraadiste ilmade jätkumist.

Bogdan Parubok. 4 hommikut oli Tallinnas udu. 23.07.2017

pühapäev, 16. juuli 2017

29. nädala ilm (17.–23.07.2017)

Kommentaariumi link
NB! 16. juuli ööl 2001 algasid kurikuulsad suvetormid. Sellest on põhjaliku ülevaate teinud Sven-Erik Enno ja Kairo Kiitsak, vt http://loodusvaatleja.blogspot.com.ee/2014/06/2001-aasta-juulitorm.html, mälestusi http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/meenutused.htm.

23. juulil nõrgenes Läänemere kohal asuv kõrgrõhuhari. Selle mõjul oli öö rahulik, udune ja sarnase temperatuurifooniga nagu eelmisedki ööd ehk sooja oli valdavalt alla 10 kraadi.
Päev oli vähese ja vahelduva pilvisusega, üksikutes kohtades sadas vähest hoovihma. Päikese toel oli sooja üle 20 kraadi, kuid pilvede all ajuti pisut vähem. Tuul oli nõrk ja muutliku suunaga või põhjakaartest.

Suur kuumus on koondunud Vahemere regiooni ja Põhja-Jäämere lähedale ehk Põhja-Venemaale, kus on sooja kuni 30 ja öösiti kuni 20 kraadi. Skandinaaviamaid katab külma õhumassiga antitsüklon, Soomes avaldab mõju Loode-Venemaa tsüklon oma pilvede ja sadudega (FMI).

Inge Alupere 22. juuli. Täna jälle käis mingi sudu üle ja huvitav,nagu sulatab pilvi....  Siin saadetises ka see Ufo sõnum. Vihmapilv,andis tiheda saju.

22. juulil oli Läänemere kohal väheliikuv kõrgrõhuala. Selle mõjul öösel ilm selgines, kohati oli udune, ja sooja oli 5...10, mere ääres kuni 15 kraadi.
Päeval pilvisus tihenes ja kohati hakkas hoovihma sadama, üksikutes kohtades oli äikest. Päikese toel oli kohati sooja üle 20 kraadi, saju ja pilvede all madalam. Tuul oli nõrk ja muutliku suunaga või põhjakaartest.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Läänemere kohal on kõrgrõhuhari. Selle mõjul on ilm rahulik ja olulise sajuta; öösel on kohati udune ja õhutemperatuur sisemaal 5 kraadi, rannikualadel kuni 15 kraadi, päeval vähese ja vahelduva pilvisusega, paiguti sajab hoovihma, sooja on päikese toel enamasti üle 20 kraadi, pilvede ja saju all vähem.
Ilm järgmistel päevadel. Esmaspäeval (24.07) suureneb hoovihma võimalus lõuna poolt läheneva madalrõhuvööndi tõttu. Idakaartetuul hakkab tugevnema. Tasapisi muutub ilm soojemaks.

Äike Virumaal nähtuna Harjumaalt (Saue lähedalt).

21. juulil oli Läänemere kohal kõrgrõhuala. Nii oli päikesetõusu ajal vaikne ja enamasti selge, kuid kohati udune ilm, sooja oli 5...10 (Lätis mõõdeti uusi kuupäeva külmarekordeid, Kairo teade https://twitter.com/KairoKiitsak/status/888315206509760513), mere ääres kuni 15 kraadi.
Päeval pilvisus tihenes ja hakkas hoovihma sadama, Virumaal oli äikest, mere ääres oli selgem ja sajuta. Tuul oli enamasti nõrk ja muutliku suunaga, kuid rohkem esines põhja- ja läänetuult. Sooja oli päikese toel kuni 21 kraadi, saju ajal langes 14 kraadini.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Läänemere kohal on külma õhumassiga kõrgrõhuala.  Nii on ilm vahelduva ja muutliku pilvisusega, kohati sajab hoovihma. Tuul on valdavalt põhjakaartest ja nõrk. Sooja on päikesepaistega kuni 20 kraadi, pilvede all ja sajuhoogude ajal vähem.
Ilm järgmistel päevadel. Esmaspäeval (24.07) suureneb hoovihma võimalus lõuna poolt läheneva madalrõhuvööndi tõttu. Idakaartetuul hakkab tugevnema. Teisipäeval (25.07) võib tekkida Poola lõunapiiri lähedal tsüklon, mis kiiresti süvenedes Läänemere poole liigub ja toob tormise idatuule, ilm on peamiselt sajuta.


Ott Tuulberg. Võrgutav loojang. 21 juuli Mustamäel tehtud.

20. juulil oli Läänemere kohal kõrgrõhuvöönd. Samal ajal pöörles kõrgemates õhukihtides Soome ja Loode-Venemaa kohal väheliikuv madalrõhuala, mis hoidis taevas pilvi. Nii oli ilm pilves selgimistega, hiljem vahelduva ja muutliku pilvisusega, mitmel pool sadas hoovihma, kuid äikest polnud (siiski üks välk).
Tuul oli valdavalt loodest, hiljem nõrk ja muutliku suunaga, ja sooja 15 kraadi, päikesepaistega tõusis lõpuks 19 kraadini.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Läänemere kohal tugevneb kõrgrõhuala. Nii on ilm vahelduva ja muutliku pilvisusega, kohati sajab hoovihma. Tuul on valdavalt läänekaartest ja nõrk või mõõdukas. Sooja on päikesepaistega kuni 20 kraadi, pilvede all ja sajuhoogude ajal vähem.
Ilm järgmistel päevadel. Läänemere kohal tugevneb Skandinaavia põhjaosas oleva kõrgrõhuala lõuaserva mõju. Samal ajal pöörleb kõrgemates õhukihtides Soome ja Loode-Venemaa kohal väheliikuv madalrõhuala, mis hoiab taevas pilvi ja sajuvõimalus Eestis püsib, ulatudes idaservas ~50%.

Kairo Kiitsak. Helkivad ööpilved Papsaare kohal Pärnumaal 19.07.2017

19. juulil oli siin jätkuvalt madalrõhkkonna edelaserv. Selle mõjul oli ilm vähese ja vahelduva, hiljem muutliku pilvisusega, kohati sadas hoovihma ja Virumaal oli äikest. Õhtul läks alates Soome lahest pilve, kuid püsis sajuta.
Tuul oli edelast ja nõrk või mõõdukas, päeval tugevnes Soome lahel ääres läänetuul puhanguti kuni 15 m/s. Sooja oli päikese toel kuni 20 kraadi (Ruhnus ja Võrus isegi rohkem), mere ääres ja pilvede all vähem.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Läänemere põhjaosa kohal on madalrõhkkonna edelaserv. Nii on ilm muutliku pilvisusega, kohati sajab hoovihma. Tuul on valdavalt läänekaartest ja nõrk või mõõdukas (tugevam Soome lahel). Sooja on päikesepaistega kuni 20 kraadi, pilvede all vähem.
Ilm järgmistel päevadel. Läänemere kohal tugevneb kõrgrõhuvöönd (antitsüklon Norra merel), mis veidi ida poole nihkub. Sajuvõimalus väheneb, kuid on Ida-Eestis jätkuvalt ~50%.

Antitsüklon Norra merel ja tsüklon Loode-Venemaal hoiab suve harju keskmise piires, kuid Venemaa põhjaservas, siinpool Uuraleid, on 30-kraadine leitsak (FMI).

18. juulil oli siin madalrõhkkonna edelaserv. Selle mõjul oli hoovihmade ja äikestega ilm, kohati sadas rahet, oli vesi- ja maapükse (https://www.youtube.com/watch?v=KAqHCsnLnRM). Õhtuks ilm selgines, kuid merelt jõudis saartele uus saju- ja äikesevöönd. 
Tuul oli valdavalt edelast ja puhanguti mõõdukas või vali (iiliti kuni 13 m/s). Sooja oli päikesepaistega kuni 19 kraadi, sajuhoogude ajal langes 10 kraadi lähedale.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Ilma määrab madalrõhkkonna edelaserv. Selle mõjul on ilm vähese ja vahelduva, hiljem muutliku pilvisusega, kohati sajab hoovihma ja võimalik on äike. Sooja on päikese toel kuni 20 kraadi, mere ääres ja pilvede all vähem.
Ilm järgmistel päevadel. Läänemere kohal tugevneb kõrgrõhuvöönd (antitsüklon Norra merel), mis veidi ida poole nihkub. Sajuvõimalus väheneb, kuid on Ida-Eestis jätkuvalt ~50%.

Inge Alupere. Äike-2. Pilvest tuleb nool välja.

Inge Alupere. Selline padukas tuli,mingi 15 min.ja korra üritas äike veel keerutada.

17. juulil liikus madalrõhulohk Läänemerelt itta. See tõi pilves ja sajuse ilma, mõnel pool oli laussaju järel hoovihma, kuid äikest polnud. Õhtuks ilm selgines, kuid edelatuul püsis puhanguti vali (Soome lahel üle 15 m/s). Sooja oli pilvede ja saju all 15 kraadi, selgematel hetkedel ja päikesepaiste toel kuni 20 kraadi.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Madalrõhkkonna lõunaserv, päeval edelaserv. Selle mõjul on ilm vähese ja vahelduva, hiljem muutliku pilvisusega, alates Soome lahest on hoovihma oodata, äikese võimalus on Soome lahe lähedal < 50%, mujal madalam. Õhtuks koonduvad hoovihmad ja võimalik äike Peipsi äärde.  Sooja on päikese toel kuni 20 kraadi, mere ääres ja pilvede all vähem.
Ilm järgmistel päevadel. Ilma määrab madalrõhuala edelaserv, mis päev-päevalt nõrgeneb, kuid samal ajal tugevneb Läänemere kohal kõrgrõhuvöönd, mis veidi ida poole nihkub. Seetõttu sajab vähemalt kohati hoovihma, kuni lõpuks on ilm sajuta.

Inge Alupere. Tartus

Tuleb muutliku ilmaga, kuid mõõdukalt soe nädal.

Nädala algul liigub madalrõhulohk Skandinaavialt Läänemerele. See toob pilves ja sajuse ilma, kuid sadu ei pruugi olla märkimisväärne ega igale poole jõuda. Lõunakaartetuul tugevneb ja sooja on kuni 20 kraadi (päikeselise ilmaga võib enamgi olla).
Teisipäeva (18.07.) ööl suureneb alates saartest hoovihma ja äikese võimalus. Päeva jooksul liigub madalrõhulohk ühes hoovihmade ja piksetega itta (Soome lahe ääres on saju-pikse tõenäosus suurim).
Kolmapäevaks ja neljapäevaks sirutub üle Eesti kõrgrõhuala ja vihmavõimalus on väike, ent kohatist hoovihma päris välistada siiski ei saa. Sooja on päikese toel valdavalt üle 20 kraadi, öösiti langeb kohati alla 10 kraadi.
Harja seis kaua ei püsi: juba reedeks (21.07) ulatub Läänemerele madalrõhulohk, mis toob järgmistel päevadel pilvi ja vihma. Kuid neid asjaolusid täpsustame järgmiste päevade jooksu. Suurt külma ega sooja pole ette näha.

Janek Pärn kohas nimega Simuna, Lääne-Virumaa. Täna siis selline pilv .15.07.2017.

kolmapäev, 12. juuli 2017

Algas pilvefotojaht Pilvepiir 2017!

PILVEPIIR 2017 toimub rahvusvahelise pilveaasta raames, vaata ka http://www.ilmateenistus.ee/2017/03/wmo-uus-pilveatlas/.

Ilmaportaal ilm.ee, ajakiri "Horisont", blogi „Ilm ja inimesed“ ja Riigi Ilmateenistus kuulutavad välja pilvejahi „Pilvepiir 2017“. Korraldajate sihiks on fotovõistlusega ärgitada inimestes huvi ilma ja pilvede vastu.


Janek Pärn. Kelvini-Helmholtzi pilvelained helkivatel ööpilvedel. Pilvepiir 2017 võidutöö

Võistluse auhinnad on välja pannud MTÜ Loodusajakiri, ajakiri Horisont ja Fotograafia Arendus- ja Koolituskeskus.

AUHINNAD
I koht – põnevaim pilvepilt
Ajakirja Horisont aastatellimus, „Looduse raamatukogu“ sarja raamatud „Füüsika. Higgsi bosoni lugu“, „Riigita rahvad. Kaukaasia“, „Aafrika, Austraalia ja Okeaania metsad“.

II koht
Ajakirja Horisont aastatellimus, „Looduse raamatukogu“ sarja raamatud „Füüsika. Higgsi bosoni lugu“ ja „Riigita rahvad. Kaukaasia“.

III koht
Ajakirja Horisont aastatellimus

Põnevaim pilvevideo
Ajakirja Horisont aastatellimus

3 PUBLIKU LEMMIKUT (internetihääletusel): auhinnaks saab valida raamatu „Looduse raamatukogu“ sarja teoste hulgast „Füüsika. Higgsi bosoni lugu“, „Riigita rahvad. Kaukaasia“ ja „Aafrika, Austraalia ja Okeaania metsad“.

ERIAUHINNAD
Fotograafia arendus- ja koolituskeskuselt, ajakirjadelt Eesti Loodus ja Eesti Mets ning riigi ilmateenistuselt. 

ÜLDTINGIMUSED
1. Võistlus toimub ilm.ee keskkonnas.
2. Fotod peavad olema ilm.ee keskkonda üles laaditud ajavahemikus kuni 1. oktoobrini 2017 kaasa arvatud. Võistlusele esitatud töö maksimaalne suurus 2000x2000px, maht 2 MB.
3. Võistlusele esitatavad videoklipid pilvedest peaks olema laetud Youtube'i või Vimeo keskkonda ja link saadetud aadressile pilved@ilm.ee.
4. Võistlusel osalemiseks tuleb registreerida end ilm.ee kasutajaks (kui veel pole sealne kasutaja) ja laadida fotovõistluse võistlustöö(d) üles.
5. Osaleda võivad kõik inimesed fotodega, mis vastavad võistluse nõuetele ja mis liigituvad pilvefotode hulka.
6. Osaleda ei või võistluse korraldamisega seotud isikud.
7. Esitatavate tööde arv pole piiratud, kuid kindlasti tuleb autoril teha enda parimate fotode hulgast eelvalik.
8. Korraldajatel on õigus kasutada võistlusel osalevaid töid tasuta koos autori nimega fotovõistlusega seotud trükistes, meedias ja riigi ilmateenistuse materjalides.
9. Võistluspildi saatja garanteerib ja vastutab selle eest, et kõik pildi autoriõigused kuuluvad talle.
10. Esitatud piltidest teeb eelvaliku kolmeliikmeline koosnev žürii, lõpiliku paremusjärjestuse otsustab viieliikmeline fotograafidest/pilveasjatundjatest koosnev žürii.
11. Kõiki võistlusele esitatud töid saab hinnata ka publik; selle põhjal selgitatakse välja kolm (3) publiku lemmikut.
12. Publiku hääletus kestab ilm.ee keskkonnas 1.-20. oktoobrini.
13. Publiku lemmik ja ka kõik teised võitjad kuulutatakse välja novembris Tallinna teletornis toimuval lõpuüritusel.

VÕISTLUSTÖÖLE ESITATAVAD NÕUDED
1. Tööd tuleb esitada digitaalselt ilm.ee keskkonnas.
2. Esitatud töö maksimaalne suurus on 2000x2000 px, maht 2 MB.
3. Fotod võivad olla nii digitaalselt pildistatud kui ka filmilt digiteeritud.
4. Fotode juurde peab olema märgitud selle tegemise aeg ja koht, pildistamise aja ja koha piirangut pole.
6. Tööd tuleb esitada JPEG-vormingus, soovitatavalt sRGB-värviruumis.
7. Lubatud on arvutitöötlus hea tava piires, fotod peavad olema tõepärased. Keelatud on objektide lisamine ja eemaldamine (v.a tolmuplekid). Fotodele ei ole lubatud lisada kujunduselemente (teksti ega raami).
8. Žüriil on õigus nõuetele mittevastavad fotod võistluselt eemaldada.
9. Küsimuste tekkimise korral on võistluse korraldajal õigus nõuda autorilt foto algfaile või teisi duubleid samast võttekohast.
10. Administraator jätab endale õiguse kahtlase ja/või organiseeritud hääletustegevuse korral eemaldada korrarikkujast kasutaja ja tema jagatud hääled.
11. Videoklipp pilvedest võib olla üles võetud ühel ajaperioodil mobiiltelefoni, fotoaparaadi, veebi- või videokaameraga või kokku pandud intervallvõtetest (time-lapse video). Erinevatel päevadel filmitud ja pildistatud klippidest ning fotodest kokku monteeritud videod arvesse ei lähe.

KES FOTOSID HINDAVAD?
Laekuvatest fotodest teeb iga nädal eelvaliku kolmeliikmeline žürii koosseisus Ulvar Käärt (Horisont), Ellu Vibur (ilm.ee) ja Jüri Kamenik (pilveekspert, blogi „Ilm ja inimesed“). Lõppvooru edasi pääsenud fotod avaldatakse galeriina ilm.ee keskkonnas.
Lõppvooru pääsenud pilte hindab fotograafidest/pilveasjatundjatest koosnev žürii.
Jüri Kamenik (pilveekspert), klimatoloog Ain Kallis, meteoroloog Ene Tillmann ja fotograafid Arno Mikkor ja Jaak Kadak.

Pilvi ja teisi atmosfäärinähtusi aitab määrata Androidiga nuhvlitele mõeldud mobiilirakendus „Horisondi pilveaabits“. Otsi tasuta pilveaabitsat Google Play vidinapoest!

Lingi piltide lisamiseks leiab https://ilm.ee/index.php?511358116131152.

esmaspäev, 10. juuli 2017

28. nädala ilm (10.–16.07.2017)

Kommentaariumi link
Huvilistel on võimalus silma peal hoida alanud orkaanihooajal http://www.nhc.noaa.gov/gtwo.php?basin=epac&fdays=2.
2017. aasta suvel toimus juba kaheksandat aastat järjest ilmahuviliste ja äikesevaatlejate kokkutulek: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/kokkutulek_2017.htm (täiendatud info).
Vikerraadio eetris kell 10:05 – kuulab, kel huvi: http://vikerraadio.err.ee/v/huvitaja/saated/5a42037b-f945-4230-ab02-1141d605fada/huvitaja-suveilm.

16. juulil liikus madalrõhulohk Skandinaavialt Läänemerele. Selle mõjul oli vähese ja vahelduva pilvisusega, lääne pool enamasti päikeseline, ida pool pilvine, kuid olulise sajuta (kagunurgas siiski tuli ette vihmahooge – see oli Venemaal asuva madalrõhuvöönd ja frondi mõju).
Tuul oli nõrk ja muutliku suunaga või põhjakaartest, saartel edelast. Sooja oli päikese toel enamasti üle 20 kraadi, kuid pilvede all ja kohati mere ääres vähem.
Lääne-Venemaal tekkis osatsüklon, mille soe front ühes võimsate piksetega hakkas suure kiirusega läände liikuma, vt ilmakaardil:

Osatsüklon ühes sooja frondiga Eestist idas (DWD).

Kairo Kiitsak. Ilmaolud Simunas 16.07.2017 pärastlõunal kell 15:50 

15. juulil oli Läänemere kohal kõrgrõhuala. Selle mõjul oli ilm enamasti vähese ja vahelduva pilvisusega. Ida-Eestit mõjutas Venemaal asunud madalrõhuvöönd ja front – sellest ka idaserva üsna tihe pilvisus, kuid püsis olulise sajuta.
Tuul oli nõrk ja muutliku suunaga või loodest. Sooja oli 19...23 kraadi (soojem oli päikeselises lääneservas). 
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Läänemere kohal on kõrgrõhuala. Selle mõjul on ilm rahulik ja sajuta, kuid Venemaa madalrõhuvööndi mõjul idaservas endiselt pilvine. Hoovihma võimalus on lõunapiiril < 50%, mujal madalam. Sooja on päikese toel 20 kraadi, mere ääres ja pilvede all võib vähem olla.
Ilm järgmistel päevadel. Madalrõhulohk toob uued sajud ja ka tuule tugevnemise. Äikeseoht on esialgu väike, kuid suureneb 18. juuli öösel mere kohal.
NB! 16. juuli ööl 2001 algasid kurikuulsad suvetormid. Sellest on põhjaliku ülevaate teinud Sven-Erik Enno ja Kairo Kiitsak, vt http://loodusvaatleja.blogspot.com.ee/2014/06/2001-aasta-juulitorm.html.

Kairo Kiitsak. Kokkutulek 15.07.2017 

14. juulil tugevnes Läänemere kohal kõrgrõhuhari. Selle mõjul ilm selgines: oli vähese ja vahelduva pilvisusega, kusjuures kõige päikeselisem oli saartel, pilvisem aga idaservas, kuid sajuta. Tuul oli enamasti läänekaartest, hiljem loodest, puhangud kohati 10 m/s. Sooja oli 14...19 kraadi.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Läänemere kohal on kõrgrõhuhari. See toob rahuliku ja selge ilma. Hoovihma võimalus jääb idaservas ~50% lähedale, mujal ei tohiks sadu tulla, kuid vajadusel täpsustame. Sooja tuleb kuni 20 kraadi.
Ilm järgmistel päevadel. Pühapäeval (16.07.) on Eesti kohal kõrgrõhuhari ja ilm peamiselt sajuta. Sooja võib päikese toel tulla üle 20 kraadi. Uued sajud jõuavad kohale 17. juuliks.
Ilmateenistuse sünoptik Helve Meitern: Kuigi seitsmevennapäev oli kuiv ja päikesepaisteline, mis vanaraha ütluste järgi lubab kuiva heinaaega, ei ole järgnevate päevade ilmastik seda mitte kinnitanud. Lootust kuivale heinaajale ei maksa aga veel kaotada. sest Atlandi madalrõhkkonnad on leidmas oma tavapärast suvist rada, mis kulgeb piki Norra merd ja nende lohud ulatuvad järjest vähem üle Skandinaavia.
Nädalavahetusel tugevneb maapinnalähedases õhukihis küll kõrgrõhuhari, kuid kõrgemal atmosfääris on ülekaal veel madalrõhuala käes. Nii ei saa nädalavahetuseks päriselt sajuvaba ilma lubada. Pärast tugevaid vihmasadusid on niiskust piisavalt, et päevasel ajal rünksajupilvi tekitada, et see siis hoovihmana maa peale tagasi tuua. Samuti on uue nädala alguses veel ühel madalrõhulohul jaksu jõuda üle Läänemere ja Baltimaade. Eestis tähendab see taas sagedasi vihmahooge, aga need on juba nõrgemad ja harvemad kui juulikuu teise nädala vihmasajud. Kesknädalal saab ülekaalu taas kõrgrõhuhari, mida alates neljapäevast kasvab välja ka kõrgemale atmosfääri. Loe edasi: https://ilm.ee/?516362.

Inge Alupere. Tartus, Kalda tee,Ehituse ABC vastas, seda halot ma pildistamise ajal ei näinud,nii terav oli päike.

Kalmer Saar. 14.07.2017 Muhu

13. juulil liikus madalrõhulohk merelt itta. Selle mõjul oli kahe Eesti päev, sest kohale jõudis meridionaalne (põhja-lõunasuunaline) frontaalvöönd: lääne pool oli jahe ja sajune, sooja enamasti 10...15 kraadi, puhus läänekaartetuul, kuid ida pool oli vähese ja vahelduva, hiljem muutliku pilvisusega ilm, sooja oli 20...25 kraadi, Tõraveres 27 kraadi, ja puhus nõrk idakaartetuul.
Alates lõunapiirist ilmusid äikeseid, mis nõrgenesid, kuid uued tekkisid Võrtsjärve lähedal ja need liikusid üle idamaakondade viimaks kirdesse, tugevaim oli äike Jõgevamaal, kus kohati oli ka pagi ja rahet. Seetõttu soovitasime jälgida jooksvat ilmainfot: http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/radaripildid/komposiitpilt/, https://www.puuppa.org/~pnuu/salama/ ja http://en.sat24.com/en/bc/visual.
Ilmateenistus andis välja sellise hoiatuse (säilitatud arhiveerimise pärast):
Täna pärastlõunal   sajab Eestis mitmel pool äikesevihma. Sajuhood on kohati tugevad ning mõnel pool võib tulla rahet. Äikesepilvede all on tuul puhanguline. Pilved liiguvad Eesti lõunaosast ida-kirde suunas. 
Lisaks hoiatasime: Ettevaatust, kahe Eesti päev! Mis on kahe Eesti päev: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/kaheeesti.htm.
Tartus nii Riia viadukti all kui ka Lõunakeskuses taas uputas: 10 minutiga ligi 20 mm, paneb ju uputama küll (intensiivsus oli pea sama mis aasta tagasi 3. juulil, isegi tuleku suund sama, aga sadu kestis lühemat aega ja välke oli palju vähem). Ka mujal oli päev väga sajune: Jõgeva ilmajaamas tuli 20,6 mm äikesevihma lühikese ajaga, Simunas 13 mm ja Marul 28,4 mm.
Päeval alates saartest pilvisus hõrenes ja sadu lakkas, õhtuks jõudis selge ilm läänerannikuni. Ida-Eestis läks uuesti sajule. Õhutemperatuur oli kõikjal pärast pikseid 10...16 kraadi ja tuul puhus valdavalt loodest.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Madalrõhulohk liigub Eesti kohalt itta. Läänemere kohal tugevneb kõrgrõhuhari. Seetõttu pilvisus hõrenes lääne pool ja seal on sajuta, kuid idaservas sajab veel lausvihma, päeval lakkab sadu ilmselt sealgi ja hakkab selginema.
Sooja on öösel 10...15 kraadi, päeval kuni 20 kraadi. Tuul on enamasti läänekaartest. Hilisõhtul anti idaserva kohta välja hoiatus:
Viimati uuendatud: neljapäev, 13. juuli 2017 kell 23:26
Eesti hoiatused
14.07. Öösel sajab Ida- Eestis äikesevihma. Sajuhood on kohati tugevad ning mõnel pool võib tulla rahet. Äikesepilvede all on tuul puhanguline. .

Satelliidipildil oli kahe Eesti päev hästi näha (http://en.sat24.com/en/bc/visual).


Kairo Kiitsak. Rünkpilved Simunast nähtuna 13.07.2017 

Ain Vindi. Juba hommikul andis taevas märku,et on äikest tulemas. Tartu. 13.07.2017.


 Ain Vindi. Selline see uputaja oli. Tartu. 13.07.2017.


Ain Vindi. 18 mm: umbes 10 minutit oli tugev sadu, pärast tuli veel peenikest mingi aeg, aga see enam oluliselt juurde ei andnud.

12. juulil oli siin madalrõhkkonna lõunaserv, öösel lauge kõrgrõhuhari, päeval liigub madalrõhulohk merelt itta. Selle mõjul oli hommikuni pilves ja kohati udune ilm, üle Eesti idaosa liikus tugev laussadu, Peipsi ääres ja Virumaal oli äikest. Sooja oli hommikul 14...19 kraadi.
Päev tõi ilma paranemise: laussadu eemaldus itta ja tugevnev läänekaartetuul aitas taeva pilvedest puhastada, st päike tuli välja. Kuna õhumass oli labiilne ja madalrõhkkonna mõju ülekaalus, siis alates Muhust sadas kohati hoovihmu, kuid äikest polnud (või siis välkudeta). Sooja oli saju all 16 kraadi, päikesepaistelistes kohtades enamasti üle 20 kraadi.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Madalrõhkkonna lõunaserv, öösel lauge kõrgrõhuhari, homme päeval liigub madalrõhulohk merelt itta. Seetõttu pilvisus hommikuks tiheneb ja läheb sajule. Päeval on pilves selgimistega, sajab tugevat vihma, äikeseoht on peamiselt Eesti idaservas. Sooja on öösel 10...15 kraadi, päeval sajuga alla 20 kraadi, kus päikesepaistet rohkem, seal kuni 23 kraadi. Tuul on enamasti nõrk ja muutliku suunaga, hiljem ida- ja põhjakaartetuul, mis hakkab tugevnema.
Ilm järgmistel päevadel. Reedel eemaldub madalrõhuvöönd Baltimaade kohalt aeglaselt kirdesse ja edela poolt tugevneb kõrgrõhuhari, mille arvel ilm reedel ja laupäeval paraneb. Nii tuleb öö idapoolses Eestis vihmane, kuid päeval sajuvõimalus väheneb ja hoovihma sajab vaid kohati. Puhub mõõdukas lääne- ja loodetuul, aga põhjarannikul ulatuvad loodetuule puhangud 15 m/s. Õhutemperatuur jääb öösel 10 kraadi lähedale, päeval alla 20 kraadi.

Kairo Kiitsak. Võimsad rünkpilved Simunast vaadatuna 12.07.2017 õhtul 

11. juulil liikus madalrõhkkond Läänemere lõunaosa kohalt Soome suunas. Selle mõjul oli ilm enamasti pilves, mitmel pool sadas vihma, kohati oli sadu tugev, kuid mõni piirkond jäi siiski suurema sajuta. Õhtul oli äikest peamiselt Pärnumaal, Lätis aga arenes joonpagi.
Sooja oli 18...23 kraadi, kastepunkt oli kõikjal üle 15 kraadi; ida- ja kagutuul oli nõrk või mõõdukas.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Madalrõhkkond liigub Läänemerelt Põhjalahe suunas. Seetõttu on ilm pilves selgimistega, kohati sajab hoovihma, öösel on äikeseoht Eesti idaservas, päeval aga sisemaal, ehk isegi lääne pool. Sooja on öösel 15...20 kraadi, päeval valdavalt 20 kraadi, kus päikesepaistet rohkem, seal kuni 23 kraadi. Tuul on valdavalt läänekaartest ja nõrk, puhanguti mõõdukas.
Ilm järgmistel päevadel. Neljapäeval (13.07.) liigub Läänemere lõunaosast meie suunas uus osatsüklon. See toob tugevad sajud ja äikeseohu. Sooja on 20 kraadi lähedal, kus päikesepaistet enam sellest rohkem, pilvede ja saju all aga vähem.
Kindlasti on juba tähele pandud, et mudelprognoosis http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/mudelprognoosid/eesti/#layers/sadufaas,sadutext on idaosas kohati pruunikaspunast, mis võiks justkui padulörtsi (tugevat märga lund) tähendada, kuid palume vaadata skaalat: sajufaasist olenemata on skaala maksimum ühtmoodi pruunikaspunane. Seega tähendab see punakas toon eriti tugevat (ränka) sadu. Alatskivi kanti näitab 69 mm ja Ida-Virumaale 64 mm. Elame-näeme!

Eestini jõudis segatüüpi tsüklon, mis tõi kohale sajud ja lämbe õhumassi (FMI).

Infrapunaselt satpildilt on näha õhtul Läti kohal arenenud joonpagi, mis ulatus Ukrainani (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/).

Tasub tähele panna skaala maksimumi ehk ülemist otstväärtust: kõikide sajufaaside puhul on selleks pruunikaspunane toon, nii et mitte pidada seda tugevaks märjaks lumeks (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/mudelprognoosid/eesti/#layers/sadufaas,sadutext).

10. juulil liikus kõrgrõhuhari Läänemere lõunaosa kohalt kirdesse. Selle mõjul oli öö rahulik ja vähese või vahelduva pilvisusega, edela pool olid pilved tihedamad, ja mitmel pool udune.
Päev jätkus vahelduva ja muutliku pilvisusega, kuid olulise sajuta. Pilvede hulk ja kastepunkti temperatuuri tõus näitasid niiskuse lisandumist, samas mõnest kohast teatati taeva ebatavalisest kirkusest (Laagris küll oli pigem valkjas või nõrk somp). Sooja oli päikese toel enamasti üle 20 kraadi (esmalt Virumaal ja siis peamiselt Soome lahe ääres), pilvede all oli esialgu veel jahedam; tuul oli nõrk ja muutliku suunaga.
Tugevad äikesed jõudsid Poolast Läänemere kohale. Kõrge ja läbipaistev pilveloor jõudis õhtuks saarte kohale ja see liigub edasi kirdesse.
10. juuli on seitsmevennapäev Üldlevinud on ilmaenne, et seitsmevennapäeva vihmasadu kestab seitse nädalat järjest. Sama kehtib kuiva ilma kohta. Kolga-Jaanis öeldi: "Kui seitsmevennapäev niipalju kuiva on, et mees saab obuse selga üpata, siis saab madalamaamees veel rukki maha teha". Sealse kandi rahvas on seda ka teisiti sõnastanud: "Kui seitsmevennapäevani on sadanud, aga sellel päeval niipaljugi kuiva on, et mees ratsahobusega saab risti üle tee minna, siis läheb pärast ikka niipalju kuivale, et saab heina teha" (osundid: "Eesti rahvakalender" IV, Tallinn 1985). Kuigi see õige päev alles tuleb (vana vs. uus kalender), ei seoks seda ilmaennet konkreetse kuupäevaga, vaid vaataks kogu nädala ilmastikku – see esindab võimalikku tsirkulatsiooni (ilmamustrit) paremini.
Palju vähem tuntud on seitsmemagajapäev, mis oli 27. juunil, kuid seegi on ilmaendelise tähtsusega: "Kui säitsmemagajapäävä müristas ja vihma satas, sis tulõ viil säitse viläterrä üles ja nakkas kasuma", ütleb vanasõna. Seitsmemagajapäev on Eesti rahvakalendris üsna vähetähtsal kohal, eelkõige ennustatakse selle päeva järgi ilma – kui seitsmemagajapäeval sajab, siis sajab seitse päeva järjest!
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Saksamaa kirdeservas asetsev madalrõhkkond liigub Läänemere suunas. See toob pilvi ja kohati tugevat sadu, on äikeseoht. Näib, et tugevam võib sadu olla Eesti lääne- ja lõunaosas, kuid ilmselt peab eeskätt jälgima jooksvat ilmainfot.
Ilm järgmistel päevadel. Labiilsus püsib. Seepärast võib ka ajutises kõrgrõhuharjas hoovihma tulla ja äikest olla. Uued tugevad sajud võivad kohale jõuda 13. juulil.
Päikese toel võib sooja tulla üle 20 kraadi, saju all on jahedam. Ööd on niiskuse ja madalrõhkkondade mõjul möödunud nädalaga võrreldes märksa soojemad, õhutemperatuur ei pruugi isegi alla 10 kraadi langeda.

10. juuli 2016. aastal Alatskivil: päev oli ebatavaliselt pikseline, mida ei saa just suve kohta öelda.

Nädal tuleb mõõduka temperatuurifooniga ("harju keskmine" suvi), kuid potentsiaalselt väga sajune. 

Nädal algab madalrõhuvööndiga Läänemere kohal. Seetõttu on ilm rahulik, hommikul udune, tuul on nõrk ja muutliku suunaga, olulist sadu pole oodata, päikesepaiste toel peaks valdavalt üle 20 kraadi tulema. 
Ilm muutub peagi: 11. juuliks liigub piki Läänemerd põhja suunas võrdlemisi aktiivne madalrõhkkond. See toob uued ja võimalik, et tugevad sajud, on äikeseoht. 12. juulil ilm paraneb, kuid hoovihma tõenäosus on veel suur, pikseoht suurim Soome lahe ääres (vajadusel täpsustame).
Nädala teine pool võib kujuneda lõunatsüklonite meelevallas: kui frontaalvöönd satub Baltikumi kohale, on oodata heitliku ilma tugevate sadude ja piksetega. Selles osas nendime, et tuleb jälgida jooksvaid ilmaprognoose (https://www.meteoblue.com/en/weather/forecast/multimodel/tallinn_estonia_588409).

Andres Kunnus. Pühäpäivä! Poolõ  kuuõpaiku [Kalatsova külas]! 
Milvi Jürissaar: Kui õhus esineb laineline liikumine ja õhk samal ajal pikkamööda laskub, tekivad pilved, mida nimetatakse Stratocumulus mammatus. Eesti keelde võiks selle nimetuse tõlkida “näsalised ehk mullilised kihtrünkpilved”. Niisugune nimetus on neil pilvedel sellepärast, et nende alumine pind on kaetud nagu suurte mullide või rippuvate kotikestega.
[Märkus]Üks teooria väidab, et mamma tekib õhu laskumise tagajärjel, kusjuures niiske ja kuiv õhk jahtub erineva kiirusega, millest tuleneb konvektiivne segunemine ja mullide moodustumine. Teine teooria põhineb hüdrometeoorsel jahtumisel, mistõttu õhk laskub kuni tasakaaluseisundini ja õhutaskute servad tõusevad uuesti üles, tekitades pilvedele mullilise välimuse. 

pühapäev, 2. juuli 2017

27. nädala ilm (3.–9.07.2017)

Kommentaariumi link
Ilmaportaal ilm.ee, ajakiri "Horisont", blogi „Ilm ja inimesed“ ja Riigi Ilmateenistus kuulutavad välja pilvejahi „Pilvepiir 2017“. Korraldajate sihiks on fotovõistlusega ärgitada inimestes huvi ilma ja pilvede vastu: https://ilm.ee/?516337 [täpsem info ~nädala pärast, sh Horisondi juulinumbris].
Taimi Paljaku pikem ilmajutt http://vikerraadio.err.ee/v/uudispluss/loigud/22db23d2-7f7c-47aa-a8fa-93feaf23cffa/uudis-taimi-paljak-jahedast-suvest. 

9. juulil liikus väheaktiivne madalrõhulohk üle Läänemere kagusse. See tõi pilvise, hommikuks uduse ja kohati sajuse ilma (sadas peamiselt Saaremaal); Virumaal oli sooja kohati veel alla 5 kraadi, mujal oli juba soojem.
Ka päev oli lääne pool pilvine, kuid peamiselt sajuta, ida pool oli päikeselisem, aga seal tekkisid kõrged rünkpilved, mis üksikutesse kohtadesse puistasid hoovihma. Sooja oli 19...23 kraadi, tihedate pilvede all enamuse ajast kuni 18 kraadi, hiljem selginedes läks sealgi soojemaks. Tuul oli nõrk ja muutliku suunaga, saartel valdavalt lõunakaartest.

Kairo Kiitsak. Kihtrünkpilved ja udu Simunas 9.07.2017 

8. juulil oli Läänemere kohal kõrgrõhuvöönd. Selle mõjul oli öö rahulik ja kohati udune, öökülmast teateid ei tulnud, kuid mitmel pool oli vähem kui 5 kraadi sooja.
Päev oli rahulik ja vähese-vahelduva pilvisusega, kuid ida pool muutliku pilvisusega ja hoovihmadega, nõrgad piksed (nn sussunaatorid) jäid seekord Lätti; saartel pilvisus tihenes ja hakkas vähest vihma sadama. Tuul oli nõrk ja muutliku suunaga, pilved väheliikuvad või kagusse nihkuvad. Sooja oli valdavalt üle 20 kraadi, pilvede ja sajuhoogude all ja rannikualadel vähem.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Väheaktiivne madalrõhulohk liigub üle Läänemere kagusse. See toob pilvi ja kohatist sadu. Kuna tuult on vähe või ei olegi, võib öösel tulla karge õhutemperatuur (kohati 5 kraadi lähedal), saartel ja rannikualadel, samuti pilvede ja saju all püsib ilmselt üle 10 kraadi. Päev toob mõnele poole sajuse ilma, teisale hoovihma, teisal võib päikeseline ja üle 20 kraadi olla.
Ilm järgmistel päevadel. Õhumass muutub soojemaks, kuid rõhuväli on muutlik: kui esialgu on ülekaalus kõrgrõhuvöönd, siis hiljem tsüklon. Sellele vaatamata pole hoovihm ühelgi päeval välistatud. Tugevamad sajud jõuavad siiski kohale ilmselt 11. juuliks. Soojenevas õhumassis on oodata üle 20-kraadist õhutemperatuuri, öökülmaohtu enam pole.


8. juulil Kibunas. Kogemused näitavad, et üks kindel tunnus, mille järgi ilma ennustada, on küünise- ja konksukujulised kiudpilved (Ci uncinus), mida rahvasuu nimetab kassiküünteks. Need näitavad peaaegu alati pilvisuse suurenemist ja väga sageli sademeid, kuid siiski mitte tingimata.

7. juulil oli Läänemere kohal kõrgrõhuvöönd. Selle mõjul oli öö enamasti selge ja rahulik, kohati tekkis udu, sooja oli kuni 3 kraadi, maapinnal kuni -0,1 kraadi, seevastu rannikualadel jäi kohati 10 kraadist kõrgemaks.
Päeval oli ilm enamasti selge või vähese pilvisusega ja sajuta, kuid saartel, õhtul Lääne-Eestis oli muutliku pilvisusega, sadas hoovihma ja oli äikest. Tuul oli nõrk ja muutiku suunaga või põhjakaartest, saartel lõunakaartest, õhtul asendus edelatuulega. Sooja oli 14...19 kraadi.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Läänemere kohal on kõrgrõhuvöönd. Seetõttu on öö rahulik ja kohati udune, võib esineda öökülma (vt allpool punasega lõiku). Päev on vähese ja vahelduva, hiljem muutliku pilvisusega, suureneb hoovihma- ja äikesevõimalus. Tuul on nõrk ja muutliku suunaga. Sooja võib kohati tulla 20 kraadi ja enamgi.
Merike Merilaini keskpäevane ilmateade: http://vikerraadio.err.ee/raadioklipp/595f6ba414f03643c028b146.
Ilm järgmistel päevadel. Õhumass muutub soojemaks, kuid rõhuväli on muutlik: kui esialgu on ülekaalus kõrgrõhuvööndi mõju, siis hiljem tsüklon. Sellele vaatamata pole hoovihm ühelgi päeval välistatud. Tugevamad sajud jõuavad siiski kohale ilmselt 11. juuliks. Soojenevas õhumassis on oodata üle 20 kraadi, öökülmaoht kaob.
Ilmateenistuse sünoptik Merike Merilain: Ükskõik kui talumatu meie tänavune jahe suvi ajuti  on, tarvitseb vaid oma aiasõbrakesi vaadelda ja tuju paraneb. Jätkub nii kevadisi kui südasuviseid õisi, kõik lopsakad ja eriti värvikad. Pole ju liigset päikest ja sooja, mis õied kiiresti pleegitaks. Isegi ajuti nullilähedane temperatuur ei tee viga.
Nullilähedust oli ööl vastu reedet ja on veel ka ööl vastu laupäeva. Nii et kurgid, kõrvitsad ja kasvuhooned tasub õhtust kinni panna, sest arktiline õhk on jäise keelena Venemaal eemalduva madalrõhuala servas ka Eestit limpsimas. Mõneks ajaks on see jäise õhu viimane rünnak, rohkemast ei tasu mõeldagi, pole enam usku, et stabiilne suveilm võimu võtab. Loe edasi: https://ilm.ee/?516347.



Ühe pikse areng 7. juulil Kibunas Pärnu poole vaadates. Kõik toimus vähem kui 30 minutiga.



Karl Jakob Toplaan. Äike ja rahe Saaremaal. Võimalik, et sama pilv, aga tunnike varem ja Pihtlas. Läks pisut põhja poolt üle, välke oli kümneid. 2 tundi peale äikest oli rahe veel tee ääres kuhjas ja läbimõõt suurematel 2cm. See juba Vanalõvel. 
Lisasin ka ühe pildi kahjustustest, mille osaliseks enamasti olid taimed - kohalikud puud on nüüd sõelapõhjad.

6. juulil õhurõhk tõusis ja Venemaa kohal tiirleva madalrõhkkonna mõju vähenes. Nii oli öösel ilm vähese ja vahelduva pilvisusega, vaadeldi helkivaid ööpilvi, Soome lahel pilvisus, kuid püsis sajuta.
Päev oli vahelduva ja muutliku pilvisusega, mitmel pool sadas hoovihma, kohati sekka rahet ja jääkruupe, üksikutes kohtades oli äikest*, rannikualad olid enamasti sajuta ja mõnel pool üpris päikeselised.
Tuul oli valdavalt loodest mõõdukas, puhanguti vali (puhangud üle 10 m/s). Sooja oli 12...16 kraadi, sajuhoogude ajal langes 10 kraadi lähedale.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Soome lahel on madalrõhuala lääneserv, Läänemere kohal on väike kõrgrõhuhari. Seetõttu ilm rahuneb ja muutub kuivemaks, ent päeval on kohati hoovihma võimalus (tõenäosus ~50%). Sooja võib vaiksema ilmaga ja päikesepaiste toel kohati ligi 20 kraadi tulla.
NB! Öökülmaoht! Taimi Paljak öökülmaohust http://vikerraadio.err.ee/raadioklipp/595e1c7c14f03648c459a990. 
Kuna Ilmateenistus ei hoiata öökülmade ja udu eest (vt siit märkust metsade tuleohtlikkuse järel http://www.ilmateenistus.ee/ilmatarkus/kasulik-teada/hoiatuste-kriteeriumid/), siis tasub eraldi hoiatada ja sellest juttu teha. Eesti kohale jõudis Venemaal resideeruva tsükloni lääneservas arktiline õhumass. Õhk on selles üsna niiske, mistõttu püsib hoovihmade võimalus, kuid selge ja vaikse ööga võib õhutemperatuur maapinnal võib kohati 0 °C lähedale langeda, ent lisaks juurde: enim on ohustatud turvasmullad, kuid praeguses arktilises õhumassis võib öökülma ka mujal tulla. Öökülmadest päästaks tugev tuul ja pilved. Loe pikemalt: https://ilm.ee/?516346.
Viimati olid tugevad öökülmad juulis 2008. ja 2009. a, üks uudis tollasest: http://m.postimees.ee/section/2995/3563753.
* – rahvasuus kutsustakse üksikuid välke ja suhteliselt lühiealisi (30 min kestvaid) äikeseid sussukateks ehk sussunaatoriteks. Vastuväide: Ei ole kunagi kasutanud sellist sõna ja väga suure tõenäosusega ei kasuta ka. Kõlab juba väga imelikult ja hellitavalt. 


Kairo Kiitsak. Põnev pilvemaastik Simunas 5.07.2017 

5. juulil oli madalrõhuala edelaserv Läänemere kohal. Ilm oli esialgu pilves, üksikute selgimistega, ja olulise sajuta, kuid alates läänest ilm selgines  Päeval pilvisus tihenes ja mõnel pool, enamasti lõuna- ja idaservas, sadas hoovihma, kuid õhtul selgines läänest uuesti. Tuul oli peamiselt loodest ja sooja alla 20 kraadi.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Läänemere kohal on madalrõhuala edelaserv. Selle mõjul on ilm vähese või muutliku pilvisusega, kohati sajab hoovihma. Sooja on külma õhumassi toimel ~15 kraadi, sajuhoo ajal langeb 10 kraadi lähedale.
Ilm järgmistel päevadel. Tsüklon raskuskese kandub Venemaa keskoblastite kohale. Selle lääneservas valitseb arktiline õhumass. Nii on 7. juulil selge vaikse ilmaga (kõrgrõhuharja mõjul) peamiselt turvasmuldadel väike öökülmaoht. Päeval võib päikese toel kuni 20 kraadi tulla.
4. ja 5. juulil on mälestusväärsete piksete aastapäevad: 5. juuli 2002 hiidpagi http://journals.ametsoc.org/doi/abs/10.1175/WAF953.1, ja eelmise päeva kohta on info https://ilm.ee/?47585 ja http://ilmjainimesed.blogspot.com.ee/2009/07/aikeste-meenutused-iii-aike-4-juulil.html.


Tartu ilm pakkus nii sünget uduvihmast ilma kui üsna meeleolukaid mammasid.

4. juulil oli madalrõhuala edelaserv Läänemere kohal. Selle mõjul oli ilm vähese ja muutliku pilvisusega ilm, pilvisus tihenes ja hakkas sadama hoovihma, kohati sekka rahet ja oli äikest. Õhtul sajuhood harvenesid ja kohati ilm selgines, kuid hilisõhtuks tihenes läänes uuesti ja mõnel pool sadas uduvihma, nähtavus halvenes (ida poole öö hakuks uued pilved ei jõudnud).
Tuul oli nõrk ja lõunakaartest, hiljem alates saartest loodest ja tugevnes veidi. Sooja oli 17...21 kraadi.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Madalrõhuala edelaserv on Läänemere kohal. Seetõttu on pilve ja kohatiste hoovihmadega ilm, äikeseoht on idaservas (suurim kagunurgas kuni 50%). Läänekaartetuul on nõrk või mõõdukas, sooja alla 20 kraadi.
Ilm järgmistel päevadel. Tsüklon resideerub Loode-Venemaal. Selle lääneservas on jahe ja kohatiste hoovihmadega ilm. 6. juuliks võib kohale jõuda arktiline õhumass ja nii on selge vaikse ilmaga peamiselt turvasmuldadel väike öökülmaoht. 

Pikne Laagrist läänes.

3. juulil liikus madalrõhkkond aeglaselt üle Põhjalahe itta. Alates saartest pilvisus tihenes ja läks sajule, eelnevalt oli kohati udu.
Päev jätkus sajuhoogudega, eriti ida pool (Tartus sadas üle 10 mm), lääne pool oli selgimisi rohkem, kohati peaaegu päikeseline. Edelatuul oli nõrk või mõõdukas, mõnel pool, eriti idas, oli tuul nõrk ja muutliku suunaga. Sooja on 15...20 kraadi, kohati rannikualadel ja saju ajal madalam.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Madalrõhuala lõunaserv on Läänemere põhjaosa kohal. Nii tuleb päev hoovihmadega ja pikseline*, suurim äikeseoht on ilmselt idaservas (> 90%). Tuul on nõrk ja lõunakaartest, saartel läänest ja võib tugevneda. Õhutemperatuuris olulisi muutusi ei ole.
* – Palju on räägitud sellest, et mudelid ei näita äikesevõimalust õigesti, isegi mitte ööpäev ette. Sel on vähemalt kaks olulist ja ilmselt omavahel seotud põhjust: a) ennustustesse on kaasatud liiga palju tehnikat ja vanu simulatsioone (ehk oleks aeg vana GFS välja vahetada näiteks järgmise põlvkonna FIM vastu), b) teatud tsirkulatsioonitüüpide (ilmamustrite) korral on kasutuselolevad või vähemasti avalikkusele kättesaadavad mudelid(versioonid) väheedukad äikese ja üldse sügava konvektsiooni (ulatub vähemalt troposfääri keskossa) prognoosimisel.
Viimasel ajal võib tegu olla selliste tsirkulatsioonitüüpidega, millega seotud konvektsiooni ja äikest ei ole mudelid kuigi edukalt võimelised prognoosima, nt on prognoositud ja tegeliku äikese haaratud territooriumid märkimisväärselt nihkes, mis läheks eeskätt teise ebaedukuse põhjuse alla.
Kuigi GFS konvektsiooniindekseid ei soovitata vaadata, pole ka teisi valikuid kuigi palju: peale GFSi saab vaadata ka ARPEGE arvutatud indekseid Euroopa kohta http://www.wetterzentrale.de/de/topkarten.php?map=1&model=arp&var=11&time=0&run=6&lid=OP&h=0&mv=0&tr=6 ja Soome HIRLAM andmete põhjal Tartumaa kohta http://laguja.meteo.net.ee/diagrammid.html. Äikesevõimalust enamlevinud mudelite järgi saab vaadata siit https://www.meteoblue.com/en/weather/forecast/multimodel/tallinn_estonia_588409 ja kaudselt http://www.meteo.pl/index_en.php.
Paraku ei tähenda kõikide nende mudelite ja prognooside vaatamine seda, et võiks midagi usaldusväärset öelda või järeldada näiteks järgmise päeva äikeseohu kohta. Seetõttu peaks vaatama käsitsi sünoptilist olukorda, atmosfääris toimuvaid protsesse, sh jugavoolude asukohad, õhumassi omadusi jms. Kui on tegu sellise tsirkulatsiooniga, et baarilised moodustised, sh õhumassid, liiguvad valdavalt läänest itta nagu näiteks praegu, siis järgmise päeva äikeseohtu võiks näidata Rootsis toimuv: kui seal on rohkelt äikest, siis peaks midagi tulema Eestisse järgmiseks päevaks, sest õhumassi omadused on üsna konservatiivsed. Äikeseohtu võib võimendada või alla suruda (pärssida) sünoptilise olukorra muutumine jms asjaolud.
4. juuli äikesohu kohta kehtib eelnevalt öeldu: Rootsis oli 3. juulil palju äikest, mis jõudis Ahvenamaani, vt https://www.puuppa.org/~pnuu/salama/arkisto.php?pvm=20170703 (iga must täpp tähendab NORDLIS välgudetektorite registreeritud välku). Kuna osatsüklon liigub Eesti suunas ja püsib üsna vähemuutuv, peaks äikeseoht säilima Rootsis olnuga ligikaudu samal tasemel. Soome HIRLAM andmete põhjal arvutatud prognoos http://laguja.meteo.net.ee/diagrammid.html näitab, et Tartumaal on oodata õhtuks äikest, välistatud ei ole rahe, pilvede ülemine osa jääb oodatavaid indekseid arvestades üsna madalaks (kuni 10 km), sest tropopaus on lohu mõjul üsna madalal.

3.07.2016 Imaveres, päeva esimene pikne. Eda Varise foto

Tuleb muutliku ilmaga ja mõõdukalt soe (12...20 kraadi) nädal. 

Nädala algul täitub madalrõhkkond Läti kohal ja liigub aeglaselt itta. Teine madalrõhkkond liigub Skandinaaviast Põhjalahele. See toob sajuse ja pikselise (4. juulil) ilma.
Tsüklon jääb paariks päevaks Loode-Venemaale, hoides ilma loodetuulise, kohatiste sajuhoogudega ja alla 20-kraadise.
Nädala lõpuks võib uus tsüklon tuua saju, aga ka natuke soojema ilma. Sellele võib eelneda kuni kaks rahulikku ja olulise sajuta ilma.


Andres Kunnus. 02. juuli hummok ,aastal 2017!kella neljast torniholli!