laupäev, 14. september 2019

38. nädala ilm (16.–22.09.2019)

Kommentaariumi viide

Postitanud: Kaivo Lõppe, kes kasutanud allikaid: Riigi Ilmateenistus, Windy rak, Norra ilmaportaal yr.no, Meteoblue, Wetterzentrale, Wetter und Klima
Kõik pretensioonid ja kaebused saata vajadusel kaivoloppe@gmail.com. 


Teated:
  • Nädala keskel kukkus ema köögis üpris koledal kombel. Kuna kedagi kodus polnud, siis jäi ta põrandale siplema, kuni jõuti koju ja aidati ta voodisse. Ta sonis ja oli meeltesegaduses. Nähtavaid vigastusi polnud, kuid põrand oli klaasikilde täis, sest maha kukkudes tõmbas ta laualina koos seal olnud nõudega endale peale. Õnneks pliidil keenud makarone ta endale peale ei tõmmanud. Hiljem ei mäletanud ta juhtunust midagi. Talle osutati erakorralist kognitiiv- ja tegevusteraapiat. Olukord viimase paari päevaga oluliselt paranenud.

GFS-mudelprognoos 850 hPa kõrgusel reede, 20.09. hommikuks. Meid tabab –5 isokas, mis võib kaasa tuua pooltahkeid kuni tahkeid sademeid (nt lumekruupe).

Tuleb sügisene ja jahe nädal; oodata on esimesi öökülmi!


Ilmateenistuse sademetekaart 15.09 kohta. Sademeid oli tormiga ohtralt. Mitteametlikult teatati ka 40mm sajukogustest.


Esmaspäeval (16.09.) olime sellesama eemalduva vihase keerise meelevallas. Peaaegu kõikjal tuli hoovihma, kohati ka rahet.
Puhus tormine edela- ja läänetuul, öösel on puhangud sisemaal 16, rannikul ja saartel 23 m/s, päeval pöördus tuul enam loodesse ja puhanguid oli sisemaal 14, rannikul ja saartel 22 m/s.  Õhutemperatuur oli ööpäevaringselt 10 kraadi ümber. "Elagu sügis"!

Teisipäeval (17.09.) oli keeris juba  kaugenenud, kuid olime selle äärmises servas. Sellest tulenevalt sadas hoovihma enamikes kohtades.
Tuul pöördus loodesse ja põhja ning nõrgenes 4–10 m/s. Õhusooja oli öösel 4...13, päeval vaid 10 °C ümber.

Kolmapäeval (18.09.) olime Venemaal asetseva madalrõhkkonna lääneservas. Õhuvool pöördus loodesse ja põhja ning algas pakase sissetung. Kohati, eelkõige rannikul, arenes rünksajupilvi, mis siis hoovihma ja rahet poetasid.
Puhus mõõdukas põhja- ja loodetuul alla 10, rannikul kuni 13 m/s.
Õhusooja oli öösel 0...7, rannikul veidi soojem ning maapinnal oli halla, päeval 8...13
°C.

Neljapäeval (19.09.) olime ikka veel Venemaal püsiva ulatusliku madalrõhusüsteemi lääneservas ning samas oli Soome kohal arenemas äge pisike keeris. Mitmel pool sadas hoovihma ja rahet.
Loodetuul tugevnes õhtul saartel 20m/s.
Õhutemperatuur öösel 0...7, maapinnal 0...-3, rannikul 10, päeval 8...13 °C.

Reedel (20.09.) lähenes ookeanilt madalrõhkkond, mis Venemaal paiknevat süsteemi nihutama hakkas. Nende kahe vahel sirutus Eestini Kesk-Euroopas oleva kõrgrõhkkonna põhjaserv.  Kohati tilkus hoovihma, õhumassi jaheduse tõttu tuli laiguti ka märga lund või lumekruupe!
Puhus endiselt mõõdukas põhjakaartetuul, päeval puhangud 12 m/s, õhtul madalrõhkkonna surve tõttu veidi tugevnes. Õhusooja oli öösel 1...5, rannikul 9, päeval 8...11 °C.

Laupäeval (21.09.) ja Pühapäeval (22.09.) olime Skandinaaviast läheneva madalrõhkkonna meelevallas. Laupäeval libises üle maa laussajuala, pühapäeval on sadusi kohati ning hoogudena.
Tuul puhus laupäeval läänekaartest ja oli tugev, puhudes 4–11, puhanguti 20 m/s.
Õhutemperatuur oli öösiti 4...12, päeviti 8...15 °C.

pühapäev, 8. september 2019

37. nädala ilm (9.–15.09.2019)

Kommentaariumi viide

Viimased paar päeva on üllatanud sellega, kui palju on müüte vananaistesuvest (inglise k indian summer, vene k «бабье лето»)! 
Palavad ilmad on mõningaid inimesi pannud nurisema, miks nii soe, võiks tagasi tõmmata, teisi aga olukorrast viimast võtma, pannes rääkima vananaistesuvest. Sellenädalases Maa Elus ilmub miniartikkel vananaistesuvest, aga paar lõiku juba praegu:
"Meenutuseks, et klimaatiline suvi algab siis, kui ööpäeva keskmine õhutemperatuur tõuseb püsivalt üle +13 °C. See langeb kokku ajaga, mil väljas võib hakata kasvatama soojalembesi köögivilju, viljapuud on lõpetanud õitsemise, kuid pihlakas alles puhkeb õide. Sügis algab ööpäeva keskmise õhutemperatuuri püsiva langemisega alla +13 °C ja lõppeb siis, kui see temperatuur püsib alla +5 °C. Isegi uuel nädalalgi veel ei pruugi päris- ehk klimaatiline suvi lõppeda, vähemalt mitte kõikjal, sest merel ja rannikutel püsib ööpäeva keskmine õhutemperatuur endiselt üle 13 kraadi ja märkimisväärseid öökülmi pole ju veel olnudki."
JA 
"Mis on vananaistesuvi ja millal seda võib siis oodata? Paraku on vananaistesuve määratlus küllaltki segane. Euroopas mõistetakse vananaistesuve all üldiselt septembris või oktoobris mitmepäevast soojade päevade ja kargete öödega ilma, mille põhjuseks on blokeeriv kõrgrõhkkond (antitsüklon).
Tavaliselt väidetakse, et vananaistesuvest ei saa rääkida enne astronoomilise või pärissuve lõppu. Samas, kui näiteks augusti lõpp või septembri algus on väga jahe ja pilvine (ööpäeva keskmine alla 13 °C), kuid seejärel näiteks septembri keskpaigas on mitu päeva sooje ilmu (päevane maksimum vähemalt +17 °C), siis võiks seda ikkagi nimetada vananaistesuveks. Päris üksmeelel ollakse vist küll ainult selles, et septembri lõpus või oktoobris olevat ilusate ja soojade ilmadega perioodi võib pidada vananaistesuveks."

Kuna suvi pole ikkagi ühe ega teise määratluse järgi veel läbi, vaid kestab vähemalt nädal või kaks, siis oli praegune kuumus üks osa suvest. Võimalik, et 24nda paiku on paar soojemat päeva, kuid seda on vara hakata pidama vananaistesuveks. Aga mullu oli klassikaline vananaistesuvi muide oktoobri keskpaigas.
Ja veel: "SL Õhtulehe küsitluse kohaselt arvas 45% vastajaist, et vananaistesuvi saabub septembris, 31% oktoobris, 2% novembris ja 21% isegi, et detsembris." (allikas https://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/vananaiste-voi-leskedesuvi?id=23960637). 

Õhutemperatuur 10.09.2019 pärastlõunal Euroopas (FMI https://ilmatieteenlaitos.fi/euroopan-saakartta).


OODATUD on tagasiside postituse kvaliteedi kohta!

Postitanud: Kaivo Lõppe, kes kasutanud allikaid: Riigi Ilmateenistus, Windy rak, Norra ilmaportaal yr.no, Meteoblue, Wetterzentrale, Wetter und Klima
Kõik pretensioonid ja kaebused saata vajadusel kaivoloppe@gmail.com.


Teated

  • Jüri emast ja sellega seonduvast: tal tekkisid 8.sept kella poole 19 paiku krambid ja ta transporditi EMO-sse, kuna käidi peale, et te ise transpordiks ta sinna. 
  • Kella 22:30 paiku sai ta haiglatranspordiga koju, siis oli ta seisund rahulikum, jäsemed enam ei tõmmelnud. Talle anti rahusteid, et ta jääks magama (uinuks) ja talle määrati uus raviskeem.
  • Haigekassa katab kõik selle vahejuhtumiga seotud kulud: haiglatransport + EMOs tehtud rahustav süst ja uue raviskeemi esimene kompekt ravimeid.
  • Jüri peab tegema uued ainekaardid uues töökohas, kusjuures tähtaeg oli ära, kuid info ei jõudnud temani, nii et seega anti veidi pikendust. Ainekaartides tuleb nädalakaupa esitada teemade käsitlused jms.


Bahama saartele ulatuslikku hävingut toonud orkaan Dorian jõudis 2. kategooria orkaanina Kanada rannikule.
Bahama saartel on praeguseks hukkunute arv üle 80, kuid ennustatakse meeletut hukkunute arvu, sest sajad või isegi tuhanded on kadunud. Samuti on palju kohti muutunud sisuliselt elamiskõlbmatuks.


Möödus ebatavaliselt soe nädala algus: põhja pool kuni 27 kuumakraadi! Weatheronline prognoos


Tulemas on esialgu suvine, kuid hiljem sügishõnguline nädal.


Esmaspäeval (9.09.) tegi ilma piki Läänemerd lõunast põhja suunduv Kesk-Euroopast pärit paraja niiskuseportsuga madalrõhkkond, mis tõi meile ka suvise sooja.
Juba keskööks jõudis sooja frondiga seotud äikesevihmavöönd Liivi lahe põhjaossa ja Pärnu linna külje alla. See jõudis välja Harjumaa lõunaosani, kuid siis äike järsku hajus süsteemist.

 Piksevöönd kella 1-2 vahel öösel üle poole Eesti. Need olid seotud sooja frondiga ja liikusid edasi põhja suunas ning siis hajusid järsku jõudes Harjumaa lõunaossa. Blitzortung

Piksega kaasnes hoogsajuvöönd, milles oli sadu tõenäoliselt üpris tugev. Konkreetsel pildil oli radaripilt kell 03:15, siis oli äike juba hajunud. Ilmateenistuse radaripilt kesköö kohta

Päeva peale aga madalrõhkkond eemaldus ja ohjad haarab kõrgrõhkkond, mis viis pilved, tõi õhtuks mitmel pool päikese välja ja ka suure suvesooja. Soe tuli koos mõõduka kagu- ja lõunatuulega, mis puhus 310 m/s.
Õhusooja oli öösel 10...17, päeval enamjaolt üle 20, maksimumid 25 °C ümbruses.
Tasub mainimist, et kesköö paiku oli Vasalemmas 19,5 -kraadi ja Laagris koguni  19. Käia sai T-särgi väel! – Andmed Jüri Kamenikult ja Andres Tuzbergilt, kes seda omal nahal kogesid.

Teisipäeval (10.09,) olime kõrgrõhkkonna kindlas haardes. 
Hoovihmapilvi arenes vaid üksikuid, seda siis pärastlõunasel ajal ja enam lääne pool.
Kagutuul tugevnes veidi, ulatudes rannikul 15 m/s piirimaile. Õhusooja aga oli lisandunud : öösel oli kuni 19, päeval lausa kuni 27 °C.

Kolmapäeval (11.09.) liikus lõunast põhja piki Läänemerd aktiivne tsüklon, mis tõi meile kergemat sorti tormi ja vihma. Registreeriti ka üksikuid välke.
Lõunakaarte tuulepuhangud ulatusid 23m/s.
Õhusooja oli öösel 10 ringis, päeval üle 20 ei tõusnud.

Neljapäeval (12.09.) olime sellesama madalrõhkkonna mõjualas. Päeva peale siiski keeris kaugenes ja olukord rahunes, kuid läänest ründas uus aktiivne tsüklon(mis oli kusjuures hävitava orkaani Dorian jäänus).
Hommikul alates läänest levis ajuala üle maa, kuid pealelõunal juba sadu lakkas alates saartest ja pilvisus hõrenes.
Kagu- ja lõunatuule puhangud ulatusid sisemaal endiselt 13...15, rannikul 18 m/s. Õhusooja oli eelmise päevaga sarnaselt: öösel 9...16, päeval 15...19 °C.

Reedel (13.09.) tuli kauge Norra mere kohalt liikuva madalrõhkkonna servas mitte väga tormine, selle lohk liikus päeval üle Eesti. Ennelõunal oli kohatisi vihmahooge, 18.00 paiku aga jõudis merelt rajuvöönd, mis liikus üle Lääne-Eesti. Oli paduvihma, tugevat äikest, tormiiile(üle 25m/s), rahet.
Edela- ja läänetuul oli mõõdukas, puhudes 4–11, puhanguti kuni 18 m/s, õhtuks pöördus saartel loodesse. Õhusooja oli nagu ikka kasinalt : öösel 10 ümber, päeval 15...19 °C.


Laupäeval (14.09) olime väheaktiivses rõhuväljas kahe rõhkkonna vahel. 
Hoovihma sadas ja oli äikest enam päevasel ajal, eriti Lääne- ja
Lõuna-Eestis, kuid ka öösel liikus üle saarte piksevöönd. Märkimisväärne äike arenes ka Soome lahel, mis liikus Tallinna ja selle ümbrusse, raporteeriti erakordselt tugevast vihmast, rahest ja välkude rohkusest.
Ööpäevaringselt puhub läänekaartetuul 5-10, puhanguti 16m/s.
Sooja on öösel alla 10, päeval veidi üle 10 kraadi.

Pühapäeval (15.09) saabus aga ookeanilt uus, seekord  paduaktiivne madalrõhkkond, milles tekkis Botnia lahe kandis uus osatsüklon, enne seda libises öösel kiirelt üle rahulik kõrgrõhuvöönd. See tõstaid tormi ja tõi megavihma, sajuhulgad ulatusid 40mm-ni.
Öö oli sajuta ja laialdaselt selge, hommikuks saabus aartele laussajuala, mis levis edasi üle maa, kusjuures sadu oli mitmel pool tugev ja oli ka pikset.
Läänetuule kiire tugevnemine algas hommikupoole ööd ning päeval puhus 8-15, sisemaal puhangud 18m/s, rannikul kuni 25m/s.
Öösel oli sooja 5 kraadi ümber, päeval kraad-paar üle 10.
10. septembri õhtul oli Pirita rand rahvast täis, käidi isegi ujumas.

teisipäev, 3. september 2019

36. nädala ilm (2.–8.09.2019)

Kommentaariumi viide

Postitanud: Kaivo Lõppe, kes kasutanud allikaid: Riigi Ilmateenistus, Windy rak, Norra ilmaportaal yr.no, Meteoblue, Wetterzentrale, Wetter und Klima
Kõik kaebused saata vajadusel kaivoloppe@gmail.com.


Jürilt teateid [sõnastatud kokkuleppel pere ja akadeemilise personaliga]: 

  • kuna emal ei ole märatsushood vaibunud ja paljude tööde tõttu ei ole aega pidevat järelevalvet teostada, siis tõenäoliselt saadakse talle koht hooldekodus;
  • tal on uus töö Tallinna Ülikoolis, millesse on tarvis sisse elada ja see neelab enamus vabast ajast.


Bahama saari pikalt piitsutanud ja seal päevi peaaegu liikumatult seisnud orkaan Dorian tõi mitukümmend inimohvrit ja meeletus suuruses kahju.
Ohustatud oli USA Idarannik, kus hädaolukord oli välja kuulutatud neljas osariigis: Florida, Georgia ning Põhja- ja Lõuna-Carolina, aga hiljem ka Kanada rannik.(vt https://weather.gc.ca/hurricane/statements_e.html)
3.09. räägiti sellest teemast pisut TV3 õhtustes uudistes.


Kuu esimese kümnepäevaku lõpp ähvardas leitsakuga: lõunast jõuab meieni 850 hPa kõrgusel 13-kraadine isoterm, mis tähendab 2 m kõrgusel temperatuuri +25 ja pole välistatud, et enamgi. Seevastu kuu teise poole algus (alates 16.09.) ähvardab öökülma ja maksimaalselt 10-kraadise päevasoojaga!

GFS mudelprognoos 9.09. õhtupoolikuks: meid tabab 13-kraadine isoterm, mis tähendab leitsakulist ja südasuvist sooja.


Tuleb soe, kuid mitte kuum, ja mõõdukalt sajune nädal.

Kooli- ja tööaasta sisuline algusepäev (2.09. ) möödus madalrõhulohus üsna rahulikult. Läänest ida-kirde suunas levis 2 sajuvööndit, mis olid aga üsna kitsad ning vahetasid ühes külma frondiga õhumassi värskema ja jahedama vastu. Maksimaalsed sajukogused ulatusid 10 mm ümbrusse, soojakraade oli ida pool enne saju tulekut üle 25.
Õhtupoolikul jõudis Lätist Kagu-Eestisse pisike äikestevöönd, mis pakkus peamiselt just kagunurgas pikset. Üksikuid välgulööke oli päeval ka Tallinn-Pärnu mõttelise joone ümbruses.
Tuul keeras läänekaarde ja oli mõõdukas, kuni 14 m/s.

Teisipäev (3.09.) möödus kõrgrõhuharja servas sajuta ja alates läänest taevas selgines kuni õhtuni, siis hakkas läänest uuesti pilvitama. Tuul oli mõõdukas (2–9, puhanguti 13 m/s) ja läänekaartest.

Pilvepiir nagu noaga lõigatud. Ilmateenistuse satelliitpilt

Õhusooja oli värskes õhumassis tunduvalt vähem: 14...20 kraadi.

Kolmapäeva (4.09.) öö jooksul lähenes Rootsi kohalt madalrõhulohk, mis lükkas kõrgrõhuharja Venemaa avarustesse. Saartele saabuvad mõned vihmapilved, mis päeva peale levisid mandrile, kuid kaugeltki mitte iga paik ei saanud sadu.
Tuul keeras lõunakaartesse, kuid püsis mõõdukas (2–8, puhanguti 13 m/s). Õhusooja oli öösel 10 °C ümber, päeval kuni 22.

Neljapäeval (5.09.) tuli Skandinaaviast juba uus madalrõhulohk, mis tõi öösel rünksajupilvi kohati, päeval levis külma frondi sajuala läänest idakirdesse, kusjuures sadu oli paiguti tugev.  Äikest ei esinenud.
Rõhkkondade vastasseisu tõttu tugevnes lõuna- ja kagutuul 5–12, rannikul 14–17 m/s. See aga tõi soojemat õhku ning öö oli eelnevast juba mitu kraadi soojem ning ka päeval tõusid mõnel pool pügalad üle 20 °C.

Reedel (6.09.) jätkus rõhualade vastasseis, kuid ülekaalu saavutas läänepoolne madalrõhkkond. Vihma sadas enam hommikul ja lõunal, õhtupoole sajud harvenesid. 
Lõuna- ja edelatuul püsis sarnaselt neljapäevale tugev, puhangud rannikul 15 m/s. Õhusooja aga oli taas vähem: öösel 10...16, päeval 15...21 °C.

Laupäeval (7.09.) püsis kuni lõunani suuremal osal Eestist kõrgrõhuharja toel sajuta. Päeval lähenes aga Skandinaaviast juba madalrõhuala, mis veel sajupilvi siia ei saatnud.
Edela- ja lõunatuul rõhkkondade vastasseisu tõttu tugevnes 4–10, puhanguti 14 m/s. Õhusooja oli öösel 10 ja alla selle, päeval 16...20 °C.

Pühapäeva (8.09.) öösel seesama madalrõhkkond aga taas kaugenes, mõjusamaks sai kõrgrõhkkond oma servaga. Sademeid oli enam läänemaakondades ja saartel, hilisõhtul lähenes lõunast pikse- ja sajuvöönd (vt lähemalt uue nädala postitusest).
Tuul puhus kagust, kuid kuna madalrõhkkond oli võrdlemisi väike ja rahulik, siis üle 13 m/s puhanguid ei olnud, v.a hilisõhtul piksepilvede all. Õhutemperatuur oli sarnane laupäevasega.

Atlandi ookeani troopiline osa 3.09. seisuga (https://www.nhc.noaa.gov/gtwo.php?basin=atlc&fdays=2). 
Pikemalt troopikatsüklonitest http://ilmjainimesed.blogspot.com/2017/09/atlandi-ookean-on-orkaanide-kasvulava.html


Troopikatsüklonite tugevus- ja trajektooride prognoos 3.09. seisuga (allikas: https://weather.gc.ca/hurricane/track_e.html).

laupäev, 31. august 2019

35. nädala ilm (26.–32.08.2019)

Kommentaariumi viide
Teated: laupäevast teisipäevani toimunud kriiside ja sündmuste tõttu ei ole arvuti taga olnud peaaegu üldse mitte võimalik olla.
Lisaks sellele algas 28. augustil TLÜs töö õppejõuna – paraku tähendab see seda, et on palju infopäevi, uue töötaja koolitamist, sisseelamist uude töökohta jms, mistõttu tähelepanu ega aega ei jätku peaaegu üldse muule (natuke meenutab Kaivo olukorda, et tööl pikk vahetus või nn hullumaja ja aega lihtsalt muuks ei ole). Õnneks olukorra rahunemise tõttu on vastav võimalus – postituse tegemine ja uuendamine – jälle tekkinud.
Siiski on õppeaasta algus pingeline – näiteks peame kolleegidega välja töötama (või taaselustama, nagu üks neist ütles) õppeaine "Maateaduse alused", millega seoses on iganädalaselt vähemalt üks koosolek, ja see hõlmab ka testküsimuste koostamist, sest uue korra järgi võib eriala valinud üliõpilane aine vahele jätta, kui ta teeb 25-küsimuselise komplekstesti (neljast maateaduse valdkonnast, lisaks astronoomia) piisavalt edukalt. See test toimub 2.09., misjärel vastused vajavad läbivaatamist, siis tuleb koosolekul otsustada, kes läbis, kes mitte jne.

Lõppemas on ebatavaliselt (südasuviselt) soe nädal, mis päädib 1.09. või 2.09. (tõenäoliselt sisemaal, olenevalt 850 hPa maksimaalse isotermi ajastatusest) kuumapahvakuga. Pikemalt: https://ilm.ee/?517991

2019. a 35. nädal algas suhteliselt palava ilmaga, kui Jõgeval ja Võrus registreeriti sooja vastavalt 25,5 ja 25,8 °C. Veel kuumemaks paisus [olukord] 27. ja eriti 28. augustil, kui kohati (28.08.) oli sooja üle 27 °C. Ka 29.08. registreeriti Tallinn-Harkus veel 26,5 °C.
Ilmamuutuse tõi 30.08., kui kõrgrõhkkond nihkus järjest kaugemale Venemaale, samas kui Läänemerele jõudis madalrõhkkonna idaserv. Sellega seoses liikus külm front itta, mis tõi üksikuid vihmahooge, pilves ilma ja isegi uduvihma, kuid mitte äikest: Läänemere regioonis ei olnud 30.08. peaaegu üldse äikest, ainult mõned üksikud välgud ööpäeva vältel siin ja seal. Räägiti frondi valest ajastatusest, kuid sel juhul pidanuks Venemaal olema äikest, kuna sinna sattus front nö õigeaegselt, kuid äikese puudumine enamasti kõikjal viitas muule, ilmselt õhumassi omaduste muutumisele ja ilmselt veel millelegi. Kokkuvõttes polnud asi seekord frondi vales ajastuses, vaid milleski muus.
31.08. nihkus Eesti kohale kõrgrõhkkonna kirde- ja idaserv. Seetõttu oli öö selge, kuid hommikuks arenes mitmel pool udu. Soojapiir püsis siiski 12...15 °C vahel (kohati Lääne-Eestis oli jahedam), samas kui kohati rannikutel oli soojem. Päeval oli ilm vähese ja vahelduva pilvisusega, sajuta. Sooja oli 20...24  °C.
1.09. püsib ilm kõrgrõhkkonna mõjul sajuta ja päikeseline. Kuid Rootsist liigub Läänemerele madalrõhulohk, mille tõttu lõunakaartetuul tugevneb. Soojapiir tõuseb päikesepaiste toel üle 25 kraadi. See toob randadesse tuhandeid inimesi üle Eesti, paraku küll rannavalve lõpetas augustiga töö, nii et täpsemaid andmeid enam ei saa https://ilm.ee/rannailm.
2.09. püsis esialgu samuti palava ilmaga (kuni 26,5 °C), kuid pilvi lisandus alates saartest juurde ja päeva jooksul asendus selge ilm pilves ilmaga, oli tugevaid sajuhooge, üksikutes kohtades, rohkem lõunaservas, oli äikest (äikese kohta polnud viimase hetkeni eriti infot, ja nagu 30.08. näitas, võib ilmamuutus väga rahulikult ja isegi suurema sajuta toimuda). Mis edasi – elame-näeme!

4. kat (hilisem 5.) orkaan Dorian 31. augustil (allikas https://en.wikipedia.org/wiki/2019_Atlantic_hurricane_season#/media/File:Dorian_Geostationary_VIS-IR_2019.jpg).


Orkaan Doriani liikumistee- ja intensiivsusprognoos (tuulepõhine; allikas https://weather.gc.ca/hurricane/track_e.html).

teisipäev, 20. august 2019

34. nädala ilm (19.–25.08.2019)

Kommentaariumi viide
Teated: a) ootamatu kriis sai läbi ja olukord saadi õnneks kontrolli alla (seda pidi Kaivo selgitama, sest arvutis olla ei saanud, aga teda informeerisin, et vajadusel edasi öelda); b) sünnipäev (isiklik, mitte blogi) on 25ndal, nii et inimesi plaanin vastu võtta järjestikku 3 päeval (24ndal, 25ndal ja 26ndal, 24ndal kellaajaliselt keskpäev ei sobi, sest siis teeme Ellu juures otse-eetri seoses palava ilma saabumisega, vt allpool), kuid et 26. sobis kõige rohkem kutse saanud inimestele, siis peamine pidu jääb 26ndale, lisaks: järelsünna 7.09. on samuti tõenäoline, sest mõnedele jälle ei sobi tööpäev; seekordne tähistamine toimub juubeli tähe all.

***

Esialgu mõõdukalt, kuid lõpuks suhteliselt soe nädal, millesse jagub ka vihma; väga võimas äikeseoht on Skandinaavia (või isegi Fennoskandia) kesk- ja põhjaosas.
22.08. õhtul avaldatud uus progna: https://ilm.ee/?517974

Nädala alguses (19.08.) määras ilma ulatusliku madalrõhuala kaguserv. Selle mõjul sadas mitmel pool ajuti vihma, kuid sajukogus polnud suur ja äike jäi Eestist eemale. Õhtul ilm selgines. Sooja oli 20...26 °C.
Ilm teisipäeval (20.08.): sünoptiline olukord ei muutunud oluliselt, kuid südasuviselt soe õhumass oli juba Venemaal. Sellele vaatamata oli õhumass suhteliselt soe ja niiske. Nii jäi öösel õhutemperatuur valdavalt üle 10 °C; kohati oli udu.
Päeval sadas siin-seal hoovihma (sajukogus valdavalt väike, aga kuhu sattus hoovihmade ahel, võis lokaalselt üle 10 mm sadada), äike jäi siiski eemale (lähim kolle tekkis õhtul Tütarsaarte kandis). Õhtul muutub ilm kuivemaks ja selgemaks. Sooja oli 20 °C ümber, aga kus päikesepaistet rohkem, isegi veidi üle 23 °C.
Ilm kolmapäeval (21.08.): sünoptiline olukord püsis, aga lõunapoolne frontaalvöönd aktiveerus. [Sajuvõimalus on mõõdukalt suur, sest formeeruda võib lõunatsüklon. Selle liikumisteest ja aktiivsusest oleneb ka sajuhulk (suurim on arvutatud kaguserva – kuni 20 mm)].
Pilvisus tihenes hommikuks kõikjal (esialgu kõrge õhuke pilvekiht, mis hiljem paksenes). Ennelõunal hakkas Valga- ja Võrumaal lausvihma sadama. See sadu jõudis kuni Peipsini, aga mitte põhja poole. Lausvihm kestis kogu ülejäänus päeva ja äärmises kaguservas (Saatse kandis) võis sajuhulk öö hakuks ulatuda 30 mm-ni. Lääne ja põhja pool püsis keskpäevani sajuta, kuid pärastlõunal arenesid hoovihmapilved – seal sadas mitmel pool hoovihma, üksikutes kohtades oli äikest.
Sooja oli laussajuga alla 15 °C, kuivemas lääne- ja põhjaservas kuni 20 °C, ent sajuhooga langes sealgi õhutemperatuur.
Fennoskandias jätkus äikesepuhang.

21. augustil formeerus aktiivsel frontaalvööndil lõunalohk, mis arenes edasi väikeseks lühiealiseks lõunatsükloniks, liikudes kiiresti kirde suunas (DWD).

Ilm neljapäeval (22.08.): madalrõhulohk liikus Läänemere põhjaosast Karjala kohale. Kõrgrõhuhari liikus Läänemere lõunaosa kohalt itta, selle järel liikus Rootsi kohal Läänemerele madalrõhulohk.
Seetõttu oli öö sajuta, kohati tekkis udu, kuid soojapiir jäi valdavalt üle 10 kraadi. Päeval sadas  sisemaal hoovihma, oli pisike äikesevõimalus (äikesepuhang koondus Fennoskandia idaserva). Sooja oli 17...22 °C, sajuhoogudega vähem. Tuul oli valdavalt läänekaartest ja mõõdukalt tugev.
Ilm edaspidi (nädala lõpuni): 21. augustil jõudis idapiiri taha troopilist õhumassi kandev väike lõunalohk. See liikus väga kiiresti Venemaa keskoblastite suunas, tuues kaguserva lausvihma, mujal peamiselt pilvisuse tihenemise. Sooja oli 20. augustiga võrreldes vähem, sest ilm oli pilvisem: enamasti kuni 21 °C, laussajuga oluliselt vähem.
22. augusti ilma vaata ülal.
23. augustil liigub üle Soome ulatuslik madalrõhkkond, mis toob vihmahooge rohkem saartele ja põhjaserva, lisaks tugevneb tuul, kuid ilm püsib mõõdukalt (tempereerivalt) soe. Olulisi muutusi ei ole selles osas ka 24. augustil.
25. augustil tekib Läänemerel intensiivne antitsüklonaalne areng. Selle mõjul ilm rahuneb ja muutub kuivaks. Ööd muutuvad jahedamaks, päevad aga soojemaks: sisemaal öösiti alla 10 °C (rannikutel ikka soojem) ja päeviti valdavalt üle 20 °C.
See on üldistatult Assoori maksimumist lähtuv kõrgrõhkkond, mis liigub Baltimaade suunas. Eesti kohale jõudes pole see kõrgrõhkkond kuigi soe, aga siiski aastaajale täpselt vastav. Juhul, kui kõrgrõhkkond nihkub edasi Venemaale, aga selle lääneserv jääb Baltikumi kohale, hakkab hoogsalt lisanduma soojust, nii et kohale võib jõuda tavatult soe õhumass. Aga on ka variant, et kõrgrõhkkond jääb Läänemerele või Eestist lõunasse: sel juhul ei ole ilm tavatult soe. 
Seega jälle: viimane võimalus randa minna, päevitada ja ujuda südasuviselt sooja õhu saatel. Elame-näeme, kui palju neid viimaseid võimalusi veel tuleb!
Kas olukord areneb kuumalaineks või tuleb lihtsalt südasuviselt soe ilm tagasi, veel ei tea. Aga meenub 1997. a, kui veel augusti viimastel päevadel esines 30-kraadist õhutemperatuuri. Ka 1992. ja 2002. a oli augusti lõpp ja septembri algus väga soojad või isegi tulised. Tõepoolest on nii rõõmustajaid kui ka muretsejaid, et 29-kraadised ilmad tulevad tagasi.

Kuumus mõjub inimestele vastuoluliselt. Allikas: https://secretldn.com/london-hot-weather-forecast/