esmaspäev, 15. jaanuar 2018

3. nädala ilm (15.–21.01.2018)

Kommentaariumi link
Einar täiendas blogi (lõpus): http://einlar.simplesite.com/
17. jaanuar on eriline:
• mälestame rämedat külmalainet: https://ilm.ee/kola/pildid/jyri/Advektsioon_2006_a_naide.pdf;
• õhutemperatuuri absoluutne miinimum –43,5 ºC 17. jaanuaril 1940 Jõgeval (Petseris olevat olnud –50 °C). Palju õnne!

20. jaanuaril ulatus Baltimaade kohale nõrgeneva madalrõhkkonna loodeserv. Seetõttu oli enamasti pilves ilm, kohati sadas vähest lund, lääne pool on udune. Puhus valdavalt muutliku suunaga või kirdetuul 1–5, põhjarannikul kuni 8 m/s. Õhutemperatuur oli 0...–4, õhtul lääne pool kuni –12 °C.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Baltimaade kohale ulatub nõrgeneva madalrõhkkonna loodeserv. Seetõttu on pilves, selgimistega ilm, lääne pool on selgem, kohati sajab vähest lund ja Lääne-Eestis on paiguti udu. 
Puhub muutliku suunaga tuul 1–7 m/s, põhjarannikul põhja- ja kirdetuul kuni 10 m/s, päeval loode- ja läänetuul 1–7, põhjarannikul kuni 10 m/s. Õhutemperatuur on –3...–8, pikemate selgimiste korral kuni –12 °C, kuid päeval 0...–5°C.

19. jaanuaril oli Poola kohal tsüklon, mis liikus nõrgenedes itta, ja Eesti jäi selle rahulikku põhjaserva. Nii oli pilves, selgimistega ilm, hommikul sadas mitmel pool lund, Pärnumaal oli tugevat hooglund, hiljem oli olulise sajuta, kohati püsis udu. Puhus idakaartetuul 3–9 m/s. Õhutemperatuur oli –1...–4 °C, vaid Liivi lahel oli esialgu üle 0 °C.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Nõrgenev tsüklon liigub aeglaselt Valgevene kohalt kirdesse. Seepärast on enamasti pilves ilm, kohati sajab veidi lund (saju võimalus on suurem põhjarannikul). Puhub valdavalt kirde- ja idatuul 1–6, põhjarannikul 3–9 m/s. Õhutemperatuur on 0...–4 °C.
Ilm järgmistel päevadel. Pühapäeval (21.01.) kaugeneb madalrõhkkond Peipsi järve tagant Kesk-Venemaa poole ja hääbub. Siin tekib vaid mõnes kohas pilvekihti selgeid laike ja saju tõenäosus on väiksem, kuid põhjarannikul võib kerget lund sadada. Tuul on nõrk ja põhjakaartest. Õhutemperatuur on öösel –4...–9 °C (kus sisemaal taevas mõneks tunniks selgineb, siis langeb alla –10 °C), kuid päeval –2...–7 °C.
Esmaspäeval (22.01.) on Eesti kahe rõhuala piirimail. Siin-seal / kohati sajab kerget lund. Tuul on nõrk. Õhutemperatuur on öösel –6...–11, kuid selgineva taeva all võib paar-kolm kraadi madalamale langeda, seevastu päeval –4...–7, saartel ja läänerannikul võib-olla 0...–2 °C.
Pikemalt loe: https://ilm.ee/?516789.
19. jaanuaril tasub meenutada rekordvõimsat märja lume sadu, millest tollane jutt http://ilmjainimesed.blogspot.com.ee/2008/01/torm-19-2012008.html.


Ebatavaliselt võimas märg lumi 19.01.2008 Laagris

18. jaanuaril liikus hääbuv madalrõhulohk Läänemere lõunaosast põhja, kuid aktiivne tsüklon liikus Taani kohalt itta ja nõrgenes aeglaselt. Seetõttu oli pilves, selgimistega ilm ja mitmel pool sadas lund (Pärnumaal oli õhtul tugevat hooglund), õhtu oli mitmel pool udune. Puhus lõunakaartetuul 4–10 m/s. Õhutemperatuur oli –2...–6 °C.
Järgmiste päevade ilma kohta siin sissekandes infot pole!


Laagris oli ajuti selgimisi, kuid seejärel läks pilve ja arenes udu.

Ele Pedassaar · FRIEDERIKE

Samal ajal kui meie saame täna (18.01.2018) Läänemerelt aeglaselt põhja suunas leviva ja hääbuva madalrõhulohu servas üle hulga aja Eestis lund mõõta (1 kuni 9 cm-ni) ja mõtleme juba kapis seisvate suuskade peale, maadleb Lääne- ja Kesk-Euroopa väga raskete ilmaoludega.
Atlandilt öösel Briti saartele jõudnud äge pööris FRIEDERIKE tõi sinna orkaanitugevusega tormituult kuni 36 m/s ning puistas mägistele teedele 20 cm paksuse lumekihi. Hommikul jõudis tsüklon Põhjamerele ning kihutas kagu suunas üle Madalmaade ja Põhja-Saksamaa. Täisjõus madalrõhkkond jätkab oma hävitusmustrit Kesk-Euroopas: lisaks tormituulele ja lumehoogudele paugub Saksamaa sisealadel äike*. Hilisõhtuks jõuab pööris Poola kohale ning rahuneb.
Edasine tee viib FRIEDERIKE homseks (19.01.2018) Leedu aladele ning selle kirde- ja põhjaserv küündib Eestini. Endisest tormitsüklonist on saanud aga leebe madalrõhkkond, mis edasi kirde suunas liikudes lähipäevadel Baltimaadele lund juurde toob. Eestisse on oodata märgatavat lumelisa laupäeval (20.01.2018).


Lumekaart (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/sademed/).

Parasvöötmele iseloomulikult lööb Eestis kõige enam välku suvel, maksimum esineb juulis. Äikesehooaeg algab meil tavaliselt aprilli lõpus või mais, kui esimesed äikesed on pigem sisemaa kohal, kuna see soojeneb palju kiiremini kui meri. Äikesehooaja lõpus septembris ja oktoobris lööb seevastu enamik välkudest just merel. Siiski, äike või välgud keset lumesadu või tuisku esineb kusagil Eestis siiski peaaegu igal talvel. Viimastel talvedel on välgutanud-müristanud koguni mitu korda.
Talvine äike võib tekkida (atmosfääri)frondil, võimalusi on seejuures kaks. Esimesel juhul on tegu kiiresti liikuva külma frondiga. Sel juhul sunnitakse frondi ees olevat õhku kiiresti kerkima, mistõttu tekivad rünksajupilved ja isegi äike. Teine võimalus kujuneb siis, kui õhumasside omadused, eriti näiteks (potentsiaalne) temperatuur, on väga erinevad, näiteks külma frondi ees on õhk suhteliselt soe, aga järel eriti külm. Sel juhul suureneb õhumasside eralduspiiril temperatuuri vertikaalne gradient, tekivad tõusvad õhuvoolud ja vahel ka äike. Konvektsiooni ja äikese arengut soodustab frondi suur liikumiskiirus.
Teisel, frontidega mitteseonduval juhul soodustab äikese teket soe ja niiske aluspind, nagu näiteks meri, mille kohal on väga külm õhumass, pikemalt vt allpool mereefekti selgituses (17. jaanuari sissekandes). Kui nendele tingimustele lisandub näiteks madalrõhkkonna mõju, võibki tekkida äike. Selle silmapaistvaks näiteks on 23.10.2010 öö Loode- ja Põhja-Eestis, kui tsükloni tagalas arenes miinuskraadide juures tugev äike.
Talvist äikest võib näha ka sulailmaga. See on seotud tavaliselt mõne sügava okludeeruva läänetsükloni keskme ja selle lähiümbrusega, kus konvergentsi ja väga madala õhurõhu tõttu arenevad konvektsioonipilved. Sellise tekkega äikest võis kogeda Tallinnas 2007. aasta 18. jaanuari õhtul.
Viimaks võib talvist äikest ette tulla lumetormides. Kas seda ikka äikeseks pidada, on iseküsimus, sest lumetormis tekkivad välgud ei pärine ilmselt rünksajupilvedest, vaid tuule ja jääkristallide omavahelisest hõõrdumisest. Sobivad tingimused toob sageli sügav lõunatsüklon, sest nende lääne- ja põhjaosas on talvel ilm väga tuisune. Samuti võib äike tekkida tsükloni keskme läheduses, kui erinevate omadustega õhumassid segunevad, soosides õhu vertikaalset liikumist. 2010. aastal täheldati välkusid 10. detsembri lumetormisel ööl eelkõige Lääne-Virumaal. Toonane tsüklon pärines Atlandi ookeani 40. laiuselt, kus see tekkis polaarfrondil. Tsüklon polnud küll väga intensiivne, lumetormi põhjustasid peamiselt suure temperatuurikontrasti alusel tekkinud võimsad pilvemassid ning suur õhurõhukontrast, millest just viimane sattus Eesti kohale.
Tähelepanekud näitavad, et talvist äikest lihtsalt ei panda tähele või siis aetakse see millegi muuga segamini. Sageli polegi kahe-kolme kilomeetri kaugusel midagi märgata, eriti päeval, sest madalad pilved ja tahked sademed varjavad välgud. Veel üks oluline tegur, miks talvist äikest ei märgata, on lume omadus neelata heli. Kuna äikeselumi on tihti intensiivne, neelatakse müristamine juba mõne kilomeetri jooksul.
Äärmiselt harva registreerivad talvel äikest ka välgudetektorid. Põhjus on selles, et talvine äike piirdub tavaliselt ühe või mõne välguga ja needki on enamasti pilvedes.


Äikeseline öö 23.10.2010 Loode- ja Põhja-Eestis. Pildid on küll kehva kvaliteediga, eriti teine, kuid välke tekkis nii palju, et suurema vaevata ja pika säriajata võis välgukuma pildile saada. 

17. jaanuaril täitus madalrõhulohk aeglaselt Läänemere kohal. Seetõttu oli enamasti pilves ilm,  lumesadu ja tuisk levisid edela poolt üle maa, mõnel pool, näiteks Peipsi ääres, oli sadu isegi tugev, kuid sajuhulk polnud suur. Mereefekt* tõi Rootsi ja Soome rannikule enam kui 20 cm lund.
Puhus kagu- ja idatuul 5–10, rannikul puhanguti 15 m/s, kuid õhtul tuul nõrgenes. Õhutemperatuur tõusis õhtuks –3...–8 °C-ni.
*– Mereefekt tähendab pilvede ja sademete moodustumist veekogude kohal, kust need võivad liikuda rannikualadele, tuues kaasa peamiselt lume või isegi lumepagidena väga rikkalikult sademeid.
Eestis on mereefekt tihti seotud Soome lahega, mistõttu võiksime siin seda nimetada ka ainult laheefektiks. 
Mereefekt tekib vaid teatud tingimustel:
  • kui õhutemperatuur 1,5 km kõrgusel on 8–13 või enam kraadi madalam kui veekogu temperatuur, mistõttu tekivad tõusvad õhuvoolud ja nende tõttu pilved. Võimalikud on isegi rünksajupilved, kuid siis peaks temperatuuri erinevus olema üle 13 kraadi. 
  • Et õhumass saaks piisavalt niiskust, peab veekogu olema vähemalt 80–100 km lai. Seega ei saa mereefekt tekkida enamike järvede, sh Võrtsjärve või Peipsi kohal või nende rannikualadel, sest need on liiga väikesed.
  • Arenevad pilved püsivad koos ja kasvavad vaid siis, kui õhuvoolusuund veekogu kohal kuigivõrd ei muutu. 
Einar Laretei. Alatskivi looduspildid.

16. jaanuaril oli Islandi juures väheliikuv madalrõhkkond, mille aktiivne lohk liikus Taani kohalt Läänemerele. Seetõttu oli vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, vaid üksikutes kohtades sadas veidi lund, kuid päeva jooksul ilm selgines.* 
Puhus kagutuul 8–12, puhanguti 15–17, rannikul 15–20, merel puhanguti 22–27 m/s. Õhutemperatuur oli –5...–9, saartel ja läänerannikul –2...–6 °C.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Aktiivne madalrõhulohk laieneb Taani kohalt üle Baltimaade, päeval tekib Leedu kohal uus osatsüklon. Seetõttu pilvisus tiheneb. Saartel hakkab sadama lund ja tuiskab. Puhub kagutuul 8–13, puhanguti kuni 17, saartel ja rannikul 12–17, puhanguti 24, öö hakul kuni 27 m/s, kuid hommikuks tuul veidi nõrgeneb. Õhutemperatuur on –9...–12 °C, kuid saartel on soojem.
Ilm järgmistel päevadel. Neljapäeval (18.01.) madalrõhkkond hääbub ja kandub vööndina Eesti kohale. Tuul puhub öösel idakaartest, päeval lõunakaartest ja jääb nõrgemaks, ainult Soome lahel on veel kagutuule puhanguid 15 m/s, ent pärastlõunal tugevneb Liivi lahel lõunatuul. Pole välistatud lühiajaline lumesadu. Õhutemperatuur on öösel –2...–6 °C, päeval –1...–4, vaid saarte ja mandri edelarannikul tõuseb 0 °C lähedale.
Reede (19.01.) öösel jõuab Põhjamere äärest Läänemere lõunarannikule uus aktiivne madalrõhkkond ning selle kirdeserv tuleb Eesti kohale. Kagu- ja idatuul tugevneb uuesti. Lumehooge on kohati, hiljem (päeval) liigub madalrõhkkond Leedu kohale ja selle põhjaserva mööda jõuab lumesadu pärastlõunaks Lõuna-Eestisse ja õhtu jooksul edasi põhja poole. Puhub võrdlemisi tugev idakaartetuul. Õhutemperatuur on ööpäeva jooksul 0...–5 °C.
*– Madalaid pilvi ei osata eriti prognoosida, kuid need on vahest kõige määravad selles, millisena ilm meile tundub. Lahendust pakub Poola mudel: palun mine siia leheküljele: http://www.meteo.pl/index_en.php, seejärel vali -> WEATHER FORECAST MODEL UM  Grid: 4km. Forecast lenght 60h. Avaneb kaart, kliki kaardil soovitud kohta või sisesta koordinaadid ja avaneb meteogramm, Tallinna kohta näiteks: http://www.meteo.pl/um/php/meteorogram_map_um.php?ntype=0u&fdate=2018011618&row=199&col=297&lang=en. Legend: mida tumedam hall, seda madalamad pilved, mida vähem sinist tausta, seda pilvisem, mida kõrgemad kollased / oranžid tulbad, seda udusem / suurem udu tõenäosus.

Tantsivad ja lindjad joonpilved 16.01.2018 Laagris.

Kairo Kiitsak. Härmas kaskede varjus. Lääne-Virumaa, Tammiku 14.01.2018

Ele Pedassaar · Tormi järel tuleb lumi

Mõned päevad Islandi saare lähedal pöörelnud aktiivne madalrõhuala EVI on tegemas läbimurret Euroopa mandri suunal, kuid Venemaal laiuv kõrgrõhuala (nimeks BORCHERT) ei ole veel alla andnud ning aitas täna (16.012018) päeval näiteks Eesti taeva pilvedest vabastada.
Tuulekoridoriks on kahe võimsa rõhkkonna piiril praeguseks Läänemeri, mille avavete kohal puhus kagutuul keskmise kiirusega 20, iiliti üle 25 m/s. Lained tõusid üle 5 m, üksikud ka üle 9 m. Eesti rannikuvetes ulatusid iilid 20-23 m/s ja peatasid laevaliikluse väikesaarte vahel. Sisealadel oli olukord leebem, kuid 14-17 m/s ulatuvate tuulepuhangute tõttu mitte mugav. Samas Norra rannikul puhus möödunud ööpäeval sama pöörise ees tuul iiliti 40-50 m/s ning ka Shotimaa rannikul registreeriti orkaanitugevusega puhanguid (kuni 36 m/s). Tormi järel on pääsenud arktiline õhk Euroopasse ning ilmaoludki on võtnud talvisema jume: lund on lisandunud kuni 5 cm, mägisemates piirkondades mitukümmend sentimeetrit.
Meie Eestis oleme samuti lume ootel. Võimsa madalrõhkkonna lohus, mis täna Taanist üle Poola Baltimaade suunas on laienemas, areneb homme (17.01.2018) tõenäoliselt Leedu kohal uus osatsüklon ja võtab suuna põhja poole. Esimesed lumepilved jõuavad madalrõhuala servas meie saartele juba öösel. Uue tsükloni sadu laieneb päeva jooksul lõunast põhja suunas. Lisanduva lume hulk ei ole esialgu suur, kõigest mõni sentimeeter, kuid maapind peaks hilisõhtuks valgeks saama üle terve maa. Saartele, kuhu sadu jõuab kõige varem, on homsega lisandumas lund kuni 5 cm. Kagutuul on öösel veel tormine ning ulatub sisemaal 15-17, rannikualadel 22-25 m/s, hommikuks annab järele. Päeval pöördub tuul enam itta ning nõrgeneb järk-järgult. Ka külm laseb meist vähehaaval lahti. Öösel on külma mandril veel alla 10 °C, saarte rannikul 5 °C ümber, päev tuleb mõne kraadi jagu kõrgema õhutemperatuuriga.
Järgnevatel päevadel saame lund juurde, kuid tuult jääb vähemaks ning õhk läheb pehmemaks.

Kohandatud HIRLAM (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/mudelprognoosid/euroopa/#layers/temp2mv2).

15. jaanuaril oli kõrgrõhkkonna lääneserv. Niisiis oli  enamasti pilves ilm ja mitmel pool sadaskerget lund, õhtul pilvisus hõrenes, kuid muid muutusi polnud. Puhus kagu- ja lõunatuul 5–12, saartel ja rannikul puhanguti kuni 18 m/s. Õhutemperatuur oli –5...–9, saarte rannikul kohati –3 °C.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Aktiivne madalrõhulohk liigub Põhjamerelt Läänemerele. Seepärast on selge või vähese pilvisusega olulise sajuta ilm. Puhub kagutuul 8–13, puhanguti kuni 17, eelkõige saartel 25 m/s, õhtul pole välistatud ka 28 m/s. Õhutemperatuur on –6...–10, saartel ja läänerannikul –5 °C. Laevad jäätuvad.*
Ilm järgmistel päevadel. Kolmapäeval (17.01.) liigub madalrõhkkond Skandinaavia lõunaossa, tuleb edasi Läänemere lõunavete kohale ning selle servas on öö meil veel tormine: kagutuule puhangud ulatuvad sisemaal 18, rannikul üle 20, saartel üle 25 m/s, kuid hommikul hakkab tuul nõrgenema. Lund sajab öösel ja ennelõunal enamasti saartel, õhtupoolikul kanduvad pilved edasi ka mandrile, kuid sajuhulk on tõenäoliselt väike. Õhutemperatuur on öösel saartel –3...–6, mandril –8...–11, päeval –3...–8 °C.
Neljapäeval (18.01.) madalrõhkkond hääbub ja venib vööndina Eesti kohale. Tuul rahuneb, puhudes öösel idakaartest ja päeval lõunakaartest. Vahete-vahel sajab lund. Õhutemperatuur on –2...–7 °C, päeval tõuseb saarte ja mandri edelarannikul 0 °C lähedale. 
Kuigi ilm praegu soojeneb, näib, et õhutemperatuur ei tõuse üle 0 °C, samuti ei paista suurt lumesadu ega tuisku. Tundub, et talv on praeguseks kindlustunud,  ent elame-näeme!
– See tähendab, et lainepritsmed külmuvad laeva kere külge ja kui jääd liiga palju koguneb, siis võib laev ümber minna. Vaata ka: http://www.ilmateenistus.ee/ilmatarkus/ilmajutud/laevad-jaatuvad-lummavalt/

Einar Laretei. Esimest korda selle talve jooksul on tekkinud Peipsi järvele jää. Samas ei mäleta ma, millal nägin viimati nii kõrget veeseisu Peipsis. Vesi ja lained on hävitanud suurema osa kõrkjastikust, mis vohas Rootsiküla küla ja Nina küla vahelisel rannaalal. Vesi on suurtel aladel tunginud maismaa poole ja suur osa liivarannast on jäänud vee alla.

Ott Tuulberg. Shotley Gate 14/01

***

Tuleb tormine ja külm nädal.

Nädal algab kõrgrõhkkonna lääneservas pilves, hiljem vähese ja vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilmaga (öösel ja hommikul on siiski mitmel pool kerget lumesadu). Puhub kagu- ja lõunatuul 5–12, saartel ja rannikul puhanguti kuni 18 m/s. Õhutemperatuur on –5...–10, saarte rannikul kohati –3 °C.
Eriti karm on teisipäev (16.01.), kui madalrõhkkonna serv tuleb üle Läänemere: jätkub kagutuule eriti tugevnemine: sisemaal on puhanguid 17, saartel ja rannikul 2227 m/s. Seetõttu on tuulekülm kuni –35 ja tajutav temperatuur koguni kuni –40 kraadi, kui koos mõjuksid –17 °C, 27 m/s ja 70% (niiskus tajutava temperatuuri arvutamisel oluline), vt ka http://www.ilmateenistus.ee/ilmatarkus/ilmajutud/kuidas-moota-kulmatunnet/ ja https://ilm.ee/index.php?42288
On vähese pilvisusega sajuta ilm. Õhutemperatuur on öösel 8...15, kohati langeb sisemaal 17, saartel ja rannikul 4...7 °C, päeval saartel ja mandri läänerannikul 3...9 °C.
Kolmapäeval (17.01.) liigub madalrõhkkond Skandinaavia lõunaosa kohale ja selle servas on ilm öösel tormine: kagutuule puhangud ulatuvad sisemaal 17, saartel ja rannikul 2025 m/s. Päeva jooksul tuul nõrgeneb ja asendub ida-. 
Lund sajab öösel ja ennelõunal enamasti saartel, õhtupoolikul kanduvad pilved edasi ka mandrile, sajuhulk on aga tõenäoliselt võrdlemisi väike: pilvisus tiheneb ja edela poolt alates hakkab sadama lund ja tuiskab. Õhutemperatuur on 3...9 °C.
Ilm soojeneb, kuid veel on ebaselge, kas läheb üle 0 °C või siiski mitte, ent sademeid tuleb veel. Seda täpsustame jooksvalt!

Ain Vindi · Tartu· Taevasel kunstnikul annet jagub. Täna sadas lund veidike ja tuli mõte macrotoru katsetada.

Katrin Tarand. Kl.14.39 Tallinn 14.01.2017 Suur udu oli...

esmaspäev, 8. jaanuar 2018

2. nädala ilm (8.–14.01.2018)

Einar Laretei ilmakodukas: http://einlar.simplesite.com/.
NB! Paari aasta eest mälestati võimsa konverentsiga 2005. a jaanuaritormi. Materjalid on kättesaadavad: https://ilm.ee/kola/pildid/tormide_konverents/.

14. jaanuaril oli siin kõrgrõhkkonna lääneserv. Seetõttu oli mitmel pool pilves, kuid olulise sajuta ilm, hommikuks siiski selgines kohati mõneks tunniks, kuid õhtul oli taas kõikjal pilves ja hakkas mitmel pool kerget lund sadama.
Puhus lõuna- ja kagutuul 3–10 m/s. Õhutemperatuur oli –5...–10, rannikul kohati –1 °C.
Nädalaprognoos on uues postituses!

Kairo Kiitsak. Härmatis Simunas 13.01.2018.

Eero Hermann. Laagri rämmar samal õhtul

13. jaanuaril oli siin Venemaal asuva kõrgrõhkkonna lääneserv. Seetõttu oli muutliku pilvisusega sajuta ilm, mõnel pool oli päev päikeseline, eriti ida pool, ent õhtul tihenes pilvisus. Oli härmatist ja teedel libedust, õhtul kohati udu.
Puhus lõunakaartetuul 1–7 m/s (mõnel pool valitses tuulevaikus). Õhutemperatuur oli –3...–9, saarte rannikul pilvede all kuni –1 °C, ent hommikul ja õhtul, kus oli selgem, isegi –10...–13 kraadi, hilisõhtul selgema taeva all kuni –16 kraadi (Virumaal).
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Kõrgrõhkkonna lääneserv. Selle mõjul on vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Puhub lõunakaartetuul 1–6 m/s. Õhutemperatuur on –5...–10, Ida-Eestis kuni –14, rannikul kohati –2 °C, kuid päev võib soojem olla.


Härmunud puud ja uduvine Laagris.

12. jaanuaril jõudis kõrgrõhuala Karjalast Peterburi lähistele ja liikus edasi lõuna suunas. Nii oli pilves, selgimistega olulise sajuta ilm. Mitmel pool oli härmatist.
Puhus ida- ja kagutuul 3-9 m/s, õhtul asendus peamiselt mere ääres lõuna-, püsides nõrk. Õhutemperatuur oli –1...–6 °C, kus oli pikemaid selgimisi, seal –5...–10 kraadi. Seega raadiosaates öeldu ei osutunud tõeseks.
NB! Õhurõhk tõusis õhtuks üle 1045 hPa (784 mmHg), mis on räme.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Kõrgrõhuala liigub aeglaselt Laadoga järve kohalt lõuna poole. Nii on pilves, selgimistega sajuta ilm, on udu ja härmatist (teedel libedusoht!). Puhub lõunakaartetuul 1–6 m/s. Õhutemperatuur on –1...–7, kus pikemaid selgimisi, seal kuni –12 °C.
Ilm järgmistel päevadel. Pühapäeval (14.01.) jääb kõrgrõhkkond Eesti vahetusse lähedusse ja ilm on sajuta. Lõunakaartetuul püsib nõrgana õhtuni, siis muutub saartel tuntavamaks. Õhutemperatuur on öösel –5...–10, rannikul kohati kuni –4, kus selgem, kuni –12 °C, päeval –4...–7 °C, saarte rannikul tõuseb –2 °C-ni.
Esmaspäeval (15.01.) jääb Eesti kahe rõhuala piirimaile – Venemaa kohal püsib võimsana kõrgrõhuala, Läänemerele tuleb aga madalrõhkkonna serv. Saartest alates algab lõuna- ja kagutuule tugevnemine: õhtul on sisemaal puhanguid üle 10, rannikul 15, saartel 18 m/s. Ilm püsib sajuta. Õhutemperatuur on öösel Lääne-Eestis –4...–8, kuid Tallinn-Pärnu joonest ida pool –9...–12 °C, päeval –3...–8 °C.
Teisipäeval (16.01.) tuleb madalrõhkkonna serv üle Läänemere. Jätkub kagutuule eriline tugevnemine: sisemaal on öösel puhanguid 15, rannikul 18, saartel 23 m/s, päeval sisemaal puhanguid 18, rannikul ja eelkõige saartel 25 m/s. Õhutemperatuuris muutusi pole oodata.

Ott Tuulberg. Öine udu 12/01/2018 Ipswich, UK

11. jaanuaril tugevnes Karjala ja Soome põhjaosas uus kõrgrõhkkond, mis levis aeglaselt lõuna poole. Seepärast oli peamiselt pilves ilm* ja paiguti sadas vähest lund (udulumi**). Puhus idakaartetuul 2–7, saartel ja rannikul kuni 11 m/s.
Õhutemperatuuri maksimum oli küll 0...–3 °C, kuid Virumaal langes õhtul temperatuur –5 kraadist lühikeseks ajaks madalamale: Simunas oli kell 17.45 koguni –7 kraadi, aga pärast pilve minnes soojenes uuesti. Teedel oli kohati kiilasjääd ja mujal (eriti puude-põõsastel) härmatist / jäidet.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Kõrgrõhuala liigub Karjala põhjaosa kohalt Peterburi lähistele. Seepärast on pilves, selgimistega olulise sajuta ilm. Puhub ida- ja kagutuul 2–7, saartel hommikupoolikul kuni 10 m/s, kuid õhtul asendub lõuna-. Õhutemperatuur on –2...–6, kuid saarte rannikul võimalik kohati 0 °C.
Ilm järgmistel päevadel. Laupäeval (13.01.) tuleb kõrgrõhkkond Eesti idapiiri taha ja hoiab ilma sajuta. Puhub võrdlemisi nõrk lõunakaartetuul. Õhutemperatuur on öösel –5 kraadi, aga kui on pikemaid selgimisi, siis isegi kuni –9 °C, seevastu meretuulega rannikul jääb vaid pisut alla 0 °C (Liivi lahe ääres), päeval püsib sarnasena.
Pühapäeval (14.01.) jääb kõrgrõhkkond Venemaa lääneosa kohale ja selle loodeservas on Eesti ilm sajuta. Lõunakaartetuul püsib nõrgana õhtuni, kuid siis muutub saartel tugevamaks. Õhutemperatuur on öösel –5...–10, tuulepealsetel rannikualadel –2...–4 °C, päeval on sarnane, kohati võib tõusta –1 °C lähedale.
Esmaspäeval (15.01.) jääb Eesti kahe rõhuala piirimaile – Venemaa kohal püsib kõrgrõhuala, kuid Läänemerele laieneb madalrõhkkonna serv. Saartest alates tugevneb lõuna- ja kagutuul: õhtul on sisemaal puhanguid üle 10, rannikul 15, saartel 18 m/s. Ilm püsib sajuta. Õhutemperatuuris suuri muutusi ei ole.

*– Inversioon ja sudu. Jahtumine öösel või talvel suurtel laiuskraadidel tingib omakorda inversiooni, sest aluspinna lähedal tekib külm õhukiht, mille kohale jääb soojem õhk. Selline olukord takistab õhu segunemist ja soodustab linnapiirkonnas saaste kogunemist. Samuti põhjustab inversioon sageli pilves ja sompus ilma, seega ei saa siis nautida antitsüklonile omaseks peetavat selget ilma.
Sellised ilmad on meil tüüpilised sügisel ja talvel, sest jahtumine on siis tugev ja olud soodustavad inversiooni, mistõttu väga kõrgest õhurõhust hoolimata võib lauspilves (kiht- või kihtrünkpilved) ja vahel udune ilm püsida päevi. Inglise keeles on selle kohta isegi olemas kindel väljend: anticyclonic gloom. Täismahus: http://www.eestiloodus.ee/arhiiv/Eesti_Loodus04_2013.pdf (lk 12).
**– Lumeterad ehk udulumi on sademed, mille osakesed võivad olla läbipaistmatud plaadi- või kepikesekujulised, meenutades sageli mannateri, diameetriga alla 2 mm ehk on märgatavalt väiksemad kui lumekruubid. Lumeteri sajab kihtpilvedest (Stratus) ja vahel koos uduvihmaga (sel juhul jäite oht) ning tegu on laussademetega. Lumeteri sajab tavaliselt temperatuurivahemikus 0...–10 °C.

Maagilised vaated Teletornist (http://www.teletorn.ee/tmp/webcam.php).


Kairo Kiitsak. Härmas ja pisut lumine päev Lääne-Virumaal Simunas 11.01.2018 

10. jaanuaril oli Läänemere kohal kõrgrõhuvöönd. Seetõttu oli pilves sajuta ilm. Puhus muutliku suunaga tuul 2–7 m/s, põhjarannikul oli tuul isegi tugevam. Õhutemperatuur oli 0...–2, Liivi lahe rannikul kohati kuni 1 °C, õhul –1...–4.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Läänemere põhjaosa ja lahtede kohal püsib kõrgrõhuvöönd. Seetõttu on peamiselt pilves, kuid olulise sajuta ilm, mõnel pool võib olla udu. Puhub idakaartetuul 2–7, saartel ja rannikul kuni 11 m/s. Õhutemperatuur on 0...–2 °C.
Ilm järgmistel päevadel. Reedel (12.01.) liigub kõrgrõhkkond Peterburi lähistele ja selle lääneservas püsib ilm olulise sajuta. Puhub mõõdukas ida- ja kagutuul. Laupäeval (13.01.) tuleb kõrgrõhkkond Eesti idapiiri taha ja hoiab ilma sajuta. Puhub võrdlemisi nõrk lõunakaartetuul. Õhutemperatuur on –4...–9, meretuulega rannikul kuni 0 °C, päeval –3...–6, kuid saartel ja läänerannikul 0...–2 °C.
Pühapäeval (14.01.) jääb kõrgrõhkkond Venemaa lääneosa kohale ja selle loodeservas on Eesti ilm olulise sajuta. Lõunakaartetuul püsib nõrgana õhtuni, kuid siis muutub saartel tuntavamaks. Õhutemperatuur on öösel –4...–8, aga kui on selgimisi, siis Ida-Eestis kuni –10 °C, päeval –3...–6, saartel ja läänerannikul 0...–2 °C.

Katrin Tarand. Udune päike 9.01 kl.10.40 Saku 

9. jaanuaril oli Läänemere kohal kõrgrõhuvöönd. Nii oli muutliku pilvisusega ilm, pilvisus tihenes, kuid oli olulise sajuta (Ida-Eestis sadas kohati uduvihma või udulund ehk lumeteri), paiguti oli udu, õhtul oli loodest alates uuesti selgimisi. Puhus läänekaartetuul 3–9, rannikul puhanguti 12 m/s. Õhutemperatuur oli 1...3 °C.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Läänemere kohal püsib kõrgrõhuhari. Vahelduva pilvisusega ja pilves, selgimistega sajuta ilm, kohati tekib udu. Puhub läänekaartetuul 2–7 m/s. Õhutemperatuur on 0...–2, kohati rannikul kuni 3 °C, aga kus selgineb, kuni –6 kraadi (ebatõenäoline).
Ilm järgmistel päevadel. Kõrgrõhuala Soome kohal tugevneb ja liigub aeglaselt lõuna poole. Seepärast on neljapäev (11.01.) kõrgrõhkkonna servas suurema sajuta. Idakaartetuul on nõrk või mõõdukas. Reedel (12.01.) kõrgrõhkkond tugevneb ja ilm on sajuta. Puhub mõõdukas ja nõrk idakaartetuul. Laupäeval (13.01.) tuleb kõrgrõhkkond Eesti kohale. Ilm püsib sajuta. Puhub nõrk lõunakaartetuul. Õhutemperatuur oleneb pilvisusest, kuid jääb ilmselt 0...–10 kraadi vahele, kohati rannikul võimalik kuni 1 °C.
Aga edasi, mis üllatused, elame-näeme? Kõrgrõhuala kese koondub Venemaa lääneosa kohale. Siistel päevadel hoiab selle kõrgrõhuala lääneserv ilma sajuta ja mõõdukalt külma-

Pilves ja sombuse ilma tõi soe õhumass, (https://www.aro.lfv.se/Links/Link/ViewLink?TorLinkId=229&type=MET).

Ott Tuulberg. Pilvisus Ühendkuningriigis


Marnet Kokk. Enne oli udu Vasalemmaski.

8. jaanuaril tugevnes Läänemere kohal  kõrgrõhuhari. Seepärast oli vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, mõnel pool sadas hooti vähest lund, oli pinnatuisku, kuid õhtul liikus üle mandri loodest kagusse kitsas lumesajuvöönd, kus tuiskas. 
Ennelõunal puhus loodetuul 7–12, puhanguti kuni 15, saartel ja rannikul 25–32 m/s, kuid õhtul asendus läänekaarte- ja nõrgenes. Õhutemperatuur oli –2...2 °C, õhtul vastu Läänemerd isegi kuni 4 kraadi, kuid märkimisväärset sula polnud.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Kolmapäeval (10.01.) katab Eestit sooja õhumassiga antitsüklon ja nii on ilm olulise sajuta. Tuul nõrgeneb ja on õhtul lõunakaartest. Õhutemperatuur on öösel 0...–4 (mere ääres võib kuni 4 kraadi olla), päeval –2...4 °C.
Ilm järgmistel päevadel. Neljapäev (11.01.) tuleb kõrgrõhkkonna servas suurema sajuta. Idakaartetuul tugevneb puhanguti 12 m/s. Õhutemperatuur on öösel –2...–5 (mere ääres võib kuni 4 kraadi olla), päeval –1...–3, meremõjuga rannikul 0...4 °C.
Reedel (12.01.) kõrgrõhkkond tugevneb ja seetõttu on ilm sajuta. Puhub mõõdukas idakaartetuul. Õhutemperatuur on öösel –3...–7, päeval –1..–6 °C, merel on ikka soojem. Kui ilm on pilvine, siis on ilm soojem.

Kairo Kiitsak. Lumetuisk Tartus 7.01.2018. Video: https://www.youtube.com/watch?v=zzi9p1Zm-Ls&t=13s.

Helle Vahter.  8.1.2018. Mähe. Päikeseline keskhommik kell 11:30.

***

Tuleb suurema sajuta, kuid talvine nädal.

Nädala alguses liigub aktiivne tsüklon Norra keskosast üle Põhjalahele kagusse. Päeval tugevneb uuesti kõrgrõhkkonna mõju. Seetõttu on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, kohati sajab kerget lund. Ennelõunal puhub loodetuul 7–12, puhanguti kuni 15, saartel ja rannikul kuni 20 m/s, kuid õhtupoolikul asendub lääne- ja veidi nõrgeneb. Õhutemperatuur on –2...2 °C, õhtupoolikul langeb.
Teisipäeval (9.01.) tuleb kõrgrõhkkonna mõjusfäär üle Läänemere ja nii on ilm suurema sajuta, üksnes idapoolsetes maakondades võib kohati veidi lund sadada. Lääne- ja loodetuul rahuneb. Õhutemperatuur on ööpäeva jooksul –2...3 °C, kuid öö hakul idapoolsetes maakondades kuni –5 °C.
Kolmapäeval (10.01.) katab Eestit kõrgrõhkkond ja nii on ilm suurema sajuta. Tuul asendub idakaarte-, mis päeval Lääne-Eesti rannikualadel tugevneb. Õhutemperatuur on öösel –1...–6, päeval 0...–3, saartel kuni 2 °C.
Neljapäev (11.01.) tuleb kõrgrõhkkonna all sajuta. Tuul nõrgeneb. Õhutemperatuur on öösel –2...–6, päeval 0...–4, meremõjuga rannikul veidi üle 0 °C.
Reede (12.01.) püsib kõrgrõhkkonna servas veel sajuta. Lõunakaartetuul on sisemaal nõrk, rannikul veidi tugevneb. Õhutemperatuur on öösel –2...–8, päeval 0...–4 °C.
Laupäeval (13.01.) ja pühapäeval (14.01.) püsib kõrgrõhkkonna ülekaal. Ilm on sajuta, rahulik ja koguni külm.

esmaspäev, 1. jaanuar 2018

1. nädala ilm (1.–7.01.2018)

Kommentaariumi link

7. jaanuaril liikus aktiivne tsüklon liigub Norra rannikult üle Põhjalahele kagusse. Seetõttu oli päeval vähese pilvisusega ilm, rannikul oli kohati pilvisem ja sadas veidi hooglund või lumekruupe. Puhus lääne- ja loodetuul 5–10, puhanguti kuni 14, rannikul 7–14, puhanguti kuni 22 m/s. 
Õhtul läks taevas loodest alates pilve ja hakkas sadama lund, tuiskas (loodetsüklon). Tuul asendus edela- ja tugevnes sisemaal 8–13, puhanguti kuni 20 m/s, rannikualadel 13–18, puhanguti 23–28 m/s. Õhutemperatuur oli –2...3 °C, kuid isegi, kus oli üle 0 °C, lumi eriti ei sulanud. Teedel oli libeduseoht!
Ilmateenistuselt lisaks: Peipsi järv
Lääne- ja loodetuul 8-11, puhanguti 15 m/s, õhtul pöördub edelasse ja tugevneb veidi. Laine kõrgus 0,61,3 m. Olulise sajuta. Nähtavus on hea, sajus piiratud. Õhutemperatuur on 1...2 °C.
Eesti hoiatused
Viimati uuendatud: pühapäev, 7. jaanuar 2018 kell 13:51
7.01. õhtul tugevneb edela- ja läänetuul sisemaal puhanguti 15-20 m/s, rannikualadel 15-18, puhanguti 25-27 m/s. 8.01. öösel pöördub tuul loodesse ja püsib tugev.



Enne suurt tuisku, lühiajaline lumetorm ja pärast tuisku (ülalt alla, Laagris, kesklinnas ja Laagris).

6. jaanuaril liikus madalrõhkkond Soome kohalt kirdesse. Nii oli enamasti pilves ilm, mitmel pool sadas vihma, õhtupoolikul ka lund. Puhub edela- ja läänetuul 5–11, saartel ja rannikul puhanguti 15 m/s. Õhutemperatuur oli 0...4 °C, õhtupoolikul mitmel pool kuni –2 °C. Teed muutusid libedaks!

Märg hooglumi Laagris

5. jaanuaril oli Läänemere kohal  madalrõhuala idaserv. Seetõttu oli ikka pilves ilm ja mitmel pool sadas ajuti vihma. Puhus kagu- ja lõunatuul 4–9, rannikul puhanguti 13 m/s. Õhutemperatuur oli 3...5 °C.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Madalrõhkkond liigub Läänemerelt Soome kohale. Niisiis on enamasti pilves ilm ja mitmel pool sajab vihma, õhtupoolikul koguni lund. Puhub edela- ja läänetuul 5–11, saartel ja rannikul puhanguti 15 m/s. Õhutemperatuur on 0...3 °C.
Ilm järgmistel päevadel. Pühapäeval (7.01.) kaugeneb madalrõhkkond Lapimaa poole, kuid Läänemere ääres õhurõhk tõuseb ja kiirest rõhuvälja muutusest tingitult on lääne- ja loodetuule puhangud sisemaal 15, rannikul 20 m/s, aga merel ja Soome lahel võib veel tugevam olla. Loodevoolus saabuv õhumass on külmem ja kohatised sajuhood tulevad lumena. Õhutemperatuur on öösel –1...–5, päeval 0...–2, meretuulega rannikul on ööpäevaringselt kuni 2 °C. 
Ööl vastu esmaspäeva (8.01.) liigub üle Eesti madalrõhulohk, mis toob lund, aga tõenäosus on suurem saartel, põhjarannikul ja Virumaal. Päeval tugevneb uuesti kõrgrõhkkonna mõju: mõnes kohas pudeneb nõrka lund. Tuul puhub öö hakul edelast, seejärel asendub loode- ja on väga tugev. Õhutemperatuur on ööpäeva jooksul 0...–3 °C, saartel ja läänerannikul kuni 2 °C.

Ele Pedassaar · Talvisem ilm tulekul
Mõne ööpäeva (2.–5.01) Euroopat räsinud madalrõhkkonnad on jõudnud üksteise järel tunduvalt nõrgemana Läänemerele ning liiguvad siit edasi üle Soome põhja-kirde suunas. Pööriste järel on Atlandil tugevnemas kõrgõhuala ning selle ees puhuva loode- ja põhjatuulega on saanud alguse pooluselt saabunud külmema õhu sissetung kõigepealt Briti saarte, seejärel Skandinaavia ja Balti riikide suunas.
Laupäeval (6.01) on lahkuva madalrõhkkonna järel veel mitmel pool sajuhooge, kuid külmema õhu juurdevoolu tulemusena sajab ühes vihmaga mitmel pool lörtsi. Õhtu poole, kui loodetuul hakkab hoogu koguma, asendub lörts mõnes kohas ka lumega. Samal ajal esineb lääne poolt järjest rohkem selgimisi: õhutemperatuur langeb miinuspoolele ning teepindadel süveneb libedus.
Pühapäeval (7.01) laieneb kõrgrõhuala Põhjamerelt kiiresti Läänemerele ning üsna tugev loodetuul (sisemaal 15, rannikul kuni 20 m/s) toob külma juurde. Õhutemperatuur langeb –1...–5 °C-ni ning alles jäänud niiskus muutub valgeks lumeks. Koguseliselt on seda küll vähe, kuid kuna ka päeval domineerivad vähesed miinuskraadid siis külmunud pinda kaunistab mitmel pool vähene lumi. Õhtul saabub loodevoolus üle mere madalrõhulohk, mis suure tõenäosusega valget lund juurde toob. Siinkohal oleks mõistlik lõpetada, kuna talveilma jätkumise või mittejätkumise otsustab Atlandi ookean.

Aluskaart: http://www.met.fu-berlin.de/de/wetter/maps/.

4. jaanuaril liikus madalrõhkkond üle Gotlandi põhja poole. Nii oli meil pilves ilm, mitmel pool sadas vähest vihma, õhtul oli kohati sadu tugevam ja vihma sekka lisandus ajuti ka märgi helbeid. Puhus valdavalt kagutuul 5–10, rannikul puhanguti kuni 15 m/s. Õhutemperatuur oli 1...4 °C, õhtul pisut soojem (3...4 kraadi).
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Madalrõhuala liigub piki Rootsi rannikut põhja poole. Seetõttu püsib pilves ilm ja sajab enamasti vihma. Puhub kagu- ja lõunatuul 410, saartel ja rannikul puhanguti 15 m/s, kuid pärastlõunal nõrgeneb. Õhutemperatuur on 2...4 °C. 
Ilm järgmistel päevadel. Laupäeval (6.01.) suundub madalrõhkkond Soome kohale ja selle serva mööda lisandub edelavoolus niiskust. Aeg-ajalt sajab vihma, õhtu poole ka lund. Tuul on ikka tugev, puhudes öösel lõunast, päevaks asendub edela- ja lääne-. Õhutemperatuur on ööpäevaringselt 0...3 °C, kuid õhtupoolikul langeb.
Pühapäeval (7.01.) kaugeneb madalrõhkkond Lapimaa poole. Läänemere ääres õhurõhk tõuseb ja kiirest rõhuvälja muutusest tingitult on lääne- ja loodetuule puhangud sisemaal 15, rannikul 20 m/s, merel ja Soome lahel võib veel tugevam olla. Loodevoolus saabuv õhumass on külmem ja kohatised sajuhood tulevad lumena. Õhutemperatuur on öösel –1...–5, päeval 0...–2, kuid meretuulega rannikul on ööpäevaringselt kuni 2 °C.
Ilmakaartidelt võib ometigi välja lugeda seda, et tuleb külmemat ilma, mida kinnitab ka jugavoolu prognoos. Siiski on veel vähemalt paar päeva soe ja sombune, kuid nädala lõpus võib tugevnev antitsüklon tuua talviselt külma ilma, aga –10 °C ei tundu tõenäoline (viimati mõõdeti sellest madalam õhutemperatuur 16. aprillil, kui Jõhvis oli –11,1 °C ). Tugevat tuult on oodata, kuid lumesadu üksnes napilt.

Sombune ilm püsis kogu päeva.

3. jaanuaril liikus aktiivne madalrõhkkond Põhjamere kohalt Läänemerele. Seetõttu oli peamiselt pilves ilm, kohati sadas veidi vihma, õhtul ka märga lund. Puhus lõuna- ja kagutuul, õhtul idatuul 3–9, õhtul saartel puhanguti kuni 13 m/s. Õhutemperatuur oli 0...4 °C.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Aktiivne madalrõhkkond liigub Taani kohalt Läänemerele. Nii on pilves ilm, sajab vihma ja märga lund. Puhub kagutuul 6–12, rannikul puhanguti kuni 15 m/s. Õhutemperatuur on 1....4 °C.

Öösel on pilvi raske vaadelda ja nende erimeid määrata, sest valgust on vähe.
On huvitav, et siin avaldub valgusreostuse vist küll ainus positiivne külg: vähemalt alumised pilved on valgustatud ööselgi piisavalt, et neid saaks vaadelda, määrata erimid vähemalt liigi (põhivormi) või alamliigi (vormi) tasemeni ja fotografeerida. (Valgusreostusega on tegu siis, kui tehisvalgus satub sinna, kuhu sel pole ette nähtud sattuda.) Nagu öeldud, kergendab valgusreostus üsna madalate ning veidi ka keskmiste pilvede vaatlemist ja määramist, kuid ülemised pilved jäävad enamasti ikka pimeduse varju. Tehisvalguse abistav mõju oleneb õhumassi sumestatusest (uduvine ja põuavine halvendavad vaatlustingimusi, sest valgus hajub õhus olevatelt tolmu- või niiskuseosakestelt rohkem) ja valgusallikate suunast. Kui valgusreostus on oluliselt tugevam pooles kuni kolmveerandis taevas, siis see pigem soodustab vaatlustingimusi, aga kui see on ühtlane igal pool vaatleja ümber, siis on tegu halvendava asjaoluga).
Mõistagi on valgete ööde ehk nautilise hämariku perioodil valgust piisavalt ka täiendavate valgusallikate ja valgusreostuseta – pilvi on võimalik enam-vähem hästi vaadelda ja erimid määrata. 
Kõige raskem on pilvi vaadelda ja määrata siis, kui pole peaaegu mingisuguseid valgusallikaid: pimedate ööde aeg, kuu loomine või väga väike kuufaas, kuu on horisondi taga, vaatluskoht on eemal asulatest, mistõttu pole ka valgusreostust. Sellisel juhul on võimalik määrata vaid pilvede olemasolu – kas tähti on näha või mitte ja hoolikal vaatlusel ehk ka umbkaudne pilvisus. 
Vahel aitavad öösel pilvi näha erakorralised valgusallikad, nt välgud, ilutulestik jms. Teinekord võib jällegi abi olla kaudsetest tunnustest, nt ühtlane vihma- või lumesadu viitab kihtsajupilvedele, hootine tugev vihm rünksajupilvedele, udu, uduvihm või -lumi (lumeterad) kihtpilvedele.

2. jaanuaril ulatus Läänemerele aktiivse madalrõhkkonna lõunaserv, öösel laienes Venemaalt kõrgrõhkkonna lääneserv. Seetõttu oli pilves, selgimistega ilm, mitmel pool sadas vihma. Õhtupoolikul sadu vähenes ja tuli pikemaid selgimisi. 
Puhus edelatuul 5–11, rannikul puhanguti 14–17 m/s. Õhutemperatuur oli 2...6 °C.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Öösel on Läänemere kohal kõrgrõhkkonna lääneserv, päeval läheneb Läänemere lõunaossa uus madalrõhulohk. Seetõttu on pilves, selgimistega ilm, kohati sajab veidi vihma või märga lund. Puhub kagutuul 3–9, õhtul saartel puhanguti kuni 13 m/s. Õhutemperatuur on 0...4 °C.
Ilm järgmistel päevadel. Neljapäeval (4.01.) liigub uus madalrõhkkond Taani väinade kohalt Läänemerele ja tuleb kirdeservaga üle Eesti. Mõnes kohas sajab vihma, öösel sisemaal kohati ka lund. Ida- ja kagutuul tugevneb puhanguti 12, rannikul 15 m/s. Õhutemperatuur on öösel –1...3, päeval 1...4 °C.
Reedel (5.01.) liigub madalrõhkkond piki Läänemerd põhja poole ja selle idaserva mööda liigub Eesti kohale sajupilvi ühes vihmaga, pole välistatud märg lumi. Puhub tugev kagutuul, mille puhangud ulatuvad 12, rannikul 15, saartel kuni 17 m/s. Õhutemperatuur on ööpäevaringselt 0...4 °C.
Laupäeval (6.01.) nihkub madalrõhkkond piki Põhjalahte aeglaselt põhja poole ja selle serva mööda lisandub edelavoolus niiskust. Aeg-ajalt sajab vihma, õhtul kohati ka lund. Tuul on veel võrdlemisi tugev, puhudes öösel lõunast, päeval asendub edela- ja lääne-. Õhutemperatuur on ööpäevaringselt 0...2 °C, kuid õhtupoolikul langeb.
Ilm edaspidi. Ilm külmeneb. Siiski veel vähemalt paar päeva on soe ja sombune, kuid nädala lõpus võib tugevnev antitsüklon tuua talviselt külma ilma, kuid –10 °C ei tundu tõenäoline (viimati mõõdeti sellest madalam õhutemperatuur 16. aprillil, kui Jõhvis oli –11,1 °C ). Kas see tuleb tormise ilmaga või rahulikult, pole veel selge. Lumesadu ilmselt on, aga vähe. 
Huvitav on mõelda põhjuste üle, miks meil lund talviti eriti pole, ilmastik on väga muutlik ja talve kohta soe. See on seotud Barentsi merega: tsüklonid on üha enam hakanud kolima Islandi ümbrusest ida poole Teravmägede ja Novaja Zemljani, lisaks on Barentsi merel väga vähe jääd. Miks selline tendents tsüklonitega, täpselt ei teata, aga see võibki olla seotud kliimamuutuse ja jää sulamisega Arktikas, sest aluspinna soojus- ja energiabilanss on muutunud, see aga muudab omakorda rõhkkondade asendit, mis määravad ilmastiku. Selline tsüklonite ittakolimine suurtel laiustel tähendab, et Läänemere regioonis on talved soojad ja lumevaesed, suved jahedad, tuulised ja enamikes kohtades sajused.
Kui tsüklonid lähevad ükskord Barentsi merelt tagasi Islandi ümbrusesse – võimalik, et selleks peab tulema Barentsi merele taas jää –, siis muutuvad talved ja suved meil jälle selliseks, nagu me neid näha sooviksime.

Palju õnne, Kalmer! Kalmer sai imelise pilvepildiga AK ilmateate kaanele (https://etv.err.ee/v/paevakajasaated/aktuaalne_kaamera/saated2100/3b8a8661-d4ad-47b7-83e1-60779c27aded/aktuaalne-kaamera-ilm alates 17:30).

1. jaanuaril 2018 liikus madalrõhulohk üle Läänemere kirdesse ja seejärel ulatus Läänemerele aktiivse madalrõhkkonna kagu- ja lõunaserv. 
Seetõttu oli pilves ilm, paljudes kohtades sadas vihma, eriti õhtu poole (Kirde-Eestis ennelõunal siiski ka lund, öise lumesaju kohta vt märkust allpool aastavahetuste võrdluses). Kohati oli jäidet ja udu. Puhus kagutuul 4–10 m/s, õhtul alates Liivi lahest edelatuul puhanguti kuni 17 m/s, vaid ida pool jäi tuul oluliselt nõrgemaks. Õhutemperatuur tõusis õhtuks 1...6 °C.
Ilm edaspidi. Võimalik, et tuleb külmemat ilma. Veel vähemalt paar päeva on soe ja sombune, kuid nädala lõpus võib tugevnev antitsüklon tuua talviselt külma ilma. Suurt lumesadu ei paista.
Seega näib, et tulemas on 2007./2008. sarnane talv, kuid jaanuari alguses külastas Eestit lühiajaliselt tugev antitsüklon ja siis langes õhutemperatuur korraks kuni –17 kraadini (talve madalaim).

Kairo Kiitsak. 23.12.2017 Simuna

Aastavahetuste võrdlus. 1. jaan 2017 paduvihm, 13,8 mm (sajuhulk Alatskivil) ja sooja enamasti 6 kraadi, siis sel korral sajuta (märkimisväärne lumesadu jõudis öö jooksul vaid põhjamaakondadesse, mujal oli olulise sajuta) ja õhutemperatuur enamasti –1 °C, v.a Virumaal, kus kohati oli veidi külmem, ja saartel kuni 2 kraadi. Seega sademetelt ja õhutemperatuurifoonilt väga erinevad aastavahetused, sarnane oli vaid üpris ühtlane õhutemperatuur ja lauspilvisus.
Lõppenud aasta oli väga sajune: sajuhulk ulatus valdavalt 812,7 mm Alatskivil (rekord 987 mm 2008. a, 2. kohal 983 mm 2010. a) kuni 1006,9 mm Marul (Viljandimaal), kusjuures kohati võis olla kuni 1100 mm sademeid. Loode pool sadas märksa vähem, ilmselt alla 700 mm, eriti Hiiumaal, kus oli oktoobrini ränk põud, kuid täpsed andmed alles selguvad.

2017. aastavahetus oli lausvihmane ja ebatavaliselt soe.

2018. aastavahetus oli pilves, kuid sajuta ja nõrga külmaga (Laagris).