pühapäev, 6. aprill 2008

Äike 6. aprillil 2008

Täpsustatud 7.4.2008 kl 23.45
Sooja poolaasta hooaja (äikesel on Eestis kaks hooaega: talvine ja suvine või täpsemalt külma-ja soojapoolaasta hooaeg) esimene äike oli 6. aprillil. Märke äikesest võis märgata juba vähemalt 4. aprillil peamiselt baarilisest reljeefist ja meteogrammidest johtuvalt. Kindlad märgid ilmusid 6. aprilli hommikul pilvedena. Pilved asusid äikesele sobivalt suurel kõrgusel (vähemalt 2500 m kõrgusel) ning pilvetüübiks Ac ja As liigid.
Temperatuur oli üsna madal, kuid seda peamiselt ebasoodsa tuule tõttu (jahedus merelt). Hommikul sadas ka kerget vihma, siis oli taevas lihtsalt vines. Oli ka suspensioonivine (õhus on palju kolloidosakesi, mis hajutavad valgust ning tundub, et tegemist on uduvinega). Pärastlõunal taevas selgines veidi. Tuul oli nõrk ning idakirdest, õhuvool aga lõunakagust.
Ootamatu pööre tuli kell 15. Siis kujunes välja mitu äikesekollet vöönditena Lätis ja põiki üle Eesti. Tegemist oli sooja frondi äikesega, mis on tüüpilised aastaajavahetusele ja režiiminihkele. Meteoroloogiaõpikutes öeldakse sooja frondi äike olevat väga haruldane ja tugev. Esimene väide peab paika (äike on ka reaalsuses tõesti haruldane), teine on pigem reegel (reegel tähendab, et erandid on võimalik, seega sooja frondi on tavaliselt tugev, kuid mitte alati, näiteks varakevadel, sest soojust või temp. kontrasti pole piisavalt) . Praegusel ajal ilmselt ei saagi äike väga tugev olla.
Tallinnas muutusid pilved äikeseeelseteks umbes kella 17 ja 18 vahel (äikeseeelsed pilved on üsna erilised, vahel laine, vahel konksu, vahel tornikesekujulised, kuid neil kõigil on midagi ühist. Et olukorrast päriselt aru ja ettekujutust saada, siis peab seda ise nägema). Kaasnes paar nõrgemat, aga jämedapiisalist vihmahoogu. Tartus ümbruses täheldati peale vihma ja äikese ka rahet (seda võis mujalgi olla, näiteks üsna kindlalt Lätist saabunud pilvekoldes). Teine suurem äikesekolle liikuski Lätist Pärnu poole.
Milline on ilm aga edaspidi? Aprilli ilma mõjutavad peamiselt lõunatsüklonid. Eesti jääb kas otse lõunatsüklonite teele või pigem sooja sektorisse. Ilmselt on oodata palju vihma ja loomulikult võib äikestki olla (lörts ja eriti lumi pole kuigi tõenäolised, kuigi lumesadude puudumine aprillis on erand). Mudelid näitavad sooja kevadet. Kui lõuntsüklonite režiim jätkub, siis on oodata väga sooja ja äikeserikast kevadet. Suve kohta on raske veel midagi kindlat öelda, ainult ehk seda, et suurema tõenäosusega on soe või väga soe. Lähipäevist kujuneb päris külmaks ja kõledaks kolmapäev, siis on oodata kuivemat ja soojemat ilma.

Nädala lõpus muutub ilm jahedamaks. Tuul puhub loodest ja põhjast ning pöördub siis, ja hakkab puhuma idast, hiljem lõunast. Selle tõttu muutub ilm taas veidi soojemaks.

6. aprilli äikestest loe veel:

(1) http://www.postimees.ee/070408/esileht/siseuudised/322293.php?aike-tegi-eile-kilingi-nommel-kurja

(2) http://www.postimees.ee/070408/tartu_postimees/uudised/322320.php?tartu-ja-setumaal-komistas-puhapaeval-kevadaike


Talve polnudki

Eestis mõõdeti 3 talvekuu keskmiseks positiivne temperatuuri. Varem pole seda juhtunud. Põhjust tuleb otsida Atlandi ookeanilt, seekord oli läänevool tavalisest tugevam. Talve jooksul oli kokku 3 suuremat külmenemist, kui nii võib öelda. Suuri torme polnudki, kuid sademeid oli palju. Eriti märkimisväärne oli 19.-20. jaanuari sademed, kusjuures Soome lahel oli ka äikest.
See talv paistis silma tavalisest suurema äikesepäevade arvuga. Täpset arvu on võimatu öelda, kuid see on umbes 10 päeva ringis. Talviseid äikeseid on äärmiselt keerukas avastada. Sageli juhtub, et seal, kus on äike, pole 4-5 km kaugusel märkigi äikese olemasolust. Talvel on äike tavaliselt pilve sees, mistõttu see jääb märkamata. Suurim talvine äike oli 2. veebruaril Lääne-Eestis ja Pärnus. Äike kaasnes tormiga.
Talv algas 3. novembril külmenemise ja lumesajuga ning lõppes lõunatsükloni põhjustatud lumesajuga, mis tõigi suurima lumepaksuse kaasa (kohati üle 40 cm), kuid saabunud sula tõttu kadus lumi kiiresti. Siitki tuleb talve iseärasus: seda aastaaega on seekord võimalik täpselt piiritleda eespool nimetatud sündmustega.
Äikesest loe veel S.-E. Enno artikleid:

teisipäev, 1. aprill 2008

Ilm aprillis

Ehkki lubati märgatavat jahenemist, paistab, et nii siiski ei lähe. Läheb vaid veidi pilvisemaks ja hiljem (nädalavahetusel) ka sajusemaks (ilmselt lõunatsüklon). Püsib idavool, mis on soojapoolne. Praegune kagutuul puhub hiljema idast ja kirdest, siis tõenäoliselt jälle rohkem kagust. Olulist tuule tugevnemist pole oodata.
Uuel nädalal võib siiski veidi jahedamaks minna, aga 8.-9. aprilli on võimalik ka suurem soe (mitte liiga tõsiselt võtta, sest võib tulla korrektsioone).

Tulemus Horisondi toimetusest

25. märtsil toimus Horisondi toimetuses väike nõupidamine seoses uue ilmastikuajakirja asutamisega. Ajakirjal on plaan uuest aastast laiendada oma mahtu umbes 30 lk võrra ning sellest lubati ilmastiku tarbeks kuni 4 lk. See tähendab, et iseseisvat ajakirja veel ei tule, sest see oleks liiga kulukas, kuid hea algus seegi. Pakuti ka Interneti ruumi, aga sellest pole eriti huvitatud.
Sidepidamine toimub peatoimetajaga mõned korrad kuus, kus vaadatakse prooviartiklid üle, hinnatakse ja parandatakse, kui vaja, et arendada välja ajakirjandustavadele vastavat stiili. Kuna jutt jäi ajakirja mahu suunemise arvele, pole enne uut aastat tõenäoliselt oodata lisa.
Lisasse on oodatud kõik kaasautorite artiklid, arvamused, mõtted ja ettepanekud.